Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, Maa sisemiste jõudude toimel. Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. Magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava- vulkaanipurske tagajärel maapinnale jõudnud magma. Kihtvulkaan- valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kilpvulkaan- lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Maavärin- kivimis kuhjunud elastsete pingete lahendumisel tekkiv maapinna vibratsioon ja nihkumine. Epitsenter- maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal olev punkt maapinnal. Mineraal- looduslik tahke kristallstruktuuriga lihtaine või keemline ühend. Tardkivim- magma tardumisel tekkinud kivimid. Settekivim- setete kuhjumise ja kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liitumise, käigus tekkinud kivimid.. Moondekivim- maakoores
KIVIMITE TEKE- kivimid on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõng teist tüüpi kivimikehana. Kivimid (tekivad) tulevad maapinnale vulkaani pursete, laamade põrkumise, lahknemise või nihkumise tagajärel (tardkivimid). SÜVIKUTE TEKE- süvikud tekivad kui okeaanilised laamad põrkuvad või ehk kui üx laam sukeldub teise laama alla. MAAKOORE TEKE- maakoor tekib kuuma täpi piirkonnas, kui seal purskab vulkaan ja siis tuleb sealt kivimeid välja mis kujundavad uue maakoore kuju MAAKOORE HÄVIMINE-kui maa kerkib kuumatäpi piirkonnas ja rebeneb, (maakoor muutub aja jooksul nii oma välimuse kui ehituse poolest, see esineb laamade põrkumise, lahknemise, nihkumise piirkonnas, vulkaanide piirkonnas ja maavärinate piirkonnas) OKEAANILISTE LAAMADE EEMALDUMINE- toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja- Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad. Moodustub okeaaniline maakoor, kui magma tõuseb
· Tekivad riftid e. murrangulõhed · Uue maakoore tekkimine · Pangasmäestike teke · Esinevad vulkaanid ja maavärinad · N: Lõuna-Ameerika laam ja Aafrika laam Laamade nihkumine · Tekivad murrangulõhed · Vulkaanid, maavärinad 11) Vulkaanide tekkepõhjused, levik (s.h kuuma täpi piirkond). Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoore lõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaane esineb: Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas), kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) Mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis) kuuma täpi kohal Kihtvulkaanid
Litosfäär- maakera väline pind. Suure tugevusega maa väliskiht, mis koosneb maakoorest ja vahevöö pealmisest tahkest osast. 50-200km. Litos. on lõhenenud laamadeks. Eristatakse kahte tüüpi maakoort: mandriline maakoor(3-kihti- settekivimid, graniidikiht, basaldikiht), ookeaniline maakoor(2-kihti- settekivimid, basaldikiht) Maakoor Ülemine vahevöö 350 Alumine vahvevöö 2900 Välistuum(vedel) Sisetuum(tahke) 5140 Maa keskpunkt 6370 MÄESTIKE TEKE Kivimikihid alluvad külgsurvele, toimub KURRUTUS. Kivimikihid surutakse kurdudesse, tekib kurdmäestik Kurrutused tekivad: *kahe mandrilise laama kokkupõrkel NT!Himaalaja *ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrkel NT!Andid PANGASMÄESTIK maakoores toimuvad suured murrangud, mille tagajärjel liiguvad suured maakooreplokid erinevatel kõrgustel kujunevad pangasmäestikud(ülang,alang, murrangu lõhe). NT! Draakonimäed VULKAAN- koonusekujuline mägi, mille sees on lõõr, mida mööda magm...
· Tema alla kuulub 256 370 ruutkilomeetrit. Equadori pealinn on Quito ning suurim linn on Guayaquil. Riigi keskosa (Sierra) läbivad Andid. · Idaosas asub Amazonase vihmamets. · Rahvaarv(2003) 13 710 234. Ecuadori lipp ja vapp Üldine · Galápagose saared on saarestik Vaikses ookeanis. · Saarestiku pindala on 7994 km² · Saarestikku kuulub 13 suuremat saart, lisaks 6 väiksemat. · Saared on mägised ja vulkaanilised (kõrgeim tipp 1707meetri kõrgune Wolfi vulkaan Isabela saarel). Nimest · Saared on endeemsete hiidkilpkonnade (elevandikilpkonnade) elukoht, saare nimi on tulnud nende kilpkonnade hispaaniakeelsest nimest (hispaania keeles galápago 'sadul'). Elevandikilpkonn · on maailma suurim elav kilpkonn, endeemne liik Galápagose saartel. · Täiskasvanud kilpkonnad kaaluvad üle 300 kilogrammi ning on umbes 1,2 meetrit pikad. · Nende eluiga arvatakse olevat 200 aastat.
Fuji Mägi Asend Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimis · Kustunud vulkaan Hons Teine tase saarel Jaapanis Kolmas tase Neljas tase · Asub kolme maakooreplaadi Viies tase kokkupuutepunktis · Kõrgeim tipp on 3776 m üle merepinna http://www.goo3DN%26rls%3Dorg
gif Keskmine läbimõõt 22 km Keskmine läbimõõt 13 km Marss (kreeka keeles Ares) on Sõjajumal. Nähtavasti sai planeet nime oma punase värvuse järgi Ares Marsil on väga mitmekesine ja huvitav maastik. ·Põhja ja lõunapoolusel on polaarmütsid. ·Kaatrid, kanjonid ·Voolusängid ·Kustunud vulkaanid Olümpose mägi ·Suurim mägi päikesesüsteemis ·Kõrgus jalamilt 21 km ·Kustunud vulkaan Olympus Mons Lõunapoolus Põhjapoolus Tharis on tohutu kühm Marsi pinnal, mis on umbes 10 km kõrgune. Tharis Hellas Plantia Rohkem kui 6 km sügavune ja 2000 kmse läbimõõduga kokkupõrke tagajärjel tekkinud kraater lõunapoolkeral Valles Marineris päikesesüs teemi suurim kanjonite süsteem. Ligi 4000 km pikkune, 200 km lai, 27 km sügav. Valles Marineris (Maineri org)
Peeter I järgi. Ola Olstad maandus saarele 2.veebruaril 1929 ning kuulutas selle Norra valduseks. 1.mail 1931 kinnitas Norra parlament saare kuulumist Norrale. Teine territoorium Antarktikas, mida Norra enda omaks peab, on Kuninganna Maudi maa. Rahvusvaheliselt kumbagi nõudlust ei tunnustata. Saare pindala on 243 (teistel andmetel 156) km. Kõrgeim punkt (Lars Christenseni tipp, vulkaan) on 1755 (teistel andmetel 1640) km kõrge. On teadmata, kas vulkaan tegutseb või mitte, aga selle tipp on igijää poolt rikkumata. Peaegu kogu saar on jääga kaetud ja ta on peaaegu aasta ringi paakjääga ümbritsetud. Inimesi pole saarel kunagi elanud. Seal on ainult pingviinide koloonia. Kõige soojemal kuul, veebruaris, on saare keskmine õhutemperatuur -1 C, kõige külmemal kuul, juulis, -23 C. Norra pealinn on Oslo. Riigihümn on "Ja, vi elsker dette landet" Rahvaarv on 4 691 500 Rahvastiku tihedus on 14 in/km. Iseseisvus 7. juuni 1905
metalli sepistamise kunsti. Hüljatud laps maksis siis emale kätte, valmistades talle neetud võlutrooni. Hiljem nad leppisid ära ja Hephaistos vabastas Hera lõksust. Teine kord heideti ta Olümposelt alla, kui Zeus karistas Herat ning Hephaistos ema kaitseks ülbelt välja astus. Väidetavalt tõukas vihane Zeus sepa seejärel Olümposelt alla ning ta maandus Lemnose saarel, murdes seejuures mõlemad jalad. Saarel oli aga vulkaan ning hoolimata sellest, et ta oli sant, seadis ta saarel sisse sepikoja ja õpetas elanikele metallitööd. Ajapikku anti talle armu ja ta lubati taas jumalate elupaika, ehkki nüüd suutis ta kõndida vaid kuldsete karkude abil. Edaspidi ta rohkem Olümposele minemist kartma ei pidanud. Ta oli jumalik meistrimees, kes ehitas jumalatele paleesid, et need saaksid luksuses elada. Tema nõgine nägu ja lonkamine tegid temast siiski pilkealuse. (Day, 2007) 1.2 Pereelu
Settekivimid: argilliit, liivakivi ; Moondekivimid: kiltad, vuolukivi. 17. Joonistasin paberile ja fail on teise paberi peal. 18. Vulkaane ja maavärinaid esineb kõige sagedamini Vaikse ookeani vööndis ja Vahemere seismilises vööndis. Aktiivset vulkaanilist tegevust on täheldatud laamade servaaladel. Vulkaanid võivad olla kas kiht- või kilpvulkaanid. Kilpvulkaanid tekivad räni ning gaaside vaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast. Kõik ookeanide vulkaanid on kihtvulkaanid. Vulkaan tekib, kui omavahel põrkuvad kaks ookeanilise maakoorega laamaosa või ookeaniline ja mandriline laam. Maavärinate mõõtmisel kasutatakse Richteri ja Mercalli skaalat. Richteri skaala puhul mõõdetakse seismogrammidelt spetsiifiliste lainete poolt tekitatud võnketugevust. Täpsem on Richteri skaala. Maavärinate uurimiseks kasutatav aparaat on seismograaf. 19. Settekivimid Tardkivimid Moondekivimid Põlevkivi Graniit Marmor
Mhartin, Himre, Khevin Marss ja selle 12.A uurimismissioonid. Marsikulgur Curiosity. Mehitatud missioon Marsile. Marsi andmed arvudes Päikesesüsteemi neljas planeet Päikesest 1½ korda kaugemal kui Maa Teleskoobiga hästi vaadeldav iga 15-17 aasta tagant Keskmine kaugus päikesest 227,9 mln km Kaugus maast 55-400 mln km Tiirlemisperiood 686,98 Maa päeva Marsi suurus Läbimõõt 6974 km Pindala 144,8 mln km² Ruumala 163,18 miljardit km³ Mass on 6,4219*1023 kg ehk 0,106 Maa massi Tihedus 3933 kg/m³ Gravitatsioon 40% Maa omast Kliima ja õhk Temperatuuri muutumine keerukam Pinnatemperatuur on +25°C kuni -125°C Atmosfäär peamiselt süsinikdioksiid, lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3% Hõredad pilved Marsi pind Punakas kivikõrb Vulkaan Nix Olympica Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni Senised Marsi missionõid 2/3 kogu missioonidest ebaõnnestunud kaksik-kulgurid Spirit (MER-A) ...
Tsunamiks nimetatakse veealuse maavärinaga kaasnevat hiidlainet. Tsunamit võib põhjustada ka maalihe, vulkaan või suure meteoriidi kukkumine ookeani. Lained väljuvad tsunami tekkekohast (epitsentrist) kiirusega kuni 800 km/h ja nende kõrgus on 0.5 m kuni 1 m. Sellised väga suure lainepikkusega ja väikese järskusega lained pole merel laevadelt nähtavad. Ranna lähedal võib laine kõrgus kasvada kuni 40 meetrini. Tsunami võib tungida kaugele mandrile ja tekitada suuri purustusi. Tsunamid esinevad kõige sagedamini Vaikse ookeani rannikul.
päike. Siin on ürgset loodust palju, mis kesk-, lõuna- ja lääne Euroopas peaaegu hävinud. Meri kohtub maaga, rabad vahelduvad metsade, niitude, jõgede, järvede ja kultuurmaastikega. On, mida imetleda. Üheks hea elu tunnuseks on ka turvatunne. Ma arvan, et Eestimaa inimestel peaks seda olema. Keegi ei pea hommikul ärgates muretsema kas väljas on uputus või möllab läheduses tornaado, mis peagi su maja ära viib. Samuti ei pea kartma, et iga hetk võib mõni vulkaan pursata, tulla muda-või lumelaviin mis pühib kõik oma teelt või siis, et koju tulles ei leiaks eest vaid maja varemed, kuna maavärin on purustustöid teinud. Samas pole kõik Eestimaal nii roosiline. Palju probleeme tekitab majanduslangus. Riik püüab raha kokku hoida või juurde teenida rahva pealt. Seetõttu kannatame just meie. Eesti palgad on suhteliselt väiksed ning elu on kallis. Pidevalt tõusevad kütte ja elektri hinnad ning toiduained kallinevad
Vaalad Tiirud Inimtegevus · Inimesed tegelevad Islandil peamiselt kalandusega, sest kalandus on Islandil tähtis majandusharu. · Paljud on spetsaliseerunud looma- ja karjakasvatamisele. · Veel tegeletakse küttimisega. · Teede ehitust raskendab igikelts. Huvitavaid fakte · Islandil elab 305 300 inimest (2006) · Käibel on Islandi kroon (ISK) · Island on jaotatud kaheksaks piirkonnaks, mis omakorda on jaotatud 23 maakonnaks · Praeguseaja ohtlikum vulkaan Islandil on Laki · Islandi saar koosneb 400-600m kõrgusest laavaplatoost. Kasutatud allikad · http://et.wikipedia.org/wiki/Island · http://www.google.ee/ · http://www.annaabi.com/ · http://en.wikipedia.org/wiki/Island
Veenus on mähitud paksudesse läbipaistmatutesse põhiliselt väävelhappest koosnevatesse pilvekihtidesse, mis ei lase planeedi pinda vaadelda teleskoopidega nähtava valguse spektris. Kokku on Veenuselt leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani MARSS Nimi tuleb Rooma sõjajumala järgi. Marsi ja Maa ja maa mass on sama Marsil asub päikesesüsteemi kõrgeim mägi. Selle nimi on Olympus Mons ja kõrgus on 21km and diameeter 600km . Mäe otsas asub vulkaan. 39 missioonist on Marsile edukad olnud ainult 16 tükki. Marsil on kõige rohkem liivatorme ja need võivad kesta kuid. Enamik pinda on punakas kivikõrb.
· Sitsiilia asub lähistroopilises kliimavöötmes · Sitsiilia suurim linn ja seega ka pealinn on Palermo Reljeef · Valdav osa saarest on mägine. · . Sitsiiliat katavad mitmed mäestikud: Alpenniinid, Hyblea kõrgendik · Siin on Euroopa tuntumad vulkaanid: Etna, Stomboli ja Vulcano · Sitsiilia kõrgeim tipp on Etna vulkaan 3350m · Rannajoon on umbes 1000 km Kliima · Sitsiilias valitseb Lähistroopiline vahemereline kliima · Seda kliimatüüpi iseloomustavad vahemerelised igihaljadmetsad ja põõsastikud. · Sitsiiliale on iseloomulik niiske ja soe talv (+10 °C) ning palav ja kuiv suvi (+26 °C). · Sademeid on aastas natuke rohkem, kui Eestis Veestik Sitsiilia pikimad jõed on: ·
juunil 1944. - Rahvaarv - 309 699. - Rahvastiku tihedus - 3,0 in/km² . - Rahaühik Islandi kroon. - Ajavöönd maailmaaeg. Vulkaanid ja geisrid - Island tekkis vulkaanipursete tagajärjel 14 -16 milj. aastat tagasi. - Maailma kõige vulkaanilisema maapinnaga. - Maapinnas on rikkalikult kuumavett. - 85% majadest köetakse kuuma veega - 800 kuumaveeallikat, keskmise veetemp. 70°C. 1.Leirhnjúkuri kuumaveeallikas 2.Deildartunguhveri kuumaveeallikas 3. Hekla vulkaan 4. Surtsey saar. Jääliustikud - Leidub tohutuid jääliustikke. - Katavad 11,5% maapindalast. Vatnajökull Kliima Parasvööde - Suvi: + 23 ° C kraadi lõunas. + 24,5 ° C kraadi põhjas. - Talv: Lõuna-Islandis kuni -10 ° C. Põhja-Islandis kuni umbes -15 °C. Aastane sademete hulk: Lõuna-Islandis 1000-2000mm Põhja-Islandis 500-1000mm
•Naabrid: Prantsusmaa, Andorra, Portugal, Maroko •Riigikord: Parlamentaarne monarhia •Kuningas: Felipe VI •Peaminister: Mariano Rajoy •Iive positiivne (0.9) •Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. •Ligi 77% elanikkonnast elab linnas Hispaania • Teine Euroopa riik mägisuselt pärast Sveitsi. • El Teide on nii Tenerife, Kanaari saarestiku, kui ka Hispaania Kuningriigi kõrgeim mägi ja suuruselt kolmas vulkaan Maailmas ulatuses 3,718 m.-ni. • Lähistroopiline kliimavööde, loodusvöönd vahemereline mets. • Mullastikus on ülekaalus pruunmullad, taimkattes on levinum igihaljas kuivalembene võsa. • Ainult 10 protsenti metsa Majandus • Hispaania on tööstus-ja põllumajandusmaa. • Tähtsad tööstusarud on kütus, metallid, kemikaalid, transpordivahendid. • Nisu, oder, mais, riis, päevalill, kartul, puuvill, tomat- põllumajandustoodang
Havai saared Referaat Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 8. a klass 2006/2007 Havai Havai saarestik ja samanimeline USA osariik, mis asub väikse ookeani põhjaosas. Havai saarte pindala on 16 636 km2 ja seal elab umbes miljon inimest, neist elab 80 % Oahu saarel. Havai pealinn on Honolulu.Vulkaanilise päritoluga saarestikku kuulub 8 suuremat saart ja hulk väiksemaid (sh.korallisaari). Kõrgeim tipp on kustunud vulkaan Mauna Kea (4205 m) , tegevvulkaanidest on tuntuim Mauna Loa (4170 m).Havail valitseb troopiline mereline kliima. Tuulepealseil nõlvul sajab 3500-4000 mm, sealhulgas Kauai saarel Waialeale nõlvul ligi 12 000 mm, tuulealustel aladel paiguti alla 500 mm aastas. Keskmine temperatuur on jaanuaris 21, juulis 25 soojakraadi. Taimestik Havai eraldatuses kujunenud elustik on erakordselt endeemirohke:97 % õistaimeliikidest (2700 liiki,sealhulgas üliharuldasi korvõielisi ja
Kas Eestis elada on hea,,, ja tore? Tere, austatud siinviibijad! Me kõik teame, et Eesti on väike riik Läänemere kaldal, kuid ometi elavad siingi inimesed. Kas siin, Eestis, on hea või hoopis halb elada, sellest, kallid kuulajad, soovin ma täna kõneleda. Üheks hea elu tunnuseks on turva tunne. Minu arvates Eesti maal elavatel inimestel on turvatunne. Teadmine, et hommikul ärgates ei ole ukse ees uputust või väljas ei mölla tornaado. Samuti ei pea kartma, et iga hetk võib purskama hakata mõni vulkaan või et töölt tulles peaks koristama oma maja varemeid, kuna maavärin on purustanud kõik. Kuid ega kõik ka Eestis hea ei ole, näiteks poliitika. Eriti just valimiste ajal on kuulda hästi palju erinevate kandidaatide lubadusi, mida kõike nad lubavad teha kui valitsusse pääsevad. Kahjuks on aga nii, et hiljem, peale valimisi pole aga lubatud toetustest või palgatõusudest jälgegi, rääkima...
Piki murranguid tõuseb kuuma täpi allikast pärit magma, mis voolab edasi maapinnale. Esinevad magmavoolud ja maavärinad. Nt. Yellowstone rahvuspark USAs 9. Kirjelda vulkaanide eri tüüpe ja too näiteid: Vulkaanid purskavad samasugust laavat, nagu see millest nad tekkinud on! Vulkaanid tekivad laamade äärealadele. V.a kuumad täpid(suvalises kohas paiknevad vulkaanid). a. kihtvulkaanid, ehk stratovulkaanid tekivad mandritel ja laamade sukeldumisvööndites. Vulkaan on tekkinud räni- ja gaasiderikkast halvasti voolavast magmast. Vulkaan on küllaltki terav ja ehitus on vahelduv tardunud laava ja tuha kihtidest. Sageli murrab tugeva purske korral magma end maapinnale ka kesklõõrist hargnevate lõhede kaudu, moodustades vulkaani nõlvale parasiitseid šlakikoonuseid. b. kilpvulkaanid, tekivad enamasti räni- ja gaasidevaesest väikese vikoossusega aluselisest ehk basaltsest magmast. Magma on hästi voolav ja moodustab lameda
keskmäestikud jt.) Kurdpangasmäestikud kurrud lõhutakse murrangute tõttu pangasteks (Altai, Tian Shan, Euroopa keskmäestikud- Prantsuse keskmassiiv, Vogeesid jt.) Vulkaanipursked toovad endaga kaasa mitmesuguseid kahjustusi, kuid millist kasu võivad tuua vulkaanipursked? V: geotermaalenergia, kuumaveeallikad, geisrid, turismid, leidub maavarasid: vulkaaniline tuhk ja vulkaaniline klaas (obsidaan). Riigid, kus tegutseb aktiivne vulkaan: Tsiili, Indoneesia, Jaapan, Island, USA, Itaalia, Filipiinid, Paapua Uus-Guinea, Venemaa, Uus-Meremaa, Kanada. Põrkumine L-Ameerika lääneosa, Andid Lahknemine Vaikse ookeani kaguosa, Atlandi ookeani keskmäestik Kuum täpp, ookeaniline laam Hawaii Kuum täpp, mandriline laam Aafrika piirkond Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard(magma)-, moonde- ja settekivimid. Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud
tavaliselt ka laiem jõesängi osa.kuhjerand-merede ja suurjärvede rannaosa, kus lainetuse tagajärjel setted kuhjuvad. Kulutusrand-merede ja suurjärvede rannaosa, kust lainetuse tagajärjel setteid ära kantakse. Kurd-kivimi lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Kurdmäestik-maakoore kokkusurumispiirkonda laamade põrkepiirile tekkiv plastiliselt deformeeritud, so kurrutatud kivimitest koosnev mäestik. Kuum täpp-vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala. Kõrgrõhkkond ehk antitsüklon-ala, mille kohal õhurõhk on kõrgem kui naabelaladel, mille ümber esineb päripäeva pöörlev õhukeeris ja mille keskel esinevad laskuvad õhuvoolud. Iolm on kõrgrõhkkonnas selge, tuulevaikne ja kuiv. Küllastusvöönd-maakoore osa, kus kivimi poorid on täidetud veega.laam- litosfääri plokk, mis tiivib astenosfääril. Lama sukeldumine ehk subduktsioon-ookeanilise laama vajumine vahevöösse
A. Lõuna-Ameerika läänerannikul B. Põhja-Ameerika idarannikul C. Vaikse ookeani rannikualadel D. Aafrika lõunaosas E. Islandil 3 8. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning liigitamist kuju (kiht- ja kilpvulkaan) ja purske iseloomu järgi (aktiivsed ja kustunud vulkaanid); Vulkaan koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaane esineb: · laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas) või kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul)
Suur osa sulanud materjalist jõuab läbi vulkaanilise tegevuse maapinnale. Tänu sellele toimub laamade sukeldumisel pidev vulkaaniliste saarkaarte teke. Jaapan on selline vulkaaniline saarkaar. Sukeldumise kohas on süvikud. Vulkaan koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe, või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoore lõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaane esineb: Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas), kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul). Tegevuse järgi: Aktiivsed e tegevvulkaanid pidevalt gaase välja ajavad või perioodiliselt purskavad vulkaanid, Passiivsed pole aastasadu või tuhandeid tegutsenud, Kustunud puuduvad andmed nende tegevuse kohta inimajaloo jooksul
Tere, austatud siinviibijad! Me kõik teame, et Eesti on väike riik Läänemere kaldal, kuid ometi elavad siingi inimesed. Kas siin, Eestis, on hea või hoopis halb elada, sellest, kallid kuulajad, soovin ma täna kõneleda. Üheks hea elu tunnuseks on turvatunne. Minu arvates Eestimaal elavatel inimestel on turvatunne. Teadmine, et hommikul ärgates ei ole ukse ees uputust või väljas ei mölla tornado. Samuti ei pea kartma, et iga hetk võib purskama hakata mõni vulkaan või et töölt tulles peaks koristama oma maja varemeid, kuna maavärin on purustanud kõik.. Kuid ega kõik ka Eestis hea ei ole, näiteks poliitika. Eriti just valimiste ajal on kuulda hästi palju erinevate kandidaatide lubadusi, mida kõike nad lubavad teha kui valitsusse pääsevad. Kahjuks on aga nii, et hiljem, peale valimisi pole aga lubatud toetustest või palgatõusudest jälgegi, rääkimata veel muudest asjadest nagu näiteks lasteaiakohtadest.
Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul. Atmosfäär Tuule kiirus on 300400 km/h. Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa atmosfäärist Kuumim planeet päikesesüsteemis Pinnavormid ja koostis Pinnavormilt on üsna sarnane maale Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit Pilt veenuse pinnalt. Pinnavormid ja koostis Veenusel on kuni 3 km kõrgusi mägesid, 2 km sügavune, 1500 km pikkune ja 150 km laiune lõhe ning vulkaan, mille jalami läbimõõt on 300 400 km Põhjapoolkeral paikneb Austraalia suurune Ishtari maa või manner. Veenuse kõrgeim tipp Maxwelli mägi 12 kilomeetrit Pöörlemine ja orbiit Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Vesi Veenusel Umbes pool miljonit aastat tagasi algas ilmselt rohkete vulkaanipursete
Argentiina 10 suurimat linna on: Buenos Aires, Cordoba, Rosario, Mendoza, Tucuman, La Plata, Mar del Plata, Santa Fe, Salta ja San Juan. Tegevusaladeks Argentiinas on peamiselt põllumajandus, kui on tuntud ka kui veinimaa ja ühe maailma suurima sojatootjana. Vaatamisväärsusi on Argentiinas nii mõnigi näiteks: Esteros del Ibera see on väga kauni loodusega koht järve ääres. Üks tuntumaid turistite meelispaiku on Alercese looduspark, Argentiinas on ka üks tuntud vulkaan Lanin, mis on samuti väga kaunis. 3 KASUTATUD KIRJANDUS http://hubpages.com/hub/popular-places-for-sightseeing-in-argentina http://en.wikipedia.org/wiki/Argentina Liis kängsepp ,,Minu Argentiina"
1ariant 2 variant. 1.maakoor,2. 1.1.settekivim, 2.graniit.3.basalt Vahevöö, 3.maatuum 2.atmosfäär nim õhkkonnaks. 2.hüdrosfäär on vesikesta 3.pealkiri:mäestiku teke, ehk kõik veekogud kokku. Pilve kohale: vulkaan, o 3.pealkiri: Ookeani okean läheb maaalla: süvik, keskmäestik. Valgetele tumedam: laam. noolte juurde :laam, 4.1.a. 2.d. 3.b. 4.c mustade noolte juurde: 5.maa kerkimise tõttu on magma,Kahe laama lahest saanud järv. vahe juurde: riftiorg. 6.NM: andid, himaalaja. VM : Uural, 4 1.d 2.a 3.b 4.c Skandi naavia, V: fuji, kilimanjaro. 5
suure rõhu all. Magma väljub tavaliselt suure purskega, millel on sageli kohutavad tagajärjed. Pildil on vulkaanipurse. Maapeale jõudnud ja jahtunud kivimimassi nimetatakse laavaks. Laavast moodustuvad suured koonusekujulised mäed ehk vulkaani koonused. Koonuse keskosas on avaus, mis viib välja vahevöö vedelate kivimiteni. Seda avaust nimetatakse vulkaani lõõriks. Vedelat kivimimassi kogu vulkaani tahkete kivimite sees ja all nimetatakse magma koldeks. Kui vulkaan ei ole kaua aega pursanud, tekib lõõri ja kraatri ülaossa jahtunud kivimitest kork. See eraldub, kui maa sees olevad kivimid hakkavad otsima väljapääsu. Sellega kaasneb gaaside ja tahkete ning vedelate kivimite eraldumine suure plahvatuse ja müraga. Gaasipilved võivad tõusta koonuse kohale 10 15 kilomeetri kõrgusele. Välja purskunud ja õhu käes jahtunud kivimid või ka kivimid, mis moodustasid kivimitest korgi, võivad kerkida 1 2 kilomeetri kõrgusele.
Seiklejad asuvad teele Sannikovi maale mööda Siberi saari. Läbi raskuste saarele pärale jõudes asutakse seda uurima. Sannikovi maal kohatakse eelajaloolisi karusi, ninasarvikuid, mammuteid, kui ka sadu aastaid varem tsukside poolt merele tõrjutud Onkilooni rahvast. Seiklejad elavad mitu kuud Onkiloonide juures. Selle aja jooksul koguvad nad andmeid eelajaloolise loomade ja Sannikovi maa kohta ja õpivad tundma Onkiloone. Samuti elavad saarel eelajaloolised ahvinimesed Vampud. Kuid Vulkaan, millest eralduv soojus on võimaldnud Sannikovi maa sooja kliima purskab ja Sannikovi maa elanikud häivenevad. Neljal seiklejal viiest õnnestub tagasi mandrile jõuda, koos ühe onkiloonitariga, kuid kõik tõestus nende avastusest hävib. Seiklusroomani tunnusteks on seiklejatest kangelased, ohud mida nad trotsivad nii sannikovi maal, kui ka teel sinna ja tagasi. Teekond Sannikovi maale on seikluseks, ja Imeks võib
国 Nippon-koku või Nihon- koku(päikese allikas) • Rahaühik jeen • Ametlik keel Jaapani keel • 127 miljoni elanikuga maailmas kümnendal kohal, moodustavad 99,4% elanikest Turism • Aastas külastab seda saartel asuvat riiki enam kui 8,5 miljonit turisti • Huvitav loodus, iidset kultuuri ja aastatuhande vanust arhitektuuri, aga ka ülimalt modernseid ehitisi, -tehnikasaavutusi ja –meelelahutusi Fuji mägi • vulkaan purskas viimati 1707. aastal • kõrgus on 3776 meetrit Changdeokgungi palee Sakura ehk Jaapani kirsipuu Huvitavad faktid • maailma ühed kõige kiiremad rongid • Jaapanis on väga tavalised kapsel- hotelid Tavad ja kombed • Number nelja ja üheksa peetakse ebaõnne numbriteks • Sisenedes restorani, muuseumi või templitesse, siis kindlasti võta jalatsid jalast • Luristamine on viisakus Köök
vulkaaniline materjal maapinnale tungib VULKAANI PURSE VÕIB OLLA PLAHVATUSLIK VÕI PIDEV LAAVA JA SUITSU IMMITSEMINE KRAATRIST VÕI PRAGUDEST. SÕLTUB VULKAANI EHITUSEST JA KIVIMITE HAPPELISUSEST Lõõmpilv- kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaaniline nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv. Ühed ohtlikumad nähtused Tefra ehk vulkaaniline sete- vulkaanist väljapaiskunud materjal HAWAII SAARESTIK ON KUUMADE TÄPPIDE RIDA Tegevvulkaan- vulkaan, mis on pursanud ajaloolisel ajal Uinunud vulkaan- tema aktiveerumist peetakse tulevikus tõenäoliseks Kustunud vulkaan- arvatakse olevat oma tegevuse igaveseks lõpetanud Term- pideva joana voolavaid kuumaveeallikaid Geisrid- perioodiliselt purskavad kuumavee- ja auruallikad Mudavulkaanid ehk salsid- mitmesuguse suurusega mudast koosnevad kuhikud, mille keskel on kraater Tsunami- maavärina, maalihke või vulkaanipurse tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine
· Kuum täpp-laamasisene vulkaaniline piirkond. Koht ,kust voolab magma maapinnale. · Kontinentaalne rift-Tekkinud mandriline maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel. · Laava- vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske järel maapinnale jõudnud. · Kihvtvulkaan- Suhteliselt suur ja pekaealine, valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm. Tekkinud vulkaanilõõrist pärist vulkaanilise materjali kuhjumisel. · Kilpvulkaan- Lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb basaltseist laavavooludest. · Murrang- Murrangut mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. · Maavärina kolle- koht,kust algab kivimite rebestumine-maavärina murrang · Epitsenter-Punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde kohal. Seal peaks teoreetiliselt aset leidma kõige suuremad purustused. · seismilised lained- lained,mis tekivad maa sisemuses või piki selle pinda. Võivad tekkida looduslikult kui tehislikult.
KILPVULKAAN Räni- ja gaasiderikas viskoosne graniitne magma > Väga vähe liikuv magma > Vähesed laavavoolud, ei voola kaugele > Tekib terav vulkaanikoonus > KIHTVULKAAN Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused: tuha- ja gaasipilved lõõmpilved; laavavoolud mudavoolud lahaarid; püroklastilise materjali vood; maavärinad, maalihked Vulkaanilistel aladel on tänu purskematerjali ladestumisele viljakad mullad. Talumees riisipõldu harimas Jaava saarel Indoneesias, tagaplaanil Sundoro vulkaan. 4.MAAVÄRINAD Maavärin on maasiseste pingete äkilise vabanemise tagajärjel maapõues tekkinud tõuge. Eristatakse a) Tektoonilist maavärinat (põhjuseks Maa sisepinged) b) Vulkaanilist m-t (kaasneb vulkaanipurskega) c) Langatusvärinat (põhjustatud koobaste varisemisest) d) Tehnogeenset maavärinat Tõugete lähtekohta nimetatakse koldeks e fookuseks e hüpotsentriks Kolde kohal paiknevat paika maapinnal nimetatakse epitsentriks
on riigis tavalised. Viimased tõsiste tagajärgedega maavärinad olid 1982. ja 1986.a. EL Salvadoris on üle 20 vulkaani, kuid ainult 2 neist on aktiivsed. Izalco vulkaan on Kesk-Ameerika aktiivseim – ta on alates 1770. aastast pursanud vähemalt 51-l korral. Viimane tõsisem vulkaanipurse oli El Salvadoris 2005.a. Eesti kodanikud võivad El Salvadoris viibida viisavabalt 90 päeva korraga. Külastamist väärt linnad: Alegría, La Libertad, Perquín, San Salvador, Suchitoto, San Vicente vulkaan, Playa El Tunco. Sellel kaartil on näidatud El Salvadoris asuvad linnad: Vaatamisväärsused. Looduskaitsele pööratakse suurt tähelepanu: Monte Cristo RP,Cerro Verde RP, Nancuchiname RP, El Imposible RP. Linnu on vähe vanast ajast säilinud, kuna enam kui paarkümmend maavärinat on need üle elanud. El Salvadori vaatamisväärsuste hulka kuuluvad rannad (Barra de Santiago), säilinud koloniaalarhitektuur, muuseumid, kohviistandused, Suchitoto linn, Panchimalco küla, maajade pärandid
See sööstab suure kiirusega mööda mäenõlva alla hävitades kõik, mis teele ette jääb. Taoline ajalooline juhtum leidis aset 1902 aastal Saint-Pierre´i linnas, kus lõõmpilv kogu linna tuhaks põletas ning 30 000 inimest surmas (Rast, 1988). Rast (1988) tähendab ka oma raamatus, kuidas juba enne vulkaanipurset õhku eralduvad mürgised gaasid linde ja loomi lämmatasid. 1963 aastal aastal hävitas Gunung Agungi vulkaan ühe viiendiku Bali saarest ning vulkaaniline tuhk kattis enda alla viis küla (Rast, 1988). Islandil toimunud 1783 aasta lõhepurske tagajärjel puistas tuhasadu üle kõik karjamaad. Loomad haigestusid ning pikemat aega püsimajäänud väävligaasid õhus takistasid rohu kasvmist kirjeldab Rast (1988) oma raamatus. Uusaja suurim vulkaanipurse toimus 1815. aastal Indoneesias, kus Tambora vulkaan paiskas õhku 400 000 miljonit tonni väävligaase ning sada kuupkilomeetrit kivimeid
Esimene suur katastroof toimus 79. aastal, mil mattus Vesuuvi purske tagajärjel Pompeji koos Herculaneumi ja Stabiaega 7-9 m paksuse tuhakihi alla. Veel praegugi kaevatakse Pompeji linna tuha alt välja. 1783. aastal toimus Lõuna-Itaalias Calabrias maavärin, milles hukkus 50 000 inimest. Itaalia suurim katastroof toimus 1908. aastal Lõuna-Itaalias Sitsiilias, kus Etna purske tagajärjel hukkus 83 000 inimest ja hävis Messina linn. 1981. aastal hakkas Sitsiilias uuesti purskama Etna vulkaan, mis põhjustas purustusi paljudes asulates. Kuna Etna vulkaan pole ammu pursanud, võib ta teadlaste hinnangul aktiveeruda lähima 60 aasta jooksul. 9 Itaalia kõige ohtlikum vulkaan asub aga Türreeni mere põhjas, mis võib purskama hakates põhjustada Apenniini poolsaare lõunaosas hiidlaineid. Hüdrosfäär 1. Anna üldhinnang selle riigi veevarudele.
Pinnavormid ja koostis Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Veenus on üldiselt tasane, rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Madalamad alad ("ookeanid") vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade (mandritega). Veenusel on kuni 3 km kõrgusi mägesid, 2 km sügavune, 1500 km pikkune ja 150 km laiune lõhe ning vulkaan, mille jalami läbimõõt on 300-400 km. Põhjapoolkeral paikneb Austraalia suurune Ishtari maa või manner. Kontinendi idaosas asub Veenuse kõrgeim tipp Maxwelli mägi (12 kilomeetrit). Seda ümbritsevad ahelikud on vaid 2- 3 kilomeetrit kõrged. Lõunapookeral paikneb umbes 7-10 kilomeetri kõrgune Aafrika suurune Aphrodite maa. Hiljem leiti kaugemal lõunas veel üks kontinent - Lada maa. Ishtari maa lääneosas asub Lakshmi platoo. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3-4
Ookeaniline maakoor- ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimitest koosnev keskmiselt 11km paksune maakoor. Kurdmäestik- maakoore kokkusurumispiirkonda, laamade põrkepiirile tekivad kurrutatud kivimitest koosnevad mäestikud. Magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass, mis on tekkinud sügaval maakoores, kus kivimite ülessulamiseks on sobivad tingimused. Laava- vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud. Kihtvulkaan- vulkaan, mille koonuse moodustavad nii tardunud laavavoolud kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustatud kivimite ja tuha kihid. Magmasisaldus on graniitne, magmavool on lühike, harv või puudub üldse, päritolu- mandrite ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades, N: Etna (Sitsiilias, Itaalias). Kilpvulkaan- vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. Magmasisaldus on basaltne, magmavool on hästi liikuv, voolab rahulikult pinnale ja ''ehitab'' lameda vulkaanikoonuse,
(idast läände) kiirusega 350 Ülespoole ulatub hõre udu km/h 90 kilomeetrini Pilvkate on mitmekihiline Põhiline pilvekht on paarkümmend kilomeetrit paks Pinnavormid ja koostis Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit Veenusel on kuni 3 km kõrgusi mägesid, 2 km sügavune, 1500 km pikkune ja 150 km laiune lõhe ning vulkaan, mille jalami läbimõõt on 300-400 km Pinnavormid ja koostis Põhjapoolkeral paikneb Austraalia suurune Ishtari maa või manner. Kontinendi idaosas asub Veenuse kõrgeim tipp Maxwelli mägi Lõunapoolkeral paikneb umbes 7-10 kilomeetri kõrgune Aafrika suurune
põhjapoolkeral (umbes Austraalia suurune) · Ja Aphrodite Terra piki ekvaatorit (umbes Lõuna-Ameerika suurune) · Ishtaris asub ka kõrgeim mägi Maxwell Montes Vulkaaniline tegevus · Suurem osa pinnast on kaetud laavavooludega · Mitmed varjatud vulkaanid nagu Sif Mons · Hiljuti avastati, et Veenus on ka praegu vulkaaniliselt aktiivne, kuid ainult vähestes kohtades · Suurem osa on olud geoloogiliselt Veenuse vulkaan üsna vaikne viimased paarsada miljonit aastat Kraatrid · Pole väikeseid kraatreid · Väiksemad meteoriid põlevad enne pinnale jõudmist tihedas atmosfääris ära · Kraatrid on kobaras · Suured meteoriidid purunevad tavaliselt enne pinnale jõudmist atmosfääris kildudeks Sisemus · Arvatavasti sarnane Maaga · Sisemuses umbes 3000 km raadiusega rauast tuum · Planeeti ümbritseb sulakivimist ümbris Kasutatud materjal
atraktsioonid on enamasti lõunarannikul. Muud puhkevõimalused sisaldavad golfiväljakuid, maa-asulaid ja vulkaanide maailma.Tenerife on suurim saar Kanaari saarestikus ning moodustab koos La Palma, Gomera ja El Hierroga ühise provintsi. Tenerife on kontrastide maa- saare põhjaosa on väga lopsaka loodusega, viljakas ning osaliselt metsaga kaetud ning lõunaosa kuiv ja kõrbeline ning mida kaunistab saare kõrgeim tipp- vulkaan El Teide, mis on 3,718 m. kõrge. KASUTATUD KIRJANDUS: http://www.bookinghouse.ee/TLL/TCI/2016-06-20/2016-06-23/adt-1/chd-0/inf-0/? details=cc6d9ead7359eb44118bba1c17de30ef9dcdae37- d06463781f5563b84aeb4a920ea01308eb21bee2 https://secure.booking.com/book.html? hotel_id=367380&aid=309654&dcid=4&label=Hotels-et- cyS1jqbf4oJQwBEvT65ANQS14163889252%3Apl%3Ata %3Ap1%3Ap2260%2C000%3Aac %3Aap1t1%3Aneg&lang=et&sid=f5458c6705d12cd423bae29c299716de&room1=A
Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Heledamad alad, nn mandrid, on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest nn meredest. Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel, järelikult on viimased tekkinud hiljem. Väiksemad kraatrid (läbimõõt alla 3 km) on tuulte ja liivatormide mõjul tasandunud. Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni. Marsil asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi, kustunud vulkaan Nix Olympica (ladina keeles "Olümpose lumi"), mille jalami läbimõõt on 600 km, kraatri läbimõõt 80 km ja kõrgus 24 km. Silma paistab 5000 km pikkune, 120 km laiune ja kuni 8 km sügavune lõhe Valles Marineris. Osa pinnavorme -- kuivanud jõesänge meenutavad orud, poolenisti ärauhutud valliga kraatrid -- lubavad arvata, et varem on Marsil olnud vett. Seda kinnitavad ka viimasel Marsikulguritega Spirit ja Oppurtunity tehtud pinnaseanalüüsid.
Marss Mari Muld Harjet Kallas 12B Juhendaja: Tiiu Niidas 2009 Fakte Päikesesüsteemi neljas planeet Marsil asub päikesesüsteemi kõrgeim mägi- kustunud vulkaan Nix Olympica (600km) Osa pinnamoode lubavad teha järelduse, et varem on Marsil olnud vett Marsil on kaks kaaslast- Phobos ja Deimos Suurem osa Marsi pinnast kattavad kraatrid, palju lõhestatud orge, kõrgendikud, mäed ja tasandikud Avastatud on erosiooni olemasolu väga kaua aega tagasi Arvulised andmed Kaugus Maast: 55-400 mln km Läbimõõt: 6750 km Mass: 6,4219 x 1023 kg Aasta pikkus: 687 Maa päeva Ööpäeva pikkus: 24h 37min
Mandriline maakoor mandrite ja mandrilavade alune maakooretüüp. Ookeaniline maakoor - ränivaese koostisega kivimeist koosnev õhuke maakooretüüp. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Kihtvulkaan e. Liitvulkaan koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal.(suhteliselt suur ja pikaealine). Kilpvulkaan- lai ja lame vulkaan, mis mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Üks tuntumaid kilpvulkaane on vulkaan , mille ülemine osa moodustab Hawaii saare. Epitsenter punkt maapinnal maavärina tekkekoha kohal. Mineraal kindla, mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine. Kivim looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. (kivimitest koosneb
Samal ajal, kui lohe võiles elu ja surmaga. Ta imestus oli suur, sest ta oli lohedest ainult lugenud ja legende kuulnud. Tal hakkas lohest kahju ning ta tundis, justkui lohe haavad oleksid talle endale hakanud mõjuma. Ta ei tahtnud lahkuda, kuid miski sindis teda. Koopast lahkudes suundusid nad teiste lastega mängima. Nad viskasid kivi ja jooksid võidu. Ühtäkki kuulis Julle meeletult kisa ja karjumist Ta ei saanud aru, mis lahti on, kuid lõpuks taipas, et lähedalasuv vulkaan oli just urskama hakanud. Nüüd sai Julle aru, mis kummalise tahtejõul ta pidi koopast väljuma. Kõik jooksid, kuid selest polnud abi. Kuum lava tormas meeletul kiirusel ja hävitas kõik, mis teele ette jäi. Põgeneda polnud kuhugi. Ta nägi veel, kuidas sulalaava nendeni jõudis ja nägi ka, kuidas üks mees vajas oma kehaga väikest last sellel hirmsal loodusõnnetuse eest. Julle arvas juba hetkeks, et ka tema leiab seal oma õnnetu lõpu.
atmosfäär nagu kasvuhooneklaas laseb läbi suure osa soojendavat päikesekiirgust, kuid takistab pinna soojuskiirguse hajumist. Soojust neelab peamiselt süsinikdioksiid. Veenuse atmosfäär sisaldab seda 96,5%, lämmastikku 3,4% ja argooni 2% ja hapnikku 0,1%. Vähesel määral (kokku 0.1%) on vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru. Vedel vesi puudub. Veenusel on kuni 3 km kõrgusi mägesid, 2 km sügavune, 1500 km pikkune ja 150 km laiune lõhe ning vulkaan, mille jalami läbimõõt on 300-400 km. Kokku on Veenuse pinnal leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani, neist mõned võivad olla praegugi aktiivsed. Voolav laava on tekitanud voolusänge, neist suurima pikkus on ligi 7000 km. Muidugi on Veenusel ka suur hulk meteoriidikraatreid, kuid vähem kui vulkaanikraatreid. Suurima meteoriidikraatri Mead'i läbimõõt on 280 kilomeetrit. Veenusel on üsna sageli ka maavärinaid. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega
vahelisi seoseid, nii et osakesed liiguvad raskusjõu mõjul aeglaselt nõlvakallakuse suunas. 7. Varisemine kiireim, toimus suure kaldega nõlvadel, mille puhul raskusjõu mõjul nõlva jalami suunas liikuv materjali segunemine. 8. Voolamine mille puhul toimub raskusjõu mõjul nõlva jalami suunas liikuv materjali segunemine. 9. Kurdmäestik maakoore kokkusurumispiirkond. 10. Kuum täpp vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan v vulkaaniline ala. 11. Laam litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. 12. Laama sukeldumine ookenalise laama vajumine vahevöösse. 13. Laamade lahknemine ookeaniliste laamade ookeanide keskahelikust lähtuv üksteisest eemaldumine. 14. Maakoor mandrite, mägede, selfimerede all olev maakoor. 15. Moondekivim maakoores kõrgenenud rõhu ja temp tingimustes mood kivimid. 16
LAAMTEKTOONIKA - õpetus laamade ehitusest ja liikumisest LAAM - litosfääri hiigelblokk Liikumine 1-10 cm aastas (hõõrdumine üksteise vastu, põrkumine kokku, eemaldumine üksteisest, nihkumine üksteise vastu) Ainukesed Maa sisejõudude põhjustatud liikumised, mis ei ole seotud laamade piirialdega on KÕIKUVLIIKUMISED Nad esinevad kõikjal ja pole tajutavad Suuruse järgi eristatakse <1> 6..7 suurt laamat - pindala > 100 000 000 km2 <2> 8 keskmist - pindala > 1 000 000 km2 <3> u. 20 väikest - pindala < 1 000 000 km2 Laamade maakoore tüüp 1. Ainult ookeaniline - Vaikse Ookeani laam 2. Ookeaniline ja mandriline - Aafrika laam VULKANISM - niisuguste protsside kompleks, mis seostub magma tekkimise ja liikumisega maakoores MAGMA - vedel kivimite sulamass Olenevalt magama ja maakoore iseloomust võib liigitada vulkaane<1> lõhepurske e. joonvulkaanid Islandil, Hawaii saartel<2> keskpurske e. lõõrvulkaanid kilpvulkaanid - laava on aluseline (vedel)...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
