tuntakse kui Epsiloni rõngast. Uraani rõngad avastati järgmisena pärast Saturni rõngaid. Uraan ei pöörle ümber Päikese nagu teised planeedid tiirlemisega samas suunas vaid on sellega peaaegu risti. Kui täpselt öelda, siis pöörleb planeet isegi tiirlemissuunale vastassuunas nagu Veenus. Uraani pöörlemisperiood on praegustel andmetel 17, 2 tundi. Pilvemass pöörleb kiiremini, 14- 16 tundi. Uraani on külastanud vaid üks kosmoselaev Voyager ", mis käis Uraanil 24, jaanuaril 1986. Pärast seda "väljasõitu" saadi aimu Uraani pilvevööst, mis oli piltidel siiski üsna ähmane. "Uraani sinine värvus on ülemistes atmosfäärikihtides metaani poolt neelatava punase valguse tagajärg. Seal võib olla värvilisi vööte nagu Jupiteril, aga nad on vaatlemise eest peidetud pealasuvate metaanikihtide poolt." "Voyager 2 avastas 10 väikest kuud lisaks juba teatud 5 suurele. On tõenäoline, et seal on veel
t. on püütud välja arvutada oletatava planeedi liikumise tee. Osade ennustuste kohaselt võib tundmatu planeet liikuda isegi läbi Neptuuni orbiidi! Teiste järgi planeedi liikumisrada on äärmiselt pikk ja planeet asub väga kaugel Päikesest (teeb tiiru ümber Päikese 800 aastaga!). Suuruselt oleks selline planeet 2-5 korda suurem Maast.Praegusel ajal on planeeti võimalik otsida palju täpsemal viisil kui senini. Päikesesüsteemist väljub 4 satelliiti: Pioneer 10 ja 11 ning Voyager 1 ja 2, mis saadavad kogu aeg signaale Maale. Satelliitide võimalikud kõrvalekalded oma teelt tõestaksid tundmatu planeedi olemasolu. Näiteks Pioneer 10 teel pole täheldatud siiani mingeid kõrvalekaldeid.Peale planeetide ja nende kuude kuuluvad päikesesüsteemi ka paljud väikekehad- näiteks komeedid, asteroidid ja meteoriidid. Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi
hägusad. Uraani rõngad avastati 1977. aastal, kui Maalt vaadate liikus Uraan ühe tähe eest läbi. Selle rõngad on peenikesed ja kokku on neid kümmekond. Uraani kuude arv ametlikel andmetel Pildil on Uraan. on seitseteist. Neptuun Neptuuni atmosfääris hõljuvad kõrged heledad pilved. Neptuunilavastas rõngad Voyager. Neptuunil on kaaslasi ehk kuid kaheksa. Enamik kuudest on väikesed ja kraatritega kaetud. Pildil on Neptuun. Pluuto Pluuto avastati 1930. aastal. Planeedi mass õnnestus määrata alles 1970. aastate lõpus, kui avastati Pluuto kuu Charon. Pluuto läbimõõt määrati 1980. aastate lõpul, mil Maalt vaadatuna Pluuto ja Charon teineteisest kordamööda varjutasid
SINUKOOL SINUKLASS SINUNIMI Bulgaaria Referaat Keila 2010 2 Sisukord Sisukord lk 2 Sissejuhatus lk 3 Pinnamood lk 4 Puhke keskused lk 5 Kokkuvõte lk 6 Kasutatud materjalid lk 7 2 Sissejuhatus Bulgaaria on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul. Tema naabrid on põhjas Rumeenia, läänes Serbia ja Makedoonia ning lõunas Kreeka ja Türgi. Bulgaaria on 2007. aastast Euroopa Liidu liige. Bulgaaria pindala on 111 003 km2 ning seal elab umbes 7 606 600 inimest tihedusega 69,3 in/km2 . Riigi SKT on 75,084 miljardit mis on 10 973 USD elaniku kohta. Bulgaaria on üks vanemaid riike Euroopas, asutatud 681. aastal. Tema ajalugu mõjutab asend Euroopa ja Aasia piirialal. Umbes 85 % elanikkonnast on õigeusklikud kristlased ja 13 % moslemid. Umbes 10 % elanikkonnast on türklased ning 3 % romid. S...
t. on püütud välja arvutada oletatava planeedi liikumise tee. Osade ennustuste kohaselt võib tundmatu planeet liikuda isegi läbi Neptuuni orbiidi! Teiste järgi planeedi liikumisrada on äärmiselt pikk ja planeet asub väga kaugel Päikesest (teeb tiiru ümber Päikese 800 aastaga!). Suuruselt oleks selline planeet 2-5 korda suurem Maast. Praegusel ajal on planeeti võimalik otsida palju täpsemal viisil kui senini. Päikesesüsteemist väljub 4 satelliiti: Pioneer 10 ja 11 ning Voyager 1 ja 2, mis saadavad kogu aeg signaale Maale. Satelliitide võimalikud kõrvalekalded oma teelt tõestaksid tundmatu planeedi olemasolu. Näiteks Pioneer 10 teel pole täheldatud siiani mingeid kõrvalekaldeid. Peale planeetide ja nende kuude kuuluvad päikesesüsteemi ka paljud väikekehad- näiteks komeedid, asteroidid ja meteoriidid. Järgnevalt väike tabel. Kui suure osa moodustavad erinevad taevakehad Päikesesüsteemist? · Päike: 99.85%
Päikesesüsteem Katrin Agejeva 12a 1. Mis moodustavad päikesesüsteemi? Päikesesüsteem on taevakehade süsteem, mille moodustavad Päike, üheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun) , mõnituhat väikeplaneet- asteroidi, sadakond perioodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, ,,tolmu" , mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti langeva tähe. Täpsemalt koosneb Päikesesüsteem Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoo- milistest objektidest, mis tekkisid molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi. 2. Planeetide järjekord alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Suurim planeet on Jupiter ja väikeim on Pluuto. 3. Millised on Maa rühma planeedid, millis...
Esialgu tekitas leid elevust, et Planeet X on leitud, kuid peagi sai siiski selgeks, et Pluuto on liiga väike ega oma seetõttu piisavat gravitatsioonilist mõju Uraani liikumisele. Kuna Pluuto oli järjekorras üheksas leitud planeet, hakati Planeet X-i nimetama ka kümnendaks planeediks. Clyde Tombaugh ja paljud teised kulutasid kümnenda planeedi leidmisele palju aega ja energiat, kuid midagi märkimisväärset ei avastatud. 1989. aastal määras kosmosesond Voyager 2 Neptuuni massi senisest täpsemalt ning sellest piisas, et kaoks vajadus kümnenda planeedi järgi. Häired Uraani liikumises jäid Neptuuni täpsustatud massi arvestades mõõtmisvea piiresse Lisaks avastati 1992. aastal ka Kuiperi vöö, mis paikneb Neptuuni orbiidist kaugemal ning sisaldab paljusid Päikesesüsteemi väikekehi. Alates 2006. aastast peetakse ka Pluutot Kuiperi vöö objektiks, mitte eraldi planeediks.
1974 Richter ja Ting avastavad J/psi mesoni, mis viitab kvargi Charm olemasolule. 1974 Mariner 10 möödub Merkuurist ja pildistab seda. 1975 Martin Perl avastab tauoni. 1976 Appel ja Haken kasutavad nelja värvi probleemi lahendamiseks arvutit. 1976 Viking I ja Viking II maanduvad Marsil. 1977 Apple Computer toob turule arvuti Apple II. 1978 James Christy avastab Pluuto kaaslase Charoni. 1979 Voyager 1 ja Voyager 2 saadavad pilte Jupiterist. 1980 Alan Guth pakub välja Inflatsioonilise Suure Paugu teooria kui võimaliku lahenduse horisondi ja lameduse probleemidele. 1980 Alvarez, Alvarez, Asaro ja Michel arvavad, et 65 miljonit aastat tagasi võis Maad tagada hiiglasuur asteroid, mis põhjustas suure hulga liikide väljasuremise ja iriidiumi hulga muutuse K-T kihis. 1983 Rubbia, van der Meer ja CERNI UA-1 töögrupp avastavad W ja Z vahebosonid.
vesiniku kihist. Planeedi sisemus on kuum ning planeet kiirgab kosmosesse rohkem energiat kui ta saab Päikeselt. (Allikad 4, 5, 8, 10) 14 Võrud, mis on nii tavalised Jupiteril, on palju kahvatumad Saturnil. Ekvaatori lähedal on nad ka palju laiemad. Detailid pilvede tipus on Maalt nähtamatud, ning neist ei teatud midagi kuni Voyager sinna ootamatult sattus ning nüüd on kõik Saturni atmosfääri ringid uuritavad. Saturnil on näha samuti pikaealisi ovaale ja teisi Jupiterile omaseid tunnuseid. 1990. aastal märkas Hubble'i kosmoseteleskoop hiiglasuurt valget pilve Saturni ekvaatori lähedal, mis ei olnud seal Voyager'i kohtumiste ajal; 1994. aastal märgati teist väiksemat tormi. (Allikad 4, 5, 8, 10) Kahte tuntumat rõngast (A ja B) ja ühte ähmast rõngast (C) on võimalik Maalt näha. A ja B
Temperatuur planeedil on -176 kraadi. Atmosfäär koosneb vesinikust ja heeliumist, kuid leidub ja CH4 ja C2H6`te. Ka Saturnil pole elu võimalik sealse väikse temperatuuri pärast. 2.7 Uraan Uraan on päikesest 2,9 miljardit km ja seitsmes planeet. Avastati 1781 aastal inglise astronoomi poolt. Ta tiirleb ümber Päikese küliliasendis. Mõnede astronoomide arvates läks telg paigast ära kui ta põrkas kokku mingi teise planeediga. Ka Uraanil on rõngad. Fotod rõngastest saatis 1986 aastal Voyager. Uraani atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust, leidub ka natukene heelimit ning õige pisut muidu gaase. Suur heeliumi sisaldus annab planeedile sinakas-rohelise värvuse. Planeedi keskel on väike tahke tuum. Temperatuur Uraanil on -246 kraadi. Ka Uraanil, samamoodi nagu Saturnil pole elu võimalik madala temperatuuri pärast. 2.8 Neptuun Neptuun on kaugeim planeet. Kaugust Päikesest on 4,5 miljardit km. Neptuunil on avastatud
Jupiteri, Saturni ja Neptuuni kaaslased Jupiter Jupiteri süsteemi võib vabalt võrrelda päikesesüsteemiga. Planeedil on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat Io, Europa, Ganymedese ja Kallisto avastas Galileo Galilei 1610. aastal. Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis ringjoonelistel orbiitidel. Io on küllaltki hele taevakeha, ta albeedo on 0,6. Keskmine pinnatemperatuur ekvaatoril on -50°C, kuid on avastatud alasid, kus temperatuur tõuseb kuni kahekümne soojakraadini. Pinna värvus on valdavalt punakasoranz, polaaralad paistavad rohkem tumepruunikatena, ekvatoriaalaalad heledamatena. Iol on avastatud 7 tegutsevat vulkaani. Erinevalt kõikidest teistest Galilei kaaslastest ja maataolistest planeetidest, puuduvad Io pinnal meteoriidikraatrid - nad on mattunud laava alla. Vulkaanikraatreid on aga suurkuu lausa täis pikitud. Vulkaanikoonuste läbimõõt on keskmiselt 50 km, kuid on ka paarisaja-kilomeetris...
Päikesesüsteem 1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja kõik, mis tiirleb tema ümber: planeedid ja nende kuud, suured kaljukamakad, hulk gaasi ja tolmu. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 3. Maa rühma planeedid ja nende tunnused? Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 4. Hiidplaneedid ja olulisemad tunnused? Pärast Marssi on Päikesesüsteemis tükk tühja maad ja siis algab hiidplaneetide piirkond. Hiidplaneetidele on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed kuid väike tihedus. Selle tingib ulatuslik läbipaistmatu atmosfäär, mis koosneb põhiliselt heeliumist...
Teadlased oskavad sellest järeldada, et võib-olla tekkisid Saturn ja teisedki hiigelsuured gaasplaneedid kosmilises mõttes silmapilkselt - tuhandete aastatega, mitte miljonitega. Paksu atmosfääri tõttu on Saturni pöörlemiskiirust olnud üsna raske kindlaks määrata. Seni peeti rõngaga planeedi ööpäeva pikkuseks 10 tundi ja 39 minutit, sest just niisuguse pöörlemisperioodi tuvastasid paari aastakümne eest Saturnist möödunud kosmoselaevad Voyager planeedilt kiirguvate raadiolainete järgi. Möödunud aastal andis analüüs pöörlemisperioodiks 10 tundi ja 47 minutit. Et planeedi pöörlemiskiirus peab tegelikult olema erakordselt stabiilne, siis ei usu keegi, et nii ruttu muutunud võiks olla. Nüüd väidavad kaks teadlast, et nad on välja rehkendanud, kui kiiresti Saturn ikkagi tegelikult pöörleb. Nende tulemus on 10 tundi ja 32 minutit. See on 7 minutit vähem kui Voyageride mõõdetu. Ameerika astronoomid John
( 3.) Jupiter Jupiteri näiva pinna moodustab ühtlaselt tihe pilvekiht. Sellest allapoole jääb aga umbes tuhande kilomeetri paksune atmosfäär. Jupiter peidab endas hiiglaslikku ookeani, mis aga ei sisalda vett, vaid koosneb vedelast vesinikust ja heeliumist. Selle sügavus on umbes 40 000 kilomeetrit ja tõenäoliselt alles selle põhjas on tahke pinnas. Üksikasjalikud uurimistulemused Jupiterist saadi 1979.aastal, kui planeedi lähedalt möödus kaks kosmosesondi Voyager. Muu hulgas avastati Jupiteri rõngas, mis koosneb 55 000 kilomeetri kaugusel ümber Jupiteri tiirlevatest tolmuosakestest. ( 1.) Jupiteri tiirlemisperioodiks on ligi 12 aastat. Planeedi näiva liikumise määrab ära põhiliselt Maa liikumine. Jupiter pöörleb kiiresti, pöörlemisperiood sõltub ,,geograafilisest laiusest": ekvaatoril kestab ööpäev 9 tundi ja 50 minutit, poolustel aga viis minutit kauem. Kiire pöörlemise tõttu on planeet üsna lapik. Planeedil on tugev magnetväli,
pikkade vahemaade taha, samuti seda vastu võtta. Samuti levib see ka läbi erinevate tõkete, vaakumi ning sobiva lainepikkuse puhul ka mööda maakera kurvatuuri. Tänu sellele on raadio omandanud väga palju erinevaid kasutusotstarbeid alates lihtsatest raadiosaatjatest, mida kasutavad näiteks kaubanduskeskustes turvatöötajad kuni väga võimsate ja täpsete jaamadeni, mis vahetavad informatsiooni satelliitidele ja isegi päikesesüsteemist väljunud kosmosesondi Voyager 1 vahel, millelt tuleva signaali Maale jõudmiseks kulub 11 tundi, kusjuures signaal liigub valguse kiirusel! Raadiolained on kõikjal meie ümber mobiiltelefonid, traadita internet, televisioon, mikrolaineahjud kõik need ja paljud teised seadmed kiirgavad raadiolaineid. Kuid inimeste loodud seadmed pole ainsad raadiokiirguse allikad näiteks äikeselöök tekitab küll madalsagedusliku, kuid üsna võimsa impulsi, samuti tekitavad raadiolaineid ka kõik
Uraani atmosfääris on umbes 83% vesinikku, 15% heeliumi ja 2% metaani. Uraani sinakasroheline värvus tulenebki metaani sisaldusest. Tal on avastatud ka magnetväli. Kokku on Uraanil teadaolevalt 21 kaaslast, neist 15 on kuud - Cordelia, Ophelia, Bianca, Cressida, Desdemona, Juliet, Portia, Rosalind, Belinda, Puck, Miranda, Ariel, Umbriel ja Titania. Neptuun Neptuun on kaheksas planeet Päikesest ja suuruselt neljas (diameetri järgi). Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2, 25.augustil 1989 aastal. Peaaegu kõik, mida me teame Neptuuni kohta tuleneb sellest kohtumisest. Nagu kõikidel hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Neptuuni pöörlemisperiood on umbes kuusteist tundi. Neptuuni koostis on arvatavasti sarnane Uraani koostisele: mitmesugused "jääd" ja kivimid koos umbes 15% vesiniku ja vähese heeliumiga. Neptuuni sinine värvus on punase valguse neelamise tulemus metaani poolt atmosfääris. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on
mustlasrätikust nende alt välja turritavate juuksepahmakate ja hiigelsuurte tilpnevate kõrvarõngastega kuni siid turbaniteni, mis olid mõeldud kandmiseks ujumiskostüümidega. Biba pehmed liibuvad mütsid nägu raamivatel inglilokkidel olid retro ideaaliks, samuti nagu heegeldatud c/oc/ie-kübarad, mida kaunistasid siid- või heegeldatud lilled, ning väikese looriga pillbox- kübar, mis hiljem oli kõige tavalisem kübar laulatustel ja muudel tähtüritustel; ka Now Voyager kübar-lendava taldriku taoline- oli moes. Päikeseprillid olid moes. Ujumisrtikoosid ja kõrgeid kontsasid kasutati iludusvõistlustel. T-särk oli 1970ndate tavaline vaba aja riietus; mõnda aega oli unisex- rõivaste koostisosa; pärineb Teise maailmasõja aegsest USA mereväeriietusest; pika, lühikese ja poolpika varrukaga versioonid, samuti ümmarguse, V-kaeluse ja kõrge soonikkaelusega ning tikandite, aplikatsioonide ja muidugi trükitud sõnumite ja logodega särgid.
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Linnutee galaktika Referaat Liisa Marie Orav 4.d klass Tallinn 2016 SISUKORD 1. Päikesesüsteem 2. Päike 3. Merkuur 4. Veenus 5. Maa 6. Marss SISSEJUHATUS Selles referaadis tutvustan teile selle imelise ja kauni Linnutee (inglise keeles: Milky Way) nähtusi ning loodan, et siit leiate vajaliku infot ja huvitavaid fakte Linnutee kohta. Siit leiate infot planeetide, Päikese ning muu huvitava kohta. Antud teema jõudis siia, sest selles on palju ilusaid ja lummavaid asju mille saladust ei suudeta tänapäevani leida. Enne tööd tahan väga teada neid saladusi mida igapäevaselt internetist ja raamatutest planeetide kohta ei otsi. Peatükid on: Päikese süsteem, Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Ja Asteroidid. Foto: http://www.muuseum.ut.ee/vvebook/pages/1_9.html 1. PÄIKESE SÜS...
..] va, elle va, on va, nous ta läheb ...] allons, vous allez, ils vont, elles vont] 43. un salon näitus 44. le prêt-à-porter valmisriided 45. un rendez-vous kohtamine 46. une affaire asi, tegu, töö; äriasi 47. voyager, 1 reisima 48. un travail töö 49. une relation suhe 50. professioonel, -le professionaalne , -, - 51. amical, -e sõbralik , -, - 52. p. 21 lk.21 .21 53
vähem ühetaoline koostis. Aga kõige tõenäolisemalt on seal kivisest materjalist väike tuum (umbes Maa massiga). Tema atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust ja heeliumist väikese metaani lisandiga. Neptuuni magnetväli on, nagu Uraanil, veidralt orienteeritud ja arvatavasti tekitatud juhtiva materjali (nähtavasti vee) liikumisest tema keskmistes kihtides. Neptuunil on ka rõngad. Maapealsed vaatlused näitasid ainult ähmaseid kaari terviklike rõngaste asemel, aga Voyager 2'e fotod näitasid, et nad on terviklikud rõngad heledmate kohtadega. Üks rõngastest paistab olevat veidra põimunud struktuuriga. Pluuto Oma nime on Pluuto saanud Vana- Rooma allmaailmajumala Pluuto (Kreekas- Hades) järgi. Pluuto on ainuke planeet, mida ei ole külastanud ükski kosmoselaev.Pluutol on ka üks kaaslane Charon. Vähe teatakse Pluuto atmosfäärist, aga arvatavasti koosneb peamiselt lämmastikust koos mõningase vingugaasi ja metaani lisandiga.
t. on püütud välja arvutada oletatava planeedi liikumise tee. Osade ennustuste kohaselt võib tundmatu planeet liikuda isegi läbi Neptuuni orbiidi. Teiste järgi planeedi liikumisrada on äärmiselt pikk ja planeet asub väga kaugel Päikesest (teeb tiiru ümber Päikese 800 aastaga). Suuruselt oleks selline planeet 2-5 korda suurem Maast. Praegusel ajal on planeeti võimalik otsida palju täpsemal viisil kui senini. Päikesesüsteemist väljub 4 satelliiti: Pioneer 10 ja 11 ning Voyager 1 ja 2, mis saadavad koguaeg signaale Maale. Satelliitide võimalikud kõrvalekalded oma teelt tõestaksid tundmatu planeedi olemasolu. Näiteks Pioneer 10 teel pole täheldatud siiani mingeid kõrvalekaldeid. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje.
t. on püütud välja arvutada oletatava planeedi liikumise tee. Osade ennustuste kohaselt võib tundmatu planeet liikuda isegi läbi Neptuuni orbiidi! Teiste järgi planeedi liikumisrada on äärmiselt pikk ja planeet asub väga kaugel Päikesest (teeb tiiru ümber Päikese 800 aastaga!). Suuruselt oleks selline planeet 2-5 korda suurem Maast. Praegusel ajal on planeeti võimalik otsida palju täpsemal viisil kui senini. Päikesesüsteemist väljub 4 satelliiti: Pioneer 10 ja 11 ning Voyager 1 ja 2, mis saadavad kogu aeg signaale Maale. Satelliitide võimalikud kõrvalekalded oma teelt tõestaksid tundmatu planeedi olemasolu. Näiteks Pioneer 10 teel pole täheldatud siiani mingeid kõrvalekaldeid. ,, Peale planeetide ja nende kuude kuuluvad päikesesüsteemi ka paljud väikekehad- näiteks komeedid, asteroidid ja meteoriidid. Järgnevalt väike tabel. Kui suure osa moodustavad erinevad taevakehad Päikesesüsteemist? · Päike: 99.85% · Planeedid: 0.135%
SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 2 1.1 Päikesesüsteem- mis see on?............................................................................................. 3 2. PÄIKE......................................................................................................................................8 2.1 Päikeselaigud..................................................................................................................... 9 2.2 Päikesevarjutus.................................................................................................................. 9 3. PÄIKESESÜSTEEMI KUULUVAD PLANEEDID............................................................ 10 3.1 Kivi...
Pöörlemisperiood sõltub geograafilisest laiusest. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti. 19. Iseloomustage Jupiteri nelja suurimat kaaslast. Kust on andmed pärit? Mõõtmed võrreldavad Kuuga – detailiderohke tahke pind. 20. Lähima kaaslase Io pind on aktiivne, vulkaanipursked. 21. Europa – pind sile, detailivaene (külmunud ookean). 22. Ganymedes ja Callisto – „jääkoor“ on paksem, näha ka meteoriidikraatreid. Pärit kosmosejaamalt Voyager. 23. Millest koosneb Jupiteri atmosfäär? 86 % vesinikku. Ülejäänud on He, keemilisi elemente nagu ammoniaak ja metaan on alla protsendi. Sama koostisega ka ülejäänud osa planeedist. 24. Kirjeldage Saturni välisilmet. Eripäraks on heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu. Kõige lapikum Päikesesüsteemi planeetidest. Pilvevöödid on sarnased Jupiteri omadele, kuid väikese heleduskontrasti tõttu raskesti märgatavad. 25. Kirjeldage Saturni rõngast
N1 CHEVROLET SCOTTSDALE N1 CHEVROLET SCOTTSDALE N1 CHEVROLET SILVERADO N1 CHEVROLET SILVERADO N1 CHEVROLET SILVERADO N1 CHEVROLET SILVERADO N1 CHEVROLET SILVERADO N1 CHEVROLET SILVERADO N1 CHEVROLET SILVERADO N1 CHEVROLET SILVERADO N1 CHEVROLET SILVERADO 10 N1 CHEVROLET SILVERADO PICK-UP N1 CHEVROLET SSR N1 CHEVROLET SUBURBAN N1 CHEVROLET SUBURBAN N1 CHEVROLET TRANS SPORT N1 CHRYSLER GRAND VOYAGER N1 CHRYSLER GRAND VOYAGER N1 CHRYSLER GRAND VOYAGER N1 CHRYSLER GRAND VOYAGER N1 CHRYSLER GRAND VOYAGER N1 CHRYSLER GRAND VOYAGER N1 CHRYSLER GRAND VOYAGER N1 CHRYSLER GRAND VOYAGER N1 CHRYSLER GRAND VOYAGER N1 CHRYSLER GRAND VOYAGER N1 CHRYSLER GRAND VOYAGER N1 CHRYSLER GRAND VOYAGER N1 CHRYSLER GRAND VOYAGER N1 CHRYSLER GRAND VOYAGER N1 CHRYSLER GRAND VOYAGER N1 CHRYSLER GRAND VOYAGER N1 CHRYSLER RAM VAN
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
