Üht hüvelist riiki hoiavad püsti neli voorust: tarkus, mehisus, mõõdukus ja õiglus - Platon Platon on öelnud: ,,Üht hüvelist riiki hoiavad püsti neli voorust: tarkus, mehisus, mõõdukus ja õiglus," kuid mul on olnud kange tahtmine juba pikemat aega Platonile vastu vaielda, sest meie mõttemaailmad ei ühti. Ma tahaksin asendada tema tsitaadis mõned sõnad omapoolsete voorustega, sest igal inimesel on oma mõttemaailm, ning ta vaatab asju oma vaatenurgast, ning selge on see, et kõik ei mõtle nii nagu Platon, seega ma ei näe mõtet võtta eeskujuks tema tsitaati. Samas, kui hakata mõtlema on kohati Platonil ikkagi õigus - kuidas
eriline seisund. Platoni järgi jaguneb inimese hing kolmeks: vaimuks, meeleks ja meelelisuseks. Neile hingeosadele vastavad voorused: tarkus, südidus ja mõõdukus. Üldisimaks vooruseks pidas Platon õiglust. Inimene aga sai õiglane olla ainult siis, kui tema hingeosad toimivad harmooniliselt. Õndsuse saavutamiseks pidi hing eralduma keha kirgedest ning süvenema jumalatunnetusse. · Rumalus on kõige kurja algus ja lõpp · Üht hüvelist riiki hoiavad püsti neli voorust: tarkus, mehisus, mõõdukus ja õiglus · Suund, kuhu haridus inimese viib, määratleb tema tulevase elu
Gottfried Wilhelm Leibniz "Looduse ja Jumala-armu alused mõistuse põhjal" Antud teksti põhiväiteks on: Mitte miski siin ilmas ei sünni ilma küllaldase algpõhjuseta. Jumalariigis pole ühtegi kuritegu karistuseta ega heategu võrdväärse hüvituseta, seal on nii voorust kui ka headust see kõik tuleneb looduslike asjade endi korrapärast, Jumala kehtestatud harmoonia väel. Maailma olemasoluks on vaja küllaldast põhjust, mis enam muud põhjust ei vajaks vaid oleks ise põhjuste alge selleks põhjuseks nimetatakse Jumalat. Jumal on loonud kõik oleva. Et Jumal saaks luua, selleks peab ta omama kõikvõimsust, kõiketeadmist, ülimat headust ja õiglust. Jumal on ühendanud paiga, aja ja ruumi
Jumalas nähti seadusandjat. Piibli käskudele allumine. Moraal on Jumala seadus, mis tuleb kindlaks teha piinakirja lugemise ja kirjutamisega. Oluline oli reegel, millest tuli lähtuda, mitte inimese analüüs. Muutuse tõi sisse Aquino Thomas (tuntuim Aristotelese tööde tõlkija). Tahtis olla munk, aga vanemad ei tahtnud seda. T kodustas Aristotelese filosoofia kristlusest. Keskajast on tuntud 7 põhivoorust, neile vastandub 7 surmapattu. Seitsmes vooruses on 4 loomulikku voorust e. kardinaalset voorust, mille ümber kõik pöörleb. Paganlikud voorused (4): 1. arukus 2. mõõdukus 3. meelekindlus 4. õigus Lisanduvad 3 teoloogilist ja kristlikku voorust: 1. usk (rist) 2. lootus (ankur) 3. armastus (süda) Need on Jumala poolt antud, sõnastatud Pauluse poolt Uues Testamendis. Keskaja kõik voorused polnud samad, mis antiikajal. Thomas tahab sünteesida Aristotelese eetikat: A eetika keskendub ülimale hüvele (hea summa summum bonum)
See on jooke, süüa sealiha ja teisi inimene saab üle salvimine, ordinatsioon ja tohutu vastutus. Ülesande veretoite, vargal raiutakse teadmatusest saavutab ta abielu. On ka 4 inimlikku täideviimiseks ilmutas käsi otsast, ühinemise Braahmaniga. voorust ja 3 jumalikku Jumal Siinai mäel liigkasuvõtmine keelatud, voorust: mõistlikkus, Moosesele nii suulise kui abielurikkuja pillutakse mõõdukus, meelekindlus, ka kirjaliku Toora. kividega surnuks, moslem õiglus, usk, lootus ja Inimene peab täitma oma võib pidada kuni nelja armastus
Tema vallutuste tulemusena loodi maailmariik. Platon- Kreeka filosoof, Sokratese õpilane, kes kirja tema mõtted. Riigivalitsemisele alusepanija, pidas oluliseks ideemaailma. Rajas akadeemia. Pythagoras- õpetlane, kes edendas matemaatikat. Tema järgi on nime saanud täisnurkse kolmnurga teoreem. Tema arvates põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Sokrates- Ateena filosoof. Vaidles ägedalt sofistidele vastu. Ta ei kirjutanud ühtegi teost, vaid jagas oma õpetust läbi vestluse. Otsis voorust ja moraaliküsimust. Myron- skulptor, kelle teoseks kuulus skulptuur nimega Kettaheitja. Tegeles ka pronksi valamisega. Eukleides- matemaatik, kirjutas kogu matemaatikas saavutatud raamatu "Elemendid". Tõestas geomeetria põhialused, mis kehtivad siiani. Arvuteooria rajaja. 2) faktid a)Kreeka asub ...Balkani... poolsaarel. b)Linnriigi nimetus kreeka keeles- polis. c)Teatrietendusi korraldati (Millise jumala auks?)- Dionysos. d)Tuntuim ennustuspaik Kreekas oli- Delfi oraakel.
Pindaros 6.5. s. eKr (528- 438 eKr) Teeba poeet, ülistuslaulu tuntuim viljeleja, kes sai hariduse Ateenas. Ülistuslaule kirjutati tellimise peale, nende sisuks oli teatud isiku ja tema suguvõsa vooruste ülistamine ning õpetlikud filosoofilised arutlused. Stiililt olid ülistuslaulud pidulik-tõsised ning värsiehituselt keerulised. Voorust ei pidanud Pindaros kellegi isiklikuks omaduseks, vaid jumalate ja esivanemate päranduseks. Luuletaja arvates ühendas vooruse mõiste atleetikat ja eetikat, see tähendab väljendas harmoonilise isiku ideaali. Pindarose luulet iseloomustavad raskepärane stiil, assotsiatiivsus, kõnekujundite rohkus ning sõnalooming. Pindarose looming oli antiikajal jaotatud 17 raamatusse, mis hõlmasid mitmesuguseid
Panegüürika- Vanas kreekas tervituskõne. Tänapäeval nii pidulik kiidukõne kui ka liialdatud üldistus. Protagoras- kuulsaim sofistidest(480-410), professionaalne retoorikaõpetaja, keda võib pidada ka esimeseks väitlusõpetajaks. Tema meelest tuli õige ja vale ning hea ja halva üle otsustada alati inimese vajadustest lähtudes. Õige on see, mida inimene õigeks peab. Oraatori eesmärk ei ole tõe avastamine, vaid kõne veenvus. Sofistide kritiseerijad väitsid, et nad ei õpeta voorust, vaid oskust elus edukalt hakkama saada. Sofistid- esimesed tasulised kõnekunsti õpetajad. Sofistide filosoofia põhijoon oli relativism- maailmas on kõik muutlik ja suhteline.
riigikorraldus oleks praktiliselt võimatu. Ideaalse riigi õpetusest on eeskuju püüdnud võtta eelkõige diktaatorid katses juhtida karmikäeliselt riiki. Platoni õpetuse järgi peab ideaalses riigis olema esindatud kolm seisust. Nendeks on valitsejad, sõjamäehed, käsitöölised. Kõige väärtuslikumad on valitsejad, sõjamehed on tähtsuselt teisel kohal ning käsitöölised on madalasordilised. Ideaalset riiki iseloomustab neli voorust. Tarkus, mehisus, harmoonia ning õiglus. Filosoof leidis,et riigile annavad tarkuse arukad valitsejad,sest ainult nemad on võimelised vastu võtma tarku otsuseid. Platoni arvates teevad riigi mehiseks sõjamehed, kes võitlevad välis-ning sisevaenalaste vastu. Riik on harmooniline siis,kui kolm seisust tegutsevad kooskõlastatult. Ma arvan,et selline asi praktikas ei ole võimalik,sest mitte kunagi ei saa kolm seisust tegutseda nii,et kõik osapooled oleksid rahul.
saamatute omad. Just nagu looduseski. Platon: Ateena aristokraat,, kes asutas oma kooli: Akadeemia. Ta pidas ennast Sokratese vaadete edasiarendajaks. Uskus, et hüve on igavene ja muutumatu sellepärast, et põhineb igavestel ja muutumatutel ideedel. Kujundas tervikliku õpetuse riigist. Riigis olgu kõik filosoofide kontrolli all. Sokrates: Ateena filosoof (5.saj teine pool) , väidab, et sofistid petavad oma õpilasi, sest kinnitavad,et õpetavad voorust, kuid ei tea, mis on vooruslikkkus tegelikult. Erinedes sofistidest, ei võtnud ta oma õpetussõnade eest tasu. Arvas filosoofiat vaja minevat selleks, et mõista, mis on hüve. Selleks, et voorust mõista, tuleb meil teada, kui vähe me tegelikult sellest teame. Õpilane pidi ise mõistmiseni jõudma. Aristoteles antiikaja mitmekülgseim õpetlane: loodusteadus, füüsika, ajalugu, eetika, muusika, riigikord, kirjandus, maailma üldine korraldus. Asutas omaenda kooli: Lykeioni gümnaasiumi
põhjus- see olend on jumal. Viies tõestus räägib eesmärgipärasusest. Kõigel füüsilisel on oma eesmärk. Ka need olendid, kellel ei ole teadmisi käituvad eesmärgipäraselt, et parima tulemuseni jõuda. Kuid see, millel ei ole mõistust ei saa liikuda eesmärgi suunas ilma, et teda juhiks oled, kellel on teadmine ja mõistus. Jumal ongi see mõistuslik olend, kelle kaudu kõik looduses on suunatud oma eesmärkidele. Aquino Thomas määras ka neli kardinaalset voorust: ettevaatlikus, õiglus, mõõdukus ja meelekindlus. Need neli voorust on loomulikult avaldunud looduses ja kohustuslikud kõigile. Lisaks eristas Thomas nelja liiki seadust: igavene, loodus-, inim- ja jumalik seadus. Igavese seaduse teeb jumal, mis korraldab kogu loomise. Loodusseaduses on inimeste osalemine igaveses seaduses. Thomase ei tolereerinud loomade väärkohtlemist, sest julmad harjumused võivad üle kanduda inimesteda käitumisele ning arvas, et loomi oleks
GB mõjutasid mõlemad kunstisuunad, sama ka Saksaga. Pol killustatusele vaatamata kujunes sakas välja oma kunstisuund klassitsismi, baroki ja renessansi koostoimel. Barokk täh alguses korrapäratu kujuga pärlit, hiljem Ita kunstistiili. See tähistas üleminekut renessansi harmoonialt, tasakaalukuselt baroki dünaamikale, ebasümeetriale, kujundi peensustele ja dekoratiivsele toredusele. Barokk on vastandite kunst. Püüab ühendada ilu ja inetust, voorust ja pahesid, pateetikat ja pila, askeetlikust ja meelelisust. Iseloom dramaatilised situatsioonid, metafoorne v allegoorilis- sümolistlik väljendusviis, mitmemõttelisus ja mängulisus, ülevus, jõulisus, tundeküllus. Balthasar Gracian (1601-1658). ,,käsioraakel ja arukuse kunst" ,,criticon". Luis De Gongora kujundlik ja peenelt viimistletud luule. Fransisco De Quevedo kriitik, luuletaja. Pedro Calderon barokidramaturg ,,elu on unenägu".
jutustas audioraamatute headest ja halbadest külgedest. Tublile II kohale tuli Jane Saluorg, kes pakkus variandi eesti rahvuskala, räime, kilu vastu ümber vahetada. Väärika III koha saavutas meie enda kooli õpilane Sirli Tell, kes tõi telemeedia toel avalikkuse ette meie suurepärase okuse kõike ja kõiki meie ümber kritiseerida. Zürii ei jätnud märkimata ka Ivar Piterskihh oratoorlikku esinemist. Kõnevõistlus koosnes II voorust. I voorus esitati 5-7 minuti pikkune kodus ettevalmistatud kõne. II voorus seevastu kõneldi zürii poolt valitud lühiteemal ,,Kas sunnitöö teeb laisa tragiks?" Kõnelejaid hindas zürii koosseisus Ene Ergma, Margus Oro, Keiu Kess, Tanis Kulp ning eelmise aasta võitja Karl Kull. III parimale sai osaks preemia Ene Ergma poolt. Nimelt kutse Toompeale, Kalevipoja saali pidulikule söömaajale, kus arutatakse kuuldud teemade ja erinevate küsimuste üle.
vastikust Kremlis toimuva ebaõigluse üle. Aga nende seas on ka Putini pooldajaid. Putin oli sellest üllatunud või vähemalt tegi ta üllatunud näo. Meeleavaldajaid ei takistanud isegi miinus kahekümne kraadine külm välja tulemast. Putini reiting on viimaste kuude jooksul jõudsalt tõusnud kuid peab tunnistama, et mitte kõige ausamate meetoditega. Arvatakse, et faktiliselt aitavad telekanalid ühe kandidaadi propagandale kaasa. Räägitakse kahest voorust, kus on Putinil võimalik võita, mida ta teeb niikuinii. Asjade tegemiseks on lubatud rohkem kui eelarves sellejaoks raha on. Tänavatel põletatakse Putini pilte ja ei olda rahul tema ebaaususega. Putini populaarsus mis ta kaksteist aastat kogus on kadunud ja kõik mida ta ka ei ütle töötatakse tema vastu ülesse. Rahvas, kes kunagi armastas teda, nüüd kas vihkavad või naeruvääristavad teda. Peale valimisi on oodata tal suuri raskusi.
Looduse ja Jumala-armu alused mõistuse põhjal 1. Antud artikli põhiväide on: mitte midagi ei sünni ilma küllaldase põhjuseta. 2. Põhilised argumendid väite kinnituseks. On vaja küllaldast põhjust, mis oleks põhjus või paratamatu olemine kannaks endas oma olemasolu põhjust. Seda põhjust nimetatakse Jumalaks. See lihtne algsubstants peab omama täiuslikku võimsust, teadmust ja tahet, kõiketeadmist ja ülimat headust. Õiglus ei ole muu, kui tarkusega kooskõlas olev headus, siis peab Jumalas peituma ka ülim õiglus. Põhjus, mis Tema kaudu on lasknud asjadel olevaiks saada, laseb neil ka nende olemises ja toiminguis Temast sõltuda. Maailma luues on Jumal ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt; on esile toonud suurima võimsuse, suurima teadmuse, suurima õnne ja suurima headuse olevustes, mida maalilm suudab saavutada. Neile, kes suudavad sügavalt tungida asjade sisusse, on see üks kõige veenvamaid tõestusi Jumala olemasolu kohta...
seda selgepiirilisena tajuma. Neid väheseid nimetatakse mõistlikeks hingedeks ehk vaimudeks. Vaimus on midagi enamat, kui lihtsates hingedes. Nad on võimelised mõtlema, mäletama, avastama, katsetama. Vaimud nii inimvaimud kui geeniused elavad kõik koos Jumalaga täiuslikus Jumalariigis, kus kõik on omavahel võrdsed, kus põhjus on alati seotud tagajärjega ja kus igas hinges leidub nii headust kui voorust. 3.Autor püüab tõestada, et kõige oleva põhjuseks on algpõhjus ehk Jumal, kel on ülim võim luua ja kontrollida. Aga kust on Jumal alguse saanud? Kes tema on loonud?? 4.
Looduse ja Jumala-armu alused mõistuse põhjal 1. Antud artikli põhiväide on: mitte midagi ei sünni ilma küllaldase põhjuseta. 2. Põhilised argumendid väite kinnituseks. On vaja küllaldast põhjust, mis oleks põhjus või paratamatu olemine kannaks endas oma olemasolu põhjust. Seda põhjust nimetatakse Jumalaks. See lihtne algsubstants peab omama täiuslikku võimsust, teadmust ja tahet, kõiketeadmist ja ülimat headust. Õiglus ei ole muu, kui tarkusega kooskõlas olev headus, siis peab Jumalas peituma ka ülim õiglus. Põhjus, mis Tema kaudu on lasknud asjadel olevaiks saada, laseb neil ka nende olemises ja toiminguis Temast sõltuda. Maailma luues on Jumal ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt; on esile toonud suurima võimsuse, suurima teadmuse, suurima õnne ja suurima headuse olevustes, mida maalilm suudab saavutada. Neile, kes suudavad sügavalt tungida asjade sisusse, on see üks kõige veenvamaid tõestusi Jumala olemasolu kohta...
Pühakiri pidevalt täiendatavad pühad Koraan Piibel Piibel Piibel tekstid, Põhimõtted, väärtused* 4 õilsat tõde 5 sammast 10 käsku 10 käsku 10 käsku keelatud on tappa, valetada, 1) elu on kannatus 1) 5x päevas palvetamine 7 voorust, varastada, kõlvatut elu 2) põhjuseke elujanu 2) ramadan 7 surmapattu elada 3 )see tuleb kustutada 3) almused 4)8-osaline tee õnnele 4) palverännak (tarkus, kõlblus, 5) ainujumal meditatsioon)
Seetõttu tuleb tegeleda indiviidi probleemidega. Ini puhul on väga olulised tunded. Paljud teod, mis ini korda saadab on tunnete ajel. Kui ini on haaratud tunnetest nagu lõbu, nauding rõõm paneb ta toime häid tegusid. Kui in valdab viha, kurjus siis paneb ta toime halbu tegusid. Kogu eetika eesmärk on õpetada ini õnnelik olema. Ini peab saavutama meelerahu, mis tekib vaimsest tegevusest. Mida enam on teadmisi maailma kohta, seda õnnelikum on ini. Nad kasutasid ka Platoni 4 kardinaal voorust. (takus, vaprus, mõõdukus, õiglus). Peale nende kardinaalvooruste leiti, et Rooma ühiskonda sobivad ka au ja kuulsus. Üksikisiku eetika alusel moodustus ühiskonna eetika. Riik peab kaitsma üksikisikut ja üksikisik peab täitma riigi seadusi. Epikuurlaste järi võis elada kahte moodi: osaleda aktiivselt pol see on natuke ohtlik; täita korralikult riigiseadusi, aga mitte osaleda pol. Epik hindasid kõrgelt sõprust. Tõeline sõprus on tarkade meeste vahel. Epikuurlaste füüsika ja
vooruslikuks saamine võtab aega. Vooruse-eetika Vaimulikud tõlkisid antiikirjanduse ja ka tugev kristlik keskajal eetika, mis tugines piiblile. Augustinus: Arvab, et pühakirjas on kõik olemas, tuleb ainult õigesti tõlgendada. Aquino Thomas: Kuulsaim skolastik- kodustas Aristotelese filosoofia kristlusesse. 7 voorust vs 7 surmapattu 4 loomulikku voorust e. kardinaalsed voorused: 1. arukus 2. mõõdukus 3. meelekindlus 4. õiglus need on loomupäraselt, aga on ka kolm kristlikku voorust, mis on Jumala antud: 1. usk 2. lootus 3. armastus A keskendub ülimale hüvele-seotud õnnega (Jumala
1. Sissejuhatus 2. Jutustus 3. Argumentatsioon 4. Kokkuvõte Ajalugu Kõnekusti vajasid poliitikud rahva koosolekutel, tavakodanikud kohtus ja matustel ning väejuhid. Retoorikat tunti juba Egiptsues, Babüloonias ja Asüürias. Esimene kõnekunsti õpik pärineb Sitsiiliast. Sofistid Sofistid olid targad ja sõnaosvad inimesed. Neist said kõnekunsti õpetajad. Nad muutusid iseenda vastasteks, neid hakkati pidama petturiteks. Sofistide kritiseerijad väitsid, et nad ei õpeta voorust, vaid oskust elus edukalt hakkama saada. Vana-Kreeka Sokrates Vana-Kreeka filosoof. Suurema osa oma elust möödus tänavatel ja turgudel inimestega vesteldes. Tema tegevuse tuum seisnes selles, et ta esitas inimestele küsimusi, mängides ise lihtsameelset ja rumalat. Kui vestluskaaslane hakkas temaga oma tarkust jagama, ajasid viimase kavalad küsimused ta segadusse ning lõpuks oli inimene sunnitud tunnistama oma teadmatust. Sokratese meetodit nim dialektiliseks. Sõna dialektika
hakkama saada, selle tarkuse all on mõeldud tarkust, mis kaasneb vooruste järgi toimides ja käitudes, tarkus on vooruste tähtsuse mõistmine. Iga voorus on tähtis tarkuse omandamiseks. Platoni paika pandud voorused on mõõdukus, teravmeelsus, vaprus, mehisus, tarkus ja õiglusõigemeelsus. Platon jagas hinge mõistuslikuks ja mõistusetuks osaks ning käsitles voorust vastavalt nendele osadele. Voorused mõjutavad inimeste käitumist ja tegusid. Vooruslik käitumine on hea ja ebavooruslik halb. Vooruslik inimene on tark ning teab kuidas on õige tegutseda, rumal inimene ei tea vooruseid ning käitub sellepärast halvasti, seega halb, kuri, õnnetus tulenebki teadmatusest. Inimese mõistus on põhitunnus, mis eristab inimest muudest elusolenditest. Tänu oma
Me tihti viitame et inimesel on viis meelt - nägemine, kuulmine, haistmine, puudutamine ja maitsmine. Number 5 on seatud planeediga "mars", see sümboliseerib tõsidust, konflikti ja harmooniat läbi konflikti. Kristlaste jaoks number viis sümboliseerib viite jeesuse haava ristil. Moslemite religioonis on viis usu sammast ja viis päevast palvetamisaega. Keskajal oli rüütlil viis voorust - suuremeelsus, viisakus, kasinus, rüütellikkus ja vagadus nagu sümboliseerib Sir Gaiwani pentagrammi seade. Kaitse kurjuse vastu Usutakse juba ammusest ajast et pentagramm kaitseb kurjuse eest, konflikti sümbol mis kaitseb kandjat ja ta kodu. Ilma ringita pentagramm Pentagramm võib olla avatud ilma ümbritseva ringita. See on aktiivne vorm
Kuid kui palju erineb tekstist lugu, mis on visuaalselt kujutatud? Kas silmale loodud jutustusel säilib ka vaatajate erinev loo tõlgendus? Popi ja Huhuu originaalteksti lugedes jäi mulle sisse üsna kõhe tunne. Maja kujutasin ette hämarat talumaja, Popit hea ja kuuleka koerana ning Huhuud ahvina, kes pikalt puuris elmise tõttu veidike ära pööranud oli. Popi sümboliseeris minu mõttemaailmas truudust, alandlikkust ja voorust. Huhuu aga oli ülemvõimu, kaootilisuse ning metsikuse sümboliks, mis tahes tahtmata emotsioonina võimutses. Loos oli sisse toodud ka kahe osapoole isand ja eeskuju, kelle idee ja mõju lõppude lõpuks loomad, ehk kaks äärmust, ka ühendas. Lugu oli sügavalt piltlik, peegeldades meie maailmas valitsevate võimude mängu ja kirjeldades hästi, milleks on võimelised allasurutud instinktid. Tõlgendades Popi alamaks on
1. Hispaanias ja Itaalias kujunes valitsevaks kultuuritüübiks barokk, klassitsism aga Prantsusmaal. Saksamaal ja Suurbritannias oli mõlemaid mõjusid (17.sajand) Baroki tunnused: · Vastandite kunst (see püüab ühendada ilu ja inetust, voorust ja pahesid, askeetlikkust ja meelelisust, pateetikat ja pila) · Kunstis dramaatilised situatsioonid, metafoorne või allegoorilis- sümbolistlik väljendusviis, mitmemõttelisus ning mängulisus, ülevus, jõulisus ja tundeküllus Klassitsismi tunnused: · Filosoofiline alusidee väljendub prantsuse teadlase Rene Descartes'i kuulsas tõdemuses- ,,Mõtlen, järelikult olen olemas" -, mis seab esiplaanile mõtte, mitte
Kõik koosneb seemnetest (tule seemned jne). Maa kuju on trumm. kohtunikuks.Messianistlik liikumine (16601670) leidis aset pärast juutide rüüstamist Taevakehad on kivid. Päike on hõõguv kivi. Mis on piiriks looma ja inimese vahel ja tapmist hetman Bogdan Hmelnitski päevil erinevad KÄE tõttu. Anaxagoras oli kosmopoliit määratles end maailmakodanikuna. b. - Nirvaana - Kui 8 voorust on olemas, jõutakse NIRVANA seisundisse (tõlkes Ütles lause kõikjal, kus on taevas peakohal, seal on minu kodumaa. kustumine). Tähendab kannatustest vabanemine. Nirvanasse jõudmine toimub tahtejõu C. III etapp abil buddha ainult õpetab, suunab ja näitab teed LEUKIPPOS ja DEMOKRITOS c. cogito ergo sum- - Ratsionalismi rajajaks oli prantsuse filosoof R. Descartes Esindavad aatomiõpetust
omavahel põrkuvatest aatomitest · SOFISTIKA - käsitleb elufolosoofia valdkonda Sofistid hakkasid tegelema inimlikku käitumist puudutuvate probleemide lahendamisega leidsid , et mõisted nagu hea ja halb on suhtelised seadused põhinevad inimeste omavahelisel kokkuleppel Sokrates astus sofistide vastu välja filosoofia peamine mõte on vooruse olemuse mõistmine tähtis on teadmine, mis võimaldab voorust mõista VOORUS õige käitumine, õiglus , vaprus, vagadus , mõistlikkus näitas oma õpilastele küsimusi ja näitas , et nad ei tunne vooruse olemust Platon Sokratese õpilane Asutas filosoofiakooli eksisteerib kaks maailma: ideede- ehk tõeline maailm ja asjade ehk näiv maailm idee oli asjade algus , eesmärk ja sisu ideaalriik aristrokaatlik Sparta Aristoteles Platoni õpilane idee on kõige olemus
VANA-KREEKA FILOSOOFID Vanakreekas oli palju filosoofe,vaatleme neist mõnda. Sokrates(469eKr-399eKr)Ta ise ei kirjutanud midagi,vaid esitas oma tõekspidamisi avalike vaidluste ja vestluste käigus.Sokrates pidas oma ülesandeks õpetada inimest iseennast tundma.Ta tegeles kõlblusse puutuvate küsimustega.Tema mõtteid kirjutas peamiselt Platon.Sokratese kaaslased olid Platon,Aischines,Kebes,Phaidon Elisest,Simmias,Phaidonedes Teebast,Menexenos ja Xenophon. Ta esitas küsimusi näiliselt lihtsate asjade kohta ja näitas omo kuulajatele,kui vähe neist tegelikult teatakse.Sokratese arvates saab inimene käituda õigesti vaid siis,kui ta teab ,mis on õige.Need,kes seda ei tea,võivad õigesti käituda ainult juhuslikult.Paljudele,kes ennast targaks pidasid,ei meeldinud,et Sokrates neile nende teadmatust meelde tuletas ja sellepärast oli Sokratesel palju vaenlasi.Sokratese tsitaadid- Ei saa ravida keha,ra...
olevateks,nagu sõprus pidavat tegema, vaid pigem muudab surnu elavamaks. Isegi peale mitmeid sajandeid on need tuntavad ja ikka pakuvad suurt naudingut ja avaldavad austust maalikunstnikule. See, mil määral maal auvääristab hinge võlusid ja väärikat asjade ilu saab selgelt näha mitte ainult teistes asjades, vaid selles: võite kavandada midagi nii kallist, mis ei ole teinud kaugeltki rikkaks ja ilusamaks kui ühtne maal. Seal juures, maal sisaldab iseendas seda voorust, et iga meisterlik maalija, kes näeb neid töid, võib tunda iseennast nagu teise jumalikuna. Kes võiks kahelda, et meisterlik maal pole midagi suuremat, kui väike asjadest ornament. Maalimisele on antud kõrgeim väärtus/au meie esivanemate poolt. Kuigi kõiki kunstnikke peeti käsitöölisteks, siis maalikunstnikke mitte. Maalimine on niikuinii nagu lill iga kunsti jaoks. 4. Millist rolli mängib maalikunstis inimkeha? Põhjendage! Maalikunstis on tähtis kompositsioon
-häid sõpru -ihade ja ootuste piiramist, et vältida pettumusi *Kas poliitik saab olla õnnelik? Vahekokkuvõte: *Erinevad arusaamad sellest, kuidas õnne mõista *tavaarusaam-õnn seisneb teatud asjade omamises *Platon, Aristoteles, stoikud-õnn on teatud sorti tegutsemisvõime *epikuurlased-õnn on teatud passiivne seisund Õnneliku elu erinevad vormid-Aristoteles -riigimehe elu -pol. Juht, kes rakendab õigluse,enesev''rikuse etc kogukonna hüvanguks -ei suuda rakendada tarkuse voorust oma elus -täiuslikem-filosoofi elu Aristoteles pol. Ja õnnest -pol. Eesmärgiks nagu inimestelgi on õnn -filos. vajavad pol. Ja poliitikud vajavad filosoofe -parim riigivorm: kõik kodanikud osalevad poliitikas suur keskklass KESKAEG Augustinus õnnest paradiisis ja pärast pattulangemist -Augustinus (354-430), Hippo Regiuse piiskop -Aadama ja Eva elu paradiisis oli piiramatu õndsus -Patulangemise karistuseks on valu, surm ja needus (põrgu)
Kümme negatiivset tegu Kümme positiivset tegu Kümme põhjust halba karmat põhjustavat tegu: Kümme positiivset tegu hõlmavad Kolm füüsilist pahet: esmajoones negatiivsest tegevusest 1. tapmine, hoidumist ja seejärel positiivsete 2. varastamine ja vastandite väljaarendamist. 3. seksuaalne väärkäitumine Kolm füüsilist voorust: Neli negatiivset kõneaspekti: 1. elu kaitsmine, 1. valetamine, 2. heldus teiste vastu ja 2. teisi kahjustavate või teiste vahel 3. vastutustundlik konflikte põhjustavate sõnade seksuaalkäitumine kasutamine, Neil positiivset kõneaspekti: 3. vandesõnade kasutamine ja tühine 1. ausus, klatsimine
Referaat Odavise Ajalugu Vana-Kreeka Vana-Kreekas oli odavise üks pentlatoni aladest. Visati metallotsaga puitoda, mis tõenäoliselt ei olnud pikem kui 2m. Hoovõtu- ja visketehnika ei erinenud nüüdisaegsest. Visketulemuste kohta andmeid ei ole. Uuem aeg Esimesed nüüdisolümpiamängude kavad odaviset ei olnud, aga Skandinaavias ja Soomes oli odavise võistlusalaka kasutusel enne Ateena olümpimänge 1896. Võistlusreeglid Odaviske hoovõturada on 3036,5 m pikk. Oda koosneb kolmest osast: esiosast, varrest ja käepidemest. Esiosas on teravast ja tugevast metallist ots, vars on valmistatud üleni metallist või muust sobivast materjalist. Käepideme asend on selline, et oda raskuskese oleks selle all. Oda kaalub meestel 800 g ja selle pikkus on 2.6m-2.7m ning naistel vastavalt 600 g ja 2.2m2.3m. Odavise loetakse määrustepäraseks juhul, kui esimesena maandub maa...
1. ajalooraamat (koondati kokku kõik mida teati rahvatest, riikidest, pärimutest ehk raamat mis peaks andma ülevaate) 2. laulude raamat (folkloori sest saadi earu et nendes raamatutes peitus vanemate, targemate põlvde elutarkus. Sinna valiti välja 305 laulu) 3. muutuste raamat (aastaajad, metroloogilised, astronoomilised nähtused (kuu loomine jms ) ööpäev jin-jang (jin passiivne, tume, naine, jang hele, mees)) 4. kombed (kuna hiinlaste elukorraldus toetub kommetel, eristatakse kaht voorust, pojalikkus(kuulad, hindad, oskad aru saada vanemate inimeste elukogemustest) ja vennalikkus (arvestamine, hoolimine, aitamine, toetamine) Kirjandus oli anonnüümne. 7-6 saj ekr kujunes uut tüüpi kirjandus, siis tähistati üles ka autorit. Uue ajastu silmapaistvaim autor oli Konfutsius (Kong-zi, Kong Fu-zi, õpetaja Kong) Sündis siis kui isa oli 70 aastane. Jäi varakult isata, aga õnnestus omada haridus ja asda tööle Liu vürstiriigi ametnikuna
aga peab endast sellegipoolest lugu. Tunnen, et on raske muuta seda, mis mul on öelda, vastuvõetavaks kohtule, mille ette mul tuleb astuda. Kuidas söandada teha etteheiteid teadustele ühe Euroopa õpetatuima kogu ees, ülistada harimatust kuulsas Akadeemias ja ühitada õppimispõlgust austusega tõeliste õpetlaste vastu? Olen neid vasturääkivusi ette näinud, ja need pole mult julgust röövinud. Ma ei ründagi teadust, ma kaitsen voorust vooruslike inimeste ees. Ausus on kõlbelistele inimestele veel kallim kui eruditsioon õpetatutele. Mida mul siis karta on? Mind kuulava nõukogu haritust? Olen nõus, aga see puudutab kõne ülesehitust, mitte kõneleja tundeid. Õiglased valitsejad pole kunagi tagasi kohkunud vaieldavates küsimustes iseend hukka mõistmast; ja täie õigusega on kõige soodsam olukord see, kui tuleb end kaitsta ausa ja haritud vastaspoole ees, kes on kohtunikuks omaenese kohtuasjas. ESIMENEOSA
* Tõde on see, mida saab tõestada teadusliku meetodi abil. * Iseloom. * Voortuste eetikateooriad. * Ei pruugi olla teadlikult käitutud moraaliseaduste järgi, aga teab, mis on õige ja väär. * Rajajaks Aristoteles. * Antiikajal vooruslikkus ja pahed. * Voorus kahe äärmusliku iseloomujoone vahel. * Liiga vähe voorus liiga palju. * Argus voorus (vaprus) hulljulgus. * Kitsidus voorus (hellus, lahkus) priiskamine. * Voorust hakati kutsuma kuldseks keskteeks. * Vooruste eetika = areetiline eetika. * Sõltub konkreetsest olukorrast. * Tahte ajel, ei ole loomupärane (distsiplineeritud). * Inimene on potensiaalselt ambivalentne nii vooruslik kui paheline. Ei ole sündinud ei heaks ega kurjaks. * Tahte rakendamiseks vaja harjumust, selleks on vaja õppimist. * Peab kasutama enese mõistust. * Vooruslik olemine on protsess, mis kestab kogu eluaja. ,,Kui inimene on voorulik, siis on ta täiuslik."
kommete, väärtuse ja stereotüüpide vastu. " Tark ei järgi mitte riigi, vaid vooruse seadusi. ,,( Diogenes Laertios) ,,Voorus ei vaja sõnu, neid vajab kurjus." Küünikud eitasid moraali, mille varjus tehakse alatusi. Küünikute arvates võib saavutada sisemise vabaduse kui muutua oma suhtumist maailma, loobudes ühiskonnas tunnistatavates väärtustest; kuna maailma ennast muuta pole võimalik. Diogenes olevat öelnud,et ,, ei rikkas riigis ega rikkas majas ei saa olla voorust." Küünikud arvasid,et suurimad enesepetjad on need, kes on saavutanud midagi( kuulust, rikkust vms) ning nüüd suurima rahuldustundega saavutatut imetlevad? 3. Milles seisneb Epikurose arvates õnnelik elu? Ta on hedonismi pooldaja, peab õnnelikuks eluks naudingute saamist, püüdes hoiduda kannatustest. Naudingute all mõtles ta kehaliste kannatuste puudumist ja hingerahu, 2 mitte kehalisi naudinguid
valimistel osalejate hääled. Kui esimene voor ei selgita võitjat, tuleb teine voor kahe liiderkandidaadi vahel. Enamasti toimub see paar nädalat hiljem. Välja on pakutud ka lihtenamuse ja täisenamuse reegli aritmeetilise keskmise kasutamist. Selle kohaselt piisab võitmiseks, kui teiseks tulnud kandidaadil jääb täisenamusest puudu kaks korda rohkem kui esimeseks tulnud. Kui täisenamust ei saavutata, aga ühe kandidaadi edu teiste ees on ikkagi suur, piisab ühest voorust. Mõningates kohtades rakendatakse otsevalimistel kvoorumi nõuet. Bulgaaria ja Makedoonia puhul tähendab see seda, et valimistel peavad osalema vähemalt pooled hääleõiguslikest kodanikest, kuid Leedus on asi märksa keerulisem. Kui valimistel osaleb 50% hääleõiguslikest kodanikest, siis võitmiseks on vaja hääletanute täisenamust. Kui osalejaid on vähem, võidab enim hääli saanud kandidaat, kui see ainult eeldusel, et kogutud on vähemalt kolmandik toetusest
Pealegi milleks peakski veel raamatuid kirjutama, kirjastama või lugema, kui maailmas valitseb ideaalne ühiskondlik kord. Raamat on pahe, millega tahetakse saavutada voorust, aga kes mõtleb pahele, kui ta on ideaalselt vooruslik. Muidu oleks võinud näha, milline kirg tappa istub inimeses, olgu see kirg sihitud inimese enda või tema mõtete vastu. Nõnda on see kestnud juba aastatuhandeid ja ikka kõneleb ajalugu ülistavalt rahvastest ja inimestest, kes on tapnud mõne teise rahva, mõne teise inimese või kes on hävitanud ja naeruvääristanud mõne teise rahva elumõtte, teise inimese mõtte. (lk. 49-50)
Tsitaadid "Nauding on kohutav kiusatus." "Kes ei tee halba, sel pole vajadust seaduse järele." "Suund, kuhu haridus inimese viib, määratleb tema tulevase elu." "Rumalus on kõige kurja algus ja lõpp." "Häid mehi, kes ei huvitu poliitikast, karistatakse sellega, et neid hakkavad valitsema neist halvemad mehed." "Armastus muudab igaühe meist luuletajaks." "Ainult surnud on näinud sõja lõppu." "Üht hüvelist riiki hoiavad püsti neli voorust: tarkus, mehisus, mõõdukus ja õiglus." Tänan tähelepanu eest!
Täiuslikke munkasid oli vähe 2. ''normaalse munga'' jaoks oli vaja ranget dissipliini 3. 7 korda päevas tunnipalvused 4. Magamisaeg 4 tundi 5. Ora et labora! Palveta ja tööta! 6. 1 söögikord päevas 7. Kuna rääkimisel olid piirangud arenes välja viipekeel 8. Munkade riietus arenes välja hilisantiiksest lihtsa roomlase riietusest 9. Kloostritest pärineb alkoholi destilleerimise oskus · 7 voorust : armastus, usk, lootus, tarkus, vaprus, mõõdukus, õigus · 7 pattu: kõrkus, toretsemine, kitsidus, viha, südamelaiskus, ahnus, õgardlus Riigivõim · Feodaalne killustatus tegelik võim on feodaalide käes (kuninga võim oli nõrk) 1. Suurfeodaalid tegutsesid sõltumatute valitsejatena 2. Feodalism 3. Läänestamine ehk maatüki kasutusele andmine 4. Läänidest said perekonna pärusvaldused
Filosoofid olevat ainast, kes midagi tunnevad, mis on õige Täiusliku riigi eesmärk oli kasvatada vooruslike kodanikke Platoni tsitaadid: Kes ei tee halba, sel pole vajadust seaduse järele. Rumalus on kõige kurja algus ja lõpp. Häid mehi, kes ei huvitu poliitikast, karistatakse sellega, et neid hakkavad valitsema neist halvemad mehed. Ainult surnud on näinud sõja lõppu. Üht hüvelist riiki hoiavad püsti neli voorust: tarkus, mehisus, mõõdukus ja õiglus Platon Aristoteles (eKr384-eKr322) Platoni õpilane Aristoteles oli vanaaja mitmekülgseim ja erakordselt laia silmaringiga õpetlane Tema tööd käsitlesid loodusteadusi, füüsikat, loogikat, kirjandust, muusikat, ajalugu, riigikorraldust, moraali ja maailmakorra üldisi põhimõtteid Olulised aspektid olid tal loogika vallas Aristoteles Aristoteles ei hinnanud ei aristokraatide võimu
2. ’’normaalse munga’’ jaoks oli vaja ranget dissipliini 3. 7 korda päevas tunnipalvused 4. Magamisaeg 4 tundi 5. Ora et labora! – Palveta ja tööta! 6. 1 söögikord päevas 7. Kuna rääkimisel olid piirangud arenes välja viipekeel 8. Munkade riietus arenes välja hilisantiiksest lihtsa roomlase riietusest 9. Kloostritest pärineb alkoholi destilleerimise oskus • 7 voorust : armastus, usk, lootus, tarkus, vaprus, mõõdukus, õigus • 7 pattu: kõrkus, toretsemine, kitsidus, viha, südamelaiskus, ahnus, õgardlus Riigivõim • Feodaalne killustatus – tegelik võim on feodaalide käes (kuninga võim oli nõrk) 1. Suurfeodaalid tegutsesid sõltumatute valitsejatena 2. Feodalism 3. Läänestamine ehk maatüki kasutusele andmine 4. Läänidest said perekonna pärusvaldused
kiidelda, sest hea tulemusega kaasneb austus, imetlus ja lugupidamine. Seega võib eelnevast järeldada, et mängitakse alati millegi jaoks või millegi pärast. Mängul on oma panus, aineline- ja ka ideeline väärtus ning kindlad reeglid. Tänapäeva ühiskonnas on mäng haaranud poliitika, rahanduse, teaduse jm eluvaldkonnad pigem negatiivsel kujul ja palju laiahaardelisemalt. Seda suurem on lasteaiaõpetajate võimalus läbi mängu kasvatada lastes voorust, õiglust, ausust, suunata neid kaunite kunstide juurde ja arendada nende mõtlemisoskust. Selleks on meil suurepärane tööriist meie kaunis emakeel.
C .teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism 2. Selgita järgmised mõisted: a. messiainism- on teadvuse( rahva, sotsiaalse rühma, poliitilise partei) jumalikustamise akt, mille järel jumalikustanud rahvas või mõni muu subjekt seab end kõrgemale sotsiaalsest olemisest ja saab ainsaks ja kõrgeimaks ajaloolise protsessi kohtunikuks.Messianistlik liikumine (16601670) leidis aset pärast juutide rüüstamist ja tapmist hetman Bogdan Hmelnitski päevil b. - Nirvaana - Kui 8 voorust on olemas, jõutakse NIRVANA seisundisse (tõlkes kustumine). Tähendab kannatustest vabanemine. Nirvanasse jõudmine toimub tahtejõu abil buddha ainult õpetab, suunab ja näitab teed c. cogito ergo sum- - Ratsionalismi rajajaks oli prantsuse filosoof R. Descartes [dekart]. Ta on öelnud: COGITO ERGO SUM mõtlen, järelikult olen olemas. Kui inimene ei mõtle, järelikult pole teda olemas. Ratsionalismi peetakse prantsuse mõtlemistüübi filosoofiliseks aluseks. d
hüvanguks. Poliitiliste probleemide taga seisab inimese loomus. Ei või oodata paremaid riike, seni kuni pole paremaid inimesi. Seepärast ongi riigi tähtsaimaid ülesandeid oma kadanikkude kasvatamine. Platon usub, et rahvas ei saa olla tugev ilma usuta jumalasse. Teise elu lootus annab meile julgust kohata surma ja taluda ka oma armsamate surma. Platoni ideaalset riiki iseloomustavad neli voorust: 1. tarkus, 2. mehisus, 3. vaoshoitus või harmoonia, 4. õiglus. Iga seisuse kohta kehtisid talle omased õigused ja kohustused. Kui iga seisus täitis vastavalt oma õigustele ja kohustustele neile pandud ülesandeid, siis kujunes riigis häireteta tasakaal ning harmoonia, mis esineb vooruslikus hinges. Selline tasakaal teostub ideaalses riigis kõiki seisusi ühendava vooruse- õigluse näol. Õiglus ühiskonnas on Platoni järgi suhete harmoonia ühiskonna klasside vahel
aritmeetikat, astronoomiat ja muusikat. Kehalisi harjutusi hinnati vaid sõjalise tubliduse tõstmise vahendina. Rüütlite ( seitsme vooruse ) hulka olid arvatud küll peale muu ratsutamine, vehklemine, ujumine, vibulaskmine ja malemäng, kuid mitte ühtegi niisugust harjutust, mil oleks olnud ühtseid jooni mõne kergejõustikualaga. Ilmselt lootsid keskaegsed '' soomusväelased '' rohkem hobuse kui enda jalgadele. Õnneks haarasid seitse nn. kunsti ja voorust peamiselt ülemkihi ja vaimulikkonda. Lihtrahvale oli hobune tihti üle jõu käivaks luksuseks. Kesk Euroopa mägirajoonides jõudis jalamees tavaliselt alati enne ratsanikku sihtkohta. Sellest lähtudes palkasid paljud vürstid kulleritena oma teenistusse kiirejalgseid noormehi. Originaalsust oli säärases praktikas siiski vähe. Varem olid jooksjad endale suurepäraste kulleritena nime teinud. Ligi 4000 aastat vana seinamaal kirja edasiandvast käskjalast
oleks teistele kategooriliseks imperatiiviks. Positivism positiivne ehk teaduslik tunnetamine. Panteism jumal on kõikjal looduses, loodusega identne. Hermeneutika mida vanemad on allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub olulisemaks Piibli tõlgendamine ehk eksegees. Origenes kirikuisa, kes tõlgendas Piiblit. Patriarh Piibli tõlkijad Nirvaana kannatustest vabanemine, seisund, kuhu jõutakse, kui 8 voorust on olemas. Buddha õpetus, tema suunab ja näitab teed. Metafüüsika füüsikalise reaalsuse ja teadusliku maailmapildi raamest väljapoole jääv usu ja ilmutustega seonduv üleloomulike nähtuste sfäär. Cogito ergo sum ratsionalismi rajaja R.Descartesi öeldud sõnad, mis tähendavad, et kui inimene ei mõtle, siis järelikult teda ei ole olemas. Monism üks alge. Näiteks Thales leidis, et algeks on vesi, Anaximenes aga et õhk. Asi iseeneses tunnetusteoreetiline vaade
oda tipp, sealjuures peab oda tipp puudutama maad enne, kui mõni teine oda osa. Viske pikkust mõõdetakse oda maandumispunktist hoovõturaja lõppu tähistava jooneni ning tulemus ümardatakse allapoole, lähima sentimeetrini. 1.2.3. VÕISTLUSTE KORRALDUS Odaviskevõistluse reeglid on sarnased teistele heitealadele : viskevoorus sooritab iga võistleja ühe katse ning võistlus koosneb enamasti kolmest kuni kuuest voorust. Võitja on pikima mõõtmisele läinud katse sooritaja. Kui kahe parima sportlase tulemus on võrdne, siis võetakse võrdluse alla mõlema paremuselt teine katse. Suurema osavõtjate arvuga võistlustes kasutatakse tavaliselt eelringe ja finaali. Eelring koosneb esimesest kolmest voorust ning seal saavad heita kõik võistlejad. Finaali pääsevad esimese kolme vooru 8 parimat või mõningal juhul kõik need, kes on enne võistluse algust määratud normi täitnud. Finaalis saavad kõik
Kiri ja teater Kreeka tähestik alfabeet koosnes 24 märgist. Teatrietendus-draama oli välja kasvanud Dionysosele pühendatud koorilauludest. Etendused toimusid päeval vabas õhus, nätlejad ja koorimliikmed olid ainult mehed. Kasutati maske. Teadus Pythagoras pythagorase teoreem Hippokrates arsti ees on kõik inimesed võrdsed Herodotos hakkas lähema ajaloo sündmusi üles tähendama ,,Histooria"autor. Sokrates -filosoof , kes õpetas noori tasuta mõistma voorust Platon- Sokratese õpilane. Filosoof, kelle tähtsaim on ideede õpetus. Aristoteles antiikaja õpetlane, kes asutas oma kool mille nimest tuleneb sõna lütseum
Paremusjärjestus nähtub punktitabelist. Võit annab kolm ja viik ühe punkti. Liigasüsteem on organiseeritud hierahiliselt: tugevamad pääsevad lõpptabeli selgudeshooaja lõppedes astme võrra kõrgemale ja nõrgimad langevad astme võrra madalamale. Süsteemi tipus asuva kõrgliiga võitja pälvib maa meistritiitli ja parimad saavad õiguse osaleda rahvusvahelistes sarjades. Peale liigamängude peetakse ka üleriiklikke, piirkondlikke ja liigasiseseid karikavõistlusi, kus igast voorust pääsevad edasi ainult võitjad. Olenevalt riigist võivad karikavõitjad saada õiguse osaleda rahvusvahelistes sarjades. Euroopa viis parimat kõrgliigat on Premier League (Inglismaa), Primera División (Hispaania), Serie A (Itaalia), Bundesliga (Saksamaa) ja Ligue 1 (Prantsusmaa). Parimad klubid pääsevad rahvusvahelistesse sarjades, nagu näiteks Meistrite Liiga ja UEFA karikas Euroopas või Copa Libertadores Lõuna-Ameerikas. Meistriste Liiga ja UEFA karika tiitliomanikud selgitavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
