Galeegi keel Neit-Eerik Nestor Moonika Põldvee Tartu 2017 Galeegi keel Kõnelejaid: 2 340 000 (2012) Räägitakse Pürenee poolsaare loodeosas (Galicia), Lõuna-Ameerikas (Argentiina, Uruguay), mujal Euroopas (nt Hispaanias, Prantsusmaal) Väga sarnane portugali keelega, vastastikku arusaadavad Galicias ametlik keel; põhikoolis ja gümnaasiumis õppimine kohustuslik Galeegi keel Peamiselt ladina keelel põhinev; roomlaste sissetung Galiciasse 137-136 ekr Tuleneb galeegi-portugali (ka vana-portugali) keelest Vulgaarladina galeegi-portugali galeegi ja portugali Kerged mõjutused varasemasest keldi keelest ja germaani vallutajate keeltest (sueebid, läänegoodid, maurid) Galeegi keel 8. Sajandi lõpuks oli rahvakeel piisavalt erinev kirikukeelest, et sai rääkida kahest erinevast keelest (ladina ja galeegi-portugali) 1128 eraldus Portug...
Carl Orff Carl Orff (1895 1982) oli silmapaistev Saksa helilooja ja dirigent. Lisaks sellele tegeles ta muusikapedagoogika arendamisega luues ainulaadse muusikaõpetuse metoodika, mida kasutatakse palju tänaseni. Tema loomingut võiks määratleda mõistega ,,neobarokk". Orffi muusikat iseloomustavad lihtsad meloodiad ja orkestratsioon ning vanamuusikast inspiree- ritud vaimsus. Isikupärase helikeele loomisel mängib olulist rolli rütm, mille põnevate kombi- natsioonide väljatoomiseks kasutab helilooja sageli mitmesuguseid rütmipille. Orffi looming koosneb peamiselt lavalistest suurvormidest. Samas oli helilooja traditsiooni- lise ooperi vastane. Sellele vastukaaluks lõi ta uue lavamuusika vormi, milles on ühendatud ooperi, draamaetenduse, oratooriumi ja kantaadi iseloomulikud jooned. Koorinumbrid on sageli antiiktragöödiate eeskujul ühehäälsed, taotledes lihtsust ja mõjuvust. Suur tähtsus on sõna...
Rahvakeelele lähedasi vorme kasutasid ka kristlikud autorid. Kujunes välja kiriku- ladina keel, mis jäi keskajal elavaks keeleks. Arengut mõjutasid ka vallutatud alade hõimude kõnepruuk (nn barbaarne keel). Siit tulenevalt tekkisid 7. saj pKr iseseisvad romaani keeled - itaalia, hispaania, prantsuse, portugali, rumeenia. Elava keelena kirikus ja koolis kaugenes ladina keel keskajal nn klassikalisest ideaalist, kujunede rahvaladina e vulgaarladina keeleks. Selle rahvaliku ladina keele kasutamise vastu astusid renessanssajal välja haritlased, kes hakkasid propageerima nn õige ladina keele juurde tagasiminekut, mis tähendas sisuliselt parimate klassikalise aja kirjanike keelekasutuse eeskujuks võtmist. Nii pöörduti tagasi nende keelevormide juurde, mis valitsesid ladina kirjakeeles Cicero ja Vergiliuse ajal. Selline ladina keel kujunes rahvusvahelise suhtlemise, aga ka teaduse ja kultuurikeeleks, säilides sellisena 18. sajandini
12. Nimeta 3 Igor Stravinski balletti. „Tulilind,“ „Petruška,“ „Kevadpühitsus“ 13. Mis maa helilooja oli Carl Orff? Saksa helilooja 14. Mille põhjal on loodud kantaat „Carmina Burana? Teksti aluseks on Baieri Benediktbeurni kloostrist leitud samanimeline käsikiri, mis pärineb 13. sajandist. See kogumik on keskaegsete rändnäitlejate, üliõpilaste, rändvaimulike ja linnakodanike luule- ehk laulukogumik, mis sisaldab peamiselt vulgaarladina keeles armu- ja joogilaule ning võimumeeste ja vaimulike vastu suunatud pilkelaule. 15. Mida taotlesid avangardistid? Avangardism Pärast II maailmasõda tuli muusikasse uus heliloojate põlvkond, kes hakkas otsima teistmoodi väljendusvahendeid ja muusika tegemise viise. Need olid avangardistid (pr k avantgarde – eelvägi). Avangardism hõlmab peamiselt 20. sajandi 50. – 70. aastaid. Avangardistid ei kasutanud tavapäraseid muusika komponeerimise või esitamise
Sissejuhatus romaani filoloogiasse 10. veebruar Filoloogia kitsas ja lai tähendus: Algselt tähendas filoloogia tekstide uurimist ja taastamist.(kitsam tähendus) Filoloogiat on hakatud vaatama, kui mingisuguse maa ja kultuuri uurimist (laiem tähendus). Romaani (keeled): roma>romanus Algses tähendas romanus Rooma asula, hiljem linna, veelgi hiljem impeeriumi kodanikku/elanikke. Romanuse esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Poliitiline ja juriidiline tähendus tuli, kui isik omandas kodakondsuse. 212 AD andis Caracalla kõikidele Rooma impreeriumi elanikele kodanikuõigused. "Romanus" omandas väga laia sisu, sest neid, keda sai romanusteks kutsuda oli nüüd tunduvalt rohkem. Vastandus Romania-Barbaria. Barbaria tähendas muid alasid, mitte Roomat. Rooma kodakondsusega oli seotud ladina keel. Sellest hakati kogu Rooma impeeriumi piirkonda Romaniaks nimetama. Keskajal, kui romaani keeled olid sündinud, tähistasid paljud kohali...
Ajalooline traditsioon Latiumi maakond, latiinid (latini) Ladina keel 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj ekr 6. saj Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger) 451-450 ekr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadus) kõige alus 2. Arhailine e. eelklassikalise ladine keele aeg 240-81 ekr 3. Klassikaline e. kõrgladina keele aeg (ka kuldse ladina keele aeg) 81 ekr 14 pkr Cicero De legibus (seadustest). De re publica (riigist), De officiis (kohustustest), kohtukõned Ceasar, Livius, Horatius, Vergilius, Ovidius, Catullus 4. Järelklassikalise ladina keele aed (hõbedane ajajärk) 14-180 pkr 130 Hardanius `Edictum perpetuum' (igavene edikt) 161 pkr Gaius `Institutiones' (institutsioonid, sisult eraõiguse õpik) Senaca, Petronius, Tacitus, Apuleius 5. Hilisladina ajajärk 180-600 pkr 527-533 pkr Justianius `Corpus iuris civilis' (tsiviilõiguse kogumik) `Institutiones' (533) `Digesta seu Pan Ladin...
Reformatsiooni kokkupõrge katoliikliku maailmaga ja humanismiga. 16. saj kultuurielu nihkunud Itaaliast põhja poole, kus teguses Rotterdami Erasmus, humanistide pea. Kaitses tahtevabadust. Ajastu traagiline finaal. Renessansikirjanduse zanrid. -Novell ja sonett zanrite uue süsteemi esimesed lülid. -Esialgu vahetasid zanrid parodeerivalt kohti: karneval tõstis naeruks tõsimeelsuse ja humanistlik satiir ei põlanud ära naeru. -Klassikaline ladina keel erines keskaja vulgaarladina keelest soov saada taas elavaks sõnaks. Kakskeelne õhkkond, sellest tulenevalt sai alguse renessansi romaan. -Esimene romaan Francois Rabelais´ ,,Gargantua ja Pantagruel" tugines folkloorsetele ja karnevallikele elementidele. -Romaani kunstilises ruumis sündis eepos. -Renessansiaja romaan algab kahe erineva eepilise traditsiooni kangelaseepose ja rüütliromaani parodeerimisest. See on võimalik tänu zanri dialoogilisele loomusele.
-1191). *Geoffrey of Monmouth "Britannia kuningate ajalugu" Chretien de Troyes "Lancelot Vankrirüütel" Dante Alighieri (1265 -1321) Ühe jalaga keskajas, teisega renessansis. Kolm kuulsat Firenzelast: Dante, Petrarca, Boccaccio. Esimene neis Dante. Neil kõigil oma muusa- Dantel selleks Beatrice. Platooniline armastus. Platoni nimest. Hingeline, puhas, mittefüüsiline armastus. "Uus mahe stiil" Itaalia luule tekkeaeg oli hiline, sest veel 9. sajandil oli romaani maalimas üldkasutatav nn vulgaarladina keel, mida mõistsid kõik. Dante ajaks oli selles keeles luule eksisteerinud juba üle sajandi. Poeesia keskus-keisri õukond Sitsiilias, kus kujunes välja ka "uus mahe stiil" (dolce stil nuovo) st rohkete metafooridega armastusluule. Giacomo da Letint (notar) soneti loomine. Uued poeedid väärtustasid trubaduure järgides rafineeritust ja meisterlikkust. Luule intellektuaalne uuenemine algas Bolognas, kus asus Itaalia vanim ülikool.
ning suhtlus tõid kaasa veelgi rohkem erinevaid motiive; mitmekesisust, mis antiikaja vältel jäädvustus, settis selliseks nagu meie seda tänapäeval teame; ja mis mõjutasid Itaalia vaimumaailma kui antiikrooma kõige otsesemat järglast ikka ja jälle. Enamik mõjutusi on muidugi pärit otseseks ideaaliks olnud Antiik-Kreekast, kuid ka Toscana maakonna aladel elanud üliarenenud etruskikultuuri mõjutused on selgelt tuntavad. Itaalia (õigemini kõik kunagi vulgaarladina keelt kõnelenud rahvad) on ühest küljest väga usklik maa, kus väga pikka aega kummardati arvukaid jumalaid ja pooljumalusi. Seejärel sai katoliku kiriku pilk selleks, mis läbi sajandite elu saatnud ja ümberringi toimuvat valvanud. Samas on Itaalia ka väga ebausklik maa, sestap võib seal igal sammul kohata midagi müstilist ning seda eriti siis, kui süveneda detailidesse. Erinevate temaatikate kujutamine kui ka eri
3. - 5. saj. hilisladina periood (Püha Augustinus)- kristlik kirjandus kreeka laenud: ecclesia, episcopus, angelus Püha Hieronymus Vulgata (enne Itala)- vulgus-rahvas, piiblitõlge , mis oli rahvale arusaadavam. 5. - 8. saj. romaani periood kirikuladina keel- ladina keel eemaldub klassikalisest normist. karolingide renessanss 8. saj. Pärast 9. saj: Ladina keele püsimine teadus- ja kirjanduskeelena. Filosoofia, religioon, matemaatika, 16. saj kirikureform. 23. Vulgaarladina keele (VL) mõiste Erinevate ladina keele vormid läbi aja, kõikvõimalikud normists kalduvad variandid, kõneldav keel. 24. VL otsesed allikad: epigraafilised allikad ja kirjanduslikud allikad Epigraafilised allikad (raidkirjad, pealiskirjad hoonetel, esemetel, hauakividel- epitaafid) -säilinud originaalis Kirjutamiskoha ja aja kindlaks tegemine suhteliselt lihtne. 19.saj lõpp Theodor Mommsen „Corpus inserjpitorum latinorum“ 16 köidet.
130 pKr Hadrianus Edictum perpetuum (Igavene edikt) 161 pKr Gaius Institutiones (Institutsioonis , sisult eraõiguse õpik) Seneca, Petronius, Tacitus, Apuleius 5. Hilisladina ajajärk 180-600 pKr 527-533 pKr Justinianus Corpus iuris civilis (Tsiviilõiguse kogumik) o Institutiones (533) o Digesta seu Pandectae (530-533) o Codex Iustinianus (529) Vulgaarladina keelest (vulgus) kujunesid praegused romaani keeled Keskajal ja renessansi perioodil oli ladina keel kiriku, õiguse ja seadusandluse, õppetöö ja teaduse ning rahvusvaheliste suhete keel Code Napoleon 1804 Allgemeines Bürgerliches Gesetzbuch 1811 Ladina õiguskeel tänapäeval Codex Iuris Canonici 1917 Kanooniline õiguse koodeks Erinevaid keeli ja õiguskultuure esindavate juristide kommunikatsioonivahend
c. Renessanss : periodiseeringuks 15. saj II pool ja 16. sajandi algus. tähistab taassündi, sest antiik (rooma) võeti eeskujuks. periodiseering võib nihkuda, kui arvestada piirkonda (itaalias 14-16 sajand). Lotmani hinnangul murranguline aeg, st. hirm = rõõmuga (nt nõidade põletamine just sel ajal, mitte keskajal); algab I infoplahvatus (st. trükikunsti levik käsikirjalise asemel, rahvakeelse kirjanduse teke vulgaarladina keel); kirjalik tekst omandab suurema tähtsuse; humanismilainetus (teke) ; pigem lõuna-euroopas (vrld. põhjamaad sel ajal) d. Barokk; Klassitsism - periodiseering 16-17 sajand, seejuures käsitlevad mõlemad pigem kunstivormeleid (fenomene) ning on paralleelsed nähtused; ilmnevad tüpoloogilised erinevused - pigem täiendavad üksteist; samuti levik sõltub alast ning millest (kirjandus, kunst) räägime. seejuures barokk pigem
Maailmas pole ainult üks keel, sest erinevate piirkondade inimesed olid teineteisest niivõrd kaugel, et kujunes välja keel, millest teiste piirkondade inimesed enam aru ei saanud. Keelekontaktide tõttu (prantsuse<->frangi) võis keel seguneda, tekkida uus keel. Ühes piirkonnas räägitakse küll sarnaseid keeli, aga need on siiski igaüks omaette keel. (keelepuu) Prantsuse keele lugu: enne roomlaste vallutusi Gallias kõneldi seal galli keelt(substraat). Siis hakkasid kohalikud kasutama vulgaarladina keelt(adstraat), millest kujunes välja prantsuse keel(superstaat). Diglossia e olukord, kus samas riigis on kasutusel kaks eri keelekuju, millel on oma kasutusalad. Nt ühte kasutatakse avalikes meediakanalites, hariduses, teist igapäevases suhtlemises. Religioossete rituaalide keel. Tavaline Lähis-Ida araabiakeelsetes ühiskondades. Grammatiline kategooria on hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused
saj. · renessanss : periodiseeringuks 15. saj II pool ja 16. sajandi algus. tähistab taassündi, sest antiik (rooma) võeti eeskujuks. periodiseering võib nihkuda, kui arvestada piirkonda (itaalias 14-16 sajand). Lotmani hinnangul murranguline aeg, st. hirm = rõõmuga (nt nõidade põletamine just sel ajal, mitte keskajal); algab I infoplahvatus (st. trükikunsti levik käsikirjalise asemel, rahvakeelse kirjanduse teke vulgaarladina keel); kirjalik tekst omandab suurema tähtsuse; humanismilainetus (teke) ; pigem lõuna-euroopas (vrld. põhjamaad sel ajal) · barokk; klassitsism - periodiseering 16-17 sajand, seejuures käsitlevad mõlemad pigem kunstivormeleid (fenomene) ning on paralleelsed nähtused; ilmnevad tüpoloogilised erinevused - pigem täiendavad üksteist; samuti levik sõltub alast ning millest (kirjandus, kunst) räägime. seejuures barokk pigem ornamendi-keskne (kujundid, grotesksus, paradoksaalne) ning
pärast laenamist eessõnaks. Seotud morfeeme võib laenata vaid siis, kui on laenatud ka vabasid morfeeme. Mis iseloomustab keelte areaalset jaotust? Areaalse liigituse aluseks on kõnelejaskonna piirkonna/ riigi geograafiline asend. Lisaks sellele arvestatakse ajalugu, keelekontakte ja vastastikust suhtlust. NT prantuse keele tekke lugu: Gallias oli alates 51. aaastast e.m.a roomlaste ülemvõim. Eelnevalt räägiti seal galli keelt, mille kohta on vähe andmeid. Kohalikud hakkasid kasutama nn vulgaarladina keelt. Galli keel kadus umbes aastal 800- substraat. Ladina keel on prantsuse keele adstraat ja protsessi tulemus on prantsuse keel superstraat. Areaalse liigituse vaatepunktist on oluline keelekontakt, mis võib seletada keelte sarnasusi. Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida nt pidzinkeel ja kreoolkeel. Milline on keelte areaalne makrojaotus? Areaalne makrojaotus on: Aafrika, Euraasia, Kagu-Aasia ja Okeaania, Austraalia ja Uus-Guinea, Lõuna-Ameerika, Põhja-Ameerika.
Ida-Rooma riigi valitseja. Valgustatud keiser. Teeb palju häid asju riigi heaks, hästi koolitatud, oskab väga hästi ladina keelt ja korraldab asjad ladina keeles. Tänu sellele õn õigusteaduse keel just ladina keel. Teos koosneb kolmest osast: Institutiones (533) Digesta seu pandectae (530-533) (Digestid ehk pandetid - korrastatud materjalid, seadused, kommentaarid) Codex Iustinianus (529) · Vulgaarladina keelest (vulgus - lihtrahvas) kujunesid praegused romaani keeled (prantsuse, hispaania, itaalia, rumeenia, portugali) · Keskajal ja renesanssi perioodil oli ladina keel kiriku, õiguse ja seadusandluse, õppetöö ja teaduse ning rahvusvaheliste suhete keel. Hariduse andmise keel kõikides õppeastmetes, rahvusvahelise suhteluse keel. Haritud inimesed omavahel kirjutasid ladina keeles üksteisele. · 19.sajandil hakatakse koostama korralikke seadusi
nt itaalias keskaeg al 14. saj. (2) renessanss : periodiseeringuks 15. saj II pool ja 16. sajandi algus. tähistab taassündi, sest antiik (rooma) võeti eeskujuks. periodiseering võib nihkuda, kui arvestada piirkonda (itaalias 14-16 sajand). Lotmani hinnangul murranguline aeg, st. hirm = rõõmuga (nt nõidade põletamine just sel ajal, mitte keskajal); algab I infoplahvatus (st. trükikunsti levik käsikirjalise asemel, rahvakeelse kirjanduse teke vulgaarladina keel); kirjalik tekst omandab suurema tähtsuse; humanismilainetus (teke) ; pigem lõuna-euroopas (vrld. põhjamaad sel ajal) (3) barokk; klassitsism - periodiseering 16-17 sajand, seejuures käsitlevad mõlemad pigem kunstivormeleid (fenomene) ning on paralleelsed nähtused; ilmnevad tüpoloogilised erinevused - pigem täiendavad üksteist; samuti levik sõltub alast ning millest (kirjandus, kunst) räägime
keskaeg al 14. saj (3) renessanss: periodiseeringuks 15. saj II pool ja 16. sajandi algus, tähistab taassündi, sest antiik (Rooma) võeti eeskujuks, periodiseering võib nihkuda, kui arvestada piirkonda (Itaalias 14-16 sajand), Lotmani hinnangul murranguline aeg, st. hirm = rõõmuga (nt nõidade põletamine just sel ajal, mitte keskajal); algab I infoplahvatus (st. trükikunsti levik käsikirjalise asemel, rahvakeelse kirjanduse teke vulgaarladina keel); kirjalik tekst omandab suurema tähtsuse; humanismilainetus (teke) ; pigem lõuna-euroopas (vrld. põhjamaad sel ajal) (4) barokk; klassitsism - periodiseering 16-17. sajand, seejuures käsitlevad mõlemad pigem kunstivormeleid (fenomene) ning on paralleelsed nähtused; ilmnevad tüpoloogilised erinevused - pigem täiendavad üksteist; samuti levik sõltub alast ning millest (kirjandus, kunst) räägime, seejuures barokk pigem ornamendi-keskne (kujundid, grotesksus,
· Keelepuu kui abstraktsioon · Ka algkeeltes on olnud variatiivsus, murded > tekkisid uued keeled (= kõnelejad ei saa enam üksteisest aru) · NB! Keelekontaktid (nt prantsuse k teke ladina keelest tiheda kontakti tõttu frangi keelega). Prantsuse keele lugu · Roomlaste vallutused Gallias, al a-st 51. Ema roomlaste ülemvõim. · Enne gallia keel (keldi rühm), andmeid väga vähe · Kohalikud hakkasid kasutama nn vulgaarladina keelt. · Galli keel kadus u a-l 500 = substraat · Ladina keel prantsuse keele abstraat · Tulemus prantsuse keel (al. A-st 800, siis frangi keel), milles tänapäeval u 100 galli sõna superstraat. 2. loeng Kõik elus keeled muutuvad kogu aeg Keelte muutumist uurivad 1. Ajalooline keeleteadus: a. millised on keeled varem olnud ja kuidas nad on arenenud tänapäeva keelteks? b. Millised on tänapäeva keelte sugulussuhted? 2
1) Tuli juurde asju, millele nimi anda 2) Kokkupuude teiste keeltega laenati ja mugavdati. 3) Ökonoomia printsiip pikemad sõnad muudeti lühemaks või hääldust lihtsustati. · Areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid). Keeled on üksteist mõjutanud (nt Läänemere keelte ala). Prantsuse keele tekkimine: Roomlased vallutasid Gallias ja oli roomlaste ülemvõim. Enne räägiti seal galli keelt ja siis hakkasid kohalikud kasutama vulgaarladina keelt. Ja protsessi tulemuseks on prantsuse keel. [galli keel =substraat; ladina keel prantsuse keele adstraat; prantsuse keel = superstraat] · Sotsiolingvistiline (kasutus ja staatus ühiskonnas). Näiteks, kas riigil on normile vastav riigikeel; enamuskeelvähemuskeel. Näiteks Aafrikas elab ühes riigis umbes 100 eri keele kasutajaid, ent riigikeeleks võib seal olla hoopis prantsuse keel või inglise keel. Mõtle muusikalile/filmile ,,Minu veetlev leedi"
Indo-Iraani rühm • India — Sanskripti k. tekst u 200 a.e.kr Rigveda kasut brahmaanide e hin- duismi preestrite poolt, Bengali k, Hindi k (Pakistanis urdu k), mustlaste keel • Iraani — Soroastrismi pühatekst, Avesta kirjut, u 1000–600 e kr; Vana- Pärsia k, Pärsia k, Kurdi k, Afgaani keeled, Tad˘ziki k, Osseetide k 2. Kreeka rühm • Kreeka keel • Hali ja Romaani rühm — Ladina k on jälgitav 3. saj e kr.; vulgaarladina e ladina kõnek-st arenesid välja romaani keeled: – itaalia, – prantsuse, – hispaania – portugali, – provantsaali, – kataloonia, – sardiinia – ˘ reto-romaani (Sveitsi kaguosa, Austria-Itaalia piir) – rumeenia – moldova • Keldi rühm 3
kaemusega, võimetus mõtelda abstraktselt. 15.1. Lex Salica teke Pandi kirja 6. sajandil (507-511). Sel ajal olid rahvasteränded (hõimud liikvel). Ühelt poolt oli tegu sõjalise invasiooniga. Lääne-germaanlased tungisid vaikselt föderaatitena endistele Rooma aladele. Kirjapanek seotud: · üleminekuga ristiusule · keskvõimu kujunemisega/ võimu tsentraliseerimine (kuningas) Kirjuati ülesse vulgaarladina keeles Gallias. Elsass-Lotringi aladel umbes. Hiljem on seda täiendatud. Saali õiguse põhisisuks on karistuste loetelu, seda on nimetatud ka trahvikataloogiks, kuna sisaldab üksikasjalikke karistuse liigitusi. Vanemaid ja tuntumaid germaani rahvaõiguste raamatutest. Normid pärinevad varasemast ajast kui kirjapanemise aeg. Suhteliselt vähe mõjutatud rooma ja kanoonilist õigusest. Koosneb kuninga väljaantud õigusnormidest. On 7 erinevat tüüpi kuritegude loetelusid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
