..............................................2 1.2 Vulkaani teke..........................................................................................................................3 1.3 Purse ja maavärinad................................................................................................................3 2. Kasutatud materjalid.................................................................................................................4 1. St Helensi vulkaan 1.1 Asukoht. St.Helensi vulkaan asub Põhja-Ameerika loode osas Washingtoni osariigis. Joonis 1. St Helensi vulkaani asukoht 1.2 Vulkaani teke St Helensi vulkaan on tekkinud Vaikse ookeani laama ja Põhja-Ameerika laama lahknemisel.Vulkaani piirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja vulkaanilist aktiivsust. Joonis 2. Vulkaani tekkimise kaart 1.3 Purse ja maavärinad Aastal 1980 20-ndal märtsil toimus St Helensi vulkaani juures 4.2 magnituudiline maavärin ning
docstxt/123973237943875.txt
Sellised on näiteks Vaikse ookeani Havai saarestiku ja Ida-Aafrika vulkaanid. Vulkaani ülesehitusest (pilt): 1. Magmakamber 9. Laavakihid 2. Aluspõhi 10. Kraatri põhi 3. Vulkaanilõõr 11. Parasiitkoonus 4. Jalam 12. Laavavool 5. Sill 13. Kraater 6. Daik 14. Kraater 7. Vulkaanilise tuha 15. Vulkaanilise tuha kihid pilv 8. Nõlv Vulkaan ,,Klauea" Klauea vulkaan on tegevvulkaan. Vulkaani kõrgus on 1277 m. Ta katab 13,7% Hawaii saare pindalast. Klauea koos Huallai, Kohala, Mauna Kea ja Mauna Loa vulkaaniga moodustavad saarestiku suurima saare Hawaii. Klauea tippu on moodustunud kaldeera. Klauea on üks vulkaan vulkaanide reast, mille üle merepinna ulatuvad tipud moodustavad Hawaii saared. Siin liigub Vaikse ookeani laam üle vahevöös asuva kuuma täpi. Klauea on praegu üks aktiivsemaid vulkaane, olles püsivalt aktiivne alates 3. jaanuarist 1983
Laamad on suured maakoore plokid mis liiguvad üksteise suhtes. 7 suurt ja 20 väikest laama. Laamade liikumine ehk laamtektoonika. 1. Lahknemine- eemalduda saavad ookeanilised laamad 2. Põrkumine- kahe ookeanilise laama kokkupõrkumisel tekivad süvikud 3. Põrkumine- ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine 4. Põrkumine- kahe mandrilise laama põrkumisel tekivad mäestikud Maa sisejõudude tõttu tekivad: 1. Kivimi kihid lükatakse kurdudesse (tekivad kurdmäestikud) 2. Tekivad murrangulõhed (tekivad ülangud, alangud ja pangasmäestikud) 3. Kurdpangasmäestike teke (tekib siis kui kurdmäestik kulutatakse ja samale kohale tekivad murrangulõhed ja pangasmäestikud. Maavärin on kiire kivimite liikumine maakoore sisejõu mõjul. Maavärina kolle on koht maakoores, kus toimub kivimite liikumine. Epitsenter on koht maapinnal, täpselt kolde kohal. Koldest hakkavad levima seismeilised lained, mis on kõige tugevamad epitsent...
KESKKOND Terminit keskkonnageoloogia kasutatakse geoloogia selle osa kohta, mis on otseselt seotud inimese tegevusega jamõjutab teda. Käsitleb geoloogilisi protsesse ja nähtusi ümbritseva KKs. Kkgeo on tihedalt seotud bioloogia, keemia, ökoloogia, majanduse ja poliitikaga. Igasugune majandustegevus toimub loodusressursside arvel ja jätab oma jäljed ümbritsevasse keskkonda. Keskkonna kahjustamine on vältimatu, kuid on võimalik hoolitseda, et kahju oleks minmaalne ja mahuks KK taluvuse piiridesse. Biootilised komponendid : taimkate, metsaloomad ja mikroorganismid. Abiootilised komponendid: geoloogiline aluskoord, geomorfoloogilised vormid ja hüdrosfääri elemendid. KESKKOND jagatakse LITOSFÄÄRIKS(maa väline tahke kivimkest), ATMOSFÄÄRIKS (õhkkond, maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest), HÜDROSFÄÄRIKS(vesikeskkond) JA BIOSFÄÄRIKS (elusloodust sisaldav kiht). Pedosfäär- maakoore pindmine kobe kiht, muld. Atmosfäär hüdrosfäär-maakoor-va...
Vulkaane leidub maismaal peamiselt noorte kurdmägede alal ja vee all ookeanide keskahelikes. Vulkaanipursked võivad põhjustada suuri purustusi ja nõnda palju inimohvreid. Näiteks Indoneesias hukkus 1815.a. Tambora purske tagajärjel umbes 56 000 inimest ja 1883.a. Krakatau purske tagajärjel rohkem kui 36 000 inimest Vulkaanide tekke ja arengu seaduspärasusi ning purskesaaduste ehitust ja koostist uurib geoloogia haru vulkanoloogia. St. Helensi vulkaan USA Washingtoni osariigis oli kui uinuv hiiglane, see polnud pursanud 1857. aastast saadik, kuid 1980. aasta kevadel hakkas mägi ärkama. 27.märtsil tuli tipust auru ning tekkis väike kraater. 8. aprilliks oli kraater 500 m läbimõõduga ja 250 m sügav. Kõige ähvardavam oli aga muhk vulkaani põhjaküljel, mida põhjustas aina suurenev rõhk magmakoldes, ja see muhk kasvas 1,5 m ööpäevas. Siis, selgel ja külmal 18. mai hommikul lõhkes mäe pungitav põhjakülg ja
Vulkaanid Enamasti leidub laamade ääre aladel ja nn kuuma täpi piirkonnas (Hawail , Mauna Kea ja Mauna Loa).On maakoorde tekinud lõõr ,lõhe või nende süsteem mida mööda magma purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale.Aktiivne vulkaan pidevalt purskav vulkaan ,( purskab iga 10 a tagant). Kustunud vulkaan inimese ajaloo jooksul ei ole pursanud. Kilp vulkaan madal vulkaan . Laava on vedel , voolab rahulikult lõõrist välja. Valgub kaugele. Kasvab laiuti., Kiht vulkaan teravmägi. Laava paks ja kiiresti tarduv. Kasvab kõrgustesse.sageli tardub laava juba lõõris , moodustub kork , lendab järgmisel purskel võimsa plahvatusega õhku. Nõlvadel on vaheldumisi tahke kivim ja tuhk.( fuji). Probleemid. Maapind taimed , loomad hävivad, õhk saastub , mürgised süsinik ja väävli ühendid, gaasidest ja tuhast moodustuvad lõõmpilv, võib hävitada terveid linnu.vee segunemisel vulkaanilise materjaliga tekivad muda voolud ehk lahaarid
Kas vulkaanid on ainult kahjulikud või ka kasulikud? Pool maailma on täis neid ohtlikke, rahvakeeles, tulemägesi, kuid inimesed suhtuvad neisse vägagi erinevalt. On neid kelle jaoks on see looduseime midagi, mida peaks iga hinna eest vältima ja oma elupaiga vaatama vulkaanidest nii kaugel kui võimalik. Kuid leidub ka inimesi kes on ohtliku situatsiooni pööranud inimkonnale kasulikumaks. Aga kindlasti leidub ka selliseid, kellel pole aimugi millega on tegu ja veel vähem on sellega kunagi elus kokku puutunud. Kuna vulkaanid ei ilmu ühel ootamatul hetkel lihtsalt maa seest nagu ei kuskilt välja, vaid asuvad kindlates paikades, ei ole neid ka nii raske ette ennustada, kui näiteks maavärinaid. Kuid probleemi tekkitab asjaolu, et vulkaanide piirkonnas on väga viljakad mullad ja seega ka soodne elupaik inimestele. Tiheda inimasustuse tõttu ongi tihtipeale vulkaani tagajärjel elu kaotanud inimeste arv suurem kui võiks, võib-olla ainult s...
Tsunami ja vulkaan andsid Indoneesiale kaks hoopi korraga see toimus 26.oktoobril 2010. Sumatra saare läänerannikut raputanud 7,7-magnituudine maavärin paiskas Mentawai saartele kolme meetri kõrguse tsunami, mis tappis vähemalt 272 ja viis kardetavasti endaga kaasa veel 400 inimest. Jaava saarel purskas aga Merapi vulkaan, nõudes vähemalt 28 inimelu. Kahe katastroofi vahele jäi vaid paar tundi. Paljud inimesed said kohutavaid põletushaavu,kui tulikuum tuhk neile peale langes. Jaava saare ohupiirkonnast on evakueeritud 11000 inimest. MERAPI VULKAAN KASUTATUD MATERJALID-www.epl.ee,www.google.com,www.delfi.ee
Laam - litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. Mineraal - looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on iseloomulik kristallstruktuur. Kivim - mineraalidega tugevalt kokku tsementeerunud kogu, mis looduses esineb kivimites. Jaotus tekke järgi: tard, sette, moond. Tardkivimid - on kivimid, mis tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal. Settekivimid - on kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Moondekivim - on kõrge rõhu ja temp tingimustes moondunud kivim. Maak - on mineraalne maavara, millest eraldatakse metalle. Ookeanilaamade kesksuunaline lahknemine - algab ookeani keskahelikust. Sealt tungib maapinnale vahevööst tulikuum aines, mis rebestab ookeanilise maakoore ja laamad eralduvad üksteisest. Maapinnal tardunud magmast tekib ookeaniline maakoor. Ookeani keskahelik - läbib kõiki ookeane ja koosneb mäestike ahelikest, mida ...
Ol Doinyo Lengai Ol Doinyo Lengai asub Ida-Aafrika Tansaani põhjaosas. Vulkaani geograafilised kordinaadid on 2°45' S ja 35°54' E, vulkaan jääb Ngorongoro looduskaitseala piiresse. Ol Doinyo Lengai on tõenäoliselt maailma kõige veidram vulkaan. Geoloogiliseks kurioosumiks teeb selle vulkaani laava, mis tast välja voolab. Kui tavaliselt oleme harjunud, et laava on hõõguvpunane silikaatne vedelik, siis see laava on unikaalne süsimust, mis tardub naatriumirikkaiks karbonaatseiks mineraalideks ning mis on ainuke maa peal. Inimesed, kes asustasid selle piirkonna panid ka sellele mäele nimeks jumalamägi. Pilt 1966.aasta purskest. 3-4. august 2003
Vesuuv Vesuuv on vulkaan Euroopas Apenniini poolsaarel Türreeni mere kaldal. Ta asub Campanias Napoli lahe ääres Napolist kagus. Vulkaan on tänapäeval 1281 meetrit kõrge. Vesuuvi kõige kuulsam purse toimus 24. augustil 79, mis mattis enda alla Pompei, Herculaneumi ja Stabiae , mis kõik jäid maa alla 7ks sajandiks. Linn mattus nii kiiresti , et inimesed ei jõudnud põgeneda. Seetõttu on tollased ehitised suurepärastelt säilinud ja arheoloogilised väljakaevamised on andnud hindamatut teavet tolle aja olmest.
ookeani ääres Washingtoni osariigis Kaskaadide mäestikus. Vulkaani koordinaadid on 46°11' N; 122°11' W. Saint Helens on tegevvulkaan, mis viimati tegutses 2006.aastal. Mäe kõrguseks on 2550 m. Nime andis vulkaanile 1792. aastal inglise maadeuurija Geroge Vancouver oma sõbra Alleyne Fitzherberti auks, kes kandis parun St. Helensi tiitlit. Omanimelist mäge ei näinud parun, Briti suursaadik kunagi. Enne 1980.a purset oli vulkaan viimati aktiivne 1857.aastal. Indiaanlastest põliselanikud kutsusid vulkaani suitsevaks mäeks. 1978. aastal hoiatasid geoloogid, et St. Helensil on seljataga pikk sporaadilise aktiivsuse ajalugu. Seoses tema ohtliku käitumisega minevikus ja sagedaste pursetega viimase 4500 aasta jooksul on St. Helens väga ohtlik vulkaan. Kaks aastat hiljem, 20. märtsil 1980 osutas 4,2-magnituudine maavärin sellele, et St. Helens on ärganud oma 123 aastat kestnud uinakust. Järgnesid sajad väiksemad
Vulkaanid Egert Pommer 6A Jüri Gümnaasium Jüri 2008 Sisukord: Lk 2 ................. Mis on vulkaan? Lk 3 ................. Vulkaanide tüübid. Lk 4 ................. Vulkaani pursked. Lk 5 ...................... Kurvemad juhtumid. Lk 6 ...................... Kasutatud kirjandus. Vulkaan on looduslik avaus maakoores, mille kaudu vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal Maa või mõne muu taevakeha pinnale tungib. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal.
KLJUTSEVSKAJA SOPKA ÜLDINE INFO Vulkaan Euraasia mandril, Aasia maailmajaos, Venamaal Kamtsatka poolsaarel 56° N ja 160° E Kihtvulkaan ja tegevvulkaan MÕÕDUD Kõrgus 4750 m Kõrgeim aktiivne vulkaan Euraasias Kraatri läbimõõt ligi 0,5 km ISELOOMUSTUS Tipul liustikke Nõlvul rohkesti külgkraatreid Pidev hall aur ja suits vulkaanitipu ümber, koos samaaegse plahvatusega tekitab see punase valguse PURSKED Esimene purse 1697. aastal, kokku olnud üle 50 purske Viimased pursked on olnud aastatel 2007, 2010 ja 2012 Lähim inimasustus on 30 km kaugusel VULKAANIPURSETE MÕJU 28 okt 2010 purskusid Kamtsatka poolsaarel korraga vulkaanid Kljutsevskaja Sopka ja Siveluts
VULKAANID. Mõisted: Vulkaan koonusekujuline laavat ja tuhka purskav mägi. Magma tulikuum vedel kivimmass, mis on sulanud. Laava maapinnale jõudnud magma. Geiser kuumaveeallikas. Tabel: KIHTVULKAAN · Kasvab kõrgusesse. · Magma tahkem. · Magma ei voola kaugele. KILPVULKAAN · Kasvab laiuti. · Magma vedelam. · Magma voolab kaugemale. Kihtvulkaan. Kilpvulkaan.
MOUNT RAINIER referaat koostas: Mount Rainieri vulkaan asub Ameerika Ühendriikide loodeosas, Washingtoni osariigis, Pierce'i maakonnas, 87 kilomeetrit kaugus Seattle'i linnast. See on Kaskaadi mäeaheliku kõrgeim tipp (4392 m). Mägi ja seda ümbritsev ala on Mount Rainieri Rahvuspargi kaitse all. Kahekümne kuue liustikuga on Mount Rainier kõige liustikulisem tipp kogu mandri-USA's (v.a. Alaska). Liustike ja
Ol Doinyo Lengai Ol Doinyo Lengai on kihtvulkaan Tansaania põhjaosas. Ol Doinyo Lengai on tõenäoliselt maailma kõige veidram vulkaan. Geoloogiliseks kurioosumiks teeb selle vulkaani laava, mis tast välja voolab. Kui tavaliselt oleme harjunud, et laava on hõõguvpunane silikaatne vedelik, siis Ol Doinyo Lengai laava on süsimust, mis tardub naatriumirikkaiks karbonaatseiks mineraalideks. Harilikult sisaldab laava silikaatseid mineraale, nagu kvarts, päevakivi, pürokseen, oliviin, biotiit jne, kuid Ol Doinyo Lengai tardunud laavavoolus need mineraalid puuduvad pea täielikult. Sellist
tõmmata ja teaduslikust vaatepunktist lähtudes ei pruugigi siin mingit vahet olla, mistõttu on sellisele jaotusele vulkanoloogide seas märgatav vastuseis. Probleemid ilmnevad juba kasvõi seetõttu, et ajaloolise aja ulatus on erinevais maailma piirkondades erinev. Samuti ei ole mõtet võrrelda vulkaane inimkonna ajalooga ning tõmmata sellest lähtuvalt piire. Vulkaanid elavad oma elu, mis on palju pikem kui inimestel/inimkonnal ega sõltu sellest. Sageli juhtub ka, et kustunuks loetud vulkaan ärkab uuesti ellu. Roland Keiso Tartu Kivilinna Gümnaasium 11a Klass
paleotroopiliste metsade relikti, hiidpanda suurima säilinud loodusliku asumispaiga.“ (Alasi, 2012) (lisada viide allikale 7) N URL r 6 https://et.wikipedia.org/wiki/Vulkaan 7 http://www.hkhk.edu.ee/vanker/iaasia/sichuani_hiidpanda_kaitsealad_wolong_ siguniangi_mgi_ja_jiajini_med.html Tabel 4. Allikate 6 ja 7 URLid. Nr Autor Veebilehe Veebisaidi Aasta Kuu Päev nimi nimi 6 - Vulkaan Vikipeedi 2015 10 14 a 7 Leelo Sichuani 2012 Alasi hiidpanda kaitsealad - Wolong, Sigunian gi mägi ja Jiajini mäed Tabel 5. Tsiteeritud veebilehed. Koostada järgmisele lehele kasutatud materjalide loetelu.
on 200(kaks saada) meetrit. Fuji kraateri kuju on õige koonus. Ta meenutab lootose lille ja piirneb kaheksa servi, mida tuntakse Yaksudo-Fuyo ("kaheksa Fuji kroonlehed ") Enamiku aastast on Fuji kaetud lumega. Fuji viimane vulkaanipurse toimus 1708. (tuhande seitsmesaja kaheksandal) aastal Kõige hävitavad Fuji pursked toimusid 800.(kaheksasaja), 864.(kaheksasaaja kuueküümne neljandal) ja 1707. (tuhande seitsmesaaja seitsmendal) aastatel. 2. Vulkaan asub Honshu(Honsju) saarel Jaapanis. Fuji asub Kesk-Jaapanis Yamanashi ja Shizuoka prefektuuri piiril. Fuji asub kolme maakooreplaadi kokkupuutepunktis. Need on Amuuri plaat, millel asub Lääne-Jaapan, Ohhotski plaat, millel asub Ida-Jaapan, jaFilipiini mere plaat, millel asub Fujist lõunasse Izu poolsaar 3. Fuji on kõige ilusam aktiivne vulkaan maailmas. 72 aasta jooksul asus Fuji tipus mehitatud ilmajaam Esimesena ronis Fuji tippu tundmatu munk 663.(kuue
Ngorongoro . Karina Noor ja Viktoria Plemakova 7a. klass *1940. aastal otsustas Tansaania valitsus rajada Serengeti rahvuspargi. *Eesmärgiks oli omapärase looduse kaitsmine. *Rahvuspark avati 1951. aastal. *Rahvuspargi ühest osast moodustati Ngorongoro looduskaitseala. *Sellel territooriumil on Ngorongoro vulkaan, mille kõrgus on 2286 meetrit. *Ngorongoro vulkaan ei ole aktiivne. *Teadlaste arvates oli viimast korda vulkaan aktiivne mitte vähem kui 10 000 aastat tagasi. *Vulkaanil on avar kaldeera mõõtmetega umbes 15 korda 22 kilomeetrit, kaldeera sügavus on 610 meetrit. *Seal elab väga palju erinevaid loomi : ninasarvikud, lõvid, tiigrid, elevandid, igasugused sõralised, leopardid, isegi jõehobud. Puuduvad kaelkirjakud,kellele ei sobi mägine maa. Kokku on seal umbes 75 000 metsikut looma. *Ngorongro looduskaitsealal on ühe omapärase väärika ja uhke hõimumasaide kodu ka tänapäeval
Vulkaanid 14MEH Kaur Ülejõe Jarmo Vanmik 19.09.2016 Mis on vulkaan? • Vulkaan on looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. • Samuti nimetatakse vulkaaniks pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale Vulkaani ehitus Kus leidub vulkaane? Mis kasu saame vulkaanidest? • Vulkaanide lähedal on viljakad mullad • Vulkaanilisest kivimist obsidiaanist valmistatakse tööriistu • Vulkaanidega on seotud paljud maavarad(sulfiidsed maagid,väävel)
raportis veel kord: ,,St. Helensil on selja taga pikk sporaadilise aktiivsuse ajalugu. Seoses tema käitumisega minevikus ja suhteliselt sagedaste pursetega viimase 4500 aasta jooksul oleme kindlad, et tegemist on eriti ohtliku vulkaaniga." Kaks aastat hiljem, 20. märtsil 1980 osutas 4,2-magnituudine maavärin sellele, et St. Helens on ärganud oma 123 aastat kestnud uinakust. Järgnesid sajad väiksemad tõuked. 27. märtsil paiskas vulkaan pärast väikest plahvatust välja kivimeid ning auru. St. Helensi jäätunud tipus moodustus väike kraater. Järgnevatel nädalatel toimus hulk purskeid, mis kestsid mõnest sekundist peaaegu ühe tunnini. Õige pea kogunesid ärkavat vulkaani jälgima vulkanoloogid , seismoloogid ja hüdroloogid. Aegamööda hakkas St. Helensi põhjanõlv paisuma ja lõpuks tekkis ,,muhk" mõõtudega 800x1600 m. Polnud vähimatki kahtlust, et mäenõlva surus
VULKAANID VII klass ÕIE ABEL KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUM Juhendaja P. Rokk VULKAANID VII klassis maakoore teema käsitlusel: mõiste tekke põhjus ehitus jaotus levi hilisvulkaanilised nähtused VULKAAN ehk TULEMÄGI Enamasti koonusekujuline mägi,mis aeg-ajalt purskab (või on kunagi pursanud) laavat, kuumi gaase, kivimitükke, tuhka. TEKKEPÕHJUSED Kui maakoores juhtub olema mingi lõhe või avaus, siis hakkab magma suure rõhu mõjul seda pidi ülespoole kerkima. VULKAANI EHITUS tuhk lõõr kraater magma magma kolle Vulkaanid jaotatakse väliskuju järgi KUHIKVULKAAN KILPVULKAAN
November 2010 Koostanud Argo Kägi Järvamaa Kutsehariduskeskus 21. märtsil 2010.a. hakkas Islandi lõunaosas Eyjafjallajökulli liustiku läheduses purskama 200 aastat vaikinud vulkaan. Viimati purskas pealinnast Reykjavíkist 120 kilomeetri kaugusel asuv Eyjafjallajökulli vulkaan peaaegu 200 aastat tagasi -- 1821. aastal. Vulkaan muutus aktiivseks aastal 2010, ja purskas 20. märtsil. Selle vulkaani 14. aprillil 2010 alanud purskest atmosfääri paiskunud tuhk põhjustas lennuliikluse seisaku suures osas Euroopast, mis 7. aprilli seisuga jätkus nädal aega. Vulkaani eelmine purse toimus aastal 1821, siis kestis aktiivsus terve aasta. 1815. aasta vulkaanipurset oli tunda kogu maailmas ning atmosfääri paiskus rohkem kui 30 kuupkilomeetrit magmat ja ligi 400
Tänapäev 4 Kokkuvõte 5 Sissejuhatus Maailmas on umbes 800 tegevvulkaani. Enamik neist on maakoore nõrgemates kohtades, laamade äärealadel, kus tulikuum magma kerkib maa sisemusest pinnale. Selliseid vulkaane, mis enam kunagi ei purska, nimetatakse kustunud vulkaanideks. Vesuuvi loetakse tegevvulkaaniks. 1944 oli viimane suurem Vesuuvipurse ja sellest ajast saadik on sealt vaid auru ja suitsu välja tulnud. On väga raske öelda, kas vulkaan on kustunud või lihtsalt puhkab. Puhkavad vulkaanid võivad taas purskama hakata. Kõrgeimad tegevvulkaanid on Llullaillaco(Tsiili), San Pedro(Tsiili), Cotopaxi (Ecuador), Misti (Peruu), Orizaba (Mehhiko ),Popocatepetl( Mehhiko) ,Sangay (Ecuador),Tolima (Kolumbia), Kljutsevskaja Sopka (Kamtsatka), Rainier (USA, Washingtoni osariik) Geograafiline asend Vesuuv paikneb lõunapoolkera idapoolel. Euroopa lõunaosas,
Kilimanjaro Kilimanjaro on kõrgeim mägi Aafrikas ja Tansaania kõrgeim tipp. Paikneb üksi keset tasandikku, olles päritolult kihtvulkaan(suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm).Nõlvad on tipuni lauged.Kõrgus 5895 meetrit. Kilimanjaro koosneb kolmest eraldi vulkaanilisest koonusest:Kibo,Mawenzi ja Shira. Uhuru Peak on kõrgeim tipp Kibo ja kraatri serval.Kilimanjaro on hiiglaslik vulkaan,mis hakkas moodustuma miljoneid aastaid tagasi.Kaks kolmest tipust, Mawenzi ja Shira on väljasurnud, samas kui Kibo on puhkeseisundis ja võib uuesti pursata.Viimane suur purse dateeriti 360000 aastat tagasi, kuid viimase tegevus salvestati vaid 200 aastat tagasi. Ajalugu: Ei ole teada, kuidas täpselt on tulnud nimi Kilimanjaro.Sellega seoses on mitmeid teooriaid.Paljud neist teooriatest oletavad, et sõna on jagatud Kilima (suahiili keeles
Enamus maavärinaid toimub litosfäärilaamade piiridel. Piki laamade kokkupuutepiiri toimivad tohutud hõõrdejõud. Hõõrdumine takistab laamade libisemist üksteise suhtes ja maakoores toimub elastne deformatsioon. Laamade liikumisel pinge kivimites üha kasvab, see võib kesta isegi aastakümneid. Niikaua, kuni hõõrdejõud on piisavad takistamaks laamade omavahelist libisemist, maavärinaid ei toimu. Lõpuks ületab maakoores kuhjunud elastne pinge maakooreplokkide vahelise hõõrdumise. Kui see juhtub, toimub kummalgi pool murrangut asuvate laamade äkiline omavaheline nihkumine. Järsk liikumine põhjustabki maavärina. Murrangute tekkimise põhjuseks on maakooreplokkide liikumine üksteise suhtes. Maavärina fookus e. Kolle- koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine- maavärina murrang. Maavärina kese e. Epitsenter- vahetult kolde kohal olev koht maapinnal. Mõõtmine: seismograafi abil määratakse maavärina tugevus, asukoht, kolde sügavus jmt. Seismog...
Vulkaanid Vesuuv Elina Kardsepp KM11 Järvamaa 2014 Vesuuv Vesuuv Vaade Vesuuvile Pompei varemetelt Kõrgus 1281 m Asukoht Itaalia Tüüp Kihtvulkaan Purskas viimati 1944 40° 49′ 17″ N, Koordinaadid 14° 25′ 32″ E Vesuuv (itaalia Vesuvio, ladina Vesuvius) on vulkaan Euroopas Apenniini poolsaarel Türreeni mere kaldal. Ta asub Campanias Napoli lahe ääres Napolist kagus. Vulkaan on tänapäeval 1281 meetrit kõrge. Vesuuv on ainus tegevvulkaan Euroopa mandriosas. Vesuuvi kõige kuulsam purse toimus 24. augustil 79, mattes tuha alla Pompeji ja Stabiae ning mudavoolu alla Herculaneumi linna. Linnad mattusid nii kiiresti, et inimesed ei jõudnud põgeneda. Seetõttu on tollased ehitised suurepäraselt säilinud ja arheoloogilised
Piirkonna üldiseloomustus · Vesuuv asub vahemerelises alas ning lähistroopilises kliimavöötmes. · Selle ümbruses elab üle 3 miljoni inimese. · Ohtlikkus seisneb selles, et se võib matta külad ja linnad enda alla ning kõik elanikud saaksid surma. Vulkaanipursked · Vesuuv on aktiivne vulkaan. · Viimati purskas 1944. Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja suitsu tõusnud, siis peetakse seda jätkuvalt üheks maailma kõige ohtlikumaks vulkaaniks, sest see on varemgi ajaloos vaikne olnud. · Vesuuvi kõige kuulsam purse toimus 24. augustil 79, mattes tuha alla Pompeji ja Stabiae ning mudavoolu alla Herculaneumi linna. Linnad mattusid nii kiiresti, et inimesed ei jõudnud põgeneda. Seetõttu on tollased ehitised
tõttu vedelas olekus. ● Maakoore all on kivimid suure kuumuse tõttu vedelas olekus.Seda kivimite sulamassi kutsutakse magmaks. ● Magma avaldab seestpoolt maakoorele meeletut survet. Seda võib võrrelda tuhandete tonnide lõhkeaine plahvatusega. ● Magma võib tungida läbi maakoore maapinnale. Sellist nähtust nimetatakse vulkaani purskeks. ● Välja voolavat sulakivimit nimetatakse laavaks. Kõige kõrgem vulkaan Kõrgeim vulkaan on OJOS DEL SALADO. ● Asub Tšiili ja Argentiina piiril. ● See on 6891m kõrgune. ● Vulkaan on aktiivne. Suurim vulkaan On TAMU MASSIF ● Asub Jaapanist 1600km kaugusel idas. Selle tipp asub 2000m sügavusel vee all ning jalam 6400m sügavusel. ● On 450x650km lai ja 4km kõrge. ● Vulkaan oli aktiivne kriidiajastul umbes 144 miljonit aastat tagasi. Aktiivseim vulkaan On ETNA
3. Litosfäär Ookeanipõhja ja mandrite ulatuslik uurmine ja järjest uute teadmiste lisandumine eelmise sajandi keskpaiku viis geoloogia uue maapõue liikumiste käsitluseni, nn plaat- ehk laamtektoonikani. 3.1 Maa siseehitus Koosneb 3 suurest kihist: 1) sisetuum (koosneb Ni, Fe, tahkes olekus, 5100-6370km sügavusel, aine tihedus on 13,3g/cm3 , temp.3500C ) 2) välistuum (2900-5100km sügavusel, tihedus 10g/cm3 , koosneb Ni ja Fe, temp. 3000C, plastilises olekus) 3) vahevöö jaguneb kaheks: süvavahevööks (70-2900km sügavusel, tihedus 5,5 g/cm3 , koosneb Mg, Fe, Si, temp. 1200-2500C, plastilises olekus) ja astenosfääriks (50- 400km, tihedus 5,5 g/cm3 , koosneb räni ühenditest, temp. 1300C, vedelam kui süvavahevöös) Maakoor: 1) ookeaniline maakoor (0-20km, tihedus 3 g/cm3 , basalt on tihed...
Vesuuv põhjas põgeneda. Seetõttu on tollased ehitised Pompeist. suurepäraselt säilinud ja arheoloogilised See on väljakaevamised on andnud väga Vesuuv sügavalt tähtsat teavet tolle aja kohta. (itaalia lõhestatud, Pärast seda on vulkaan pursanud Vesuvio) on kuid kergelt umbes kolmel tosinal korral. vulkaan sopiline Teadaolevalt on vulkaan pursanud veel Euroopas mägi, mis aastatel 203, 472, 512, 787, 968, 991, Apenniini tipu eel on 999, 1007, 1036, 1631, 1660, 1682, poolsaarel astmeline. 1694, 1698, 1707, 1737, 1760, 1767, Türreeni Suvekuudel 1779, 1794, 1822, 1834, 1839, 1850, mere kaldal. ronivad sajad 1855, 1861, 1868, 1872, 1906, 1926, Ta asub turistid iga 1929 ja viimati 1944. Kuigi Vesuuvi Campanias
Vesuuv Vesuuv on vulkaan Euroopas Apenniini poolsaarel Türreeni mere kaldal. Ta asub Campanias Napoli lahe ääres Napolist kagus. Vulkaan on tänapäeval 1281 meetrit kõrge. Vesuuvi geograafilised koordinaadid on 40.8N, 14.4E Üle kahe tuhande aasta tagasi kasvatati selle tulemäe nõlvadel viinamarju, rajati linn. 79. aastal 24. augustil juhtus aga katastroof. Ootamatult paiskus Vesuuvi tipust välja hiiglaslik must pilv. Peagi algas kohutav paduvihm, mis segunes tulise tuhaga. Kuum pori mattis enda alla viinamarjaistandused, aiad, põllud ja asulad. Vesuuvi purske tagajärjel mattus Pompeji koos
laam nihkub P-Am. laamast] 9. Maavärin on järsk tõuge või äkiline energia vabanemine mille tulemusena tekivad seismilised lained. Maavärinatega kaasnevad näiteks üleujutused ja tsunaamid. Mercalli skaala abil mõõdetakse maavärina purustusi, pallides. Richteri skaala abil mõõdetakse vabaneva energia hulka, magnituudides. Maavärina epitsenter leitakse seismiliste lainete kiiruste ja kohale jõudmis aja abil. Tekitatud purustuste hulk sõltub ???? 10. Vulkaan on koht, kus magama pääseb maakoore lõhede kaudu maapinnale. Kilpvulkaanid Kihtvulkaanid ehk stratovulkaanid Magma vedelam Magma viskoossem(paksem) Magma aluselisem Magma happelisem Magma voolab kaugemale Magma ei voola enne tardumist väga kaugele
LITOSFÄÄR Litosfäär on lõhestunud laamadeks e. plaatideks, koosneb maagist ja vahevöö ülemisest osast, liigub plastilisel astenosfääril. Laamtektoonikaks nim. teadust, mis uurib laamade liikumist ja nendega kaasnevaid nähtusi. Alfred Wegener - püstitas laamadeliikumise hüpoteesi, ennemoli ühe supermanner(Pangaea). Mandrite liikumist põhjustavaks jõuks on vahevöö konvektsioonvoolud. Maa siseehitus: Maakoor-vahevöö-tuum. Levides ühest kivimikihist teise seismilised lained murduvad ning peegelduvad nii, nagu valguslained-nendega saabki maa siseehitust uurida. Maakoor(0-80mkm)=>vahevöö(80-2900km)=>välistuum(2900-5100)=>sisetuum(5100-6378) Maakoor: ookeaniline(basaltsetest, aluseline, 5-10km) kontinentaalne(graniitne, happelina, -80 km) Astenosfäär- u 200km sügavusel, sellel liiguvad laamad, kuna on plastiline vahevöö osa. Vahevöö koosneb silikaatsetest mineraalidest(Mg-Fe) Tuum koosneb rauast: välituum vedel, sisetuum tahke. Maa sisemuse ...
pangasmäestikulise reljeefiga 20.Sulguv ookean 21. Kuum täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessukamiskolete tõusukoht Maa pinnal.Kui kuuma täpi kohalt triivib üle suhtliselt väikese paksusega ookeanilaam,siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku,kusjuures tekkinud vulkaane on erineva vanusega.Näiteks kuumatäpi tekitatud Havai vulkaaniahelik Vaikses ookeanis. Praegu asub kuuma täpi kohal Mauna Loa tegutsev vulkaan, kuid teadaolevalt vanim, 75 miljoni aasta eest tegutsenud Meiji vulkaan on tänaseks triivinud koos ookeanilaamaga loode suunas ja paikneb Aleuudi saarkaare juures. 22.Kustunud,suikuvad ja aktiivsed. 23.Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel-massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. 24.Vulkaani kuju,ehitus ja purskeprotsessi iseloom on tihedalt seotud teda toitva magma omadustega
Vesuuv Maailmas on umbes 800 tegevvulkaani. Enamik neist on maakoore nõrgemates kohtades, laamade äärealadel, kus tulikuum magma kerkib maa sisemusest pinnale. Tüüpiline vulkaan on mägi, mille keskel olev toru ehk lõõr on ühenduses magmakoldega maakoores. Tardunud magma sooned - daikid ja tardunud magma kihtsooned - sillid võivad samuti ulatuda magmakoldeni. Kui rõhk magmakoldes tõuseb, kerkib magma ja tahkete kivimite segu, mida nimetatakse laavaks, lõõris üha kõrgemale ning vulkaan hakkab purskama. Kui laava on väga paks, võib ta lõõris hanguda ning moodustada korgi. Lõõris kasvav surve lööb
Vulkaanid Sisukord Etna Vulkaan Hekla Vulkaan 1.0 Etna 2.0 Hekla Vulkaan 1.1 Etna Mütoloogia 2.1 Hekla Mütoloogia 1.2 Etna Geoloogiline 2.2 Hekla Geoloogiline Ajalugu ajalugu 1.3Etna Purse 2006 Hekla plahvatus 1980 Kasutatud allikad Kasutatud allikad Vulkaan Etna 1.0 Etna Etna vulkaan asub Euraasia Etna mandril, Euroopas, Itaalia lõuna-osas, Sitsiilia saare idaosas. Vulkaanikoonuse tipp asub merepinnast 3330 m kõrgemal. Joonis 1 Etna Asukoht Kaardil 1.1 Etna Mütoloogia Etna oli väga aktiivne juba antiikajal. Kreeka müütide järgi asusid Etnas Hephaistose ja kükloopide töökojad. Aischylose järgi oli Zeus paisanud Etna mäe gigant Typhoni peale ning et maa all
ookeani laamade põrkumine; kui kaks ookeanilist laama põrkuvad, siis sukeldub tihedam ja raskem teise laama alla. Sukeldunud laam sulab ja tõusev kivim moodustab saare laamade eraldumine kuum täpp kuumade kivimite ülessulamiskallete tõusukoht maapinnal ehk laama keskosas vulkaaniline ala, mis pressib end maakoorest läbi. kontinentaalne rift kolmeharuline rebend. Toimub kui rebend jääb kuuma täpi kohale. On tekitatud magma pingest. Vulkaan on maakoorde tekkinud lõhe kust gaaside massid paiskuvad maapinnale jaotuvad: kustunud, suikuvad, aktiivsed Leidub laama piirialadel - ookeani keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndis (Island, Vaikse ookeani tulerõnga vööndis) Laamade sisealadel - kuuma täpi, rifti piirkonas. (Havai, Ida-Aafrika vulkaanid) Kilpvulkaanid tekivad räni ning gaasidevaesest magmast Kihtvulkaanid tekivad rönist ja gaasist rikastanud graniidsest magmast.
aga selle poolest, et vulkaanid vahel ,,ärkavad" üles ning sellisel juhul tekitavad suurt kahju. Ka varasematel aegadel on inimesed üritanud vulkaani mõistet lahti seletada. Vana-Kreeka ajaloolane Herodotos kirjeldas Hiera saart, mille tipust paiskus aeg-ajalt suitsu ja tuld. Kreeka mütoloogias nimetati Vulcanuseks jumal Hephaistose sepikoja ääsi. Roomlased nimetasid Vulcanoks aga Lipari saarte hulka kuuluvat saart, mille järgi vulkaan oma nime tõenäoliselt saigi. Kui küsida, et miks inimesed on nõus elama sellise magava ohu kõrval, siis üheks põhjuseks võib tuua maa viljakuse vulkaanide lähedal. Maa viljakus mängib suurt rolli eriti vaesemates piirkondades, kus põllumajandus on üks peamisi elatusalasid. See on üheks esimeseks põhjuseks, kuid samuti on vulkaanidega seotud maavarad. Kaevandavate maavarade hulka kuulub näiteks väävel ja sulfiidsed maagid.Seetõttu elab ka tänapäeval vulkaanide ümbruses
Purske tüüp: Pliinia-tüüpi purse plahvatuslik ja väga ohtlik purse, saanud nime Vesuuvi purske järgi, mis hävitas Pompei. Need on pursked, mis teevad ajalugu. Purskega kaasneb suur kogus püroklastilist materjali ning purskepilv võib tõusta kümnete kilomeetrite kõrgusele. Jagatakse subpliinia-, pliinia- ja ultrapliinia-tüüpi purseteks. Nimi tuleb sellest, et seda purset kirjeldas Plinius Noorem kahes Tacitusele saadetud kirjas. Pursete ajalugu: Teadaolevalt on vulkaan pursanud aastatel 79, 203, 472, 512, 787, 968, 991, 999, 1007, 1036, 1631, 1660, 1682, 1694, 1698, 1707, 1737, 1760, 1767, 1779, 1794, 1822, 1834, 1839, 1850, 1855, 1861, 1868, 1872, 1906, 1926, 1929 ja viimati 1944. Vesuuvi kõige kuulsam purse toimus 24. augustil 79. Ootamatult paiskus Vesuuvi tipust välja hiiglaslik must pilv. Peagi algas kohutav paduvihm, mis segunes tulise tuhaga. Kuum pori mattis enda alla viinamarjaistandused, aiad, põllud ja asulad.
6 • Krakatau vulkaanipurske tagajärgi oli tunda kogu maailmas. • Atmosfääri sattus niivõrd palju tuhka ja gaase, et see põhjustas nn. vulkaanilise talve ning maailma keskmine õhutemperatuur langes viieks aastaks keskmiselt 1,2°C võrra. 7 Plahvatuste tagajärjel purunes suurem osa Krakatau saarest ning vajus merre. Järele jäi saare lõunaosa Rakata vulkaaniga. Rakata vulkaan on kustunud vulkaan. 8 1927. aastal tõusis endise Krakatau saare põhjaosas merest uus saar - Anak Krakatau. Saar on järjest laienenud ja seal toimub vulkaaniline tegevus. Vulkaanitipu kõrgus on 813 meetrit. 9 Kasutatud allikad • http://et.wikipedia.org/wiki/Krakatau • http://volcano.oregonstate.edu/descr ibe-1883-eruption-krakatau • http://en.wikipedia.org/wiki/1883_eru ption_of_Krakatoa • http://en.wikipedia
Vulkaanipursked Maal ja nende mõju keskkonnale Vulkaan on tuld purskav mägi, mis mingi aeg otsustab plahvatada. Antud essees kirjutan ajaloo suurimatest vulkaanipursetest ja nende tagajärjest keskkonnale, samuti toon välja vulkanismi positiivsed kui ka negatiivsed tagajärjed. Minule kõige enam kõneainet pakkuv vulkaanipurse toimus 26.augustil 1883, kui otsustas purskama hakata Krakatau vulkaan, mis asub Sunda väinas Sumatra ja Jaava saare vahel. Seda on nimetatud ka kaasaja kõige võimsamaks vulkaanipurskeks, kus kaotas oma elu üle 37000 inimese. Märkimisväärne on ka see, et 27. augustil plahvatus kuuldi ka 4800 km kaugusele. Kuuldavalt heli kirjeldati kahuripakkudena. Isegi löökaine on piisavalt võimas, et purustada saarest 64 km kaugusel seilanute madruste kuulmekiled. Kuigi enam 5000 km kaugusel polnud
===== Teooria litosfääri plokkide tekkimisest, liikumisest ja selle mõjul tekkivatest geoloogilistest protsessidest. 10. Maavärinad, tekkimise põhjused, maavärinatega kaasnevad nähtused, maavärinate mõõtmine Mercalli ja Richteri skaala abil, tead, kuidas leitakse maavärina epitsenter, millest sõltub tekitatud purustuste hulk. ===== Maavärin on maapinna järsk kõikumine seismiliste lainete tulemusena. Tektoonilised – Maa sisepinged. Vulkaanilised – vulkaan põhjustajaks. Langatusvärinad – koobaste sisselangemine. Tehnigeensed – inimeste põhjustatud. Kolle – koht maa sees, kust seismilised lained saavad alguse. Epitsenter – koht maa peal otse kolde kohal. Richteri skaala – logaritmiline skaala võimsuse hindamiseks, pole maksimumi ja miinimumi, mõõdetakse seismograafidega, amplituud kasvab magnituudi suurenemisel ühe ühiku võrra kümne kordselt.
VULKAANID Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Kus vulkaanid Maal paiknevad? 3. Vulkaanide asukohtade kaart 4. Kust on vulkaanid pärit? 5. Vulkaanide tüübid 6. Kihtvulkaanid ja Kilpvulkaanid 7. Supervulkaanid 8. Kokkuvõte Sissejuhatus Vulkaan on tulemägi, mille tipus oleva ava kaudu purskub laavat ja gaase. Kus vulkaanid Maal paiknevad? Vulkaanid paiknevad kõikjal Maa pinnal, nii mandritel kui ka ookeanides. Seepärast, et veealuseid vulkaane on üpris palju ei ole need kõik kaartidel tähistatud. Vulkaanide asukohtade kaart Kust on vulkaanid pärit? Meie planeet koosneb eri kihtidest.Ta sisemus on hõõguv ja väga tugeva rõhu all, samas koosneb maakoor hiigelsuurtest
7.klass 24.11.2007 SISUKORD VULKAANID Sissejuhatus Vulkaani ümber olev maapind Vulkaanide paiknemine Kuumad täpid Kilpvulkaanid Kihtvulkaan Slakikoonus Vulkaanilide negatiivsed pinnavormid Hiidvulkaan MAAVÄRINAD Sissejuhatus Maavärinad üldiselt Väiksed maavärinad Maavärinate põhjused Seismoloogid Maavärinate mõõtmis skaalla Suurimad maaväerinad Vulkaanid Vulkaan on nagu auk maa sees kust see purskab välja vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal.Vulkaan on nagu mägi mis on tekkinud sellest, et kõik mis sealt august välja purskab muutub tahkeks. Kõige kõrgem vulkaan Maal on Ojos del Salado Tsiili ja Argentina piiril, kuid kui arvestada ka meres olevat ala siis on kõige kõrgem vulkaan Hawaii saarel asuv Mauna Kea. Inimesed tihti kasutavad vulkaani über olevaid maid elamiseks, sest seal on
Hawaii saarestik Marion Kade 10.b Polüneesia Hawaii saarestik u. 4000 km Hawaii vulkaanid tõusevad kõrgustikesse keset Vaikse ookeani laama. See laam liigub 5-6 mm jagu aastas Aasia mandri poole. Laamaga liikuv vulkaan kaugeneb magmakoldest. Vulkaani aktiivsus hääbub ning selle kõrvale tekib ülespoole surutavast magmast uus vulkaan. Kuum punkt-maasisemuse liikumatu magmakolle Hawaii saar ehk Suursaar Kilauea vaade õhust Vaade Mauna Kea tipust Mauna Loa Hualalai Mauna Kea observatoorium Mauna Loa vulkaan 4169 m kõrge Kõige tihedama konsistentsiga ja massiivseim mäekoonus maailmas. Kilauea vulkaan Hetkel ainuke aktiivne vulkaan Hawaiil. Maailma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
