on palju ühisjooni. Näiteks tegelevad mõlemad väärtuste, vooruste, prinitsiibide ja praktikatega, ehkki igaüks omal moel. Kahjuks aga ei saa olla ei sotsiaaltöötaja ega ka tavainimene olla ilma moraali ja eetikata. Nagu on teada siis Aristoteles on eetika ristiisa. Maie Tuuliku teoses ,,Eetika ja moraal" on Aristotelesest oma peatükk Aristoteles Moraalne karakter. Me võime õppida eetika teooriaid, lugeda ja arutleda, ometi ei saa me voorusi õppida neile vaid mõeldes, isegi kui pühendaksime nende õppimisele terve oma elu. Nii on ka sotsiaaltöös. Tänu sotsiaaltöö õppimisele saame tundma ennast, tänu praktikatele saame näha, mida tegelikult erinevad abivajajad vajavad. Isa põlvel lapsepõlvekodus saame küll põhitõed õigest/väärast kuid eetilisi otsuseid vastu võtma õpetab meid elu. Väärtused on arusaam nii kurjast kui heast, millest inimesed lähtuvadki oma valikuid ja otsuseid langetades
tuntakse ka nime all Rudra. Sivat seostatakse destruktiivsusega, mis on ainus võimalus uuele sünnile. Siva välimus juuksed seotud pealaele, kaunistuseks kuusirp, Ganges voolab juustest läbi, madu keerdub ümber kaela, kannab tiigrinahka õlgadel, kolmhark käes; kui ta avab oma laubal oleva kolmanda silma, siis kogu maailm hävib. Muusika, grammatika, tantsu ja jooga looja. Siva kaasaks on Parvati, kes on shakti jumalanna, pojaks on Ganesa. Parvati sümboliseerib järgnevaid voorusi: viljakus, abielu, pühendumus abikaasale, askeetlus, võim. Sivat kummardatakse linga kujul, mis on pärit iidsest viljakuse kultusest. SAKTISM Austatakse emajumalanna Saktit kõigis tema vormides. Sakti ise on jumalik, loov vägi, mis korrastab maailma ja hoiab kaose eest. Saktismi eripära selles austatakse ühte või mitut jumalannat: Durga, Lalita, Kali. Tantristlik saktism müstiline suund, kus üritatakse jumalani jõuda läbi emotsioonide. Kastikord
Kuigi alastiolekut püüti vanade kreeklaste ja roomlaste eeskujul mitte häbeneda, tekitas Paulina Borghese (Prantsuse keisri Napoleon I õde) poolpaljana poseerimise pärast tõsise skandaali. Maalikunst Klassitsistlik kunst avaldus mitmel erineval viisil kuid ühiseks nimetajaks sai baroki- ja rokokoovastasus. Kunst pidi endas kandma ajastu vaimu- olema õpetliku sisuga ja ülistama voorusi. Otsiti poliitilisi ja eetilisi ideaale, mille poole püüelda. Sageli leiti neid kirjandusest, ajaloost ja mütoloogiast. Parimaks vahendiks oma ideede teostamiseks oli ka maalikunstnike meelest antiikkultuuri poole pöördumine. Kõige paremaks võimaluseks peeti selliste antiikajaloo teemade kujutamist, mis olid seostatavad tolleaegsete sündmustega. Antiigi jäljendamine maalikunstis oli aga oluliselt raskem kui skulptuuris, sest tolleaegseid maale lihtsalt ei olnud säilinud.
Ent see inimene, kel oli niivõrd ebameeldiv välimus, oli võluv isiksus. Isiku tähtsus ajaloos Võib arvata, et filosoofia ülesandeks pidas Sokrates õpetada inimest iseennast tundma; filosoofia pole seega mitte sõnadega sofistide kombel mängimine või pilvepiiril taevaste ja maiste asjade üle targutamine, vaid pigem elamise viis. Seepärast tegeles Sokrates ka eelkõige kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi nagu õiglus , vaprus , vagadus , mõistlikkus jne, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu . Sokrates kasutas, ehkki vastumeelselt, omapärast eksperimenti, mis seisnes selles, et tuli "järele katsuda iseennast ja teisi, neid, keda peetakse tarkadeks ja mingil alal asjatundjateks. Inimestega vesteldes sai Sokrates aru, et inimesed üksnes näivad targana, paljudele teistele ja iseäranis iseendale, tegelikult aga polegi nad targad
tunnetus me peame aru saama, mis on hüved. Tõeline hüve on ainult see, mis on oma loomult hea. Tervis, nauding, ilu, rikkus, kuulsus ei ole tõelised hüved, sest nende voorus põhineb sellel, kuidas neid kasutatakse. 3. Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast Riigimehe elu: Riigimees on poliitiline juht, kes rakendab õigluse, julguse, eneseväärikuse voorusi kogukonna hüvanguks. Ta ei suuda rakendada tarkuse voorusi oma elus. Ta rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes(nt sõda või teatud sotsiaalne korraldus). Filosoofi elu(eelistatud): Filosoof on see, kes rakendab kõige täiuslikumalt tarkuse voorust. Ta on tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses. Elab jumala-sarnast elu. Poliitika eesmärgiks, nagu inimestelgi, on õnn. Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimaluse. Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimesele õnneliku elu: riik, kus kõik
Praegu elab koos psühhoanalüütikust mehe ja väikese tütrega Lõuna- Prantsusmaal Séte'is. Romaani ,,Sinu käte vahel" eest sai C. Laurens 2000. aastal kirjandusauhinna Prix Fémina. Eestis oli romaan 2003. aastal Tallinna ning Tartu keskraamatukogudes enim laenatute hulgas 961 kohal tipp 1000 hulgast. Romaani ,,Sinu käte vahel" teemaks on mehed. Prantsuse nüüdiskirjanik C. Laurens kirjutab meestest naise maailmas ja naisest meeste maailmas. Ta lahkab tugevama sugupoole vigu ja voorusi, portreteerib neid sooja poolehoiuga. Raamatu autor on romaani peategelane ning talle meeldivad mehed, kes mõtlevad naiste peale ning armastab mehi, kes tahavad teda tunda. Ta kirjutab raamatut meestest, kuidas ta neid näeb ning mida nad temaga teevad, romaani oma elu meestest ja seda just meeste jaoks. Kirjutades annab Camille endast neile märku. Naine, kelle nimi on Camille, armastab mehi, kõiki mehi. Ta jälgib neid ja mõtleb nendest.
kodanlus vastu oma, tõsisema ja rangema kunsti. Kui 1789. aastal puhkes Suur Prantsuse Revolutsioon, asus klassitsistlik kunst ülistama revolutsiooni. Hiljem aga, kui kindral Napoleon Bonaparte aastal 1804 end keisriks kuulutas, hakati klassitsistlikus kunstis väljendama Prantsuse keisririigi suurust ja sõjalisi võite. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Klassitsismi põhinõueteks olid "õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu.Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism - kuni aastani 1800. 2. Kõrgklassitsism - pärast seda. Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel: 1. 1760-1790 - Louis XVI stiil 2. 1790-1800 - Direktooriumi stiil 3. 1800-u. 1820 - ampiirstiil (tuleneb prantsusekeelsest sõnast 'empire'- keisririik) Lõppu on raske määratleda, sest klassitsism juurdus nö. ametliku kunstina, seda soositi terve 19. sajandi jooksul nii
nad omavahel üsna ühte nägu. Skulptuuri rakendati ka ehituses. Reljeefid katsid viile fassaadide kohal. Eriti levinud olid ühiskondlikel hoonetel, monumendialustel, võidukaartel ja muudel ehitistel reljeefsed kaunistused lippudest, odadest, kilpidest, hellebardidest ja teistest sõjariistadest, nn. trofeekimbud. Klassitsismi põhinõueteks olid "üllas ilu ja rahulik suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Prantsusmaal klassitsismi põhjal, võeti kunstiakadeemiate õppekavadesse ning leidis pooldajaid valitsevates ringkondades. Kunstiakadeemiates oli aukohal kipskujude joonistamine ja vanade meistrite kopeerimine. Tavaelu otsest kujutamist peeti labaseks, seda tuli parandada ja idealiseerida. Pariisis hakkas levima salongikunst: juba tunnustatud
Seega ei saaks ka headust olemas olla ilma kurjuseta. · Kurjus on nagu taust, mille tõttu headus välja paistab. · See, mis maailma mingi osa jaoks on kurjus, ei ole seda maailma kui terviku jaoks. Inimene ei suuda otsustada, mis on hea maailma kui terviku jaoks seda suudab vaid Jumal. · Kurjuse olemasolu on vajalik selleks, et stoiline tark saaks kurjuse pärast kannatades ja seda ületades arendada endas voorusi ning karastuda eluraskutes. Maailmas valitseb saatus ning inimene saab õnnelik olla vaid siis kui allub saatusele, sest "soostujat saatus juhib, tõrksat tõmbab"(Seneca, Moraalikirjad Luciusele, lk 444).Maailma pole võimalik muuta, muuta saab ainult oma suhtumist maailmasse.Tähtis on aru saada, mis on hüve ja mis on kurjus ning mis ei ole üks ja teine. See, mis inimese tahtest ei sõltu, ei ole hüve ega
soovitus oma poegadele ei lase neil "kõhtu ja nimmeid(ära rikkuda)", ainult tütreid või "tiisikeridest" poegi saada, ega ise "leige, lõtv, melanhoolne ja kurb" olla. Kodust väljaspool töötamise, liiga sõltumatuse religioossuseilmingute ning ringirändavate naiste halb maine näitab selgelt, et keskaja lõpu ühiskonnal oli raske kujutleda naiseksolemist väljaspool abieluraamistust. Kahtlemata omandas abielupaar sel ajajärgul teatava sõltumatuse suguvõsa sees, ent naiste pahesid ja voorusi, eksimusi ja käitumist vaadeldi siiski vaid suhtes perekonnaga, mille alustalaks abiellunud said. Naised jäid perekonna taastootmisele allutatud hammasrattaks. Kuigi naise allutatust ei eitatud, sai see aina sagedamini õigustamise, seletamise ja arutelu objektiks. Tähendab, enam ei olnud tegemist päris enesestmõistetava tavaga. KOKKUVÕTE Tänapäeval naised vinguvad, et mehed arvavad et nad on nõrgemad ja ei saa millegagi hakkama.
Konfutsianism (hiina keeles ; pinyin'is: Rúxué "õpetlaste koolkond") on Hiinast pärinev Kaug-Ida eetika- ja filosoofiasüsteem, mis sai alguse Kong Fuzi (eestipäraselt Konfutsius) õpetustest. Konfutsianismi tuumaks on sügava inimlikkuse (ren) tunnetamine, mis tähendab toimimist, arvestades inimsuhete tundikkust. Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Tema vaadete kohaselt pidi laps näitama üles pojalikkust, see tähendab olema oma vanemate vastu kuulekas ja kohusetundlik, kusjuures vanemad võlgnesid talle armastuse ja hoole. Selline suhe kajastus ka mujal, näiteks suhetes mehe ja naise või valitseja ja ministri vahel. Täielik võrdsus oli võimalik vaid sõprade vahel. Konfutsianism rõhutab ka selliseid inimlikke voorusi nagu ustavus, õiglustunne ja otsekohesus. Konfutsius uskus, et täiusliku käitumise omandamiseks peab inimene õppima ja teostama li'd - rituaale ja kombeid, mis olid tema arvates ren'i kristalliseerun...
või 20. sajandi suures romaanis võid leida ühiskondliku hierarhia probleemi. Jane Austeni romaan ,,Mansfield Park" räägib Fanny Price'ist, vaesest tütarlapsest, kelle plutokraatidest sugulased paluvad tal enda juurde elama tulla. Fanny saabumisel saavad kinnitust nende eelarvamused sellest, et väljaspool Mansfieldi lavad madalamal positsioonil olevad inimesed nendega samale tasemele tõusta ei saa. Autor käib kümneid aastaid Fanny jälgedes, näidates tema tõelist olemust ja voorusi. Austeni teos on kantud püüdlustest lugejale meenutada ,et vaimne suursugusus ei jagune inimestele proportsionaalselt materiaalse jõukusega ning teada anda, mida peaksime inimeste juures eelkõige väärtustama. Sellised teadmised on olulised, sest nende põhjal kujunevad meie väärtushinnangud, mis omakorda vormivad meie suhteid ja maailmapilti. Kriitikat, mida looming meile pakub ,võib vaadelda kui looja muret selle pärast, mida inimesed oma igapäevaelus tähtsustavad
Laurast saigi tema muusa, keda ta paljude aastate kestel oma värssides ülistas. Alguses tähendab armastus Petrarcale armastatu rituaalset jumaldamist, igavest ja muutumatut, pärast Laura surma valitseb aga lauludes meeleheide ning kurbus, mis aja jooksul kirgastub. Kuigi Petrarca oli tugevasti trubaduuride luule ja uue maheda stiili luuletajate mõju all, pole armastatu talle mingi 'ingel-naine' (donna angelicata), vaid kehastab juba renessansiaja maise naise eluideaali ja humanistlikke voorusi, nagu näiteks kuulsust, mida sümboliseerib Laura nimigi, tuletatud sõnast lauro (loorber). Armastusluule biograafiline tõlgendamine on üsna levinud tegelikult pole teada, kas kõnealust Laurat olemas oligi. Boccaccio, Petrarca esimese elulookirjutaja järgi kujutas Laura endast vaid poeetilist allegooriat. ,,Laulude raamat" sisaldab 317 sonetti, 29 kantsooni, lisaks madrigale, sekstiine ja muid tollase lüürika liike.
2. ROKOKOO 18. sajandi I pool oli prantsuse absolutismi kõrgpunktiks. Rokokoo kujunes iseseisvaks kunstiliigiks pärast Louis XIV surma ning seda viljeldi Louis XV valitsusajal (1715-1774). Valitsevate ringkondade elu sisuks sai lõbustuste otsimine, tõsimeelsust põlati (see näitas halba maitset). Ka kunsti eesmärgiks pidi olema meelelahutus. Uus ellusuhtumist kajastav kunstistiil levis kõigepealt sisekujunduses. Elamute seinu kaunistati kergete, mänguliste ornamentidega, seinapinnad värviti heledaks, iseloomulikud on suured peeglid, heleda koloriidiga maalid ja kangapinnad. Moodi läks Hiina kunst ja selle jäljendamine. Nimetus „rokokoo“ võeti kasutusele hoopis 19. sajandil ning see on tuletatud tolle ajastu sisekujunduses ja tarbekunstis sageli esineva merekarbi poolmikku meenutava motiivi rokai (pr. k. rocaille) nimest. Terminit „rokokoo“ peeti paremaks kui varasemat „Pompadour’i stiil“, mis rõhutas Louis XV armukese panust uue stiil...
Sellest tulenevalt eristab Aristoteles tragöödias kuus koostiskomponenti, mis tähtsuselt järjestuvad järgmiselt: faabula, karakterid, mõtted, sõnaline väljendus (tekst), muusikaline kompositsioon, lavaline miljöö. Tragöödia ja komöödia eristavaid kriteeriume _ Ajaloolisus (Aristoteles: tragöödia = midagi, mis on kas ajaloos või müütides olnud, komöödia = väljamõeldised); _ Moraalsed kriteeriumid (komöödia naeruvääristab pahesid, tragöödia kangelane seevastu kehastab voorusi _ Sotsiaalne seisus erinev; _ Isikute kõnestiil erineb (kõrgkeel või argikeel); _ Aines (heroilised saatused või isiklikud tegevused); _ Erinev lõpp. Traagilises konfliktis on kangelane vastamisi mingi (transtsendentse) moraalse, religioosse, sotsiaalse probleemiga, kusjuures vastasseis on lahendamatu, põhjustab kannatusi ning lõppeb harilikult kangelase hukkumisega. Draama (kr `tegevus'), dramaatika põhizanre "kõrge" tragöödia ja "madala" komöödia vahel.
asjade maailma kõrval ja sellest kõrgemal eksisteerivat mingi tõeline , mõistusega tabavate ideede maailm, kuna asjad on vaid ideede varjud. ARISTOTELESE ,,KULDSE KESKTEE DOKTRIIN" - Selles on keskne voorusõpetus. Voorused jagas ta vaimseteks ja tahtelisteks. Et inimese olemuse määrab mõistusehing, siis on tema õnnestavaim tegevus kaemuslik mõtlemine; sellega seostuvad vaimsed voorused, nagu tarkus ja arukus. Eetilisi voorusi iseloomustab võime olla mõõdukas, valida äärmustevaheline kesktee. EUDAIMONISM (kr eudaimonia - õnnelikkus, hea käekäik või saatus) - eetiline teooria või mõtteviis, mille kohaselt on inimese eesmärgiks õnneliku elu saavutamine. Õnnelikkus ei seisne seejuures mitte mõnesuguses rõõmustamises millegi üle või üldse rõõmsas meeles, vaid tuleneb pigem teatud positiivsest vabadusest viia täide inimesele loomu poolest antud võimalusi ehk voorusi parimal viisil.
Ta kirjutas artikleid komöödiaid ja lastejutte ning andis välja (1769-709 statiiriajakirja. 3 Ajalooline karamzin KatariinaII kohta KatariinaII Peetri suuruse tõeline pärija ning uue Venemaa teine arhitekt. Selle unustamatu keisrinna peamine saavutus oli isevalitsuse pehmendamine ilma seda nõrgestamata. Ta meelitas 18 sajandil niinimetatud filosoofe, imetles antiiksete vabariiklaste voorusi kuid ta tahtis valitseda nagu maine Jumalanna ning tegi seda... Katariina puhastas isevalitsuse türannia plekkidest. See rahustas inimeste südameid ning tulemusena hakkasid arenema ilmalikud mõnud ja teadmised. Tõstnud oma valitsemise läbi inimese kõlbelist väärtust, vaatas Katariina üle kõik meie poliitika koostisosad egajätnud ühtegi neist proovimata... Katariina nõudis seadustelt teoreetilist täiuslikust, kuid
ülesanne, mida lahendades ta muutuks reklaami kaasloojaks. Kui inimene on reklaamisse pannud midagi iseendast (oma aega, oma vaimset energiat, oma leidlikkust), on ta enda poole võidetud. Reklaamipsühholoogia ,,kuldreeglid": 1. Tooda seda, mida inimesed tahavad. 2. Reklaam algab firma või kauba nimest. 3. Hea idee on kõige alus. 4. Iga reklaam peab välja tooma tootele ainuomase lubaduse. 5. Selgus ja mõistetavus on reklaami suurimaid voorusi. 6. Reklaam peab eristuma teistest reklaamteadetest, olema omanäoline. 7. Reklaam olgu lühike ja lööv. 8. Reklaamis peab valitsema kooskõla reklaamielementide vahel. 9. Toote ja/või firma nimi peab muutuma tarbija püsimälu üheks osaks. 10. Reklaamis kujutatud peategelast ei tohi naeruvääristada. 11. Väldi reklaami kulumist. 12. Ära eksi viisakusreeglite vastu Kuidas teha reklaami teksti lugejale vastuvõetavaks ja kergestimõistetavaks? (T.
Leiti et antiikkunst on ideaalile lähedaöl. Ja prooviti sea tagasi tuua, aga samasugust ei osatud ikka tuua. Klassits. põhitunnused: Üllas ilu ja rahulik suurus, Kunsti kolm nõuet: õpetlik, , ülistama vooruseid, võitlema pahede vastu . Kuidas tunned ära kalssititsism: Viili, sambad, sümmeetria. VARAKLASSITSISM 1760-1800 tunnused: Antiigi jäljendamine. Püüti jäljendada vana kreeka, rooma kusnti. ilu, rahulikkus, lihtsus , suursugusus. Kunst pidi olema õpetlik. Ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. SKluptuur: Teosed olid lihtsad, selged ,kerged, graatsilised, elulähedased. maalikunst:Tuli tõsisem suhtumine inimesse, loodusesse ja ühiskonda, Tärkas huvi antiikkusnti vastu. arhitektuur:tugev klassitsitlik joon, kaovad baroki ja rokokoo elemendid. KÕRGKLASSITSIM:1800- 1830 tunnused: Lähtus peamiselt Rooma keisririigi aegsatest eeskujudest. Kasutati palju ümarkaari ja kupleid. Püstitati mälestusehitisi: sambaid, obeliske, auväravaid, võidukaari jm.
Sotsiaaltöötajaks õppimine on vaevanõudev, kulub selleks ka aega ja lisaks saab osaleda praktikatel. Eestika praktikas on oluline, tuleks ju siiski olla viisakas olenemata kohast kuhu minna. Ka ükski sotsiaaltöötaja ei saa olla ilma väärtuste ja eetikata Nagu on teada, siis Aristoteles on eetika ristiisa. Nii eetikas kui ka poliitikas on keskne koht praktilisel tegevusel. Me võime õppida eetika teooriaid, lugeda ja arutleda, ometi ei saa me voorusi õppida neile vaid mõeldes, isegi kui pühendaksime nende õppimisele terve oma elu. Nii on ka sotsiaaltöös . Ka nii määravad väärtused ära inimese suhtumise ja nad on osa inimese identiteedist. Väärtused on arusaam nii kurjast kui heast, millest inimesed lähtuvadki oma valikuid ja otsuseid langetades. Kui see elukutse valida tuleb vastavalt ka toimida nt kui minna praktikale lasteasutusse ei saa me neid naerda ega narrida nagu tavaliselt eakaaslased seda teevad. Meie kohustus
suplemas" (umbes2-1623,München) ning "Hieronymus"(umbes 1620, Dresden). Täiuslikemate kirikupiltide hulka kuulub ka "Madonna põldpüüga" Peterburi Ermitaazis. Van Dyck on väga peenetundeline meister, kelle pintslitehnika on paiguti kütkestavalt ilus, kuid tema kompositsioonidel puuduvad originaalsus ja dramaatiline jõud, joonistusel selgus ja pregnantsus, liikuva tegevuse kujutamisel on abitum ning ilmetum. Tema kunsti voorusi on õrn värviharmoonia, mille ta omandas veneetslastelt, ta portreekäsitlus võlub oma suursugususe ja psühholoogilise sügavusega; paiguti kaldub ta sealjuures ometi sentimentaalsusesse ja koketsusesse. XVII sajandi esimesel poolel polnud peale van Dycki ükski kunstnik võimeline visandama ülipeene intellektiga, iseteadva, rahuliku, hästikasvatatud inimese kuju, nagu neid esineb tema
filosoofia pole seega mitte sõnadega sofistide kombel mängimine või pilvepiiril taevaste ja maiste asjade üle targutamine, vaid pigem elamise viis. Peatähelepanu pööras ta eetikaprobleemidele, ta väitis, et voorus ja teadmine on lahutamatud, seepärast toimib ainult tark inimene õigesti ja õiglaselt. Seepärast tegeles Sokrates ka eelkõige kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi nagu õiglus, vaprus, vagadus, mõistlikkus jne, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu. Vooruste määratlemisega seonduv ning läbiv teema Sokratese õpetuses on püüd määratleda seda, mis on teadmine ja kuidas see toimib. Et kõik ametimehed midagi oskavad neil on mõni kunst või oskus-, siis selle juurde peab kuuluma ka teadmine sellest, mida nad oskavad, ning seda teadmist peavad oskama nad ka teistele, nt õpipoistele edasi anda, seega peavad
Valgustajate ideoloogia pooldajad toetasid klassitsismi. Klassitsismil on kindlad vormitunnused. Antiikkunsti eeskujude järgimine. Suurim huvi antiikkunsti vastu algas Euroopas 18. saj II pool (classicus esmaklassiline). Kunstis väljendus see stiilina, mida nimetatakse klassitsismiks, Inglismaal ja Prantsusmaal neoklassitsism. Klassitsist kaldub olemasolevat maailma pidama parimaks kõikidest võimalikest, naudib paigalseisu, stabiilsust. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Klassitsistlik ARHITEKTUUR oli antiikarhitektuurist inspireeritud. Selles stiilis ehitisi ehitati üle kogu Euroopa. Ehitati kirikuid, esindushooneid, mõisaid, isegi triumfikaari. N: Madeleine'i kirik Pariisis näeb välja antiiktempel, on kristlik kirik, aga pole aknaid. Mitmete esindushoonete, kirikute juures kasutati fassaadi puhul antiiktempli otsaseina ja ülesehituse puhul kuplit. N: Pariisi Pantheon. Kuulsaim näide: USA Valge Maja. Sarnasel põhimõttel on
KLASSITSISM Klassitsismi põhijooned: · Sai alguse Prantsusmaal. · Osaline eeskuju antiikkultuurist. · Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. · Märksõnadeks ratsionaalsus ja lihtsus. · Klassitsism e. klassikaline stiil ja klassikalisus on erinevad mõisted! · Classicus esmaklassiline, parim lad.k. · Nimetus ,,klassitsism" tuleneb kahest aspektist: Tollal peeti antiikkultuuri klassikaks. Klassitsism on oluliseks baasikas kogu järgnevale muusikakultuurile. Valgusideed: · Valgustus ajastu:
teole endale, mitte tagajärjele; moraalireeglid kehtivad kõigile ühtemoodi - *Vooruse-eetika: keskendub iseloomule või karakterile; kõikidel püüdlus õnne poole; õnn pole siin mõistetud mitte naudingu/lühiajalise seisundina vaid kestva olukorrana; õnn saavutatakse vooruste kultiveerimise teel; kultiveerida voorusi, mis aitavad edeneda ja õnne saavutada. VOORUSE- EETIKA KRIITIKA: milliseid voorusi peaksime kultiveerima? vooruse-eetika järgi on voorused üldised ja universaalsed, see oaistab aga omakorda eeldavat inimloomuse olemasolu - *Utilitaristlik eetika: hea on kõik see, mis toob kaasa suurima üldise õnne(nauding, valutu); õiget tegu saab määrata uurides tegude võimalikke
sündmuse kohta. Ja neid viimaseid me saame kontrollida. Kui me oleme välise suhtes ükskõiksed, ei lase tekkida neg emotsioone siis saame jääda ükskõikseks ka sellises olukorras). 4. Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast Millise elu peaks valima, et saaks õnnelikult tegutseda. Eritas kahte põhilist eluviisi: Riigimehe elu: Riigimehel on ka võimalik teatud õnne saavutada, sest ta rakendab erinevaid olulisi voorusi kogukonna hüvanguks (õigluse, julguse, eneseväärikuse voorusi). Probleem on selles, et ta ei suuda rakendada tarkuse voorusi oma elus ning üleüldse ta rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes(nt sõda või teatud sotsiaalne korraldus). See teeb õnne saavutamise raskemaks, seega on eelistatud filosoofi elu. Filosoofi elu(eelistatud): Filosoof on see, kes rakendab kõige täiuslikumalt tarkuse voorust. Ta on
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SÜMBOLID................................................................................................................................2 ASUKOHT JA ANDMED..........................................................................................................4 RELIGIOON JA RAHVASTIK................................................................................................. 7 PILDID........................................................................................................................................8 SÜMBOLID · LÕUNA-KOREA riigilipp on valge; keskel on ülalt punane ja alt sinine yin-yangi sümbol; valge välja igas nurgas on erinev must trigramm. · Lipu mõtles välja Korea suursaadik Jaapanis Bak Yeong-hyo. Korea kuningas Gojong kuulutas 6. märtsil 1...
Konfutsius seadis esikohale ja lapse vahelise suhte. Tema vaadete kohaselt pidi laps näitama üles pohalikkust, see tähendab olema oma vanemate vastu kuulekas ja kohusetundlik, kusjuures vanemad võlgnesid talle armastuse ja hoole. Sellise suhe kajastus ka mujal, näiteks suhetes mehe ja naise või valitseja ja ministri vahel. Täielik võrdsus oli võimalik vaid sõprade vahel. Konfutsianism rõhutab ka sellised inimlikke voorusi nagu ustavus, õiglustunne ja otsekohesus. 7) Mida tähendab, et juudid on jumala poolt ära valitud rahvas? Juudid olid kindlalt veendunud, et nad on Jumala poolt ära valitud rahvas, sest nad uskusid, et Jahve sõlmis lepingu juba nende esiisa Aabrahamiga. Hiljem olevat ta seda Moosesega Siinai mäel uuendanud, kus Jahve andis Moosesele seadused, mida juudid edaspidi järgima pidid. Sel juhul lubas ta juute tulevikus alati hoida ja kaitsta
Klassitsism (1750 1850, kunstistiil) mõjutused antiigist ja antiikkunsti eeskujude järgimine, mõistuspärasus samastati selguse ja korraga, kindel vormitunnetus, mõistus pärasuse harmoonilisus, õpetlik ja ülistas voorusi, ranged reeglid, loomingus kujutati kaasaja elu, tõde oli kõige tähtsam, tõmmati piir madala ja kõrge kunsti vahele; arhitektuur eeskuju antiigist ja renessaansist, kolossaalorderite ja sammasportikuse kasutamine (A. Palladio mõju), ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus, eeskujuks antiikehitised, pidulikud ansamblid, ümarkaared,
praktikatega, ehkki igaüks omal moel. Kahjuks on nii, et ka ükski sotsiaaltöötaja ei saa olla ilma väärtuste ja eetikata. Nagu on teada siis Aristoteles on eetika ristiisa. Maie Tuuliku teoses ,,Eetika ja moraal" on Aristotelesest oma peatükk Aristoteles Moraalne karakter. Ühes pisikeses lõigus on väga ilusti öeldud, et nii eetikas kui ka poliitikas on keskne koht praktilisel tegevusel. Me võime õppida eetika teooriaid, lugeda ja arutleda, ometi ei saa me voorusi õppida neile vaid mõeldes, isegi kui pühendaksime nende õppimisele terve oma elu. Nii on ka sotsiaaltöös. Me õpime oma valitud ainet siin koolis kolm aastat ja edasi ka veel, kuid me ei saa iial headeks sotsiaaltöötajateks ilma praktikata ja ka mitte oma teadmisteta.. Me võime ette kujutada, mida tähendab töötamine puuetega lastega ja vanuritega, kuid päris elus ei teaks me midagi. Me läheksime
korraga sadu toimekalt sagivaid ning natuke kohmakalt mõjuvaid inimesekesi. Ta oli üks esimesi tõelisi maastikumaalijaid, kuid loodust seostas ta ikka inimesega. Imeilus on ta aastaaegadest pärinev ,,Jaanuar. Jahimehed lumes". Kaugusel kihab tööelu, sinendaval tiigijääl tiirutavad uisutajad ning kogu selle sinivalge avaruse kohal lendleb üksik harakas. Kuidas kujutati ,,Õiglust"? Õiglust, Usku, Lootust ja teisi kristlikke voorusi kohtab naisfiguuridena maalis ja skulptuuris, ka näituse kirikuruumis. Mõõka ja kaalusid hoidva Justitiaga (Õiglusega) ehiti elumajad, kirikud ja ühiskondlikud hooned, ta troonib trükistes.
Sirge "kreeka" nina tõttu on nad omavahel üsna ühte nägu. Skulptuuri rakendati ka ehituses. Reljeefid katsid viile fassaadide kohal. Eriti levinud olid ühiskondlikel hoonetel, monumendialustel, võidukaartel ja muudel ehitistel reljeefsed kaunistused lippudest, odadest, kilpidest, hellebardidest ja teistest sõjariistadest, nn. trofeekimbud. Klassitsismi põhinõueteks olid "üllas ilu ja rahulik suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Prantsusmaal klassitsismi põhjal, võeti kunstiakadeemiate õppekavadesse ning leidis pooldajaid valitsevates ringkondades. Kunstiakadeemiates oli aukohal kipskujude joonistamine ja vanade meistrite kopeerimine. Tavaelu otsest kujutamist peeti labaseks, seda tuli parandada ja idealiseerida. Pariisis hakkas levima salongikunst: juba tunnustatud kunstnikutest zürii Haapsalu Kutseharidukeskus Viljo Kozlovski
kunagi kellegi orjaks. Tark ini elab seestpoolt väljapoole. Ta ei sulgu enesesse. Stoikude voorus õp Stoikud väitsid, et kõik voorused, mis aitavad õnne saavutada vajavad arendamist. Tõeliselt vooruslik ini on ükskõikne mitmete hüvede suhtes (au, varandus, positsioon, tervis, inimlik olu). Selline ini ei põlga: haigust, viletsust, vaesust, surma. Stoikud väitsid, et kõik voorused on õpitavad. Tõeliselt vooruslik ini suudab ühiskonna probleemidest üle olla. Voorusi ini elu jooksul ei kaota. Pole olemas ini, kes on täielikult voorustest puutumata. Ükski ini pole läbinisti halb. Samuti pole täiuslikku ini. Stoikud väidavad, et ini on ühiskondlik olend. Sõpruse kõrgeim vorm on filosoofide vaheline sõprus. Stoikud hindavad kõrgelt ka abielu. Abikaasad peavad olema üksteisele vaimseks toeks. Nad kasutasid ka Platoni 4 kardinaal voorust. (takus, vaprus, mõõdukus, õiglus). Epikuurlased sai oma nime Epikuurose järgi, kes oli Kreeka õpetlane
,,Tunne iseennast!'' ütles Sokrates. Ehk teiste sõnadega: "tunne oma teadmiste piire!" Võib arvata, et filosoofia ülesandeks pidas Sokrates õpetada inimest iseennast tundma; filosoofia pole seega mitte sõnadega sofistide kombel mängimine või pilvepiiril taevaste ja maiste asjade üle targutamine, vaid pigem elamise viis. Seepärast tegeles Sokrates ka eelkõige kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi nagu õiglus, vaprus, vagadus, mõistlikkus, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu. Vooruste määratlemisega seonduv ning läbiv teema Sokratese õpetuses on püüd määratleda seda, mis on teadmine ja kuidas see toimib. Et kõik ametimehed midagi oskavad neil on mõni kunst või oskus, siis selle juurde peab kuuluma ka teadmine sellest, mida nad oskavad, ning seda teadmist peavad oskama nad ka teistele, näiteks õpipoistele edasi anda, seega peavad oskama nad
võimalik. · Ajakirjandus on mind alati kas üle kiitnud, või vastupidi, põrmu tallanud, olenevalt kirjutise autorist. · Mind rikkus kõll ei ahista, otse vastupidi leian, et just rikkus võimaldab mulle palju rohkem vabadust. · Mulle pole vaesus kunagi meeldinud, ka ei arva ma, et see mind paremaks oleks muutnud. Pigem on see moonutanud mu ettekujutlust eluväärtustest, õhutades mind rikaste ja nn parema seltskonna voorusi ja andeid üle hindama. · Olen nagu kõik teisedki see. kes ma olen ainulaadne ja kordumatu isiksus, nii oma esivanemate tungide ja püüdluste kui ka omaenda soovide, unistuste ja kogemuste kokkuvõtt. · Ainult töö annab elule mõtte, kõik muu on vaid petlik virvendus. · Ma ei suuda uskuda, et meie elu on mõttetu ja juhuslik, nagu mõni teadlane väidab. Elu ja surm on selleks liiga kõigutamatud, liiga halastamatud, et olla juhuslikud.
Poeesia sõltub artes liberales' alla koondatud teadusvaldkondadest Trivium grammatika, dialektika, retoorika Quadrivium - geomeetria, aritmeetika, muusika, astronoomia Renessanss - Renacimiento - Renaissance - Üleminek keskajalt uusaega Dante tema teos on uue kirjanduse kõrgpunkt Kesksed teoreetikud: Itaalias Vida, Robortello, Minturno, Scaliger, Castelvetro Inglismaal: Sidney Prantsusmaal: Du Bellay 14.-15. sajand kirjandus peab meeldival viisil õpetama, pühitsema voorusi ja piitsutama pahesid; alul lähtutakse Horatiusest, hiljem Aristotelesest (esimene itaaliakeelne tõlge 1498) Marco Gitolamo Vida (1527) De arte poetica (ladina keeles, heksameetris) esimene renessanssaja katse anda süstemaatiline ülevaade poeesia olemusest. Ehkki luuletaja vajab sisemist inspiratsiooni, ei saa ta ilma koolitusteta luua täiuslikku kunstiteost. Edaspidisele arengule omab eriti suurt tähtsust Julius Caesar Scaligeri (1484-1558) Poetices libri septem (1561)
mõjutamist. · Reklaami eesmärgiks on soodalt müüa oma kaupa või teenust. Kuldreeglid · Tooda seda mida inimesed tahavad osta, mitte ära püüa müüa seda, mida sa juhtumisi toodad! · Reklaam algab firma nimest · Hea idee on kõige alus · Iga reklaam peab välja tooma tootele ainuomase ,,lubaduse", väljavaate või omaduse. · Selgus ja mõistetavus on reklaami suurimaid voorusi · Reklaam peab eristuma teiste reklaamiteadete seas, olema omanäoline · Reklaam olgu lühike, aga lööv · Reklaamis peab valitsema kooskõla reklaamielementid vahel; reklaam kujutagu endast lõpetatud tervikut. · Toote ja/või firma nimi peab muutuma tarbija püsimölu ja seegaka teadvuse üheks osaks, nende püsiasukaks · Ei tohi reklaamis kujutatud peategelast naeruvääristada
Nad on selgepilgulised, põhjalikud mõtlejad, kes leiavad, et neil on paremad ajaloolised väljavaated kui enamikel teistel. Populaarsuse asemel eelistavad nad olla need, kellel on alati õigus. Oma ajalooliste saavutuste ulatuse ja suurejoonelisuse tõttu on prantslased veendunud, et nende missioon on Euroopa tsiviliseerimine. Nagu romaani rahvastele omane, tõstavad prantslased erutudes häält ja zestikuleerivad. Kuid nad loobuvad harva ratsionaalsusest ja oskavad näha teiste voorusi. Nad on sageli isiklikud, sest on huvitatud just nimelt teist, kuid viisakus on nende kaasasündinud omadus, olgugu, et välismaalased seda iga kord ei taju. Aega suhtuvad prantslased paindlikult. Päevakorrast nad väga täpselt kinni ei pea. Kuna nad seostavad päevakorrapunkte omavahel, siis tunnevad nad, et tasakaalu saavutamiseks peavad nad nende vahel edasi-tagasi liikuma. 4.1. Tervitamine Prantslased kätlevad nii kohtudes kui lahkudes. Kogu tööpäeva jooksul käteldakse kõigiga
Keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi. Platon: Erinevatel eluetappidel erinevad vastused. Stoikute vastus: Õnn tähendab kindlust hüve omamises, ent ainult tõelise hüve omamises saab olla kindel 3. Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast Riigimehe elu Poliitiline juht, kes rakendab õigluse, julguse, eneseväärikuse voorusi kogukonna hüvanguks Ta ei suuda aga rakendada tarkuse voorust oma elus Rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes Filosoofi elu - eelistatud Kõige täiuslikumalt praktiseerib tarkuse voorust Tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses Jumala-sarnane elu Poliitika eesmärgiks, nagu inimesegi omaks, on õnn Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse
õnneks vaja ka väliseid hüvesid, hilise Platoni arvates piisab voorusest). Stoikud: Peamised voorused on õiglus, mõõdukus ja julgus. Tervis, nauding, ilu, tugevus, rikkus, kuulsus ja kõrge sünnipära ei ole hüved, sest nende väärtus sõltub sellest, kuidas neid kasutatakse. 3. Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast Riigimehe elu: riigimees on poliitiline juht, kes rakendab õigluse, julguse, eneseväärikuse voorusi kogukonna hüvanguks, ta ei suuda aga rakendada tarkuse voorust oma elus; ta rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes (nt sõda või teatud sotsiaalne korraldus). Filosoofi elu (eelistatud): filosoof on see, kes kõige täiuslikumalt praktiseerib tarkuse voorust; tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses; elab jumala-sarnast elu. Poliitika eesmärgiks, nagu inimesegi omaks, on õnn. Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse. 4
* Ainuvalitsuse tingimustes kodanikuvoorusel ning suurtel tegudel enam kohta pole valitseb orjameelsus. slaidilt: Eristus: ori versus vaba mees Ori on peremehe meelevallas, kel on õigus tema ellu iga hetk sekkuda Ehkki ei pruugi seda palju teha, muudab teise meelevallas olek inimese orjameelseks Ajaloolased Sallustius, Livius, Tacitus rakendavad vabadusmõistet eri valitsuskordade analüüsil: Vabariigis on kodanikud vooruslikud Ainuvalitsuse tingimustes pole voorusi ega suuri tegusid, valitseb orjameelsus Filosoofid (Cicero) kutsuvad kodanikke üles vabadust kaitsma, isegi hea valitseja vastu 2. Machiavelli uus-Rooma vabariiklik vabadusekäsitus. Enamuse inimeste jaoks on suurim võimalik hüve vabadus ehk vaba elu. See on võimalik vaid siis, kui ei olda kellestki sõltuvuses. See omakorda võimalik ainult vabariigis. Ent vabariik püsib vaid niivõrd, kui selle seadusi täidetakse eeldab kodanikuvoorust.
Renessanss (14. sajandi teine pool kuni 16. sajand) Seda ajastut iseloomustab kõige paremini sõna ,,taassünd". Toimus eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimkeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Renessansi ajal hakati uuesti huvi tundma unarusse jäänud antiikaja kultuuri, igapäevaelu, kirjanduse, filosoofia ning kunsti vastu. Renessanss oli nagu antiikaja kultuuri taassünd, aga mis ei tähenda tingimata seda, et kõik piirduks ainult vana meenutamisega, antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. Teine väga tähtis märksõna renessanse puhul on humanism, tähelepanu keskmesse jäid inimvärtused ning inimese vaba areng. Hinnati inimest, kes teostab ja kehtestab end iseseisvalt. Kirjandus ja kunst võtsid suuna inimlikkuse poole, kui varem oli jumal alati kõige kõrgemal, siis nüüd pääses esile ka inimk...
Sisukord: Lk.1.......Sisukord. Lk.2.......Sissejuhatus,Ühiskondlik olukord Vana-Hiinas. Lk.3........Konfutsiuse elulugu. Lk.4.......Konfutsiuse õpetus. Lk.5.......Kokkuvõte,Kasutatud kirjandus. 1 Sissejuhatus Vana-Hiina suurele mõtlejale Konfutsiusele on omistatud väga palju teeneid ja voorusi. See Hiina mõtleja paistis silma niivõrd suure mõju ja teenetega, et tema elulugu uurides tuleb olla ettevaatlik kroonikud on sageli lisanud sellele liialdusi ja müüte. Ka eesti keeles kättesaadav materjal on küll põhjalik, kuid sageli räägivad erinevad teosed teineteisele vastu. Konfutsius (või Kong Fuzi) oli Vana-Hiina mõtleja ja õpetlane, kes elas 5. saj. e.Kr (551-479 a. e.Kr) ning mõnede arvamuste kohaselt andis tõuke uut tüüpi mõtlemisele ja
ära, mis teid vaevab. Ta mõistab teid kindlasti ja te leiate temaga murele lahenduse. · Lubage endale midagi ilusat - tehke uus soeng või ostke selline kleit, millest juba mõnda aega unistate. Sisukord · Sissejuhatus · Truudus ja armukadedus suhetes · Haiglaslik armukadedus · Armukadeda inimese uskumused · Soovitused armukadetadele · Nõu · Kokkuvõte · Viited Sissejuhatus Truudus on üks neid inimlikke voorusi, mida ülistavad luuletajad, usukuulutajad, ajaloolased, riigimehed ja moraaliõpetajad. Üteldakse: mis maksab sõprus, mis armastus, kui ta pole truu. Sellepärast tähendab suur sõprus ikka truud sõprust ja suur armastus ikka truud armastust. Kokkuvõte Iga inimest ootab maailmas keegi,olgu see kõrbes või mõnes suures linnas.Ja kui need inimesed üks kord ristuvad, tunneksid nemad teineteise suhtes vaid puhast truudust,inimesed nende ümber aga kadedust.
Isegi laiba lagunemine on omaette liikumine. Kõik olemasolev liigub: universum, loodus, meie ise. Isegi kui magame, tuksub meil süda, ringleb veri ning vaim rändleb unenägudes edasi. · Skulptuur vajab ennastsalgavust, jäägitust. Et saada kaht kätt, tuleb modelleerida sadu käsi. · Kunst on sõjatander, me peame seda tunnistama. Vastuolud viivad kunsti edasi, teevad ta huvitavamaks. · Tunnetada ja luua ilu tähendab elada. · Kiidame kõiki voorusi, aga teenime peaaegu kõiki pahesid. · Mitte ilu ja tõde ei valitse inimest, vaid hirm, kahtlused ja patt. Inimene, kelle keha on nii ilus ja kütkestav tema nooruses, hävitab end enamasti varakult ülemäärase iharuse, edevuse ja ahnusega. · Kõik on surelikud, kuid kunst elab edasi. Hea kunst kindlasti. · Rose oli naine, keda tuli hoida ja kaitsta, Camille aga oli armastuse jaoks. Rose oli
Olemuselt on ta laisk ega viitsi õppida[ise ütles] (õppetöö, sest talle meeldis lugeda ja tundus, et tal oli mingi silmaring ikka olemas). Ateist. Kohati sarkastiline. Ta huvitus vähestest asjadest ning ei tundnud oma tuleviku pärast suurt muret (lk 19), oli tasakaalutu ehk tujud muutusid kiiresti, tegutses impulsiivselt. Kuigi ta vihastus kergesti, ei kestnud see kunagi kaua ja see polnud isiklik. Püüdis kõigele vaatamata tunnistada teiste väiksemaidki voorusi. Ta põgenes pidevalt oma probleemide eest. Valetas kergesti (elav kujutlusvõime), kuid ise vihkas kui teised olid valelikud või ajasid tühist loba (näitlesid, sp ei sallinud ka kino ega eriti ka teatrit?). Pidas oluliseks lapselikku siirust ning ei sallinud rikutust (roppused, kuid kasutas ise). Talle meeldis, kui inimesed rääkisid asjadest, mis neile tegelikult huvi pakkusid, isegi kui nad seetõttu teemalt kõrvale kaldusid. Meeldisid asjad, milles ei
Samuti järgivad budistid 4 üllast tõde, millest kõneles Buddha oma esimesel jutlusel. Nende mõistmiseks peab mõistus olema rahus. Esimene üllas tõde- kannatus on olemas. Teine üllas tõde- kannatusel on põhjus. Kolmas üllas tõde- kannatusele saab teha lõpu. Neljas üllas tõde- kannatusest vabanemisele viib kaheksaosaline tee. Budistid usuvad ka, et kõik, mis kuskil eksisteerib, allub karma seadusele ehk teisisõnu põhjuse ja tagajärje seadusele. Head teod suurendavad voorusi, halvad aga vähendavad. Budisti peamiseks eesmärgiks on lõplikult vabaneda karma seadusest. Pühendumine Budistid püüavad järgida õpetusi igapäevaselt mitmel moel, näiteks templites ja kloostrites, meditatsiooni ja mõtluse kaudu, taimetoitlusega ja ka almuste andmisega. Buddhale pühendumine on lahutamatu osa neile, kes elavad riikides kus budism on valitsevaks usundiks. Templid, kloostrid ja pühamud on aga maastiku loomulikuks osaks.
ideaalseks. 1789. aastal alanud Suure Prantsuse revolutsiooni juhid olid sisse võetud Rooma rangest vabariiklikust vaimust. Samas pööras revolutsioonivalitsus kunstile suurt tähelepanu. Rajati avalikud muuseumid, kunstnikud võeti oma hoole alla. Viimased toetasid oma teostega antiigivaimustust. Klassitsismi tunnusteks said ilu, rahulikkus, lihtsus, suursugusus - omadused, mida rõhutas antiikkunst. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Klassitsism valitses Euroopas u. 70 aastat. Klassitsism jagatakse: 1.Varaklassitsism ca 1770-1800 2.Kõrgklassitsism ca 1800-1830 Prantsuse klassitsism: 1.Louis XVI stiil 1760-1790 2.Direktooriumi stiil 1790-1800 3.Ampiirstiil (pr. K. empire- keisririik) 1800-1820 Varaklassitsism Klassitsismi esimest perioodi (u. 1760-1800) nimetatakse varaklassitsismiks (Prantsusmaal Louis XVI stiiliks). Sellel ajajärgul on tugev rokokoolik taust ja mõnikord seda kutsutaksegi
Canaletto (Anatonio Canale, veduutide ülitäpsete linnavaadete maalija). 19. klassitsism 1619saj. Klassistsism võttis oma eeskujud otseselt antiikkunstist. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks ning 18saj saadud uued teadmised panid aluseks üleeuroopalisele antiigivaimustusele. Klassistsismi põhinõueteks olid ,,õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahedee vastu. Sisekujunduses taimornamentika asendub sümmeetriaga, sõltvualt kreeka ja rooma eeskujudest. Jacques Germain Soufflot Pariisi Pantheon; Andrejan Zahharov Admiraliteedihoone Peterburis; John Hoban Valge Maja Washingtonis; Karl Friedrich Schinkel Teatrihoone Berliinis. 20. romantism 19saj Väärtuslikumad romantismi saavutused on maalikunstis. Romantism seab esiplaanile isiku ja loominugvabaduse, rõhutas tundeelu tähtsust. Eeskujusid leiti
on säilinud siiani. Tõendusmaterjalina väärib märkimist Pausaniase ühe kaasaegse lühike teos, Lukianose << Anachasis >>. See kirjanik, kes pärines mesopotaamiast ja tegutses mõnda aega Gallias, oli esseist, ning kirjutas väga kunstipäraselt. Anachasis oli Herodotose andmeil sküüt, kes kuuendal sajandil e.m.a. külastas Kreekat ja tapeti seejärel kodumaal, kui ta püüdis seal kreeka tsivilisatsiooni levitada. Kreeklaste jaoks hakkas ta hiljem kehastama lihtsa metslase voorusi kontrastina dekadentse tsivilisatsiooni pahedel. Lukianose teos on kreeklaste atleetikaentusiasmi kritiseeriva Anachasise ja seda kaitsva Soloni kujutletav dialoog. Argumendid on kulunud ja igapäevased, kuid siin-seal kaasneb nendega kasulik informatsioon. Selles teoses leidub näiteks ainus tõend, et kreeka odaviske eesmärk oli võimalikult suure kauguse saavutamine, mitte märgitabamine. Lukianos tundis atleetika vastu üldse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
