SISSEJUHATUS Maailmas on erinevaid arusaamu eetikast ja elupõhilistest küsimustest. Juba ammustest aegadest on inimesed üritanud luua kindlad reeglid ja piirangud, mis muudaksid ühiskonna turvalisemaks ja üksteisele mõistetavamaks. Üks sellistest filosoofiat ning eetikat käsitlev uskumus on just konfutsianism, mille alged pärinevad Hiinast. Just sellest hakkabki juttu referaadis. Referaat on jaotatud mitmeks osaks, kuid see pole teemade kaupa rühmitatud ega oma kronoloogilist järjekorda. Esialgu on lühitutvustus, hiljem hakkab täpsemad jooned konfutsianismist ja selle põhilisest loojast, mis määravadki ära konfutsianismi olemuse ja selle ülesande. Referaat põhineb suuremalt osalt teaduslikest raamatutest ning kuna teksti sõnad ja järjekord on hästi olulised teksti põhimõtte mõistmiseks, on info sõnastus muudetud või kohandatud vähesel määral. Referaadi põhiülesandeks on konfutsianismi ning selle sisu tutvustamine, mis annaks lugejale p...
Riigi juhtimisest see seisus - rahvas - osa ei võta, kuna tal puuduvad riigi juhtimiseks vajalikud võimed, eeldused ja ettevalmistus. Neile on aga lubatud eraomand. Nende peamiseks vooruseks on mõõdukus ja enesevalitsemine. Aga Platoni ideaalriigis on enesestmõistetav koht orjandusel. Orjad (s.o. barbarid) peavad tegema ära raskema töö, omamata seejuures mitte mingisuguseid õigusi. Kuna on ideaalriik, siis ei tohi ka ori puudust kannatada. Platoni ideaalset riiki iseloomustavad neli voorust: 1)tarkus, 2)mehisus, 3)vaoshoitus või harmoonia, 4)õiglus. Iga seisuse kohta kehtisid talle omased õigused ja kohustused. Kui iga seisus täitis vastavalt oma õigustele ja kohustustele neile pandud ülesandeid, siis kujunes riigis häireteta tasakaal ning harmoonia, mis esineb vooruslikus hinges. Selline tasakaal teostub ideaalses riigis kõiki seiseisusi ühendava ühise vooruse - õigluse näol. Õiglane on riik siis, kui kõik teevad oma tööd vastavalt oma soodumustele ja ei sega teisi
Oh, ega see tal esimene kord ole." ,,Ta küll kartis natuke, sest kõige peenemad isandad olid kõige ropemad. Kui pealmine lakikord mõranes, näitas ennast monstrumlike kalduvustega elajas, kes nõudis kummalisi perverssusi. Sellepärast polnud tal nende vastu enam mingit respekti ja juhtus, et ta neile näkku karjus, et nende kutsarid on viisakamad, sest lihtne inimene peab naisterahvast lugu." ,,Tähendab voorust pole siis enam olemas. Kõik on ühesugused elajad, ülevalt kuni alla. Küll võib Pariisis öösel kella üheksa ja kolme vahel imeasju sündida! Siinseal aga ronib mõni tähtis tegelane veel palju sügavamale sopa sisse kui teised." 4. Nana välimus oli kohati joovastav. Mitte ükski mees ei suutnud talle ära öelda. Tema välimus köitis kõiki. Tema ilul oli niivõrd suur võim, et ka kõige korralikumad mehed ei saanud tema vastu. Eriti usklik
Kool Eesti jalgpall 2005-2009 Koostaja: Nimi Tallinn aasta Sisukord LK 3-4..........................................................................................Eesti jalgpallikoondis LK 4.............................................................................................Praegused koondislased LK 5-9..........................................................................................Eesti koondise mängud alates 2005 LK 10 ..........................................................................................Meistriliiga LK 11-12 .....................................................................................Meistriliiga hooajad alates 2005 LK 12 ..........................................................................................Parim väravakütt LK 13.......................................................................................... Kasutatud...
Paremusjärejstus nähtub punktitabelist. Võit annab kolm ja viik ühe punkti. Liigasüsteemis pääsevad tugevamad lõpptabeli selgudes hooaja lõppedes astme võrra kõrgemale ja nõrgimad langevad astme võrra madalamale. Süsteemi tipus asuva kõrgliiga võitja pälvib maa meistritiitli ja parimad saavad õiguse osaleda rahvusvahelistes sarjades. Peetakse ka üleriigilisi, piirkondlikke ja liisasiseseid karikavõistlusi, kus igast voorust pääsevad edasi ainult võitjad. Olenevalt riigist võivad karikavõitjad saada õiguse osaleda rahvusvahelistes sarjades. Euroopa parimad kõrgliigad: 1. Premier League (Inglismaa) 2. Primera división (Hispaania) 3. Serie A (Itaalia) 4. Bundesliga (Saksamaa) 5. Ligue 1 (Prantsusmaa) Parimad klubid pääsevad rahvusvahelistesse sarjadesse, nagu näiteks Meistrite Liiga ja UEFA Euroopa Liiga või Copa Libertadores Lõuna-Ameerikas. Meistrite Liiga (Champions
uurima, vaid peab uurima inimhinge ja lahendama elulisi probleeme"; "Filosoofia on õpetus sellest, mis on hea ja mis on halb, mis on ilus ja mis on inetu, mis on tõde ja mis on eksimus". Sokrates ei kirjutanud ühtki teost, vaid edastas oma mõtteid suulistel vestlustel. Erinevalt teistest sofistidest ei võtnud Sokrates oma õpilastelt tasu. Tema filosoofia peamine mõte oli vooruse olemuse mõistmine. Selle juures oli tähtis ka teadmine. Üksnes teadmine võimaldas voorust mõista. Platon (427-347 eKr). Oli Sokratese õpilane. Pärit väga jõukast ja kuulsast suguvõsast (isa poolsest harust pärit ka Solon). Rajab Ateena lähedale filosoofiakooli Akadeemia. Platoni juures tähtsad meeline ja ideede maailm. Meeline maailm see, mida näeme ja katsume, muutub pidevalt, tekib ja hävib. Ideede maailm see ei muutu, sest ideed on muutumatud. Temalt pärineb ka õpetus ideaalsest riigist (sarnaneb totalitarismile ja Sparta riigikorrale)
Tema vastane, kogenud poliitikut Mirlande Manigat toetajaid oli vaid 32 protsenti valijaskonnast. Martelly võidu puhul puhkesid pealinnas Port-au-Prince'is pidustused. 50-aastane laulja, hüüdnimega "Sweet Mickey", lubas kampaania ajal muuta status quod, vähendada korruptsiooni ja hoolimatut valitsemist. 20. märtsil toimunud presidendivalimiste teine voor oli Haitil esmakordne ning erinevalt esimesest voorust möödus see rahulikult. Tulevase presidendi ülesandeks jääb Kariibi saareriigi taastamine hävitavast maavärinast.....32 4 Haiti Vabariik prantsuse République d'Haïti haiti Repiblik Dayti Haiti lipp Haiti vapp Riigihümn La Dessalinienne Pealinn Port-au-Prince Pindala 27 751 km2
3. Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast Õnneliku elu vormid saavad olla kas riigimehe või filosoofi elu. Riigimehe näol on tegemist poliitilise juhiga, kes rakendab õigluse, julguse, eneseväärikuse voorusi kogukonna hüvanguks, ent ta ei suuda rakendada tarkuse voorust enda hüvanguks, sest rakendab neid voorusi ebatäiuslikes tingimustes. Filosoofi elu on aga eelistatud, sest tema praktiseerib tarkuse voorust kõige täiuslikumalt. Tema on tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses. Temal on jumala-sarnane elu. Poliitika eesmärgiks, nagu inimesegi, on õnn. Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse. Oluline on, et poliitikute jaoks oleksid olemas filosoofid ning ka vastupidi. Parimaks riigivormiks, mis garanteerib inimestele õnnelikema elu, on riik, kus kõik kodanikud osalevad poliitikas, vastavalt loomutäiusele ning milles on suur keskklass. 4
alusel jõudsid nad järeldusele, et seadusi ja moraalireegleid saab oma suva järgi muuta. Paljud sofistid said oma õpetuste läbi väga kuulsateks ning rikasteks, kuid sellele vaatamata taunis neid nii lihtrahvad kui ka palju rikkaid, kuna nähti ohtu traditioonidele ja moraalile. Üks ägedamaid sofistidele vastuvaidlejaid oli Sokrates, kes küll vestles aristokraatlike noormeestega samadel teemadel, mis sofistidki, kuid ei võtnud selle eest tasu. Ta arvas, et nad õpetavad voorust selle tõelist olemust teadmata. Ta arvas, et voorus ja hüve on midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelisest kokkuleppest sõltumatud. Ta ei avaldanud kunagi oma mõtteid otse, vaid küsis oma õpilastelt kibutavaid küsimusi ning aitas siis oma mõtteteradega neile vastused leida. Õpetaja oli tema meelest vaid suunaja. Teadmine voorusest on ülim voorus ise: see muudab voorusliku käitumise ühtaegu nii võimalikuks kui paratamatuks. Ateenlaste umbusaldus
rolli. Teda kasutati lihtsalt isa ning kuninga poolt ära nende tahtmise saavutamiseks ja Ophelia ei olnud ka eriti iseseisva mõtlemisega ega ka mitte otsustusvõimeline inimene, seega võiks tema rolli teoses piltlikult nimetada hüpiknukuks. Hamleti tõlgendusmudelid · Ühiskonnakriitika · Armastuslugu · Moraalitragöödia · Müüt · Indiviidi arengulugu Hamlet kui ühiskonnakriitika Platoni ideaalset riiki iseloomustavad neli voorust: 1) tarkus; 2) mehisus; 3) mõõdukus; 4) õiglus. Eesti Taani Püüeldakse mõõdukuse ja õigluse poole, aga Pole mõõdukust ega õiglust. Peod ja samas võib olla ka kelm ja naeratada. trallitamine. Helsingöri hukatuses. Hamlet Võimalused on olemas, aga piiratud.
Chrisostophorus hetkel väikse kabeli nurgas piilari ääres - Algselt kantsli tugisammas - Vähene pühak, keda kujutatakse -> hiiglaslik koeranäoga mees, kes tahtsi teenida kõige võimsamat. tassis inimesi üle jõe. Ükskord viis Kristuse koos kogu maailmaga üle, seetõttu sobis Chrisostophorus hästi kantslihoidjaks. Bogislaus von Roseni hauakabeli ehissein-uks endises Barbara kabelis 1655, paiknes põhja-eeskojas Üleval 4 lapsinglit, käes kristuse kannatusriistad All: neli voorust usk, lootus, armastus, õiglus Rosen rikas kaupmees, hiljem asekuberner, aadel. Maetud kooriruumi. Rootsi Mihkli kiriku ristimiskamber väike kabel 1680ndad christian ackermann kambritaoline ruum, keskel oli ristimisnõu (hävinud) katus oli ristimisnõu kaas Ackermann vist Preisi päritolu All apostlid ja Kristus Keskel Kristuse ristimine Johannese poolt Üleval pelikan vereohvri sümbol Ackermanni varasemaid teoseid. Tuli tln, ei võetud tsunfti, elas toompeal
toitumisele. Talle omistati Hippokratese vanne: arstide ametitõotus kaitsta patsiendi elu ja tervist. *Herodotos-Tegi 5. saj. e.Kr algust lähema ajaloo uurimisega. Kirjutas raamatu Kreeka-Pärsia sõdadest "Historia". Hilisemad põlved andsid talle ülistava nimetuse-ajaloo isa. Lisaks jutustas ta varasemast ajaloost ja kirjeldas mitmete rahvaste kombeid. *Sokrates.-Ei kirjutanud ühtegi teost. Ei võtnud õpetussõnade eest tasu. Väitis, et sofistid petavad õpilasi õpetades voorust, ise teadmata mis tegelikult voorus on. Sokratese arvates olid voorus ja hüve midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelistest kokkulepetest sõltumatut. Sokratese meelest oli vaja filosofeeride selleks, et mõista mis on hüve ja milles seisneb voorus. Õpilane pidi ise mõistmiseni jõudma. Teadmine voorusest on ülim voorus. Ateenlased umbusaldasid Sokratest. 399 e.Kr anti ta noorsoo rikkumises ja jumalate salgamises süüdistatuna kohtu alla
Stoikud õnn tähendab kindlust hüve omamises õigupoolest aga ainult tõelise hüve omamises saabki olla kindlus. Mitte väliste hüvede kogumine, vaid õige hoiaku kujundamine naudingusse on õnnelikkuse tingimuseks. Õnn ja voorus on kattuvad mõisted. 3) Aristoteles õnneliku elu vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast Riigimehe elu riigimees on poliitiline juht, kes rakendab õigluse, julguse, eneseväärikuse voorusi kogukonna hüvanguks. Ta ei suuda aga rakendada tarkuse voorust oma elus. Ta rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes (nt sõda või teatud sotsiaalne korraldus) Filosoofi elu eelistatud filosoof on see, kes kõige täiuslikumalt praktiseerib tarkuse voorust. Tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses. Jumala-sarnane elu. Poliitika eesmärgiks, nagu inimesegi omaks, on õnn. Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse. Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimestele õnnelikuma elu:
Aristoteles arvas, et ta võib ka headuse rajalt kõrvale kalduda ning reegleid rikkuda. Aga et käituda õigesti, võib vahel eirata reegleid, kui lõpuks see hea eesmärgini viib. Vooruste arendaja oskab konkreetses situatsioonis õigesti käituda. Vooruslik inimene ei saa seega olla väga noor. Võib teada, mis on vooruslikkus, kuid et saada vooruslikuks, peab tegutsema vastavalt ning ennast arendama. Aristotelese sõnul on mõned teod alati valed (7 voorust ja 7 surmapattu). Vooruste eetika kujunes välja juba keskajal. Siis tähendas õigsus ja moraalsus kristlikkus mõttes jumalale allumist. Augustinus toob sisse mõtte, et mõistust ei tohiks usaldada, vaid tuleb usaldada ainult vaimu, seega hüljatakse filosoofia. Inimene on primaarsena hing ehk selles elus polegi tegelikult õnn saavutatav, vaid pärast surma saavutatav. Kardinaalsed voorused on arukus, mõõdukas, meelekindlus ja õiglus. Neid saab inimene ise välja arendada
sellel, kuidas neid kasutatakse. 3. Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast Riigimehe elu: Riigimees on poliitiline juht, kes rakendab õigluse, julguse, eneseväärikuse voorusi kogukonna hüvanguks. Ta ei suuda rakendada tarkuse voorusi oma elus. Ta rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes(nt sõda või teatud sotsiaalne korraldus). Filosoofi elu(eelistatud): Filosoof on see, kes rakendab kõige täiuslikumalt tarkuse voorust. Ta on tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses. Elab jumala-sarnast elu. Poliitika eesmärgiks, nagu inimestelgi, on õnn. Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimaluse. Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimesele õnneliku elu: riik, kus kõik kodanikud osalevad poliitikas ja toimivad vastavalt loomutäiusele; suure keskklassiga riik. 4. Epikuurlased õnnest 1
· Seesmiselt on head voorused: õiglus, mõõdukus, julgus Õnn tähendab kindlust hüve omamises, ent ainult tõelise hüve omamises saab kindel olla. Järeldus: õnn ja vooruslikkus on kattuvad mõisted. 3. Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast Õnneliku elu vormid: · riigimehe elu: - Poliitiline juht, kes rakendab õigluse, julguse, eneseväärikuse voorusi kogukonna hüvanguks; - Ta ei suuda aga rakendada tarkuse voorust oma elus; - Rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes · filosoofi elu (eelistatud): - Kõige täiuslikumalt praktiseerib tarkuse voorust; - Tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses; - Jumala-sarnane elu Poliitika eesmärk on õnn see peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse. Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimesele õnnelikema elu (riik, kus kõik kodanikud osalevad poliitikas ning toimivad vastavalt loomutäiusele, suure
) Buddha virgunud. Hakkas oma vaateid levitama. Õpetuse vundamendiks on 4 õilsat tõde ehk DOGMAT: 1. ELU ON KANNATAMINE nt inimese ilmale tulemine on kannatamine, kroonilised haigused (astma, suhkrutõbi), kirgedega seotud (armukirg), vananemine, surm 2. KANNATUSTEL ON OMA PÕHJUS peamine põhjus on elujanu, meelelisus 3. KANNATUSTEST ON VÕIMALIK VABANEDA 4. KANNATUSTEST VABANEMISELE VIIB 8 OSALINE TEE e inimesel peab olema kaheksa voorust: 1. õige vaade ehk õige arusaamine kui võetakse omaks 4 õilsat tõde, siis on õige vaade 2. õige mõtlemine kui mõtetes ei sisaldu julmust, peab olema tasakaalukas ja salliv 3. õige kõne kõnes ei tohi sisalduda valet, ei tohi valetada, ei tohi olla ebasõbralikke sõnu (vandumine, kuulujutud, tühi loba) 4. õige tegu ehk tegutsemine siis kui tegutsemises ei sisaldu tapmist, varastamist ja
· Jaanipäev, Pühakutepäevad, maarjapäevad jne EETIKA: · Armastuse kaksikkäsk - Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega! - Armasta oma ligimest nagu iseennast! · 7 surmapattu - Alpus/uhkus - Omandihimu/ahnus - Kiim/iharus - Kadedus - Õgardlus/aplus - Vihapidamine/viha - Tujutus/tusk · 7 voorust - Mõistlikkus (Tarkus) - Mõõdukus - Meelekindlus (Vaprus) - Õiglus - Usk - Lootus - Armastus (Halastus) KRISTLUSEST VÄLJAKASVANUD LIIKUMISED: · Aegade jooksul on kristluses tekkinud palju uusi rühmitusi, kes nimetavad end ise kristlasteks, kuid keda vanemad traditsioonid kristlikeks liikumisteks ei pea - Võtavad sageli omaks kristliku õpetus, kuid arendavad selle tavalisest
Pastoraalide kirjutamisel on Peterson toetunud ka eesti rahvaluulele, säilitades siiski karjaselaulu algse zanripära. Petersoni luulekeelt iseloomustab riimita vabavärss ning metafooride ja epiteetide rohke kasutamine. Kr. J. Petersoni päevaraamat koosneb üksikutest filosoofilistest mõttekatketest. Neis mõtiskleb ta Jumala ja vabaduse üle, räägib ajast ja vabadusest seda hinnata, peab kalliks emakeelt ja selle õppimist, käsitleb eetikaprobleeme: headust, voorust inimarmastust. Ta suhtub eitavalt võimutsejatesse ja orjastajatesse, on irooniline ajajärgu moe ja kommete suhtes. Ood pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatus isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sinavorm ja retooriline pöördumine. Pastoraal karjaselaul vm. Karjase- ja maaelu idülliliselt kujutav kirjandusteos. Pastoraali tegelased elavad muretus õnnes ja armastuses kauni looduse rüpes
Naer on Kaladele maskiks, mis suure eduga peidab nende tõelisi tundeid. Kalad tunnevad kaasa haigetele ja nõrkadele ning põlevad soovist neid igapidi aidata. Ta ei mõista kedagi hukka, ei varast, mõrtsukat, narkomaani, liiderdajat, patustajat, pühakutm variseri ega valetajat. Tüüpilised neptuunlased ei kritiseeri kadeduse, ahnuse, lõbujanu ega laiskuse pärast. Ta mõistab ja aitab sedavõrd, kuivõrd see on tema võimuses. Tal on eriline 4 võime tunnetada iga pahet ja voorust ning haista juba kaugelt lõksu. Kalad vihkavad küsimusi, mis nõuavad otsest vastust, ja nii ongi nende vastus enamikul juhtudel ,,võib-olla". Kalade märgi kandja on altruist, kes tunneb ammendamatult, õrna armastust iga elusolendi vastu. See on tõeline pühaku omadus, kuna ei põhine enesehaletsusel ja enesearmastusel. Kes tahab olla tema sõber või teda armastada, peab kokku võtma kogu oma kujutlusvõime, et küündida tema mõttemaailma ja emotsioonide tasandini.
nime asjata suhu võtab!4.PEA meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema! 5.SA pead oma isa ja ema austama, et su elupäevi pikendataks sellel maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab!6.SA ei tohi tappa!7.SA ei tohi abielu rikkuda!8.SA ei tohi varastada!9.SA ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana!10. SA ei tohi himustada oma ligimese koda! Sa ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast ega teenijat, härga ega eeslit ega midagi, mis su ligimese päralt on!” Mis on 7 voorust?Mis on voorused? Mõistlikkus (Tarkus), Mõõdukus, Meelekindlus (Vaprus),Õiglus,Usk,Lootus ,Armastus Mis on 7 surmapattu? Lihahimu ehk Iharus, Kiim; Laiskus, ka Tujutus; Aplus, veel Õgimine, Õgardlus; Kadedus; Ahnus, Omandihimu; Viha; Uhkus, Alpus. Mis on kurjus ja patt? Patt on vastuhakk Jumalale, patt on „märgist möödalaskmine”. Lihtsamalt öelduna on patt eksimus. Inimlik viga, mida annab parandada. Kurjuse sisemine seaduspärasus on tahtlik halva tegemine
Tallinna Ülikool Riigiteaduste Instituut PLATONI MORAALIFILOSOOFIA Referaat Koostaja: Triin Hanikat TALLINN 2015 SISUKORD SISUKORD.................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................3 1ELULUGU................................................................................. 4 1LOOMING................................................................................. 6 2PLATONI EETIKA JA MORAALIFILOSOOFIA...................................8 2.1Kõlbelise elukäsitluse üldiseloom.................................................8 2.2Voorusteõpetus...........................................................................9 2.3Ideed moraali alusena................................................................11 2.4“Riik”.......
tingimuseks. Tervis, nauding, ilu, tugevus, rikkus, kuulsus ja kõrge sünnipära ei ole hüved, sest nende väärtus sõltub sellest, kuidas neid kasutatakse. Tõeline hüve on ainult see, mis on seesmiselt, loomu poolest hea. 3. Aristoteles õnneliku elu vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast. Riigimehe elu: Riigimees on poliitiline juht, kes rakendab õigluse, julguse, eneseväärikuse voorusi kogukonna hüvanguks. Ta ei suuda aga rakendada tarkuse voorust oma elus. Ta rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes (nt sõda või teatud sotsiaalne korraldus) Filosoofi elu (eelistatud): Filosoof on see, kes kõige täiuslikumalt praktiseerib tarkuse voorust. Tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses. Jumala-sarnane elu. Poliitika eesmärgiks, nagu inimesegi omaks, on õnn. Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse. Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimestele õnnelikema elu:
· Adventistid · Metodistid · Nelipühilased jne · Amishid · Karismaatilised liikumised Nelipühilus Keeltes palvetamine Tervendamine Benny Hinn · Eduteoloogia · Teleevangelistid · Megakirikud Kobarkirikud? · 7 surmapattu Alpus/uhkus Omandihimu/ahnus Kiim/iharus Kadedus Õgardlus/aplus Vihapidamine/viha Tujutus/tusk · 7 voorust Mõistlikkus (Tarkus) Mõõdukus Meelekindlus (Vaprus) Õiglus Usk Lootus Armastus (Halastus) Islam Eripalgeline islami · maailm araablased umbes 20% islamiusulistest · Piirkondlikud eripärad islami tõlgendamises ja tavades · Sekulaarne islam, kultuuri-islam · Islam - alistumine · muslim (moslem) · Salam - peace be upon you · Allah Prohvetid
tsunft- käsitööliste ühe kutseala liit, kuhu kuulusid ainult meistrid gild erinevate alade käsitöömeistrite või suurkaupmeese ühing, mis kaitses varakate kodanike õigusi vennaskond- vallaliste kaupmeeste ja laevaomanike ühendus. korraldasid linnades laatasid ja võistlusi renessanss- intellektuaalne ja kunstiline liikumine, mis sai alguse Itaalias. Keskaegne haridus: Kristlikud kloostrid tähtsad hariduskeskused. kloostikoolide õppetöö aluseks ja eesmärgiks oli seitse voorust: lugemine, kirjutamine, aritmeetika, dialektika(mõtlemine), retoorika, astronoomia, muusika ülikoolide seitse vaba kunsti: alamaste: grammatika, retoorika, dialektika, ülemaste: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika Kõrgkeskajal hakkasid linnades tegutsema toomkoolid ja ülikoolid. Lihtrahva lapsi kasvatati ja õpetati vahetu tegevuse käigus. Mungaordude (dominiiklased, jesuiidid) tegevus hariduse levitamisel:
Indrek satub Rahva Sbra toimetusse. Kuuleb pealt kahe mehe vestlust tsensorist ning sellest, mida lubatakse kirjutada ning mida mitte. Vahepeal ilmub toimetusse ka Viljasoo. Viimane ajab korda selle, et kirjastataks ka Indreku Orava vlja annaks. Indrek otsustas jllegi oma vanasse sgikohta minna keha kergitama. Proua Kuusik tundis huvi ega Indrek pole hrra Bstrid ninud, kuid vastus oli eitav. Indrek soovitab talle, et ta viks hrrale lunasgi koju viia. Raamat on pahe, millega tahetakse saavutada voorust, aga kes mtleb pahele, kui ta on ideaalselt vooruslik. /Viljasoo snad 11. peatkk Indrek kib poes, kus ta kuuleb pealt poodniku ning tema tlise vestlust. Kik aina streigivad, seega kuulujuttude jrgi pidi varsti mssuks minema. Seda kinnitas ka Kristi, kes olevat seda kusagilt kokkutulekult kuulnud. ige pea hakkasid undama vabrikutorud ning kik tlised tulid tnavaile, liikudes paigast paika ning lauldes. Nnda lksid ka Kristi ja Indrek istele tnavatele koos teistega. Mssu
PLATON Õpetus ideedest. Meeltega tajutav(nägemine, kuulmine, kompamine, maitsmine, lõhna tundmine) maailm- pidev muutumine, tekkimine, hävimine, ajalik ja ajutine. Maja ehitatakse, maja laguneb. Ideede maailm- muutumatu, ei eksisteeri hävimist ja tekkimist, igavene. See on tõeline olemine. Maja võib kaduda, kuid maja idee ei kao. Mida rohkem maja sarnaneb maja ideele, seda täiuslikum ta on. Meeltemaailmas näeme ideede peegeldusi, mitte ideid endid. Sokrates tundub meile tark, kuna temas peegeldub tarkuse idee. Ka väärtustel (headus, õiglus, tarkus, ilu) on üldkehtiv alus ideede maailmas. Õiglus ei saa olla tõlgendamise küsimus, et üks inimene arvab nt. et Sokratese surm oli õiglane ja teine, et see polnud. On olemas üks absoluutne ja püsiv õigluse mõõt- õigluse idee. See on alati kehtiv ja ümberlükkamatu. Tark armastab tõde. Tõde on püsiv ja muutumatu, ta ei allu tõlgendustele. Tõde on tõe idees. Targa inimese ülesanne on jõuda oma m...
Q sureb koos Ega. Esmeralda kujutab ilu, Q oli ilus ja õilis hing. Ph oli väliselt ilus kuid tühise hingega. C inimlikkuse minetanud. Romantism. Tekkis Inglismaal sentimentalismist. Algus Youngi ülieleegilise teosega "Öö mõtted". Puhangule aitab kaasa MacPherson "Ossiani lauludega". Romantikud toetusid Rousseau mõttele: Külm mõistus pole kunagi suutnud luua midagi kaunist või head, kõik kaunis ja hea tuleb tundeelust. Hinnatakse abielutruudust, voorust, loomulikkust. Keskuseks kujuneb Saksamaa. Romantismi teoreetikud - vennad Schlegelid. Romantism pääseb Saksamaal valitsevaks 18. saj lõpul. Sakslased lisasid kuuvalguse romantika, rüütliajastu ülistamise, elu muinasjutulisuse. Prantsusmaal läks klassitsismi murdmise tõttu romantismi levikul kauem aega. Prantsuse suurim romantik Hugo astus klassitsismi vastu. Ühe tema romantistliku komöödia-"Hernani"- esietendusel tekkis kaklus klassitsismi ja romantismi pooldajate vahel
kirjutada, milline on õige ja sünnis viis üksteisega suhelda, et tulemuseks oleks heas korras funktsioneeriv ühiskond, nii et tema sõnu parafraseerides "poeg kuulaks isa, naine meest, noorem vend vanemat, 11 mees riiki" ja nii edasi. Konfutsius arvas, et iga isik võib saada ideaalseks inimeseks selle sõna kõige otsemas mõttes, sest inimese loomus on hea. Inimese kolm kõige tähtsamat voorust on teadmine, kohusetunne ja julgus. Kui need omadused on olemas, siis järgmise arenemisastme omadusteks on tööarmastus, kohusetäitmine, iseloomukindlus ja tundeline südametunnistus. Veel peab inimene saavutama õiglustunde ja head kombed ning ideaalne inimene ongi valmis. Ainult ideaalne inimene võib täita inimese ja kodaniku viit tähtsamat ülesannet: näidata lugupidamist
graatsia ja võlu lihtsalt pidi täiel määral mõjule pääsema. Ent kogu haareminaiste ebatavaline ilu ja nende meisterlikult õmmeldud rõivad jäid võõrastele saladuseks avalikkuse ette ilmusid nad ühevärvilises ilmetus ürbis. Majast väljas pidid naised alati kandma loori. Koraan käseb naisusklikel katta oma näo ja keha meeste eest, et neid mitte kiusatusse viia. Sellest sai tava, mis tähistas üleminekut tüdrukupõlvest naisepõlve ja pidi kaitsma naise voorust. Niipea kui tütarlapsel algas menstruatsioon, kaeti ta nägu looriga ja käed kinnastega. Kümblused Haareminaised olid kuulsad oma kumava jume ja sametise naha poolest. Pesemine ja puhastumine oli nende usuline kohustus. Sellepärast pole imeks panna, et Serailis oli nõnda palju kümblemisruume ja vannitubasid. Vesi juhiti arvukate põrandaaluste kanalite kaudu basseinidesse. Naised valasid üksteist lõhnaveega üle ning värvisid juuksed, käed ja jalad hennaga
seda võimalikult rohkem oleks, aga kuulsuse ja arukuse ja tõe ning oma hinge eest, kuidas seda võimalikult paremaks muuta, sa hoolt ei kanna ega mõtlegi selle peale?" Kui aga keegi teie hulgast hakkab vastu vaidlema ja väidab, et ta selle üle muretseb, siis ei lase ma teda korrapealt lahti ega lähe tema juurest ära, vaid hakkan teda küsitlema ja kontrollima ja uurima, ja kui mulle näib, et tema voorust ei ole ja ta üksnes tühje sõnu teeb, siis noomin ma teda, et ta kõige väärtuslikumat alahindab, tühist aga üliväärtuslikuks peab." Nii loobib Sokrates juba kohtu ees nooli kuulajate lihasse ja kinnitab vastastele kõhklematult üha ja jälle oma rikutust. Kas Sokrates ei mõista oma kasu silmas pidada ega tea, mida temast arvatakse? Kas ta ei tea, et on kuulajate jaoks kummaline, inimesi oma küsimustega piinav kiusaja, oht tsiviliseeritud ateenlaste
Kursuse Eesti valitsemissüsteem I eksami kordamisküsimused Võimude lahusus: - Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses (seadusandlik-, kohtu-, täidesaatev võim). -Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. (Keskvõim, kohalik omavalitsus). - Funktsionaalne võimude lahusu jaotatud erinevateks funktsioonideks.(Riigikoguliikme, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitus). - Organisatsiooniline ehk institutsionaalne võimude lahusus tähendab riigivõimude jaotamist erinevate riigivõimuorganite vahel.(Valitsus ja riigikantselei, riigikantselei). - Personaalne võimude lahusus eeldab, et ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde (Riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik). Võimude lahusus Eestis: ...
Kui on teatud eesmärgid, mida taotleme järgmiste eesmärkide saavutamiseks, siis neid nimetatakse instrumentaalseteks eesmärkideks (tahan saada rikkaks, et saada võimule). Õnn ei saa olla instrumentaalne, seega on ülim (eudaimonia). Mille poole peaks püüdlema? Erinevad arusaamad: · Kreeka kodaniku arusaam õnnest see, mida filosoofid kritiseerisid. Nt Sokrates manitses kreeka kodanikke, et ajavad taga raha ja võimu, aga mitte tarkust ja voorust. Aristotelese kriitika: need, kes elavad naudingutes; need, kes hindavad kuulsust ja on valinud poliitilise elu; need, kes hindavad voorust võivad valida poliitika-elu, aga ka mõttetööga seotud elu · Platon, Aristoteles ja stoikud keskne mõiste voorus · Epikuurlased vastandusid stoikutele Vooruse tähtsus: Arete voorus, loomutäius, täiuslikkus. Mõiste, mis käib nii elusolendite kui ka asjade
puudutavate probleemidega. Nende tegevus oli tingitud ka Ateena demokraatias vajaliku kõne- ja vaidluskunsti vajadustest. Sokrates (469-399 eKr) ei kirjutanud ühtki teost, vaid edastas oma mõtteid suulistel vestlustel. Erinevalt teistest sofistidest ei võtnud Sokrates oma õpilastelt tasu. Tema filosoofia peamine mõte oli vooruse olemuse mõistmine. Selle juures oli tähtis ka teadmine. Üksnes teadmine võimaldas voorust mõista. Platon (427-347 eKr). Oli Sokratese õpilane. Rajab Ateena lähedale filosoofiakooli Akadeemia. Temalt pärineb ka õpetus ideaalsest riigist. Erinevalt Sokratesest kirjutab palju. Aristoteles (384-322 eKr). Oli Platoni õpilane. Oli Makedoonia Aleksandri õpilane 4 aastat. Tema õpetuse puhul on tähtis mateeria ja olemus ehk vorm. Matemaatik Phytagoras arvas, et kõik põhineb arvudel. Meditsiinist on tuntud Hippokratese vanne, mis kohustab arste igas olukorras
Hea omandamine on hea. Järelikult soovib varas head. Sofistide tegevus tekitas tugevat vastuseisu. Nende tegevust kritiseeriti ka seetõttu, et olukorras, kus mingit tõe kriteeriumit pole, ei suudeta kriitilisel hetkel milleski kokku leppida ning selline ühiskond võib osutuda kergeks saagiks välisvaenlastele. (Aava 2003: 12) Ka Sokrates polnud nõus sofistidega, väites, et nad tegelevad vaimse prostitutsiooniga. Sokrates leidis, et sofistid petavad oma õpilasi - nad ei õpeta neile mitte voorust, vaid oskust elus edukalt hakkama saada. Sokratese enda meetodit nimetatakse dialektiliseks. Sõna dialektika (kr dialektik - vestluskunst) tähistas vestluskunsti, oskust vaielda ja argumenteerida, küsida ning vastata nii, et tulemus oleks probleemi sügavam mõistmine. Sokrates pidas kõneleja eesmärgiks tõe otsimist vestluse ja vaidluse abil. (ibid) Platon oli Sokratese õpilane. Erinevalt sofistidest arvas Platon, et teadmine on üldine ega sõltu vaatleja nägemisnurgast
käituda vooruslikult. Ainult selline inimene, kes on tark, kaalutlusvõimega ning täiuslik, saab langetada otsust, mis üldse on vooruslik. Kuigi Aristotelesel on kuldse kesktee põhimõte, ei tähenda see, et inimene peaks oma kired kõrvale heitma või käituma mõõdukalt. Kirglikkus pole pahe. Viha võib kirglikult esitada, kuid see ei tohi röövida inimeselt mõistust ja kontrolli. Voorus pole midagi sünnipärast, vaid inimene teostab oma voorust tahte abil. Vooruslikkus elu jooksul omandatav. Selleks, et saada vooruslikuks, tuleb harjuda vooruslikult käituma. Kui inimene käitub õiglaselt, muutub ta ka ise õiglaseks. Vooruste omandamine käib kahes etapis: lapsepõlves peab omandama õiged harjumused; vanemas eas peab omandama praktilise tarkuse. Lastele kujundatakse käitumismustreid kasvatuse käigus. Last võib panna käituma õigesti, põhjenduse juurde peab lisama ka karistuse. Laps vajab kasvatuslikke piire.
Kristust elanud Hiina mõttetark. Ta rajas elufilosoofia, mis üritas üksikisikutele ette kirjutada, milline on õige ja sünnis viis üksteisega suhelda, et tulemuseks oleks heas korras funktsioneeriv ühiskond, nii et tema sõnu parafraseerides "poeg kuulaks isa, naine meest, noorem vend vanemat, mees riiki" ja nii edasi. (Foster, 2002) Konfutsius arvas, et iga isik võib saada ideaalseks inimeseks selle sõna kõige otsemas mõttes, sest inimese loomus on hea. Inimese kolm kõige tähtsamat voorust on teadmine, kohusetunne ja julgus. Kui need omadused on olemas, siis järgmise arenemisastme omadusteks on tööarmastus, kohusetäitmine, iseloomukindlus ja 3 tundeline südametunnistus. Veel peab inimene saavutama õiglustunde ja head kombed ning ideaalne inimene ongi valmis. Ainult ideaalne inimene võib täita inimese ja kodaniku viit tähtsamat ülesannet: näidata lugupidamist vanemate, valitsejate ja
umbes keskaja keskel hakati inimese tervisele suuremat rõhku panema. Eelnev usuline tõekspidamine, et vaim ja 19."Filantropism" tähendab: keha ei ela ühes oli vale. Kloostrikoolidesse tuli seejärel · Inimpõlgust,inimpelgust hariduse andmise juurde ka kehalisi aineid ja suundi. · Inimsõbralikkust,inimarmastust 6.loetleda rüütlidaami 7 voorust: · Kirglikku andumust,pühendumust Usklikkus,lugemine,kirjutamine,käsitöö,luuletamine,pillimä ng,laulmine 20.uusaja lõpuks loeb kaasaegne ajalooteadus aastat 7.Eesti linnadest kuulus Hansa Linnade Liitu: · 1914 · Rakvere · 1918 või 1917 · Pärnu
sofistika esimene filosoofiline suund, mis hakkas elufilosoofiat teoreetiliselt arutlema ja traditsioonilisi töekspidamisi vaidlustama Sofistlike vaadete rakendamine poliitikas töi kaasa probleeme, mistöttu tekitasd sofistlikud seisukohad tösise opositsiooni. Sofistide vastu astus välja üks kuulsamaid Ateena filosoofe Sokrates. Ta ei kirjutanud oma ülestähendusi ega vötnud ka oma öpilastelt tasu. Sokrates leidis, et sofistid petavad oma öpilasi: nad väidavad, et öpetavad voorust, kuid Sokratese arvetes ei tea ned, mida see üldse tähendab. Vooruse olemuse möistmine ongi Sokratese arvates filosoofia peamine möte. Sokratese veendumuse kohaselt oli öpetaja kohus üksnes öpialse juhatmine, asja möistmiseni pidi öpilane jöudma ise. Sokrates suhtus üsna halvustavlt Ateena demokraatlikku riigikorda. Riiki valitsesid vöhikud ja demokraatlik riik polnud vooruslik. Sokrates oli kuulekas kodanik, kuid mitte köik öpilased.
Antenora, Ptolomea, Judecca) teoloogiat õppima Napolisse Lucifer, kes järab oma kolme peaga Tema esimesi luuletusi saatis edu Juudast, Cassiust ja Brutust Kasutas üht tüüpilist motiivi mitmes oma romaanis - 7 nümfi/naist, kes sümbo- 13. Renessansi üldiseloomustus liseerivad voorust, jutustavad lugusid "Dekameroniga" tekkivad mõisted raamat XIV saj Põ-Itaalias ning XVI saj teistes - autor - jutustaja Lä-Euroopa maades Sisu: 7 daami ja 3 noormeest, kes kohtusid Petrarca Firenze auväärses Santa Maria Novella Baas varakapitalismile kirikus aastal, mi kogu Euroopat oli
· Platoni koopamüüt · Platoni arvates on hing surematu, hinges on sünnipärased teadmised, tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises, teadmine (episteme) on vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on arvamus (doksa) · Platon uskus reinkarnatsiooni, hing kehastub taas (vahepeal on ideede maailmas) · Platoni õpetust ideaalsest riigist · Ideaalses riigis 3 seisust: valitsejad, sõjamehed, rahvas · Ideaalses riigis 4 voorust: tarkus, mehisus, harmoonia ja õiglus · Platoni ideaalne riik ning totalitarism, kunsti funktsioonid ideaalses riigis · Kogu ülejäänud filosoofia täiendused Platonile ARISTOTELES · Aristoteles (384-322 eKr), isa oli arst Makedoonia kuninga õukonnas, rajas Ateenasse oma kooli Lykeioni · Jagas kõik teadmised kolmeks: teoreetilised (metafüüsika, matemaatika, füüsika); praktilised (poliitika, eetika); loomingulised
● uskus reinkarnatsiooni, hing luuakse, viibib ideedemaailmas, siis kehastub, siis viibib ideedemaailmas, ning taaskehastub ● Ideaalne riik: seal on 3 seisust 1)valitsejad- väärtuslikud 2)sõjamehed- vähem väärtuslikud 3)rahvas- kõige vähem väärtuslikud ● eesmärk on teha kogu riik õnnelikuks tervikuna ● ideaalses riigis on 4 voorust: 1)tarkus - valitsejatel 2)mehisus- sõjameestel 3)harmoonia - riigil tervikul 4)õiglus - riigil tervikul ● Platoni ideaalne riik on sarnane totalitarismiga: 1)inimeste range jagamine klassideks 2)valitseva klassi eriline seisund 3)tsensuur 4)riigi endassesulgumine ● soositi propaganda kunsti- kunst ei tohi olla kunsti pärast, kunst peab kasvatama inimest riigi truuks 3.ARISTOTELES- vanakreeka 384-322 eKr ■ Platoni õpilane
Sofiel on kütkestav vaim, aga ilma sädeluseta, tema mõistus pole kujunenud raamatute lugemisega,vaid ainult kõnelustest vanematega, tema enese järelemõtlemisest ja vaatlustest teda ümbritsevast maailmast. Loomult on ta lõbus, kuid on muutunud väga tagasihoidlikuks. Sofiel on oma usk, aga mõistlik ja lihtne. Et ta teist olulist usuavaldust peale moraali ei tunne, siis pühendab ta kogu oma elu Jumala teenimisele, mis esineb püüdes teha head. Sofie armastab voorust. Ta jääb karskeks ja kõlbeliseks kuni surmani. Ta ei otsi austajaid, küll aga armastajat. Õnnelik loomus on temale suuremaks abiks, kui palju kunsti. Ta oskab käituda korrektselt, lahkumata viisakuse piiridest, mis talle sobib. Ta teab et mees, keda tema otsib loba ei armasta ja ei kannata seda ka teistelt. Vanemad saatsid Sofie linna tädi juurde et eluseltsiline leida. Tädi viis ta seltskondadesse, lõbustustele- ta laskis tal maailma vaadata. Sofiele ei meeldinud see
Ma armastan neid, kes ei lähe otsima tähtede tagant põhjust, et hukkuda ja saada ohvriks: vaid kes ohverduvad maale, et see saaks kord üliinimese pärismaaks. Ma armastan seda, kes elab, et tunnetada, ja kes tahab tunnetada, et elaks kord üliinimene. Ja nõnda ta ihkab oma hukku. Ma armastan seda, kes töötab ja leiutab, et ehitada maja üliinimesele ja talle ette valmistada maad, loomi ja taimi: sest nõnda ta ihkab oma hukku. Ma armastan seda,'kes armastab oma voorust: sest voorus on hukkumistahe ja igatsusnool. Ma armastan seda, kes vaimust ei hoia piiskagi endale, vaid kes tahab olla täitsa oma vooruse vaim: nõnda ta läheb vaimuna üle silla. Ma armastan seda, kes oma voorusest teeb oma kallakpinna ja saatuse: nõnda ta tahab oma vooruse pärast veel elada ja mitte enam elada. Ma armastan seda, kes ei taha evida liiga palju voorusi. Üks voorus on enam voorus kui kaks, sest et ta enam on sõlmeks, mille külge saatus end seob.
Joonis 1. Detail Aleksandri mosaiigist 2. RENSSANSS Itaaliast alguse saanud Euroopa kunstiajastu 14.-16. sajandil, mida iseloomustas „kunstide taassünd antiigi vaimus”. Hoogsalt arenes freskotehnika, tahvelmaali kõrval võeti kasutusele ka lõuend. Tempera kõrval kogusid populaarsust õlivärvid. Inimesekultust väljendati portreede, keerukate allegooriliste teemade ja ajalooliste maalidega (eriti armastati kujutada antiikseid stseene väljendades voorust ja kangelaslikkust, palju kujutati ka pühakuid), antiigi eeskujul sai taas populaarseks aktimaal. Inimesi püüti kujutada loomutruult, looduslähedust taotledes pöörati tähelepanu perspektiiviseadustel põhinevale ruumikäsitlusele. Maalides pidi valitsema 6 harmoonia ning vormi, värvi ja kompositsiooni tasakaalustatus. Püüti luua tegelikku, reaalset
suvale muuta · Tugevama õigsus. Tugevad ja võimekad allutavad nõrku ja saamatuid oma tahtele · Võtsid loengute eest raha · Noored püüdsid nende vaateid poliitikas rakendada. See soodustas poliitilist vägivalda ja mõjus laostavalt poliste kodanke ühtsustundele · Sokrates astus sofistidele vastu; ei kirjutanud ühtegi teost, vaid edastas oma vaateid suulistel vestlustel; ei võtnud selle eest tasu; leidis et sofistid petavad oma õpilasi õpetades neile voorust, teadmata, mida see tähendab; vooruse mõistmine oli tema filosoofia peamine mõte; esitas oma õpilastele kimbatusse ajavaid küsimusi ja siis suunas nende vastusteni, kuid mõistmiseni pidi õpilane ise jõudma. Voorus on midagi püsivat ja inimeste omavahelistest kokkulepetest sõltumatut; halvustas demokraatlikku riigikordam sest leidis, et seda juhivad võhikud ning riik pole seega vooruslik. Tavalised
ilmikutel abielu. Aparigraha- mitte klammerdumine, mitte kinnihoidmine Ette kirjutatud, mida mungad ja nunnad tohivad omada. Riided keha ümber, sall, tekk, palvehelmed, magamismatt, luud jne. Meele, kõne ja keha kontroll Viis hoolikust: kõndides, süües, võttes ja andes, väljastades. Tähendab, et ei tohi olenditele viga teha. Käivad paljajalu. Liiguvad koguaeg ringi. Vanasti võis ühes kohas kolm ööd olla, tänapäeval 5 ööd, vihmaperioodil üks kuu. 10 voorust: andestamine, alandlikkus, loomulikkus, rahulolu, tõde , enesekontroll, loobumine 12 kaalutlust: püsitus, saatus, sündide ümberkäik, üksiolek, minatus, ebapuhtuse, maailma kõiksuse jne. üle mõtlemine. 22 võitu: üle seksuaalsetest ihadest, füüsilisest ebamugavusest jne. Dzainistlikud ilmikud ka 5 vannet. Ilmikute puhul väikesed vanded (anuvrata) Liikumispiirangud ilmikutel. Keelatud asjatu ringihulkumine. Teatud elualad keelatud. India suurimad juveeliettevõtted dzainistide käes
saadud häälte arvule III voor: KOMPENSATSIOONIMANDAADID Jaotatakse erakondade (kes ületasid 5% künnise) üleriigiliste nimekirjade vahel Nimekirjale üle riigi antud häälte arv jagatakse läbi jagajatega (modifitseeritud d’Hondti jada) Kompensatsioonimandaadi saab see erakond, mille jagatis (nn võrdlusarv) on parajasti suurim Menetlust korratakse niikaua, kuni kõik I ja II voorust vabaks jäänud mandaadid on jaotatud 9 Mandaadi saab kandidaat, kes on üleriigilises nimekirjas eespool (suletud nimekiri = kandidaate ümber ei reastata) Poliitika kujundamise protsess 56. Nimetage poliitika kujundamise peamised etapid ja iseloomustage nende sisu ja olemust poliitika kujundamise protsessis. Analüüsige ühte aktuaalselt poliitika kujundamise
kannatavad?". Kui ta oli 7 aastat ringi rännanud, siis talle tundus, et ta teab vastust. Hiljem sai nime Buda e. virgunu. 4 budistliku õilsat tõde materjalist: 1) elu on kannatus inimese ilmaletulek on sünnitajale kannatus. Kired, vananemine, surm 2) kannatustel on oma põhjus elujänu, meelelisus kirgede jägi 3) Kannatusest on võimalik vabaneda 4) Kannatustest vabanemine toimub kirgede kadumise, elujanu kadumise tõttu aga selleni viib 8 osaline tee (lehelt) ehk nagu 8 voorust. 8 voorust, et vabaneda kannatusest : 1) õige vaade inimene on omaks võtnud, ta tunnistab seda 4ja õilsat tõde. 2) õige mõtte õige mõtlemine, sellien mõtlemine kus mõtetes ei sisaldu kurjust. 3) peab olema õige kõne - ei ole ebasõbralikke sõnu, ei tohi olla kuulujutte, ropendamist, tühja loba 4) õige tegutsemine tegutsemises puudub varastamine, ei tohi tappa, ei tohi abielu rikkuda 5) õige eluviis ei olda sellises ametis, mis põhjustab vere valamist
· Ent ainult tõelise hüve omamises saab olla kindlus · Järeldus: õnn ja voorus on kattuvad mõisted 3. Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast o Õnneliku elu erinevad vormid: Riigimehe elu 2 Poliitiline juht, kes rakendab õigluse, julguse, eneseväärikuse voorusi kogukonna hüvanguks Ta ei suuda aga rakendada tarkuse voorust oma elus Rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes Filosoofi elu - eelistatud Kõige täiuslikumalt praktiseerib tarkuse voorust Tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses Jumala-sarnane elu o Poliitikast ja õnnest Poliitika eesmärgiks, nagu inimesegi omaks, on õnn Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse Filosoofid vajavad poliitikuid ja poliitikuid vajavad filosoofe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
