Kant) - õiguste ja kohustuste küsimused, isiklikud ja professionaalsed, tegutsemine viisil, et sellest võiks saada üldine seadus, et igaüks võiks käituda samal viisil, teiste väärtustamine, teiste kohtlemine eesmärkidena, mitte vaid vahenditena, tegutsemine viisil nagu elaksime ideaalses maailmas. · Õigused ja õiglus (J. Rawls) - võrdsuse, valiku vabaduse, ja õigluse printsiibid, ressursse tuleb kasutada efektiivselt ja tulemuslikult. · Vooruste eetika (Aristoteles) - Üldised inimlikud voorused äritegevuses, voorused seoses äritegevusega, organisatsioonide ja juhtimisega, eesmärk on areng juhina ja organisatsiooni arendamine, käitumine viisil nagu käituvad vooruslikud inimesed, püüdlemine täiuslikkuse poole. · Hoolimise eetika (C. Gilligan) - vaadatakse (peetakse oluliseks) isiklikke suhteid ja teistest hoolimist, teise perspektiivi lisamine.
tõlkimise ja mugandamisega. Nii tõlgiti ladina keelde Homerose eeposed ning hakati nende eeskujul ka ise ajaloo ainelisi eeposeid kirjutama. Roomlaste jumalad omandasid kreekaliku ilme. Ka teatri, kõnekunsti ning ajalookirjutuse osas tugineti suurel määral kreeka eeskujudele, mis aga ei takistanud roomlasi loomast selles vallas silmapaistvaid ja originaalseid teoseid. Paljudes vanameelsetes roomlastes tekitasid kreeka mõjud teravat vastuseisu. Kardeti muistsete rooma vooruste hääbumist halbade võõrmõjude tagajärjel. Kreeka kultuuri ja kommete ülevõtmist need protestid ei pidurdanud. Kuid muutuste kiuste säilitas rooma ühiskond pikka aega põhijoontes traditsioonilise ilme. Religioon Jumalad. Varasel ajal austasid roomlased erinevaid loodusjõude ja vaime. Iga asi või elusolend looduses oli nende meelest hingestatud, sisaldades endas jõudu, mida tähistati terminiga nuumen. Numeneid oli lõpmata palju – igal puul, kivil järvel, loomal jne
20.4. Kuidas rahvastiku vanuseline ja sooline kooseis aitab meil mõista ühiskonnaelu erinevaid aspekte? See aitab ennustada tulevast rahvastiku koosseisu ja rahva jätkusuutlikkust. Aitab mõista nt pensioniiga või majanduse mõju sündidele vms. 20.5. Mille poolest populatsioonimustrid modernses ja arenguühiskondades üksteisest erinevad? 21) Linna-, eeslinna- ja maaelu - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 21 21.1. Millised erinevused domineerivad diskusiooni linna ja maaelu vooruste üle? 1. loomulikkus vs kunstlikkus - maaelu on looduslik ja rahu, vaikus; linnaelu on justkui patusem ja kunstlikum 2. tuttavlikkus vs võõrapärasus - linna seostatakse uue, erineva ja ootamatuga, maaelu aga tuttavate inimeste ja asjadega 3. kogukondlikud suhted maal vs linnaelus domineerivad umbisikulised ühiskondiku iseloomuga sotsiaalsed suhted. 4. traditsioon vs muutus - maa on traditsiooniliste väärtuste kants ning linn koht, kus
inimese moraalse väärtuse määrab täielikult see, kas tema tegevuse maksiimiks on austus moraaliseaduste vastu ehk kohus kuuletuda kategoorilisele imperatiivile ([lihtne rahvatarkusest lähtuv reegel] K-l subj. printsiip, millest iga tegu lähtub või millega kooskõlas see sooritatakse). Selliselt Kant võrdsustab inimese kogu moraalse väärtuse teatud liiki kohusetundlikkusega. Sageli nähakse selles teiste inimlike vooruste (nagu heasoovlikkus) alavääristamisena. Küsitavad on Kanti eetikasüsteemis ka vabaduse seostamine enesevalitsemise ja enesele seaduseandmisega ning praktiline vajadus mõtelda, et moraali tingimuseks peab olema õiglane jumal. Kant ei lähtunud (aristotellikust) inimolemise eesmärgist, vaid puhtas mõistuses aprioorselt antud kõlblusseadusest, kategoorilisest imperatiivist. See ei olnud vaatlusele ja kogemusele
Kaks olulist märksõna: realism ja individualism sündmustik seotud konkreetse ajaloolise ja ühiskondliku kontekstiga, peategelane individualiseeritud ja realistlik. 18.sajandil tõusis romaan kirjanduse põhizanriks ning on seda ka tänapäeval. 13 Romaan on seega kaasaegse maailma eepos, hõlmavaim ilukirjanduslik maailmakirjelduse vorm. Eepoega võrreldes on romaan maisem zanr, selle tegelased pole ülevad kangelased, vaid vooruste ja vigadega inimesed (realistlik). Romaan on alati seotud kaasajaga, ta kõnetab kaasaegset lugejat. Romaani tegelastega on lugejal võimalik samastuda, romaanis juhtunut võib kõrvutada meie endi elus juhtunuga. Romaani tegelased on mitmekihilised, nende arusaamine iseendast võib lahkneda sellest, millise mulje nad kõrvaltvaatajale jätavad. Romaani tegelased võivad olla ümbritsevaga konfliktis. Romaani tegelased ei ole kunagi absoluutselt valmis
rahvasumm, hoiab ettevaatlik inimene sealt targu eemale; heidikud ja turunaised on need, kes võitlejaid lahutavad, laskmata ontlikel inimestel vastastikku kõrisid läbi lõigata. Seega on täiesti kindel, et kaastunne on loomulik tunne, mis ohjeldab iga indiviidi enesearmastust ja aitab seeläbi kaasa kogu liigi säilimisele. Just kaastunde ajel tõttame pikemalt mõtlemata appi neile, keda näeme kannatamas; just kaastunne täidab loomuseisundis seaduste, tavade ja vooruste rolli, pealegi selle eelisega, et keegi ei tunne kiusatust tema leebele häälele vastu hakata. Kaastunne ei lase tugeval metslasel röövida väetilt lapselt või põduralt vanurilt nende vaevaga hangitud elatist, kui tal vaid lootust on leida oma jagu mujalt. Kaastunne sisendab -- lisaks mõistuslikult põhjendatud õigluse ülevale maksiimile: tee teisele seda, mida sa tahad, et tehtaks sulle -- kõigile inimestele tolle teise, loomuliku headuse maksiimi, mis ei pruugi küll
Sokratese hinnangul elab hing kehast kõrgemal tasandil ning ta on igavene. Keha surma järel hing eraldub kõigest mateeriast ning läheb üle ideaalsesse maailma, igaviku maailma. Sokrates süstis tollastesse mõtlejatesse motivatsiooni jääda küsijaks, uurijaks ka siis, kui arvatakse end midagi teadvat. Esimesena tõstab ta eetilise teadvuse tunnetusteoreetilise põhialusena esile. Seejuures on ta ka suur vooruste kuulutaja. ,,Puhta mõistuse kriitikas" defineerib Kant kriitikat kui mitte üksnes hukkamõistu, vaid pigem piire määratlemiseks. Puhas mõistus e teadmine, mis ei saabu meelte kaudu ja on meelelisest kogemusest sõltumatu. Tunnetus algab kogemusest ning ajalises mõttes eelneb kogemus igasugusele tunnetusele, ent see ei tähenda siiski seda, et tunnetus kogemusest lähtub. Tuleb aga uurida, kas inimesel on midagi a priori e enne kogemust, kaasa antud, enne kõike
küündis ning lisaks vajalikku haridust oli saanud. Mõistusele vastasid vähesed. Need olid nn tõelised vaimuaristokraadid ehk filosoofid, kes oma loomuomaduselt on kutsutud riiki valitsema. Nad on tõearmastajad, mis on eelduseks õiglusele. Tahtele vastasid ametnikud ja valvurid, keda on märgatavalt enam kui filosoofe. Nad jäävad oma võimetelt filosoofidele alla, neid iseloomustab sünnipärane ülim vaprus, kohusetunne ning lojaalsus riigiasjade suhtes ning selliste vooruste tõttu peavad nad aitama filosoofidel teostada ülimalt vooruslikku ehk õiglast riigivalitsemist. Hirmudele vastas kogu ülejäänud vaba rahva (talupojad, käsitöölised, kaupmehed) paljuski arutu ning pimedate tungide ajel tegutsev mass, kes on vähe vooruslikud, sest nad on puudulikult haritud ega mõista, mis on tegelikult vooruslik ehk õiglane. Nende roll on teenindada kaht esimest väikesearvulist rahvakihti voorulikul riigivalitsemisel.
Selline kuningas sümboliseeris riigi ühtsust. Kreeka mõtlemises oli kuningas jumalik sellepoolest, et ta tõi samamoodi harmoonia oma kuningriiki nagu Jumal toob harmoonia maailma. Kuningas kehastas kogu maailma valitsevaid seadusi ja õigust. Nii said inimesed alluda kuningale ilma moraalset vabadust ja väärikust kaotamata. Kui kuningas oli despootlik, siis seda peeti ikka halvaks. Maailma linn Stoikude filosoofias oli oluline inimese tahte ja vooruste arendamine, kusjuures peamisteks voorusteks oli otsustusvõime, kohusetunne, kindlameelsus, ükskõiksus naudingu suhtes. Vooruslikuks peeti usulist ühtsust ja täiuslikkust loodusliku ja tõelise moraalse korraga. Stoikud uskusid maailma headusesse ja mõistuspärasusse ja inimjõusse. Nii inimene kui Jumal olid nende arvates ratsionaalsed. Inimesed on Jumala pojad ja üksteise vennad. Inimesed igal pool saavad mõista seda, mis on õige ja mis vale, kui nad kasutavad oma mõistust
näitlejana kaasa lõi. ~10 aastaga suutis mees aga luua hulga oivalisi komöödiad, mis kuuluvad koomilise teatri klassikasse. Lisaks eelmainitutele ,,Don Juan", ,,Ihnus" ja ,,Misantroop". Autori paeluvuse üks põhjus on, et ta peegeldas oma kaasaja Prantsusmaa elu kombeid laiemalt ja värvikamalt kui ükski teine toonane näitekirjanik. Elu-olu kirjeldas kriitiliselt, vaheda satiiri abil. Moliere näitas oma tegelasi üldinimlikena, lahates loomust koos vooruste ja nõrkustega. Ta komöödiad kandsid humaanset moraali ja filosoofiat: ta oli loomulikkuse ja inimliku lihtsuse pooldaja. Teda häirib võltsus, tehtud, silmakirjalikkus, peenutsemine. Tema satiiri märklauaks on aristokraatlik seltskond, elukauge idealism, naiivsus. Nõrgaks peetakse tema süzee arendamisvõimet: näidendite lõpud on sageli kunstlikud. Tema tugevus seisnes aga tegelase karakteri psühholoogiliselt peenes ja vaimukas esituses, sõnakoomikas.
väline ehk juriidiline ning sisemine ehk moraalne. · Tähelepanelikkuse vastandiks on tagarääkimised · Siit teose kaks osa: ja mõnitamine. · "Õigusõpetuse metafüüsilised lähtealused" ja · Armastus ja tähelepanelikkus on ühendatud "Voorusõpetuse metafüüsilised lähtealused." sõpruses. · Õigusõpetus · Vooruste lihtsaks lisandiks on käitumisega seotud · Mis on õigus? voorused: viisakus, külalislahkus, kõnetatavus. · "Õigus on nende tingimuste üldistus (kehastus), · Vooruse reeglid suunavad meid oma kohustuste mille all ühe suvalisus teise suvalisusega vastavalt vabale ja rõõmsameelsele täitmisele. vabaduse üldistele seadustele on ühendatavad." · Kokkuvõte
suutis mees aga lua suure hulga oivalisi komöödiad, mis kuuluvad koomilise teatri klassikasse. Lisaks eelpool mainitutele näiteks ,,Don Juan", ,,Ihnus" ja ,,Misantroop". Autori paeluvuse üks allikatest on kahtlemata see, et ta peegeldas oma kaasaja Prantsusmaa elu kombeid laiemalt ja värvikamalt kui ükski teine tollane näitekirjanik. Eluolu suutis mees kirjeldada kriitiliselt, vaheda satiiri abil. Moliere'il õnnestus oma tegelasi näidata üldinimlikena, lahates selle loomust koos vooruste ja nõrkustega. Lisaks pani autor oma komöödiad kandma humaanset moraali ja filosoofiat: ta oli loomulikkuse ja inimliku lihtsuse pooldaja. Teda häirib võltsus, tehtud, silmakirjalikkus, peenutsemine. Tema satiiri märklauaks on aristokraatlik seltskond, elukauge idealism, naiivsus. Nõrga kohana Molier'i loomingus peetakse tema süzee arendamisvõimet: näidendite lõpud on sageli kunstlikud. Tema tugevus
moodustavad elava kompositsiooni, millel on aimata inimese �sjast puudutust. Maali �mbritseb tagasihoidlik intiimne �hkkond, luues harmoonilise reaalsuse illusiooni, olles l�biimbunud geselligheit kontseptsioonist, mis k�tkeb endas omadusi nagu �rnus ja s�damlikkus ning eeldab teose vaatlemist kiirustamata. Selle vaikelu lihtsakoelisus ei t�henda ometi, et teosesse ei oleks peidetud filosoofilis-allegoorilist s�gavust, mis on seotud pahede ja vooruste s�mboolikaga ning hollandi kunstis eriti populaarse kaduviku teemaga. Karikas veiniga s�mboliseerib traditsiooniliselt Kristust ja tema lunastusohvrit ristil, purustatud kreeka ja sarapuup�hklid r��givad lunastaja kahetisest olemusest: jumalikust ja inimlikust. Sidrun kui v�ltslik s�ber ehk amicus fictus t�hendas aga v�lise ilu petlikkust, mille taha varjata kibedust ja m�rudust. ****** Frans Snyders oli kuulus Flaami maalikunstnik, �ks suurtest meistritest, kes on
õnnestunud. Etruskite ülemvõim jäi ilmselt taastamata seetõttu, et ka teised latiini hõimud võitlesid selle vastu. Teada aga sellest kõigest on vaid legendaarsete allikate kaudu. Legend räägib et kangelane nimega Mucius Scaevola olevat tunginud Porsenna välilaagrisse ja tahtis kuningat tappa, aga ta langes vangi, temalt hakati välja pinnima ____, tema aga pani käe tulekohale ja lasi sel söestuda, Porsenna seda imetles ja lasi ta vabaks. Selles legendis Mucius on Rooma kõigi vooruste ideaal ja kehastus, ideaalne stoik. Paralleelselt etruskitega oli Roomal kokkupõrkeid ka teiste latiini linnadega, kes aga samuti võitlesid etruskitega. Et seda sõda võita sõlmisid 8 latiini linna liidu, juhtiv linn oli Tuscunum. Aastal 496eKr toimus oluline lahing Roomlaste ja latiini linnade vahel. See lahing pärimuse järgi toimus Regilluse järve ääres, latiinid said selles lahingus lüüa. Roomlased aga jätkuvalt vajasid tuge etruskite vastu ja tegid
Rändab Egiptusesse, võib-olla ka Indiasse; pikemalt viibib Sitsiilias, Alam- 4 Itaalias. 387 tuleb tagasi Ateenasse. Rajab kuulsa Platoni Akadeemia, kus õpetab tasuta. Tema ümber koondub õpilaste ring. Platon elab kuni surmani Ateenas ning sureb keset tööd. Säilinud 34 dialoogi, milledest osa pole audentsed: "Apoloogia" - sisaldab Sokratese kaitsekõne kohtunikule. "Kridon" - räägib sellest, et seadustest tuleb lugu pidada. "Protagoras" - vaidlus sofistidega vooruste üle. "Gorgias" - voorused, nende õpetatavus. Retoorikast ei piisa harimiseks. "Menon" - tunnetuse olemus on meeldetuletamine. "Kratylos" - keelest, selle tähendusest. "Symposion" - võoruspidu, joomapidu. Eros (armastus ilu vastu) on filosoofilisi püüdlusi liikumapanev jõud. "Phaidon" - räägib hinge igavikulisest. Esitab oma ideedeõpetuse. "Politeia" - ehk riik. Kõige ulatuslikum ja sisukam teos. "Phaidron" - esitab oma hinge kolmikjaotuse.
· Implitsiitsed normid kirjutamata, kuid üldtunnustatud normid (kui rikutakse kirjutamata norme, siis "minnakse üle piiri"). Piiride sügavuse aste on erinev. Sügavaimad piirid on seotud meie identiteediga. EETIKA SUUNDI: 1 Teoreetiline eetika. Metaeetika ehk analüütiline eetika uurib eetika mõisteid (hea/halb, voorus/pahe, moraaliotsustuse struktuur, jne), eetika koodekseid, eetika süsteeme e teooriaid: · Vooruste eetika ehk iseloomu-eetika, millele vastavalt on eetika ülesandeks inimese loomuse täideviimise võimaldamine (nt Aristotelese eetika ja enamik antiikaja eetikatest). · Tagajärje eetika , mis vaatleb eetiliste küsimuste puhul eelkõige tegusid ja nende tagajärgi (nt utilitarism, konsekventsialism) "Eesmärk pühitseb abinõu" e. summum bonum (jesuiidid) 2 Praktiline eetika
See on naise jaoks talumatu solvang ja ta laseb Guntheri vasallil Tronje Hagenil Siegfriedi tappa. Tronje Hagenist saab eepose teine peakangelane, vastandudes negatiivsena Siegfriedi ideaalile. ,,Kuidas Siegfried maha löödi". Eepos algab sellega, kuidas Kriemhild Burgundias Wormsi kuningakojas üles kasvas. Kriemhild oli nii ilus, et üheski ümbruskonna maakonnas polnud leida kaunimat kujult ega kenamat vooruste ja üllasmeele poolest. Paljud rüütlid tahtsid teda omale naiseks. Gunther, Gernot ja Giselher olid Kriemhildi kolm venda, kes olid kuningad ja kaitsesid teda. Ühel ööl nägi Kriemhild und, mille tähenduseks oli ema talle öelnud, et Kriemhildi mees kunagi tapetakse.Samal ajal kasvas Madalmaades suureks kuningapoeg Siegfried, kelle isa oli Siegmund ja ema oli Sieglind ja nende kants seisis Xantenis Alam Reini ääres
Aupaiste ehk nimbus (ld nubes - "pilv, udu") jumaliku või püha isiku pea ümber olev valgusala, mis rõhutab austatava isiku erilisust ja auväärsust ringis olev rist Jeesuslapse, Kristuse sümbol, viitab lunastusele risti läbi ümmargune nimbus kõikide pühade isikute (siia kuuluvad ka peainglid) sümbol. Sõrmusekujuline aupaiste osutab pühakute "abielule" kristlusega kolmnurkne aupaiste Jumal-Isa sümbol kuusnurkne nimbus - personifitseeritud vooruste või allegooriliste kujude märk nelinurkne aupaiste - mittepühakutest väljapaistvate isikute nimbus (nelinurk ehk ruut on maa tähis). Itaallane Johannes Diakoni pidas seda 800. aastal "elava inimese tundemärgiks". Tol ajal eraldas nelinurkne oreool elusaid pühakuid taevasse pääsenutest. Nelinurkset nimbust kasutati paavstide kujutamisel rombikujuline aupaiste nimbus Kristuse või Jumal-Isa pea ümber
See on naise jaoks talumatu solvang ja ta laseb Guntheri vasallil Tronje Hagenil Siegfriedi tappa. Tronje Hagenist saab eepose teine peakangelane, vastandudes negatiivsena Siegfriedi ideaalile. ,,Kuidas Siegfried maha löödi". Eepos algab sellega, kuidas Kriemhild Burgundias Wormsi kuningakojas üles kasvas. Kriemhild oli nii ilus, et üheski ümbruskonna maakonnas polnud leida kaunimat kujult ega kenamat vooruste ja üllasmeele poolest. Paljud rüütlid tahtsid teda omale naiseks. Gunther, Gernot ja Giselher olid Kriemhildi kolm venda, kes olid kuningad ja kaitsesid teda. Ühel ööl nägi Kriemhild und, mille tähenduseks oli ema talle öelnud, et Kriemhildi mees kunagi tapetakse.Samal ajal kasvas Madalmaades suureks kuningapoeg Siegfried, kelle isa oli Siegmund ja ema oli Sieglind ja nende kants seisis Xantenis Alam Reini ääres. Siegfried oli kuulus oma
mängimine või pilvepiiril taevaste ja maiste asjade üle targutamine, vaid pigem elamise viis. Seepärast tegeles Sokrates ka eelkõige kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi (aretē) nagu õiglus (dikaiosynē), vaprus (andreia), vagadus (hosiotēs, eusebeia), mõistlikkus (sōphrosynē) jne, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu (eudaimonia). Vooruste määratlemisega seonduv ning läbiv teema Sokratese õpetuses on püüd määratleda seda, mis on teadmine (epistēmē) ja kuidas see toimib. Et kõik ametimehed midagi oskavad – neil on mõni kunst või oskus (technē) –, siis selle juurde peab kuuluma ka teadmine sellest, mida nad oskavad, ning seda teadmist peavad oskama nad ka teistele, nt õpipoistele edasi anda, seega peavad oskama nad sellest sõnade vahendusel aru anda (logos). Enamasti aga satuvad ametimehed oma
ning olla kohtunikuks vaidlustes. Valitsuse roll on tasakaalustada meditsiinitöötajate ja patsientide huve ja kõrvaldada tervisekindlustusest kasumotiiv. 14. LINNASTUMINE 14.1. Linnaelu vs maaelu · Linnaelu omadusteks peetakse: Agressiivsus Maskuliinsus Intelligents Võim · Maaelu omadusteks peetakse: Perekond Puhkus Rahu ja vaikus turvatunne Linnaelu vs maaelu Linna- ja maaelu vooruste üle vaieldes domineerivad 4 teemat: 101 · Loomulikkus kunstlikkus ehk kas linn on tsiviliseeritum või hoopis patusem kui maa; · Tuttavlikkus võõrapärasus ehk linna seostatakse uue, eripärase ja ootamatuga, maaelu aga kõige tuttavlikuga; · Kogukondlikkus maal vs umbisikulisus linnas; · Traditsioon muutus ehk maa on seotud traditsiooniliste väärtustega, linna nende purustamisega 14.1.1
Modernismi mõttelaad on suur meelitaja, mis paneb valitsema piiritu enese teostus printsiibi, nõudmise autentse enese kogemuse järele, üleärritatud tundelise subjektivismi ning vabastab sellega hedonistlikud motiivid, mida on võimatu ühendada tööelu ja distsipliiniga ja üleüldse eesmärgipärase eluviisi moraalse te alustega. See on kultuur, mille modernism on täis vaenulikkust majanduse ning juhtorganite relatsioneeritud argipäeva konventsioonide ja vooruste vastu. Neokonservativismis kerkib küsimus, kuidas panna kehtima norme, mis piiraksid ohjeldamatust, taaslooksid distsipliini ning tööeetika, vastandaksid individuaalsete võimete konkurentsi voorustele sotsialistliku nivelleerimise. Lahenduseks peab Bell religiosset uuenemist, igal juhul ühendust loomulike 79
koomilise teatri klassikasse. Lisaks eelpool mainitutele näiteks ,,Don Juan", ,,Ihnus" ja ,,Misantroop". Autori paeluvuse üks allikatest on kahtlemata see, et ta peegeldas oma kaasaja Prantsusmaa elu kombeid laiemalt ja värvikamalt kui ükski teine tollane näitekirjanik. Eluolu suutis mees kirjeldada kriitiliselt, vaheda satiiri abil. Moliere'il õnnestus oma tegelasi näidata üldinimlikena, lahates selle loomust koos vooruste ja nõrkustega. Lisaks pani autor oma komöödiad kandma humaanset moraali ja filosoofiat: ta oli loomulikkuse ja inimliku lihtsuse pooldaja. Teda häirib võltsus, tehtud, silmakirjalikkus, peenutsemine. Tema satiiri märklauaks on aristokraatlik seltskond, elukauge idealism, naiivsus. Nõrga kohana Molier'i loomingus peetakse tema süzee arendamisvõimet: näidendite lõpud on sageli kunstlikud. Tema tugevus seisnes aga tegelase
pealegi kui neil polnud õnnestunud oma kulddelfiinist soodsalt lahti saada. Seejärel algas imelise kala kiitus, milles tuhat korda õrnalt vihjati Flandria Marguerite'i noorele kihlatud peigmehele, kes tol ajal Amboise'is kurvalt oma päevi veetis ja kes aimatagi ei võinud, et tema pärast peavad Põllutöö, Vaimulik Seisus, Aadel ja Kaubandus mööda maailma reisima. Mainitud delfiin oli noor, oli ilus, oli tugev ja ennekõike (kõigi kuninglike vooruste suurepärane päritolu!) ta oli Prantsuse lõvi poeg. Ma väidan, et julge võrdlus on imestusväärne ja et teatris esitatav looduslugu päeval, kus üht kuninglikku pruutpaari allegooriate läbi ülendatakse, sugugi ei tarvitse tagasi kohkuda delfiini eest, keda lõvi on sünnitanud. Just säärased haruldased, kõrgelennulised võrdlused on ehtsa vaimustuse tunnistajad. Sellest hoolimata, kui lubatakse ka arvustusel oma sõna sekka öelda, oleks poeet
77 nõutavad mitte materiaalsed omadused, vaid ideaalsed voorused. Ainult nende viimaste kaitse all tõuseb ja lööb õitsele ka majandus ja selle õitseng jätkub vaid seniajani, kuni nende puhtriiklike omaduste hukuga koos ei hukku ka majandus ise. Just nimelt seda protsessi me, paraku, jälgime praegu tema kõige kurvastavamal kujul. Inimeste materiaalsed huvid õitsevad alati ainult inimkonna sangarlike vooruste kaitse all. Kuid tasub materiaalsetel huvidel vaid kerkida esiplaanile, kui nad sellesamaga rebivad katki oma eeldused iseendi olemasoluks. Saksamaa ajaloos saatis riiklikkuse tõusu alati ka majanduslik tõus, ent alati, kui vaid majandus muutus meie rahva elu ainsaks sisuks, halvenesid ideaalsed voorused, riik käis alla ja oma langemisel kiskus sinna mõne aja pärast ka majanduse. Kui me esitame endile küsimuse, millised faktorid nimelt on peamised riigi moodustamiseks ja
議類 ⇒徨 反対 ⇒縦 参考 ⇒廣 比較! ⇒構 参考 ⇒廿 1 keskmest eemal, mitte samas suunas 3 pikali, r˜ohtasendisse panema《動詞》 kui kesktelg《名詞》 4 eksima u¨ ldiste vooruste ja 2 r˜ohtsuund (vastandina p¨ust suunale) t˜oekspidamiste vastu《動詞》 《名詞》 側 ¨ OKE LO ¨ 11 SAGEDUS B . KANJI SHOHO 198 -1 251
Järgnes uus üldine vaikus, mille sekka aeg-ajalt kostsid tagasihoitud nuuksud, siis laotas õpetaja oma käed laiali ja palvetas. Seejärel lauldi liigutav laul, millele järgnes jutlus teemal «Mina olen ülestõusmine ja elu». Jutluse kestel maalis vaimulik nii kauneid pilte kadun u d poiste meeldivusest, veetlevast iseloomus ja haruldasest andekusest, et iga kohalviibija temaga mõttes nõustus ja südametunnistuspiina tundis meelde tuletades, et oli nende vooruste suhtes varem alati kangekaelselt pime olnud ja vaestes poistes niisama kangekaelselt ainult vigu ning puudusi näinud. Pastor jutustas lahkunute elust ka nii mõnegi liigutava lookese, mis valgustasid nende meeldivat, suuremeelset iseloomu, ja inimesed taipasid nüüd selgesti, kui õilsad ja ilusad olid need vahejuhtumid, ning meenutasid kurvastusega, et tollal, kui need aset leidsid, olid need tundunud lihtsalt ulakusena, mis täiesti piitsa väärisid. Kogudust valdas pateetilise kõne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
