res religiosae – religioossed asjad res sanctae – pühad ehk sanktsiooniga kaitstud asjad in bonis – vara hulgas, bonitaarses omandis res publicae – riigile kuuluvad ehk avalikuks kasutamiseks mõeldud asjad res privatae – eraomanikele kuuluvad asjad res corporales – kehalised asjad res incorporales – kehatud asjad res mancipi – mantsipeeritavad ehk piduliku võõrandamistehingu (mancipatio) teel üleantavad asjad res nec mancipi – mittemantsipeeritavad ehk vormivaba üleandmise (traditio) teel võõrandatavad asjad ex causa- põhjusel, tõttu in iure cessio- omandiõiguse loovutamine kohtus dominium, ii n- omand, omandiõigus usucapio, onis (usucapionis) f- igamine ad inquirendam- otsimiseks
44. creditor võlausaldaja 45. debitor võlgnik 46. novatio uuendus, muutmine 47. cessio loovutamine 1 48. dare andma 49. facere tegema 50. solutio täitmine 51. conditio tingimus 52. vis maior vääramatu jõud 53. mora viivitus 54. res asi 55. dominium omand; omandiõigus 56. proprietas omadn; omandiõigus 57. possessio valdus 58. traditio vormivaba üleandmine 59. res mobiles liikuvad ehk vallasasjad 60. res immobiles liikumatud ehk kinnisasjad 61. ius possidendi valdamise õigus, õigus asja vallata 62. ius utendi õigus asja kasutada 63. ius disponendi õigus asja käsutada 64. servitus servituut 65. ususfructus kasutusvaldus 66. occupatio hõivamine, vallutamine 67. usucapio igamine 68. actio negatoria negatoorhagi 69. rei vindicatio vindikatsioonihagi 70. iura in re aliena õigused võõrale asjale
Kui nüüd ka teine ärimees pidas selliseid raamatuid ja esimese peremehe codex expensis väljaminekuna märgitud sissekanne vastas teise codex acceptile sissetulekuna märgitud sissekandele, siis selle alusel tekkis leping. Reaalsed lepingud Reaalne leping- leping, mis kehtestub selle asja üleandmisega ühelt isikult teisele. 1. Muutlaen-mutuum- leping, mille alusel antakse asendatav asi teisele omandiks, kohustusega sama palju ja samas väärtuses tagasi anda.Lepingu sõlmimine vormivaba. Deebitorile anti kaitseks hagi, olematu raha saamise eest kui kreeditor oli võtnud allkirja enne objekti kätte andmist. Muutlaen võis olla kas protsendiga v protsendita. Protsentidega laen oli- fenus.leping. IV saj keelati protsentide võtmine. Erikokkulepped protsendile- usurae- kohta. Protsendimäär esialgu 12% a. 2. Pruuklaen-commodatum. Üks isik annab teisele mingi asendamatu asja ajutiseks kasutamiseks kohustusega tagasi anda sama asi
tühistamist teatud põhjustel. Kokkuleppe mittesiduvus tähendab seda, et tahet avaldav pool võib oma avaldusest jälle vabaneda, kui ta end sellest lahti ütleb, selle tühistab. Kokkuleppe puhul on mõlemal poolel see võimalus. Siduvus tähendab seda, et tühistamine on välistatud ja et teine pool ei saa ühepoolselt takistada kinnistusraamatusse sissekande tegemist. See, et vormivaba asjaõiguskokkulepe on kehtiv, nähtub sellest, et juhul kui tühistamist ei toimu, piisab soovitud õigustoime saavutamiseks asjaõiguskokkuleppest koos kinnistusraamatusissekandega. Ka vormivaba asjaõiguskokkulepe on seega piisav alus asjaõiguste seadmiseks või ülekandmiseks. Tühistamine on ühepoolne, vormivaba, aga vastu võtta tulev tahteavaldus. Praktilises kinnisasjade käibes ei oma vormivaba asjaõiguskokkulepe eriti suurt tähtsust.
Ultima ratio Viimane abinõu Ultra vires Üle volituste ehk võimupiiride Versus (v.) Vastu emptio-venditio ost-müük locatio-conductio üür-rent in iure cessio omandiõiguse loovutamine kohtus traditio asja vormivaba üleandmine mancipatio mantsipatsioon, pidulik võõrandamistehing tunnistajate juuresolekul praedium dominans valitsev maatükk ehk õigustatud asi (servituudi liik) praedium serviens teeniv maatükk ehk koormatud asi (servituudi liik)
II KONTROLLTÖÖ MATERJAL 1. emptio-venditio- ost-müük 2. locatio-conductio- üür-rent 3. in iure cessio- omandiõiguse loovutamine kohtus 4. traditio- asja vormivaba üleandmine 5. mancipatio- mantsipatsioon, pidulik võõrandamistehing tunnistajate juuresolekul 6. praedium dominans- valitsev maatükk ehk õigustatud asi (servituudi liik) 7. praedium serviens- teeniv maatükk ehk koormatud asi (servituudi liik) 8. ius disponendi- õigus asja käsutada (omandiõiguse üks peamine element) 9. ius possidendi- õigus asja vallata (omandiõiguse üks peamine element) 10. ius utendi- õigus asja kasutada (omandiõiguse üks peamine element) 11
Rooma eraõigus Asjaõigus ja õigused võõrale asjale Asjaõigus (ius in rem) Valdus(posessio) Omandiõigus(dominium) Õigused võrale asjale(Iura in re aliena) Pant Servituudid Pärilik rent Hoonestusõigus Fiducia cum creditor Reaalservituudid Isiklikud servituudid Viljakasutus Pignus Asja eluaegne kasututamisõigus Hypotheca Külaservituudid Linnaservituudid Actus Iter Via Aquaeductus Õigus elada võõras majas Õigus kasutada võõra orja tööd Õigus kasutada võõrast asja teatud otstarbeks Pant kohustuse täitmise tagamise vahend, kasutati laenulepingutega seoses 1.feducia cum creditor pant oli võetud omandisse. 2.pignus pant oli võetud kasutusse. 3.hypotheca- pant mille juures jääb omanikule nii omandiõig...
3 Kaks pearühma: o Omandiõigus o Õigused võõrale asjale Valdust(omab erilist õiguskaitset) tuleb lahus hoida omandiõigusest. Vanas Roomas asjade liigitus: res mancipi(vana kviriitliku omandi objektid ja maad, majad, orjad, tööloomad ja mõningad prediaalservituudid need võidi võõrandada ainult formaalse tehingu teel) ja res nec mancipi(kõik muud esemed - võõrandatavad lihtsa vormivaba üleandmise teel) Hilisema( Justianuse õiguse ajal) vahetegemise järgi on: o Res immobiles(kinnisasi) o Res mobiles(vallasasi) Teine asjade liigitus, mis ka praegu on rakendatav, on asjade jaotamine käibelisteks ja käibevälisteks ehk käibetuteks. Aluseks on vahetegemine, kas asi võib olla eraomandi ja õigustehingute objektideks või mitte( ehk väljaspool käivet). Käibevälised asjad: o Loodus on määranud kõigile- õhk, vesi, meri, mere kalad
61. res nec mancipi- mittemanitsipeeritavad; 62. mancipatio- mantsipatsioon, pidulik võõrandamistehing tunnistajate juuresolekul; 63. usucapio- asja omandamine igamisega; (isik saab asja omanikuks kui on pikemat aega asja vallanud) 64. in iure cessio- omandiõiguse loovutamine kohtus; 65. adjucatio- omandi saamine kohtumäärusega 66. commercium- kauplemisõigus; 67. dominium - omand, omamine, omandiõigus, (üle)võim; 68. traditio- asja vormivaba üleandmine; 69. the(n)saurus- peitvara ; 70. servitutes praediorum rusticorum- külaservituudid ; 71. servitutes praediorum- reaalservituudid; 72. iter- protsess; 73. actus - karja- v sõidutee, õigus karja v veokit teatud kohast läbi ajada, tegevus, toiming, töö; 74. via- läbiminek; 75. aquaeductus- akvedukt; 76. servitutes urbanorum praediorum- linnaservituudid ; 77. obligationes (/divisio obligationum)- obligatsioonid ; 78
Ius gentium rahvaste õigus Ius vitae et necis õigus elu ja surma üle · Tekst 2, laused: 1, 3, 6-20 1. Res mancipi mantsipeeritavad asjad, asjad mida Roomas võõrandati ainult piduliku tehingu mancipatio teel. Võõrandati st omandiõigus anti üle formaalse müügitehingu mancipatio teel, hiljem in iure cessio ehk kohtus loovutamise teel. Res nec mancipi mitte mantsipeeritavad asjad (majapidamisesemed ja tooted, raha, metsloomad). Olid võõrandatavad vormivaba üleandmise traditio teel. 3. Servitutes personarum isiklikud servituudid, isikutega seotud servituudid Servitus personarum personaalservituut ehk isiklik servituut (asi on koormatud isiku Kasuks, kes ei ole maatüki omanik) Servitutes praediorum - prediaalservituut ehk reaalservituut (maatükk on koormatud teise Maatüki omaniku kasuks) 6. Ius suffragii hääleõigus Ius honorum õigus oma kandidatuur välja panna
teise isiku võimu alla kuuluvad isikud 3. paterfamilias- perekonna pea, pereisa 4. capitis deminutio- õigusvõime piiramine/ kaotus 5. ius Quiritium- kviriitide ehk Rooma kodanike õigus 6. ius honorarium- magistraatide (kujundatud) õigus 7. res publica- riik, vabariik 8. leges duodecim tabularum- 12 tahvli seadused 9. res mancipi- manitsipeeritavad ehk piduliku võõrandamistehingu (mancipatio) teel üleantavad asjad 10. res nec mancipi- mittemantsipeeritavad ehk vormivaba üleandmise (traditio) teel võõrandatavad asjad 11. res mobiles- liikuvad e. vallasasjad 12. res immobiles- liikumatud e. kinnisasjad 13. res in commercio- käibeline asi 14. res extra commercium- käibeväline e. käibetu asi 15. ius in rem- asjaõigus 16. iura in re aliena- õigused võõrale asjale 17. praetor peregrinus- võõramaalaste preetor (lahendas võõramaalaste tüliküsimusi) 18. praetor urbanus- linnapreetor (lahendas Rooma kodanike tüliküsimusi) 19
teise isiku võimu alla kuuluvad isikud 3. paterfamilias- perekonna pea, pereisa 4. capitis deminutio- õigusvõime piiramine/ kaotus 5. ius Quiritium- kviriitide ehk Rooma kodanike õigus 6. ius honorarium- magistraatide (kujundatud) õigus 7. res publica- riik, vabariik 8. leges duodecim tabularum- 12 tahvli seadused 9. res mancipi- manitsipeeritavad ehk piduliku võõrandamistehingu (mancipatio) teel üleantavad asjad 10. res nec mancipi- mittemantsipeeritavad ehk vormivaba üleandmise (traditio) teel võõrandatavad asjad 11. res mobiles- liikuvad e. vallasasjad 12. res immobiles- liikumatud e. kinnisasjad 13. res in commercio- käibeline asi 14. res extra commercium- käibeväline e. käibetu asi 15. ius in rem- asjaõigus 16. iura in re aliena- õigused võõrale asjale 17. praetor peregrinus- võõramaalaste preetor (lahendas võõramaalaste tüliküsimusi) 18. praetor urbanus- linnapreetor (lahendas Rooma kodanike tüliküsimusi) 19
kandvad just rahvuslikud koolivormid. Kampsunitel on suur värvivalik, rõõmsad toonid ja toredad mustrid, ning ennekõike sobivadki need maakoolidesse. Linnakoolides võiks rahvusliku kampsuni asemel kasutusel olla pusa, pullover vm sedasorti rõivaese. Heaks näiteks on Vanalinna Hariduskolleegiumi vormikampsun. Kindlasti jääb Eestisse koole, kus pole vormi. Vormiga koolides aga tasuks kindlasti korraldada vormivabu päevi selle idee pakkusid välja lapsed ise. Paar vormivaba päeva kuus oleks vastutulek neile, kes koolivormi ei poolda. Järeldus Koolivorm kui selline ei ole täielikult halb idee. Pigem on küsimus selles, kellele see sobib ja kellele mitte. Igas koolis on õpilased erinevad juba seetõttu tuleks koolivormi kohustuslikkus jätta esiteks iga kooli siseasjaks ja teiseks tuleks kuulata õpilaste huve. Tihti korraldatakse koolides küsitlus, mille tulemusena selgub, et enamik õpilasi ühtset vormi ei soovi, kuid siiski muudetakse see kohustuslikuks
obligatio, onis f. obligatsioon, kohustus, sidumine occupatio, onis f. vallutamine, haaramine permutatio, onis f. vahetus, muutus possessio, onis f. valdus solutio, onis f. täitmine, tasumine, (ära) maksmine stipulatio, onis f sobimus, (suuline) kokkulepe successio, onis f. (õigus)järglus traditio, onis f. asja vormivaba üleandmine usucapio, onis f. igamine venditio, onis f. müük, müümine vindicatio, onis f. vabastamiskepiga asja puudutamine; valduse ennistamise nõue; õiguslik kaitse manumissio, onis f. vabaks laskmine, (orja) vabastamine aequitas, atis f võrdsus, õiglus civitas, atis f. kodanikuõigus, kodakondsus; kodanikkond; riik hereditas, atis f
soodustust, nt kauplemisluba, ametnikuna teenistusse võtmist, detailplaneeringu algatamist või pensioni. Asutuse initsiatiiv on reegliks seal, kus menetluse eesmörgiks on isikule kohustuste või keeldude pealepanel, seniste õiguste piiramine, sanktsioneerimine või summi kasutamine nt ehitusjärelevalve poolt ebaseaduslike ehitise lammutamise ettekirjutuse tehemine või kauplemisloa kehtetuks tunnistamine. Asutuse ja kodaniku suhtlemine on reeglina vormivaba: nii isik kui ka asutus võivad üksteise poole pöörduda nii suuliselt, kirjalikult jui ka sidevahendide abil. 2.2 Haldusmenetluse seaduse sünd Haldusmenetluse seaduse juured Eestis ulatuvad tagasi Esimese Maailmasõja eelsesse aega. Vajadus haldustegevuse õldiste aluste määratlemiseks ning riigi ja kohalike omavalitsuste tegevusjooniste üthlustamiseks tekkis juba vahetult pärast Eesti Vabariigi iseseisvumist.
Tutela impuberum – eeskoste alaealiste üle Cura – hooldus Cura minorum – hooldus alaealiste üle (alla 25. aastane isik) Res - asi Ius in rem - asjaõigus Dominium /proprietas/ -omandiõigus Iura in re aliena – õigus võõrale asjale Possessio - valdus Res mancipi – mantsipeeritavad asjad Res nec mancipi – mitte matsipeeritavad asjad Mancipatio – formaalne tehing In iure cessio – omandiõiguse loovutamine kohtus Traditio – lihtne vormivaba üleandmine Res mobiles - vallasasjad Res immobiles - kinnisasjad Ager publicus – Rooma riigimaa Res in commercio – käibeline asi Res extra commercium – käibevälise asja müümine Res corporales – kehalised asjad ehk asjad mida saab puudutada ja näha Res incorporales – kehatud asjad ehk asjad, mida ei saa puudutada ja näha (pärand, nõuded jne) Res fungibiles – asendatavad ehk liigitunnusega asjad Res non fungibiles – mitteasendatavad ehk individuaaltunnustega asjad
RKHK 3-3-1-94-08, p 19: "HMS § 5 lg 2, mis seondub ka hea halduse põhimõttega, eeldab isiku taotluse lahendamisel tõhusat ja tulemuslikku tegevust.” Isik võib pöörduda haldusorgani poole peale kirjaliku vormi ka elektrooniliselt, telefonitsi või mistahes muus vabalt valitud vormis, kui seadusest või määrusest ei tule teisiti ning haldusorgan ei ole kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vormi kindlaks määranud. Vormivaba suhtlemine muudab menetluse paindlikumaks ning kiiremaks; menetlusosaline võib pöörduda haldusorgani poole mugavaimal viisil (nt helistades) ning sellises vormis antud teave on tähenduselt samaväärne muude asjas kogutud tõenditega. Vormivaba suhtlemine muudab suhtluse ametkonnaga sarnasemaks muu igapäevase suhtlusega ning teeb isiku jaoks haldusorgani poole pöördumise lihtsamaks. 15
Juridica 2010/7 Tehingu vorminõuded ja nende järgimata jätmise tagajärjed Karin Sein lk. 508-516 1. Sissejuhatus Alates 2002. aasta 1. juulist kehtiva tsiviilseadustiku üldosa seaduse *1 (TsÜS) 4. peatükk reguleerib tehingu vormiga seonduvaid küsimusi. Tehingu vormi sätete peamiseks eeskujuks olid Saksamaa tsiviilseadustiku *2 (BGB) vastavad sätted, kuid paljuski tugineti ka 1994. aastal jõustunud ja kuni 2002. aastani kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse *3 (1994. aasta TsÜS) normidele. Käesolevas artiklis antakse esmalt ülevaade peamistest tehingu vorminõuete uuendustest võrreldes varem kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seadusega, käsitletakse vorminõuete ulatust ja funktsioone ning seejärel analüüsitakse vorminõude järgimata jätmise tagajärgi Riigikohtu asjakohaste lahendite põhjal. 2. Peamised muudatused tehingu vorminõuete regulatsioonis 1994. aasta TsÜS-ga võrreldes Peamisteks muudatusteks tehingu vorminõu...
1. Pärimislepingu sisu Pärimislepingud- määratakse pärijaks või annakusaajaks teine lepingupool või isik. Lepingu vorm -notariaalne 2. Abieluvaralepingu sisu. abikaasad määravad kindlaks vastastikused õigused ja kohustused erinevalt seadusest 3. Loetle asjaõiguslikud lepingud ja iseloomusta neid lühidalt VÕÕRANDAMISLEINGUD- asjade omanike vahetus KINNISOMANDI KITSENDUSI REGULEERIVAD LEPINGUD- teed, tehnovõrgud ,juurdepääs avalikult kasutatavale teele kasutuslepingud REAAL-ja ISIKLIKUD SERVITUUDILEPINGUD- kasutusvalduse lepingud, isikliku kasutusõiguse lepingud (AÕS § 172-228) HOONESTUSÕIGUSE LEPING- hoonet ehitada võõral kinnisasjal OSTUEESÕIGUSE LEPING asjaõiguslik ostueesõigus igakordse omaniku kasuks HÜPOTEEGI ehk PANDILEPINGUD- kelle kasuks on pant seatud ,on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel 4. Ühinguõiguslepingud ja nende sisu ÄRIÕIGUSEST TULENEVAD LEINGUD- reguleerivad äriühingute moodustamist ja te...
II. Osa Teemad 6 - 7 Vallasomand Vallasomand tekib kas: Tehinguliselt või seadusjärgselt Vallasomand Tehinguliseks omandamiseks on vaja: 1) asjaõiguskokkuleppe sõlmimist, 2) asja üleandmist omandajale (vt AÕS § 92) Vallasomand Asjaõiguskokkulepe: On asjaõiguslik leping, millega pooled lepivad kokku teatud eseme omandi üleminekus omandajale Vallasasja asjaõiguskokkulepe on vormivaba (sh võib olla sõlmitud ka vaikimisi) Peab ulatuma konkreetsetele asjadele, mitte aga asjade kogumitele Vallasasjade puhul on lubatud ka tingimuslik asjaõiguskokkulepe (nt omandireservatsiooni korral läheb omand üle peale ostuhinna täielikku tasumist vt VÕS § 233) Vallasomand Asja üleandmine Vallasasja omandiõiguse tekkimiseks ei piisa üksnes asjaõiguskokkuleppest, vajalik on asi (asja valdus) omandajale ka üle anda valduse signaalfunktsioon
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Õigusteaduse suund Haldusmenetluse põhimõtted ja nende rakendamine Riigikohtu lahendites Referaat Õppeaine: AKJ6007.YK Haldusõigus ja -menetlus; Õppejõud: Kalle Liiv Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Haldusõiguse mõiste................................................................................................................4 2.Haldusmenetluse mõiste..........................................................................................................5 2.1Menetluse algus.................................................................................
kokkuleppeta.Novatsiooni tagajärjel üldreeglina kaovad kõik endise obligat seotud lisaõigused.,soodustused ja vastuväited. 2. Taasarvestus ehk compensatio. Võla ja nõudmise vastastikune tasaarvestamine.Tasaarvestades saab nõudmisi kui:subjektid on samad;nõude tähtpäev on juba saabunud;objekt on sama . (nt: a võlgneb b-le 100eur ja B a-le 80euri. Tegelikult võlgneb a b-le 20euri) 3. Loobumine. Kreeditor võib loobuda oma nõudmisest võlgniku vastu. Vormivaba kokkulepe kreeditori ja deebitori vahel. 4. Aegumine. Obligatsioonid, mis on rajatus tsiviilõigusele teatavasti ei allunud aegumisele st vastavaid haigis võidi esitada alati.Preetor esitas hagiesitamises aastase tähtaja.Kui see tähtaeg oli lastud mööda minna võis kostja esitada vastava vaide. 5. Surm. Surm ei kustuta obligatsioone.Kustutavad küll aga obligatsioonid, mida kaitstakse kõrgelt isiklikkude hagidega.
(ÄS § 79) Osanikuks võib olla füüsiline või juriidiline isik. Osanikuks ei või olla kohalik omavalitsus. (ÄS § 80) Täisühing tegutseb osanike sõlmitud ühingulepingu alusel. Osanikud lepivad kokku (ÄS § 82): täisühingu ärinimes ja asukohas osanike sissemaksete suuruses muudes seaduses sätestatud kohustuslikes tingimustes Täisühingu asutamine Täisühingu asutamiseks tuleb sõlmida asutamisleping. Leping on vormivaba ning selle muutmine on võimalik üksnes kõigi osanike nõusolekul. Täisühingul ei ole põhikirja, ühinguga seotud küsimused on reguleeritud seaduses ja ühingulepingus. Ühingulepingus nähakse ette osanike sissemaksete suurus ja tasumise aeg, kui viimast pole lepinguga täpsustatud, tuleb sissemakse tasuda viivitamatult pärast ühingulepingu sõlmimist. Osanikud esitavad täisühingu äriregistrisse kandmise avalduse, millele kirjutavad alla kõik osanikud. Täisühingu juhtimine
kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui 3 aastat pärast kahju tekkimist. IV Töölepingu lõppemine 15.Töölepingu lõppemine poolte kokkuleppel: lepingu lõppemise kord - põhjus ei ole oluline; algatus võib tulla mõlemalt poolelt; ülesütlemisavalduse esitamine ei tähenda soovi lõpetada töölepingut poolte kokkuleppel(3-2-1-170-11); Kokkuleppe vorm: kokkulepe on vormivaba NB! suulise kokkuleppe tõendamine NB! töötaja tahte tõendamine kirjaliku kokkuleppe puhul; hüvitise maksmine ei ole kohustuslik- 16.Töölepingu lõppemine lepingu tähtaja möödumise tõttu: lepingu lõppemise kord, töötaja õiguslik seisund töö jätkumisel pärast tähtaja möödumist 1. tähtajalise töölepingu sõlmimiseks peab olema seadusest tulenev alus 2. leping lõpeb tähtaja möödumisel 3
gentiumit) suhteid rooma kodanikega ja osaliselt omavahel · Preetori ediktid · Vormivabad tehingud · us gentium/ius naturale (pmst ius naturale kui loomuõigus on omane kõigile rahvastele loomulikult; ius gentiumile lisandunud mõned aspektid, mida loomuõigus ei tunne). Eristus- allikad (kui leges, siis ius civile) ja kui vormivaba tehing või muud õigusallikad (ediktid nt) siis tegemist ius gentiumiga Preetoreid 2- roomlaste(loodi algselt, püsis esialgu ius civile pinnal) ja välismaalaste (hakkas üle võtma teistest õigussüs õigust, st ta vaatas mis on selline universaalsem nt kõik rahvad tunnevad ostmist ja müümist, järelikult võiks see olla selline tehing mida kaitstakse ka juhul kui see pole kaitstud pidulike vormidega) I o Ius civile
Nt testament. Mitme poolega on leping. Tahteavaldus võib olla otsene või kaudne. (nt käega viitamine võib olla kaasakutsumine) Mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvumiseks. Tahteavalduse tagasivõtmine saab tagasi võtta üksnes siis millal see ei ole adressaadini jõudnud. Tahteavalduse tõlgendamine on oluline. Võidakse lugeda erineval viisil. Tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahtavalduse saaja tegelikule tahtele. Tehinguvorm kehtib põhimõte, et reeglina on see vormivaba. Notariaalne vorm- notiaraalne kinnitamine õige isik kirjutab paberile alla. Noteriaalne tõestamine notaril on kohustus selgtada välja isikute sisuline tahe. Tehingu kehtetus : 1. tühine tehing (ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Järgmised tehingud: heade kommetele või avalikule korrale vastuolev tehing, pole sünnis ei pea täitma, tühine! Seadusega vastuolev tehing on automaatselt tühine. Tühine on ka näilik tehing.) 2
kokkuleppeta.Novatsiooni tagajärjel üldreeglina kaovad kõik endise obligat seotud lisaõigused.,soodustused ja vastuväited. 2. Taasarvestus ehk compensatio. Võla ja nõudmise vastastikune tasaarvestamine.Tasaarvestades saab nõudmisi kui:subjektid on samad;nõude tähtpäev on juba saabunud;objekt on sama . (nt: a võlgneb b-le 100eur ja B a-le 80euri. Tegelikult võlgneb a b-le 20euri) 3. Loobumine. Kreeditor võib loobuda oma nõudmisest võlgniku vastu. Vormivaba kokkulepe kreeditori ja deebitori vahel. 4. Aegumine. Obligatsioonid, mis on rajatus tsiviilõigusele teatavasti ei allunud aegumisele st vastavaid haigis võidi esitada alati.Preetor esitas hagiesitamises aastase tähtaja.Kui see tähtaeg oli lastud mööda minna võis kostja esitada vastava vaide. 5. Surm. Surm ei kustuta obligatsioone.Kustutavad küll aga obligatsioonid, mida kaitstakse kõrgelt isiklikkude hagidega. Üksikud obligatsioonid-obligatsiooniõiguse eriosa 8PT
res- asi (sellel terminil on väga lai tähendus) res mancipi- vana kviriitliku omandi objektid ja nimelt maad(k.a majad) Itaalias, orjad, tööloomad ja mõningad prediaalservituudid. res nec mancipi- majapidamisesemed, tooted, raha, muud loomad jne. .. Selline ASJADE LIIGITUSe peamine TÄHTSUS seisnes selles, et res mancipi võidi võõrandada, st. omandiõigust üle anda ainult formaalse tehingu - mancipatio - ja hiljem in iure cesso teel. Res nec mancipi olid võõrandatavad lihtsa vormivaba üleandmise - traditio - teel. Võib järeldada, et res mancipi puhul avaldus kollektiivne valdus, millest ka üleandmise vorm mitme isiku osavõtul. Vastupidi, individuaalne, eraomand, tekib algselt res nec mancipi puhul. (hiljem tekib eraomand ka tootmisvahendite suhtes). Hilisemas õiguses vahetegemine res mancipi ja res nec mancipi vahel kaob! Oluliseks liigituseks saab: 1) res immobiles 2) res mobiles st
ASJAÕIGUS 6.peatükk V loeng Asjaõigus- annab vahenditu võimu ühe kindla asja peale. Suunatud kõikide kolmandate isikute vastu (ühel pool omanik-teisel poolel kaaskodanikud kui mitteomanikud). Asjaõigused on absoluutsed õigused. Obligatsiooniõigus- rajatud kahe poole, kreeditori ja deebitori vahelisele õigussuhtele. Suunatud kindla, konkreetse isiku vastu. See on relatiivne õigus. Asjaõigused jagunevad 2 pearühma: 1. Omandiõigus-dominium 2. Õigused võõrale asjale- iura in re aliena VALDUS- possessio:seda tuleb lahus hoida omandiõigusest Asjaõiguse objektideks on asjad- res, Asjad ja nende liigitus Asjade liigitus on res mancipi ja res nec mancipi. Res mancipi- vana kiriitliku omandi objektid, maad ja majad Itaalias, orjad, tööloomad ja mõningad prediaalservituudid. Võidi võõrandada st omandiõigust edasi anda ainult formaalse tehingu- mancipatio ja hiljem in iure cessio-omandiõiguse loovutamine kohtus preetori ees teel. Se...
§ 52. Osahaldusakt ja eelhaldusakt (1) Haldusorgan võib enne asja lõplikku lahendamist: 1) lahendada asja osaliselt (osahaldusakt) 2) teha õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu (eelhaldusakt). (2) Osahaldusakti ja eelhaldusakti suhtes kohaldatakse haldusakti sätteid. Haldusakti õiguspärasus - kui ta on antud pädeva organi poolt, hetkel kehtiva seaduse põhjal, kaalutlusvigadeta, vastab normi nõuetele (§54) Haldusakt on vormivaba §5 -haldusakt kehtib alates kättetoimetamist või kättetoimetamisest -kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni või lõppemiseni -kehtetu, kui algusest saati kehtetu (tühine haldusakt - adressaat selgusetu, pole andnud pädev organ,ei selgu haldusakti andnud organ, kohustab toime panema õigusrikkumise) Vaidemenetlus - kui kodaniku õigusi on rikutud või piiratud haldusmenetluse käigus, võib ta esitada vaide - 30 päeva jooksul on vaidlustusaeg
Haldusakti põhjendamise kohustus Põhjendamise kohustus on üldisema kohustuse - menetlusosalise informeerimise kohustuse - üks tahkudest Vajalik on nii faktiline kui õiguslik motivatsioon ja nende sidumine. Kui motivatsioonis on küll kogu teave olemas aga see ei ole esitatud selgelt ja arusaadavalt, on tegemist puuduliku põhjendusega. Haldusmenetlus · Haldusmenetluse algus o Huvitatud isiku taotlusel o Omal initsiatiivil · Asutusega suhtlemine on reeglina vormivaba · Selgitamise ja juhendamise kohustus Haldusmenetluse osalised on: · Haldusakti adressaat. · Haldusakti taotlenud isik (viimane võib tihti adressaadiga kokku langeda. · Kolmas isik, keda haldusakt puudutab. Haldusmenetluse osalist õigused on seotud eelkõige: · Menetlusest teadasaamisega. · Juhiste ja muu olulise teabe saamisega · Menetluses kaasarääkimisega · Põhjendatud otsuse saamisega
AVALIK HALDUS Kordamisküsimused eksamiks ettevalmistumisel aineprogrammi teemade osas Teema 1. Riik ja ühiskond · Avaliku, erasektori ning kodanikuühiskonna olemus ja koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses Millest koosneb ühiskond? Ühiskonna struktuur = avalik sektor + ärisektor + kodanikuühiskond 1.) Avalik sektor Peamine eesmärk: teenida avalikku huvi (,,enamuse arvamus", erahuvide ühisosa) Sinna kuuluvad: · AÕJI - Avalik-õiguslik juriidilised isikud o Riik o Põhiseaduslikud institutsioonid: 1. Riigikogu 2. Riigikontroll 3. Vabariigi President 4. Vabariigi Valitsus 5. Kohalik omavalitsus 6. Kohus 7. Õiguskantsler 8. Eesti Pank Seos ärisektoriga: I. Keskkond (poliitilin...
V tahvli sätted reguleerisid pärimisõigust. Pärandajal oli õigus koostada testamenti ja vabal valikul seda pärandada. Kui testamendi koostaja ( pereisa ) suri, pidi pärandi saama lähim isapoolne sugulane, kui sugulast polnud siis sugukondlased. Kui keegi on vastutustundetu oma vara üle ja hooldajat pole, siis olgu tema ja tema vara üle võim isapoolseil sugulastel ja sugukondlastel. Algselt lubas Rooma õigus pärandajal vormivaba üleandmist eelkõige võõrandatavate asjade üle, eelkõige raha, hiljem ka perekonna liikumatut vara. VI tahvel käsitles vara liikumist tehingutes. Mancipatio, kindla vormi kohast ja pidulikku res mancipi hulka kuuluva vara ( nt maatükid, orjad, kariloomad, põllutööriistad) ostu ning omandiõiguse ülemineku tehingut viie tunnistaja ja kaalumehe juuresolekul ja in iure cessio, ehk teatud protsessivormis toimetatud õiguste üleminekut preetori juures
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Majandusarvestus Johanna-Anette Grünberg LEPINGUTE LIIGID Referaat Õppejõud: dots Uno Feldschmidt, Ph.D Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.....................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................4 2.1. Võõrandamislepingud...........................................................................................................7 2.1.1. Müügileping...................................................................................................................7 2.1.2. Vahetusleping.................................................................................................................8 ...
LEA KÜSIMUSED: 1.Iseloomusta tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud halduskorraldust! Milline on haldusorganisatsioonide jaotus Eestis? Tsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus otsustav võ im paikneb organisatsiooni tasandite ü laosas ehk võ im suureneb alt ü lesse (alluvussuhted). Otsustamine on kiire, kontroll juhtimise ü le on keskpunktis, vä listab ebaü htlase arengu allorganisatsioonis. (võim ühes kohas, keskel) Detsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus võ im on hajutatud iseseisvate ü ksuste vahel, kes on ü ksteisega koostö ö suhtes. Mida rohkem on halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on. (võim laiali) Eesti-? Eestis on nii tsentraliseeritud kui detsentraliseeritud halduskorraldust. Eesti kasutab mõlemat, nii traditsioonilist kui ka hierarhilist süsteemi. 2.Milline staatus on riigikantseleil valitsusasutuste seas? Mis ...
Ehk eeldame, et B vastutab müüdud korteri suuruse lepingutingimustele mittevastavuse eest. 4. A-le üleantud korteri suurust ei ole võimalik kuidagi muuta ega puudust kõrvaldada. Lisaks, B ei soovi probleemi kõrvaldada, sest tema arvates on kõik korras, kuna korteri müümise ajal tema tugines kinnistusraamatus olevatele andmetele. 5. Hinna alandamiseks peab A esitama B-le avaldust (VÕS § 112 lg 2 lause 1). Hinna alandamise avaldus on vormivaba avaldus. Ehk eeldame, et A esitas hinna alandamise avalduse B-le. 6. Seaduses ei ole sätestatud hinna alandamise tähtaega. Ostuhinna alandamine on kujundusõigus ning kujundusõigusena ei allu see ka aegumisele TsÜS § 142 lg 1 mõttes. Ehk eeldame, et hinna alandamise avaldus oli tehtud mõistliku aja jooksul. 7. VÕS § 112 lg 1 kohaselt hinda saab alandada võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise suhtele kohase täitmise väärtusesse.
puudumisel muutub akt õiguslikult olematuks. ja ebaehtsa vormiga aktideks. Ebaehtsa vormiga aktide puhul on vorm akti ehtejõu suhtes indiferentne. Ta võib olla, kuid ei tarvitse olla. b. Vormivabadele aktidele sellist nõuet püstitatud ei ole. Vormivabad aktid võivad olla ka suulised. Näiteks vormivaba suuline haldusakt on politseiametniku poolt oma kohustuse täitmisel avalikku korda kaitstes antud seaduslik korraldus. Selle tahtliku eiramise eest näeb halduskaristuse. 3. Liigitus nimetuse alusel Seadustes on kindlaks määratud, millise nimetusega haldusakte millised organid vastu võtavad. Nii annab Vabariigi Valitsus määrusi ja korraldusi, minister
Kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. d) uurimispõhimõte. Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud. Vajaduse korral peab haldusorgan koguma selleks tõendeid oma algatusel. Haldusmenetluse liigid Üld- ja erimenetlus – HMS § 2 lg 2 nimetatud menetlused, mis ei ole üldmenetlused. Vormiline ja vormivaba menetlus – üldiselt vormivaba, aga on ka ettenähtuid vorme. Planeerimismenetlus (planeerimisseadus), mitmeid liike, vastavalt ettenähtud regulatsioonid. Avatud menetlus § 46, seaduses sätestatud juhtudel viiakse läbi avatud menetlusena, kui see on vajalik ja ei kahjusta menetlusosaliste huve. Haldusorgan avaldab menetluse algatamise teate, kohalikku elu puudutava teatega kohalikus ajalehes. Ka planeerimismenetlus on avalik (sisuliselt), praktikas aga tehakse vahet.
Julian kirjutab oma digesta 7. raamatus, et kui kaks ostjat ostavad sama asja mitteomanikult, siis selle nõue on tugevam, kes sai asja enne kätte. Aga kui nad ostsid teistkordselt mitteomanikult, siis see, kelle käes asi nüüd on, on paremas seisundis, kui see, kes läheb kohtusse, /.../.69 Kaitse vahendid impeeriumi perioodil: kviriitliku omandi jaoks on rei vindicatio, bonitaarse omandi kaitseks on actio Publiciana. Vahe kadus formulaar protsessi kadumisega ja vormivaba ekstraordinaarse protsessi kehtivusele pääsemisega. Vahe kadus tegelikult juba Justinianuse poolt aastal 530 ja 531 kadus vahettegemine ka res mancipi ja res nec mancipi vahel. Selleks ajaks kadusid ka kviriitliku omandi saamise viisid mancipatio ja in iure cessio.70 23 _____________________ 69 Justinianuse Digesta: 6.2.9.4 70 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 112
c) taluvusvolitust (TsÜS § 118 lg 2); d) näivvolitust (TsÜS § 118 lg 2). Tingimuslikust tehingust tuleb eristada tehingut, mille kehtivus sõltub kolmanda isiku nõusolekust või heakskiidust (TsÜS §-d 111-113). Volituse võib anda reeglina vormivaba tahteavaldusega, va kui tehing, mille tegemiseks volitus antakse, peab seaduse kohaselt olema Heakskiidust sõltuv tehing on oma olemuselt sarnane edasilükkava tingimusega tehinguga, kuid tingimust asendab kolmanda isiku konkreetses vormis (TsÜS § 118 lg 3). tsiviilõiguslik tahteavaldus. Nõusolek on eelnev, heakskiit aga tagantjärele antav. Nõusoleku/heakskiidu võib avaldada tehingu Volituse võib anda alljärgnevatel viisidel (TsÜS § 118 lg 1):
lugeda talle see ulesutlemisavaldus kättetoimetatuks. RK: kui on tähitud kirjaga saadetud ulesutlemisavaldus töötajale, siis see loetakse töötaja poolt kättesaaduks. Töölepingu lõppemine poolte kokkuleppel (TLS § 79) Põhjus ei ole oluline. Algatus võib tulla mõlemalt poolelt (3-2-1-170-11). Teatud juhtudel võib töölepingu lõpetamise kokkulepet käsitleda kompromisslepinguna (3-2-1-118-10). Kokkulepe on vormivaba. NB! Suulist kokkulepet tuleb tõendada, (nt tunnistaja utlused, kes kuulis kokkulepet jms) vastasel juhul on kokkulepe tuhine. Kompromissi sõlmimise võimalus, kuid poolte võimalikud nõuded tuleb fikseerida. Huvitise maksmine ei ole kohustuslik (TLS § 79). (Kuid kui töötaja ei ilmu tööle tööandjale teatamata, siis võib tööandja nõuda töötajalt huvitist, nt tööandjal on seetõttu kahju tekkinud, kuna ei suudetud seetõttu tellimust täita.)
Komisjonileping. Komisjonilepinguga kohustub üks isik (komisjonär) teise isiku (komitent) jaoks oma nimel ja komitendi arvel tegema tehingu, eelkõige müüma komitendile kuuluva eseme või ostma komitendile teatud eseme (komisjoniese). Komitent kohustub komisjonärile maksma selle eest tasu (komisjonitasu).Komisjonilepingud on levinud eeküige kaubanuses, varahalduses ja investeerimistoimingute puhul. Komisjonileping on vormivaba. Komitent on kohutstud komisjonärile maksma komisjonitasu. Asu saamise tingimuseks on lepingu sõlmimine komijonäri poolt kolmanda isikuga ja selle täitmine teise poole poolt. Tasu määratakse kindlaks komisjonilepingus. Kui seda pole tehtud, tuleb ikkagi komisjonärile maksta kohaliku keskmist komisjonitasu. Arveldusleping. Makseteenuse leping on leping, millega seaduse kohaselt makseteenuse pakkumise õigust omav
Võlaõiguslikud nõuded: Lepingust tulenevad nõuded: Seltsinguleping (VÕS § 596jj) (ühise tegutsemise leping (TsK § 440)) Töövõtuleping ... 30 Lepinguvälised kohustused: Käsundita asjaajamine (VÕS § 1018) Alusetu rikastumine (VÕS § 1028) Õigusvastane kahju (VÕS § 1043) Seltsinguleping Vorm: vormivaba Sisu: Ühine eesmärk Panuste tegemine ühise eesmärgi saavutamiseks (mitte vastastikused sooritused) Tagajärg: Seltsinguvara (panused, omandatud vara) kuulumine seltsinglaste ühisomandisse Seltsinguvara jagamise ja käsutamise keeld Seltsingu ühise juhtimise, otsustamise, esindamise eeldus Kolmanda isiku ees solidaarse vastutuse eeldus Seltsingu lõppedes selle likvideerimine: Kohustuste täitmine, kasumi/kahjumi jagamine, panuste tagastamine
poolte kokkuleppel (3-2-1-170-11) o T oli kaugsõiduautojuht, TA tegi graafikud, pidi ületama autojuhi tööaega, ütles lepingu üles ebanormaalse töökorralduse pärast. TA ütles, et selge leping on lõppenud poolte kokkuleppel. T nõudis et leping loetakse lõppenuks ÜÜ-ga. o Kui ÜÜ on esitanud, siis on leping lõppenud, ei saa olla enam kokkulepet. TA saaks vaidlustada ÜÜ-se. - kokkulepe on vormivaba - NB! suulise kokkuleppe tõendamine NB! töötaja tahte tõendamine kirjaliku kokkuleppe puhul o T avastab juba I päeval, et talle uus töökoht ei meeldi. T ütleb, et ta ei lõpetanud töösuhet. TA peab tõendama, et oli poolte kokkulepe lepingu lõppemiseks. Nt sellega, et ta on lõpparve ära maksnud. Parem on teha seda meili teel (kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis).
teavet oma tööalase ja majandus- või kutsetegevuse kohta ulatuses, milles see omab tähtsust konkurentsi piirangu kokkuleppest kinnipidamise kontrollimiseks. Paragrahv 27 sätestab töötaja teatamiskohustuse, mille eesmärgiks on tagada tööandja järelevalve võimalus konkurentsi piirangu kokkulepete täitmise kontrollimiseks. Töötaja kohustuse tekkimiseks on vajalik tööandja vastav nõue. Nõue on tööandja vormivaba tahteavaldus, mille raames ei ole tööandjal õigust määrata, milliseid dokumente ja andmeid töötaja talle täpselt esitama peab. Andmete esitamise ja teabe sisu ning ulatuse valik on töötajal. Eeldada võib, et vajalik on avaldada uue töökoha nimi, ametikoht ja tööülesannete kirjeldus, et tööandjal oleks võimalik hinnata töötaja kohustuse täitmist. 13. Töötaja vastutus tööle mitteasumisel. Tööandja vastutus töötaja tööle mittelubamisel. I.
teadmistest, va kui esindatav on tehingu tegemiseks andnud kindla juhtnööri (st välistanud esindaja valikuvabaduse, vt TsÜS § 123 lg 2). · Volitus ehk tehinguga antud esindusõigus. Volituse eriliikideks võib pidada: a) prokuurat (vt ÄS § 16); b) üldvolitus majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku esindamiseks (TsÜS § 121 lg 1); c) taluvusvolitust (TsÜS § 118 lg 2). Volituse võib anda reeglina vormivaba tahteavaldusega, va kui tehing, mille tegemiseks volitus antakse, peab seaduse kohaselt olema konkreetses vormis (TsÜS § 118 lg 3). Volituse andmine on ühepoolne tehing. Volituse võib anda alljärgnevatel viisidel (TsÜS § 118 lg 1): a) tahteavaldusega esindajale (nn sisemine volitus). Vajalik kättesaamine. Võib tuleneda ka esinduse sisesuhtest. b) tahteavaldusega isikule, kellega esindatav soovib tehingut teha (nn väline volitus). Vajalik kättesaamine
asutamisel asutamislepingu või asutamisotsuse lisana koostatavaks asutamisdokumendiks. Pärast juriidilise isiku registrisse kandmist jääb põhikiri ainsaks juriidilise isiku organisatsiooni ja tegevuse aluseid kajastavaks dokumendiks. Ühinguleping on asutamise ja tegevuse aluseks korporatiivset struktuuri mitteomavatele juriidiliseks isikuks olevatele isikute ühingutele, s.o täis- ja usaldusühingule. Ühinguleping on vormivaba asutamisdokument, mida erinevalt asutamislepingust ja põhikirjast ei tule registripidajale juriidilise isiku registrisse kandmiseks esitada. Seeg aon ühinguleping üksnes osanikevaheline sisesuhte dokument, mille sisuga ei ole kolmandatel isikutel tavaliselt võimalik tutvuda. (2) Avalik-õiguslikul juriidilisel isikul on põhikiri, kui see on ette nähtud selle juriidilise isiku kohta käiva seadusega.
oma tööalase ja majandus- või kutsetegevuse kohta ulatuses, milles see omab tähtsust konkurentsi piirangu kokkuleppest kinnipidamise kontrollimiseks. Paragrahv 27 sätestab töötaja teatamiskohustuse, mille eesmärgiks on tagada tööandja järelevalve võimalus konkurentsi piirangu kokkulepete täitmise kontrollimiseks. Töötaja kohustuse tekkimiseks on vajalik tööandja vastav nõue. Nõue on tööandja vormivaba tahteavaldus, mille raames ei ole tööandjal õigust määrata, milliseid dokumente ja andmeid töötaja talle täpselt esitama peab. Andmete esitamise ja teabe sisu ning ulatuse valik on töötajal. Eeldada võib, et vajalik on avaldada uue töökoha nimi, ametikoht ja tööülesannete kirjeldus, et tööandjal oleks võimalik hinnata töötaja kohustuse täitmist. 14. Koolituskulude kokkulepe: kokkuleppe sõlmimise võimalus, kokkuleppe sisu, kehtivuse
sõlmimise võimalusele, käsuandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). Maakler ei ole käsundiandja esindaja. Tema tutvustab käsundiandjale erinevaid lepingu sõlmimise võimalusi, tutvustab lepingu sõlmimisest huvitatud kliente ja on abiks lepingu sõlmimisel. Maaklerileping on käsunduslepingu üks alaliike ja sellele kohaldatakse lisaks maaklerilepingule sätestatule ka käsunduslepingu kohta sätestatut. Maaklerileping on üldjuhul vormivaba ja tasuline. 4. Agendileping. Agendilepinguga kohustub üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu. Agendilepingu sisu on üldjuhul ettevõtja poolt agendi (müügiesindaja) volitamine ettevõtja nimel ja arvel teatavate kaupade müügi korraldamiseks.
Nt kui abikaasad abielu kestel ostab üks kinnisasja ja üks on kinnistusraamatusse kantud. Lahutades on ikkagi ühisvara. Ei loe kes on kantud kinnistusraamatusse. §14 lg1 PerS. KAKS LAHENDIT VABAABIELU KOHTA Võlaõigusseadus on muutunud regulatsiooni üldisest majapidamist toob kaasa ühisomandi tekkimise (vabaabielu, seltsinguleping). Seltsingu lepingu järgi reguleeritud ühisomand ei ole sama, mis perekonna seaduse mõttes ühisomand. Üldiselt võib seltsinguleping olla vormivaba, aga see ei saa muuta seda, et kinnisasja omandamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud. Õiguslikud tagajärjed seltsingulepingust ei pruugi puududa, konkreetse ehitise suhtes võivad olla alusetu rikastumise nõuded. Investeeringud vallasasjadesse: vormivabaduse põhimõte, saavad olukorrast järelduva seltsingulepingu alla minna. Näiteks ostavad auto ja usuvad, et elavad koos, siis hõlmab see nende tahet ja see läheb seltsinguvarasse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
