Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"vulkaanid" - 475 õppematerjali

vulkaanid on kilpvulkaanid plahvatuslik vulkaanipurse , mille käigus (tuntuim Mauna Loa) vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide , tuha, ja laavatilkade segu.

Õppeained

Vulkaanid -
thumbnail
17
odp

Vulkaanid Etna ja Vesuuv (esitlus)

Vulkaanid Etna ja Vesuuv Sisukord Sissejuhatus Paiknemine Laamade liikumine Pinnamood Ehitus ja liik Purske tüüp ja ajalugu Mõju inimestele Kasutatud allikad Kokkuvõte Sissejuhatus Uurisime Etnat ja Vesuuvi. Etna ja Vesuuv asuvad Itaalias. Vesuuvi purske tagajärel hävis Pompei linn. Etna on Euroopa suurim vulkaan. Kaks suurt vulkaani laamade äärealadel. Vesuuv Etna Paiknemine Vesuuv Asub Lõuna- Itaalias,Türreeni mere kaldal. Asub Napoli lahe ääres. Euroopa mandriosa ainus tegevvulkaan. Asub kordinaatidel 40° N, 14° E. On 1281 meetrit kõrge. Vesuuvi paiknemine Paiknemine Asub Sitsiilia idarannikuEtna lähedal. Euroopa Kõrgeim vulkaan. Etna on Itaalia k...

Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Vulkaanid

Aluspõhi 3. Vulkaanilõõr 4. Jalam 5. Sill 6. Daik 7. Vulkaanilise tuha kihid 8. Nõlv 9. Laavakihid 10. Kraatri põhi 11. Parasiitkoonus 12. Laavavool 13. Kraater 14. Kraater 15. Vulkaanilise tuha pilv Vulkaanide asukohad Vulkaanid ei paikne ükskõik kus. Maakoor on jaotunud umbes tosinaks suuremaks ja paljudeks väiksemateks laamadeks, mis aeglaselt liiguvad. Vaba ruumi aga laamade vahel pole, mistõttu nad pidevalt omavahel hõõrduvad ja kokku põrkavad. Vulkaan ehk tulemägi ... tekib, kui maakoorelõhest tungib välja vahevöö sulanud kivimmass ehk magma. Maa seest väljunud tulikuum sulam on laava Laava on madalama tº-ga ja gaasidevaesem...

Geograafia
21 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Vulkaanid

seda nimetatakse padilaavaks. Tardunud laavast tekkivad väikesed saared. Kõige kõrgem vulkaan maailmas on Ojos Del Salado Tsiili ja Argentiina piiril (6891 m). Kui arvestada ka veealust osa, siis kõige kõrgem vulkaan on Hawaii saarel asuv Mauna Kea, mille pikkus jalamilt tipuni on peaaegu 10 km. Päikesesüsteemi kõige kõrgem vulkaan on Olympos Mons Marsil, mis küünib lausa 27 km-ni kokkulepitud Marsi merepinnast. Vulkaane jagatakse kolmeks: Tegevvulkaanid; Uinunud vulkaaanid; Kustunud vulkaanid . Tegevvulkaan on vulkaan, mis on pursanud ajaloolisel ajal. Uinunud vulkaani tegevust pole kunagi täpselt kirjeldatud kuid tema aktiveerumist peetakse tulevikus tõenäoliseks. Kustunud vulkaani nimetatakse vulkaaniks, mis ilmselt ei tegutse iial....

Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Vulkaanid

valmistatakse tööriistu • Vulkaanidega on seotud paljud maavarad(sulfiidsed maagid,väävel) Vulkaanipursked • Vulkaanipurskeid jagatakse kaheks: plahvatuslikeks ja efusiivseteks. • Plahvatuslikud vulkaanipursked on raevukamad, sest magma on suurema ränisisalduse tõttu paksem ega pääse nii kergelt kraatrist välja.  • Efuktiivsed vulkaanipursked on rahulikumad ja ohutumad, kuid võivad tekitada laavavoolusid Vulkaani tekkimine • Vulkaanid tekivad laamade liikumisest ehk Vulkaani purse • https://www.youtube.com/watch?v=BUREX8aFbMs Kasutatud allikad • https://et.wikipedia.org/wiki/Vulkaan • https://Google.com Aitäh vaatamast!...

Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
16
pdf

Maa ehitus, laamtektoonika, maavärinad, vulkaanid

(Nt. Hawaii saared on tekkinud kuuma täpi vulkanismi tagajärjel) -Litosfääri laamad liiguvad teineteise suhtes kiirusega 2-20cm/aastas. -Kui üks laam sukeldub teise alla, siis seda nimetatakse subduktsiooniks (-->vulkaanipursked/mäestikud) -Kui laamad lahknevad, siis seda nimetatakse divergeerumiseks. (basaltne magma, uus ookeaniline maakoor) 5. Vulkaanid (maakoorde tekkinud lõõrid) a. Paiknemine ● Laamade põrkumine (Nt. Euraasia laam + Vaikse ookeani laam=Jaapani vulkaanid) ● Ookeanide keskahelikes b. Kasu inimesele ● Mullaomaduste parandaja ning taastootja ● Vulkaaniliste kivimite ja mineraalide kasutus ● Soojusenergia (küte, elektrijaamad) c. Kuju ● Kilpvulkaanid (rohkem nagu Suur Munamägi, selline küngas)-hästi liikuv magma, voolab suhteliselt rahulikult maapinnale....

Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

Vulkaanid

Vulkaanid Ralf Andreas Vendel K.S.G 2014 Kuidas vulkaanid tekivad ● Maad katab kivimitest koosnev maakoor. ● Maakoorest on moodustunud mandrid ja ookeani põhi. ● Maakoore all asub vahevöö.Seal on kõrge temperatuur ja suur rõhk. ● Tuuma välimine kiht on suure kuumuse tõttu vedelas olekus. ● Maakoore all on kivimid suure kuumuse tõttu vedelas olekus.Seda kivimite sulamassi kutsutakse magmaks. ● Magma avaldab seestpoolt maakoorele meeletut survet. Seda võib võrrelda tuhandete tonnide...

Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

El salvador, vulkaanid

El Salvador asub kariibi laamal. Kariibi laam on peamiselt ookeanilise maakoorega laam Kesk-Ameerika ja Kariibi mere all Lõuna-Ameerika põhjarannikust põhja pool. Kariibi laama pindala on umbes 3,2 miljonit km². Ta piirneb Põhja-Ameerika laama, Lõuna-Ameerika laama, Nazca laama ja Cocose laamaga. Need piirid on intensiivse seismilise aktiivsuse piirkond, kus esineb sageli maavärinaid, tsunamisid ja vulkaanipurskeid. Kariibi laam liigub Cocose laama poole. Idas sukeldub Cocose laam Kariibi laama alla. Piirkonnas puuuduvad kuumad täpid. Asub Vaikse ookeani tulerõngas. Rahvastiku tihedus 294,7 in/km2 Kõige väiksem ja tihedalt asustatud riik kesk-ameerikas. El Salvador on vulkaaniderikas . Enamus vulkaane on suikunud ainult mõned on veel aktiivsed nt Santa Ana, San Salvador, San Miguel. Tugevam purse võib osutada väga ohtlikuks. El Salvadori viimane hävitav vulkaanipurse leidis aset 1. oktoobril 2005, suri kaks inimest. Kõige tõsisem vulk...

Geograafia
1 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Vulkaanid, Krakatau purse

Sellisel juhul kaasneb gaaside ja tahkete ning vedelate kivimite eraldumine suure plahvatuse ja müraga. Gaasipilved võivad tõusta koonuse kohal 10 – 15 km kõrgusele. Laava voolab mööda kraatri külgi alla ja hävitab kõik elusa. Hangunud laava moodustab mäekülgedele tumedaid kivijõgesid ja kraatri külgedele iga purskega uue kihi. Maakeral arvatakse olevat 3 000 tegevvulkaani, need on vulkaanid , mille purskamise kohta on säilinud andmed peale Kristuse sündi. Enne seda pursanud vulkaane kutsutakse kustunuteks.Vulkaanid on enamasti koondunud nii öelda maakera tulerõngasse.Tuntumad vulkaanid on Vesuuv, Helka, Etna, Kljutševskaja Sopka, Fuji, Kilimanjaro, Krakatau jne. Üks suurematest vulkaani plahvatustest oli Krakatau Purskemine mis toimus 26-27 augutil 1883 aastal. Krakatau plahvatusest öedakse veel, et see oli kõveim mürin mida inimkond oli kunagi kuulnud...

Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Lõpueksami sooritajale - kokkuvõtted

Võlvkerke laes tekitavad venituspinged kontinentaalse rifti (rebendi). Rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad. Nii tekibki pangasmäestiku reljeefiga ja vulkaanidega kontinentaalne rift. (IdaAafrika) Erinevalt ookeanilisest litosfäärist ei vaju mandrilise koorega laamaosad vahevöösse ­ sellest ka erinevus vanuses. Vulkaanid Vulkaan on maakoorde tekkinud lõõr, lõhe või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. Vulkaanid võivad olla kustunud (inimajaloo vältel mitte pursanud), suikuvad (ajutise purskerahu seisundis olevad) või aktiivsed (pidevalt või mõneaastase vahega tegutsevad). Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piriialadel ­ ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. (Island,...

Geograafia
157 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Litosfäär

· Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine: · raskem ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla, ookeanis tekib sellesse kohta süvik. Ookeaniline maakoor hävib ja selle tulemusena tekivad magmakolded, mis omakorda põhjustavad vulkaane, mandrile tekib vulkaaniline mäestik. Tekivad maavärinad ja vulkaanid . · Nt. Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam. · Mandriliste laamade põrkumine: · tekivad kõrged mäestikud, vulkaane ei esine. · Nt Euraasia ja India laam. · Laamade liikumine küljetsi: · tagajärjeks tugevad maavärinad, nt Põhja-Ameerikas San Andrease murrang (Põhja- Ameerika laam ja Vaikse ookeani laam) 5. Kuidas tekivad sette-, tard- ja moondekivimid? Settekivimid ­ tekivad kruusa, liiva, savi kuhjumisel, nt liivakivi ja lubjakivi....

Geograafia
107 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Litosfäär.

Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti, mis põhjustab omakorda mandriliste laamade lõhkumist. Kontinentaalne rift ­ kontinentaalse koore rebend. Vulkaanid Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale.Vulkaan võib olla kustunud, suikuv või aktiivne.Vulkaane leidub laamade piirialadel ( islandi ja vaikse ookeani tulerõnga vulkaanid ) ning ka laamade sisealadel kuuma täpi ja kontinentaalse rifti piirkonnas ( havai saarestiku ja ida-aafrika vulkaanid ). Kilpvulkaanid ­ tekivad räni ja gaaside vaesest basaltsest magmast, mis on hästi liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, kaasnevad pikad laavavood. Vulkaan on madal ja hästi lai.Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid (nt. Mauna Loa) Kihtvulkaanid ­ moodustuvad ränist ja gaasidest rikastatud suure viskoossusega magmast,...

Geograafia
149 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Uus-Meremaa

Mõlemal saarel leidub vulkaane,millest osa on aktiivsed.Lõunasaarel on palju kõrgeid mäetippe,mõned neist ulatuvad üle 3000meetri kõrgusele merepinnast. Vulkaaniline põhjasaar ja mägine lõunasaar Suhteliselt väikese riigi kohta leidub palju erinevaid maastikutüüpe,sealhulgas fjorde,jääliustikke,mägesid,liivarandasid,tasandikke,soid ja lainjaid küngastikke. Uus- Meremaa põhjasaare on kujundanud vulkaanid . Siin on ka riigi suurim , rohkem kui 600 ruutkilomeetrine Taupo järv,mis asub hiiglasliku kustunud vulkaani kraatris. Taranaki mägi on uinunud vulkaan,mis asub Uus-Meremaa Põhjasaarel.Selle kõrguseks on 2518 meetrit merepinnast. Järvest algav Uus-Meremaa pikin jõgi Waikato voolab algul põhja ja siis lääne suunas,suubudes Tasmani merre. Taupo järvest algab keskplatoo,kus asub kolm aktiivselt purskavat vulkaani. Vaikse ookeani tulerõngaks on Vaikset ookeani ümbritsev kõrge...

Geograafia
21 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Litosfäär

Astenosfääris konvektsioonivoolude tulemusena liiguvad laamad erineva kiirusega erinevates suundades. Laamade põrkumine · Mandriline ja ookeaniline o Ookeaniline sukeldub subduktsioon tekivad süvikud, moondekivimid, maakoore hävimine o Mandrilisel maakoorel tekib kurdmäestik o Esinevad vulkaanid ja maavärinad o N: Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam · Mandriline ja mandriline o Tekib kurdmäestik, esinevad maavärinad o Ei ole vulkaanilist tegevust o N: Euraasia laam ja India-Austraalia laam · Ookeaniline ja ookeaniline o Üks neist sukeldub subduktsioon tekivad süvikud,...

Geograafia
338 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Litosfäär

Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Leidub eelkõige laamade piirialadel Kolm liiki: 1. Aktiivne vulkaan ­ pidevalt või mõne aastase vahega tegutsevad 2. Kustunud vulkaanid ­ inimajaloo vältel mitte pursanud 3. Suikuvad vulkaanid ­ ajutise purskerahu seisundis olevad Kilpvulkaanid ­ tekivad basaltsest magmast, mis on hästi liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, kaasnevad pikad laavavood. Vulkaan on madal ja hästi lai. Kihtvulkaanid ­ moodustuvad magmast, voolab vaevaliselt, laavavoolud lühikesed ja harvad, või puuduvad üldse, sageli tardub juba lõõris moodustades laavakorke, mille tõttu toimuvad ka palhvatusliku vulkaanipursked. Vulkaan on suhteliselt kõrge ja järskude servadega....

Geograafia
50 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Maa siseehitus

C Mandrilaamade põrkumine. 1. Maakoore paksenemine. 2. Kurdmäestike teke. 3. Maavärinad. n: India-Austraalia ja Euraasia laam. D Ookeanilaamade põrkumine. 1. Süvikute teke. 2. Vulkaanide ja vulkaaniliste saarte teke. n: Mariaani saarestik; Mauna Loa, Hawaii. E Laamade küljetsi liikumine. 1. Murrangute esinemine. 2. Maavärinate esinemine. n: San Andrease mrrang Põhja-Ameerikas. Ida-Aafrika riftivöönd. 4. Vulkaanid. Vulkaane esineb laamade äärealadel, kus: 1) ühe laama serv sukeldub teise alla 2) laamad eemalduvad teineteisest. Vulkaanid jagunevad: 1. Kilpvulkaanideks * räni ja gaasidevaene, väikse viskoossusega, hästi liikuva magmaga. * ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. n: Mauna Loa, Hawaii. 2. Kihtvulkaanideks * ränist ja gaasist rikastatud, suure viskoossusega, halvasti voolava magmaga. * esineb laavakorke. * esinevad mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades....

Geograafia
93 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Laamade liikumised ja nendega seonduv

(purskekivim-magmaj jahutamisel, süvakvim-tekivad maaootres oleva magma aeglasel jahtumisel.) moondekivimid-on maapõues kõrgel tempe ja rõhul moodustunud sette ja tardkivimid. Settekivimid-eksogeensed protsessid, erinevate setete settimine ja kivistumine. Sete-on pudiaine, kivimite murenemisel. Vulkaanid -koonuse kujuline mägi, selle sees on lõõrilaadne lõhe. Seda mööda liigub magma ja kivimid ja gaasid. Vulkaanid purskavad sest magma ssatub rõhu alla, vulkaane esineb laamade piirialadel, plahvatuslikud, ja rahulikud. Kihtvulkaan-vahelduvad tardunud, tekivad gaasitest laavavoolud, lühikesed ja harvad, magma tardub sageli vulkaani lõõris,tekitades korke. Kilpvulkaanid-räni ja gaasivaesest magmast, magma liigub rahulikult maapinnale, kõik ookeanide vulkaanid on kilp. Vulkaanide jalam on väa viljakas, nendel aladel leidub maavarasid, esineb palju geisreid, vulkaanilised alad on turismi piirkonnas,...

Geograafia
69 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Litosfäär

· Mandrilised alad teevad läbi ulatuslikke horisontaalsuunalisi triive, kusjuures triivide suunad ei ole päris juhuslikud. · Pika geoloogilise aja jooksul liituvad mandrilised laamad üksteisega hiid- ehk superkontinendiks. · Selline hiidmanner võib ühtse tervikuna püsida 200 ­ 400 miljonit aastat ning laguneb siis uuesti mandrite ,,kildudeks". · Ookeanides ja mandritel leiduvad vulkaanid tähistavad süvavahevööstpärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale, st kuumi täppe. · Praegu asub kuuma täpi kohal Mauna Loa tegutsev vulkaan. · Kontitentaalne rift tekib maapinna rebendeid mööda üles tõusnud kuuma täpiga seotud magmadest. Rift tekib pangasmäestiku reljeefiga ja vulkaanidega. Vulkaanid · Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõht või nende süsteemi, mida mööda...

Geograafia
40 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vulkaani tüübid

Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest.Tuntud kilpvulkaaniks on vulkaan, mille ülemine osa moodustab Hawaii saare. Kihtvulkaan Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm.Kihtvulkaanid on laia levikuga. Reeglina kujutavad inimesed vulkaani just kihtvulkaanina. Enamik ajaloolise aja suuremaid ja kuulsamaid vulkaanipurskeid on seotud kihtvulkaanidega. Kõige suuremad vulkaanid on kilpvulkaanid ja kõige väiksemad slakikoonused. Kihtvulkaanid on reeglina suuremad kui slakikoonused, kuid väiksemad kui kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid võivad enda koosseisu haarata ka väiksemaid vulkaane, näiteks slakikoonuseid. Slakikoonus Slakikoonus on vulkaanilise tekkega kooniline küngas või mägi. Koonuste kõrgus ulatub enamasti mõnekümnest mõnesaja meetrini. Maar Maar on vulkaanilise plahvatuse tagajärjel tekkinud negatiivne pinnavorm. Maarid on...

Loodus õpetus
9 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vulkaanipursked

Ränivaesem ehk aluseline magma on aga oluliselt vedelam ning voolab kraatrist välja rahulikumalt. Tüüpiliseks purskeproduktiks on basalt. Vähemal määral esineb ka vulkaanilist tuhka. Basalt on ultraaluselise koostisega vahevöö osalise sulamise tulemus, mistõttu tekib basalt peamiselt siis, kui teekonnal maapinnani pole magma olulisel määral mandrilise maakoore materjaliga segunenud. Sellist tüüpi vulkaanid ei kujuta endast väga suurt ohtu, väljaarvatud laavavoolud, mis võivad voolata kraatrist väga kaugele ning hävitada kõik enda teele jääva. Inimohvreid aga reeglina ei kaasne, sest laava liikumine on piisavalt aeglane, et inimesed jõutaks evakueerida. Klassikalised pursketüübid 20. sajandi alul lõi itaalia geoloog Giuseppe Mercalli vulkaanipursete klassifikatsiooni, mis põhines tuntud vulkaanidele iseloomulikul käitumisel. Süsteem on tänapäevalgi kasutusel,...

Keskkonnaökoloogia
24 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Litosfäär

Helensi vulkaan P-A) 3) aktiivsed ­ pidevalt või mõnekümne aastase vahega tegutsevad Kilpvulkaanid ­ cähe räni ja gaase, väike viskoossus, basaltne magma. Valgub pikkamööda-> ehitab lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid Mauna Loa Kihtvulkaanid ­ palju räni ja gaase, suur viskoossus, graniitne magma, laavavool lühike, plahvatused Kaldeera ­ tekib vulkaani magmakolde lae sissevajumisel -> hiidkraater. Plahvatuslikul vulkaanipurskel võib kh tekkida nt St Helensi Kaasnevad nähtused: 1) mudavoolud 2) lõõmpilved ­ gaasid (N, Cl, F) + vulkaaniline tuhk MAAVÄRINAD Maavärinad ­ maapinna vibratsioon ja nihked Maavärina kolle e. fookus ­ koht, kust algab kivimite rebestumine e. maavärina murrang...

Geograafia
33 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun