Mittemoraalsed voorused: julgus, optimism, ratsionaalsus, tarkus, enesevalitsemine, kannatlikkus, töökus, musikaalsus, puhtus jne. Ka kaasajal tegeletakse nn vooruste kataloogide koostamisega. Nt on loetud kokku kõik voorused ja pahed, mis esinevad inimese suhtes keskkonnaga. oVoorused: tähelepanelikkus, hoolitsus, koostöövalmidus, õiglus, häälestumine jne. oPahed: uhkus, sovinism, hirm, ignorantsus, sentimentaalsus jne. Kokku sai L. van Wensveen 189 voorust ja 174 pahet, mis on esinenud keskkonnaalases kirjanduses pärast 1970.-ndaid. Julgus, lahkus, ausus, lojaalsus!! Moraalipühakud: Jeesus, Gandhi, Martin Luther King, Albert Schweitzer, ema Teresa jt elasid väga sisukat, värvikat ja väljakutsete-rohket elu, kütkestades tuhandeid inimesi. Neid isikuid imetlevad tänagi miljonid. (Pojman 263-5) Deontiline vooruseetika: William Frankena: "Iseloomujooned ilma printsiipideta on pimedad, kuid printsiibid ilma iseloomujoonteta on jõuetud."
HEN-üks(jumalik alge) NOUS-maailmamõistus (vaim,mõistus) MAAILMAHING (psüühiline maailm, vaimu jäljend) Üleminek ühelt astmelt teisele toimub emanatsioonidena. Plotinosele kuulub lause: ''Ma häbenen, et mul on keha.'' Mateeria on kõige oleva algusest kõige kaugemal. Ülesminek: See saab võimalikuks vaid puhastumise ehk katarsise protsessis. Inimese tegevusel on seda suurem väärtus, mida vähem on see seotud meelelise maailmaga. Platoni 4 voorust (tarkus, mehisus, õiglus, mõõduksus/enesevalitsus) on üksnes madalamad astmed teel eesmärgile. Kõrgeim on kontemplatsioon, mis ületab igasuguse mõtlemise ja teadvuse. EKSTAAS, milles vahetult vaadeldakse ürgalget. Me püsime ülima suunas, kui hoiame nousi puhtana. Lähedane India religioonifilosoofia pühimeeleolule. Stoitsism , epikuurose võrdlus, oma positsioon, Keskaja filosoofia
Kaubavarusid võib liigitada 1) majandusliku sisu järgi · statistika, vaatlus, info töötlus: andmete filtreerimine 5.mudeli arvlahendus *Delphi m. (m. seisneb problemi kohta süstemaatilises usaldusväärse üldistuse saamises normaalvarudeks (töövarudeks) · hooajalisteksja kestevvarudeks · ennetusvarudeks 6.mudeli lahendustulemuste analüüs ja kasutamine(analüüs, prognoosimine, eksperdite järjeldusest. Koosneb 3-5 voorust, kusjuures iga vooruga väheneb eriarvamuste (kindlustusvarudeks) · sihtvarudeks 2) aja järgi · algvarudeks · lõppvarudeks 3) plaanimine), + arveksperiment. Niisugustel skeemidel on min 3 põhielementi: arv ja aheneb ajahinnangute diapasoon) *Turunõudluse uurimine. Kvalitatiivsed meetodid: suurusejärgi · minimaalvarudeks · optimaalvarudeks · maksimaalvarudeks Ajutised 1. subjekt(uurija)-viga: inimtegur 2
ametinimetust. Ammugi ei teki kellelgi selle kaudu, et ta ennast filosoofiks nimetab, igustatud pretensiooni vimule. Platon kasutab seda sna enda poolt defineeritud thenduses, pidades silmas sellist tpi inimesi, keda iseloomustab loomuprane pdlus tarkuse poole. Niisuguse pdluse olemasolu ei ole aga inimese enda teha ega loomulikult mitte riigivimu poolt jagada, vaid pigem kaasasndinud. Tarkus thendab Platoni eetika kohaselt aga voorust, mille eelduseks on olemuste/ideede teadmine. Platon piltlikustab seda nn laeva vrdpildiga: riiki on seal vrreldud laevaga, millel on laevandusest vhetaipav omanik. Nii kirjeldatud omanik smboliseerib rahvast. Selle omaniku juures kivad laevatri nuiamas madrused, kes samuti laevanduses kige suuremad asjatundjad ei ole. Riigilaeva tr on jagelemise objektiks. Igaks neist arvab, et just tema peab laeva juhtima, kuigi keegi neist ei ole kunagi seda kunsti ppinud, ei saa
Filosoof on tõe armastaja- tarkuse armastaja. Valitseja saab kehtestada õiglaseid seaduseid ainult siis, kui ta teab, mis on õiglus, selleks on võimeline vaid filosoof. Platoni riik on aristokraatia- parimate võim. Platon ei usu demokraatia efektiivsuses. Massi suurus ei taga teadmist. Suured hulgad ei saa olla tarkuse armastajad. Õiglus on see kui igaüks tegeleb oma asjadega. Õiglus põhineb eri ühiskonnakihtide harmoonilisel vahekorral. Õiglus on sotsiaalne hüve. Neli voorust: õiglus, mõistlikkus, mehisus ja tarkus. Tsensuur, propaganda, bürokraatia ja meelevaldne reguleerimine on osa Platoni utoopiast. Ühiskond tekib vajadusest. KIERKEGAARD-OLEMISE TASANDID Kierkegaard tahab, et inimene muutuks. Ta ei taha luua oma õpetust. Tähtis ei ole esitada võimalikult tõepärast teooriat; tähtis on tuua, muuta ja sundida iga inimese eksistents tema enda ette. Teeline tegu on sisemine otsus, millega üksikisik viib
Paremusjärjestus nähtub punktitabelist. Võit annab kolm ja viik ühe punkti. Liigasüsteem on organiseeritud hierarhiliselt: tugevamad pääsevad lõpptabeli selgudes hooaja lõppedes astme võrra kõrgemale ja nõrgimad langevad astme võrra madalamale. Süsteemi tipus asuva kõrgliiga võitja pälvib maa meistritiitli ja parimad saavad õiguse osaleda rahvusvahelistes sarjades. Peale liigamängude peetakse ka üleriiklikke, piirkondlikke ja liigasiseseid karikavõistlusi, kus igast voorust pääsevad edasi ainult võitjad. Olenevalt riigist võivad karikavõitjad saada õiguse osaleda rahvusvahelistes sarjades. Euroopa viis parimat kõrgliigat on Premier League (Inglismaa), Primera División (Hispaania), Serie A (Itaalia), Bundesliga (Saksamaa) ja Ligue 1 (Prantsusmaa).[15][16] Parimad klubid pääsevad rahvusvahelistesse sarjades, nagu näiteks Meistrite Liiga ja UEFA karikas Euroopas või Copa Libertadores Lõuna-Ameerikas. Meistrite Liiga ja UEFA karika tiitliomanikud
Selle asemel tuleks kõikidel praegustel ja tulevastel avaliku halduse teenistujatel ning teadlastel jõuda arusaamisele, mida ja tuleb antud probleemi lahendamiseks ette võtta ja kuidas toimida. Eelkõige on riigi ülesandeks tagada riigi kaitse ja heaolu, kuid raske on leida selleks kompetentseid ametnikke. Aristotlese järgi peab neil olema kolm omadust: lojaalsus konstitutsioonile, oma valdkonnaalaseid võimed ning isiklik voorust ja õiglus. Kuna Eestis on ,,kokku lepitud", et tagamaks tervele elanikkonnale rikkust pole meil piisavalt vahendeid, siis selle asemel saame neile võimaldada turvalisust, au, stabiilsust, eneseteostust, mida tehes kasvab üleüldine usaldus riigi suhtes, st riik ja avalik haldus on omavahel tihedalt seotud. Artikli autor leiab, et hea avaliku halduse väljatöötamiseks tuleks taaselustada avaliku halduse, kui riigiteaduse traditsioon, sest
Neile on aga lubatud eraomand. Nende peamiseks vooruseks on mõõdukus ja enesevalitsemine. 3 Aga Platoni ideaalriigis on enesestmõistetav koht orjandusel. Orjad (s.o. barbarid) peavad tegema ära raskema töö, omamata seejuures mitte mingisuguseid õigusi. Kuna on ideaalriik, siis ei tohi ka ori puudust kannatada. Platoni ideaalset riiki iseloomustavad neli voorust: 1)tarkus, 2)mehisus, 3)vaoshoitus või harmoonia, 4)õiglus. Iga seisuse kohta kehtisid talle omased õigused ja kohustused. Kui iga seisus täitis vastavalt oma õigustele ja kohustustele neile pandud ülesandeid, siis kujunes riigis häireteta tasakaal ning harmoonia, mis esineb vooruslikus hinges. Selline tasakaal teostub ideaalses riigis kõiki seisusi ühendava ühise vooruse - õigluse näol. Õiglane on riik siis, kui kõik teevad oma tööd vastavalt oma soodumustele ja ei sega teisi.
Riigi juhtimisest see seisus - rahvas - osa ei võta, kuna tal puuduvad riigi juhtimiseks vajalikud võimed, eeldused ja ettevalmistus. Neile on aga lubatud eraomand. Nende peamiseks vooruseks on mõõdukus ja enesevalitsemine. Aga Platoni ideaalriigis on enesestmõistetav koht orjandusel. Orjad (s.o. barbarid) peavad tegema ära raskema töö, omamata seejuures mitte mingisuguseid õigusi. Kuna on ideaalriik, siis ei tohi ka ori puudust kannatada. Platoni ideaalset riiki iseloomustavad neli voorust: 1)tarkus, 2)mehisus, 3)vaoshoitus või harmoonia, 4)õiglus. Iga seisuse kohta kehtisid talle omased õigused ja kohustused. Kui iga seisus täitis vastavalt oma õigustele ja kohustustele neile pandud ülesandeid, siis kujunes riigis häireteta tasakaal ning harmoonia, mis esineb vooruslikus hinges. Selline tasakaal teostub ideaalses riigis kõiki seisusi ühendava ühise vooruse - õigluse näol. Õiglane on riik siis, kui kõik teevad oma tööd vastavalt oma soodumustele ja ei sega teisi.
Konversatsioonianalüüs, voor, vooruvahetus, naaberpaar Konversatsioonianalüüs ehk vestlusanalüüs. Selles ei eristata jäigalt keelestruktuuri ja funktsiooni. Keelekasutust mõistetakse dünaamilise interaktiivse protsessina, mitte valmis ,,toodete" (Ssõnade, lausete) analüüsina. Voor vestluse üksus - see, mida üks kõneleja ütleb, kuni selle kohani, kus teine kõneleja hakkab rääkima Vooruvahetus kõnevoorude vahetamine vestluses Naaberpaar ehk mitmest voorust koosnev dialoogi osa. 76. Variatiivsus, keele variandid (dialekt, sotsiolekt, allkeeled, idiolekt) Sotsiolingvistika põhimõisteks variatiivsus palju erinevaid variante. Variatiivsus võib olla: · geograafiline (eri piirkondades räägitakse eri keelt dialekt ) · sotsiaalne (sotsiaalne klass - seostatakse sissetulekuga, haridusega, vanus, sugu) · situatsiooniline nt stiil, formaalsus (kõik räägivad erinevates olukordades veid erinevalt).
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne-arthur lovejoy1873-1962. “Mõtlemine on inimest defineeriv tunnus”. Universaalsed probleemid, ideede ajaloo tsüklilisus, ideid kombineeritakse nagu legosid, kanooniliste suurte mõtlejate rida (from platon to nato). Vanade tekstide lugemine annab tähenduse ka tänapäevale. Kontekstuaalne (cambridge koolkond), Quentin Skinner(sünd 1940), 2 olulist aspekti, autori kavatsus(mitte aninult mida väidab vaid miks väidab), ajalooline kontekst ja keelelised tavad. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon- õnne jaoks oluline vooruslik elu, milleni viib hinge harmoonia, mõistuse(valitseb), emotsioonide(toetab) ja instinktide(talitsetud) sümbioos, õiglane inimene on õiglane ka teiste suhtes. Aristoteles –Õnn- hinge mõistuspärane toimimine vastavalt loomutäiusele. Inimene peaks lähtuma mõistusest mitte ihadest. 2. Aristoteles, ...
Mandaatide jagamisel kandidaadid reastuvad nimekirjas ümber vastavalt saadud häälte arvule · III voor: KOMPENSATSIOONIMANDAADID Jaotatakse erakondade (kes ületasid 5% künnise) üleriigiliste nimekirjade vahel Nimekirjale üle riigi antud häälte arv jagatakse läbi jagajatega (modifitseeritud d'Hondti jada) Kompensatsioonimandaadi saab see erakond, mille jagatis (nn võrdlusarv) on parajasti suurim Menetlust korratakse niikaua, kuni kõik I ja II voorust vabaks jäänud mandaadid on jaotatud 8 Mandaadi saab kandidaat, kes on üleriigilises nimekirjas eespool (suletud nimekiri = kandidaate ümber ei reastata) 1 Etteantud parameetrite alusel teosta mandaatide jagamine EV Riigikogu valimissüsteemi I-II vooru häältelugemismetoodika põhjal (praktiline ülesanne).
Aristotelese meelest ei piisa (Head teod nõuavad head varustust). Stoikude meelest on tõeline hüve selline, mille olemasolus ei pea kahtlema, nagu rikkuse jms olemasolus. Nende jaoks õnn ja voorus ekvivalendid. 3. Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast Nikomachose eetika: kolme sorti inimesed ja kolme sorti elu 1. Need, kes taotlevad naudingut ja elavad naudingutes. 2. Need, kes hindavad kuulsust ja on valinud poliitika-elu. 3. Need, kes hindavad voorust (arete) - võivad valida poliitika-elu, aga ka mõttetööga seotud elu. Poliitika eesmärgiks on õnn: õnneliku elu võimalikkuse tagamine. Filosoofid vajavad polist, st ka poliitikuid ja poliitikud vajavad filosoofe. Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimestele õnnelikema elu: kodanikud osalevad poliitikas ning toimivad vastavalt loomutäiusele; suur keskklass. 4. Epikuurlased õnnest Ainus tõeline hüve on nauding. Eriline naudingutunne ataraxia - valu ja vaimse
vastavate osapoolte majanduslikele eelistele. 7 Maailma Kaubandusorganisatsioon ja intellektuaalomandi õiguskaitse Eero Ringmäe Reaalselt viidi GATT'i sätteid ellu regulaarsetel läbirääkimistel, nn voorudel, mida jõuti 46 tegutsemisaasta jooksul lõpetada 8. Esimeses viies voorus arutati vaid kaubandusalaseid probleeme, ent alates Kennedy voorust 1964. aastal on käsitletud ka intellektuaalomandi õiguskaitse alaseid küsimusi. Kõige suurem läbimurre toimus aastatel 1986-1993 peetud Uruguay voorus. Selle lõppedes sõlmitud Marrakechi lepingu üheks osaks oli eelmpoolmainitud TRIPS kokkulepe, lisaks nähti voorus ette WTO loomine ja kokku enam kui 2200 lehekülje ulatuses seadusandlust. GATT-i tegevuse alusteks oli 4 põhimõtet (A. Kukrus 'Eurointegratsioon ja tööstusomandi õiguskaitse', lk 127):
Kas tõesti ei saa õnnelikku elu hävitada? Isegi kahandada teda ei saa, ja seepärast on voorus tema saavutamiseks küllaldane. (24) "Kuidas siis," öeldakse, "kas see tark, kes on kauem elanud, keda pole kõrvale kallutanud ükski valu, pole õnnelikum sellest, kes on alati võidelnud saatuse hädadega?" Vasta mulle: kas ta on parem ja aulisem? Kui mitte, siis pole ta ka õnnelikum. Et elada õnnelikumalt, tuleb elada õigemini; kui õigemini ei saa, siis ka õnnelikumalt mitte. Voorust suurendada ei saa, niisiis mitte ka õnnelikku elu, mis voorusest tuleneb. Voorus on ju nii suur hüve, et ta neid tillukesi lisandusi ei tunne, nagu eluea lühidus, valu ja igasugused kehalised kahjustused. Sest nauding pole seda väärt, et ta sellest hooliks. (25) Mis on vooruses erakordne? Tulevast mitte vajada ja oma päevi mitte arvestada; ükskõik kui lühikese aja jooksul saavad talle osaks igavesed hüved. Meie silmis on see uskumatu ja inimloomuse
toimus kaasajal. 1340.aastal naasis ta Napolist Firenzesse, peale seda elabki peamiselt seal, on ka Firenze linnavalitsuse teenuses. Sel aja kirjutas nt. "Amaroza visione" (armu nägemus) 1341-42. Siin on Dante mõju, sest ta kasutab siin tertsiini (kolmest värsireast koosnev stroof), mille tõi luulesse Dante. "Ameto (nümfid)" pastoraalne ja proosaline teos, mis kujutab väga rohmaka ja toore karjase Ameto kohtumist 7 nümfiga metsas. Igaüks tähistas mingit üht voorust. Ameto armus neisse. 16.sajandi alguses on itaalia väga mõjukas teos "Sanxazaro". Võrsivormis ja oktaavides "Fiesole nümfid" on Boccaccio kõige lüürilisem teos, palju loodusekirjeldust ja looduse taustal on ühe karjase ja nümfi armastuslugu, mis on reeglina keelatud. Traagiline armastus. See on ühendatud Firenze linna kujunemise müüdiga. Üks Boccaccio suuremaid saavutusi luuleliselt. Tema kõige tähtsam teos emme Dekameroni "Fiammetta". On peetud uusaegse romaani algusteoseks
Nad otsustavad ka tööjaotuse üle ja määravad tavakodanikele ameteid vastavalt nende parimatele eeldustele. Filosoof peab igas olukorras valitsetavate ja riigi huvisid ülimuslikuks. Valitseja valetamine iseenda huvides ning ,,riigi ja rahva nimel" (nagu seda reaalses valitsemispraktikas sageli toimub) on valitseja loomuse tõttu täiesti välistatud; ta võib teadlikult kasutada nn tehnilisi väikevalesid olukordade paindlikumaks lahendamiseks. Filosoof-valitsejad esindavad kõiki nelja voorust, mis iseloomustavad ka ideaalriiki vaprust, mõõdukust, tarkust ja õiglust. Võim, seadus, korruptsioon. ,,Politeia"s esitatud ideaalriigi kavandis ei ole valitsejate tegevus mingilgi viisil reglementeeritud seadustega. Platon võrdleb valitsejate ja ühiskonna suhet arsti ja patsiendi omaga. Nagu on arstile mõttetu formaal-juriidiliselt ette kirjutada raviviisi, niisamuti ei ole vaja valitsejatele niisuguses riigis siduvaid ettekirjutusi kehtestada
n III voor: KOMPENSATSIOONIMANDAADID n Jaotatakse erakondade (kes ületasid 5% künnise) üleriigiliste nimekirjade vahel n Nimekirjale üle riigi antud häälte arv jagatakse läbi jagajatega (modifitseeritud d'Hondti jada) n Kompensatsioonimandaadi saab see erakond, mille jagatis (nn võrdlusarv) on parajasti suurim n Menetlust korratakse niikaua, kuni kõik I ja II voorust vabaks jäänud mandaadid on jaotatud n Mandaadi saab kandidaat, kes on üleriigilises nimekirjas eespool (suletud nimekiri = kandidaate ümber ei reastata) Neli valijatüüpi ® Parteiaktiivsed (40) kindel poolehoid teatud erakonnale ja selle ideoloogiale ® Rutiinsed (15) harjumus, traditsioon ® Jooksikud (20) võrdlevad programme ja toetavad ideoloogiast sõltumata iga kord seda, mis tundub sobivaim
head teod nõuavad vastavat varustust. Poliitika keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi. Inimene pole õnnelik, kui ta ise on vooruslik, aga sõbrad on halvad. Stoikud: voorusliku elu alus on õige tunnetus hüvest. Õiged hüved on seesmised, loomult head, mis ei olene sellest, kuidas neid kasutatakse (õiglus, julgus, mõõdukus). Õnn on kindla vooruse omamine. Saame olla kindlad vaid kindlat voorust omades - õnn ja voorus on sama. 3. Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast Õnn tähendab oskuspäraselt toimimist. Poliitika eesmärk on tagada kõigile õnn, seega vajavad filosoofid poliitikuid ja vastupidi. Filosoofi elu (eelistatum): · Filosoof praktiseerib tarkuse voorust täiuslikemalt. · Filosoof on tarkuse saavutanu, kes mõtleb oma teadmiste valguses maailma üle. · Elab jumalasarnast elu. Riigimehe elu:
Paljudes tekitasid sofistlikud seisukohad tõsist vastuseisu. Kõige otsustavamalt astus sofistide vastu välja Ateena filosoof Sokrates (tegutses V sajandi teisel poolel). Sokrates ei kirjutanud ühtegi teost, edastades oma vaateid ainult suulises vestluses tema ümber kogunenud teadmishimulistele noortele. Kuid erinevalt sofistidest ei võtnud Sokrates oma õpetussõnade eest tasu. Sokrates väitis, et sofistid petavad oma õpilasi, sest kinnitavad, et õpetavad voorust (mõistes selle all oskust elus edukalt hakkama saada), kuid ei tea tegeilikult isegi, mis voorus on. Vooruse ja hüve olemuse mõistmine oli Sokratese meelest filosofeerimise peamine mõte. Voorus oli Sokratese meelest midagi püsivat ja inimeste omavahelisest kokkuleppest sõltumatut. Kuid selleks, et voorust mõista, tuleb esmalt aru saada, kui vähe me sellest tegelikult teame. Selleks esitas ta oma õpilastele kimbatusse ajavaid küsimusi, tuues ilmsiks
Paljudes tekitasid sofistlikud seisukohad tõsist vastuseisu. Kõige otsustavamalt astus sofistide vastu välja Ateena filosoof Sokrates (tegutses V sajandi teisel poolel). Sokrates ei kirjutanud ühtegi teost, edastades oma vaateid ainult suulises vestluses tema ümber kogunenud teadmishimulistele noortele. Kuid erinevalt sofistidest ei võtnud Sokrates oma õpetussõnade eest tasu. Sokrates väitis, et sofistid petavad oma õpilasi, sest kinnitavad, et õpetavad voorust (mõistes selle all oskust elus edukalt hakkama saada), kuid ei tea tegeilikult isegi, mis voorus on. Vooruse ja hüve olemuse mõistmine oli Sokratese meelest filosofeerimise peamine mõte. Voorus oli Sokratese meelest midagi püsivat ja inimeste omavahelisest kokkuleppest sõltumatut. Kuid selleks, et voorust mõista, tuleb esmalt aru saada, kui vähe me sellest tegelikult teame. Selleks esitas ta oma õpilastele kimbatusse ajavaid küsimusi, tuues ilmsiks
· 2. TCU piiridel on potentsiaalsed voorusiirdekohad (transition relevance place - TRP). Igas TRPs toimub vaikiv nõupidamine selle üle, kes kõneleb järgmisena. 2 kõnevoorude liiki: · Vabad voorud: annavad ainult viiteid, milline voor on sobiv. · Naaberpaarid/naabruspaarid: kahe vooru järjendid, milles voorudevaheline side on eriti tugev ja konventsionaliseerunud Naaberpaaride 5 omadust: · NP on kahest voorust moodustuv tegevusüksus, milles need voorud/aktid on ideaaljuhul kõrvuti, · on eri kõnelejate esitatud, · on jagatavad esiliikmeks ja järelliikmeks, milles teatud tüüpi esiliige nõuab kindlat tüüpi järelliiget. Selle puudumine või teise naaberpaari järelliikme kasutus on tajutav veana Eelistusjärjestus: · naaberpaari järelliige võib olla valitud kahest vastandlikust võimalusest: nt palve - nõustumine või keeldumine
Morf: morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles Morfeem: on väikseim tähendusega keeleüksus Morfeemianalüüs: sõna jagamine morfeemideks (segmentimine) ning morfoloogilise info lisamine igale morfeemile (glossimine) Morfoloogia: on keeleteaduse haru, mis uurib keele sõnade sisestruktuuri – morfeeme, nende moodustamist ja liitmist sõnadeks. Muutumine: sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub Naaberpaar: mitmest voorust koosnev dialoogi osa, mis tavaliselt järgib kindlaid reegleid (nt tervitus - vastutervitus, küsimus - vastus). Nominatiiv-akusatiivsed keeled: keeled, milles markeeritakse sihitisliku lause agenti (A) ja mittesihitisliku lause ainsat osalejat (S) ühtmoodi; sihitisliku lause patsienti (P) aga teisiti (markeeritud käändega); skemaatiliselt: A = S; P Patsient: (semantiline roll) lause osaline, kes või mis on kas mingis seisundis või
vältima läbikäimist teie iluga. OPHELIA: Kas ilul võiks olla veel soodsamat seltsi kui süütus? HAMLET: Siiski, siiski - sest pigem võtab ilu võimust süütuse üle ja teeb temast kupeldaja, kui et süütus suudaks ilu oma näo järgi vormida; omal ajal paradoks, on see nüüdseks paraku enam kui tõestatud. Ma armastasin teid kord. OPHELIA: Tõepoolest, prints, te veensite mind selles. HAMLET: Ilmaasjata; voorust ei anna vana tüve külge pookida, ilma et kõrvalmaitset jääks. Ma ei armastanud teid. OPHELIA: Siis seda rängem on mu pettumus. HAMLET: Mine kloostrisse; miks peaksid saama patuste sigitajaks? Ma isegi olen keskmiselt süütu, aga ometi võin ennast süüdistada sihukestes asjades, et oleks parem, kui mu ema poleks mind ilmale toonudki. Olen väga uhke, kättemaksuhimuline, auahne; mul on varuks rohkem patte
ei teki kellelgi selle kaudu, et ta ennast filosoofiks nimetab, õigustatud pretensiooni võimule. Platon kasutab seda sõna enda poolt defineeritud tähenduses, pidades silmas sellist tüüpi inimesi, keda iseloomustab loomupärane püüdlus tarkuse poole. Niisuguse püüdluse olemasolu ei ole aga inimese enda teha ega loomulikult mitte riigivõimu poolt jagada, vaid pigem kaasasündinud. Tarkus tähendab Platoni eetika kohaselt aga voorust, mille eelduseks on olemuste/ideede teadmine. Sellisest valitsemisfunktsioonide jaotusest peaksid tema hinnangul olema eelkõige huvitatud alamad seisused, sest vaid intellektuaalne eliit saab suuremale osale ühiskonnast osutada, mis on neile õnnelikkuse saavutamiseks vajalik. Järelikult peaksid alamad seisused olema huvitatud võimu monopoliseerimisest intellektuaalse eliidi kätte. Nagu sellestki, et oleks välistatud nende endi sekkumine
Kunagi saavad kõik inimesed uue hävimatu keha ja igavese elu. Dogma - (kr dogma `arvamus, otsus, määrus, õppelause') (1) õpetuslause, mida peetakse tõeseks ilma tõestust vajamata; (2) teoloogiline väide, mis on kokkuleppeliselt (nt kirikukogul) tunnistatud vääramatuks tõeks, mis on kohustuslik kõigile usklikele ja mis ei ole arvustatav. Vt ka kaanon. PATUD JA VOORUSED 7 surmapattu: uhkus, omandihimu/ahnus, kiim/iharus, kadedus, õgardlus/aplus,vihapidamine/viha, tujutus/tusk; 7 voorust: mõistlikkus, mõõdukus, meelekindlus,õiglus, usk, lootus, armastus. PÕHIVOOLUDE KUJUNEMINE JA KIRIKU AJALOO Kristlusel on palju voole ehk konfessioone. Algkatoliikliku kristliku kiriku usutunnistuse konsensusliku variandi määras Nikaia kirikukogu 325. a ja teoloogia peasuunad Halkedoni kirikukogu 451. a. Vanadest 16 kirikutest on veel nestoriaanid (431) ja monofüsiitlikud (kopti, etioopia, süüria ja armeenia) kirikud, kes
III voor: KOMPENSATSIOONIMANDAADID Jaotatakse erakondade (kes ületasid 5% künnise) üleriigiliste nimekirjade vahel Nimekirjale üle riigi antud häälte arv jagatakse läbi jagajatega (modifitseeritud d'Hondti jada) Kompensatsioonimandaadi saab see erakond, mille jagatis (nn võrdlusarv) on parajasti suurim Menetlust korratakse niikaua, kuni kõik I ja II voorust vabaks jäänud mandaadid on jaotatud Mandaadi saab kandidaat, kes on üleriigilises nimekirjas eespool (suletud nimekiri = kandidaate ümber ei reastata) 41. Etteantud parameetrite alusel teosta mandaatide jagamine EV Riigikogu valimissüsteemi I-II vooru häältelugemismetoodika põhjal (praktiline ülesanne). 42. Etteantud parameetrite alusel teosta mandaatide jagamine jagajate meetodil (praktiline ülesanne). 43
iseregulatsioon: vooru võtab üle see, kes esimesena jaole jõuab;c) pole järgmist kõnelejat määratud ning keegi vooru ise üle ei võta, võib kõneleja jätkata, kuni esile astub mõni muu.2) Kui esimeses võimalikus siirdekohas ei kasutata reeglit 1a ega 1b, vaid kasutatakse reeglit 1c, hakkab reeglistik 1a- 1c järgnevas võimalikus siirdekohas uuesti tööle. Naaberpaar ehk mitmest voorust koosnev dialoogi osa. Naaberpaarid, nt küsimus - vastus, ettepanek - nõustumine jne 92. Variatiivsus, keele variandid (dialekt, sotsiolekt, allkeeled, idiolekt). Eesti murdealad. Variatiivsus: geograafiline; sotsiaalne (vanus, sugu, sotsiaalne klass); situatsiooniline (stiil, formaalsus Keele variante: dialekt ehk murre, sotsiolekt(subkultuuride kõneldavad alamkeeled,släng) allkeel (kirjakeel, ühiskeel, argikeel jne), idiolekt (isikukeeled)
Aristotelese järgi on voorusiks sellised iseloomujooned, mis aitavad kaasa inimsuse õitsengule. praktikas esilekerkivaid teemasid: geeniuuringute ja nende rakenduste kõlbelisus; lubatava sekkumise ja eksperimenteerimise piirid (abort ja eutanaasia); ravi olemuse ja kättesaadavuse probleemi; Kuid, mis see õitseng on? Kas ei ole võimalik, et inimene saab õitseda ka mingisuguste teiste “vooruste” eksisteerimisel? Kas võib olla õitsev inimene, kel pole ühtegi nimetatud voorust? 3. Võimetu patsiendi, arsti jt võimusfäär. Keskkonnaeetika põhiliseks uurimis-valdkonnaks on inimese ja looduse vahelised suhted. Kui keskkonnaeetika rakenduslik pool püüab neid suhteid reguleerida, siis andma tegevusjuhuseid. Vooruseetika ei anna juhiseid, kuidas lahendada eetilisi dilemmasid. Vooruseetika ei võimalda vastata küsimusele “Mida on õige teha?” vastatakse “Tee seda, mida teeb
Jõudeoleku ja raiskamise vältijad, eluviisilt askeetlikud. Eriti ei puhka. Väärtustavad, et peadki vaeva nägema. Kui saad midagi niisama, siis ei ole midagi väärt. Väärt on see, mis on läbi raskuste saadud. Rangete vaadetega, väärtustavad kuulekust, viisakust, julged loomingulised ideed ei ole teretulnud. Kõik peab olema ranges korras. Süütunne võib tekkida, kui ei ole piisavalt palju tööd tehtud ja pingutatud. Tööeetika rõhutab saavutamise voorust läbi raske töö. Enesedistsipliin. Autonoomiat ei väärtustata Kust see tuleb: pigem kultuurilise väärtusena, kodune kasvatus. Kes rohkem pingutab, see jääb ellu, on kasulikum, edukam. Seostuvad omadused: Internaalsus- sisemine pingutus Konservatiivsus- traditsioonidest rohkem kinnipidavad, jäigemate uskumustega Individualislikud uskumused- ei toeta sotsiaalseid muutusi, ei soovi uuendusi. Süüdistavad rohkem inimesi, kui süsteemi. Vaesus ja töötus nende arvates inimese süü
*las laps valib oma hobi/huviala ise – ära sunni ja suuna teda Kasvatus naitumiseni *õpeta oma lapsele empaatiavõimet *õpeta kõiki inimesi armastama *head tehes saadakse ise heaks *õppige kogemustest Sofie ehk naine – tal on: *hea kujutlusvõime *lihtne ja peen maitse *ei vali omale juhuslikke ehteid *armastab seda, mis talle sobib *ta on huvitav ja võluv *teeb käsitööd *tunneb kõik majapidamistöid *hea moraaliga *armastab voorust *tahab meeldida ühele korralikule mehele *on viisakas ja tähelepanelik *Sofie Telemachoks sai Emile 22.10.2014 Kasvatusteadused Ene-Silvia Sarv PEDAGOOGIKA TEADUS- teooriad- kirjeldab, seletab, juhatab, ennustab FIOLSOOFIA- tähendused, seosed, maailmavaade,väärtused, inim pilt, teadmise olemus
filosoofilisi käsitlusi, sealjuures peamiselt on siiski rõhk linnriigi ehitusel. *) Kodanikud olid jaotatud: käsitöölise ja talupojad; sõdrud ehk valvurid & filosoofid ehk valitsejad. Seisused tuletas Platon inimseisundite järgi: ihad-tungid, afektid ja kognitiivne- aju ehk mõtlemise tasand. *) Seisundid võrdsustas Platon kolme voorusega: enesevalitsus või kasinus - Aristoteles asendas selle hiljem mõistega mõõdukus; vaprus & tarkus kõiki neid kolme voorust sidus õiglus. Paavst Gregorius lisas veel usu, lootuse ja armastuse ning ütles, et kõik need seitse voorust kokku kannavad nime kardinaalvoorused. *) Platon uskus, et riigi suurus oleks maksimaalselt nii suur, et mäe otsast oleks kõiki piire näha. * Aristoteles (384-322 eKr) Platoni õpilane, kes on pärit Makedooniast ja kelle isa oli Makedoonia kuninga arst. Kui ta isa sureb, siis ta saadetakse Atheenasse Akadeemiasse õppima ning ta oli Platoni õpilane kahekümneks aastaks
Palimpsest tähendab pärgamendilehte või papüüruserulli, millelt on sinna esialgselt kirjutatud tekst maha kraabitud või kustutatud ja uus peale kirjutatud. nt. Cicero „De Republica“ on säilinud palimpsestina, millele on peale kirjutatud Augustinuse „De civitate dei“. 38. Nimetage barokk-kirjanduse iseloomulikke jooni. Barokk-kirjandust võib nimetada dünaamilis-pateetiliseks. See on rajatud tugevatele kontrastidele, püütakse ühendada ilu ja inetust, voorust ja pahet, näilikku ja tegelikku jne. Stiil on tihti dramaatiline ja ülepingutatud, kaldutakse äärmustesse nii vooruste kui ka julmuste kirjeldamisel. Itaalias oli sel ajal valitsevaks marinism, mille süžeed olid antiigiainelised ning stiil allegooriline ja keeruline. Hispaanias oli kaks vastanduvat voolu, ühelt poolt kulteranism ehk gongorism, mille peaesindajaks oli Luis de Góngora ning teisalt kontseptism, mida esindas Francisco de Quevedo.
Oma õpetuses jõudsid sofistid pettejäreldustele, st näiliselt õigetele järeldustele, tegelikult aga vääratele. Sokrates astus nende seisukohtade vastu ägedalt välja, tuues näiteks, kuidas paljud sofistid väidavad end õpetavat vooruslikkust, mõistes selle all aga oskust elus edukalt hakkama saada. Sokratese arvates on filosoofia peamine mõte vooruse olemuse mõistmine. Teiseks tähtsustas ta teadmist, sest üksnes teadmine võimaldas voorust mõista. Tema lemmiklause oli: ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". Selline arusaam sunnib inimest pidevalt mõtlema, küsima, vastama ja hoiab huvi elu vastu enda ümber ja eneses. · Platon (427-347 eKr, Sokratese õpilane) - lähtus olemuse ja nähtumuse vastandlikkusest, st kui meelelise maailma nähtused on tekkivad, muutuvad, suhtelised ja kaduvad, siis ideed, mis on nende nähtuste olemuseks, tekke põhjuseks ja olemise
· Uusplatonism on tugevalt individualistlik (askees ja · Inimese tegevusel on seda suurem väärtus, mida ekstaas). vähem on see seotud meelelise maailmaga. · Erinevad jooned: · Ülesminek · UP tunneb vaid jumaliku hääle kutse silmapilke ekstaasis. · Platoni 4 voorust on üksnes madalamad astmed teel · Kristlik järgimine on pidev protsess. Suhe kristlusse eesmärgile. · Tegelik tee eesmärgile on vaimne, see viib inimese · Loodus on Plotinose jaoks jumaluse madalaim sisemusse
passiivne). Epikuurlased : õnn on teatud passiivne seisund. Õnneliku elu erinevad vormid: Aristoteles. Riigimehe elu poliitiline juht, kes rakendab teatavaid voorusi selleks, et kogukonda teenida ja kõigil oleks parem elu. Ta ohverdab sellega, aga vooruse oma isiklikus elus, sest tal pole selleks aega. Rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes poliitikas. Filosoofi elu on eelistatud, sest ta praktiseerib kõige täiuslikumalt voorust. Aristoteles poliitikast ja õnnest. Poliitika eesmärgiks, nagu inimesegi omaks, on õnn. Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse. Filosoofid vajavad poliitikuid ja poliitikud vajavad filosoofe. Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimestele õnnelikema elu: suure keskklassiga riik, kus kodanikud osalevad aktiivselt riigiasjades. KESKAEG ehk kristlik maailmapilt. Püha Augustinus õnnest paradiisis ja pärast pattulangemist.
Andestada, vabastada viha, laseb armulisusel kosta ja vabastab indiviidi karmast, mis tema akashasse on kogunenud. Vägivallatus on välja kasvanud armastuse ja andestamise seadusest. Kõik hea tuleb andestamisest. On tõsi, et inimkonna püsimine oleneb inimese võimest andestada. Andestamine on pühadus. Andestamisega hoitakse universumit koos. Andestamine on võimsaim võimsamatest. Ta on teadvuse vaikus. Andestamine ja õrnus on ennastvalitseva iseloomujoon ja kujutab igavest voorust. 31. Vaba Tahte ehk valiku seadus. Kolmanda dimensiooni olenditel on õigus laiendada ja kokku tõmmata oma energiaid; tuua oma loomingulised ja väljendusenergiad maailmast välja kas positiivsel või negatiivsel moel. See on meie põhiotsus. Mitte kõik eksisteeriv ei ela kooskõlas selle seadusega, kuna ta kannab endas võimalust nii hingeliseks tõusuks kui ka languseks ja valida kurjuse loomine. Olenemata elutingimustest on meil võim valida oma elutee suund
on abstraktsed/ideaalsed ja suurema süsteemi osad. Mis iganes on täiuslik, omab neid nelja voorust. Arete - voorus, tähendab nii füüsilist, vaimset kui moraalset täiust objektiivses, mitte subjektiivses tähenduses. Loomutäius. Ei tähenda niivõrd moraali ja kombelisust!!!. Sõduri arete tähendab mehisust/vaprust, silma arete head nägemist. Platon põhjendab moraali ja eetika kaudu ka poliitikat. Inimesi tuleb kasvatada nii, et neil võtaks kuju need neli voorust ja selliselt saab inimesi kasvatada ainult riigis, mis samuti omab neid nelja voorust. Kõik liigub oma täiuse, oma hüve ja eesmärgi suunas. Objektiivselt, idealistlikult, teleoloogiliselt. Platonil on kaks peamist poliitfilosoofilist teost: Polüteia ehk riik ja Nomoi ehk seadused. Kuningas-filosoofia valitsemine Hea inimene, hea elu ja hea riik, mis need on ja kuidas neid saada? Hea on kusagil objektiivselt
(telos) on hüve. Põhiküsimuseks on, milline on õiglane riik, mis tagaks hea elu. Voorused Vanad kreeklased ülistasid nelja põhivoorust: tarkust (sofia), vaprus (andreia), mõõdukust (sofrosüne) ja õiglust (dikaiosüne). Väärtused pole mitte kokkuleppe ega konteksti küsimus, vaid on abstraktsed/ideaalsed ja suurema süsteemi osad. Platon põhjendab moraali ja eetika kaudu ka poliitikat. Inimesi tuleb kasvatada nii, et neil võtaks kuju need neli voorust ja selliselt saab inimesi kasvatada ainult riigis, mis samuti omab neid nelja voorust. Mis iganes on täiuslik, omab neid nelja voorust. Kõik liigub oma täiuse, oma hüve ja eesmärgi suunas. Objektiivselt, idealistlikult, teleoloogiliselt. Platonil on kaks peamist poliitfilosoofilist teost: Polüteia ehk riik ja Nomoi ehk seadused. Riik, Polüteia Hea inimene, hea elu ja hea riik, mis need on ja kuidas neid saada? Hea on kusagil objektiivselt
Palju aastaid olid Hiinas traditsioonilised kaunistused ja rituaalsed söömaajad valitsuse poolt keelatud. Nüüd toimuvad need taas. WESAK (Buddha päev) (mai või juuni täiskuu) See on kõige tähtsam püha theravaada budistide jaoks. See tähistab Siddhartha Gautama sündi. Theravaada budistid aga meenutavad sel pühal kolme tähtsat sündmust Buddha elus: tema sündi, virgumist ja surma. Sel päeval püütakse eriti hoolsalt Buddha õpetust järgida. Lahkus ja heldus on kaks peamist voorust, mida püütakse üles näidata. Seda püha tähistatakse erinevate kommetega: jalutatakse kolm korda ümber templi või stuupa, kastetakse bodhipuud lõhnaveega, kaunistatakse maju, süüdatakse laternaid või ehitatakse tänavale müügilette ja teatreid. Kõigis theravaada budistlikes maades peetakse seda püha värvikalt ja suurejooneliselt. Kodud koristatakse ja kaunistatakse. Inimesed käivad templites annetamas ja Buddha kujud pestakse lõhnastatud veega.
Dialoogilises diskursuses, mis sisaldab Menippose diskursust, karnevali ja polüfoonilist romaani, kirjutamine loeb teist kirjutust, loeb iseennast. Eepika ja karnevali tüüp on kaks voolu, mis moodustavad Euroopa narratiivi, vaheldudes vastavalt aegadele ja kirjanikule. Euroopa romaani pinnaseks on kaks žanrit: Sokratese dialoog ning Menippose diskursus. Sokratese dialoogi ja sõna ambivalentsuse seos on ilmne. Menippose diskursuses vabaneb sõna eeldatavatest “väärtustest”, eristamata voorust ja pahet. Tavalised on patoloogilised hingeseisundid, unenäod, surm, hullus. Bahtini sõnul on neil eelkõige strukturaalne roll: lõhkuda inimese traagilist ühtsust ning usku identiteeti. (Refereeris Riin Magnus) 15. Bloomi "mõjuprintsiip" rakendatuna luule analüüsis 16. Bahtin. Kronotoobi mõiste. Bahtini poolt kirjeldatud kronotoobid, nende eristamise põhimõtted Žanri ja selle eriliigid määrab kronotoop. Kirjanduslikus aegruumis valitsevaks aeg. Antiikromaani tüübid:
kokkulepeteks, haridus on muutunud sissevaatavaks millel pole ühiskonna jaoks tähendust. Sofistide enda jaoks oli tegemist väliste teadmistega, Sokrates aga leidis et teadmised peavad olema seotud ka inimese endaga ehk neil peab olema moraalne perspektiiv (neid peab saama rakendada). Kuidas jõuab inimloomus parima väljenduseni. Kutsub inimesi iseseisvalt mõtlema, tõe tunnetamine. Sokrates otsis asjade olemust - asja voorust või põhiprintsiipi ning terminite tõelisi, muutumatuid või olemuslikke tähendusi. Sokratese dialektika - paljastada oponendi seisukohtade vasturääkivusi küsimuste-vastuste mänguga. Platoni eesmärgiks oli harimine ja valgustus (ülim hüve ehk jumala vorm). Logos-mõtlemisvõime Retooria - hea argumenteerimispraktika 24 Rahvakoosolek kogunes u iga 10 päeva tagant. Süüdistada võis igaüks, eelistati otsedemokraatiat
Ja seda artiklit arutatakse munk Zossima kongis. Need mõtted kajastavad D enda mõttekäike kirik peab olema tähtsam kui riik. Riigi eksistents põhineb vägivallale, aga kirik on inimeste vabatahtlik vaimne liit. Ivan pakub välja kaks võimalust kas riik allutab endale kiriku või riik ja kirik sulavad kokku ja peale jääb kirik. Teine poleemika keerleb hinge surematuse ümber. Ivan sõnastab teesi, et kui ei ole hinge surematust, siis ei ole ka voorust. Siit tuleb ka järeldus, et kõik on lubatud. Kui pole olemas Jumalat, siis pole ka voorust, moraali ja järelikult võib inimene käituda oma tahte järgi. Paljud D tegelased osutuvad eksperimenteerijateks. Ivan on ka ideega eksperimenteerija. Kõik, mida ta enda ümber näeb, viitab sellele, et Jumalat ei ole olemas. Ivanil pole Jumala vastu midagi, aga ta eitab Jumalast olemas olevat maailma. Ivani oponent väidab, et Jumal on olemas. Kurjus on olemas selleks, et inimene saaks valida
osavõtlikkus. Vastandeiks on inimvihkajalikud pahed - nagu kadedus, tänamatus ja kahjurõõm. Teiseks kuuluvad kohustuste hulka teiste inimeste vastu tähelepanelikkuse kohustused, sest inimene olla, tähendab väärikust. Inimest ei saa kellegi teise poolt käsitleda palja vahendina, vaid teda tuleb iga kord vaadelda eesmärgina. Selles seisneb isiksuse väärikus, mis tõstab teda kõigist teistest olenditest kõrgemale. Pahed, mis tähelepanelikkuse voorust haavavad, on kõrkus, tagarääkimised (laim) ja mõnitamine. Armastus ja tähelepanelikkus on 23 sisimas ühendatud sõpruses, sest see on oma täiuslikkuses vaadelduna kahe inimese ühendatus armastuses ja vastastikkuses austuses. Vooruste lihtsaks lisandiks - mis annab kõigele eelnevale kauni ja voorusliku ilme ning
Loengukonspekt [2]Tuletagem meelde õigusfilosoofia põhiküsimus: kas inimene võib vabalt otsustada õiguse normatiivse sisu ja regulatiivse toime üle? Või esinevad mingid piirid (jumalikud, looduslikud, mõistuslikud, relatsioonilised1 või kommunikatiivsed), mida inimene, olemaks inimene, ei saa või ei või ületada, või mida inimvõimed lihtsalt ei suuda muuta ega ületada. [3]Õigusfilosoofia suundi, mis tunnustavad selliste piiride olemasolu, nimetatakse loomuõiguseks. Need ei välista aga positiivse õiguse olemasolu, viimase olemasolu on pea võimatu eitada. Kuid positiivne õigus peab paratamatult vastama loomuõiguse nõuetele. Tänapäeval nähakse neis piirides eelkõige küsimust õiguse ja eetika vahekorrast: õiguse allumisest eetilistele printsiipidele või eetikast lausa kui õiguse allikast või alusest. Samas küsimus õiguse ja eetika vahekorrast on tundlik eetika autonoomia ning moraalse reali...
vastasseisust“ Kuulsa revolutsiooni (1689) järgne Inglise parlamentaarne monarhia Uus-rooma vabadus 17. s. Inglismaal on vabaduse parim tagatis Parlamendi ja kuninga vastasseis: Ka selline süsteem toetub kodanikuvoorusele 1610–1614 kuningas kehtestas parlamendi nõusolekut küsimata Voorust ja seega ka “inglise vabadust” õõnestab kaubanduslik jõukus tollimakse, apelleerides krooni eesõigusele -> laiskus ja lodevus, loobuvad riigi teenimisest. 1628 riiklik sundlaen (Forced loan). Keeldujate vangistamine Kriitika Robert Walpole’i valitsuse (18. saj. algus) korruptsiooni kohta 1630. aastatel laevamaksu (Ship money) muutmine üldiseks maksuks – ohustavad inglaste vabadust
keskendub Kreeka-Pärsia sõdadele, ka eellugu, kirjeldab Euroopa, Aasia, Aafrika rahvaste kombeid; püüab välja tuua õpetliku iva Sokrates 5.saj. II pool, Ateena filosoof, ei kirjutanud ühtegi teost, edastas vaateid suuliselt, ei võtnud tasu; vooruse olemuse mõistmine filosoofia peamine mõte; õpetaja kohus oli õpilase juhatamine, asja mõistmiseni pidi ta ise jõudma; teadmine võimaldas voorust mõista; kes teab, mis voorus on, käitub vooruslikult; vooruse olemuse tundmine on vooruse alus; demokraatlik riik polnud vooruslik, ta ise käitus rahulikult, kuid ta õpilased astusid demokraatia vastu relvaga välja; 399 eKr anti ta noorsoo rikkumises süüdistatuna kohtu alla, ta mõisteti surma Platon Sokratese õpilane, asutas Ateena lähedale filosoofiakooli Akadeemia; kirjutas palju, pani teosed
jumalikku päritolu, vaid on loodud inimeste kokkuleppel. Mõisted ''õige'',''väär'' on mitmeti tõlgendatavad, inim hinnangud võivad olla erinevad, normid peaksid vastama tugevamate huvidele, võtsid õpetamise eest raha. Lihtrahvas taunis sofistide õpetust, sest ohustas poraali ja traditsioone · Sokrates (470-399 eKr), ei võtnud õpetamise eest tasu, voorus ja hüve on ülimad mõisted, mis ei sõltu inimeste kokkulepetest, inimene peab püüdma mõista voorust, see, kes on jõudnud teadmiseni voorusest, käitub vooruslikult. Teadmine voorusest on ülim voorus ise, st vooruslik käitumine saab võimalikuks ja paratamatuks. Süüvimine põhjendab moraalseid tõekspidamisi. · Ei pooldanud Ateena demokraatiat, riiki valitsevad need, kes voorusest suurt ei tea. 399 eLr anti Sokrates noorsoo rikkumise pärast kohtu alla ja mõisteti surma. · Platon (427-437 eKr), asutas Akadeemia, tema kaudu tuntakse Sokratese vaateid, esitas
olulisi voorusi kogukonna hüvanguks (õigluse, julguse, eneseväärikuse voorusi). Probleem on selles, et ta ei suuda rakendada tarkuse voorusi oma elus ning üleüldse ta rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes(nt sõda või teatud sotsiaalne korraldus). See teeb õnne saavutamise raskemaks, seega on eelistatud filosoofi elu. Filosoofi elu(eelistatud): Filosoof on see, kes rakendab kõige täiuslikumalt tarkuse voorust. Ta on tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses ja seeläbi elab jumala-sarnast elu. Poliitika eesmärgiks, nagu inimestelgi, on õnn. Poliitika peab tagama polises inimesele õnneliku elu võimalikkus. Sellega seoses väidab Aristoteles, et polis on õnneliku elu jaoks hädavajalik. Filosoofid vajavad polist, sest ainult korralikult töötav riik annab võimaluse tagasitömbunud eluks.
Paljudele aristokraatidele meeldis eriti õpetus tugevama õigusest, mis toetas nende soovi lihtrahva üle valitseda. Kodanike ühtsustundele mõjus see aga laostavalt. Lihtrahvas, kuid ka paljud rikkad ja suursugused taunisid sofistide õpetust, nähes selles ohtu traditsioonidele ja moraalile. Sokrates Sokratese meelest oli vaja filosofeerida selleks, et mõista, mis on hüve ja milles seisneb voorus. Selleks, et voorust mõista, tuleb esmalt aru saada, kui vähe me sellest tegelikult teame. Selleks esitas Sokrates oma õpilastele näiliselt triviaalseid, kuid ometi kimbatusse ajavaid küsimusi, tuues nii ilmsiks nende teadmiste piiratuse, ja püüdis neid siis suunavate küsimustega asja mõistmisele lähemale viia. Sokratese meelest pidi õpilane ise mõistmiseni jõudma, õpetaja võis teda üksnes suunata. Sokrates uskus, et kes on jõudnud teadmiseni voorusest, see ka käitub vooruslikult, sest