1) Isikutesse puutuv õigus (isiku- ja perekonnaõigus) 2) asjadega seotud õigus (omandiõigus) 3) hagid (kaebused) ja õiguste kaitse (protsessiõigus). 10 Justinianuse koodeks- kuningas on Jumala poolt seatud, tema võim on Jumala antud. Kuningas vastutab Jumala ees, tema peamine ülesanne on hoida rahu. Kuningal peab olema paternalistlik ja personaalne suhe alamatega. Kuningas peab olema vooruste kehastus ja tagaja. 11
19. sajandi Venemaal ja USAs. USAst ega Venemaalt ei võrsunud umbes 200 aasta jooksul (17.sajandi keskpaik kuni 19. sajandi keskpaik) ühtki väljapaistvat klassikalist filoloogi ega kirjutatud ühtki olulist erialast teaduslikku käsitlust. · Eeskuju oma rahva ja riigi arendamisel (ühiskondliku vooruse mudel) Klassikaliste kohanimede panek USAs Capitolium, Phoenix, Atlanta etc. · II isiklike vooruste mudel Dzentelmenliku kasvatuse alus, nt: antiikautorite tsiteerimine, klassikaliste paralleelide kasutamine kirjandusteostes, antiikajast pärit orjanimede kasutamises lõunaosariikides jne. Venemaal: avaldus ilmaliku teatri loomisega 1672. · Madalmaade vahendusel, Peeter I . 1718 ukaas: anda teada antiikesemete leidudest vaevatasu. · Arheoloogide kutsumine Euroopast selgitamaks, milliseid antiikseid arheoloogilisi leide Venemaal leidub.
omane loomadele (lõvi ja rebane) ; honestas pidada oma sõna Cicero valitseja kohustustest : tuleks järgida Platoni juhiseid. Kaitsta kodanike huve. Valitseja peaks hoolitsema riigi kui terviku eest ,,Valitsejapeeglid" Itaalias vürstivõimu kasv Itaalias, tulid võimule juhtivad perekonnad, vabariigid hakkasid muutuma monarhistlikumateks. Valitsejapeeglid uus zanr arutati vürstlike vooruste üle , vürst peaks olema teistest vooruslikum ja olema eeskujuks teistele tema vooruslikud omadused : armulikkus, halastus, heldus, suuremeelsus. Euroopa poliitiline kriis 1494 Itaalia päriluskonfliktidesse sekkusid teised Euroopa riigid kaasati Prantsusmaa, Habsburgid, Inglismaa, Türgi.Itaalia sõjad 1494-1559. Moraalne allakäik - Sõjardpaavstid : Alexander ja Julius II. Moraalne paanika (ajaloolaste arvates) Lahendus ? Utopism. T
10. klass 1. Nimeta kaks kuulsamat vanakreeka eepost. Kaks kuulsamat vanakreeka eepost on Homerose ,,Ilias" ja ,,odüsseia". 2. Selgita mõisteid: Achilleuse kand, Trooja hobune, Olympos. Achilleuse kand ainus nõrk koht. Trooja hobune miski, mis paistab millegi muuna, toob õnnetust. Olympos 12 peajumala elukoht. 3. Kuidas on inspireerinud 20. sajandi psühholoogiat Sophoklese ,,Kuningas Oidipus"? 20. sajandi psühholoogiat on inspireerinud Sophoklese ,,Kuningas Oidipus" Freudi Oidipuse kompleksi näol, mille kohaselt võib poistel esineda alateadlik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga. 4. Kust ja millest on alguse saanud euroopalik teater? Euroopalik teater on alguse saanud vanakreeka teatrist, dionüüsiatest. 5. Mis iseloomustas vanakreeka teatrit? Vanakreeka teatrit iseloomustasid suured maskid, koturnid, valdavalt tragöödiate etendamine, näitlejateks mehed, etenduste toimumine vabas õhus. 6. Nimeta keskaja Euroopa kuulsamad kan...
Minu isikliku vabaduse teostamine on kõige olulisem. Sotsiaalse hüve eetika tähtsam on teenida mingi kollektiivi huve. Subjektiivne heaolu on tähtsaim asi, seda küsitakse ja uuritakse otse inimestelt. Mingi idee teenimine NT: kommunism, rassism Kuidas elada hästi? Mida teha, et olla õnnelik? Populaarne hedonism iha objekte võimalikullt palju omandada Aristoteles, Platon loomutäiuste või vooruste eetika inimese loomupärane kalduvus ühte või teistmoodi käituda v elada, teha. Loomutäius on hea kalduvus.Loomutäius kalduvus käituda üht v teistmoodi käituda nii, et selle tulemuseks on hea elu. Paheline on see siis kui tulemuseks on halb elu. Ka pahe on laduvus. Hea on olla mõõdukas. Tuleb treenida. Vaprus on kesktee hulljulguse ja arguse vahel. Religioosne eetika tuleb uskuda, mitte ei tule treenida. Armastada Jumalat.
Aristotelese õnne valem: Selleks, et saavutada õnn ja hästi elada, tuleb oma voorused hästi välja arendada ja elada neile vastavalt. Tuntumad esindajad: Elizabeth Anscombe, Philippa Foot, Alasdair MacIntyre, Richard Taylor, Michael Slote, Hursthouse. Moraalsed voorused: ausus, headus, õiglus, lahkus, tänulikkus jne. Mittemoraalsed voorused: julgus, optimism, ratsionaalsus, tarkus, enesevalitsemine, kannatlikkus, töökus, musikaalsus, puhtus jne. Ka kaasajal tegeletakse nn vooruste kataloogide koostamisega. Nt on loetud kokku kõik voorused ja pahed, mis esinevad inimese suhtes keskkonnaga. oVoorused: tähelepanelikkus, hoolitsus, koostöövalmidus, õiglus, häälestumine jne. oPahed: uhkus, sovinism, hirm, ignorantsus, sentimentaalsus jne. Kokku sai L. van Wensveen 189 voorust ja 174 pahet, mis on esinenud keskkonnaalases kirjanduses pärast 1970.-ndaid. Julgus, lahkus, ausus, lojaalsus!!
Jõud, mis suunab selle nähtuse talle omasele eestmärgile. Kõigel on põhjus. Kuid ka juhuslikkus on olemas. Juhus on mitme põhjuse kokkulangemine. Tunnetusteooria: Tõelise teadmise tunnuseks on üleüldisus ja paratamatus. Meelteandmed on teadmiste allikas ja loogika selle struktuur. Tõepärane võimalus on alati parem, kui vaevaltusutav võimalikkus. Eetika : Kõiges peab olema mõõdukas. Inimene püüdleb alati ülima hüve poole. Mesotes keskmise leidmine. Poliitika: Kõigi vooruste koondmõiste on õiglus. Inimene on ühiskondlik loom, kes vajab ühiskonda. Riigikorra variandid Loomulik riigikord Ebaloomulikud riigikorrad Monarhia kõige jumalikum Türannia ühe hirmuvalitsus Aristokraatia parim mõeldatavast Oligarhia rikaste võim Polüteia ehk vabariik enamuse võim Demokraatia lihtrahva võim + demagoogid Poeetika dragöödia kõige väärtuslikum.
snniprane vimete erinevus phjendab nende iguslik-poliitilist ebavrdsust. Hing Seisus Voorus mistuslik valitsejad tarkus sakas sjalis-administratiivne vaprus iglus ihalev tootjad mdukus iglusest kui riigi voorusest saab Platoni silmis olla juttu vaid siis, kui tarkuse, vapruse ja mdukuse vooruste kaudu defineeritud seisused on ksteisega harmoonilistes suhetes, see thendab antud juhul aga loomuprastes valitsemis- ja allumissuhetes. Ebaiglane on siis vastavalt selline riik, kus inimesed tegelevad ka muuga, sealhulgas ka sellega, milleks neil puuduvad eeldused ja ettevalmistus. Eelkige on aga ebaiglusega tegemist seal, kus ilma vastavate eeldusteta inimesed hakkavad sekkuma riigi valitsemisse. Teadmine ja vim. Nagu eelnevast nhtub, on Platoni petuse jaoks iglasest
tühised. Tühine oli pasuna puhumine, ussidega mängimine. Konnad. 21. tütar Liisi sebib Pearu poja Joosepiga. Krõõda lahtised käed, Andrese ramm. lühem ja tugevam kui Maret, kes on pikem ja kleenukesem. Ei Liisi ega Maret ega ka Joosep ei armasta Vargamäed. Liisi on isa tütar, kõik ütlevad seda. Liisi asutas Joosepiga kaheliikmelise vandeseltsi Pollo vastu ja mitte tema pahede, vaid otseteed tema vooruste pärast: miks ta ei lasknud oma suud sulgeda altkäemaksuga. Joosepi ja Liisi armastuse pärast pidi Pollo surema, sest nemad ei tahtnud, et ta öösel sellest kõigile kuulutaks. Tõekuulutamise pärast pidi ta oma ärka ja maia hinge jätma rebasekakule. Uus koer Muska samasugune -> koerad olid kõige vihasemad nende armastuse vastased. ,,Saab kuhu saab, saab kuidas saab, aga seia ei jää mina mitte..Siin on alati riid ja kohtukäimine, sellepärast
luksust ja igal juhul askeetlikku eluviisi harrastada. See, mis epikuurlast peaks iseloomustama, on luksusest sõltumatus; ta võtab selle vastu, kui elu niisugust võimalust pakub, ning ei tunne kahetsust, kui elu ta sellest võimalusest ilma jätab. Sest luksus ei kahjusta õnnelikku elu, kuid ei ole selleks ka tarvilik. Seetõttu ei ohusta targa õnnelikkust ka elujuhuslikkused. Seda õnnelikku elu kirjeldab Epikuros ka traditsiooniliste vooruste – tarkus, vaprus, mõõdukus, õiglus – kaudu võimaldatud eluna. Tarkust vajatakse selleks, et põhjendamatutest hirmudest ja tühjadest soovidest vabaneda, mis võiksid kahjustada nauditava ehk õnneliku elu saavutamise võimalikkust. Selles aspektis pole epikuurlaste ja stoikute vahel erinevust, mõlemate jaoks on mõistuslik arusaam ainus õige tee õnnelikkusele. Kuid kui stoikute jaoks oli mõistus lõppkokkuvõttes maailma valitsev jõud, siis epikuurlaste jaoks on ta üksnes
milliseks tal tuleks ennast kujundada. Filosoofia on siinkohal eelkõige huvitatud küsimusest, kuidas on need normid põhjendatud. Platonil on neile kaks põhjendust. Esimene lähtub kreeklaste jaoks ilmsest eeldusest, et kõik inimesed püüdlevad loomulikul viisil eudaimonia`t. Voorused on põhjendatud kui vahendid, mis suurendavad inimeses võimalusi seda põhjendamist mittevajavat eesmärki saavutada. Teine põhjendus puudutab eetiliste normide sisu. See on Platoni järgi fikseeritud vooruste üleajalooliste olemustega. Seega annab maailma igavene olemus-struktuur tema käsituse kohaselt inimesele justkui ette eetiliselt õigustatud käitumise normid. Niisuguste normide mõistmine ning sellekohane käitumine on seetõttu sõltuvuses sellest, kuivõrd on inimesed võimelised vastavaks olemustunnetuseks. Samas tuleb silmas pidada, et eetiliste normide tunnetamine ei kujuta endast Platoni järgi mitte inimesepoolset mõistuskonstruktsioon,
EKSOLE) jne 5) kreeka õpetlaste (nt Aristoteles, Platon, Eukleides) tööde tõlkimine araabia keelde, tänu millele said Lääne-Euroopa õpetlased hiljem vanakreeka autorite töödega tutvuda 6) malemäng UUSAEG. humanism maailmavaade, mis seab merkantilism majanduspoliitika, mille esiplaanile inimeses ühes tema vooruste ja eesmärk on suurendada riigi sissetulekuid puudustega ning näeb maailma inimese kaitsetollidega sisseveetevatele kaupadele, vaatekohast samas võimalikult palju kaupa eksportida renessanss Euroopa ajaloos uus revolutsioon pöördeline periood maailmavaade ja kultuuritüüp, Itaalia 14.- ühiskonna ja riigi ajaloos, mis toob kaasa 15
mingit võimalust ega õigustki riigiasjade otsustamisel osaleda, sest massil pole tema arvates riigi juhtimises osalemiseks mingeid eeldusi ega võimeid ja see polnud ka nende funktsioon . Platoni arvates pidi riiki juhtima keegi, kes seda oskab teha ning selleks isikuks oli filosoof, kellele on teada ka õigluse tähendus. Erinevus on ka selles, et Platoni "Riigis" täidab valitseja-filosoof oma funktsiooni, ta juhib riiki, mitte ei käsitse võimu nagu enamik tänapäeva riigijuhte. Vooruste pinnalt tuletab Platon ka õigluse mõiste. Õiglus on tema arvates kolme vooruse kogusumma ehk igaüks teeb seda, milleks ta on loodud (õigluse organistlik käsitlemine).Ta ütleb, et õiglus on olemas igas inimeses ning õiglus väljendub selles, et igaüks viib ellu oma ülesannet ja ei tegele asjadega, milleks pole tal eeldusi/võimeid. Ebaõiglus on kui kodusõda tasakaalu vahel ja ta kõrvutab riiki jälle inimorganismiga tuues näite sellest, et iga osa
I raamat põlluharimine (palved põllundusjumalatele ja Augustusele; töö õilistamine ,,labor omnia vincit." (töö võidab kõik). II raamat puude (eriti viinapuude ja oliivide) kasvatamine; kevade ja põllumehe ülistamine III rmt loomakasvatus; ekskurss armastuse kõikvõimsusest ,,omnia vincit amor." IV rmt mesilaste pidamine; lõppekskurss: müüt mesinik Aristaiosest (mesilased on vanarooma vooruste esindajad: hoolsus ja töökus, ohvrisurm isamaa eest, austus valitsejale. Teose eesmärgiks oli toetada imperaator Augustust põllumajanduspoliitika tegemisele, samuti näidata rasket põllumajanduslikku tööd kui raamistikku filosoofiliste probleemide käsitlemiseks. Inimene õpib kannatlikus võitluses loodusega alluma jumalikele seadustele. 109. Iseloomusta P. Ovidius Naso eepilist peateost ,,Metamorfoosid": kesksed ideed,
vastavates situatsioonides. Moraalsed voorused A järgi on vaprus, tasakaalukus, lahkus, eneseväärikus, leebus, tõearmastus, viisakus, õiglus jt. Kuldne kesktee äärmuslike käitumiste vahel. A ei pea oma loetelu lõplikuks, aga ta teab, et neid on rohkem kui Platonil, kes pidas tarkust, vaprust, tasakaalukust ja õiglust lõplikeks ja piisavaks. Moodsaid voorusteoreetikuid: Anscombe, MacIntyre, Foot, Taylor Vooruseetika kriitika: teoreetikute pakutud vooruste loetelud ei kattu. see, mida vooruseks peetakse, sõltub ajast ja kohast. voorusteoreetikud defineerivad ümber oma eelarvamusi ja eelistusi voorusteks (ja eluviise, mis neile ei meeldi, peavad pahelisteks) ei anna juhiseid, kuidas lahendada eetilisi dilemmasid, ei võimalda vastata küsimusele „mida on õige teha.... (olukorras)“ eeldab, et on olemas inimloomus, milles sisalduvad üldised käitumise ja tundmise
Eepos on pööratud minevikku kirjeldab sündmusi, millel pole kaasajaga mingit seost. Minevik on suletud, sündmused lõpetatud. Eepos on ühehäälne, koosneb tegudest mitte tõlgendustest. Vanim eepos ,,Gilgames" Rahvaeepos suulisel teel levinud, ilma kindla autorita jutustused Kunsteepos ühe autori teos, mis jäljendab rahvaeepose vormi ,,Kalevipoeg" on segu neist kahest. Romaan eeposega võrreldes maisem zanr, tegelased vooruste ja vigadega. Ka muistsed kangelased on kujutatud tänapäevases võtmes, lugeja ja kangelase vahel puudub barjäär. Romaan on alati seotud kaasajaga, suudab kõnetada kaasaegset lugejat isegi siis, kui on ajaloolise sündmustikuga. Tegelased on keerulisema kui eeposes mitmekihilisema, arvamus iseendast lahkneb kõrvalvaatajte omast. Tegelaste ja ümbritseva vahel võib tekkida konflikt. Romaan jääb avatuks tulevikule. Võib olla mitmehäälne võivad põrkuda erinevad ideed
FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil luua sõprus-, armastus-, ja koostöösuhteid teiste inimestega, kindlustades teiste lugupidamise, puhta südametunnistuse ja rahul...
Romaani sünniajaks peetakse aastat 1605, mil ilmus Cervantese „Don Quijote“, lugu rüütliromaanide tegelikkust taga otsivast don Quijotest, kes ajab segamini reaalsuse ja oma unistused. Romaan muutus elujõuliseks 18.saj. algul, kui oli tekkinud laialdane keskklassi lugejaskond ning kirjandusteosest sai müügiobjekt. Mis roll on tegelase kujutamise viisil romaanižanri arengus?Tegelased pole ülevad kangelased, vaid vooruste ja vigadega inimesed. Romaan on alati seotud kaasajaga, ta kõnetab kaasaegset lugejat. Romaani tegelasega on lugejal võimalik samastuda, tegevusse saab ennast unustada, romaanis juhtunut võib kõrvutada meie endi elus juhtunuga. Romaani tegelased on mitmekihilised, nende arusaamine iseendast võib lahkneda sellest, millise mulje nad kõrvaltvaatajale jätavad. Romaani tegelased võivad olla ümbritsevaga konfliktis, nad võivad teadlikult varjata oma sisemist mina.
Näiteks noor lehm, alles kahe poja ema ja tibud magasid ema tiiva all; 3) pereema, vanem lugupeetav naine. Näiteks näe, mis teisepere ema meile saatnud ja uks avanes ja lävele ilmus ema Lepik; 4) mingil alal eeskuju andev, juhatav või hooldav naine. Näiteks vaimne ema, püha ema või organiseerunu akadeemiline ema; 5) piltlikus tähenduses: millegi alus, tekitaja, rajaja, esilekutsuja. Näiteks Eesti teatrikunsti ema ja tagasihoidlikkus on kõigi vooruste ema; 6) (laeva, paadi) emapuu. Näiteks tema kiilu, üsna väikest nagu kõigil Põhjala laevadel, kutsuti emapuuks või lihtsalt emaks. (EKSS 2009) Sõna ema võib esineda ka looma- või taimenimetuste põhisõna lisandina. Sel juhul väljendab see terminoloogilises kasutuses ema suhet järglasega (nt emaahv ja emahani), aga mitteterminoloogiliselt tema naissugu (nt emakaru). (Ibid) 4 1.3
Määratlege mõni nende iseloomulik joon, mis näitab, et nad esindavad konkreetset romaani alažanri. Mis on romaani ja novelli põhinerinevused? Mis on novelli iseloomulikud jooned? Lugege eksamiks valmistudes läbi vähemalt üks novell (võite valida nende novellides seast, mis on II iseseisva töö valikute seas) ja määrake neis paar novellile iseloomulikku joont. Romaan. Romaan on kaasaegse maailma eepos. Romaan on eeposest maisem, tegelased on vooruste ja vigadega. Romaan kõnetab lugejat, võimaldab tegelastega samastuda ja on kõrvutavav reaalse eluga. Tegelased on eeposest keerulisemad, mitmekihilised ja konfliktsed. Romaan võib olla mitmehäälne (ideede põrkumine jms), kujutab elu kui probleemi. Romaani laadi määrab dominant (mis laadil on enam kõlajõudu). Romaani alaliigid: seiklusromaan, rüütliromaan, pastoraalromaan, kriminaalromaan, ajalooline romaan, ulmeromaan, fantastiline romaan,
Cicero, Plinius Noorem, (Seneca) 133. Nimeta Rooma teaduslik-tehnilise proosa esindajaid, too näiteid käsitletud valdkondadest. Cato (põllumajandus), Celsus (meditsiin), Vitruvius (arhitektuur) 134. Iseloomusta Suetoniuse loomingut ning too selle põhjal välja Rooma elulookirjanduse (biograafia) tähtsamad tunnusjooned. ,,Keisrite elulood", kriitiline hoiak kirjeldatavate suhtes, ei järgi otseselt kronoloogiat, kohustuslik osa on välimuse kirjeldus, vooruste ja pahede jälgimine, keskendumine eraelule (mitte poliitilisele tegevusele), täpne varasemate autorite tsiteerimine, etteheited: kõmulisus ja halb stiil. Biograafia tähtsamad tunnusjooned: vastandumine ajalookirjandusele, Kreeka mõjud, hilisem Rooma biograafia on anonüümne. 135. Nimeta kaks tuntumat meieni säilinud Rooma romaani ja nende autorid. ,,Metamorfoosid" ehk ,,Kuldne eesel", autoriks Apuleius, ,,Trimalchio pidusöök" , autoriks Petronius. 136
Edaspidi draamaelementide osa aina kasvas, koorilaulu ülev-pidulikest elementidest kujunes TRAGÖÖDIA (ehkki algselt võis tragöödia olla ka lõbusasisuline), lõbusamad laulud arenesid aga KOMÖÖDIAKS. o V sajandil pidi näitekirjanik Phrynichos trahvi maksma, kui tema kirjutatud tragöödia oli publiku nutma ajanud, sest ta oli lõbusa jandi ära rikkunud. Ikka V sajandil muutus tragöödia selleks, mis ta praegu on. Ainevaldkond laienes kogu mütoloogiale ning kangelaste vooruste ja vägitegude kõrval hakati rõhutama ka inimelu kannatuslikku külge. Tragöödiate kõrvale tuli IV sajandil lõbus ja ropp SAATÜRDRAAMA. Sellest zanrist on vähe teada, kuid tõenäoliselt kommenteeris see nilbelt ja koomiliselt tragöödiate peateemat. Tragöödia erines koorilüürikast eelkõige selle poolest, et selles osales näitleja, kes kooriga repliike vahetas, koorile lava taga toimunud sündmustest teadustas ning eri isikuid kehastas
FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil luua sõprus-, armastus-, ja koostöösuhteid teiste inimestega, kindlustades teiste lugupidamise, puhta südametunnistuse ja rahul...
Sellistes liitudes kujunesid välja riitused, mille kaudu said need, ked peeti relvakandmise vääriliseks, ringiga liituda; need olid jõhkrad jõu- ja osavusproovid, valukannatamiskatsed ja rituaalsed haavamised. Rüütliks saamine: noormehe mõlemat õlga puudutati mõõgaotsaga ja talle tuletati meelde ideaale, mille nimel ta peab võitlema. Rüütlikultuur oli käitumisnormide kogum, sotsiaalne staatus, mis tuleneb koodeksi järgi käitumisest. Kehtis kogu sõdalaste kihile. Rüütellik vooruste süsteem keerleb vapruse ja tarkuse ümber. Need kaks poolust täiendavad teineteist ja koos moodustavad nad tasakaalu. Tegelikkuses aga pole rüütlil kunagi mõlemat võrdsel määral, sestap ei ole ideaalne rüütel üksikindiviid vaid rüütlisalk mis põhineb ühtekuuluvustundel. Rüütli ühiskondlik elu seisnes kas sõjas või senjööri õukonna meelelahutustes. Rüütlite olukord oli mõneti vastuoluline: kui keegi löödi rüütliks, siis oli ta rüütel igavesti, umbes
Budistid ei pea küsima "Miks Jumal lõi vastikud asjad nagu kobrad, skorpionid jt?" Kassipoeg süles ja võimalik kobra voodis on mõlemad osa maailmast, mis pole küll parim võimalikest maailmadest, ent ei saa olla ka teistsugune, kuna selle looja (inimene) ihaldab. Nii on budistlikes tekstides loomi alati kirjeldatud suure sümpaatiaga ja mõistmisega. Mõningaid loomi, nagu elevandid, hobused ja Naga, üllas madu, kasutatakse vooruste isikustamiseks. INIMENE BUDISMIS Sa pead lõpetama kurja tegemise, õppima head tegema ja puhastama oma mõistuse. - Buddha Igapäevane elu ei tähenda budistile raha ja võimu ihaldamist ja teenimist. Budist näeb maailma, mis on täis elavaid olendeid ja et neid peab alati kaitsma ja aitama. INIMESE ELUKAAR JA SELLEGA SEOTUD RITUAALID Kombed, mis seostuvad inimese elu tähtsündmuste tähistamisega, varieeruvad suuresti
ülistus). Georgica III laul 148 sissejuhatus 49208 loomakasvatus 209283 ekskurss armastuse kõikvõimsusest (omnia vincit amor) 284477 väikeloomakasvatus 478566 lõppekskurss: katk Noricumis. Georgica IV laul 17 sissejuhatus 8282 mesilasekasvatus 283558 lõppekskurss: müüt mesinik Aristaiosest. Mesilastaru on kodu, asupaik, peatuspaik, seal on: katus, uks, lävi, värav, õu, linn, kodukoldejumalad. Mesilased vanarooma vooruste esindajana: hoolsus ja töökus, ohvrisurm isamaa eest, austus valitsejale. 108. Iseloomusta Vergiliuse Georgica struktuuri ja funktsiooni. Arvamus 1 (traditsiooniline): Augustuse põllumajanduspoliitika propagandateos Arvamus 2: põllumajandus kui raamistik filosoofiliste probleemide käsitlemiseks. SÕNUM: inimene õpib kannatlikus võitluses loodusega alluma jumalikele seadustele. 109. Iseloomusta P
Euroopa ideede ajaloo kordamine Üldine periodiseering: antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus, romantism Objektivism antiik- ja keskajal, subjektivism uusajal, kõlbelises käitumises pööre sissepoole. METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1) Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajaloo uurimise kaks peamist meetodit on kanooniline ehk tektsuaalne meetod ning ajalooline ehk kontekstuaalne meetod. Tekstuaalne meetod - Arthur Lovejoy ,,The Great Chain of Being" - Ideed on tsüklilised, pole progressi - Universaalsed probleemid, ajatud ideed - ,,Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid - Suurte mõtlejate kanooniline rida - Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast Kontekstuaalne meetod - Cambridge'i koolkond (Quentin, Skinner jt) - Autori kavatsus: mitte ainult mida väidab, vaid ka miks väidab - Ajalooline kontekst ja keelelised...
vanematest ja mitme hooldaja kasvatusviis, vaid personali stabiilsuse puudumine (tööjõu voolavus), mis välistab lähisuhete tekkimise lapse ja püsiva hooldaja vahel (2003). 15 Kasvataja Lastekodus on ta süsteemi kujundav element, aktiivne alge, kes kannab nii juriidilist kui ka moraalset vastutust kõigi nende detailide eest, millest sõltub tema hoolde usaldatud laste heaolu ja areng. Kasvataja on isiksus kõigi oma vooruste ja puudustega. Kasvataja on roll,mille tähendus ilmneb suhtlemisel nendega, kes on teistes rollides nii lastekodus kui ka väljaspool lastekodu. Kasvataja on ühiskonna- ja kultuuritegelane, kes osaleb arutlustes ja otsustustes, mis ei puuduta ainult lastekodu, vaid ka ühiskonna- ja kultuurielu. Kasvataja on hea inimene, selline, keda ei saa välja õpetada ega kasvatada; nagu ka usku või armastust. Hea inimene kujuneb kutsumuse toel ja elab ka oma elu kutsumusest jõudu
olevat. Milles peaks siis seisnema mõistuslik elu? Eks ikka oskuses teha õigeid eetilisi valikuid, st anda mõistuspärane vastus küsimusele “Mis on inimese jaoks hüve?” Stoikute õpetuse põhiseisukoha järgi jagunevad kõik asjad kolmeks. Eelkõige jaotuvad nad hüvedeks ja pahedeks ning lisaks kõigeks selleks, mis ei kuulu kumbagi äsjanimetatud nähtuste rühma. Hüveks on stoikute järgi voorused. Järgnev on juba üsna traditsiooniline. Vooruste tabel on neil sama, mis Platonil: tarkus, vaprus, mõõdukus ja õiglus. Esikohal nende seas on aga tarkus, kolm viimatinimetatut on õigupoolest üksnes tarkuse erijuhtumid. Paheks on hüve vastand, seega siis voorusetus, mille tagajärjeks on hinge afekteeritus. Pahelisteks afektideks on stoikute klassifikatsiooni kohaselt nauding ( hedone), kannatus, iha ja hirm. Siiski pole nimetatud hingeseisundid pahelised mitte “iseendast”, vaid üksnes niivõrd, kui nad ei allu mõistusele ja
Algas 1494. aastal Itaalias, usulised küsimused. Paavstid oleksid pidanud olema moraalseks toeks selliste sõdade puhul, aga osalesid hoopis tavakodanike kombel ise ka. Moraalne allakäik. Lahendusvariandid: 1. Thomas More: esitada visioon täiesti radikaalselt erinevast ühiskonnast(utopism). Ühisomand. Kui ei ole eraomandit, ei ole ka ambitsiooni. Voorus ongi tõeline aadellikkus. Võim ei pärandu, vaid võimule on võimalik saada oma vooruste kaudu. Kuna ei paku välja teostust, võib seda nimetada pigem kriitikaks kui reaalseks lahenduseks. 2. Klassikaline humanistlik voorusõpetus. Tuleb uuesti leida üles antiiksed voorused. Erasmus. 8 3. Alternatiivne voorusõpetus. Machiavelli. Kritiseeris humanistlikku maailma pilti, andis hoopis uue arusaama voorustest. 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid ,,Valitseja"
Selles seisneb isiksuse väärikus, mis tõstab teda kõigist teistest olenditest kõrgemale. Pahed, mis tähelepanelikkuse voorust haavavad, on kõrkus, tagarääkimised (laim) ja mõnitamine. Armastus ja tähelepanelikkus on 23 sisimas ühendatud sõpruses, sest see on oma täiuslikkuses vaadelduna kahe inimese ühendatus armastuses ja vastastikkuses austuses. Vooruste lihtsaks lisandiks - mis annab kõigele eelnevale kauni ja voorusliku ilme ning äratab meis soovi vooruslikkuse järele, on käitumisega seotud voorused: viisakus, kõnetatavus, külalislahkus. Me näeme, et alul üsna formaalsena ja sisutuna näivad praktilise mõistuse printsiibid, osutuvad vägagi tarvilikeks praktilises elus. Kant suudab anda siin palju praktilise elu näiteid ja "kasuistlikke küsimusi". Me näeme muuseas, et siin on jutt kohustustest
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. Sokratese “Mis on X?”-küsimuse tähendus tema eetika-alastes aruteludes ei ammendu aga püüdega teada X-i. Sokrates paistab olevat uskunud, et kui inimene suudab anda olemusmääratlusi voorustele – nagu näiteks õiglus või vaprus – , siis saab ta enda käsutusse ka kriteeriumi, mille abil on võimalik igal konkreetsel juhul otsustada, kas üks tegu ka tõepoolest on õiglane või vapper. Vähe sellest, vooruste mõistuslik olemustunnetus varustab tema vaate järgi inimesed kindlate ja muutumatute standarditega, mille järgi tuli oma elu ja tegevust korraldada. Sokratese niisugune kõlbluse-käsitus on saanud filosoofia ajaloos endale nimetuse eetiline intellektualism. Viimane kätkeb kahte peamist tähenduskomponenti: 1. Sokrates paistab olevat seisukohal, et kõlbelised otsustused on iseloomustatavad omadustega
mõistust, kuid ta ei maini sõnagagi Lilli enda ilu. Autobiograafilisest ilukirjandusest on ta välja noppinud õrna ja närvilise lapse. Massu mõisahärra, endise koduõpetaja, kõrgesti haritud Georg Bolzi (kelle vabameelne salong ja eravestlused oli Lillile aken Euroopasse) poja meenutuses (1930ndaist) oli Lilli meeldejääv, pikk kõhn kuju, rätik ümber pea, punase kiviga sõrmus sõrmes. Jakobsoni hinnanguist mainib Undla-Põldmäe Lilli vooruste vaimust rikutust. Kuid toob ära ka Jakobsoni rõõmu hingesugulase-inimesega tutvumise üle. Nii nagu Lilli Suburgiga seoses ei räägita enim ja esmajärjekorras ilust, ei põhitähtsusta ka Lilli Suburg Lindas ilu! Ta mainib küll ilu mitmel pool, nt rubriikides Mõndasugust ja Mõttesalmides. Ta räägib kleidiriide värviilust ja filmikunsti ilust. Kuid ilusa naise asemel on eelistatud hea naine. Ilu pärast naist wõtta, on nii sama hea, kui rooside pärast mõisat osta.
Keskajal paikset ja püsivat teatrit polnud, esinesid rändnäitlejad (miimid) ja zonglöörid. 10. sajandil hakkas katoliku kirik korraldama pühade ajal kirikus või kiriku ees väljakul piibliainelisi vaatemänge. 13. sajandil osales Piiblit seletavais või usuimesid kujutavais müsteeriumides ja miraaklites arvukas tegelaskond. Neile hiigeletendustele, kus mängiti korraga mitmel sõõrjalt püstitatud laval, kogunes terve linn. Etendati ka moraliteesid mängulisi lugusid pahede ja vooruste võitlusest (Hartnoll 1989: 37) Kunstide üldine elavnemine renessansi ajal virgutas ka teatrit. Jõudsasti hakkasid edenema teatriehitus ja lavakujundus. Sellest ajast pärineb Euroopas tavapäraseks jäänud nn karplava (Hartnoll 1989: 53). 1.2. Rakvere Teatrist ,,Teater! Rakvere teater! Rahvas tuleb hulgana uksest sisse! Garderoobi. Tere õhtust, härra Leppik, tere õhtust, proua Olesk! Oo, härra Palgi, tervist, tervist! Jah, proua? Teie palitu, lubage, ma aitan! ..
õnnistuseks. Muidugi oodati esiklapseks poega. Ent mõlemast soost lapsed olid vanematele armsad. Nime pani lapsele isa. Nimed olid seotud jumalate nimedega. Laste mängud ja lelud olid sarnased teiste rahvaste omadega (pallid, vurrid, rõngad, nukud, loomakujukesed). Poisi innustusid sportlikest mängudest. Lastes kasvatati lugupidamist vanemate, eriti isa vastu. Ta matkis ja õppis isalt. Isa pidas pojale suuremaks õnneks pääseda lähemale valitsejale. Sõnakuulamine oli kõigi vooruste alus. JUUDI ÜHISKOND Tsivilisatsioon toetus perekonnale kui üksusele. Perekonna tähtsaim funktsioon oli laste õige kasvatamine. Vanemad vastutasid, et lapsed saaksid ettevalmistuse tulevases argielus toimetulekuks. Neil oli hool, et nende järeltulijad elaksid rahvustraditsioonide ja jumala seaduste järgi. Vana heebrea perekond oli patriarhaalne. Isa vastutas laste kasvatamise ja 5 harimise eest
· Huvitav ja mitmekülgne elu · Anonüümsus 36. mis on megapolis? megapolis ehk suured linnaalad enam kui 10 miljoni elanikuga/ linn linnas 37. too välja linna- ja maaelu erinevused? Linnaelu omadusteks peetakse: a. Agressiivsus b. Maskuliinsus c. Intelligents d. Võim Maaelu omadusteks peetakse: e. Perekond f. Puhkus g. Rahu ja vaikus h. Turvatunne Linna- ja maaelu vooruste üle vaieldes domineerivad 4 teemat: · Loomulikkus kunstlikkus ehk kas linn on tsiviliseeritum või hoopis patusem kui maa; · Tuttavlikkus võõrapärasus ehk linna seostatakse uue, eripärase ja ootamatuga, maaelu aga kõige tuttavlikuga; · Kogukondlikkus maal vs umbisikulisus linnas; · Traditsioon muutus ehk maa on seotud traditsiooniliste väärtustega, linna nende purustamisega 38
Kordamine filosoofia eksamiks 1.Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine, praktiline teadmine, teoreetiline teadmine. Loov teadmine on poeetiline teadmine. Teadmine mis aitab midagi ära teha, tekitada, sünnitada.Ala oskusteave. Teoreetiline teadmine - vaid iseenda , mitte millegi muu pärast. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) võimaldab hästi ja õnnelikult elada. Sofia käib teoreetilise teadmise alla .Sõnas filosoofia sisaldub sõna philos sõber, armuke ja sõna sophia- tarkus. Filosoofia on tarkusearmastus. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine Jumalikest ja inmlikest asjadest. Teadmine taevalikest ja maistest asjadest. A)Taevased : kehalised ja kehatud. Kehalised: materjaalsed objektid ja 4 olulisemat teadust (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia). Kehatud: jumal või jumal...
inimeste seas ja moraal juhib vastastikuseid suhteid. "Mitte mingisugused rikkused, tervis, kuulsus ega võim ei suuda kompenseerida meile seda kaotust, kui need suhted lähevad viltu" kirjutab Schumacher. Moraal osutab inimeste tajutud normidele ja printsiipidele. Moraal puudutab sügavamalt meie ühiskondliku eksistentsi olemust. Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna. Nii moraal kui eetika tegelevad väärtuste, vooruste, printsiipide ja praktikatega. Eetika on teadus moraalist. Eetika aga teoreetilisele reflekteerimisele moraali üle. Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb küsimusega, kuidas me peaksime elama. Antiikfilosoofias oli see küsimus esitatud üksikindiividi seisukohalt. Uusaegses filosoofias on küsimuseks Mida ma tohin teha? Küsimus inimeste kooselust, vastastikused õigused ja kohustused. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti 2
Vahemere valitseja: tasakaalustatud riigikord. Sellega üritas kreeklastele demonstreerida roomlaste edu põhjusi. Caesar: 1.saj ema kujundas Rooma saadetud aruannetest ,,Märkmed Gallia sõjast", kus näitas end heast küljest. Titus Livius: 1.saj ema - 1.saj ajaloolane, kes toetas Augustuse ideoloogiat, vabariigi toetaja. ,,Raamatud linna rajamisest alates", milles Rooma ajalugu Romulusest ja Remusest kuni Augustuseni. Õpetliku sõnumi otsimine. Traditsiooniliste vooruste (vaprus, distsipliin, patriotism) ülistamine. Maailmariigiks saamine tõi allakäigu. Tacitus: 1-2saj senaator, kes uuris keisririigi ajalugu ,,Historiae", ,,Annaalid". Üritas olla objektiivne, kuid kahetses vabariigi langust ja jagas keisrid headeks ning halbadeks. Suetonius: 1-2.saj, ,,De Vita Caesarum" 12 keisri elulood Julius Vaesarist kuni Domitanini, samuti erinevad muud tegelased: poliitikud, kirjanikud jne ja igapäevaelu 21) Rooma hegemoonia kujunemine Vahemerel 1
Mõistega "linnastumine" kirjeldatakse teatud asukohas asuva elanikkonna suurust, tihedust ja mitmekesisust. 89. Mis vahe on linna- ja maaelul? Nimeta erinevusi, erinevaid tunnuseid. · Linnaelu omadusteks peetakse: Agressiivsus, Maskuliinsus, Intelligents, Võim · Maaelu omadusteks peetakse: Perekond, Puhkus, Rahu ja vaikus, turvatunne Linna- ja maaelu vooruste üle vaieldes domineerivad 4 teemat: Loomulikkus kunstlikkus ehk kas linn on tsiviliseeritum või hoopis patusem kui maa; Tuttavlikkus võõrapärasus ehk linna seostatakse uue, eripärase ja ootamatuga, maaelu aga kõige tuttavlikuga; Kogukondlikkus maal vs umbisikulisus linnas; Traditsioon muutus ehk maa on seotud traditsiooniliste väärtustega, linna nende purustamisega
see oleks võrdsustanud targa rumalaga, kreeklase barbariga. Isand lihtsalt oli isand ja ori oli ori. 24 Kõik see kokku aitas kaasa arusaamisele, et kõik inimesed maailmas saavad osa ühisest inimloomusest, kõik kuuluvad ühte perekonda. Maailma linn Stoikude filosoofias oli oluline inimese tahte ja vooruste arendamine, kusjuures peamisteks voorusteks oli otsustusvõime, kohusetunne, kindlameelsus, ükskõiksus naudingu suhtes. Vooruslikuks peeti usulist ühtsust ja täiuslikkust loodusliku ja tõelise moraalse korraga. Stoikud uskusid maailma headusesse ja mõistuspärasusse ja inimjõusse. Nii inimene kui Jumal olid nende arvates ratsionaalsed. Inimesed on Jumala pojad ja üksteise vennad. Inimesed igal pool saavad mõista seda, mis on õige ja mis vale, kui nad kasutavad oma mõistust
Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, motiive ja emotsioone. Tähtis pole mitte ainult see, et inimene peab oma lubadusi, räägib tõtt, ei puutu võõrast vara, vaid et ta naudiks hea olemist, et tal poleks kiusatust halba teha. Moodsad voorusteoreetikud Elizabeth Anscombe (1919-2001) Alasdair MacIntyre (1929-) Philippa Foot (1920-2010) Richard Taylor (19192003) Vooruste ja tegude seos Voorused avalduvad toimepandud tegudes: häid tegusid teevad eelkõige head, st vooruslikud inimesed (hoolimata sellest, et vahel võib sekka juhtuda ka mõni halb tegu). Halvad inimesed tõenäoliselt ei tee häid tegusid, kuigi vahel võib ka nii juhtuda. Kuidas kritiseerida vooruseetikat? 1. Teoreetikute pakutud vooruste loetelud ei kattu. See, mida vooruseks peetakse, sõltub ajast ja kohast. 2
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proits...
Nt. oikonpomia e. ökonoomia majanduslik jõukus, naturaal esemelises vormis. Toob välja ka tootmisvahendite struktuuri. Need tootmisvahendid jagunevad kolmeks 1)tummad tööriistad sirp, vikat 2) poool tummad veohärg, hobune (häälisteb, aga aru ei saa) 3)rääkivad tööriistad ori. Orjus oli loomulik nähtus. Eetika voorusliku elu õpetus. Eudaimonoloogia (eudaimon). Elu eesmärgiks hinge täiuslikus, aga aristootelesel on elu eesmärgiks elu õnnelik elu. Eetika on vooruste eetika e. areetiline eetika. Voorused on (lehelt) : · intelektuaalsed (õpitavad), · moraalsed (kõlbelised) läbi kasvatuse · sotsiaalsed voorused tervis Haigused ei tohi pidurdada eneseteostust ja esene realiseerimist. Leidis, et inimene peab olema teatud määral jõukas. Inimene peab majanduslikult toime tulema. Peab ennast ise ära majandama, õnne peab olema, saatus peab olema soodne. Aristoteles ütles (Dixit!) ehk siis see oli kvaliteetne asi kohe, kui A ütles
Sellised inimesed ei saanud enam leppida keskaegse ellusuhtumisega, mis pidas inimest jumala kõrval tühiseks. Varem tunti huvi hauataguse elu vastu, nüüd hoolitseti maise elu eest. Ideaaliks ei peetud enam maisest elust eraldunud inimest, kes pühendas kogu elu jumala teenimisele, vaid võimekat, edukat ja enesekindlat teoinimest. Maailmavaadet, mis seab esiplaanile inimese oma vooruste ja puudustega ning näeb maailma inimese vaatekohast nimetatakse humanismiks. Hiliskeskaegses Itaalias kujunenud ellusuhtumine ongi eelkõige humanistlik. Üha rohkem pandi rõhku haridusele ja inimese võimete arendamisele. Hakati huvituma tegelikust maailmast ja nüüd püüti eeskuju võtta antiikaja filosoofidest ja õpetlastest. Keskaegne arhitektuur ja kujutav kunst Kõige olulisemad keskaegsed ehitised olid kirikud. Need tehti eriti uhked ja suurejoonelised, et igaüks, kes sinna
3. KOONDKUJU: moraalselt kõrgemalseisvasse FARMER+SÕDUR+KODANIK ühiskonda farmiomanikust dzentelmen a la võrreldes teiste kaasaegsete Horatius antiikajal ühiskondadega. ei tegelenud ise põllutööga, vaid luuletas 4. ANTIIK JA VOORUSEPÜÜDLUS farmiomanik /põllumees kui 18. SAJANDI vastandkuju banaalsele kaupmehele, USAS: ISIKLIKE VOORUSTE Korrumpeerunud linnaametnikele, MUDEL luksuseihale ja poliitilisele Antiikses ühiskonnas 4 ambitsioonikusele. põhivooruse kompleks: õiglus, tarkus, põllundus tagas vabariigi tasakaalukus, vaprus (inimese stabiilsuse ja vabaduse kestmise. hinnatavad omadused ühiskonna suhtes, mitte pelgalt inimese enda MIDA VÕTTA ÜLE heaoluks). VABARIIKLIKUST ROOMAST?
rahulda, võib rahvas võimult tagandada). Rahva all peeti silmas mehi ja keskklassi. 3) Progressiidee see, mis tuleb on alati parem kui see, mis on olnud. Ajalugu on ainult üks vigade jada. 4) Usk kasvatusse selleks, et uut ühiskonda rajada, tuleb inimesi harida. Arvati, et inimene sünnib puhta lehena ning kui õigesti suunata, on võimalik luua täiesti uus inimkond. 5) Tekkis uus humanism, kus esiplaanile tõsteti inimene, kõigi oma vooruste ja pahedega. Füsokraatia: riigi sekkumine majandusse on lubamatu, kuna see rikub majandust tervikuna. Kõige tähtsam on põllumajandus, sest vaid sealt tuleb puhas tulu ja kõik teised töötlevad või vahendavad oluliseks muutus talurahva kui suurima makse maksva kihi kaitse. Maaomand tuli maksustada, sest see oli selle puhastulu põhiline allikas aadlikud ja vaimulikud maksustati (nemad olid maa omajad). Soodustati vabakaubandust.
Tänu suurele kirjanduslikule väärtusele, käsitluse lihtsusele ja selgusele oli P teos uusajal haritud ringkonnis harrastatud lugemisvaraks, avaldas tuntavat mõju kirjandusele. Renessansiaja teadlastele oli ta hästi tuntud. ,,Elulugude" alusel lõi Shakespeare oma rooma tragöödiad, ta oli ka Rousseau, Goethe ja Schilleri armastamatuid kirjanikke. Prantsuse kodanliku revolutsiooni tegelased, samuti dekabristid nägid P kangelastes vabariiklike vooruste kehastusi. 49. Iseloomustage Martialise ja Juvenalise loomingut Väljaspaistev epigrammatik, Kirjanduslik pärand koosneb 15 raamatust. Epigrammid menukad. Umbes 3 veerandit tavalises värsimõõdus (eleegiline distihhon), selle kõrval 11.silbiline värss ja kolijamb. Leidub ka trad. epigramme (hauakirjad, pühendused), kuid domineerib pilkeline sisu, mis määrabki ta loomingu iseloomu. Värssides möödub terve galerii kujusid. Paljudes epigrammides puudutab ta
Kui tekib hetk, kus kaks kohustust lähevad omavahel alati vastuollu. Mul on kohustus: mitte kunagi varastada, ja kaitsta oma peret, mida peab siis tegema? 13. Selgitage kuidas erineb voorus-eetika deontoloogilisest ja teleoloogilisest eetikast! Vooruse eetika keskendub eetilise käitumise jaoks vajalike moraaliomaduste evimisele (iseloomule) moraalse tegutseja poolt. Esmakordselt Aristotelese poolt esitatud teooria, mille kohaselt on eetilise hinnangu aluseks iseloom. Vooruste eetika rõhutab olemist - s.t teatud tüüpi isikuks olemist. Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele. Teleoloogilise teooria kohaselt määrab teo moraalse õigsuse teo tagajärg. Teo moraalse õigsuse määrab see, kui suur on teost saadav kasu. 14. Kritiseerige teopõhiseid eetikasüsteeme vooruseetika positsioonilt (vähemalt kolmel viisil)!
(Vanasõna) Vabaduspedagoogika hoiatab meid harjumuste kujundamise eest. Rousseau õpetas, et harjumuste puudumine on kõige parem harjumus. Klassikaline pedagoogika peab harjumuste kujundamist väga oluliseks. Aristotelese arvates on inimestel olemas küll eelsoodumused harjumuste tekkeks, kuid need tuleb harjutuste kaudu omandada. Platoni "Politeias" arutletakse vooruste üle, mida hinges sünnipäraselt ei ole ja mis pannakse sinna harjumuste kujundamise ja treeninguga. See tähendab, et ühte ja sama kalduvust saab muuta kas kasulikuks ja headtegevaks või kasutuks ja hukatust toovaks. Tsiteerin Aristotelest (1996): Halva iseloomuga inimene ei saa jätta tegemata halba, isegi kui ta vannub vastupidist. Igatahes on inimene vastutav oma iseloomu eest, sest vähemalt algul sõltus see temast. Inimene võib iseennast valida
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
