participants conceptualization was the importance of safety and confidence in their choices, which was managed partly within the content of food and meals: judgement of healthiness, food safety, freshness and taste, and partly within the structure of meals: management of conditions meals and opportunities t omake informed chioces. Employees take past experiences as well as visualizations of the futuure into consideration as their basis for vorming a judgement about choices of food and meals during working hours. 2.6. It is a Qualitative Social Research. Liisa Karu
see väheneb või suureneb. Ta saab, juhul kui on peres nii, isa käest iga nädal võib-olla natuke taskuraha. See raha tuleb tema tasku, aga teda ei huvita see, mida peab isa tegema selleks, et raha välja teenida. Meie generatsioon, nagu ütles Vooremaa peatoimetaja Helve Laasik, on valmis selleks, et uudiseid saaks lugeda tulevikus ka telefonist. Kuid tekib küsimus, milline info mahub sinna? Kogu tekst ja vorming peavad olema konkreetsed, lühikesed ja silmapaistvad. Kellel on aega lugeda telefonist, väikselt ekraanilt, mingit väga pikka uudist, kui tal on karjäär ja neli last või kui ta on näiteks üliõpilane? Sinna on võimalik panna ainult pommuudiseid, mis on lühikesed ja konkreetsed. Näiteks: Sven Mikser võitis valimised; või hoopis midagi poliitikast erinevat: Anu Saagim eksponeeris oma uut pesu. Kumma tee valib noor naine, kelle pea uitab veel pilvedes ja kes ei tea, kes on Sven Mikser
Leidsin seitse dokumendihalduse teemal kirjutatud raamatut, mis on ilmunud ajavahemikus 2005-2015. Lees, Merike Kuidas kirjutada tekste? 2005 Kõrven, Tiiu-Reet Dokumendihaldus c2006 Jensen, Sven Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldusprotsessid. Dokumentide metaandmed. Osa 1 2006 Informatsioon ja dokumentatsioon: dokumendihaldus. Digitaaldokumendi pikaajalise säilitamise vorming. Osa 1 2006 Lees, Merike Kuidas kirjutada tekste? : [kirjade, dokumentide ja äritekstide koostamise käsiraamat] 2012 Dokumendinäidised äritegevuses : [1. osa] : [ptk. 1-5] 2014 Dokumendinäidised äritegevuses : [2. osa] : [ptk. 6-11] 2014 4. Otsin artiklikataloog, Priit Pullerits 1997. Abielu hävitamine : [homoabielud] / Pullerits, Priit (1997) 2, 8 Favoriit Suur mure väikse asja pärast
BMP- Microsoft Windowsis kasutatav standard failiformaat GIF- on patenteeritud pakkimisformaat JPEG- Sobib eelkõige fotode salvestamiseks PNG- on GIF formaadi edasiarendus ja kuna ta on tasuta, siis oodatakse selle formaadi tulevikult palju. PNG salvestamisel kasutatakse kadudeta pakkimismeetodit. TIFF- formaat töötati välja Microsofti ja Aldus Corporationi poolt kui sobiv meetod bitmap failide hoidmiseks. Formaati toetavad enamus graafikaprogramme. SVG- See on vektrograafika vorming veebi jaoks VRML- Avatud standard kolmemõõtmelise virtuaalse maailma loomiseks veebis, esimene versioon võeti vastu 1997. a detsembris Merlin Mango, 10.klass
1. Lees, Merike Kuidas kirjutada tekste? / 2005 2. Kõrven, Tiiu-Reet Dokumendihaldus / c2006 3. Informatsioon ja dokumentatsioon. Dublin Core'i metaandmeelemendid = Information and documentation. The Dublin Core metadata element set / [2004] 4. Informatsioon ja dokumentatsioon. Sõnastik = Information and documentation. Nimi: Õpperühm: Vocabulary / [2004] 5. Informatsioon ja dokumentatsioon: dokumendihaldus. Digitaaldokumendi pikaajalise säilitamise vorming. Osa 1, PDF 1.4 (PDF/A-1) kasutamine = Information and dokumentation : document management. Electronic document file format for long- term preservation. Part 1, Use of PDF 1.4 (PDF/A-1) 2006 6. Lees, Merike Kuidas kirjutada tekste? : [kirjade, dokumentide ja äritekstide koostamise käsiraamat] 2012 7. Orvet, Sirje Sekretärid ajapeeglis : fragmentaarium / 2013 8. James, Oliver Kontoripoliitika : kuidas toime tulla valede, noa selgalöömise ja
Keskmine 4390 905,94 3484,06 114,14 878 NB! Kasutada absoluutseid aadresse palk-tulumaksuvaba)*tulumaksuprotsent läheb 13% brutopalgast täida lahtrid Palgakulu kokku 4904 6743 3555,4 9011,1 2697,2 5382,14 Agni Laats: Etteantud näidise põhjal teed siia lehele arve. Prindi eelvaates peab arve vorming mahtuma A4 formaadile. Ülesannet tegema hakates kustuta kommentaar
[Underline]; Saab märgistatud kirja muuta allajoonitud kirjaks. (Format ® Cells ® Font) [Left][Center][Right]; Saab muuta märgistatud kirja joondamist. (Format ® Cells ® Alignment) [Borders]; Märgistatud piirkonna ümber joonte tõmbamine. (Format ® Cells ® Borders) [Color]; Tagapõhja värvi muutmine. [Font Color]; Kirja värvi muutmine. 9. Põhitegevused lehtedega Põhiosa tegevusi ei sõltu lehe tüübist (tööleht, diagrammileht jm). Tegevusi võib valida menüüst Vorming või parema hiireklõpsuga lehe lipikul. Aktiveerimine ehk valimine - klõpsata lehe nimelipikul. Nime muutmine Format/Sheet/Rename või topeltklõps lehe lipikul või paremklõps lehe lipikul ning avanenud hüpikmenüüst vastav korraldus. Seejärel asenda lipikul nimi ja kinnitada see ENTER-klahvi vajutusega. Grupeerimine ehk mitme lehe valimine · Lehtede grupeerimine võimaldab teha teatud tegevusi korraga mitme lehega: sisestada andmeid ja valemeid,
Meediavorming: A4, A5, B5, executive, legal, letter Prindilahutus: 600 x 600 Prinditehnoloogia: laser Etteandesõlmede maht (lehte): 250 Väljundusalvede maht (lehte): 250 Prindikeeled: PCL 5e, PCL 6 Maksimaalne mälumaht (MB): 64 Standardmälu: 64 Võrgukaart: 10/100 TX ETHERNET Ühendused: RJ-45, USB 2.0 Operatsioonisüsteemid: windows 2000/98 SE/ME/NT 4.0/server 2003/XP Paberi vorming või maksimumsuurus: A4 First page out (s): 8 Mõõtmed (KxLxS): 27,3x44,5x41 Kaal (kg): 16,1 Põhjendus: Sobib mitmele op. Süsteemile, meediavorminguid on palju ja kiirus on hea. 2) Raamatukogu Canon LBP 3370 LCD-monitor: LCD 16 characters x 1 line 8 LED indicators Mälu: 64 MB Trükkimiskiirus: 26 lk/min (A4) Toiteplokk: 220-240V Operatsioonisüsteemid: windows 2000/server 2003/XP/Vista Mac OS X Version 10.2
E-luger E-luger ehk e-raamatute luger ehk luger on tahvelarvutilaadne seade raamatute, perioodikaväljaannete (nt ajalehed ja ajakirjad) jm tekstide elektrooniliselt edastatud ja digitaalselt salvestatud sisu lugemiseks. Lugerite valdaval enamikul on andmekandjaks elektrooniline paber. Elektrooniline paber ehk e-paber on polügraafilise trükiga paberi sarnane elektrooniline kuvapind, mida kasutatakse peamiselt e-lugereis. Elektroonilise paberi väljatöötamise katseid alustati juba 1970. aastail firmas Xerox. Enne spetsiaalselt digiraamatutele mõeldud failivormingute kasutuselevõttu oli võimalik teoseid (eelkõige loengumaterjale, õpikuid) esitada ja lugeda peamiselt PDF-vormingus. Esialgu töötasid paljud firmad välja oma failivormingud. Kuna vormingute teisendamine oli tülikas, siis tekkis vajadus ühtse failivormingu järele. Alates 2007. aastast hakkasid levima E- Ink-tehnikal põhinevad lugemisseadmed ja alates 2010. aastast on ...
LARGE(lahtrivahemik;koht) küsitud kohal olev väärtus (kahanev järjestus) SMALL(lahtrivahemik;koht) küsitud kohal olev väärtus (kasvav järjestus) RANK.EQ(väärtus;lahrivahemik) väärtuse asukoht edetabelis MODE.SNGL(lahtrivahemik) enim korduv arvväärtus (#N/A sellise väärtuse puudumisel) Ajafunktsioonid Kuupäev-väärtus Täisosa päeva järjenumber alates 1. jaanuarist 1900 Murdosa osa ööpäevast, käsitletakse kellaajana Vorming määrab andmete esituse tabeli lahtris, mitte tema väärtuse TODAY() tänane (arvuti) kuupäev NOW() kuupäev ja kellaaeg DATE(aasta;kuu;päev) kuupäev-väärtuse täisosa moodustamine TIME(tunnid;minutid;sekundid) kuupäev-väärtuse murdosa moodustamine DATEVALUE, TIMEVALUE teksti teisendamine kuupäev-väärtuseks YEAR(kuupäev-väärtus) aasta MONTH(kuupäev-väärtus) kuu DAY(kuupäev-väärtus) päev HOUR(kuupäev-väärtus) tunnid
LARGE(lahtrivahemik;koht) – küsitud kohal olev väärtus (kahanev järjestus) SMALL(lahtrivahemik;koht) – küsitud kohal olev väärtus (kasvav järjestus) RANK.EQ(väärtus;lahrivahemik) – väärtuse asukoht edetabelis MODE.SNGL(lahtrivahemik) – enim korduv arvväärtus (#N/A sellise väärtuse puudumisel) Ajafunktsioonid Kuupäev-väärtus Täisosa – päeva järjenumber alates 1. jaanuarist 1900 Murdosa – osa ööpäevast, käsitletakse kellaajana Vorming määrab andmete esituse tabeli lahtris, mitte tema väärtuse TODAY() – tänane (arvuti) kuupäev NOW() – kuupäev ja kellaaeg DATE(aasta;kuu;päev) – kuupäev-väärtuse täisosa moodustamine TIME(tunnid;minutid;sekundid) – kuupäev-väärtuse murdosa moodustamine DATEVALUE, TIMEVALUE – teksti teisendamine kuupäev-väärtuseks YEAR(kuupäev-väärtus) – aasta MONTH(kuupäev-väärtus) – kuu DAY(kuupäev-väärtus) – päev HOUR(kuupäev-väärtus) – tunnid
LARGE(lahtrivahemik;koht) küsitud kohal olev väärtus (kahanev järjestus) SMALL(lahtrivahemik;koht) küsitud kohal olev väärtus (kasvav järjestus) RANK.EQ(väärtus;lahrivahemik) väärtuse asukoht edetabelis MODE.SNGL(lahtrivahemik) enim korduv arvväärtus (#N/A sellise väärtuse puudumisel) Ajafunktsioonid Kuupäev-väärtus Täisosa päeva järjenumber alates 1. jaanuarist 1900 Murdosa osa ööpäevast, käsitletakse kellaajana Vorming määrab andmete esituse tabeli lahtris, mitte tema väärtuse TODAY() tänane (arvuti) kuupäev NOW() kuupäev ja kellaaeg DATE(aasta;kuu;päev) kuupäev-väärtuse täisosa moodustamine TIME(tunnid;minutid;sekundid) kuupäev-väärtuse murdosa moodustamine DATEVALUE, TIMEVALUE teksti teisendamine kuupäev-väärtuseks YEAR(kuupäev-väärtus) aasta MONTH(kuupäev-väärtus) kuu DAY(kuupäev-väärtus) päev HOUR(kuupäev-väärtus) tunnid
21. Brauseri tööriista ribade lubamine või peitmine 22. Navigeerimine edasi tagasi nuppude abil 23. URL' i kuvamine brauseri, aadressi riba ja ajaloo abil 24. Veebilehele järjehoidja lisamine ja kustutamine 25. Järjehoidjate kausta loomine ja kustutamine 26. Otsingu sooritamine brauseris kindla teabe leidmiseks otsingu fraasi abil 27. Otsingu teostamine järgmiste näitajate järgi : täpne fraas; sõnade välistamine; kuupäev; faili vorming 28. Veebipõhise entsüklopeedia kasutamine 29. Veebipõhise sõnastiku kasutamine 30. Failide allalaadimine asukohta draivil 31. Teksti kopeerimine veebilehelt 32. Pildi kopeerimine veebilehelt 33. Veebilehe ettevalmistamine printimiseks 34. Prindi suvandite kasutamine ( koguveebileht , kindlad leheküljed, valitud tekst, eksemplaride arv, paigutuse suvandid ) 35. Mida tähendab termimeeri post 36. Def. meili aarsessi struktuur 37
dokumente. Plank on kilndla formaadiga trükitud või muul viisil valmistatud dokument, kuhu on trükitud koostatavate dokumentide püsielemendid ja jäetud tühjad väljad teatud informatsiooni ülesmärkimiseks Dokumendiliik on ühesuguse otstarbe ja rekvisiitidega dokumentide rühm Dokumendi elukäik - on dokumendiga tehtavad toimingud alates selle loomisest kuni hävitamiseni või arhiiviasutusse üle andmiseni. Dokumendi vorming määrab viisi, kuidas dokumendi elemendid on organiseeritud st paigutatud paberil või esitatud faili siseselt. Dokumendi element on informatiivelement, mis kuulub dokumendi vormingu koosseisu. Dokumendi omadused: Audentsus audentne on dokument, mille puhul saab kindlaks teha, et dokument on just see, mis ta on mõeldud olema Dokumentide loojaks või saajaks on isik, kes pidi selle looma või saama
Lehekülje vormindamine – MS Word 2003 Jüri Kormik Lehekülje vormindamine Kirjalike tööde tegemisel tuleb lisaks tekstile vormindada ka leheküljed, määrates veeriseid, lehtede orientatsiooni ehk paigutust, leheküljenumbreid, päiseid jms. Lehekülje seaded Lehekülje seadete määramiseks tuleb valida menüükäsk Fail > Lehekülje häälestus… (ingl. File > Page Setup…), mispeale avaneb järgmine dialoogiaken: Vahekaardil Veerised (ingl. Margins) saad seada veeriseid, orientat- siooni ja lehekülgede arvu (kirjalike tööde ...
.. Arv 562,725: d=2 => 562,73; d=5 => 562,72500; d=0 => 563 Scientific Ujukoma- ehk eksponent: 5,6275E+02 0,00...E+00 Currency Raha. 54 562,40 kr. Arvu järele lisatakse kr, murdosas 2 kohta, kolmikud # ##0,00 kr täisosas eraldatakse tühikutega. Percentage Protsent: 18%. Väärtus kuvatakse korrutatuna 100-ga, lõppu lisatakse %. 0,0...% Säilitatav väärtus ei muutu. Text Tekst. Kuvamisel arvu käsitletakse tekstina. Kui vorming on määratud @ enne sisestamist, siis säilitakse kõik märgid. Custom Kasutaja. Luuakse olemasoleva vormingu alusel. Näiteks vorming 0,00" cm" kuvab arvu järel sümbolid cm. a ainult järgmisi märke : -678,54 +137 75, => 75 > 2,38·10-8 562,75 => -562,75 jagatakse 100-ga 75 lahtritele ja lahtriplokidele e tagastatavateks u märki, koma ja eksponenti tt e tulemiks on arvud (näiteks Vormindamine.xls
· Krüpteeritud ehk loetamatule kujule viidud teksti nimetatakse krüptogrammiks (ciphertext) · Avateksti teisendamist loetamatul kujul olevaks krüptogrammiks nimetatakse krüpteerimiseks ehk sifreerimiseks (encryption, enciphering) · Krüptogrammi teisendamist avatekstiks normaalolukorras nimetatakse desifreerimiseks (deciphering, decryption) 80. (Digi)andmete vorming (format) on kokkuleppeline viis, kuidas erinevat liiki teave andmtena (digimaailmas 0 ja 1 jadadena) kodeeritakse Vorming annab andmetele tähenduse, st kokkuleppeline vorming seob andmed nende poolt kantava teabega. Järeldus: vormingut mitte teades omatakse küll andmeid, kuid ei omata nende poolt kantavat informatsiooni See tõik on muuhulgas krüptograafia aluseks tema kasutamisel konfidentsiaalsuse kaitseks 81
· kommentaarid : - teksti sisu ei muudeta. track changes - · change tracking options - saab tähistamist muuta. · change urer name - saab järgmine inimene muuta oma nime et teised teaks kes kommenteerib. · final : show markup - näitab lõplikku vormindamist final- muutusi ei näita aga on lõplik vormindamine. original : show markup- on algne vorming + uued muutused original - algne vorming. · reviewing pane - kõik muudatused paneelil näha ja see on hea!! · changes lint => seal navigatsioon eelmine/järgmine = > võimalus acceptida ja rejectida accept võtab muutuse vastu ja siis on ilus. accept all changes => ei tasu mõtlematult teha. peatükkide nummerdamine : - multilevel listist numbrid. - et nüüd saada lahti sisukorra ja sissejuhatuse numbritest ja nummerdamist hiljem alustada :
leheveerge. 3. Kui kustutate dialoogiboksis Kustutamine lahtri või lahtrivahemiku, märkige raadionupp Nihuta lahtrid vasakule, Nihuta lahtrid üles, Terve rida või Terve veerg. Kui kustutate ridu või veerge, nihkuvad teised read või veerud automaatselt üles või vasakule. Kindla veerulaiuse seadmine 1. Valige veerg või veerud, mida soovite muuta. 2. Klõpsake menüü Kodu jaotise Lahtrid nuppu Vorming. 3. Klõpsake jaotises Lahtri suurus käsku Veeru laius. 4. Tippige boksi Veeru laius soovitud väärtus Veeru laiuse automaatne muutmine vastavalt sisule (automaatsobitus) 1. Valige veerg või veerud, mida soovite muuta. 2. Klõpsake menüü Kodu jaotise Lahtrid nuppu Vorming. 3. Klõpsake jaotises Lahtri suurus käsku Automaatsobita veeru laius. Veeru laiuse sobitamine teise veeru laiusega 1
*Lahtrite vormindamine Tabeli töölehti on samuti võimalik vormindada võib muuta kijratüüpi, tausta, raamide, värvi jne. Peale selle on võimalik iga lahtri jaoks valida arvuvorming, mida kaustatakse arvandmete kujutamisel. *Arvuvormingud Lahtrite sisu kujutamise valitakse menüüst Format käsuga Cells. Kõige olulisemad arvuvormingud on: 1)General(Üldine) see tähendab, et aindemid kujutatakse nii, nagu need tavaliselt peaksid olema 2)Number(Arv) arvuline vorming 3)Currency(Valuuta) arvude kujutamine määratud valuutas 4)Date(Kuupäev) kuupäeva kujutamine 5)Time(Aeg) kellaja kujutamine 6)Percentage(Protsent) lahtri väärtus korrutatakse 100-ga ning pärast seda kirjutatakse %-märk 7)Fraction(Murd) arvu kujutamine hariliku murruna 8)Text(Tekst) tekstivroming. *Lahtrite sisu joondamine Selleks, et lahtrite sisu joondada kasutatakse vormindamise nupuriba joondamisnuppe Left, Center,
Kui teil on aega, proovige kasutada ka järgmisi funktsioone. Proovige järele. Otsing ja asendus Vajutage klahvikombinatsiooni CTRL + H ning kasutage otsingu ja asenduse funktsiooni, et asendada kõik tekstis sisalduvad fraasid Proovige järele fraasiga Proovisin järele. Proovige järele. Teksti mähkimine ümber pildi Mõni pilt on selles dokumendis lisatud tekstilõigu kõrvale. Proovige järele, kuidas teksti ümber pildi mähkida. Valige siit mõni pilt, seejärel valige Vorming > Teksti mähkimine ja kasutage ühelt suvandilt teisele liikumiseks ning eelvaate kuvamiseks üles- ja allanooleklahve. Wordi spikri kasutamine Otsinguväli Mida soovite teha? suunab teid Wordis käskude ja spikriteemadeni. Proovige järele. Wordi spikker. 1 Klõpsake rakenduseakna ülaservas välja Kirjutage, mida soovite teha. 2. Tippige väljale toiming, mida soovite teha. Näide. Kiireks juurdepääsuks käsule ,,Vesimärk" tippige fraas Lisa vesimärk.
Infotöötlus MS Word 2010 (2007) Määratle uus numbrivorming (Define New Number Format) saab valida numbrivormingu (joondu- se, laadi); avanevas dialoogaknas: o Numbri laad (Number style) numbrite laad (araabia, rooma numbrid, tähed) o Font numbrite ,,kirjaliik" (font, fondi laad, värv jne); o Numbrivorming (Numberformat) numbrite vorming (numbri laadist määratakse numbriväli, s.o hallil taustal; kasutaja võib lisada/muuta numbri järele/ette lisatavat sümbolit või sümboleid (järele nt punkt, sulg jne); ette nt ,,Eeldame"); o Joondus (Number position) numbri joondus vasakule, keskele, paremale). Sea nummerdamisväärtus (Set Numbering Value) - saab seada nummerduse alguse valikuga Alusta uut loendit (Start new list) (eelmise lk alumisel vasakpoolsel joonisel on selleks 2.) või Jätkata
Sotsiaalmeedia on saanud tänapäeval paljude internetikasutajate igapäeva lahutamatuks osaks ning on muutumas üheks mõjukaimaks turunduse vahendiks. Sotsiaalmeedia omadusi iseloomustavad sotsiaalsus, avatus ja mitmekülgsus. Peamised sotsiaalmeedia-omased tehnilised lahendused RSS RSS (Really Simple Syndication, Rich Site Summary) on XML (Extensible Markup Language) formaadis meta-andmete kirjeldamise ja sündikeerimise vorming, mida kasutatakse ühe veebilehe sisu kuvamiseks teisel veebilehel, teavitades kasutajaid toimunud uuendustest. RSS vorming võimaldab kasutajal lugeda kokkuvõtteid huvipakkuvatest veebiportaalidest ja blogidest ilma neid lehti külastamata. Blogi Blogi (ingl. k. blog) ehk ajaveeb on lihtne ja käepärane vahend regulaarset uuendamist nõudvate veebilehtede loomiseks. Blogid kannavad endas lisaks tekstile ja hüperlinkidele ka
- päeva järjenumber alates baasajast (01:01:1900), murdosa - ke keskööst päeva osades. Vormindamisega saab määrata ajaväärtuste jaoks erinevaid esitusviise Uuendada saab F4 klahviga! Lahtris on funktsioon NOW(), mis annab jooksva (kuupäeva ja kella Nädalapäev määratud vorming: 1 General 2 Kuvatud väärtus vastab ajaväärtuse sisemisele salvestusele Täisosa on päevade arv, mis on möödunud baasajast: 01:01:19 3 Murdosa - aeg keskööst päeva osades: 1 tund = 1/24 6 Nädalapäev
Õpilane teab: Mõisted: riistvara riistvara all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisend-väljundseadmeid, millest paljud avardavad arvuti kasutamise võimalusi, kuid pole üldjuhul hädavajalikud. tarkvara - hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. operatsioonisüsteem - ehk opsüsteem on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. rakendustarkvara võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Rakendustarkvara alla kuuluvad näiteks kontoritarkvara (MS Office), arhiveerimistarkvara, majandustarkvara, andmebaasid, arvutimängud. Rakendustarkvaras on tavaliselt kasutusel graafiline kasutajaliides (GUI). fail - sarnaste andmete kogum, mis on salvestatud tavaliselt arvuti kõvakettale eraldiseisva üksuse...
Riistvara standardid ATX (Advanced Technology eXtended) tähistab levinud standardit lauaarvuti korpuse, emaplaadi ja toiteploki kohta. Standard on esmalt määratletud Inteli poolt 1995. aastal, parandatud 1997. aasta veebruaris 2.01 versiooniga, ning viimati 2003. aastal 2.2 versiooniga. ATX vahetas täielikult välja vanema AT kujuteguri ning sellega parandati mitmeid AT kujuteguri vigu. Pisikestele emaplaatidele mõeldud kujutegurites on tavaliselt tagakülje paigutus säilitatud, kuid muudetud on emaplaadi suurust ja laienduspesade arvu. 2003. aastal teatas Intel uuest BTX standardist, mille eesmärk oli ATX välja vahetada, kuid 2009. aasta seisuga on ATX endiselt hobikasutajate seas levinud. Küll aga on BTX sisenenud eelvalmistatud arvutite turule, kus seda kasutavad Dell, Gateway ja HP. Bluetooth (eesti keeles ka sinihammas) on traadita andmeside tehnoloogia, mis võimaldab arvutitel, mobiiltelefonidel, mängukonsoolidel, juhtmeta peakomp...
VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED Töö prinditakse ühepoolselt valgele paberile (formaat A4). Kasutatakse arvutikirja Times New Roman suurusega 12 punkti. Üldpealkirjade suurus on 16 pt, alapealkirjadel 14 pt. Reavahe 1,5. Format Paragraph Line Spacing (1,5 line). Eestikeelsel variandil: Vorming Lõik Reasamm Leheküljed nummerdatakse automaatselt alates tiitellehest, kuid tiitellehele ja sisukorra lehele numbrit ei kirjutata. Number paigutatakse alla keskele. Tekstileheküljel kasutatakse korrastatud veergu Justified. Eestikeelne variant: Rööpjoonda. Iga uus (üld)peatükk algab uuelt leheküljelt. Alapealkirjad ja tekstilõigud eraldatakse täiendava vaba ruumiga. (Alapealkiri ei jää kunagi ilma tekstita üksinda lehekülje lõppu). Vasakule jäetakse 3,0 cm, paremale 2
Kirjamalli koostamine programmiga Microsoft Word 2007 1. Ava MS Word ja salvesta tühi leht mallina (Word Template). Faili tähis peab jääma .dotx. Salvesta fail sobivasse kohta ja pane nimeks nt ,,Kirjamall". Ava salvestatud kirjamall, et luua sellest uus dokumendi kirjamall. 2. Ava dialoogiaknas Page Layout ja vali sealt Page Setup. Säti paika järgmised veerised: vasakul 30, üleval 12, paremal 15 ja all 12 mm. Ava sealt Layout ning määra esimesele lehele erinev kujundus (different first page). See on vajalik, et malli sisestatud logo ja kontaktandmed ilmuksid ainult esimesel lehel. 3. Lisa päis ja sellesse ettevõtte logo. Vajuta Insert, sealt vali Header ja lõpuks Edit Header. Seejärel vali Insert ja sealt vali Picture. Aseta logo päise keskele. 4. Lisa leheküljenumbrid järgnevatele lehtedele üles keskele, nii et seda poleks esilehel näha. Selleks vajuta Ctrl+Enter, mis teeb lehevahetuse. Mine teisele lehele ja tee to...
Sorteerimine Tabeli ridade (kirjete) järjestamine ühe või mitme veeru väärtuste (võtme) järgi kasvamise, kahanemise või kasutaja määratud järjekorda. Määrata tuleb väli (Sort On), tunnus (väärtus, vorming, jne.) ja järjestus Ascending (kasvav) või Descending (kahanev). Sorteerimiseks ühe tunnuse (võtme) järgi võib kasutada ka riistariba nuppe. 1) Viia lahtrikursor tabeli sellesse veergu, mille väärtuste järgi tahetakse sorteerida 2) Valida Ascending või Descending Näide on järjestatud osakonna, ameti, perenime ja eesnime järgi. Osakondade ja ametite järjekord on määratud eraldi loeteluga, pere- ja eesnimi on tähestiku järjekorras.
Soovijad saavad selleks otstarbeks kasutada MNG (Multiple-imageNetworkGraphics) formaati. PNG formaadi puhul tuleb mainida kasutatavuse probleemi, kuna kõik veebibrauserid ei pruugi seda toetada. Enamlevinud brauseritest toetavad PNG formaati alaest versioonist 4.0 nii Netscape Navigator kui MS Internet Explorer. Failivorming PDF, omadused Portable Document Format ehk PDF on PostScript-l põhinev arvuti riist ja tarkvaraplatvormist sõltumatu elektrooniliste dokumentide vorming. PDF faile kasutatakse eeskätt virtuaalse paberina, trükiettevalmistuses ja dokumentide arhiveerimiseks. PDF on kinnitatud rahvusvaheline ISO standard ISO 32000-1[1]. Lisaks sellele määratleb rahvusvaheline standard PDF/X ISO 15930[2] trükiettevalmistuseks sobilikku PDF faili, rahvusvaheline standard PDF/A ISO 19005[3] sätestab nõuded dokumentide arhiveerimiseks. PDF fail: * võib sisaldada teksti ja graafikaelemente, millele on võimalik lisada hüperlinke,
(kool,asutus) REFERAADI VORMISTAMISE JUHEND referaat Koostaja: Nimi Perenimi (klass) Juhendaja: ........................... (koht,aeg) 2 Sisukord 1. Referaadi osad..................................................................................................4 1.1. Tiitelleht...........................................................................................................................4 1.2. Sisukord...........................................................................................................................4 1.3. Sissejuhatus......................................................................................................................5 1.4. Töö sisu.....................................................
Kui otsustad kasutada automaatvormindust (menüükäsuga Tabel > Tabeli automaatvorming… ehk ingl. Table > Table AutoFormat… avanev dialoogiaken), saad loodud tabeli vormindada ühekorraga ja vaadata enne laadi rakendamist eelvaadet, et näha, kuidas tabel mingis kindlas laadis vormindatuna välja näeb. Lahtri piirjoonte ja/või sisutausta vormindamiseks märgista kogu tabel või vajalikud lahtrid ning vali menüükäsk Vorming > Äärised ja varjustus… (ingl. Format > Borders and Shading…). Sellel ma pikemalt ei peatu; kui aga ei ole meeles, kuidas seda teha, siis otsi üles loengu- materjal teemal „Loendid, äärised ja varjustus“ ja tuleta see endale meelde. Küll aga pööraks tähelepanu rakenduskohale (ingl. Apply to), selle muutmisel vormindame kas kogu tabeli (ingl. Table) või valitud lahtri (ingl. Cell) jooned/sisutaustad. Tabeli sortimine
standardsele tööriistareale tekkisid uued nupud: Andmesarjad Diagrammi elementide loetelu ridades veergudes Legend ridades Kuvab töölehe akna Telgede võrgujooned Valitud elemendi vorming Tüüpdiagrammid Samuti tekivad uued nupud vormindamise tööriistareale, aga nendel siinkohal ei peatu (peaksid olema arusaadavad). Kui klõpsutada dokumendis väljaspool diagrammi ümbritsevat raami, kaob MS Graph’i töö- leheaken ning tema menüüde ja nupuridade asemele ilmuvad jälle Word’i omad. Diagrammi teisaldamiseks ja/või suuruse muutmiseks toimi sellega samamoodi, nagu see oleks tavaline pilt (sisuliselt ongi tegemist tabeli andmete põhjal loodud pildiga).
· Nii sifreerimise kui ka desifreerimise juures kasutatakse tihti salajast võtit(secret key) · Desifreerimine on krüptogrammi teisendamine avatekstiks võtame kaasabil · Krüptogrammist avateksti leidmist ilma salajast võtit teadmat anim.krüptosüsteemi (krüptoalgoritmi) murdmiseks,millega tegeleb krüptoanalüüs Repliik: ajaloolistes (arvutieelsetes) krüpotosüsteemides ei ole salajane võti tihti teisendusvõttest eraldatav. Digiandmete vorming (digi) andmete vorming (format) on kokkuleppeline viis, kuidas erinevat liiki teave andmetena (digimaailmas 0 ja 1 jadadena) kodeeritakse Krüptograafia erijooni, 1 Tänapäeval on krüpteerimisalgoritmid (andmete teisendusreeglid) reeglina avalikud,kogu salastus põhineb turvalisus kasutataval salajasel võtmel (mis on lühike digitaalteabekogum) Säärane võte lubab sõltumatutel ekspertidel süsteemide turvalisust abstraktselt hinnata,
DVD+R vormingutest. 4. DVD+RW Alliance Konsortsium, mis tegeleb korduvkirjutusega ja ühekordse kirjutamisega DVD standardite väljatöötamisega. Sellesse kuuluvad HP, Philips, Sony ja rida teisi firmasid ning see töötas CD-RW vormingu edasiarendusena välja DVD+RW spetsifikatsiooni. Ühendus moodustati sellepärast, et oli tekkinud vajadus sellise vormingu järele, mis oleks paremini ühildatav laiatarbe DVD-mängijatega kui tolleaegne DVD Forum'i vorming DVD-RAM. Ühenduse DVD+RW ja DVD+R vorminguid nimetatakse harilikult "Plus RW" ja "Plus R", et eristada neid DVD Forum'i vormingutest DVD-RW ja DWD-R. 8 Haapsalu Kutsehariduskeskus Maarja Nuuter, Andres Nurk A1 5.Lightscribe Laserketaste salvestustehnoloogia firmalt Hewlett-Packard, mis lisaks andmete
Samuti sobiv kaal, mõõtmed ning hõlbus äratuntavus. Kvaliteetne on see raha, mis võtab paremini arvesse ja suudab täita turu nõudeid. Suurem osa rahale esitatud kvaliteedinõuetest pole püsivad, vaid muutuvad. Tänapäeval on uueks kvaliteedinõudeks liikumiskiirus. 3 2. RAHA TEKKIMINE JA ARENG Raha on oma arengus läbi käinud pika tee. Raha tekkis ja arenes käsikäes kaubavahetusega, mille algelisim vorming oli bartertehing kaupade ja teenuste vahetamine kaupade ja teenuste vastu ilma raha kasutamiseta. Kaubavahetuse arenedes kujunesid välja teatud kaubad, mida eelistati bartertehingutes teistele kaupadele. Neid kaupu hakati nimetama kauprahadeks ehk rahadeks, mis omasid kaubana väärtust ka siis, kui neid rahana ei kasutatud. Näiteks teokarbid ja valgete põhjapõtrade nahad. Järgmiseks tekkisid rahad, mida tehingupartnerid rahana aksepteerisid, kuid mis ei
Sulle avatakse tühi dokument. Menüüriba – kõik programmi käsud Kollasega värvitud alad – nupuread: üleval Standard ja Vorming (ingl. Formatting), vasakul Juhtriistakast (ingl. Control Toolbox) ning all Joonistus (ingl. Drawing). Nupurea valikud –
välja. Õiguse ja majanduse omavahelise seos on kahesugune. 1)Tuleb arvestada sellega,et majandusuhted omavad objektiivset iseloomu,nad annavad objektiivsete majandusseaduste järgi ning neid majandusseadusi muuta ei saa. Kui reguleeridamajandusuhteid õigusega,siis õigus peegeldab majandussuhteid.Õiguse areng ei saa olla sama arenenud kui majandus. Muutused majanduses ,muutub ka õigus. !Õiguse abil vormistatakse majandusuhteid. Majandusuhetele antakse õiguslik vorming. Õiguslik vorm antakse teatud suhetele,mida tahetakse arendada. Need majandusuhted,millest riik pole huvitatud,piiratakse nende arengut. Õigus/poliitika Õigus ja poliitika on omavahel juba seotud selle tõttu,et riik ja õigus on omavahel seotud. Poliitika hõlmab kõiki neid suhteid,mis on seotud riigivõimu omandamisega,kasutamisega ja säilitamisega. Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldab,sihikindel ja järjekindel tegevus
Aastal, kui esimene täies mõõtmeis kontrollitav elektriga töötav õhulaev nimega La France lendas 8 kilomeetrit 23 minutiga. Tegemist oli väga innovatiivse saavutusega, aga kahjuks polnud need lennumasinad vastupidavad ja kohe eriti õrnad. Selletõttu lõpetati nende tootmine ja liiguti edasi õhust raskemate lennumasinate poole. Esimesed lennukite joonistused olid väga algelised. Näiteks 1716. Aastal avalikustati Emanuel Swedenborgi poolt algeline vorming lennumasinast, millega õhus võimalik lennata. Lennumasin koosnes kergest raamistikust, mille külge oli kinnitatud tugev purjeriie. Lisaks oli kaks algelist tiivakujutist lisatud raamile, mis olid omavahel tasakaalus, et nad üksteist ei takistaks ega nende omavahelist tööd ei segaks. Swdenborg teadis ise samuti, et selle kavandi järgi ei lennata mitte kunagi, aga soovitas seda siiski jälgida, sest tegemist oli alles algusega.
· Kursor lõigu alguses. Tekib uus lõik olemasoleva ette ja see on alati vana (järgneva) lõiguga sama kujundusega. ·Kursor lõigu keskel. Enter-klahviga jagatakse lõik kaheks, mõlemad ühesuguse kujundusega. · Kursor on lõigu lõpus. Tekib uus tühi lõik, mis on samasuguse kujundusega kui eelmine, kui lõigu stiil (stiilidega hakkame järgmises praktikumis tegelema) ei määra teisiti. Lõikude ühendamine. Lõigu vorming salvestatakse lõigu lõppu tähistavas ¶-märgis, seepärast peab olema väga hoolas lõikude ja lõiguvahesid sisaldavate tekstiosade kustutamisel. Ühendatud lõik on esimesega ühte stiili. 14 Teksti märgistamine Teksti märgistatakse, et seda edaspidi muuta. Selekteeritud tekst on nähtav valgena mustal taustal. Kui teatud osa tekstist on märgistatud, saab seda osa formaatida
Tartu Kutsehariduskeskus TEKSTITÖÖDE VORMISTAMINE Juhend Tartu 2017 SISUKORD 1 VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED ......................................................................................... 3 1.1 Vormindamine................................................................................................................... 3 1.2 Sisukorra loomine ............................................................................................................. 4 1.3 Tiitellehe loomine ............................................................................................................. 5 2 SISSEJUHATUSE JA KOKKUVÕTTE LOOMINE .............................................................. 7 3 SISU VORMISTAMINE ......................................................................................................... 8 3.1 Loetelud ......
Elukäik: toimingud dokumentidega alates selle loomisest või saamisest kuni hävitamiseni. Aktiivsed dokumendid(kasutatakse igapäevases tegevuses), poolaktiivsed dokumendid(kasutatakse igapäevases tegevuses harva), passiivsed dokumendid(igapäevategevuses enam ei kasutata). Sisu: sündmused ja faktid, mida dokument sisaldab. Tüüp: selgitab dokumendi sisu edasiandmise viisi: teksidokumendid, fotod, helisalvestised. Vorming: määrab viisi, kuidas andmed on dokumendis organiseeritud. Vormielendid: informatiivelemendid moodustavad dokumendi vormingu.(pealkiri, tekst, kuupäev, number, allkiri jne). Liik: tuleneb dokundi sisu esitamise viisist ja vormielementide kasutamisest. Kiri, protokoll, käskiri, akt jne. Seotud isikud: autor, adressaat, koostaja(vormistaja), dokumendisüsteemi haldur Kavand: dokumendi esialgne versioon.
TOIMING- asutuse tegevuse osa, kus luuakse dokumente. TEGEVUSE JA DOKUMENDI VAHELINE SEOS- dokumendid tekivad asutuse tegevuse tulemusena. Dokumendid luuakse või saadakse asutuse mingisuguse tegevuse vältel või pärast tegevust. Dokumente luuakse tegevuste tõestamiseks ja dokumenteerimiseks. DOKUMENDI SISU, VORM JA STRUKTUUR- dok. on koostatud kindla vormi ja nõuete kohaselt ühe sündmuse või juriidilise fakti kirjalikuks tõenduseks. Dok. vorming määrab, kuidas dokumendi elemendid on organiseeritud/paigutatud paberil või esitatud failis. Dok. sisu sõltubfunktsioonist, mille kohta dok. on antud. Vorm peab vastama õigusaktidest kehtestatud nõuetele, struktuur sõltub dok liigist ja sisust. DOKUMENDI ELEMENT- on informatiivelement, mis kuulub dok. vormingu koosseisu. DOKUMENDI PÕHIOMADUSED- Autentsus- dok. on just see, mis ta olema peab, loojaks või saatjaks on isik, kes selle saatma või looma pidi, dok. on loodud või saadetud
muudab sõnastike koostamise ja toimetamise lihtsamaks ja tõhusamaks. EELex on veebipõhine töövahend, mille olulisemad omadused on: · andmete hoidmine XML vormingus; · sõnastiku struktuuri esitamine XML skeemi vahendusel; · sõnaartiklite toimetamine XML skeemi konteksti alusel; · võimalus sõnaartikleid koostada ja toimetada kollektiivselt ja mitmel kasutajatasemel; · sõnastikuteksti esitamine mitmes eri vaates: XML vorming, tabel, küljendusvaade; · võimalus teha struktuuripõhiseid päringuid; · võimalus eksportida sõnastikutekst MS Wordi küljendusvormingusse. Mis on Eesti Wordnet? Leksikaalsete viidete süsteemi, mille ülesehitus põhineb psühholingvistilisetel teooriatel inimpsüühika leksikaalsest organisatsioonist ja mälust. Riikliku keeletehnoloogia projekti eesmärgiks on andmebaasi laiendamine ja täiendamine, kuid lisa-eesmärgiks oleme
kasutada printimiseks 12. peidetud tekst (Hidden), nii saab peita näiteks omapoolseid kommentaare jms. Enim kasutatavad valikud on toodud välja vahekaardil Home: Teksti ilmestamine 8 eemalda vorming dialoogiboksikäiviti Seal on font (Times New Roman), suurus (12 punkti). Fondi või teiste määrangute muutmiseks tuleks kõigepealt muudetav tekstiosa aktiveerida ja seejärel anda uued määrangud, näiteks kirja suuruse muutmiseks. 2. Teksti ilmestamine Lihtsaim võimalus on lülitada sisse rasvast kirja (B), kursiivi (I), tehes hiireklõpsu vajalikul nupul, kui tekstiosa on valitud (aktiveeritud)
Väljasaadetud kirju hoitakse kuni lahendamiseni või vastuse saabumiseni kaustas märkega ,,Täitmisel". 9. Käsipostiga, arvutiga või faksiga väljasaadetavad dokumendid registreeritakse dokumendiregistris ning ärakirjad paigutatakse kausta. 10. Väljasaadetava kirja registreerimine: 1) dok reg nr ja kpv 2) sissetulnud dok nr ja kpv 3) menetlust algatanud dok saatja sideandmed 4) dok liik 5) doki pealkiri 6) doki lisade nim-d ja arv 7) saatmise moodus ja vorming 8) resolutsioon, täitja/koostaja 9) täitmise tähtpäev /täitmise käik 10) kpv ja nr 11) adressaat ja kirja sisu / 12) sarja tähis 13) juurdepääsupiirang ÜLDPLANK 1. Üldplank on dokumendiplank, millele on kantud püsielemendina autor ja logo. Üldplanke vormistatakse paber- ja/või digitaalkandjale. 2. Üldplangi alusel saab teha kirjaplanki (lisades
4 1.3 Mittemurduv tühik Dokumentides tuleb ikka ette väljendeid või nimesid, mida ei taha lasta mitmele reale. Selleks, et Word käsitleks sõnasid ühena, tuleb asendada tavaline tühik natuke tugevama tühikuga. Mittemurduva tühiku saamiseks kasutage klahvikombinatsiooni Ctrl+Shift+Tühik. Nüüd käsitleb Word seda sõnade kombinatsiooni ühe sõnana. 1.4 Kuidas Wordi kopeerimisel kaotada vorming Kui püüda mõnest teisest programmist Wordi sisu kopeerida, püüab Word nii palju kui võimalik, säilitada vormingut. Eriti häiriv võib see olla mõne tabelitega võrgulehe kopeerimisel. Selleks, et Word ei säilitaks vormingut, tuleb kleepimiseks valida 'Edit->Paste Special...'. Edasi valige 'Unformatted Text'. Word sisestab nüüd vaid teksti, vormingut säilitamata. 1.5 Vormindusmärgid Nagu nii mõnigi teist on juba märganud, saab Wordis vajutades tööriistaribal pii (nagu
Normal dokumendinäidisel põhinevale dokumendile. 1.3. Mittemurduv tühik Dokumentides tuleb ikka ette väljendeid või nimesid, mida ei taha lasta mitmele reale. Selleks, et Word käsitleks sõnasid ühena, tuleb asendada tavaline tühik natuke tugevama tühikuga. Mittemurduva tühiku saamiseks kasutage klahvikombinatsiooni Ctrl+Shift+Tühik. Nüüd käsitleb Word seda sõnade kombinatsiooni ühe sõnana. 1.4. Kuidas Wordi kopeerimisel kaotada vorming Kui püüda mõnest teisest programmist Wordi sisu kopeerida, püüab Word nii palju kui võimalik, säilitada vormingut. Eriti häiriv võib see olla mõne tabelitega võrgulehe kopeerimisel. Selleks, et Word ei säilitaks vormingut, tuleb kleepimiseks valida 'Edit->Paste Special...'. Edasi valige 'Unformatted Text'. Word sisestab nüüd vaid teksti, vormingut säilitamata. 1.5. Vormindusmärgid Nagu nii mõnigi teist on juba märganud, saab Wordis vajutades tööriistaribal pii (nagu
-teenustest. Digitaalseteks infomaterjalideks loetakse väljaanded, mis on talletatud digitaalsete (binaarsete) seadmete abil ja edastatavad andmesidevõrkude vahendusel. Digitaalraamatukogu on informatsiooni loomiseks, otsimiseks ja kasutamiseks mõeldud elektrooniliste ressursside ja tehniliste vahendite kogum. Digitaalraamatukogu sisaldab andmeid ja metaandmeid. Viimased kirjeldavad andmete omadusi (nt. vorming, autor, sisu, kasutusõigused) ja seoseid teiste andmete ja metaandmetega. Digitaalraamatukogu luuakse silmas pidades kindlate kasutajakoosluste infovajadusi ja infokäitumist. Digitaalraamatukogu ei teki iseenesest elektrooniliste teavikute ja infotehnoloogia kuhjumise teel, vaid see tuleb kujundada. Infotegevuse põhiprotsessid digitaalraamatukogus: publitseerimine, kogumine, säilitamine, korrastamine, vajaliku ülesleidmine, kättetoimetamine. 8. Mis on elektrooniline raamatukogu.
Töötaja Puulusikate arv Brutopalk Sots.maks Palgafondi kogukulu Jüri 20 Err:509 Err:509 Err:509 Jaan 30 Err:509 Err:509 Err:509 Madis 28 Err:509 Err:509 Err:509 Kalle 25 Err:509 Err:509 Err:509 Toomas 35 Err:509 Err:509 Err:509 Kokku Err:502 Err:502 Err:509 Err:509 Töötaja Puulusikate arv Brutopalk Sots.maks Palgafondi kogukulu Jüri 20 23 7.59 30.59 Jaan 30 34.5 11.385 45.885 Madis 28 32.2 10.626 42.826 Kalle ...