Kursor lõigu keskel. ENTER-klahviga jagatakse lõik kaheks, mõlemad ühesuguse kujundusega. Kursor on lõigu lõpus. Tekib uus tühi lõik, mis on samasuguse kujundusega kui eelmine, kui lõigu stiil ei määra teisiti. Kõik lõiguvormingud (lõikude kujundamine) teostatakse lõikudega, milles on kursor (pole oluline, kas kursor on lõigu alguses, keskel või lõpus) ja lõikudega, mis on võetud plokki (mis on märgistatud). Edaspidi loodavad lõigud säilitavad eelneva lõigu vormingu. Lõigu vorming salvestatakse lõigu lõppu tähistavas ¶-märgis, seepärast peab olema väga hoolas lõikude ja lõiguvahesid sisaldavate tekstiosade kustutamisel. Ühendatud lõik on esimesega ühte stiili. Lõikude joondamine Lõiku võib joondada nelja moodi: vasakule, keskele, paremale või rööpjalt (paralleelsete servadega). Nupuriba nupud: Left, Center, Right ja Justify. Lõiguvorminduseks on võimalik kasutada ka käsku Paragraph menüüst Format või hiire
järjestatud tekstiks · Arhiveeritud digidokumendi tõestusväärtuse tagab alati digitaalallkiri · Massiline virtuaalne kaugarhiveerimine 102. Digitaalarhiveerimise teoreetilised põhiprobleemid · andmekandja säilivuse probleem · vormingu probleem · tervikluse ehk tõestusväärtuse probleem 103. Miks on vaja infoturvapoliitikat? Peapõhjus enamike (info)varade (eriti andmete) kaitse eeldab süstemaatilist tegevust kogu sellega seotud organisatsioonis, mis arvestab erinevate elualade spetsiifikaid ja nõudeid NB! Infoturvepoliitika ei ole mitte IT spetsialistide pärusmaa, vaid reeglina suure hulga erinevate elualade spetsialistide turbefoorumi koostöö tulem 104
Alapeatükid järgnevad samal lehel, kui ruumi on pealkirjale lisaks peab mahtuma vähemalt 2 rida teksti. - Uuelt lehelt alustamiseks ära tee tühje ridu, vaid leheküljevahetus: ctrl + enter. - 1. astme pealkirja vormingusse saab panna ka lehevahetuse viisi (format > paragraph (teine leht line and page breaks) > page break before), siis ei teki uue lehe algusse pealkirja ette tühja rida, mille kustutamine pealkirja vormingu kaotab. 2.2 Pealkirjad Pealkirjad asuvad vasakul, tekstiga sama vasakjoondusega. - NB! Pealkirja lõpus ei ole punkti! Pealkirjade font on sama kui tekstil: Times New Roman (programmide automaatselt pakutavaid variante saab lihtsalt muuta!). Peakirjad on paksus kirjas (bold). Pealkirjade suurus: - esimese astme pealkiri (HEADING 1) läbivad suurtähed, 14 punkti; - teise astme pealkiri (Heading 2, alapeatükk, nt: 1.1, 1.2) 13 punkti;
Ametialases suhtlemises kasutatav e-kiri peab olema koostatud ja vormistatud sama ametlikuna kui kirjaplangile vormistatud kiri. E-kiri koosneb kahest osast: 1. Päis Aadress Teema 2. Sõnumi kehast (e-kirja tekst) 1) Seosviit 2) Kuupäev ja viit 3) Pöördumine või adressaat 4) Tekst 5) Allkirjastaja 6) Allkiri 7) Koostaja E-kirja vormingu elementidega näite saab näha siit . 18 4 ARVUTIKIRI Sõrmistike ajalugu algab kirjutusmasinatest. Christopher Sholes leiutas esimese masstootmiseks mõeldud kirjutusmasina 1878.aastal ning algselt olid tähed masina sõrmistikul tähelistikuses järjekorras. Sholesi trükimasina veaks oli hoobade omavaheline paigutus. QWERT-süsteem on tänapäeval kõige kasutatavam ladina tähestiku paigutus kirjutusmasinate ja arvutite klaviatuuril
pöördele lisatakse veel kinnitused juhendajalt kaitsmisele lubamise kohta ja kaitsmiskomis- joni esimehelt kaitsmise kohta. Juhendis toodud nõuete täitmist on Word’is võimalik saavutada mitmel viisil (Jokk 2003). Juhendis viidatakse ühele võimalikest viisidest. Kasutatakse inglisekeelseid termi- neid, kuna teaduskonna arvutiklassi arvutites on Word inglisekeelne. Juhendis toodud näited on ümbritsetud raamiga. Word’i dokumendi loomist alustatakse vormingu määramisega (lehekülje formaat, kirjatüüp ja suurus ning reavahe). Lehekülje kõikidesse servadesse jäetakse 3 cm laiune äär (File>Page Setup>Margins). Kirjatüübiks valitakse Times New Roman ja tähesuuruseks 12 punkti (vormindusvahendiriba aknast Font ja Font Size). Reavaheks valitakse 1,5 (For- mat>Paragraph>Indents and Spacing>Line spacing). Tekst joondatakse rööbiti (vormin- dusvahendiriba nupp Justify). Vaata näidet lisas 1.
Vestluse juhtimine on realiseeritud loa jagamise meetodil, mis annab õiguse seansiks. Süsteemidele võib kehtestada erinevaid loa väljaandmise prioriteete.7.Esituskiht teeb kõik selleks, et ühe süsteemi rakenduskihi poolt saadetud informatsioon oleks teise süsteemi rakenduskihile loetav. Vajaduse korral konverteerib esituskiht andmeid ühest esitusviisist teise. Esituskiht tegeleb andmete vormingu teisendamise ning rakenduskihile vajaliku andmevahetussüntaksi kokkuleppimisega. Esituskiht on praktiliselt tühi kiht, s.t. informatsiooni vahendatakse muutmata kujul. 8. Ahelkommutatsioon. 1) ahela loomine (pöördutakse lähima sõlme poole, see pöördub ise järgmise sõlme poole, kuni vastuvõtjani välja), 2)andmete ülekandmine, 3)ühenduse katkestamine (toimub ressursside vabastamine). See meetod on hea näiteks telefoniühenduseks
0,00...E+00 Currency Raha. 54 562,40 kr. Arvu järele lisatakse kr, murdosas 2 kohta, kolmikud # ##0,00 kr täisosas eraldatakse tühikutega. Percentage Protsent: 18%. Väärtus kuvatakse korrutatuna 100-ga, lõppu lisatakse %. 0,0...% Säilitatav väärtus ei muutu. Text Tekst. Kuvamisel arvu käsitletakse tekstina. Kui vorming on määratud @ enne sisestamist, siis säilitakse kõik märgid. Custom Kasutaja. Luuakse olemasoleva vormingu alusel. Näiteks vorming 0,00" cm" kuvab arvu järel sümbolid cm. a ainult järgmisi märke : -678,54 +137 75, => 75 > 2,38·10-8 562,75 => -562,75 jagatakse 100-ga 75 lahtritele ja lahtriplokidele e tagastatavateks u märki, koma ja eksponenti tt e tulemiks on arvud (näiteks Vormindamine.xls Näided it teist vormingud. Väärtus 3562,725 õi saadakse valemist.
Kui arvuti pakub midagi muud (nt Heading 1 suuruseks 12 pt), siis antakse tähtede suuruse või esiletõste muutmiseks korraldused: Format > Style ... Avanevas dialoogiaknas Style vasakul asuvast stiilide loetelust valitakse kohendatava pealkirja aste (nt Heading 1) ja klõpsitakse nupule Modify. Dialoogiaknas Font määratakse kirjatüüp (Times New Roman), esiletõst (bold) ja tähtede suurus (16 pt). Tehtud valikud kinnitatakse, klõpsates OK. Alapeatükkide pealkirjade vormingu määramine toimub astmete kaupa analoogselt. Valikuid ei tohi unustada kinnitada (klõps nupul OK ja lõpuks dialoogiaknas Style klõps nupul Apply). Kõikide töö iseseisvate osade võõrkeelse kokkuvõtte, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud allikate, registrite, loetelude ja lisade pealkirjad vormistatakse esimese astme pealkirjadena (Heading 1), kuid ei nummerdata, automaatselt ettelöödavad numbrid kustutatakse (Backspace). Nummerdatakse vaid töö põhiosa.
DOKUMENDI SISU, VORM JA STRUKTUUR- dok. on koostatud kindla vormi ja nõuete kohaselt ühe sündmuse või juriidilise fakti kirjalikuks tõenduseks. Dok. vorming määrab, kuidas dokumendi elemendid on organiseeritud/paigutatud paberil või esitatud failis. Dok. sisu sõltubfunktsioonist, mille kohta dok. on antud. Vorm peab vastama õigusaktidest kehtestatud nõuetele, struktuur sõltub dok liigist ja sisust. DOKUMENDI ELEMENT- on informatiivelement, mis kuulub dok. vormingu koosseisu. DOKUMENDI PÕHIOMADUSED- Autentsus- dok. on just see, mis ta olema peab, loojaks või saatjaks on isik, kes selle saatma või looma pidi, dok. on loodud või saadetud ajal, mil see pidi loodama või saadetama. Usaldusväärsus- dok. omadus, mis näitab, et dok sisu võib usaldada kui tõestatavate toimingute, tegevuse või faktide täielikku ja täpset esitust ning millele võib toetuda järgnevate toimingute või tegevuse käigus. Terviklus- dok. on terviklik ja seda ei ole muudetud
pöördele lisatakse veel kinnitused juhendajalt kaitsmisele lubamise kohta ja kaitsmiskomis- joni esimehelt kaitsmise kohta. Juhendis toodud nõuete täitmist on Word’is võimalik saavutada mitmel viisil (Jokk 2003). Juhendis viidatakse ühele võimalikest viisidest. Kasutatakse inglisekeelseid termi- neid, kuna teaduskonna arvutiklassi arvutites on Word inglisekeelne. Juhendis toodud näited on ümbritsetud raamiga. Word’i dokumendi loomist alustatakse vormingu määramisega (lehekülje formaat, kirjatüüp ja suurus ning reavahe). Lehekülje kõikidesse servadesse jäetakse 3 cm laiune äär (File>Page Setup>Margins). Kirjatüübiks valitakse Times New Roman ja tähesuuruseks 12 punkti (vormindusvahendiriba aknast Font ja Font Size). Reavaheks valitakse 1,5 (For- mat>Paragraph>Indents and Spacing>Line spacing). Tekst joondatakse rööbiti (vormin- dusvahendiriba nupp Justify). Vaata näidet lisas 1.
MARC Machine Readable Cataloging (masinloetav kataloog). MARC on standardite süsteem kataloogimisinfo identifitseerimiseks, säilitamiseks ja vahendamiseks. MARC on üldtermin, mida kasutatakse paljudes maades. Enamus arvutipõhiseid kataloogisüsteeme kasutavad tänapäeval MARC-põhiseid vorminguid. On välja töötatud oma MARC vormingud, nt. USMARC, CANMARC,UKMARC. IFLA koordineerimisel on riikidevaheliseks infovahetuseks välja arendatud UNIMARC vomring. MARC 21 loodi kahe vormingu USMARCi ja CANMARCi harmoniseerimise tulemusena (1999). MARC kirje põhimõte on selles, et see on märgistega tähistatud kirje, kusjuures märgistena kasutatakse kolmekohalisi numbreid. Märgised on vajalikud arvutile kirje elementide identifitseerimiseks. MARC vormingu poolt etteantud märgiste ja alamvälja koodide süsteem loob püsiva ja kiire märgisüsteemi, et arvuti sellega toime tuleks ning võimaldab teistel kataloogijatel seda kasutada.
Vajaduse korral konverteerib esituskiht andmeid ühest esitusviisist teise. Esituskiht tegeleb andmete vormingu teisendamise ning rakenduskihile vajaliku andmevahetussüntaksi kokkuleppimisega. Esituskiht on praktiliselt tühi kiht, s.t. informatsiooni vahendatakse muutmata kujul.
e 18% lisatakse %. Säilitatav väärtus ei muutu. 0,0...% Text Tekst. Kuvamisel arvu käsitletakse tekstina. Kui vorming on määratud 3562,725 @ enne sisestamist, siis säilitakse kõik märgid. Custom Kasutaja. Luuakse olemasoleva vormingu alusel. Näiteks vorming 37.58 cm 0,00” cm” kuvab arvu järel sümbolid cm. est vasakult misele tehtele ümarsulgude abil est vasakult misele tehtele ümarsulgude abil 14806209482703.xlsm lhk 17 Juhuslikud arvud. Funktsioon RAND() Juhuslikke arve kasutatakse sageli andmete genereerimiseks rakenduste
andmevahetuseturvalisuse. Seansikihti kasutab esituskiht. Loogilised seansid otspunktide vahel. Loogiliste seansside loomine, haldamine, katkestamine. Katkenud seansside jätkamine. Tihti ei ole kasutusel ega vajalik. 6. Esituskiht - OSI-mudeli altpoolt kuues kiht, määrab andmete esitusviisi ning koodi- ja vorminguteisendused. Esituskiht võimaldab rakenduskihis asuvatel omavahel kokkusobimatutel rakendustel suhelda üle seansikihi. Andmete vormingu koosõlastamine ja teisendus. Arvude esitus. Kooditabelid. Enamasti realiseeritud koos rakenduskihiga. 7. Rakenduskiht - OSI 7-kihilise mudeli kõige ülemine kiht. Rakenduskihi teenuseid kasutavad võrgurakendusprotsessid nagu elektronpost, virtuaalterminal jt. Rakenduskiht tegeleb võrgu läbipaistvuse ja ressursijaotuse ning probleemide lahendamisega. Esituskiht tagab rakenduskihile tuttava andmete esitusviisi
võimaldavad avaliku arhiivi esindajale arhiivijärelevalve teostamisel tutvuda arhi- vaalide olemasolu ja säilitustingimustega; määravad kindlaks arhivaalide alalhoidmise, korrastamise ja arhiivi üleandmise eest vastutavad isikud või ametikohad (arhiivieeskirja p 6). Arhivaalide korrastamise, kirjeldamise, arhiivi üleandmise, säilitamise, kaitse ja kasu tamise, sealhulgas digitaalarhivaalide vormingu, dokumenteerimise, andmekandja, selle pakendamise ning tähistamise nõuete täitmiseks annab rahvusarhiiv soovitus- likke juhiseid riigi- ja kohaliku omavalitsuse organitele ja asutustele, avalik-õigusli- kele juriidilistele isikutele ning seaduse või selle alusel avalikke ülesandeid täitvatele eraõiguslikele isikutele (arhiivieeskirja p 209). Dokumendi- ja arhiivihaldus 3 Terminid ja määratlused
lahtriplokk. Võib käsutada ka kolme ja enama dimensiooniga massiive, maksimaalne dimen- sioonide arv VBAs võib olla 60(1). Indeksite rajad näitavad iga dimensiooni jaoks indeksi minimaalse ja maksimaalse väärtuse. Indeksi minimaalseks väärtuseks võib põhimõtteliselt olla suvaline arv, kuid enamasti on selleks O või l. Indeksi maksimaalne väärtus ei ole piiratud. Elementide tüüp määrab nende esitusviisi ehk vormingu. Formaalselt peab massiivi kõigil elementidel olema ühesugune tüüp. Aga kui selleks on Variant, võib ühes massiivis säilitada erinevat liiki väärtusi: arve, stringe, kuupäevi jm. Nimetatud omadused määrab massiivi jaoks deklaratsioon. Kõik massiiv-muutujad peavad tingimata olema deklareeritud. Deklareerimisviis sõltub teatud määral sellest, kas on tegemist fikseeritud või dünaamilise massiiviga. Fikseeritud massiivile eraldatakse kõht mälus enne
Üldplank (nii paber- kui ka digitaalsel kandjal). Üldplangi alusel võib moodustada dokumendiliigi planke. Dokumendiplangid kujundatakse " Valitsusasutuste asjaajamiskorra alustes" toodud näidisvormingu alusel ( kuni vastavate standardite väljatöötamiseni ). Dokumendil on kohustuslikud ja vastavale dokumendiliigile omased rekvisiidid. [muuda]Kohustuslikud rekvisiidid · väljaandja nimi või nimetus · dokumendi kuupäev · tekst · allkiri · vormingu tüüp (digitaaldokumendi puhul) [muuda]Dokumendiliigist lähtuvad lisarekvisiidid · asutuse sümbol (logo) · asutuse registrikood · väljaandmise koht · menetlemise korda või juurdepääsu reguleeriv märge · adressaat · indeks · dokumendiliigi nimetus · kinnitusmärge · pöördumine · märkus lisade kohta · lisaadressaadid · kooskõlastusmärge · viisa
5. Register-registripõhine (alates 1960-st) ► 3 aadressi; operandid on (laade- salvestusarhitektuur) esitatud ainukesena mõlemad ilmutatult. 7. Protsessorites kasutatavate käskude vormingud, formaadid käsukoodi valik. Käsustikku kuuluvate käskude puhul eristatakse: 1. Käsu vormingut 2. Käsu formaati Püsiva vorminugu ja formaadiga käsud Käsukood – Aadress 1 – 2 – 3 Muutuva vormingu ja formaadiga käsud Käsukood – Aadress 1 Käsukood – Aadress 1 – Tunnus – Operand Käsukood – Aadress 1 – Aadress 2 Käsuformaat võib olla: Fikseeritud - kõik käsustikku kuuluvad käsud on ühesuguse pikkusega Varieeruv – käsu pikkus sõltub käsust. Käsuformaatide võrdlus Fikseeritud pikkusega Plussid: Lihtsustub käskude täitmise protsess.
Dokumendid luuakse või saadakse asutuse mingisuguse tegevuse vältel või pärast tegevust. Dokumente luuakse tegevuste tõestamiseks ja dokumenteerimiseks. Dokumendi sisu, vorm ja struktuur Dokument on koostatud kindla vormi ja nõuete kohaselt ühe sündmuse või juriidilise fakti kirjalikuks tõenduseks. Dokumendi vorming määrab, kuidas dokumendi elemendid on organiseeritud/paigutatud paberil või esitatud failis. Dokumendi element on informatiivelement, mis kuulub dokumendi vormingu koosseisu. Digitaalne dokument Kõik digitaaldokumendid on baastasandil elektrooniliste impulsside või seisundite jadad. Dokumendi sisu, vormi ja struktuuri kohta käiv info on salvestatud kodeeritud kujul (failivorming). Ühest dokumendist saab teha eri failivormingutes versioone. Digitaalne info on salvestatud andmekandjale ja on selleks kogutud failidesse. Digitaaldokumendi erinevus paberdokumendist Digitaaldokument on dünaamiline; koopia ja originaal on raskesti eristatavad;
kontrollida, kas see õnnestus, ning siis püüda koheselt reageerida. Kui kohene parandamine on võimalik, on selline lähenemine hea. Kui aga peab parandamiseks palju asju ära muutma, siis kulub palju tööd. Selle lihtsustamiseks erindid ja veahaldus välja mõeldigi. Ploki lõpus oleva catchi sulgudesse kirjutatakse selline erinditüüp, millele ollakse valmis reageerima. Nagu eespool oli - FormatException tekkis sisendandmete vormingu vea tõttu ning sellele probleemile ka reageeriti. Võib tekkida aga olukord, kus sisendiks on küll kõik numbrid, aga kokku tuleb int-vormingu jaoks liiga suur arv. Sellisel juhul heidetakse hoopis OwerflowException. Eraldi catchidega püüdes saab nendele vigadele sobivalt reageerida. Vigade klassid moodustavad isekeskis hierarhia. Selle puu juureks on klass nimega Exception. Tema alamklassideks on hulk .NET runtime käivitamisega seotud
*pakettide marsruutimine, optimiseerimine *maksustamne (kui kasutatakse) Transpordi kiht (Transport Layer) loob lihtsalt kasutatava (usaldusväärse) kanali: *varjab kõik tehnilised detailid *veakontroll ja parandus *multiplekser *ühendusega või ilma ühenduseta kanal 3. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli seansi-, esitus- ja rakendus Seansi kiht (Session Layer) võimaldab katkenud seanssi jätkata *lisatakse sünkroonpunktid Esituskiht (Presentation Layer) andmete ühtse vormingu kooskõlastamine ja teisendus: *arvude esitus *kooditabelid *pildi, heli ühtne vorming *krüpteerimine, pakkimine Rakenduskiht (Application Layer) rakendusprogrammide liides: *võrguteenused telnet, ftp, http, smtp jne 4. Interneti aadressid. IP aadressi klassid, spetsiaalaadressid ja reserveeritud aadressid. IP aadressid Iga TCP/IP võrgus olevat võrguseadet identifitseerib unikaalne arv - seadme IP aadress (ehk IP number)
Näide. #. Andmebaasisüsteemil Access on sisse ehitatud ühised arvu- ja valuutaväljade vormingud. Nende vahel on võimalik valida välja omaduste paanil ripploendist Format. Täisarvude sisestamiseks peab valima Field Size väärtuseks Byte, Integer või Long Integer. Sel juhul kümnendkohtade sisestamisel ümmardatakse need kuvamisel ning salvestatakse täisarvuna. Murdarvude jaoks kasutatakse Double või Single. Samas võib ise koostada arvuväljale vormingu, mille makett koosneb neljast osast: Positiivne number; negatiivne number; null; täitmata väli. Näide. ## ### ###,##" kr"; ## ### ###,##" kr"[red];;"Puudub". Arvuvormingus saab kasutada järgmisi sümboleid: Sümbol Kuidas toimib # üksik number 0 kuvab 0, kui sellele kohale väärtust ei ilmu . kuvab punkti , kuvab koma
kontrollida, kas see õnnestus, ning siis püüda koheselt reageerida. Kui kohene parandamine on võimalik, on selline lähenemine hea. Kui aga peab parandamiseks palju asju ära muutma, siis kulub palju tööd. Selle lihtsustamiseks erindid ja veahaldus välja mõeldigi. Ploki lõpus oleva catchi sulgudesse kirjutatakse selline erinditüüp, millele ollakse valmis reageerima. Nagu eespool oli - FormatException tekkis sisendandmete vormingu vea tõttu ning sellele probleemile ka reageeriti. Võib tekkida aga olukord, kus sisendiks on küll kõik numbrid, aga kokku tuleb int-vormingu jaoks liiga suur arv. Sellisel juhul heidetakse hoopis OwerflowException. Eraldi catchidega püüdes saab nendele vigadele sobivalt reageerida. Vigade klassid moodustavad isekeskis hierarhia. Selle puu juureks on klass nimega Exception. Tema alamklassideks on hulk .NET runtime käivitamisega seotud
ning siis püüda koheselt reageerida. Kui kohene parandamine on võimalik, on selline lähenemine hea. Kui aga peab parandamiseks palju asju ära muutma, siis kulub palju tööd. Selle lihtsustamiseks erindid ja veahaldus välja mõeldigi. Ploki lõpus oleva catchi sulgudesse kirjutatakse selline erinditüüp, millele ollakse valmis reageerima. Nagu eespool oli - FormatException tekkis sisendandmete vormingu vea tõttu ning sellele probleemile ka reageeriti. Võib tekkida aga olukord, kus sisendiks on küll kõik numbrid, aga kokku tuleb int-vormingu jaoks liiga suur arv. Sellisel juhul heidetakse hoopis OwerflowException. Eraldi catchidega püüdes saab nendele vigadele sobivalt reageerida. Vigade klassid moodustavad isekeskis hierarhia. Selle puu juureks on klass nimega Exception. Tema alamklassideks on hulk .NET runtime käivitamisega seotud probleemiklasse, aga muuhulgas
lehekülgede koguarvu kui antud lehekülje numbri. See informatsioon peaks olema iga
lehekülje üla- ja allservas näiteks niisugusel kujul:
Page 4 of 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
