Neptuun Koostaja: 2009 Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le
NEPTUUN Koostajad: Juhendaja: Kadri Lillepea, Tiiu Niidas Riin Vanatoa Klass: 12 D Tallinna 32. Keskkool 2008 Sisukord: Lk. Avastamine............................1-2 Iseloomustus...........................2-3 "Voyager 2" uuringud...............3- 4 Rõngad.................................4- 5 Neptuuni kuud.........................5-6 Triton...................................6-7 Sümbolism.............................8-9 Kasutatud materjal................... 10 Lisamaterjal (fotod)..................10-12 -1- Avastamine Kõige huvitavam, mida kuni viimase ajani Neptuunist teati, oli planeedi avastamise lugu. Füüsika- ja astronoomiaõpikud armastavad sellest pajatada kui klassikalise füüsika ja taevamehaanika suurest saavutusest....
asteroidid, mida ilmselt tuleb juurde Neli kaaslast Io: 7 tegevvulkaani hõre atmosfäär Ganymedes: suurim ja heledaim kaaslane erinevatel aladel erinevad pinnavormid puudub atmosfäär Kallisto: 3000 km hiidsüvend atmosfäär puudub katavad löögikaatrid Europe: pinna värvus valdavalt kollakas sileda pinnaga Io, Europa, Ganymedes ja Kallisto Jupiteri uurijad Esimesena alustas uurimist Pioneer 1 Seejärel: Voyager 1 (USA) Voyager 2 (USA) Galileo (USA) Vayagerid avastasid enamuse jupiteri kaaslaseid ja pildistasid esimest korda rõngaid. Galileo saatis enne atmosfääri sondi
temperatuuriga planeet (- 224 °C) Aastaaegade vaheldumisel on ekstreemsed Uraani lõunapoolkera ligilähedaselt kliimamuutused loomulikes värvides (vasakul) ja lühikestel lainepikkustel (paremal), kus on näha ähmased pilvepiirid ja atmosfääri ulatus. Kui Voyager 2 möödus Uraanist 1986. aastal, registreeriti Voyager tervel 2 - on 20. augustil planeedil 1977 kosmosesse lähetatud NASA kosmosesond. Kliima Uraanil Uraani kliima on tugevasti mõjutanud nii tema sisemise soojuse puudumine, mis limiteerib atmosfäärilist aktiivsust Korralikke andmeid Uraani atmosfääri kohta on vähem kui 84 aasta jagu
Keskmine pinnatemperatuur on -179,5 °C. Titan on Päikesesüsteemi ainuke kuu, millel on tihe atmosfäär. See selgus alles pärast seda, kui 1979 NSV kosmoselael ,,Pioneer 11" avastas 12 Saturni pisikest kuud ja 1980 jõudis sinnakanti USA kosmoselael ,, Voyager 1". Kuna Titani atmosfäär on värviline, peeti teda selle tõttu suuremaks, algselt peeti teda suuremaks ka Ganymedesest ja arvati üldse, et Titan on Päikesesüsteemi suurim kuu. Atmosfäär on nähtavas valguses läbipaistmatu seal hõljuvate osakeste tõttu. Titani atmosfäärirõhk pinnal on 146,7 kPa ehk 1,45 Maa atmosfäärirõhku. Sellist õhku oleks
Teine neptuuni asukoha välja arvutaja oli John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles inglane James Challis. Tegelikult oli aga planeeti juba 1800 aastal vaadelnud prantslane Joseph de Lanande kes aga ei saanud aru mida tähendas ta avastus. Neptuuni andmed Mõõtmetelt on Neptuun väga sarnane Uraanile ja sarnane on ka välimus, mida esmakordselt võis uurida 1989. a. "Voyageri" poolt tehtud fotodelt . Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25.augustil 1989. aastal. Peaaegu kõik, mida me teame Neptuuni kohta, tuleb sellest kohtumisest. Maapealsetest teleskoopidest näeme me vaid rohekat ketast. Neptuun asub päikesest 4497 km kaugemal ja neptuuni läbimõõt on 49100 km. Neptuuni täpne pöörlemisperiood on leitud magnetvälja kaudu. Neptuun koosneb arvatavasti mitmesugustest erinevatest jäädest ning kivimitest koos vähese heeliumi ja vesinikuga. Nagu ikka gaasilised planeedid, on ka
nimetatakse irregulaarseteks. Nad olid seni teada kõigil teistel hiidplaneetidel Jupiteril, Saturnil ja Neptuunil peale Uraani. Arvatakse, et taolised kuud on planeedid Päikesesüsteemi algusaegadel endaga kaasa haaranud. Tabel. Uraani süsteem Uraani kuud Kaugus Raadius Mass Kaaslane (000 km) (km) (kg) Avastaja Aeg --------- -------- ------ ------- ---------- ----- Cordelia 50 13 ? Voyager 2 1986 Ophelia 54 16 ? Voyager 2 1986 Bianca 59 22 ? Voyager 2 1986 Cressida 62 33 ? Voyager 2 1986 Desdemona 63 29 ? Voyager 2 1986 Juliet 64 42 ? Voyager 2 1986 Portia 66 55 ? Voyager 2 1986 Rosalind 70 27 ? Voyager 2 1986
läände. Sarnaselt teisele hiidplaneetidele, on ka Neptuunil rõngad. Neptuuni 2 suuremat ja kitsamat rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 km kaugusel planeedi tsentrist. On veel teisi rõngaid, kuid need on oluliselt nõrgema heledusega ja laiemad. Kaaslased Neptuunil on 13 teadaolevat kuud; 7 väikest ja Triton. Lisaks nendele on veel 4 nimetut kuud. Kaaslane Kaugus(000 km) Raadius(km) Avastaja Aeg Naiad 48 29 Voyager 2 1989 Thalassa 50 40 Voyager 2 1989 Despina 53 74 Voyager 2 1989 Galatea 62 79 Voyager 2 1989 Larissa 74 96 Voyager 2 1989 Proteus 118 209 Voyager 2 1989 Triton 355 1350 Lassell 1846
mõju inimesele ning tehakse eksperimente ja vaatlusi meditsiini, loodus- ja tehnikateaduste, astronoomia ja meteoroloogia vallas • Aastast 2006 ISS-ilt pärinevate andmete põhjal on tõenäoline, et luukadu ja lihasekärbumine on pika lennu järel nii suur, et teisel planeedil maandumise korral tekiksid ISSi orbiidist vahemikus 14. sept. kuni 14. nov. 2018 luumurrud ja liikumisraskused Voyager 2 • Voyager 2 on NASA kosmosesond. • Start anti 20. augustil 1977. • Kosmosesondi eesmärgiks oli uurida päikesesüsteemi ja selle piirialasid • Sondi põhimissioon lõppes 31.detsember 1989, kuid ta on endiselt töökorras ja temaga peetakse läbi deep space networki kaudu regulaarselt ühendust. Voyager 2 kosmosesond • Sond lendas mööda Jupiterist, Saturnist, Uraanist ja Neptuunist tehes neist hiidplaneetidest esimesed detailsed fotod.
Pinnal asub kraater, mille läbimõõt ulatub 200 kilomeetrini. Proteus on Päikesesüsteemi kõige mustem keha, mis peegeldab pealelangevast päikesevalgusest tagasi vaid 5%. Nereise orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni 10 miljoni kilomeetrini. Tabel 1. Neptuuni kaaslased Kaaslane Kaugus Raadius Avastaja Avastusaeg (km) (km) Naiad 48 000 29 Voyager 2 1989. a Thalassa 50 000 40 Voyager 2 1989. a Despina 53 000 74 Voyager 2 1989. a Galatea 62 000 79 Voyager 2 1989. a Larissa 74 000 96 Voyager 2 1989. a Proteus 118 000 209 Voyager 2 1989. a Triton 355 000 1350 W. Lassell 1846. a Nereis 5 509 000 170 G
Sissejuhatus Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile: läbimõõt 0,96, mass 1,2, tihedus 1,3 Uraani omast, välimus on ka sarnane. Kaaslasi on Neptuunil kaks: Triton ja Nereis. Ilmselt hakkab peake Neptuuni Päikesesüsteem lõppema. Oma nime on ta saanud Vana- Rooma merejumala Neptuuni (Kreekas: Poseidoni) järgi. Neptuuni sinine värvus on punase valguse neelamise tulemus metaani poolt atmosfääris. Neptuuni omadused Keskmine kaugus päikesest on 4497 miljonit km. Asub maast 63 valgusaasta kaugusel. Ligikaudne läbimõõt 49528 km. Tiirlemisperiood 164.8 maa aastat, diameeter 49 532km, mass 1,0234*10 astmel 26. Pöörlemisperiood 16 tundi ja 7 minutit. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonil...
keskkool Neptuun Koostaja: Hannela Melis 2016 Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Avastamine Kõige huvitavam, mida kuni viimase ajani Neptuunist teati, oli planeedi avastamise lugu. Füüsika- ja astronoomiaõpikud armastavad sellest pajatada kui klassikalise füüsika ja taevamehaanika suurest saavutusest
Taipoh kui kõik maha copyd. Elu võimalikkuse uurimine Päikesesüsteemis ja sellest väljaspool Uurimustöö 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Voyager 1 ja Voyager 2 3. Raadiolained ja laserid 4. Kepleri teleskoop 5. Kokkuvõte 6. Viited 7. Täpsustavad märkused Sissejuhatus Aegade algusest on juba usutud, et me ei ole Maa peal üksinda. Inimesed on koguaeg uskunud, et taevas on valitsev tsivilisatsioon, kes võib meie saatust otsustada sõrmenipsuga. Selleks tsivilisatsiooniks peeti jumalateperekondasid, iga ühiskond kummardas ja tunnistas ainult oma väljamõeldut perekonda
Sissejuhatus Neptuun on kaheksas ehk viimane planeet meie päikesesüsteemis. Neptuun on ka väga kuulus oma avastusloo poolest. Neptuunil on ühe aasta pikkus 164.8 maa aastat ja üks ööpäev kestab 16 tundi ja 7 min. Suuruselt, diameetri järgi on Neptuun neljas planeet. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, Maast on aga Neptuun massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis (ligikaudu 556 m/s, võrdluseks on meil tormituule kiiruseks juba 20 m/s, seega on Neptuuni tuuled tormituultest ligi 28 korda kiiremad). Neptuuni on võimalik vaadata binokliga kui tead täpselt kuhu vaadata, aga kui tahad näha midagi enamat kui pisikese ketta on vajalik teleskoop.
Neptuun Astala Vista 05. oktoober 2006 Tartu Neptuun on kõige kaugem neljast hiiglaslikust gaasplaneedist. See on sinine, tuuline ja külm maailm, millel on rõngaste süsteem ja peres kaheksa kuud. See helesinine gaasiline maailm on kaheksas planeet Päikesest ja neljas Päikesesüsteemi suurtest planeetidest. Kuid iga 248 aasta järel saab temast ligikaudu 20 aastaks kõige kaugem planeet, sest Pluuto tuleb Päikesele lähemale kui Neptuun. Maalt on Neptuuni raske näha ning nagu Uraani puhul, saadi temast esimene selge vaade kosmosesondilt "Voyager 2". See jõudis Neptuuni juurde 1989. aastal, pärast edukat teekonda Uraani lähedusse aastal 1986. NEPTUUNI VÄLIMUS Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse. Neptuun on Uraanist sinisem, sest tema ülemistes pilvekihtides on rohkem metaani kui Uraanil. Planeedi pinnal võib näha hele...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat Neptuun Ella-Lorena Miidu LM-08 Sisukord 1.Neptuuni lühikirjeldus 2.Avastamine 3.Mõõtmed 4.Asukoht ja välimus 5.Neptuuni kaaslane 6.Voyager 2 7.Triton 8.Neptuuni rõngad 9.Kasutatud kirjandus 1. Neptuuni lühikirjeldus Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päiksesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi.Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev,Voyager 25.augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeetidid on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ...
Sissejuhatus Kreeklaste titaan Kronos ehk roomlaste Saturn oli Zeus-Jupiteri isa. Saturn, kes omal ajal oli troonilt tõuganud maailma looja, Uranuse, ei olnud kõrgemate olendite hulgas kuigi populaarne. Oma trooni kindlustamiseks sõi Saturn ära oma lapsed. Jupiteri asemel aga sokutati talle eineks kivi. Hiljem vabastas Jupiter vennad ning võitis sõja titaanide vastu. Ja nüüd liigubki Saturn taevas teistest kaugemal, liigub aeglaselt, olles täis kibestumist tänamatu maailma vastu. Saturn paistab Maalt kui hele kollane täht. Kosmosesondid on toonud uut teavet selle värvika planeedi kohta, millel on hämmastav rõngaste süsteem ja suur kuupere.Suuruselt on ta teine ja Päikese poolt kuues planeet Päikesesüsteemis. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,54 astronoomilist ühikut. Saturn on nagu omaette miniatuurne plannedisüsteem, kus on isegi asteroidi vööndid- rõngad. Ainult, et süsteemi valitseja pole täht. ...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Planeet Saturn Referaat Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2008 2 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Planeedi pind..........................................................................................4 Saturni pilvkate.......................................................................................5 Saturni rõngad.........................................................................................6 Rõngata saturn........................................................................................7 Saturni kuu...
osakestest, mille suurus varieerub mõnest mikromeetrist kuni mõnekümne meetrini. Praegusel ajal tuntakse 13 eristatavat rõngast, neist eredaim on (epsilon) rõngas. Kõik rõngad peale kahe on väga kitsad nende laius on tavaliselt mõni kilomeeter. Rõngaste materjal võib olla pärit ühelt (või mitmelt) kaaslaselt, mis purunes kokkupõrke tagajärjel. Paljudest kaaslase purunenud tükkidest jäid vaid vähesed stabiilsesse tsooni, moodustades tänapäevased rõngad. 5.slaid Enne Voyager 2 möödalendu 1986. aastal, polnud Uraani magnetosfääri uuritud ning selle olemust ei tuntud. Voyager 2 abil saadud andmed näitasid, et Uraani magnetväli on üsna omapärane, kuna see ei pärine planeedi geomeetrilisest tsentrist ning on lisaks planeedi pöörlemistelje suhtes 59° nurga all. Magnetiline dipool(kahest laengust koosnev süsteem) on nihkunud planeedi tsentrist lõunapooluse suunas kolmandiku planeedi raadiuse võrra
Avastamine Saturn on inimkonnale iidsetest aegadest teadaolevatest planeetidest kaugeim. Järgmised kolm planeeti on paljale silmale nähtamatud, nad on avastatud alles pärast teleskoobi kasutuselevõttu. 1781. aasta 31. märtsil leidis Saksa päritoluga inglise amatöörastronoom William Herschel (1738-1822) Sõnni ja Kaksikute tähtkuju piiril uduse objekti, mis päevast päeva nihkus tähtede suhtes. Herschel pidas seda esialgu komeediks, kuid orbiidi väljaarvutamine näitas, et tegemist on hoopis planeediga. Eksitus oli tingitud halvast kujutisest, mis ei võimaldanud planeeti kettakujulisena näha. Herschel nimetas uue planeedi kuningas George III auks Georgium Sidus (lad. k. Georgi täht), kuid see nimi ei leidnud poolehoidu. Üldtuntuks sai nimi Uraan, mille pani saksa astronoom Johann Elert Bode (1747-1826). Nii jätkus tava nimetada planeete antiikaja jumalate järgi -- Uranos oli kreeka taevajumal, vanim kõigist jumalatest. Selle avastuse eest ...
Uraan on diameetrilt suurem, kuid massilt väiksem kui Neptuun. Uraan avastati juhuse tõttu William Herschel poolt, kui ta uuris taevast teleskoobiga 13. märtsil, 1781. aastal. Algul ta arvas, et see oli komeet. Teda on tegelikult nähtud palju kordi varem, kuid ignoreeritud kui lihtsalt üht tähte (varaseim ülestähendatud märkamine oli 1690. aastal). Uraani on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 24. jaanuaril 1986. aastal. Suurem osa planeetidest pöörlevad telgedel, mis on peaaegu risti ekliptika tasapinnaga, aga Uraan telg on peaaegu paralleelne ekliptikaga. Voyager 2 möödumise ajal näitas Uraani lõunapoolus peaaegu täpselt vastu Päikest. Sellest tuleneb veider fakt, et Uraani polaaralad võtavad vastu rohkem energiat Päikeselt kui tema ekvatorjaalsed regioonid. Planeet on sellele vaatamata kuumem ekvaatoril kui poolustel. Selle aluseks olev mehhanism on tundmata.
Neptuun Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meil päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana- Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25.augustil 1989. aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid , on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23.septem...
Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le
Kuid järgnevatel öödel oli Neptuun tema vaateväljast väljaspool. Kahjuks rikkus tormine ilm vaatlused nendel tähtsatel päevadel, oleks ta paar päeva enne vaadelnud, oleks ta Neptuuni olemasolu kindlaks teha saanud. 3 Andmed Mõõtmetelt on Neptuun väga sarnane Uraanile ja sarnane on ka välimus, mida esmakordselt võis uurida 1989. a. "Voyageri" poolt tehtud fotodelt . Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25.augustil 1989. aastal. Peaaegu kõik, mida me teame Neptuuni kohta, tuleb sellest kohtumisest. Maapealsetest teleskoopidest näeme me vaid rohekat ketast. Neptuun asub päikesest 4497 km kaugemal ja neptuuni läbimõõt on 49100 km. Neptuuni täpne pöörlemisperiood on leitud magnetvälja kaudu. Neptuun koosneb arvatavasti mitmesugustest erinevatest jäädest ning kivimitest koos vähese heeliumi ja vesinikuga. Nagu ikka gaasilised planeedid, on ka Neptuunil kiired
Tauri Põlluäär 9.klass Neptuun Üldandmed Neptuun on nimetatud Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, ,,Voyager 2" 25. augustil 1989. aastal. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846 aasta 23.septembril. Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Avastamine Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguse üle panna nimi uuele planeedile; nüüd on nad koos kuulutatud Neptuuni avastajaiks. Tegelikult aga oli Neptuuni vaadelnud juba...
1781. aasta 31. märtsil leidis Saksa päritoluga inglise amatöörastronoom William Herschel (1738-1822) Sõnni ja Kaksikute tähtkuju piiril uduse objekti, mis päevast päeva nihkus tähtede suhtes. Herschel pidas seda esialgu komeediks, kuid orbiidi väljaarvutamine näitas, et tegemist on hoopis planeediga. Eksitus oli tingitud halvast kujutisest, mis ei võimaldanud planeeti kettakujulisena näha. Herschel nimetas uue planeedi kuningas George III auks Georgium Sidus (lad. k. Georgi täht), kuid see nimi ei leidnud poolehoidu. Üldtuntuks sai nimi Uraan, mille pani saksa astronoom Johann Elert Bode (1747-1826). Nii jätkus tava nimetada planeete antiikaja jumalate järgi -- Uranos oli kreeka taevajumal, vanim kõigist jumalatest. Herschelist sai üks kõigi aegade silmapaistvamaid astronoome URAAN Uraan on Päikesest seitsmes planeet ja suuruselt kolmas. Suuruselt kolmas on Uraan diameetri, mitte massi poolest, sest massilt on Uraan kergem kui Neptuu...
Faktid · Avastajad: Urbain Le Verrier, John Couch Adams, Johann Galle · Avastamise aeg: 23. September 1846 · Diameeter: 49532 km (ekvatoriaalne) · Atmosfääri temperatuur: 218°C (pilvede kohal) · Mass: 1,0243×1026 kg · Kaaslaste arv: 13 Avastamine John Couch Adams Johann Galle Urbain Le Verrier 18111877 18191892 18121910 Neptuuni ehitus Voyager 2 Voyager 2 Laigud Neptuunil Tuuled Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. 9 rõngast Nagu kõikidel teistel hiidplaneetidel on ka Neptuunil rõngad, mis on üldiselt väga tumedad, kuid heledamate kohtadega. 1. Triton 2. Nereid 13 kuud 3. Naiad 4. Thalassa
Io ja vulkanism Io on Jupiteri suuruselt kolmas kuu. Ta on eriline, kuna on vulkaaniliselt aktiivseim keha Päikesesüsteemis. Io on Jupiteri kuudest kõige suurema tihedusega (3,57g/cm³), tema diameeter on 3630 km ning ta asub emaplaneedist 422 000 km kaugusel. Kui kosmoselaev Voyager 1 1979-ndal aastal Iost möödus, tegid teadlased hämmastava avastuse: Iol on aktiivseid vulkaane. Voyager 1 pildistas kaheksat purskavat vulkaani. Kuus nendest purskasid endiselt ka 4 kuud hiljem, kui Voyager 2 möödasõidul oli. Selleks ajaks, kui Galileo 1995-ndal aastal kohale jõudis, olid mitmed Voyagri poolt pildistatud vulkaanipursked vaibunud, ent samas leiti palju uusi. Sealjuures leidsid Galileo teadlased, et Io pind võib kõigest mõne nädalaga märkimisväärselt muutuda. Io pind on üsna värviline oranzides, punastes ja mustjas-pruunides toonides. Oranzi värvust
13 väiksemad kui 50 km.[1] Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat.Saturni läbimõõt on 120 600 km, mis on 9,4 korda suurem kui Maal. Saturni atmosfääri peamisteks koostisosadeks on vesinik (~96%) ja väiksemal määral ka heelium (~3%). Esindatud on ka metaan (~0.4%), ammoniaak (~0.01%), etaan (0.0007%) atsetüleen ja fosfiin. Saturni on külastanud kosmoseaparaadid Pioneer 11 (1979), Voyager 1 (1980), Voyager 2 (1981) ja Cassini-Huygens (2004). Saturni rõngad on tõenäoliselt tekkinud mitmeid miljardeid aastaid tagasi. Rõngad avastas Galileo Galilei, kes 1610. aastal märkas oma väikese teleskoobiga Saturni küljes kahte moodustist, kuid ta ei suutnud välja selgitada, millega on tegemist. Hüpoteese oli palju, kuid esimese sõnastas hollandlane Huygens 1655. aastal, kus ta väitis et "ta on ümbritsetud õhukese ja tasase rõngaga, mis ei puutu teda kuskil ja on ekliptika suhtes kaldu.
NEPTUUN Üldandmed · Kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis · Sai nime Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi · Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas (49 532 km) · Massilt 17,5 korda suurem Maast (1,0245x1026 kg) · Ruumala poolest 42 korda suurem Maast · Tiirlemisperiood on 164,8 Maa aastat · Päev kestab 17h · Planeet on Päikesest 30 korda kaugemal kui Maa. Kaugus Päikesest (4496,9 milj. km) on kolm korda suurem kui Saturnil; Sellega rikub ta ära hiidplaneeide rea, kus seni oli iga järgnev planeet eelmisega võrreldes Päikesest poole kaugemal. · Temperatuur Neptuunil pilvekihis on -235 kraadi · Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled ja esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. · Nagu teistegi hiidplan...
Neptuun Maria-Eva Maasik 8 planeet Neptunus Massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Voyager 2 25. augustil 1989 aastal.(ainuke) Gaasiline planeet Tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis( 2000 km/tunnis.) Avastamine Prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier Saksa astronoom Johann Galle (1846. aasta 23. sept.) John Couch Adams Rahvusvaheline vaidlus Mõõtmed ja välimus Ligikaudne läbimõõt: 49 572 km Metaan(särav sinine) vesinikust ja heeliumist.
NEPTUUN Rasmus Roos NEPTUUN · Kaheksas ning viimane planeet päikesesüsteemis · Nagu gaasilistele planeetidele kohane, esinevad seal tormid, mis võivad ulatuda 2000 km/h · Nimetatud Vana-Kreeka vetejumala Neptunuse järgi ANDMED · Diameeter: 49 532 km · Mass: 1,0243x10^26 · Atmosfääri temperatuur: -214*C · Ööpäev: 16 tundi ja 7 minutit · Aasta pikkus: 164,8 Maa aastat · Kaaslaste arv: 13 AVASTAMINE · Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier · Le Verrieri poolt antud arvutuste järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aastal. · Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja ka inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis · Tegelikult oli Neptuuni vaadelnud juba umbes 1800 aastal prantslane Joseph de Lalande, kes ei taibabanud oma avastuse sisu. VÄLIMUS · ...
NEPTUUN Rasmus Roos NEPTUUN · Kaheksas ning viimane planeet päikesesüsteemis · Nagu gaasilistele planeetidele kohane, esinevad seal tormid, mis võivad ulatuda 2000 km/h · Nimetatud Vana-Kreeka vetejumala Neptunuse järgi ANDMED · Diameeter: 49 532 km · Mass: 1,0243x10^26 · Atmosfääri temperatuur: -214*C · Ööpäev: 16 tundi ja 7 minutit · Aasta pikkus: 164,8 Maa aastat · Kaaslaste arv: 13 AVASTAMINE · Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier · Le Verrieri poolt antud arvutuste järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aastal. · Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja ka inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis · Tegelikult oli Neptuuni vaadelnud juba umbes 1800 aastal prantslane Joseph de Lalande, kes ei taibabanud oma avastuse sisu. VÄLIMUS · ...
Kosmoseaparaatide abil tehtud värvifotodelt on avastatud ka mitu väikest punast laiku ning keeriseid, mis kaunistavad Jupiteri erakordselt värvikat pidevas liikumises olevat atmosfääri. Ööpoolkeralt on saadud virmaliste ja 1000 km pikkuste välgunoolte pilte. JUPITERI KÜLASTAJAD Esimest korda külastas Jupiteri 1973. aastal planeetidevaheline kosmoseaparaat Pioneer 10, millele järgnes varsti Pioneer 11. Hiljem on Päikesesüsteemi suurimat planeeti külastanud Voyager 1 ja Voyager 2 ning Ulysses. Kosmoseaparaat Galileo tiirles 8 aastat ümber Jupiteri ning pakkus senini kõige täpsemat infot nii Jupiterist kui selle suurematest kaaslastesst. Magnetväli on Jupiteril 20 korda tugevam kui Maal. Planeedi võimsad kiirgusvööndid küünivad pinnast 8 miljoni km kauguseni. Tugevatel magnetväljadel on oma roll Galileo kuude, eriti Io - vulkanismi energia, keskkonna kujundamisel. MILLAL VAADELDA JUPITERI Selle planeedi suhtes võime alati kindel olla
SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................lk 3 Saturni mõõtmed ja nende suhe maaga..........................................................lk 4 Saturni rõngad................................................................................................lk 5 Saturni kuud...................................................................................................lk 6-7 SISSEJUHATUS Saturn on päikesesüsteemis kuues planeet. Oma suuruselt on ta päikesesüsteemis teisel kohal Jupiteri järel. Tema raadius on planeet Maast umbes üheksa korda suurem. Planeedile on antud nimi Vana- Rooma jumala Saturnuse järgi. SATURNI MÕÕTMED JA NENDE SUHE MAAGA Saturn on Päikesesüsteemi üheks suurimaks planeediks, seda edestab ainult Jupiter. Saturn on kuues planeet Päikesest ning asub sellest 1,427 miljardi km kaugusel. Kuna astronoomiliste kauguste ja masside mõõtmi...
Apollo 11 missioon. Allikas: https://www.nasa.gov/audience/forstudents/k-4/s tories/first-person-on-moon.html ● 16. 07.1969, Neil Armstrong, Edwin "Buzz" Aldrin ja Michael Collins ● 20. juulil 1969, korjasid mulda ja kive ● Collins viibis Kuu orbiidil ● https://www.youtube.com/watch?v=INQlaTnN2cg Esimene kosmoselaev, mis jõudis tähtedevahelisse kosmosesse ● Voyager 1, 1977 aastal ● Päikesesüsteemi väliste planeetide uurimiseks (Jupiter, Saturn, Uranus, and Neptune, Pluuto?). ● Maale kõige kaugem kosmosesond ● esialgne eesmärk oli lennata mööda Jupiterist, Voyager 1. Allikas: Saturnist ja Titanist. https://www.britannica.com/technology/Voyag er-space-probes ● Peaks olema piisavalt kütust, et opereerida
Uraani läbimõõt on 51 300 km, mass ligikaudu 14.4 Maa massi. Ööpäev on 17 tundi ja 14 minutit Uraani avastamine See planeet avastati alles 1781. aastal, kui astronoom Wiiliam Herschel seda läbi teleskoobi vaatas. Sellest ajast saadik on kaugete planeetide vaatlemiseks kasutatud teleskoope, kuid isegi kõige võimsamad toovad vähe nähtavale. Alles 1986. aastal, kui kosmosesond Voyager 2 jõudis Uraanini, saadi seda esimest korda hästi vaadata. Voyager 2 võttis pilte planeedist, selle rõngastest ja kuudest ja kujundas ümber meie teadmised Uraani süsteemist. Huvitav fakt Uraanist Uraani atmosfäär nagu metaaniga täidetud hiiglaslik survekeetel, mis vahetpidamata metaani lammutab ning laseb planeedi pinnale sadada teemantidel. Neptuun Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23
Je voudrais voir la Cote d'Azur et nager dans la Méditerranée. Je pourrais rencontrer de nouveaux jeunes et parler français. Pourtant mes vacances de rêve c'est de visiter les Etats-Unis, d'un côté, parce que je trouve que c'est un pays immense, très varié que j'aimerais parcourir de la côte atlantique jusqu'au Pacifique et de l'autre, parce que je crois que les Américains sont vraiment sympas. Mais c'est plus cher que voyager en Europe et il faut faire de grosses économies.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Allan Pertel SATURN Referaat Juhendaja: Sven Jürgenson Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Saturn paistab Maalt kui hele kollane täht. Kosmosesondid on toonud uut teavet selle värvika planeedi kohta, millel on hämmastav rõngaste süsteem ja suur kuupere. OMADUSED Suuruselt teine ja Päikese poolt kuues planeet Saturn on gaashiid, mille moodustab põhiliselt vesinik. Tema väline pind ei ole tahke, vaid kujutab endast ammoniaagi-, vee- ja metaanipilvede kogumeid, mille teevad värviliseks fosfor ja mõned teised elemendid. Neid pilvemoodustusi ümbritseb udu, mis peidab tormist ilmastikku enda all. Mõned ilmastikuhäired on nähtavad ka Maalt. Umbes kolm korda sajandis häirivad planeedi pinda raevukad tormid. Need on nähtavad heledate laikudena p...
Saturn Referaat Juhendaja: ................ Koostanud: ............... 9. c klass Tallinn 2008 Sissejuhatus Saturn on inimkonnale antiikajast teadaolevatest planeetidest kõige kaugem. Järgmised kolm planeeti on paljale silmale nähtamatud ning need avastati alles pärast teleskoobi leiutamist. Saturn, millel on hämmastav rõngaste süsteem ja suur kuupere, paistab Maalt kui hele kollane täht. Saturni mõõtmed ja nende suhe Maaga Saturn on Jupiteri järel Päikesesüsteemis suuruselt teine planeet. Ta on kuues planeet Päikesest ning asub sellest 1,427 miljardi kilomeetri, ehk umbes 9, 5 astronoomilise ühiku kaugusel. Saturnil kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Päikese 29,46 Maa aastat, umbes 25 000 Saturni ööpäeva, seega on Saturni aasta peaaegu 30 korda pikem kui Maal. Samas pöörleb Saturn väga kiiresti üheks pöördeks ümber oma telje kulub tal vaid 10 tundi ja 39 minut...
Miranda varasemat (kui kaaslase orbiit oli praegusest ekstrentrilisem) geoloogilist aktiivsust põhjustas arvatavasti loodejõudude poolt tekitatud energia. Miranda pinnases esinevad ka suured munakujulised moodustised, mis on arvatavalt seotud diapiiride tekkimisega. Esimesed kaks Uraani kaaslast (Titania ja Oberoni) avastas William Herschel 11. jaanuaril 1787. aastal, kuus aastat pärast seda, kui ta oli avastanud Uraani. Viimased kuud on avastatud 2003. aastal. Viimane Voyager 2 foto Uraanist, kui kosmosesond suundus Neptuuni poole. Kasutatud kirjandus ,,Õpilase Entsüklopeedia" Varrak 2010 http://et.wikipedia.org/wiki/Uraan_(planeet) 07.05.2012 http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/uranus.html 07.05.2012
Häädemeeste Keskkool 4. klass SATURN Referaat Koostaja : Adriana Mass Juhendaja: Age Ein Rannametsa 2011 Sisukord 1. Saturn................................................................................lk3 2. Saturni rõngad...................................................................lk4 3. Kohustuslik kirjandus........................................................lk5 2 Saturn Saturnon Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni tuntakse juba antiikajast, mil ta oli teadaolevatest planeetidest kõige kaugem. Planeedile on antud nimiVana-Rooma jumala Saturnuse järgi. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga (lisaks 3 kinnitamata ...
välja prantsuse matemaatik Urban Le Verrier', püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Planeedi aga avastas saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23.septembril Verrier'i antud asukoha järgi. Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25.augustil 1989.aastal. Mõõtmed, asukoht, iseloomustus Ekvatoriaalne 26 diameeter on 49532 km ja mass 1,0243×10 kg. Neptuuni kaugus Päikesest on umbes 4,5 miljardit kilomeetrit ja planeedi pöörlemisaeg on 16 h ja 7 min. Mõõtmetelt on Neptuun üsna lähedane Uraanile ja ka välimuse poolest on need sarnased. Neptuun on Maast suurem nii massilt kui ka ruumalalt. Juba esimesed ülesvõtted näitasid, et Neptuuni atmosfäär on väga tormiline
NEPTUUN Koostas: Üldandmed Kaheksas ja viimane hiigelplaneetidest meie päikesesüsteemis. Mass: 17,5 korda suurem Maast. Ruumala: 42 korda suurem Maast. Tihedus: 2,3g/cm³, (Maast üle kahe korra väiksem). Omab nelja nõrga heledusega ja kitsast rõngast. Avastati 1846 (Adams, Le Verrier ja Galle). Seda on külastanud ainult 1 kosmoselaev Voyager 2 (1989) Tal on 13 teadaolevat kaaslast. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastav planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23. septembril. Le Verrier'ist sõltumatul arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine
Öises taevas silmaga nähtav Koostis Jupiteri peamised koostis elemendid Vesinik Heelium Teised Kaaslased Jupiteril on 16 teadaolevat kaaslast 12 väikest ning 4 suuremat Galileo kuud: 1. Io 2. Europa 3. Callisto 4. Ganymede Väiksematel korrapäratu orbiit Külastajad · Jupiteri külastas esimesena Pioneer 10 (1973 a.) · Hiljem Pioneer 11, Voyager 1, Voyager 2 ning Ulysses · Kosmoselaev Galileo on parajasti orbiidil ümber Jupiteri ja saadab Maale andmeid Suur punane laik Juba 300 aastat on olnud Jupiteril suur punane laik Tegemist on keeristormiga, mille läbimõõt on Maa omast paar korda suurem ( 20 000 km ) Faktid Jupiter peaks olema vähemalt 80 korda massiivsem, et saada täheks, mis võib olla suurem ainult oma sisemise soojuseallika tõttu
aga kadunud. RÕNGAD Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on need suuremad. Neptuuni kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Pikema ekspositsiooniaja korral tuleb esile veel teisi rõngaid, kuid need on oluliselt nõrgema heledusega ja laiemad. Voyager 2 avastas kuus senitundmatut kaaslast, mis esialgu nimetati järjekorras 1989 N1 kuni N6. Saturni rõngaste uurimisel püstitati rõngaste "gravitatsioonilise karjatamise" hüpotees. Selle järgi püsib vähemalt osa rõngaid koos tänu pisikeste kuude - karjuste - raskusvälja toimele. Neptuuni kuu Larissa on praegusel hetkel karjusetiitli kandidaat AITÄH KUULAMAS T!
Esimene tõeliselt edukas missioon oli Mariner 4 1965. aastal. 1.5 Jupiter Jupiter on Päikesesüsteemis 5. planeet ja ka kõige suurem planeet, ületades kõikide planeetide kogumassi umbes 3 korda. Tal on üle 50 kuu ja hiiglaslik magnetväli. Jupiteril puudub tahke pind, sest ta on gaasiline planeet. Suur Punane Laik on hiiglaslik torm, mis on isegi Maast suurem ja on aktiivne juba sadu aastaid. Jupiteril on siiski õhuke ring, mis avastati 1979. aastal Voyager 1 missioonil. Missioon Juno saabub Jupiterile 2016. aastal. Jupiteril endal ei saa elu eksisteerida, kuid mõningatelo tema kuudel on ookeanid maakoore all, mis võiksid toetada elu 5 nagu meie seda teame. Planeetidest on tal kõige lühem ööpäev, mis on vaid 9h 55min. Üks ööpäev kestab Jupiteril Maa aja järgi 10h, aga ringi ümber Päikese teeb ta 4333 Maa ööpäevaga. 1.6 Saturn Saturn on Päikesesüsteemis 6. planeet ja
NEPTUUN Sisukord Sissejuhatus Avastamine Kaaslased Voyager 2 Rõngad Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Diameeter: 49 532 km (ekvatoriaalne) Mass: 1,0243×1026 kg Atmosfääri temperatuur: 214°C Tuul puhub kuni 2000km/h Avastamine 23. septembril 1846 Urbain Le Verrier John Couch Adams Kaaslased Kaaslasi on Neptuunil kaks: Triton Nereis Kaks tumedat laiku 25. augustil 1989 Tegemist on hiiglaslike atmosfäärikeeristega, mis toovad esile
Flamsteed katalogiseeris teda kui 34 Tauri). Herschel nimetas ta "Georgium Sidus" (Georgia Planeediks) oma patrooni auks, mittetuntud (Ameeriklastele) Inglise kuninga George III auks; teised kutsusid seda "Herschel". Nimi "Uraan" esitas esimesena Bode vastavalt (kooskõlas) teistele planeetide nimedele klassikalisest mütoloogiast, aga see ei tulnud tavakasutusse kuni 1850 aastani. Uraani on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2, 24. jaanuaril 1986. aastal. Teleskoobis paistab Uraan pigem tähe kui planeedina (nurkläbimõõt vaid 4 kaaresekundit), mingeid pinnadetaile on seal väga raske eristada. "Voyageri" fotode järgi on temagi atmosfääris pilvevöödid ja tumedamad laigud, ka on Uraanil üheksast kitsast rõngast koosnev rõngaste süsteem. Suuri kaaslasi on viis ja kõik nad tiirlevad väga täpsetel ringorbiitidel planeedi ekvaatori tasandis. Uraani pind on üsna ilmetu
paar korda suurem Maa läbimõõdust. Kosmoseaparaatide abil tehtud värvifotodelt on avastatud ka mitu väikest punast laiku ning keeriseid, mis kaunistavad Jupiteri erakordselt värvikat pidevas liikumises olevat atmosfääri. Ööpoolkeralt on saadud virmaliste ja 1000 km pikkuste välgunoolte pilte. Esimest korda külastas Jupiteri 1973. aastal planeetidevaheline kosmoseaparaat Pioneer 10, millele järgnes varsti Pioneer 11. Hiljem on Päikesesüsteemi suurimat planeeti külastanud Voyager 1 ja Voyager 2 ning Ulysses. Kosmoseaparaat Galileo tiirles 8 aastat ümber Jupiteri ning pakkus senini kõige täpsemat infot nii Jupiterist kui selle suurematest kaaslastesst.Magnetväli on Jupiteril 20 korda tugevam kui Maal. Planeedi võimsad kiirgusvööndid küünivad pinnast 8 miljoni km kauguseni. Tugevatel magnetväljadel on oma roll Galileo kuude, eriti Io - vulkanismi energia, keskkonna kujundamisel.Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
