ehmatas nad ära siis sai ta välja ja läks oma võõrastemajja kus kõik olid ööläbi tema pärast muretsenud jne. Lõpuks rääkis ta oma jutukese ära ja öeldi et ta koju naaseks. Nii läkski Andreuucios koju ning hobuse asemel sai hinnalise sõrmuse. 5.päev 9.novell · Elas või elab praegugi Ühes linnas Coppo di Borghese Domenichi, lugupeetud ja meie päevilgi suure mõjuvõimuga mees, kes au ja igavesti kuulsust väärib rohkem oma kommete ja vooruste kui oma suursuguse päritolu tõttu. · Talle meeldis jutustada mineviku sündmustest ning ta oskas seda teha paremini kui keegi teine. · Tihti jutustas ta ka seda Kuidas Firenzes elas kord Härra Filippo Alberighi poeg, nimega Federigo peeti teistest paremaks hea relvakäsitlemise ja kommete poolest. Federigo armus ühte aadlidaami Giovannasse, kes oli Federigo ajal üks ilusamaid ja veetlevamaid naisi. Et selle daami armastust võita võttis ta osa
(paljud); halvad vormid: türannia, oligarhia, demokraatia; parim valitsusvorm sõltub rahva loomusest (vooruste jagunemisest); kui inimesed on ebavõrdsed, on poliitiline võrdsus ebaõiglane 3. Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin Kristlik kuningavõimu idee (6. saj): Justinianuse koodeks: kuningas on Jumala poolt seatud, tema võim on Jumala and; kuningas on vastutav Jumala ees; peaülesanne rahu; paternalistlik ja personaalne suhe alamatega; kuningas kui vooruste kehastus ja tagaja 4. Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade Türannia on korrumpeerunud monarhia; türann on ebavooruslik ning ei salli alamate vooruslikkust. Platon: türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Aristoteles: türannia on kõrvalekalle monarhiast, halvim võimalik valitsemisvorm. 17. saj. Inglise vabariiklased: monarhia=türannia (kõik "monarhid" on tegelikult türannid)
annavad, samas ka ahelad, millega nad end köidavad. Nii lämmatavad teadused ja kunstid neis selle algse vabaduse tunde, milleks nad näivad olevat sündinud, panevad inimesi oma orjapõlve armastama ja teevad neist nii-öelda tsiviliseeritud rahvad. Teadustele ja kunstidele võlgnete selle peene ja rafineeritud maitse, millega te kiitlete; selle iseloomupehmuse ja lihvitud kombekuse, mis teeb teievahelise suhtlemise nii õdusaks ja hõlpsaks; ühesõnaga, kõikide vooruste välised tunnused, ilma et teil ühtegi neist voorustest oleks. Just niisuguse viisakuse poolest ületabki meie sajand kõik teised ajad ja rahvad. Enne seda, kui kunst vormis meie käitumise ja õpetas meie kired kõnelema lihvitud keelt, olid meie kombed lihtsad ja loomulikud; ja ülalpidamise erinevus andis juba esmapilgul märku iseloomude erinevusest. Inimloomus iseenesest ei olnud parem, aga inimestele
Inimene on olend, kes looduse poolt on loodudki sotsiaalse elu jaoks. Aristoteles: ,,Inimene on loomult polis´lik olend". Sotsiaalsuse loomulik algne vorm on perekond (otstarve järglaste saamine), vahepealne on asundus (otstarve majandustegevus) ja kõrgem riik, polis. Riigi otstarve omakorda on täiuslik voorus, kõigi kodanike voorusliku elu, jumalikule seisundile viiva intellektuaalse avanemise eudaimonia (hästi toimetulemine elus tervikuna) - kindlustamine. Inimese vooruste realiseerimisele orienteeritud antiikaja poliitiline kultuur oli selgelt humanistlik. Mõistus, üldinimlikud ideaalid ja väärtused on elukorralduses palju kõrgemal kui õiguslik omavoli, sotsiaalse kaose tekitamine jms. Neljandaks, stabiilsus. Elus peab valitsema kord (nagu taevavõlvil, kosmoses). Miks lõhkuda täiuslikku süsteemi, loomulikku tasakaalu? Platoni poliitiline õpetus Nagu öeldud, püütakse poliitika filosoofilise käsitluse raames mitte niivõrd detailides vastata
Barokk Renessansikirjandusest arenes 17.sajandil välja 2 mitmeti vastandlikku kunstisuunda: barokk ja klassitsism. Barokk muutus valdvaks katoliku suunitlusega maades (Hispaania, Itaalia) Barokk põhineb nii sisult kui ka vormilt teravatele kontrastidele, eelistab dramaatilisi situatsioone ja erakordseid kangelasi, kaldub äärmuslikkusesse nii vooruste ja tunnete kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel, stiil sageli raskepärane. Luule: Luis de Góngora (1561-1627) poeemid (“Üksindused”) – kujundirikas ja keeruline väljenduslaad (gongorism) Francisco de Quevedo (1580-1645) proosasatiirid “Unenäod” (1627) “Kelm Pablose elukäik” kaasajasündmuste kujutamine, mure kodumaa allakäigu pärast; surmateemalised sonetid (eksistentsialism) Draama:
Kehra Gümnaasium Vana Kreeka filosoofia Referaat Koostaja: Taago Köster 11. A klass Kehra 1 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 KOKKUVÕTE................................................................................................................... 11 ......................................................................................................................................... 11 KASUTATUD ALLIKMATERJALID................................................................................... 12 ...
1.LOOMINGULISED EESMÄRGID JA PÕHIMÕTTED BAROKK *vastandite ja kontrastide kunst: mütoloogia võib põimuda jämeda meelisusega, ilus inetuga, pateetika pilaga. *mitmemõtteline ja mänguline *tõi kirjandusse maise elu tühisuse ja kaduviku *pidev näiliku ja tegeliku vastandamine *skeptiline ja pessimistlik *inimese sisemine lõhestumine ja moraalne allakäik *eelistab dramaatilisi olukordi ja erakordseid kangelasi, kaldub äärmusesse nii vooruste kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel *stiil sageli iseäratsev,raskepärane ja ülepingutatud *oma fantaasia *äärmuslike asjade teostamine KLASSITSISM *au sees mõistus,mõistuspärane *tragöödia pidi puhastama ja õilistama, ei tohtinud olla labane *draamas kõigutamatuks normiks nn 3 ühtsuse põhimõte(ajaühtsus-1ööpäev,õige kronoloogiline järjekord, kohaühtsus-1 koht kus tegevus toimub ja tegevusühtsus-1 oluline süzeeliin) *luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi *N
· formaalne põhjus (causa formalis) - nt: koolikohustus on seadustega kehtestatud; · tegevuse põhjus (causa efficiens) - nt: õpilane õpib klassiruumis; · eesmärgiline põhjus (causa finalis) nt õpilane soovib targaks ja õnnelikuks inimeseks saada 14.Mis on entellehia? V: sisemine eesmärk, nähtuse loomus (nt kanamunast tuleb kanapoeg) Eetika 15.Mis on inimese tegevuse siht ja mõte Aristotelese arvates? V: õnn 16.Nimeta vooruste (loomutäiuse) kaks liiki. V: mõistuslikud (nt arukus ja tarkus) ja kombelised (nt mõõdukus, eneseväärikus) 17.Mis on Aristotelese eetika keskne idee? V: vältida äärmusi 18.Kui argus ja hulljulgus ning veiderdamine ja mühaklikkus on pahed (äärmused), siis mis on nende näidete puhul voorusteks (loomutäiusteks)? V: vaprus ja seltskondlikkus Riigiteooria 20.Milline oli Aristotelese arvates parim riigikord? V: demokraatia ja aristokraatia segu
tundeelus kümneid variatsioone. Armastuse puhul ei ole enam küsimusi, kas on see nüüd armastus või midagi muud. See on tunne, mis haarab inimese üleni enda valdusesse. Armumise puhul on kõik võimalik. Põlvi nõrgaks võttev tunne võib millekski enamaks kasvada, aga see võib ka ainult armumiseks jääda. Nii peaks see teoreetiliselt olema. Reaalses elus tähendaks see olukorda, kus sa ei sea armastatule mingeid lisatingimusi, vaid suudad teda võtta kõigi tema vooruste ja väikeste kiiksudega. Sa ei tea veel päris täpselt, mida noormehe vastu tunned. Kokku võib kolida erinevatel motiividel, elada mõnda aega koos nagu kaks sõpra või kaks korterikaaslast. Kas sellest kooselust ka aastatepikkune armastus sünnib, on kolme kuu põhjal sama kui kohvipaksu pealt ennustamine. Kasutatud allikas : Õhtuleht Kindlasti olete kuulnud või lugenud dopamiinist - aine mida tekib ajju heaolutunde ajal, annab inimesele energiat
Antiik: Eepos ja eepiline laul Hesiodos: 7.saj alg e.m.a. Sündis väikeses Boiootia linnakeses Askras Helikoni mäe nõlval, kuhu ta isa oli asunud Väike-Aasia aioolia aladelt. Meieni on tervikuna jõudnud 2 eepost: jumalate põlvnemisest jutustav eepiline kataloog Teogoonia ja põllumehi õpetav Tööd ja päevad. Katkendeid on säilinud ka eepilisest kataloogist Naiste kataloog, mis räägib erinevate kreeka kangelaste ja nende emade põlvnemisest; ülejäänud teostest on alles vaid fragmente. Homerose ja Hesiodose eeposi võrreldi juba antiikajal. Töödes ja päevades esinev viide Hesiodose võidule rapsoodide võistlusel inspireeris mitmeid lugusid tema võistlusest Homerosega. Alkidamase jutustusele toetuvas populaarses loos Homerose ja Hesiodose võistlus kaotas kangelaseepos (Homeros) küll didaktilisele eeposele (Hesiodos), kuid üleüldises tuntuses jäi Hesiodos Homerosele alla. Siiski on Teogonia ja Naiste kataloog üliolulised allikad varaste kreeka mü...
filosoofi valitsuse paradoksaalsust usutavaks muuta, on Platon sunnitud esmalt selgeks tegema, milles filosoofia olemus õigupoolest seisneb. 3) Kuidas mõistab Platon filosoofiat ning kuidas seondub see tema arusaamaga õiglasest valitsemisest ning õnnest? Platon mõistab ,,filo-soofia" all kõigepealt armastust tõe ja tunnetuse vastu kõige üldisemalt, ja teiseks, et tõearmastus on tema jaoks kõigi teiste vooruste, eeskätt aga õigluse vundament. Seetõttu tähendab filosoofivalitsus tema jaoks seda, et riigiametid on eranditult nende kontrolli all, kes oma iseloomult ja hariduskäigu tõttu on ,,tõekohuslased" ja kes äratundmisest, et õnn pole õigluseta võimalik, teostavad oma võimu õiglaselt ja seega valitsevad kõigile kasutoovalt. 4) Milline on Platoni õigluskontseptsiooni üldine aluseeldus seoses hüvega?
Platon leidis, et vooruse mõistmiseks on tähtsaim ideede õpetus. Tema arvates oli kõigil meeleorganitega tajutavatel asjadel ja nähtustel oma täiuslikud vasted ideed, mis on muutumatud ja tõelised. Silmaga nähtavad ja käega kombatavad asjad on üksnes nende ajalikud ja ebatäiuslikud koopiad. Kõige olulisemaks oli hüve idee. Platon esitas ka oma ettekujutuse ideaalsest riigist, mida juhivad võimekad inimesed filosoofid, kes pidid pühenduma oma võimete ja vooruste arendamisele. Vahepealne korravalvurite klass peab ohjeldama masse vastavalt filosoofidest valitsejate juhtnööridele. Platoni arvates oli olemasolevatest riikidest ideaalilähedane Sparta. Platoni põhiteoseks on dialoog ,,Riik". Aristoteles (384-322 eKr) seevastu ei pidanud õigeks Platoni ideeõpetust. Tema meelest ei saanud ideid ja meeleorganitega tajutavat lahutada eraldiseisvateks asjadeks. Kõige olulisemad olid Aristotelese saavutused loogika vallas. Tema tööd
Tallinna Kuristiku Gümnaasium 10. klass ANTIIKKULTUURI FILOSOOFIA Referaat Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS..........................................................................................................................3 2. ANTIIKFILOSOOFIA ALGUS...................................................................................................4 3. SOKRATES..................................................................................................................................6 3.1 Sokratese filosoofiamõtte näide..............................................................................................7 4. PLATON.......................................................................................................................................8 4.1 Platoni filosoofiamõtte näide.................................................................................
Märka tänada kaaslast prügi välja viimise, õhtusöögi või poeskäigu eest. Ära unusta soovida head ööd, isegi kui enne magama minekut pisut tülitsetud sai. Kui eksid, palu vabandust. Eksituse tunnistamine on julguse ja suuremeelsuse, mitte nõrkuse tundemärk. Respekteerige kaaslase vaatenurka, siis pole vaja pidevalt vaielda ja oma õigsust tõestada. Hea läbisaamine sõltub võimest tunnustada teist sellisena nagu ta on, kõigi tema vooruste, puuduste ja veidrustega. Nõnda on ka suhtes rohkem soojust ja hoolivust. Kuidas vältida suhte ,,jahenemist" ja ,,lagunemist"? Tunne, mida suhte alguses tuntakse, ongi sageli suur ja ilus. Kõike nähakse positiivses valguses, soovitakse olla vaid armastatu läheduses, muu maailm ei lähe suurel määral armastajatele korda. Loodus on aga meid seadnud nii, et armumise tunne ei jää kauaks
Küsige: ,,Kas me peaksime püüdma saada iseloomu edendavaks kooliks?" Kui kõik eelnevad etapid on edukalt läbitud, siis on suur tõenäosus, et töötajas kond arvab: ,,jah, me peaksime saama iseloomu edendavalks kooliks." Kavandage kvaliteetne iseloomukasvatuse programm. Tähtis on sisu, milles sisalduks kõik kvaliteetse iseloomukasvatuse komponendid (20 levinud komponenti isel. Kasvatuses vt artiklist). Valige vooruste edendamise strateegia. Siin peaks töötajaskond mõtlema, kuidas iseloomukasvatuse programmi porganiseerida. 10 korraldamise strateegiat vt artiklist. Muutke hindamine kava kindlaks osaks. Töötajaskonna motivatsioon ja vastutustunne on oluliselt suurem iseloomukasvatuse läbi viimisel, kui hindamiseks on olemas konkreetne kava. Hindamine näitab, kuivõrd tulemuslik on programm. Kujundage tugev täiskasvanute kogukond. Iseloomukasvatuse programmi edukus sõltub
Iseloomustage vähemalt kolme voorusteooria puudust. 1. Missugused käitumise, soovi ja tunde mallid tuleks lugeda vooruslikeks? Voorusteoreetikud nimetavad sageli: heatahtlikkus, ausus, valitsemiseetika ning õiguse ja eetika valdkondi. Bio-eetika. Bioeetika terminit on võimalik mõista mitmel erineval moel. Seda võib näha kui valdkonda, mis käsitleb kitsalt bioloogia ning julgus, lahkus, lojaalsus. AGA, erinevatel vooruste nimekirjadel pole täielikku kattuvust. Voorused muutuvad ajas ja ruumis, sõltuvad kontekstist. Voorusteoreetikud lihtsalt deklareerivad oma biotehnoloogia eetilisi küsimusi. Samas võib see mõiste hõlmata lisaks ka meditsiinieetika probleeme ning teatud osa keskkonnaeetika probleemidest. See eetika uurib meditsiini ja bioloogia eelarvamusi ja eelistatud eluviise voorusteks (ja eluviise mis neile ei meeldi käsitlevad pahelistena). 2
Ent mitte piiramatu tegutsemisvabadus Inimeste võimed ja haridus (Platoni laeva metafoor) Suveräänsuse erosioon 20-21. saj: Autoriteedi vajadus. Ühendav printsiip ÜRO Harta: agressiooni lubamatus. Ennetav enesekaitse? Paternalismi (isa-armastuse) idee Inimõigused, humanitaarse interventsiooni küsimus (Kosovo, Iraak) Vooruste probleem: demokraatia toidab ambitsioone. Monarhias on kõik Vabatahtlik suveräänsuse loovutamine (EL, ICC) alamad võrdsed Monarhial ei ole erahuve – monarhi huvi on riigi huvi. Ühishüve tagamine vs. fraktsioonid MONARHIA, ARISTOKRAATIA, DEMOKRAATIA
Sealsete linnriikide maj.tõusule pani aluse kaubandus, selle kõrval ka pagandus ja liigkasuvõtmine.Itaalia linnriikide käes oli kaubandus Vahemerel,eriti head tulu andis kaubavahetus Idamaadega.Kujunesid varakapitalistlikud suhted ja noor kodanlus.Poliitilises korralduses asendus linnriikide valitsemisviis monarhistlikuga.Türannia. Esimesed uue maailmavaate väljendajad olid kirjanikud ja kunstnikud.( Dante.Petrarca.Boccaccio.Bruni.Valla.Erasmus).Inimene oma vooruste, pahede, puuduste,kannatustega(tundespektriga) oli kirjanduse keskpunktis. Mõistev suhtumine inimeste vigadesse. Itaalia keele areng. Ajalugu: allikate kriitika, nende usaldusväärne kasutamine. Peab olema nii vaimne kui füüsiline haidus. Naistele hariduse andmine. Mõiste tuli kasutusele 15-16saj. Esialgu renessansi juhtivate kultuurikandjate seas, seejärel kogu haritlaskonnas.Selle mõistega hakati tähistama ilmalikku haritust ja
Maailmakirjandus Sissejuhatus. Keskaja lõpp- 17. sajandil Madalmaades, Inglismaal feaodalismi lõpuga. Renessanss- nimetuse andis kunstiteadlane Giorgi Vasari oma raamatus "Itaalia kõige kuulsamate arhitktide, maalijate ja skulptorite elulood" (1550). Sünnikoht Itaalia. Ajavahemikus 1300 1350 lõpeb keskaeg ja algab renessanss. Keskaeg. Ajastu ja elulaad Kiriklik kultuur Muutus lubatud usundiks Constantinus Suure ajal. Kohustusliku usundina keiser Theodisus esimese ajal. Rooma lagunemisel püüti poliitilise võimu ühtsust asendada vaimse võimuga. 410. ründasid Rooma linna läänegoodid- kirjaniku Augustinuse (354-430) kajastus sündmusest: inimesel, kes valmistub igaveseks eluks ei ole mõtet taga nutta maist riiki. Rooma kultuuri pärijad lihutasid end filosoofiaga, vaimulikud religiooniga. Teoloogiline filosoofia- skolastika. Skriptoorium- mungad kirjutasid antiikkäsikirju ümber. Piiskop Gregorius: "...austa seda, mida põletasid, põleta se...
Näeb ette, et ressursside kasutamine peab olema efektiivne ja tulemuslik. Igaüks peab tegutsema nii, et saavutaks võimalikult võrdne väärtuste jaotus. See süsteem peab tagama parema koostöö ühiskonnaliikmete vahel. Võib küsida: - Kelle õigusi pean selles situatsioonis arvestama? - Kas austan inimõigusi, inimeste vajadust olla väärikas? - Kohtlen kõiki võrdselt? Kas kõigil on võrdsed võimalused? · VOORUSTE EETIKA eesmärk arendada juhti ja organisatsiooni. Käitumine viisil, nagu käituvad vooruslikud inimesed, püüdlemine täiuslikkuse poole. Inimese käitumist peaks juhtima julgus, õiglus, mõistlikkus ja mõõdukus. Eetiline käitumine peab olema vahetu, spontaanne, intuitsioonist juhitud. Oluline on: - Kas käitun ausalt, ausameelselt, väärikalt? - Mida teeks aus, kombekas inimene samas situatsioonis?
Vana-Kreeka kirjandus Kreeka kirjandusloo võib jaotada perioodeks. 1) arhailine periood 2) klassikaline periood 3) hellenismi ajajärk 4) rooma impeeriumi periood Zanrid 1) tragöödia 2) komöödia Homeros On nii kreeka kui kogu euroopa kirjandusloo alguses. Arvatakse, et tegu oli pimeda laulikuga kes kirjutas ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Mõlema eepose süzeed on võetud heroilistest muistenditest. Mehe eluloost ei ole ühtegi usaldusväärset allikat. Luule arhailine luule - Tyrtaios, Solon - õpetuslikud, sententslikud värsid lüürika - Alkaios, Sappho oli pikka aega seoses muusikaga, laulde, tantsude jms. Dramaturgia Tragöödia loomingut kannab usk maailma harmoonilisusse ja stabiilsusse, mida traagilised konfliktid rikuvad.( Esindajad: Sophokles, Euripides ja Aischylos) Komöödia 1Sai alguse pilkelauludest ning muutus mõnitavaks zanriks, kus kasutati vaba keelepruuki. Samuti ei puudunud poliitikute ning ühiskonna pilastamine läbi satiiriliste...
kahesugulisi õisi. Aedmaasikas 10-35 cm Sõltub sordist. Suuremad, kui Kahesugulised Fragaria x teistel liikidel ananassa 2. Sordid Saagikus on sordi väärtuse põhinäitaja. Saagis peegeldub sordi ja keskkonna vaheliste suhete sobivus, avaldub sordi pärilik potentsiaal kõigi selle vooruste ja puudustega.(Parksepp 1985:65) Tabel 2 Eestis kasvatamiseks soovitud sorte Sordid Päritolu Väärtused Puudused `Polka` Holland 1975 Viljad suured, Vastuvõtlik lehti ühtlase kahjustavatele valmivusega, hea haigustele ja korjavuse ja maasikalestale.
RENESSANSS Eri maades ajaline erinevus, ~15.saj teisest poolest ja 16. saj. Kõikides kultuurivaldkondades ( Palestrina, Dante, Boccaccio). Renessanss- taassünd, antiikkultuuri- ja traditsioonide uuesti ausse tõstmine. Ajastu iseloomustus: · Varauusaja algus · Humanistlik maailmavaade muutus oluliseks- inimene keskne oma vooruste ja puudustega · Feodaalsuhted hakkasid asenduma varakapitalismiga · Maadeavastused laiendasid silmaringi = maakera on ümmargune · 1517 reformatsioon e usupuhastuse algus = omakeelne teenistus = piibli tõlkimine- rahvaharidus · 1445 Gutenbergi trükikunst tegi raamatu odavamaks, teadmised hakkasid levima · arenesid rahalised suhted, tekkis pangandus ja kunsti tellijate hulk kasvas ARHITEKTUUR: o tervikuna muudatused hästi suured
Sealsete linnriikide maj.tõusule pani aluse kaubandus, selle kõrval ka pagandus ja liigkasuvõtmine.Itaalia linnriikide käes oli kaubandus Vahemerel,eriti head tulu andis kaubavahetus Idamaadega.Kujunesid varakapitalistlikud suhted ja noor kodanlus.Poliitilises korralduses asendus linnriikide valitsemisviis monarhistlikuga.Türannia. Esimesed uue maailmavaate väljendajad olid kirjanikud ja kunstnikud.( Dante.Petrarca.Boccaccio.Bruni.Valla.Erasmus).Inimene oma vooruste, pahede, puuduste,kannatustega(tundespektriga) oli kirjanduse keskpunktis. Mõistev suhtumine inimeste vigadesse. Itaalia keele areng. Ajalugu: allikate kriitika, nende usaldusväärne kasutamine. Peab olema nii vaimne kui füüsiline haidus. Naistele hariduse andmine. Mõiste tuli kasutusele 15-16saj. Esialgu renessansi juhtivate kultuurikandjate seas, seejärel kogu haritlaskonnas.Selle mõistega hakati tähistama ilmalikku haritust ja
Melbourne – Helsingi Osapooled Organisatsioon Siht- ja sidusrühmad Suhtekorralduse võtmesõnad Kaalutletud, plaanitud tegevus Juhtimisfunktsioon Sõnum Siht- ja sidusrühmad Avalik huvi Kahesuunaline kommunikatsioon EETIKA JA SUHTEKORRALDUS Mis on eetika? (Jaotatakse kaheks) Teoreetiline eetika: hea/halb, õige/vale Praktiline, kutse-eetika Eetika teooriad: Utilitarism; teleoloogia; deontoloogia; situatsioonieetika; vooruste eetika Olemasolev ei võrdu olemapidav Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Teoreetilise eetika alla kuulub näiteks metaeetika, mis uurib abstraktseid küsimusi: kuidas me üleüldse saame teada, mis on hea ja mis on halb; kas „hea” ja „halb” on asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus. Teoreetilise eetika juurde kuuluvad ka mitmesugused normatiivsed teooriad. Need on üldised teooriad selle kohta, mis on õige või vale.
tunnustada, revolutsioonid) - , kui eristuvad parimad või jõukamad aristokraatia -, kui ei ole tugevaid klassivahesid politeia (demokraatia ja oligarhia segu). Demokraatiat pidas valitsuseks vaeste huvides. Halbadest vormidest türannia halvim, demokraatia parim. 3. Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin 6. saj Justinianuse koodeks. Kuningas on Jumala poolt seatud. Rõhuasetused: vastutus Jumala ees, peaülesanne rahu; paternalistlik ja personaalne suhe alamatega; kuningas on vooruste kehastus ja tagaja. Aquino Thomas: ainuvõim loob ühtsuse, vastab loomulikule printsiibile. 4. Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade · Türannia kui levinud sõimusõna -> terminitega mängimine · 17. saj. Inglise vabariiklased : monarhia=türannia (monarhia kui selline on ebaseaduslik kõik "monarhid" on tegelikult türannid) · Thomas Hobbes: nimetame "türanniks" neid monarhe, kes meile ei meeldi
Kr. · Sobilik keskmine, mis on iga inimese puhul erinev. · Ta on väga särava ladina stiilikunsti esindaja. · Keskmine tuleb valida liialduse ja puuduse vahel. · "Armastada ei saa seda, keda sa kardad, ega seda, kes · Poliitika kardab sind." · Kõigi vooruste koondmõiste on ÕIGLUS. · "Silmanähtavus kahaneb tõendusvahenditega." · Inimene on ühsikondlik loom zoon politikon, kes vajab · "Tõelist sõpra tuntakse hädas." ühiskonda. · "Pole olemas muret, mida aeg ei vähenda ega · Inimeste suur enamus on loomult rumalad ja laisklejad, pehmenda." keda tuleb kasvatada
Kuningad on Aadama otsesed järeltulijad ning seega tema poliitilise võimu pärijad o ajalooline argument. Kuningad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad · Efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam · Argumente demokraatia vastu · Inimeste võimed ja haridus. Platon: kes peaks juhtima laeva? · Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus. Ühendav printsiip · Paternalismi (isa-armastuse) idee · Vooruste probleem: demokraatia toidab ambitsioone. Monarhias on kõik ülejäänud alamad võrdsed · Monarhial ei ole erahuve monarhi huvi on riigi huvi. Ühishüve tagamine vs. fraktsioonid · Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia (Tocqueville) 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: 17
eesmärkidele ja nende saavutamiseks vajalikele voorsutele (loomutäiusele). Inimlikuks lõppeesmärgiks on õnn. Saavutamaks püsivat eetilist hoiakut, mis on tarvilik õnne saavutamiseks, on oluline, et mõistuslik hingejagu valitseks mittemõistuslike üle. Kui viimaseid mitte ohjeldada, kalduvad nad äärmustesse. Sestap ongi eetilised voorused inimese jaoks teatud "kuldsed keskteed". Näiteks kui ollakse vapper, siis on see kesktee arguse ja hulljulguse vahel. Niisuguste vooruste saavutamine ei ole seotud mitte niivõrd teatud üksiktegudega kui sellega, et endas kujundataks välja mingid seadumused või harjumused. Õnne mõistab Aristoteles elu terviku kontekstis. Teadmised voorustest ei tee veel inimest vooruslikuks- on tarvis ka tahet ja oskust neist oma elus juhinduda. Kõik inimesed püüdlevad õnne poole. Õnn on see juures eesmärk omaette, kõike muud valitakse vaid vahenditeks millegi teise jaoks. Õnn on püsiv seisund, st ta ei piirdu lühikese ajaga
võimu, loovad türannia. Aristoteles: Üks valitseja: monarhia(hea ja õiglane, töötab ühistes huvides). Türannia(halb monarhia kõrvalekalle, ebaõiglane ja valitseja huvides) Vähesed valitsejad: Aristokraatia (hea). Oligarhia (halb) Paljud: Politea(hea), Demokraatia(halb) 3. Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin Kunn on Jumala poolt saadetud, võim on Jumala and-> valitseja vastutav Jumala ees, peaülesandeks rahu. Personaalne suhe alamatega. Kuningas on vooruste kehastus ja tagaja(eeskuju alamatele) 4. Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade Hobbes: need monarhid, kes meile ei meeldi on türannid. 17. saj Inglise vabariiklased: kõik monarhid on türannid. A.Thomas: korrumpeerunud monarhia on türannia. Ebavooruslik, ei salli alamate vooruslikkust. Külvab oma võimu nimel tüli. Monarh on vooruslik, kes on hästi kasvatatud. 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned
ei ole tugevaid klassivahesid politeia (demokraatia ja oligarhia segu). Demokraatia: valitsus vaeste huvides Halbadest vormidest türannia halvim, demokraatia parim 3. Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin. Kristlik kuningavõimu idee. 6. saj. Justinianuse koodeks: Kuningas on Jumala poolt seatud, tema võim on Jumala and. rõhuasetused: * vastutav Jumala ees. Peaülesanne: rahu * paternalistlik ja personaalne suhe alamatega. * kuningas kui vooruste kehastus ja tagaja. 4. Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade. Aristoteles : monarhia on ühistes huvides, türannia valitseja huvides. Platon: türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. 17. saj. Inglise vabariiklased: monarhia=türannia. Aquino Thomas: türannia - korrumpeerunud monarhia. 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned. 1) Monarhia on eelistatud, ent mitte ainuvõimalik. Monarh ei ole loodud
Kuid vaatamata sellele, et me ei mõtiskle päevast päeva selle üle, mis on õnn, tahame ometi õnnelikud olla. Seda soovib meist enamik ja peaaegu iga päev. Millest selline ebateaduslik soov püüelda millegi poole, mis on teaduslikust diskursusest ebapädeva probleemina välja praagitud? Isegi 20. sajandi filosoofias on õnne järele küsimist pseudoprobleemiks(pseudonüüm-varjunimi) peetud, kuna sellele pole võimalik teaduslikul moel vastata. Nii on õnne küsimus saanud akadeemilises arutelus marginaalseks, kuid aegadel, mil teaduslikkuse kriteeriumiks ei olnud veel modernse loodusteaduse meetodid, oli õnn legitiimne(seadusjärgne) akadeemiline teem http://www.epl.ee/?artikkel=296939 Aristotelese arvates ei olegi võimalik õnne teemat vältida, sest õnn on inimelu loomulik eesmärk. Soov õnnelik olla on inimesele sama loomupärane nagu taimele tung kasvada. Küsimus on nüüd selles, mida teha, et õnnelik olla. Eetika väljakujunemise ajal, kaks ja pool ...
- Kohustused teiste inimeste suhtes: - Need on esmalt armastuse kohustused: Heategevus, tänulikkus, osavõtlikkus. Vastandid: kadedus, tänamatus ja kahjurõõm. - Tähelepanelikkuse kohustused, sest inimene olla tähendab väärikust. - Inimene ei ole vahend vaid alati eesmärk. - Tähelepanelikkuse vastandiks on tagarääkimised ja mõnitamine. - Armastus ja tähelepanelikkus on ühendatud sõpruses. - Vooruste lihtsaks lisandiks on käitumisega seotud voorused: viisakus, külalislahkus, kõnetatavus. - Vooruse reeglid suunavad meid oma kohustuste vabale ja rõõmsameelsele täitmisele. Kokkuvõte - Kriitilisi märkusi: - Ebakindlus religiooni küsimuses. - Muutlikkus suhtumises revolutsiooni. - "Asi iseendas", mis see on, milleks seda sisse tuua?
oleks sele võimalikuks teinud. Niijäid kristluse mõtted täielikult sealtmaailma pööratuks. Alles renessansis tekkis jõuline maailmajaatus. Selle võttis kristlus uusaja keskel omaks. Kristluse ja sihiteadliku maailmajaatuse ühendusest sündis kultuur, milles me elame. Meie ülesanne on seda säilitada ja täiustada. Teataval arenguastmel taotleb iga eetika suuremat sügavust. See tendents avaldub tungis uurida headuse põhiolemust. Eetikat ei rahulda enam mitmesuguste vooruste ja kohustuste määratlemine, loetlemine ja soovitamine, vaid ta tahab tabada seda, mis meis kõigis on ühist ja mida nad ühiselt taotlevad. Eetika, mis ei käsitle meie suhtumist teistesse elusolenditesse, on puudulik. Me peame kõikjal ja järjekindlalt ebainimlikkusega võitlea. Me peame jõudma nii kaugele, et mängu päast tapmist peetakse meie kultuuri häbiks. Suureks muutuseks eetikas on veel see, et eetika peab tänapäeval tunnistama niisuguse maailmavaate
Reklaam on mitteisiklik infoedastusmeetod, mille eest tuleb kanda kulusid ja see on üldjuhul veenva iseloomuha ja sisaldab teavet toote teenuse kohta ning edastatakse mingis meediakanalis. On levitaja kasumile orienteeritud infoedastus, mis sisaldab probleemi ja selle lahendust. Reklaamobjektid: subjektid, äriobjektid, isikud/ühendused, tegevused/väärtused. Reklaami rollid: majanduslik/turunduskil roll-Eesti elanikud on muutunud reklaami suhtes kriitilisemaks, kuid peavad seda enesestmõistetavaks ja normaalseks nähtuseks, millel on majandust soodustav mõju. Reklaam on ühiskonnale vajalik, sest reklaami kaudu saavad ettevõtted tutvustada oma tooteid ning soodustada seeläbi majanduse arengut. Samuti saab reklaamis edastada ühiskonna seisukohalt vajalikke üksikisikut harivaid ja teavitavaid sõnumeid, näiteks suitsetamisvastaseid kampaaniaid või heategevusprojektide reklaame. Küsitl...
külas 2) Linnas arveldati tunduvalt rohkem rahaga kui külas 3) Linna oli linnamüür, külal see puudus 4) Linna elanikud olid vabad 5) Igal linnal oli linnaõigus 11.Millised on araablaste olulisemad kultuurisaavutused? Nad võtsid kasutusele arvsüsteemi, arvu null. 1154. Koostati esimene maailma kaart UUSAEG. 1. Mõisted: Humanism-maailmavaade, mis seab esiplaanile inimese ühes tema vooruste ja puudustega ning näeb maailma inimese vaatekohast Renessanss- Renessanss e. taassünd - tähistab Euroopa ajaloos vaimset ja kultuurilist murrangut, uut maailmavaadet ja uut kultuuritüüpi, mis kujunes Itaalias XIV sajandil Reformatsioon-laiemalt: kiriku ja ühiskonna ümberkujundamine Kitsamalt- usupuhastus e. ristiusu puhastamine eri sajanditel ladestunud täiendustest ja tõlgendustest Vastureformatsioon- katoliku kiriku tegevus reformatsiooni käigus
Riik ei ole ainult jumaliku karistuse instrument vägivaldsetele inimestele, vaid ka instrument hea elu saavutamiseks. Valitseja peab suunama inimesi vooruslikule käitumisele seaduste abil. Seadused harjutavad inimesi õigesti käituma ja muutuvad seeläbi vooruslikuks. Tõelised eesmärgid on kõrgemad. Maist elu võib teataval määral nautida, kuid tähtis on siiski igavese elu ehk õndsuse taotlemine. Seega on kirik tähtsam kui valitseja, sest see tegeleb inimeste kõrgete, vaimsete vooruste arendamisega. Ka valitsejate vooruse tasuks on igavene elu, mitte maised hüved. Olulisemalt positiivsem filosoofia. Varauusaja käsitlus humanistid. Kolm uut suunda 1617. saj. Õnne hakati rohkem otsima siinpoolses maailmas ilmalikustamine. Suureks trendiks oli pööre sissepoole inimene hakkas õnne tõlgendama pigem oma enda subjektiivsetest tahtmistest lähtuvalt. 16. sajandi rahutustest lähtuvat: Kodanikuhumanism (Machiavelli ,,Discorsi"), eeskujuks Rooma vabariigi aegne
26.09.09/ Joonis 2 Lihtkäsiõng 8 3.1 Lihtkäsiõnge ritv Esiisade ajal tehti ridvad kergemast ilma oksakohtadeta puust. Sellised ridvad aga tõrjuti välja kergemate bambusritvade poolt, siis tulid liimitud bambusritvad, seejärel klaaskiust ehk fiiberritvad, nüüdseks on kätte jõudnud süsinikritvade aeg. Siiski pole süsinikridvad praegu ainuvalitsejaiks. Selliste vooruste nagu kergus ja painduvus kõrval on neil kaks olulist puudust: kõrge hind ja õrnus. Seepärast on ka klaaskiust või komposiitmaterjalidest õngitsemisritvadel alles oma kindel koht. Ridva pikkus sõltub püügipaigast, mõnes jõekäärus piisab 3-4 meetrisest ridvast, mõnes kohas jääb ka 10 meetrisest ridvast väheks. Tavakalastajale sobib 6-7 meetrine ritv. Ritvu liigitatakse nende painduvuse järgi, mida sujuvam on paindekõver seda pehmem on ritv
üksinda ei suuda oma vajadusi rahuldada, siis kogunevad nad kogukondadeks ja läbi tööjaotuse suureneb heaolu. Platoni arvates inimeste eri ülesanneteks ettevalmistamine nõuab haridust. Platoni arvates inimesed jagunevad vooruste järg: valitsejate voorus on tarkus (sofia), sõdurite voorus on vaprus (andreia) ja ülejäänud inimeste vooruseks on mõõdukus(sofrosum) ning kui iga klass täidab oma rolli ega püüa teiste rolli üle võta, siis toimib polis õiglaselt ja harmooniliselt. Vooruste aluseks pidas hinge (tark omab ratsionaalset hinge, vapper hing ja ihaldav hing). Platoni riigivormid:ühevalitsus (monarhia), väheste valitsus ja enamuse valitsus. Platoni arvates on õigluse eelduseks ühisomand ning eraomandus on vastuolude ja tülide allikaks ega sobi kokku õiglase riigiga. Aristoteles oli Platoni õpilane (Akadeemias) ja oli Aleksander Suur'e õpetaja. Avas oma filosoofiakooli (peripateetikute kooli peripat 'kaetud sammaskäik')
mõistuslik valitsejad tarkus söakas sõjalis-administratiivne vaprus õiglus ihalev tootjad, demiourgos`ed mõõdukus Õiglusest kui riigi voorusest sai Platoni silmis olla juttu vaid siis, kui tarkuse, vapruse ja mõõdukuse vooruste kaudu defineeritud seisused on üksteisega harmoonilistes suhetes, see tähendab antud juhul aga – loomupärastes valitsemis- ja allumissuhetes. Mis omakorda eeldab, et iga indiviid on paigutunud oma loomupärastele eeldustele vastavasse seisusesse ja omaltpoolt varustatud “õiglase hingekorraga”, st et tema hingejaod on loomupärastes allumis- ja valitsemissuhetes üksteisega. Ebaõiglane on siis vastavalt selline riik, kus inimesed tegelevad ka
korraldasid ka ümbritseva maapiirkonna asju. Roomlaste ettekujutuses olid linn ja tsiviliseeritud elu omavahel lahutamatult seotud. Roomlased hindasid väga kõrgelt oma esivanemate vaimset ja kõlbelist pärandit. Vallutussõdade tagajärjel aga sattusid nad suurel määral kreeklaste kultuurimõju alla. Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi. Teine sa roomlasi avaldas sellele teravat vastuseisu. Kardeti muistsete rooma vooruste hääbumist kreeklaste ja idamaalaste halva mõju tõttu. Kreeka kultuuri levikut need protestid pidurdada ei suutnud, kuid sellest hoolimata säilitas rooma ühiskond põhijoontes oma traditsioonilise ilme. Seisused Roomas oli seisuslik ühiskond. Ühiskonna kõige kõrgemal astmel asus
Aristoteles : Valitsusvormid jagunevad ühiste (head) ja valitseja (halvad) huvidega riikideks. Need omakorda ühe, väheste või paljude valitsejatega riikideks. Üks ülivooruslik monarhia. Demokraatia (parim halb): valitsus vaeste huvides. 3. Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin. Kuningas on Jumala poolt seatud, tema võim on Jumala and: * vastutav Jumala ees. Peaülesanne: rahu * paternalistlik ja personaalne suhe alamatega. * kuningas kui vooruste kehastus ja tagaja. 4. Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade. Aristoteles : monarhia on ühistes huvides, türannia valitseja huvides. Platon: türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. 17. saj. Inglise vabariiklased: monarhia=türannia. Aquino Thomas: türannia - korrumpeerunud monarhia. 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned. 1) Monarhia on eelistatud, ent mitte ainuvõimalik. Monarh ei ole loodud
SPORDIAJALOO KT NR. 1 Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kehakultuur 1.selgitada mõistet kehakultuuri ajalugu 13.kirjeldada valitsevate klasside kehalist Hõlmab kogu kehalise tegevuse algust- kasvatust nendes vanaaja riikides, kus oli esimesed jooksmised, hüpped, ravitsemised palgaarmee: jne. See sai alguse juba ammu enne meie aja Valitsevate klasside kehalise kasvatus oli arvamist ja kestab tänapäevani. meelelahutuslik ja mitte range korraline vaba aja veetmine. Kohustulikku füüsiliste 2.loetle ajaloo uurmismeetodid ja selgita ülesannete täitmist valitsevate klassides ei mida need need endast kujutavad olnud, sest palgaarmee täitis riigi kaitse 1)tüpologiseeimine(tüüpidesse jagamine) seisukordi 2)periodiseerimine(ajajärkude kindlaks määramine) 14. Bacalaureus tähistas keskaegsetes 3)kirjeldamine ...
Eetikaterminite sõnastik Absolutism, eetiline absolutism arusaam, et igale moraaliprobleemile leidub ainult üks õige vastus. Täiesti absolutistlik eetika koosneb absoluutsetest printsiipidest, mis peavad põhimõtteliselt võimaldama lahendada kõikvõimalikud elusituatsioonid, sõltumata kultuurist. Eetilisele absolutismile vastandub teravalt eetiline relativism, mis ütleb, et eetiliste printsiipide kehtivus sõltub sotsiaalsest heakskiidust. Algoritm reegel, mida tuleb järgida otsuste tegemise protsessis. Altruism tegutsemispõhimõte, mida iseloomustab ebaisekas suhtumine teistesse. Omakasupüüdmatu arvestamine teise inimesega; erapooletu, teisi arvestav käitumine. Altruismi vastand on egoism. Aruandekohuslus kohustus anda oma tegudest aru kellelegi teisele, kes on sinust kõrgemal positsioonil. Austus inimeste vastu fundamentaalne moraaliprintsiip, mis sisaldab nõuet, et me peame näitama kohast austust kõigi inimeste õiguste ja väärikuse ...
kujutamine avaram, otsesem. Tunnuseks siiski moraalsete üldistuste taotlus, tegelaste tüpiseerimine. Kalduvus karakterikomöödia poole. Moliere: kirjanikunimi. Klassitsistliku Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik. Julge satiir, „Tartuffe“ pärast kritiseeriti, rünnati, laimati. „Misantroop“. Peegeldas oma kaasaja Prantsusmaa elu ja kombeid värvikamalt ja laiemalt kui ükski teine tollane näitekirjanik. Vahe satiir. Lahkas inimloomust koos selle vooruste ja nõrkustega. Komöödiad kannavad humaanset moraali ja filosoofiat: ta on inimlikkuse, inimliku lihtsuse pooldaja. Satiiri märklauaks on peenutsejad, teadmistega eputajad, silmakirjalik vabadus. Enamik tegelasi on mitmekülgsed. Näidendite lõpud on tihti kunstlikud, süžee arendus polnud tema tugevaim külg. Tugevus: tegelase karakteri psühholoogiliselt peen ja vaimukas esitus. Näidendi paneb särama sõnakoomika.
12 8.ENESEHINNANGU PARADOKS Nartsissismi psühhodünaamiline käsitlus ja ravi tõstatavad küsimuse, millal on enesearmastus õigustatud ja mõistlik. Psühho-analüütikud saavad aru, et nartsissistlikud vajadused ja haavatavus on normaalsed. Enamik meist soovib endale meeldida, ennast teostada ja olla enese üle uhke. Me oleme konkurentsivõimelised ning suutelised tundma kadedust ja häbi. Oma vooruste ja annete äratundmine on samuti soovitatav. Oleks lihtne öelda, et nartsissism on illusoorne või kaitsev vahend ehtsa enesehinnangu vastu. Samas näitavad uuringute tulemused, et isegi petlik enesehinnang on hea vaimsele tervisele ja isiklikele suhetele. Psühholoogilistes eksperimentides saavad kõrge, kuid siiski terve enesehinnanguga inimesed edu korral suurema tunnustuse osaliseks, kui nad on ära teeninud, ja
demokraatia kui inimesed on ebavõrdsed, on poliitiline võrdlus ebaõiglane halbadest vormidest türannia halvim, demokraatia parim demokraatia on valitsus vaeste huvides Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin Justinianuse koodeks kuningas on jumala poolt seatud kuninga võim on jumala and kuningas on vastutav jumala ees kuninga peaülesandeks on rahu kuningal on paternalistlik ja personaalne suhe alamatega kuningas on vooruste kehastus ja tagaja Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade Platon türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest Aristoteles monarhia on ühistes huvides, türannia valitseja huvides Aquino Thomas türannia on korrumpeerunud monarhia 17.saj Inglise vabariiklased monarhia = türannia Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Bodin/Hobbes monarhia on eelistatud, kuid mitte ainuvõimalik vorm Hobbes
keelde. 30.Tuua näiteid eluvaldkondadest, milles antiik avaldus 17.-19.sajandi Venemaal ja USAs. USAst ega Venemaalt ei võrsunud umbes 200 aasta jooksul (17.sajandi keskpaik kuni 19.sajandi keskpaik) ühtki väljapaistvat klassikalist filoloogi ega kirjutatud ühtki olulist erialast teaduslikku käsitlust. Eeskuju oma rahva ja riigi arendamisel (ühiskondliku vooruse mudel) Klassikaliste kohanimede panek USA-s Capitoium, Phoenix, Atlanta etc. II isiklike vooruste mudel- dzentelmenliku kasvatuse alus, nt: antiikautorite tsiteerimine, klassikaliste paralleelide kasutamine kirjandusteostes, antiikajast pärit orjanimede kasutamises lõunaosariikides jne. Venemaal: avaldus ilmaliku teatri loomisega 1672. Madalmaade vahendusel, Peeter I 1718 ukaas: anda teada antiikesemete leidudest- vaevatasu Arheoloogide kutsumine Euroopast selgitamaks, milliseid antiikseid arheoloogilisi
nt. Cicero „De Republica“ on säilinud palimpsestina, millele on peale kirjutatud Augustinuse „De civitate dei“. 38. Nimetage barokk-kirjanduse iseloomulikke jooni. Barokk-kirjandust võib nimetada dünaamilis-pateetiliseks. See on rajatud tugevatele kontrastidele, püütakse ühendada ilu ja inetust, voorust ja pahet, näilikku ja tegelikku jne. Stiil on tihti dramaatiline ja ülepingutatud, kaldutakse äärmustesse nii vooruste kui ka julmuste kirjeldamisel. Itaalias oli sel ajal valitsevaks marinism, mille süžeed olid antiigiainelised ning stiil allegooriline ja keeruline. Hispaanias oli kaks vastanduvat voolu, ühelt poolt kulteranism ehk gongorism, mille peaesindajaks oli Luis de Góngora ning teisalt kontseptism, mida esindas Francisco de Quevedo. Inglismaal kuuluvad sellesse ajastusse eufuism ja metafüüsiline luule, Prantsusmaal pretsioosne kirjandus. 39
tegutsemine viisil, et sellest võiks saada üldine seadus, et igaüks võiks käituda samal viisil, teiste väärtustamine, teiste kohtlemine eesmärkidena, mitte vaid vahenditena, tegutsemine viisil nagu elaksime ideaalses maailmas. · Õigused ja õiglus (J. Rawls) võrdsuse, valiku vabaduse, ja õigluse printsiibid, ressursse tuleb kasutada efektiivselt ja tulemuslikult. · Vooruste eetika (Aristoteles) Üldised inimlikud voorused äritegevuses, voorused seoses äritegevusega, organisatsioonide ja juhtimisega, eesmärk on areng juhina ja organisatsiooni arendamine, käitumine viisil nagu käituvad vooruslikud inimesed, püüdlemine täiuslikkuse poole. · Hoolimise eetika (C. Gilligan) vaadatakse (peetakse oluliseks) isiklikke suhteid ja teistest hoolimist, teise perspektiivi lisamine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
