Таллиннское училице обслуживания Фрукты и овощи Реферат Учитель: Светлана Калю Таллинн 2014 Oглавление 1.Фрукты....................................................................................... 4 2.Oвощи....................................................................................... 14 3.Список литературы.................................................................27 2 1. Фрукты 1.1 Ананас (Ananass) – один из самых популярных тропических фруктов в мире. В свое время Христофор Колумб привез его из Парагвая в Европу, а благодаря европейским торговцам фрукт попал на Шри-Ланку приблизительно в 17 веке. Ананасы, напоминающие по внешнему виду сосновые шишки, растут не на деревьях, а на кустах, практически на земле. Фрукты растут на толстых...
enamasti ladina- ja kreekakeelseid nimetusi. Bacillus pulgake ladina keeles Bacterium pulgake kreeka keeles Bacterium coli soolekepike Liigiepiteedid: albus (valge), aureus (kuldne), brevis (lühike), echinatus (ogaline), flavus (kollane), occidentalis (lääne); orientalis (ida), phyllo (leht), poly (palju), mono (üks), sanguis (veri), ruber (punane), sinensis (Hiinast), tenuis (sale), tertra (neli), thrix (niit, juus), vulgaris (tavaline), xanthos (kollane). Sageli kasutatakse perekonnanimede või liiginimede tuletamisel nende isikute nime, kes on selle organismi kirjeldanud või nimetatakse bakter nii mõne tuntud mikrobioloogi auks: Perekonnad Pasteurella (Pasteur), Escherichia (Escherich), Bordetella (Bordet), shigella (Shiga), Beiherickia (Beijerinck), Listeria (Lister). Hansschlegelia Schlegeli auks. Plantiphila = taimi armastav Bacillus pasteurii (pasteur)
Nektaariumid puuduvad, tolmeldajad käivad õietolmu kogumas Sigimik koosneb kahest või enamast viljalehest Vili on kupar Piimmahla pole punanditel, kunagi olid eraldi sugukond, neil värvitu sekreet Eestis perekonnad moon (Papaver), lõokannus (Corydalis), punand (Fumaria), vereurmarohi (Chelidonium) Sugukond kukerpuulised - Berberidaceae Rohttaimed või põõsad, puit kollakas, vahelduvad lihtlehed, õied mitmesugustes õisikutes, õiekate lihtne harilik kukerpuu – Berberis vulgaris Sugukond tulikalised – Ranunculaceae Põhjapoolkera sugukond 2500 liigiga Rohttaimed, mürgised Lehed vahelduvad, sageli lõhestunud lihtlehed või liitlehed Õiekate kolmetine kuni kaheksatine, tavaliselt viietine Õiepõhi sageli pikenenud Mõnes perekonnas tupp- ja kroonlehed, enamasti esineb lihtne õiekate Kroonlehed kujult erinevad, mõnikord kannusega Vili on kukkur, pähklike, kupar või mari Eestis looduslikult 12 perekonda, kultuuris veel mõned
Kirjeldatud on järgmisi liikumisviise: 1)rakuväliste viburitega vedelas keskkonnas 2)viburiteta libisemine tahkle pinnal 3)voogamine: kollektiivne liikumine tahkel pinnal viburitega 4)spiroheedid periplasmaatilise viburiga 5)piiltõmbumine. Voogamine: rakud liiguvad viburite abil kollektiivselt edasi, olles tihedas kontaktis. Rakud joonduvad ja liiguvad parallelselt oma pikilõikega. Voogamine on virulentsusfaktor. Täheldatud: Proteus mirabilis, Proteus vulgaris, Vibrio parahaemolyticus Piiltõmbumine: Raku otstes on IV piilid, mis on otsaga võimelised kinnituma pinnasele ja rakku edasi tõmbama. Täheldatud: Neisseria gonorrhoeae , Pseudomonas aeruginosa Bakterivibur ja selle töö? Viburi basaalkeha ehitus grampositiivsetel ja-negatiivsetel bakteritel. Viburid spiroheetidel. Kuidas saab viburiga liikuv bakter suunda muuta? Bakteri vibur on liikumismehhanism. Selle panevad liikuma prootongradiendid. Paikneb kas
Hendrik Relve ,,Puude juurde" kokkuvõte 1) Haab (Populus temula) Haavametsad on Eestis kaasikute ja lepikute järel kolmandal kohal. (4%) lehtmetsade pindalast. Kõige rohkem on Eesti ida- ja kaguosas. Paljuneb seemnetest ning juurevõsudest. Seemned valmivad juunis (1 puu võib aastas lendu lasta kümneid miljoneid seemneid) Seemned juhtuvad harva idanema. Levib juurevõsude asemel edukamalt- võsusid levib kõikjale puu ümber 25 meetri ulatuses. Noorte haavade oksad harunevad vähe ja on punsunud. Esimestel aastatel sirgub haava latv igal aastal tavaliselt tervelt meetri jagu.(kiirekasvuliseim puu Eesti metsades). Haava eluiga on alla 100 aasta. Suured haavad on enamasti juba seest mädad, seda põhjustavad paljud seeneliigid. Haavakoor on teistest puukoortest toitvam. Halli tooniga haavad nakatuvad seenhaigustesse kergemini, kui roheka koorega haavad(elujõulisemad tänu klorofülli rohkusele). Haavalehed väris...
Tartu Tamme Gümnaasium Triinu Kangur Eesti loomamuinasjuttude kogumiku “Loomad, linnud, putukad” (Kippar 1997) tegelaste omadused ja nende seos loomade ökoloogiaga Uurimistöö Juhendaja: Tartu Tamme Gümnaasiumi õppealajuhataja Merle Ööpik Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................................................3 1. Uurimistöö teoreetilise tausta ülevaade................................................................................5 1.1. Rahvaluule žanrid..........................................................................................................5 1.1.1. Loomamuinasjutud..........
Alltoodud tabelis on esitatud seemnetest kasvatatavate aedvormide väljatuleku protsent: AEDVORMI NIMETUS Tunnustega järglasi,% 1. Hariliku vahtra punaselehine vorm (Acer platanoides f. schwedleri) 15 – 30 2. Mägivahtra punaselehine vorm (Acer pseudoplatanus f. purpurascens) 25 – 30 3. Hariliku kukerpuu punaselehine vorm (Berberis vulgaris f. atropurpurea) 80 – 100 4. Thunbergi kukerpuu punaselehine vorm (Berberis thunbergii f. atropurpurea) 90 – 100 5. Musta leedri kollaselehine vorm (Sambucus nigra f. aurea) 5 – 25 6. Musta leedri lõhislehine vorm (Sambucus nigra f. laciniata) 1–5 7. Purpurõunapuu tumepunaselehine vorm (Malus x purpurea f
Bakterite nimetuste tuletamine. Nimetustes sisalduv info. Bakterite nimetused koosnevad perekonnanimest ja liigiepiteedist. Nende moodustamisel kasutatakse enamasti ladina- ja kreekakeelseid nimetusi. albus (valge), aureus (kuldne), brevis (lühike), echinatus (ogaline), flavus (kollane), occidentalis (lääne); orientalis (ida), phyllo (leht), poly (palju), mono (üks), sanguis (veri), ruber (punane), sinensis (Hiinast), tenuis (sale), tertra (neli), thrix (niit, juus), vulgaris (tavaline), xanthos (kollane) Soovitavalt peaks bakteri nimetus sisaldama infot tema kuju, elupaiga, biokeemia, värvuse, ainevahetuse jne kohta. Bakterite suurus. Keskmine bakteriraku ruumala on 1 µ3. Enamiku bakterite suurus on 0.5-3 µm. Eripinna mõiste. Mida väiksem on rakk, seda suurem on tema eripind (pindala ja ruumala suhe). Eripind ja bakteri kuju. Näiteks kerakujulisel bakteril on eripind väiksem, kui peenikesel pulgal. Bakteritest
– Teisel aastal kogutakse saaki üks kord – enne õitsemist lõigatakse võrsed peaaegu kuni puitunud osani ja augusti algul kärbitakse jälle latvu. – Kolmandast kasvuaastast alates kogutakse saaki kaks korda vegetatsiooniperioodi jooksul: juuni lõpul ja augusti keskel. – Saaki kogutakse päikesepaistelise ilmaga. – Taimed kuivatatakse temperatuuril alla 40 °C. Saagi kogumine 2. AED-LIIVATEE ehk TÜÜMIAN ● Lad. Thymus vulgaris ● Lad. k. “thymus”, = hing Botaaniline iseloomustus ● Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond, mitmeaastane poolpõõsas. Botaaniline iseloomustus ● Vars puitunud, püstine või tõusev, harunev. ● Lehed väikesed, lineaalsed, servad sissepoole käändunud. ● Õied lillad kuni roosad. ● Õitseb juunist augustini. Ajaloost – Liivateed on mainitud juba 5. saj eKr sumerlaste poolt.
kasutatud karjamaadena hõreda männi ja kadakaga alustaimestik liigivaene, hõre, domineerivad samblikud, samblad, puhmastaimed, rohttaimedest nn. liivataimed (psammofüüdid) on tallamisõrnad 7 taimekooslust Ka mujal maailmas suuresti sekundaarsed (v.a. taimestunud rannaluidetel); levinud Inglismaal, Põhja-Saksamaal, Lõuna-Skandinaavias; taimestik koosneb peamiselt puhmastaimedest, eriti Calluna vulgaris, Erica tetralix, E. cinerea, Empetrum spp., Vaccinium spp. (taimed igihaljad, väikeste lehtedega, sügaval asuvate õhulõhedega) Natura 2000 süsteemis 2320 – kanarbiku ja kukemarjaga kuivad liivanõmmed 4030 – Euroopa kuivad nõmmed 5130 – kadaka kooslused nõmmedel või karbonaatse mullaga rohumaadel Luhad e. lamminiidud. Millistel tingimustel luhad tekivad ja püsivad, kus nad levivad?
RAVIMTAIMED Ravimtaimede nimekiri: 1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11
Liiginimetused isikunimedest: Bacillus pasteurii (Pasteur), Methanospirillum hungatii (Hungate), Methanobacterium omelianskii (Omeljanski), Clostridium pasteurianum (Pasteur). Veel kasutatakse omadusõnu: aureus (kuldne), brevis (lühike), echinatus (ogaline), flavus (kollane), occidentalis (lääne); orientalis (ida), phyllo (leht), poly (palju), mono (üks), sanguis (veri), ruber (punane), sinensis (Hiinast), tenuis (sale), tertra (neli), thrix (niit, juus), vulgaris (tavaline), xanthos (kollane). Bakteri nimetus peaks sisaldama infot tema kuju, elupaiga, biokeemia, värvuse, ainevahetuse jne kohta. Metanobacterium thermoautotrophicum (metaani moodustav termofiilne autotroofne bakter). Ectothiorhodospira halophila (spiraalne halofiilne punaselt pigmenteerunud bakter, kes H 2S oksüdeerides ladestab moodustunud väävliterad väljaspoole rakku). Bakterite suurus Keskmine bakteriraku ruumala on 1 m3. Enamiku bakterite suurus on 0.5-3 µm.
III 19. Bakterite nimetuste tuletamine. Nimetustes sisalduv info. Bakterite nimetused koosnevad perekonnanimest ja liigiepiteedist. Nende moodustamisel kasutatakse enamasti ladina- ja kreekakeelseid nimetusi. albus (valge), aureus (kuldne), brevis (lühike), echinatus (ogaline), flavus (kollane), occidentalis (lääne); orientalis (ida), phyllo (leht), poly (palju), mono (üks), sanguis (veri), ruber (punane), sinensis (Hiinast), tenuis (sale), tertra (neli), thrix (niit, juus), vulgaris (tavaline), xanthos (kollane) Soovitavalt peaks bakteri nimetus sisaldama infot tema kuju, elupaiga, biokeemia, värvuse, ainevahetuse jne kohta. Thiothrix (niite moodustav bakter, kelle niidi rakkudesse ladestuvad väävliterad) Thiomargarita namibiensis (Namiibia väävlipärl) Thiospirillum (spiraalne väävliteradega fotosünteesiv bakter) Metanobacterium thermoautotrophicum (metaani moodustav termofiilne autotroofne bakter)
Mets on kõigis oma arengujärkudes tihedalt seotud loomastikuga. Loomastiku koosseis metsas oleneb metsa koosseisust, liitusest, vanusest, rindelisusest, metsatüübist, metsa asetusest teiste maastikuelementide suhtes, inimese majanduslikust tegevusest ja metsa suurusest. Kõige loomarikkamad on sega- ja liitpuistud, sest nad suudavad toitu ja varju anda paljudele erinevatele loomaliikidele. Loomaliigid on kohastunud sobivate metsatüüpidega. Näiteks põder eelistab niiskeid segametsi ja sanglepalodusid, metskits ja teder alasid, kus metsasalud vahelduvad põldudega, rebane ja mäger pesitsevad palumetsades, metsist kohtab soostunud männikutes. Okaspuumetsi eelistavad käbilind ja musträhn. Loomad ja linnud ei püsi tavaliselt aasta läbi samas metsatüübis, vaid otsivad eri aastaaegadel toitu erinevatest metsatüüpidest. Ulukite arvukust mõjutavad temast toituvad teised loomad ja linnud, ilmastik ning haigused. Inimene mõjutab ulukite arvukust küt...
· Nõmm-liivatee (Thymus serpyllum) JA TÜÜMIAN Targad Taimed Taskus lk 49; Metsamoori Ravimtaime raamat lk 47; Taimede Varjatud Vägi lk 145 Mererannas, männimetsas, mäeseljandikel. Lõhnav ja väike. Juunikuust. Hingamisteede, häälepaelte ravim. Toimub rahustavalt, und taastavalt. Omapärase lõhnaga. Arvatakse, et liivatee pääastab kurjade sõnade mõjust. Kaetiserohuks kutsub vanarahvas. Lugupeetud taim. Ladinakeelne nim. Sõnast hing ja eluhingus. Arvati, et see taim ei anna tagasi mitte ainult tervist vaid ka elu. Keskaegsed nõiad kasutasid liivateed võlujoogi koostises, mis aitas näha teispoolsust. Legend räägib, et taim on saanud oma võlujõu sellepärast et Neitsi Maaarja puhanud kord liivateevaiba peal ja seetõttu andnud Jumal taimele erilise mõjujõu. Kui kanti liivateepärda (rüütlid vanasti), siis oli see vapruse ja julguse sümbol. Arvatakse, et kandes pärg...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Liis Pibre T11ME TEE Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 3 1. TEE AJALUGU ............................................................................................................ 3 1.1 HIINA MÕJU .................................................................................................................. 3 1.2 JAAPANI MÕJU....
Taluvad puude juurekonkurentsi, samuti üsna hästi põuda. Siiski ei talu nad pikaaegseid üleujutusi ja seisvat vett. Perekonnas ligikaudu 450 (500) liiki, kasvades enamasti põhjapoolkera parasvöötmes, enamus liike Ida- ja Kesk-Aasias, samuti Lõuna-Ameerikas, Põhja-Aafrikas ja mõned liigid ka Euroopas. Eestis kasvab looduslikult üks liik (B. vulgaris), kuid kasvatada on proovitud aja jooksul kuni 30 liiki. Harilik kukerpuu (Berberis vulgaris L.) Vulgaris harilik. Harilik kukerpuu kasvab 2-3 m kõrguse haruneva põõsana, oksad püstised või veidi tipuosas väljapoole kaardunud. Areaal väga lai, ulatudes Kesk- ja Lääne-Euroopast kuni Põhja-Ameerikani. Eestis kasvab loodusliku liigina Põhja- ja Lääne-Eestis, olles meil oma areaali põhjapiiril. Põllumeeste hulgas põlatud liik, etendades teraviljade roosteseene vahe-peremeestaime rolli. Kasvab meil metsaservades päikeseküllastel kasvukohtadel, üksikute põõsastena jäätmaadel,
LAANEMETSAD Iseseisev töö bioloogias Tartu 2010 1. KLASS:ARUMETS .............................................................................................2 ....................................................................................................................2 LAANEMETSAD......................................................................................................2 1.1 Taimekooslused....................................................................................................2 1.2 Loomakooslused.................................................................................................14 2.TOIDUVÕRGUSTIK........................................................................................... 19 Kasutatud kirjandus..................................................................................................20 1. KLASS:ARUMETS LAANEMETSAD 1.1 Taimekoos...
Toitumine Toit on nii loomne kui ka taimne. Suvepoolaastal on ülekaalus putukad, ussid, linnumunad ja -pojad. Suve teisel poolel tarvitab rohkem taimset toitu (marjad, seemned) ja tammetõrusid. Pesitsemine Pesa ehitatakse tavaliselt kuusele kuni 10 m kõrgusele. Pesa on lame, koosneb väljastpoolt raagudest, seest aga samblast ja rohujuurtest. Kurnas on 5...7 muna, mis on hallikad, pruunide tähnide ja laikudega. 25Kuldnokk Sturnus vulgaris Kuldnokk, keda ka kevadekuulutajaks kutsutakse, on musta, metalse läikega sulestiku, kollase noka ja pruunide jalgadega lind. Kuldnokk on väga seltsiv ja uudishimulik lind, kes väljaspool pesitsusaega tegutseb alati salkadena või koguni suurtes parvedes. Teda pole asjata kevadekuulutajaks nimetatud - rändlinnuna saabub kuldnokk meile juba märtsis või koguni veebruari lõpus, kui põlde katab veel lumi. Tänu oma
N. lendkonn Sgk mudakonlased – N. mudakonn, Sgk kärnkonlased – jäsemed enam-vähem ühepikkused. Nahk rohkete mürginäärmetega (krobeline) ning suhteliselt kuiv. N. harilik kärnkonn, juttselgkärnkonn, rohekärnkonn. Sgk konlased – N. rohukonn, veekonn, tiigikonn, rabakonn ja järvekonn. EESTI KAHEPAIKSED kõik on kaitse all I selts: SABAKONNALISED, CAUDATA 1. sugukond: Salamanderlased, Salamandridae 1. Harivesilik, Triturus cristatus Laurenti 2. Tähnikvesilik, Triturus vulgaris L. II selts: PÄRISKONNALISED, ANURA 2. sugukond: Mudakonlased, Pelobatidae 3. Mudakonn, Pelobates fuscus Laurenti 3. sugukond: Kärnkonlased, Bufonidae 4. Harilik kärnkonn, Bufo bufo L. 5. Rohe-kärnkonn, Bufo viridis Laurenti 6. Juttselg-kärnkonn, e. kõre Bufo calamita Laurenti 4. sugukond: Konlased, Ranidae 7. Rohukonn, Rana temporaria L. 8. Rabakonn, Rana arvalis L. 9. Tiigikonn, Rana lessonae 10. Järvekonn, Rana ridibunda Pallas 11. Veekonn, Rana esculenta
Sorbus intermedia Pooppuu Spiraea japonica Jaapani enelas Symphoricarpos albus Harilik lumimari Syringa josikaea Ungari sirel Syringa vulgaris Harilik sirel Viburnum opulus Harilik lodjapuu LÄIKIV HÕBEPUU (Elaeagnus commutata) Joonis 1. Läikiv hõbepuu. https://cache.osta.ee/iv2/auctions/1_9_22621778.jpg Iseloomustus
1 TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012 A.Veevahetus 1. Defineerige veepotentsiaali mõiste Veepotentsiaal- võrdub vee keemilise potentsiaaliga, mis on väljendatud rõhuühikutes ja avaldatud standardtingimustes (st atmosfäärirõhul, samal temp ja kõrgusel) paikneva vee keemilise potentsiaali suhtes. Veepot. osaleb vee liikumise suuna määramisel. Vee liikumise suund oleneb energeetilisest seisundist. 2. Defineerige aine elektrokeemilise potentsiaali mõiste ja ühikud elektrokeemiline pot. on 1 mooli aine energia elektriväljas, mõõdetakse voltides (V) 4. Osmolaarsuseks nimetatakse erinevate lahustunud ainete osmootsete rõhkude summat 5. Nimetage veepotentsiaali väärtust mõjutavad tegurid Sõltub samadest teguritest, millest sõltub vee keemiline potents...
veidi valkjad. Alaküljel on selgesti nähtavad ka näärmetäpikesed. Lehed asetsevad varrel vastakuti. • Nõmm-liivateel on peenikesed, lamavad, puitunud, ruljad või veidi neljakandilised tüved, millel on rohkesti tõusvaid või püstiseid enamasti rohtseid, õisi kandvaid harusid. Viimased on õisiku alusel kaetud pikkade karvadega. • Eelistab liivast pinnast. Eestis kasvab mererannas liivikutel, nõmmedel ja teistel kuivadel kasvukohtadel. AED-LIIVATEE - THYMUS VULGARIS • Aed-liivatee on 30-40 cm kõrgune alusel puitunud vartega poolpõõsas. Varred hästi harunenud ja lehistunud. Kitsad tugevad lehed on äärtest veidi rullis ja näivad seetõttu nõeljatena. Varte tippudes männastesse koondunud õied on roosad, lillad või valkjad. • Eelistab päikesepaistelist ja kuiva kasvukohta. SIDRUN-LIIVATEE - THYMUS × CITRIODORUS • Lehed on üsna suured, rohelised ja tugeva sidrunilõh naga. Õied on roosad.
Selle lubjalembese taime varred on kas püstised või tõusvad, neljakandilised kuni 50 cm kõrgused. Lehed kitsaslineaalsed 3 cm pikad kuni 2 mm laiad, 4-6 kaupa männases. Õied on väikesed, valged 3-6 kaupa poolsarikates, hõredates tipmistes harkjalt harunenud õisikutes. Õitseb juunis ja juulis. Kuivades muutub taim mustjaks. Taime juured sisaldavad punakat värvainet. ANGERPIST - Nime Filipendula vulgaris - tõlkides saame niidil rippuv ( angerpisti peentel juurtel otsekui ripuvad muguljad juurepaksendid) ja tavaline. Sugukond roosõielised. Kasvukoht: taim kasvab lubjarikastel muldadel ja on kuni 80 cm kõrgune püsik. Vars peenesooneline, lehed koosnevad paljudest lehekesepaaridest, varrelehed väiksemad kui kodarikulehed. Õisik tipmine, paljuõieline, 3-10 cm pikk, üksik õis kuni 15 mm läbimõõdus, valge. Õitseb juunis ja juulis. Paljuneb seemnete ja muguljuurtega.
· Puit väga väärtuslik, tihe, kõva, hästi lõhestatav. Lülipuit hallikaspruun, maltspuit nõrgalt kollakasvalge, väga sarnane tammepuiduga, kuid säsikiired kitsad vähemärgatavad. Puitu kasutatakse mööblitööstuses, hinnalise vineeri tootmiseks, parketiks, suuskadeks, masinaehituses, siseviimistluseks jm. Varemalt kasutati ratta- ja reekodaraiks, loogaks, aisteks, rehapulkadeks, haamri- ja kirvevarteks jne. Syringa vulgaris - Harilik sirel on 5-6 m kõrguseks kasvav püstine põõsas või madal puu, pärinedes Kagu-Euroopast, Karpaatidest ja Balkanimaadest, kasvades lubjarikastel mäenõlvadel ja järsakute. Eestis kultuuris väga sage. Sorte on aretatud ca 1000. Harilik sirel on üks esimesi eksoote, mis Eestisse introdutseeritud. Liik paljuneb hästi seemnetega, sordid pistokstega, võrsikutega. Annab rikkalikult kännuvõsu ja kipub metsistuma. Talub
PÕDER (Alces alces) hirvlaste sugukond, põdra perekond. Põder on suurim hirvlane ja suurim maismaaimetaja Euroopas. Välimus - Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Sarved - Sarved on ainult pullidel. Sarvede suurus sõltub elukohast. Euroopa põtrade omad on keskmiselt 10 kg. Suurus sõltub muidugi ka toitumisest ja isendite vanusest. Mullikatel on ühe- või kaheharul...
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Pärandkoosluste loomastik Juhendaja lektor Tartu 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Putukad pärandkooslustel........................................................................................................4 Selgroogsed ( Rannaniitude selgroogsed)............................................................................14 Karjatamine pärandkooslustel...............................................................................................30 Pärandkoosluste linnustik (Matsalu rahvuspargi näitel)..............
...........................................47 30.2 Paljunemine............................................................................................................................48 30.3 Istutamine...............................................................................................................................48 30.4 Hooldus...................................................................................................................................48 31. Syringa vulgaris - harilik sirel......................................................................................................48 31.1 Liigi lühikirjeldus...................................................................................................................48 31.2. Hariliku sireli hooldusjuhend................................................................................................49 32. Taxus baccata - harilik jugapuu..............................................................
1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hoold...
kõrgemate temperatuuride eest sama bakteri sünteesitud eksopolüsahhariidid. Psührofiilide membraanid on vedelamad sisaldavad rohkesti küllastumata rasvhappeid. Muidu nad tahkuksid ja ei oleks töövõimelised. 41 Termofiilid Mikroobid, kelle optimumtemperatuur on üle 40-45°C. Tmax on neil ca 70°C. Siia rühma kuuluvad Bacillus stearothermophilus, Thermus aquaticus, Chloroflexus auratiacus, Thermoactinomyces vulgaris, Clostridium thermocellum. Neid saab isoleerida näiteks kuumenevatest kompostihunnikutest ja kuumenevast mullast. Paljudel neist on on termoresistentsed dipikoliinhapet sisaldavad endospoorid. Termofiilsed on ka osa laktobatsillide liike. L. lactis, L. delbrückii, L. bulgaricus. Nende bakterite Tmax on ca 50-53 oC. Ka metanogeenide hulgas on termofiile. Näiteks Methanopyrus. Thermus aquaticus- tema DNA polümeraas (Taq polümeraas) on põhitööriist PCR tehnoloogias.
Vastsed on eluviisidelt mitmesugused. Enamik nendest on maismaal tegutsevad röövtoidulised vormid. Kõikidel vastsetel on ülalõuad pikenenud ja moodustavad seest õõnsad imitangid. Nende abil haaratakse ohver ja imetakse tühjaks. Liikide arv: 5000, Eestis 40 Kirjandus: - Sugukond kiilassilmlased Chrysopidae. Niitjate tundlatega õrnad, sageli rohekad, helkivate silmadega putukad. Toituvad lehetäidest. Tavalisemad on harilik kiilassilm Chrysopa vulgaris. Sugukond suitsvõrklased Sisyridae. Väikesed pruunikad, ümardunud tiibadega putukad. Vastsed elavad vees ja toituvad magevee käsnadest. Tavalisem liik suitsvõrklane Sisyra fuscata. Sugukond sipelgakiillased Myrmeleonidae. Suhteliselt suured (2-170 mm), valmikud veidi kiile meenutavad, putukad. Vastsed elavad liivastel aladel kuiva liiva sisse ehitatud lehtrites. Lehtrid on vajalikud sipelgate püüdmiseks. Tugevate lõugadega vastne
Hiliskülma hell. Põuakindel, ei talu õhusaastet. Lehed paaritusulgjad liitlehed 9-15 lehekesega, need elliptilised, jämesaagjad, peaaegu rootsuta. Õied külgpungadest, tuultolmleja, õitseb aprilli lõpus-mai alguses. Õied tihedalt punakaslillades õisikutes. Viljastunud õitest moodustuvad 3cm pikkused lamedad, pikliku nahkja tiivaga pähklikesed. Puit kollakaspruun. Puitu kasutatakse ehitus ja mööblitööstuses. Parkett ja siseviimistlus. Harilik sirel: Syringa vulgaris Balkanist. Eestisse sissetoodud. 5-6m kõrgune püstine põõsas või madal puu. Päiksepaisteline kasvukoht, talub linnatingimusi, õhusaastet, kärpimist. Lehed munajad, südaja alusega, terveservalised, paljad, 5- 12cm pikad. Õied koondunud suurtesse pööristesse, lillad, sinised, valged, lõhnavad tugevasti, õitseb mai-juuni. Kupar pruunikas, sees 2 seemet. Puit väga kõva ja tihe. Kasutatakse haljastuses. 68. Harilik jalakas ja künnapuu
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Geograafia osakond Magistritöö HALLISTE LUHA TAIMKATTE MUUTUSTEST Eha Puusild Juhendajad: Prof. Tõnu Oja MSc. Laimi Truus Tartu 2008 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1.1. Pool-looduslike koosluste mõiste ja väärtus................................................................3 1.2. Luharohumaade mõiste, kujunemine ja looduslikud tingimused (taimekooslused ja levik) .................................................................................................................
Kuressaare Ametikool SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND Referaat, Giidiõppe eriala Autor: Maris Valgma, Juhendaja: Reena Smidt Kuressaare 2018 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Taimeriik lk 4 2. Loomariik lk 37 3. Kokkuvõte lk 68 Kasutatud allikad lk 68 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada looduskeskkonda Saare golfiväljakute piirkonnas, et õppida tundma põhjalikumalt erinevaid liike ja nende iseärasusi. 1. Taimeriik lk 3 Tutvustan seal kasvavaid: - puu- ja põõsaliike (10 liiki); - rohttaimi (10 liiki); - samblaid (3 liiki); ...
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/i...
arsti Samuel Hahnemanni õpetust, ja käputäis teisi ,,holistlikke" praktikuid jätkavad toetumist eelkõige taimedest või loomadest valmistatud ravimitele. Tänapäeval on ravimine ravimtaimedega ikka veel kõige esmasemaks tervise allikaks kuni 80 protsendile inimkonnast. Kuna lääne inimesed muutuvad perspektiivis üha globaalsemaks, kasvab ka huvi teiste rahvaste traditsiooniliste ravivõtete vastu. (Mindell 1992:30) Kanarbik Calluna vulgaris Kanarbik kasvab liivikutel, rabadel, rabastuvates ja kuivades nõmmemetsades. Kanarbik on väga hea meetaim. Kanarbik on igihaljas taim, mis kasvab 20-60 cm kõrguseks. Kitsad lehed on lineaalsüstjad, peaaegu kolmekandilised. Kanarbik õitseb ohtralt juunist hilissügiseni, väiksed lillakasroosad, harva valged õied moodustavad okste otstes ühekülgse kobara. Vili on nahkjas kupar, mis valmib augustis. Ravimina kasutatakse lehti ja õisi, mida kogutakse
Rooma eraõiguse alused kui õigusteaduslik õppeaine. 1. peatükk. Rooma eraõiguse sünnikohaks on väike kogukond Rooma, mis asetses keset Appenniini poolsaart. Inimesed tegelesid karjakasvatuse ja põlluharimisega. Läbi sõdade võitis Rooma juurde maa-ala.Rooma laienes ja astus kaubanduslikesse suhetesse teiste rahvastega.Õigussüsteem muutus universaalseks, sest uuema Rooma õiguse sisus oli elemente väga mitmete rahvaste õigusest. Rooma riik hävis. Uued rahvad alustavad uut elu. Vajatakse taaskord õigust, milleks saab Rooma õigus. Seda teistkordset vallutamist Rooma õiguse poolt nim Rooma õiguse retseptsiooniks. Orjad olid asjad-õiguse objektid. Rooma õiguse ül: Orjapidajate võimu kindlustamine;orjapidajate enestevaheliste suhete normeerimine;eraomand; lepingud;perekonnasuhted; pärimine; orjandusliku korra kindlustamine;jõukate klassile õiguse andmine maade ekspluateerimiseks. Selle t...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
