„Ilma paheta ei tunne me voorusi äragi; headuse ja kurjuse mõisted tulenevad sellest, et headus ja kurjus on pidevalt koos, teineteise kõrval eksisteerinud.“ Fjodor Dostojevski Hea ja halb Headus ja kurjus käsikäes? Öeldakse, et ei ole head ilma halvata ja et need kaks käivad alati koos. Kus me võime näha seda head ja halba? Tänapäeva ühiskonnas ei ole ühtegi üdini halba inimest. Ka kõige kurjemates ja õelamates persoonides leidub kasvõi killukenegi headust. Igaüks teab mõnda halba inimest, kellega ta kohe üldse suhelda ei taha, aga selles jälestusväärses ülbikus võib ka midagi head olla. Oma vihavaenlase silma all võib see inimene vastik olla, aga võibolla oma emaga käitub ta vägagi hästi ja on tema s...
tragöödia kui kõrge zanr pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödia kui madalam zanr pidi olema õpetlik ja sisaldama labasusi 4) Draamas tehti normiks kolme ühtsuse põhimõte 5) Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi 6) Näitlemisstiil põhines deklameerimisel, liikumine ja zestid allusid värsirütmile 7) Klassitsismi tunnusteks said ilu, rahulikkus, lihtsus, suursugusus - omadused, mida rõhutas antiikkunst. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu 8)Klassitsismi põhinõueteks olid `'õilis lihtsus ja vaikne suurus'' Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Tuntumad kunstnikud Hamilton, J. L. Davidi, Jean Auguste Dominique Ingres. Tuntumad teosed, arhitektuurimälestised *Jacques Louis David- "Horatiuste vanne", "Tapetud Marat". *Johann Heinrich Wilhelm Tischbeini - "Goethe Campagnas". *Anton Lossenko - "Vladimir ja Rogneda". *Pantheon Pariisis *Gostinõi Dvor *Briti Muuseum
Konfutsianism · Hiinast pärinev Kaug-Ida eetika- ja filosoofiasüsteem, mis sai alguse Kong Fuzi (Konfutsiuse) õpetustest. · Tuumaks on inimlikkuse tunnetamine (toimimine, arvestades inimsuhete tundlikkust). · Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Laps pidi üles näitama pojalikkust (olema kuulekas, kohusetundlik selline suhe kajastus ka mehe ja naise suhetes ja valitseja ja ministri vahel). · Rõhutas ka inimlikke voorusi nagu ustavus, õiglustunne ja otsekohesus. · Täieliku käitumise omandamiseks peab inimene õppima ja teostama rituaale ja kombeid. · Konfutsianistid võtsid ühtviisi õppust nii muistsetelt türannidelt kui ka kangelastelt ja tarkadelt. · Konfutsianistliku kaanoni tuumaks on: o Nelikraamat, mille koostas Zhu Xi (1130-1200), sisaldab Konfutsiuse õpetuste kokkuvõtlikku esitlust ja koosneb neljast osast: 1. Vesteid ja vestlusi (Lunyu)
-- Sokrates (eKr469-eKr399) oli vanakreeka filosoof Võib arvata, et filosoofia ülesandeks pidas Sokrates õpetada inimest iseennast tundma; filosoofia pole seega mitte sõnadega sofistide kombel mängimine või pilvepiiril taevaste ja maiste asjade üle targutamine, vaid pigem elamise viis. Seepärast tegeles Sokrates ka eelkõige kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi (aret) nagu õiglus (dikaiosyn), vaprus (andreia), vagadus (hosiots, eusebeia), mõistlikkus (sphrosyn) jne, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu. · Iga inimene peab õppima ja harjutama seda, milles ta tahab saavutada täiust. · On palju parem olla lahkarvamusel terve maailmaga, kui et, olles üks, olla lahkarvamusel iseendaga. · Tarkus on teadmine kui vähe me teame. · Armastama peab läbi tarkuse, mitte läbi tunnete.
ühiskonda peeti ideaalseks. Teine põhjus antiikajastu matkimiseks oli see, et 18. saj. oli saadud selle kohta palju uusi teadmisi, näiteks Itaalias korraldatud Pompeji ja Herkulaneumi väljakaevamistel. Nii saidki mitmete kunstiajaloolaste uurimused, näiteks Johann Joachim Winckelmanni "Antiikkunsti ajalugu" aluseks tõelisele üleeuroopalisele antiigivaimustusele. Selle raamatu järgi olid klassitsismi põhinõueteks "õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Klassitsism muutub populaarseks 1670ndatel, Prantsusmaast saab selle peakeskus, Pariis tõrjub Euroopa kunstipealinna kohalt vaikselt Rooma. Klassitsismiga konkureerib 19. saj. alguseks romantism, 19. saj. keskpaigaks realism & impressionism, lõplikult suudab klassitsismi välja juurida 19. saj. moodne kunst. Klassitsismi põhinõueteks olid "üllas ilu ja rahulik suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu.
muinasjuttude kohta. Keskaegse rahvaluule juures hinnati selle fantaasia- ja tundeküllust ning teatud salapära; seetõttu seostus sõna "romanss" kaasaegse kunstiga, kus leiti samu tunnuseid. põhi- tunnus Klassitsistid kalduvad olemasolevat maailma pidama parimaks kõikidest võimalikest. Romantikutele on aeg ja koht, kus nad viibivad, halvim võimalus. põhinõue Õilis lihtsus ja vaikne suurus. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Väljendada eelkõige oma tundeid, elamusi ja meeleolusid ning rakendada oma fantaasiat. rõhutasid Valgustusajastut. Usuti mõistuspärastesse loodusseadustesse ning nendele toetuvasse maailmakorda ja harmooniasse. Suuremateks väärtusteks muutusid reeglipärasus ja kord. Romantism väljendas kahtlust või pettumist valgustusajastu ideaalides. Ilureeglite asemel hindab romantik kunstniku originaalset eneseväljendust. kuulsaimad esindajad Valgustajad: Voltaire
Hippokrates - Kreeka meditsiinialase mahuka Faalanks - Kreeka lahingurivi teose autor Türann - Ainuvalitseja Pytagoras - Tema arvates põhines Spartiaat - Sparta täieõiguslik kodanik maailmakoraldus arvulistel suhetel. Pytagorase Heloid - Spartiaatide maaori Teoreem Efoor - Riigiametnik Spartas Sokrates - Üritas seletada inimestele voorusi ja Perioig - Sparta põliselanik, kellel ei olnud neid määrata, mis pidid tagama õnneliku elu. poliitilisi õigusi Ateena filosoof. Strateeg - Väejuht Platon - Sokratese õpilane. Asutas Ateenasse Hetäär - Aristokraatide kaaslannad akadeemia (filosoofiakooli) Agoraa - Linnasüda, koosolekuplats Aristoteles - Platoni õpilane. Tegeles loogikaga. Akropol - Kaljunukile rajatud kindlus
Klassitsism 18. sajandi teisel poolel arenes Prantsusmaal välja klassitsistlik stiil, mis võttis oma eeskujud otseselt antiikkunstist. Klassitsism sündis sellest, kui kodanlus tüdines kuninga ja aadlike poolt soositud kergemeelset ajaviidet väljendavast rokokoo stiilist. Kodanikud pooldasid tõsisemat ja rangemat kunsti, millest klassitsism päriski oma jooned. 1789. aastal Suure Prantsuse revolutsiooni ajal hakkas klassitsistlik kunst seda ülistama. Napoleoni keisriks kuulutamisega hakati väljendama ka Prantsuse keisririigi suurust ja sõjalisi võite. Kuna prantsuse kunstis olid juba eelnevalt väga tugevad klassitsistlikud traditsioonid, nimetatigi 17. sajandi kunsti varaklassitsismiks. Prantsusmaal ja Inglismaal nimetatakse klassitsismi stiili neoklassitsismiks. Klassitsismis jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Teine põhjus antiikajastust eeskuju võtmiseks oli see,...
KLASSITSISM Klassitsism · 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest · Ametlik kultuuriideoloogia Prantsusmaal alates Louis XIII ajast · Periodiseering: varaklassitsism (kuni aastani 1800) Kõrgklassitsism (hilisem) Klassitsism · Vastandus barokile, rõhutades tasakaalukust ja korrastatust · Selge piir üleva ja madala vahel · Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi, võitlema pahede vastu. · Tugevad mõjutused Descartes'i ratsionalismist "Kogu inimliku maailmatunnetuse aluseks on mõistus." · Hilisemad kunstivoolud ühel või teisel moel mäss "ametliku" klassitsismi vastu. Louis XIV · Nimetas ennast päikesekuningaks. · Koondas oma õukonda ajastu kõige andekamad intellektuaalid. · Oli ka ise andekas tantsija ja võttis tihti etendustes osa. Klassitsism kirjanduses · Prantsusmaal 17. sajandil
1. Klassikalise kunsti üldiseloomustus. Klassikaline kunst võttis eeskuju antiikkunstist. Oli tõsine, rande ning püüdis väljendada moraalseid ja eetilisi tõekspidamisi. Suunatud oli enam kodanlaste kui aadlike maitsele. See idealiseerid antiikühiskonda ja selle püüdlusi. Põhinõueteks olid õilis lihtsis ja vaikne suurus. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ning võitlema pahede vastu. 2. Klassikaline arhitektuur (näited) Klassikalise arhitektuuri ehitised olid sümmeetrilised. Neil olid suured siledad seinapinnad ning fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge (sammastik+kolmnurkviil). Näiteks: Madeleine kirik Pariisis, USA Kongressi hoone Washingtonis, Valge Maja. 3. Klassikalise maalikunsti üldiseloomustus Klassikalises maalikunstis hakati jäljendama antiikskulptuuri kõik piirjooned ja inimeste
põhjustada paljude inimeste surma. Heal tahtel võivad olla halvad tagajärjed. 4. Kui me ei leia tõestust Jumala olemasolu kohta, kas siis peaksime moraali üldse hülgama? III Vooruseetika • keskseks voorusemõiste • Erinevalt Kantist ja utilitaristidest (keskendusid mõlemad üksikute tegeude õigsusele või väärusele) keskendub vooruseetika inimese elule tervikuna • Põhiküsimus- Kuidas peaksin elama? Arenda oma voorusi, nii saad inimolendina õitsema. Vooruseetika põhiidee: • tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, motiive ja emotsioone • tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid tähtis on ka, et inimene naudiks hea olemist, et tal poleks kiusatust halba teha • vooruseetika jaoks on küsimus „Mis sorti inimeseks peaksin ma saama?“ (teo- ja kohuse eetika küsimuseks oli „mida ma peaksin tegema?“)
arendusvõtted(dramaatiline, eepiline, lüüriline, napid kujundid, tihe polüfooniline töötlus. zanriline) *paneb aluse keelpillikvartetile ja sellega seoses 4.Beethoveni tähtsus. kammermuusikale *tõi esimesena instrumentaalmuusikasse võitlusmeeleolud (2)4. Mozarti ooperite iseloomustus. *tegelased on elulähedasemad, neil on nii voorusi kui ka puudusi *Üritas muuta oma ooperid tõelisteks draamateosteks 5.Viini klassikute tähtsus * instrumentaalansamblite ja sümfooniaorkestri (4)5. Viini klassikute tähtsus väljakujundamine * instrumentaalansamblite ja sümfooniaorkestri *sümfoonilise arenduse avastamine väljakujundamine *sonaadivormi, sonaaditsükli kujundamine
Duell kahe rüütli vahel. Inimestele meeldis säärane meelelahutus. Kirik taunis turniiride korraldamist, eriti suure ohvrite arvu pärast. Abielu Abiellujate isiklikud tunded polnud olulised, eesmärgiks oli soetada seaduslikke järglasi ja luua liite perekondade vahel. Pruudiga kaasnes ka kaasavara, mida ajati sageli just kõige rohkem taga. Rüütlikirjandus Kangelaseepos, rüütliromaan, armastusluule. Tõsteti esile olulisemaid rüütli voorusi: vaprus, suuremeelsus, ustavus jne... Prantsuse eepos "Rolandi laul": Põhineb tõestisündinud sündmustel Karl Suure sõjaväe ja moslemite vaheline sõda. Karl Suure vasall krahv Roland hukkub. Pärast seda maksab kuningas kätte. Kuningas Artur: Valitses Inglismaal ilmselt Suure rahvasterändamise perioodil. Kujutati ideaalse kuningana. 12 sama täiuslikku ümarlauarüütlit. Püga Graali otsimine. Armastusluule
Ehk siis oleksime paremad, rõõmsamad, kaasatundvamad inimesed. Aga kuidas sinna saada? Meil pole ju aega ja tsiviliseeritusse sisse põigata see on meie jaoks ära hirmutatud minek. Teine võimalus on pääseda sellesse ilu ja headuse maailma veel läbi romantikute kirjapandud teoste. See on küll päris hea võimalus, kuid kauaks neid lehekülgi veel on? Igapäevaga tuleb juurde enam ja enam kirjutisi sellest, kuidas peame ikka edasi ja edasi saavutama, aina saavutama paremaid voorusi. Ja milleks? Et jõuda vist surematuse poole. Kuid milleks? Seda pole me veel mõelnud, sest see pole ju veel käes! Senikauaks jääb see vist ülitsiviliseeritud ühiskondade elu tähendusrikkamaks muutmise ideaaliks.
klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks. Suur Prantsuse revulutsioon 1789-1799. Aastal. Kunst muutus tõsisemaks. Antiigi matkimist innustas Pompeji ja Herculaneumi väljakaevamised.1804 algab keisririik. Ampiirstiil jäljendas antiiki kõiges, ka mööbli ja rõivastusega. Klassitsismi põhinõueteks olid "üllas ilu ja rahulik suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Arhitektuur Klassitsismi arhitektuuris kasutati palju sambaid, kolmnurkseid viile ja kupleid, tihit kasutati sambaid majade katusel. Klassitsistlikus ja ampiir stiilis Peterburi südalinn, Helsingi südalinn, Tartu Ülikooli peahoone, mõisahooned Riisiperes, Sakus, Kolgas. Kunst Maalikunstile antiikajast eeskujude leidmisega oli kunstnikel õige suuri raskusi, sest neid peaaegu polnudki. Nii hakati ka siin jäljendama antiikskulptuuri
REKLAAMI IDEE- Reklaami idee on panna inimene tegutsema. Reklaami eesmärk on, et inimene läheb ja ostab. Isegi, kui tal seda plaanis polnud või ta seda nii väga hetkel ei vajagi. N: Vajab pesupulbrit ja ostab Arieli, sest selle reklaam on just TVs jooksnud. REKLAAMISTRATEEGIA- Reklaamistrateegiaid on mitmeid toon neist välja 3 : a) Avalduslik- See strateegia kujutab endas seda, kui mõni tähtis isik kuulutab, et ta on toodet kasutanud. Kui mõni kuulsus seda toodet kasutab, siis peab see kindlasti olema hea. Näiteks võib tuua Maybelline ropsmedussi, mida reklaamis Eva Longoria. b)Massisümptom- Kui reklaamis viidatakse sellele, et kõik ju kasutavad, siis ostja ei taha jääda erandiks. Näiteks võib siia tuua Nesquik hommikuhelbed , mida kõik lapsed armastavad. c) Tavalised inimesed- Selline on reklaam, kus näidatakse kuidas tavainimene soovitab mingisugust asja osta. Ostja samastab ...
Ooker Veel pool aastat tagasi ei teadnud, et ooker on värv. Siiani pole veendunud. Minu jaoks on ooker pigem toon iseloomutu, arg, alati fooniks teistele n-ö tõelistele värvidele. Mul on kahju näha, kui kellelgi on koduseinad hoolikalt ookriks võõbatud, et selline kena neutraalne peaks ju kõigile sobima. Ei mõista, miks pidi keegi ilusa valge seina ära rikkuma. Tasapisi olen tundma õppinud ka ookri voorusi. Ooker on aus. Neooni ja effektitsemise virr-varris jääb ta ikka endaks. Jah, ta pole mingi staarvärv, kuid kõrvalosatäitja rolli võib ta oivaliselt sobida. Nagu must ja valgegi lööb ta teise värvi särama. Maalitunnis värvin alati esimesed piirjooned ookriga, sest eksimist on nii kerge siluda. Õrnad ookrid jooned annavad figuurile mingi aura, tugevad värvid paneks talle piirid. Ooker on tolerantne, teda saab teistega integreerida ja vajadusel katta. Nagu
kasutust. Klassitsism kunstis. Kuninga ja aadlike poolt soositud, kergemeelset ajaviidet väljendavale rokokoole seadis kodanlus vastu oma, tõsisema ja rangema kunsti. Kui 1789. aastal puhkes Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon, mille tulemusena kukutati kuningas Louis XVI, asus klassitsistlik kunst ülistama revolutsiooni. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikühiskonda peeti ideaalseks, antiikkultuuri "üllas ilu ja rahulik suurus" eeskuju väärivaks. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Teine põhjus antiikajastu matkimiseks oli see, et 18. sajandil oli saadud selle kohta palju uusi teadmisi, näiteks Itaalias korraldatud Pompei väljakaevamistel. Roomas elava antiigiuurija Winckelmanni tegevus ja kirjutatu. Klassitsistliku arhitektuuri kõige tavalisemad ehitised olid sümeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsa ja külge - seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil.
Mina arvan, et sõprus on midagi enamat. Sõprus on üks neist asjadest, mis elus püsimisele väärtuse annab. Sõprus on ühine, sõnulseletamatu aimdus, ühine veendumus, samasihiline püüe või vahest ehk ka erimeelsus, aga vastastikuse mõistmise varal, mil mõistmine ülendab erimeelsusegi. Sõprus sünnib vastastikku. Tavaliselt on sõpruskonnas samasoolised isikud, hiljem ka vastassoolised . Sõber teab ja mõistab sinu puudusi ja voorusi. Sõber on alati olemas, kui teda vajatakse ning isegi siis, kui teda ei vajata. Sõprus täiustab õnne ja leevendab kurbust, kahekordistades meie rõõmu ja jagades muret. Tänapäeval on väga levinud sõpruskonnad, mida seob internet ning peamine suhtlus toimubki läbi interneti, kas siis msn-s või erinevates suhtlusportaalides nagu Orkut, Rate või Facebook'i suheldes. Mulle tundub, et suhtlemine läbi suhtlusportaalide muutub üha enam populaarsemaks, sest selliseid portaale
Thales - Kreeka filosoof, kes arvas, et ürgaineks oli vesi Pythagoras - Tema arvates põhines maailmakoraldus arvulistel suhetel. Pythagorase Teoreem Sokrates - Üritas seletada inimestele voorusi ja neid määrata, mis pidid tagama õnneliku elu. Ateena filosoof Platon - Sokratese õpilane. rajas Ateenas kooli (akadeemia); õndsuse eelduseks voorus Aristoteles - Platoni õpilane. Tegeles loogikaga. Riik on tähtsam kui inimene.Aleks Suure õpetaja, asutas Lükeionis kooli Solon -Ateena riigimees ja luuletaja, 4 varanduslikku klassi, määras õigused & kohustused Archimedes - Sitsiiliast pärit matemaatik, füüsik, leiutaja. Formuleeris hüdrostaatika seaduse,kruvi veetõstuk
suitsetas (ka jõi). Olemuselt on ta laisk ega viitsi õppida[ise ütles](õppetöö, sest talle meeldis lugeda ja tundus, et tal oli mingi silmaring ikka olemas). Ateist. Kohati sarkastiline. Ta huvitus vähestest asjadest ning ei tundnud oma tuleviku pärast suurt muret (lk 19), oli tasakaalutu ehk tujud muutusid kiiresti, tegutses impulsiivselt. Kuigi ta vihastus kergesti, ei kestnud see kunagi kaua ja see polnud isiklik. Püüdis kõigele vaatamata tunnistada teiste väiksemaidki voorusi. Ta põgenes pidevalt oma probleemide eest. Valetas kergesti (elav kujutlusvõime), kuid ise vihkas kui teised olid valelikud või ajasid tühist loba (näitlesid, sp ei sallinud ka kino ega eriti ka teatrit?). Pidas oluliseks lapselikku siirust ning ei sallinud rikutust (roppused, kuid kasutas ise). Talle meeldis, kui inimesed rääkisid asjadest, mis neile tegelikult huvi pakkusid, isegi kui nad seetõttu teemalt kõrvale kaldusid. Meeldisid asjad, milles ei
Ent kahjuks tegid siiski haigus ja pettumused van Dycki karjäärile ja elule lõpu. Van Dyck suri just enne Inglismaa kodusõja puhkemist 1641. aastal. 5 Van Dyck`i portreed Anthony van Dyck on väga peenetundeline meister, kelle pintslitehnika on paiguti kütkestavalt ilus, mahe ja peenetundeline; Rubensiga võrreldes on ta õrnem, närvilisem ja maaliliselt pehmem. Üks tema kunsti voorusi on õrn värviharmoonia, mille ta veneetslastelt omandas, ta portreekäsitlus võlub oma suursugususe ja psühholoogilise sügavusega; paiguti kaldub ta koketsusesse ja sentimentaalsusesse Kuid tema kompositsioonidel puuduvad dramaatiline jõud ja originaalsus, joonistusel selgus ja pregnantsus, liikuva tegevuse kujutamisel on abitum ning ilmetum. Kuna ta ei suutnud omantada oma õpetaja jõulisust. Van
1. Millistel põhjustel tekkis 18. saj. II poolel välja uus stiil, klassitsism? Kuninga ja aadlike poolt soositud, kergemeelset ajaviidet väljendavale rokokoole seadis kodanlus vastu oma, tõsisema ja rangema kunsti. Kui 1789.aastal puhkes Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon, mille tulemusena kukutati kuningas Louis XVI, asus klassitsistlik kunst ülistama revolutsiooni. Põhjused olid nii üldkultuurilised kui ka poliitilised. 18. sajandi keskpaiku muutus antiigiteema väga populaarseks. Seda õhutasid arvukad ekspeditsioonid Apenniini poolsaare lõunaossa ja Sitsiiliasse. Tekkis tõsine huvi arheoloogia vastu, algas antiikkunsti mõõdistamine ja uurimine. 18. sajandil oli tähtsaimaks vaimseks liikumiseks valgustus. Selle aluseks oli uus inimesekäsitlus, mille järgi inimese peamine vara on tema mõistus. Valgustajad tahtsid muuta ka elukorraldust, kus seni omas väga suurt rolli kirik. Nad rõhutasid ilmaliku hariduse ja teaduse tähtsust. 2. Loet...
Hing on pärit ideede maailmast, inimese kehasse satub ta läbi sünni, kus ta on vangis ning igatseb tagasi ideede riiki. Aristoteles ütle, et hing on kõikidel elusolenditel lihtsalt keha vorm. Hing oli nii inimestel, taimedel kui ka loomadel. Aristotelese arvates hing peale surma ei säili. Selle põhjal võib arvata, et Aristotelese õpetuse järgi polnud hing algselt kuskilt pärit ja ta polnud igavene/surematu. Eetika oli Platoni jaoks kõlblus. Ta hindas voorusi. Kõige olulisem voorus oli Platoni jaoks headus. Selle all mõistis ta ideed, Päikest ja jumalust. Selleni jõudmine on suurim eesmärk. Aristoteles pidas eetikat teaduse loojaks. Vooruslikkus tähendas tema jaoks meisterlikkust. Voorus tuleb valida liialduse ja puuduse vahel leida kuldne kesktee. Näiteks lugupidamine enesest on kesktee edevuse ja alavääristamise vahel. Nii Platon kui ka Aristoteles arvasid, et iga inimene vajab riiki, et olla õnnelik. Platonile oli
http://www.abiks.pri.ee KLASSITSISM 1.Ladina keelest classicus (esmaklassiline, ülim, parim) 2.Varaklassitsism kuni 1800, kõrgklassitsism peale 1800 3.Arhidektuur püütaxe vabaneda renessansiaegsest antiigi tõlgendamisest. Jõutaxe puhta antiigini(täpsed mõõtmed ja proportsioonid).Antiiktemplite koopiad(elumajad, lossid, kirikud)Näit:MADELAINE KIRIK PARIISIS (18061843).Ehitised lihtsad, ranfes, suurejoonelised, sümmeetrilised,reeglipärased.PARIISI PANTHEON (17641789).Tähe võidukaar Pariisis. 4.Sisearhidektuur on tagasihoidlik.Palju on trofeekimpe(kips,pronx) nt:lipud, mõõgad, kilbidneed näitasid sümboolselt, et riik on võitnud sõja või lahingu.(meeldis stalinile) 5.Skulptuur laenab teemat antiik mütoloogiast.Inimkeha kujutataxe alasti ja atleetlikuna.Itaallane ANTONIO CA...
VÄLJAVAATE VÕI OMADUSE. Seda ostes saad unikaalse võimaluse, mida teistel analoogsetel kaupadel pole. Lubadus selline, mida konkurendid ei suuda või ei ole taibanud pakkuda lubadus kui müügieeldus. Kes ei suuda välja tuua ja taotluseks vormistada toote eripära, võivad lugeda oma hääled hüüdja hääleks kõrbes. Toote eripära tuleb naelutada tarbija teadvusesse. SELGUS JA MÕISTETAVUS ON REKLAAMI SUURIMAID VOORUSI. Keelekasutus selge ja üheselt arusaadav. Kujundid meeldejäävad. REKLAAM PEAB ERISTUMA TEISTEST REKLAAMTEADETEST JA OLEMA OMANÄOLINE. Originaalne Äratuntav REKLAAM OLGU LÜHIKE JA LÖÖV! Hea reklaam peab olema nii pikk kui tarvilik ja nii lühike kui võimalik. REKLAAMIS PEAB VALITSEMA KOOSKÕLA REKLAAMELEMENTIDE VAHEL;REKLAAM KUJURAGU ENDAST LÕPETATUD TERVIKUT. Taotleda seesmist mittevastuolulisust.
seda teha. Hiljem, kui Lolita küsib Humbertilt raha elamiseks, paljastab ta talle Quilty asukoha. Humbert tapab Quilty mitme kuulilausuga. Lõpus tunneb Humbert, et on süüdi Lolita ja tema ema elukäigu muutusestes, aga usub, et pole süüdi oma kiindumuses noortesse tüdrukutesse. Humbert sureb südamehaigusesse. Lolita Oma vanusele ja eluetapile kohaselt soovib Lolita kogeda samu emotsioone ja tundeid nagu vanemad inimesed. Ta kasutas oma arenevaid naiselikke voorusi, et Humbert oma käpa alla saada. Emaga suhetes, samas, aga lõid välja lapselikud virin ja kasvatamatus. Peatudes esimesel ööl koos Humbertiga hotellis, heitsid nad ühte. Lolita ei avaldanud suurt vastupanu kuna omas esimese öö kogemust oma laagrikaaslasega. Lolita sureb oma lapse sünnitusel, aasta pärast Humberti surma. Quilty, oma pedofiilsete ihadega, mõjutas suuresti kahe peategelase elukäiku. Pakkudes
Missugused tarbekunsti esemed andsid informatsiooni antiikmaali kohta? Mõned seinamaalid Pompeis, aga peamiselt antiikkirjandus ja –mütoloogia. 26. Millest jutustab Davidi teos „Horatiuste vanne“? Maal kujutab heroilist stseeni, kus kolm venda annavad oma isale, Rooma patriitsile Horatiusele, vande võidelda vapralt kodumaa eest. Poegade ema ja õed oma kurbusega rõhutavad sündmuse traagikat. 27.Mida klassitsistliku maali süžee ülistas? Vaprust, truudust, isamaa-armastust ja teisi voorusi. 28.Missugune pidi olema kunst klassitsistlikul ajajärgul? Kunst pidi olema õpetlik ning võitlema pahedega. 29.Kes oli kunstiajaloos klassitsismi jõudnud esimene maailmanimega naiskunstnik? Madame Vigee-Lebrun. 30.Missuguste maalidega said hinnatuks A.Gros ja J.A.D.Ingres? A.Gros sai hinnatuks oma lahingumaalide ja paraadportreega Napoleonist, J.A.D.Ingres aga sai kuulsaks portreistina, ta on maalinud ka ühe kaunima aktimaali „Suur odalisk“
maalikunst). Nimi tuleb ladinakeelsest sõnast classicus eeskujulik, silmapaistev. Klassitsism arenes välja 18. sajandil Prantsusmaal, tänu millele tõusis Pariis maailma kunstipealinnaks. Varem oli selleks olnud Rooma. Klassitsism jäljendas antiikkunsti, täpsemalt Kreeka klassikalise ajastu kunsti, mille põhinõueteks olid "õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Maalikunst Maalikunstnikud võtsid eeskujuks antiikaja skulptuure, eriti aga reljeefe. See viis silueti ja üldse joonistuse domineerimisele. Värv jäi tahaplaanile. Kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süzeesid, mida valiti tavaliselt antiikajaloost või mütoloogiast. Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik
siilipea, suitsetas (ka jõi). Olemuselt on ta laisk ega viitsi õppida[ise ütles](õppetöö, sest talle meeldis lugeda ja tundus, et tal oli mingi silmaring ikka olemas). Ateist. Kohati sarkastiline. Ta huvitus vähestest asjadest ning ei tundnud oma tuleviku pärast suurt muret (lk 19), oli tasakaalutu ehk tujud muutusid kiiresti, tegutses impulsiivselt. Kuigi ta vihastus kergesti, ei kestnud see kunagi kaua ja see polnud isiklik. Püüdis kõigele vaatamata tunnistada teiste väiksemaidki voorusi. Ta põgenes pidevalt oma probleemide eest. Valetas kergesti (elav kujutlusvõime), kuid ise vihkas kui teised olid valelikud või ajasid tühist loba (näitlesid, sp ei sallinud ka kino ega eriti ka teatrit?). Pidas oluliseks lapselikku siirust ning ei sallinud rikutust (roppused, kuid kasutas ise). Talle meeldis, kui inimesed rääkisid asjadest, mis neile tegelikult huvi pakkusid, isegi kui nad seetõttu teemalt kõrvale kaldusid. Meeldisid asjad,
vilistlast. Küll aga käib seal 30 võimalikku selle kooli vilistlast. See mõte meeldib mulle, sest see on loogiline, kui selle üle natuke mõtlema hakata. Tegelikkus ja võimalikkus on kaks erinevat nähtust. Asjade olemasolu, mida tegelikult olemas pole, on võimalik. Voorused jagas Aristoteles vaimseteks ja tahtelisteks. Et inimese olemuse määrab mõistusehing, siis on tema õnnestavaim tegevus mõtlemine. Sellega seostuvad vaimsed voorused, nagu tarkus ja arukus. Eetilisi voorusi iseloomustab võime olla mõõdukas, valida äärmustevaheline kesktee. Ei tohi olla näiteks liiga julge, sest see läheb juba hulljulguseks. Ei peaks olema ka liiga arg, sest see võib viia igava eluni või lausa isoleerituseni. Samas võib samal ajal olla väga julge, kuid ka väga arukas. Ka sellised voorused tasakaalustavad teineteist. Liigne julgus võib panna tegema rumalaid tegusid, kuid olles arukas, osatakse
sellele hoitakse inimest enda lähedal. Samuti ei saa õelda teisele palju teda armastad, kuna armastust ei saa panna cm või meetritesse. Armastus on tunne mitte asi nagu mõni seda väljendab. Inimesed tajuvad armastust erinevalt kuid kunagi ei saa seda sõnadesse panna. Ja seda väidabki Petaraca, et kui inimene suudab panna sõnadesse seda, kui palju keegi kedagi armastab siis tähendab see seda, et seda armastust teise vastu ei ole palju vaid pigem vähe. "Valitsejal ei pea olema kõiki voorusi, kuid tal on otsene vajadus näha välja niiviisi, nagu tal oleksid need" Selle renessaansikirjaniku Macciavelli ütlust mõistan mina nii- Iga juht kes on mingil organisatsioonil või asutusel on eeskujuks oma alluvatele, seetõttu peab tal olema kõik oskused ja voorused- ta peab olema täiuslik. Kui valitakse juht siis ei valita teda kunagi selle järgi kas ta oskab kõiki asju või ei. Ja hiljem seda enam ei kontrollitagi ja kõik
järgi sai nime ka tema leiutatud meetod ehk siis sokraatiline meetod, milles juhatas ta oma vestluskaaslast või vastast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole. Sokratese jaoks oli väga tähtis isenda tundmine ja tunnetamine. "Kes ennast tunneb, see tunneb ka seda mis on tema jaoks kasulik ning annab enesele selgesti aru, mida ta suudab ja mida mitte". Inimene otsib oma sisemaailma kui kõrgeimat väärtust, niisiis tähendab see hoolt oma hinge eest, oma sihi eest. Sokrates, pidades voorusi teadmisaladeks, eitas hinge mõistusetu osa olemas-olu, ühtlasi aga ka kirge ja iseloomu. Oma arutlustes voorustest kui teadmistest võttis Sokrates lätealuseks ja põhieelduseks mõistuse kui põhitunnuse, mis eristab inimest loomast ning üldse kõigist elusolendeist. Sokratese sõnade järgi ei "ei püüdle keegi vabatahtlikult kurja poole või selle poole, mida keegi kurjaks peab", sest "pole inimese loomuses vabatahtlikkult soovida hea asemel seda, mida ta halvaks peab
1. Klassitsismi ja romantismi erinevused + näited: Klassitsism: Tähistab kindlate vormitunnustega stiili. Uued ühised ideaalid sidusid inimesi ja võimaldasid neil uskuda maailma mõistuspärasusse ja harmooniasse. Kindlustunne ühiskonnas - väärtustati välismaailma. Seal levisid üldised reeglid. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Rõhutas valgustusajastut. Näited: *Inimesed: Prantsuse kirjanik Voltaire (1694-1778), poliitiline mõtleja Charles de Montesquieu (1689-1755) ja kirjanik, filosoof Denis Diderot (1713-1784). *Voltaire' Jean-Antoine Houdoni skulptuur, Madeleine'i kirik Pariisis, Antonio Canova - Paolina Borghese. (Vt.õp. lk 182-195 kõik need pildid on näited). Romantism: Võib väljenduda erinevates stiilides ja vormides. Inimesed tundsid endid
KLASSITSISM 16 - 19. sajand ISELOOMUSTUS Arenes välja 18.sajandi teisel poolel Prantsusmaal, võttes eeskuju antiikkunstist. Klassitsistlik kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võtlema pahede vastu. Klassitsism jaotub: varaklassitsism (kuni 1800) kõrgklassitsism (alates 1800) Prantsuse klassitsism jaotub: Louis XVI stiil (1760-1790) Direktooriumi stiil (1790-1800) Ampiiri stiil (1800-1820) ISELOOMUSTUS Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks
Kuidas defineerib Aristoteles tragöödiat? Tragöödia on tõsise ja lõpetatud tegevuse jäljendus. Kirjeldage poeetika arengut. Millised on autorid ja miks on nad olulised? Horatius (65-8 e.Kr.) normatiivset tüüpi poeetika. Keskaeg poeesia teenib jumala ülistust. Luule on õpitav ja õpetatav. Poeesia sõltub vabade kunstide alla koondatud teadusvaldkondadest. Renessanss Dante teos on uue kirjanduse kõrgpunkt. 14-15 sajand kirjandus peab meeldival viisil õpetama, pühitsema voorusi ja piitsutama pahesid. Barokk järkab renessansspoeetika traditsioone. Scaliger, Opitz. Valgustusaeg Kunst ja kirjandus on seotud kunstiväliste eesmärkidega. Erinevat tüüpi poeetikad. Lessing ja Gottsched. Romantism. Realism. Dickens, Tolstoi, Balzac. Naturalism. Zola, Vilde. Mis on klassika? Classicus kõrgemasse maksuklassi kuulub rooma kodanik. Klassika antiikkirjandus; teatud rahvuskirjanduse kõrgperiood.
lihtsust ja reeglipärast vormitäiust. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Teine põhjus antiikajastu jäljendamiseks oli see, et 18. sajandil oli saadud selle kohta palju uusi teadmisi, näiteks Itaalias korraldatud Pompeji väljakaevamistel. Klassitsism lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Klassitsimis pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Klassitsism on ka viimane kunstistiil, mis võrdselt hõlmas kõik kunstiharud. Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism u. 1770-1800 2. Kõrgklassitsism u. 1800-1830 Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel: 1. 1760-1790 - Louis XVI stiil 2. 1790-1800 - Direktooriumi stiil 3. 1800-u. 1820 - ampiirstiil
Klassitsism(18. sajandi 2 pool) Sai alguse prantsusmaal Osalne eeskuju antiikkultuurist Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu Märksõnadeks ratsionaalsus(peaga mõtlemine) ja lihtsus Valgustusajastu: Tõstis mässu senikehtinud vaimsete väärtuste vastu Religiooni müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega Demokraatia, inimõiguste, haridus, teaduste väärtustamine Voltaire, Rousseau, Rameau, Kant, Goethe, Schiller Klassitsism(ehk Klassikaline stiil 18. Sajandile omane) ja klassikalisus(see mis jääb) (ajalevastupidav) - erinevad mõisted!
Kõige suurem põhjus klassitsismi tekkeks on see, et kodanlus seadis kuninga ja aadlikke poolt soositud rokokoole vastu tõsisema ja rangema kunsti. Teine põhjus oli see, et 1789 aasta Suure Prantsuse kodanliku revolutsiooni tulemusena kukutati kuningas Louis XVI. Kolmas põhjus oli see, et toimusid väljakaevamised Pompeijs. Antiikkunsti peeti kõige ideaalsemaks ja seda jäljendati ohtralt. Kunsti deviis ehk juhtlause oli ,,Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu.". Arhitektuur Levis kogu Euroopas ja ka Ameerikasse. Antiikarhitektuuri eeskujul ehitati sümmeetrilisi suurte siledate seinapindadega hooneid, mille fassaadi keskosas eendus sammastik, millele toetus kolmnurkne viilkatus (meenutas Kreeka templi otsaseina). Antiikehitiste matkimisel mindi isegi nii kaugele, et ehitati täpseid koopiaid. ,,Madeleini kirik". Antiikehitis iseloomustab lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus.
Realism Maalikunst Ajalugu 4.Historitsism ja eklektika Omadused 5.Kasutatud materjal Maalikunst Skulptuur Klassitsismi ajalugu 18.sajandi II poolel arenes Prantsusmaal välja uus stiil klassitsism. Klassitsism sai eeskuju antiikkunstist. Klassitsismi omadused Põhinõueteks olid õilis lihtsus ja vaikne suurus Kunst pidi olema õpetlik ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu Jagatakse kahte perioodi:varaklassitsism(kuni aastani 1800) ja kõrgklassitsism Klassitsismi arhitektuur Omased on sümmeetria, tasakaal, suurejoonelisus,lihtsus, rangus Eeskuju vanadelt kreeklastelt ja roomlastelt, ka Vana-Egiptusest ümarkaar ja kuppelehitised Kuulus arhitekt: Pierre Vignon Pierre Vignon "Madeleine'i kirik" http://afxafx.typepad.com/photos/uncategorized/eglise_de_la_madeleine.jpg
talle Dionysios Halikarnassosest. Cicero nimetas teda austavalt "ajaloo isaks" (pater historiae). Sokrates Sokrates (469 eKr 399 eKr) · Sokrates oli vanakreeka filosoof. Ta elas ja õpetas Ateenas. · Võib arvata, et filosoofia ülesandeks pidas Sokrates õpetada inimest iseennast tundma. Seepärast tegeles Sokrates ka eelkõige kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi nagu õiglus, vaprus, vagadus, mõistlikkus jne, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu. · Sokratese õpetust tuntakse teiste vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. Oma vaated esitas ta avalikes vaidlustes või vestlustes, juhatades vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole (sokraatiline meetod). Platon Platon (427 eKr 347 eKr) · Platon oli vanakreeka filosoof. Platoni filosoofia tuumaks
vähem loomingulistele aga on see omal valikul tarbitav kunst, kulinaaria, meelelahutus. · Ei saa otsustada, et üks kõlbusreeglite kogum on parem või halvem kui teised. · Ühiste väärtuste ja normide olemasolu iseenesest ei tekita veel ühiskondliku kapitali, sest väärtused ei pruugi olla õiged. · Ühiskondliku kapitali loovad normid peavad vastupidi eeltoodule kindlasti hõlmama voorusi nagu tõerääkimine, kohustuste täitmine ja vastastikune toetus. · Ka ühiskondliku kapitali puudumisel on täiesti võimalik luua edukalt toimivaid rühmi mitmesuguste ametlike koordineerimismehhanismide abil nagu lepingud, hierarhiad, põhikirjad jne. · Ühiskondlik kapital elutähtis kodanikeühiskonnas. · Teadaolevalt esimesena võttis märksõna ,,ühiskondlik kapital'' kasutusele Lyda Judson Hanifan 1916.
Puberteet lööb hormoonid möllama, noor otsib, leiab, kaotab ennast. Ja siis jällegi leiab. Sellisel ajal on raske aru saada sellest "päris" minast. Ma olen ju praegu ja siin ja päris, aga ometi... Ometi tuleb veel otsida ja leida. Ja avastada. Ennast. Vaadata enda sisse ja näha. Eneseteadlik inimene oskab end ehk paremini serveerida kui see, kes pole oma olemuses päris kindel. Inimene, kes teab ennast, teab oma vigu (oskab neid sealjuures varjata), oma voorusi (oskab neid esile tõsta, teistele näidata). Eneseteadlik inimene- enesekindel inimene. Ja enesekindlus on ju ometigi hea. Kui pole endaski kindel, siis kelles veel olla? Armasta ennast ja siis saad alles teisi armastada. Või kuidas? Maailm, mina. See mina, see kest, mis paistab iga päev maailmale on küll mina, aga... Mina olen ka veel palju muud. Mina olen sisu, süda, mõtted. Ja seda mina tean ainult mina ise. Maailm näeb mind, keda mina ei näe. Maailm näeb kõrvalt, mina võin
PRANTSUSMAAL - THEODORE GERICAULt- Meduse`i parv 10. Romantismiga algas ühe osa kunstnike nn boheemlus, isikupära rõhutav ja tavaliste inimeste nn normaalset elu trotsiv käitumine. Klassitsism 1.Varaklassitsism - u 1770 - 1800 Kõrgklassitsism - u 1800 1830 2 Klassitsismi põhinõueteks olid "õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. mis haaras üheaegselt kõiki kunstiliike, rõhutades reeglipärasust ja tasakaalu, lihtsust ja selgust 3 Arhitektuuris pääses maksvusele stiil, mis võttis eeskujuks antiikehitised nii üldlahendustes kui ka üksikasjades.. armastab klassitsism üle kahe korruse kõrguvaid sambaid ja sammasportikust (kreeka templi otsasambaid, talastikku ja viilu meenutavat väljaehitist). kasutati palju templitelt laenatud detaile - sambaid, mida kasutati valitsushoonete,
See tähendab, et ta juhatab oma vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole. TEMA ÕPETUS, TARKUS JA DIALEKTIKA : Arvatakse, et Sokrates pidas filosoofia ülesandeks õpetada inimest iseennast tundma. Sellest järeldus, et filosoofia pole mitte sõnadega mängimine või taevaste ja maiste asjade üle targutamine, vaid pigem elamise viis. Seepärast tegeles Sokrates eelkõige kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi. Nendeks voorusteks on näiteks õiglus, vaprus , vagadus, mõistlikkus ja teised, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu. Filosoofia peab andma inimesele selge arusaama sellest, mis on hea ja mis on halb, mis on ilus ja mis on inetu, mis on tõde ja mis on eksimus. Sokratese filosoofilised vestlused olid sihipärased ja metoodilised. Sokrates oli vestlustes alati juhtiv pool ning kasutas näiteks irooniat, püüdes leida
Neid võib ülendada voorustesse kaasates või neid võib vääratada pahede läbi. 7. Mida tähendab voorus? 8. Millised on nn peamised inimlikud ja jumalikud voorused? 7. Voorus on jääv, kindel kalduvus teha head. Ta ei võimalda inimesel mitte üksnes häid tegusid teha, vaid ka anda oma parimat. Kõigi oma meeleliste ning vaimsete jõududega pürgib vooruslik inimene heale. Ta püüab seda saavutada ning otsustab oma konkreetsete tegevuste puhul selle kasuks. 8. Peamisi inimlikke voorusi nimetatakse kardinaalseteks* voorusteks. Nende alla rühmituvad kõik teised voorused ja nad on voorusliku elu tugipunktid. Kardinaalsed voorused on mõistlikkus, õiglus, meelekindlus ja mõõdukus. * ld cardo = `hing, sagar' Jumalike vooruste puhul on vooruse allikas, ajend ja otsene objekt Jumal ise. Nad antakse inimesele koos pühitseva armuga ning nende läbi saadakse võime elada oma elu koos pühima Kolmainsusega.
Eneseväärikas inimene peab end ja on suurte asjade vääriliseks. Suure eneseväärikusega inimesed on auga seotud, sest väärikad hindavad enim au. Õnn Koos Platoniga leiavad, et õnn on teatud sorti tegutsemisvõime, aktiivne, mitte passiivne. Õnne tingimus on voorus (aga kas piisav?). Loomutäius on õnne olemuslik osa, kuid täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid. Riigimehe elu: poliitiline juht, kes rakendab õigluse, julguse, eneseväärikuse voorusi kogukonna hüvanguks, aga mitte oma eluks. Oma voorusi rakendab ta ebatäiuslikes olukordades (sõda nt). Filosoofi elu (eelistatuim): filosoof praktiseerib tarkuse voorust. Selle saavutanu, mõtiskleb maailma üle oma valguses. Jumalasarnane elu. Poliitika eesmärgiks (nagu inimeselgi) on õnn. Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse. Seega parim riigikord selline, mis tagab inimesele õnnelikema elu
,,Voorused on ihasid reguleerivad iseloomujooned, mis on keskmised kahe vastupidise äärmusliku iseloomujoone vahel." Äärmuslikud iseloomujooned ongi pahed. Äärmused: liiga palju või liiga vähe. Hirm või kirg on inimese loomulikud tunded. Hirmu kontrollivaks vooruseks on vaprus, kuid kui seda liialt maha surutakse, on äärmuseks hulljulgus, vastupidiselt on argus. Vaprus on keskmine. Tuleb leida kuldne kesktee. Ütleb, et inimesed käsitlevad tihti vapruse teise poolena argust. Enamik voorusi asetsevad kahe äärmuse vahel. Kuidas määrata, mis on vooruslik? See sõltub olukorrast, inimestest ja asjaoludest. Ütleb, et keskmine on see, mida peab õigeks tark ja loomult täiuslik inimene. Ütleb, et kuigi voorus on mingis mõttes keskmine, ei tähenda see, et tunded peavad alati olema tasakaalustatud. On olukordi, kus tuleb tunded (viha, kirg jne) välja näidata. Olukorra tõsidus määrab ära vooruse.
järjestuvad järgmiselt: faabula, karakterid, mõtted, sõnaline väljendus (tekst), muusikaline kompositsioon, lavaline miljöö. Tragöödia ja komöödia eristavaid kriteeriume Ajaloolisus (Aristoteles: tragöödia = midagi, mis on kas ajaloos või müütides olnud, komöödia = väljamõeldised); Moraalsed kriteeriumid (komöödia naeruvääristab pahesid, tragöödia kangelane seevastu kehastab voorusi Sotsiaalne seisus erinev; Isikute kõnestiil erineb (kõrgkeel või argikeel); Aines (heroilised saatused või isiklikud tegevused); Erinev lõpp. Tragöödiazanri nimetus ise (tragoidia) tähendab täpses tõlkes "sokulaulu" (tragos "sokk, sikk", oide "laul"). Tragöödiate lähteks peetakse Vana-Kreeka dionüüsiate, kultuslike pidustuste kõige pühalikumat osa: sokumaskides koori esinemist ditürambidega. Alates 6. saj e.m.a. lisandusid näitlejad.
”meetodit, põhimõtet või õpetust”. Hiinlaste meelest on tao mingit laadi jumalik tahe või seaduspärasus, mis reguleerib kõike olemasolevat. Teisisõnu öeldes ei uskunud nad mitte Jumalasse, kes on loonud universumi ja juhib seda, vaid saatusse, taeva tahtesse või lihtsalt taevasse endasse kui kõige põhjusesse. Millised näevad välja taoistid? Õpetuse alused Konfutsianismile vastupidiselt ei väärtusta taoism sotsiaalseid voorusi ega terve mõistuse ja mõõdukusega juhitud tasakaalustatud ühiskonda. Vägivalda eitatakse, sest see toob endaga kaasa vaid kahju ja hävingut. Dao`ga ühinemisele ei vii õppimine, vaid sisemine intuitsioon. Taoism keskendub üksikisiku suhtele maailmaga. Kui inimene on meditatsiooni abil muutunud Dao sarnaseks ehk saavutanud ühtsuse Dao`ga, siis on ta sisemiselt tugev, vooruslik. Tao tunnuseks võib olla pideva muutuse ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
