Samas ta on hädavajalik, et tagada korda ja rahu Seetõttu on riik (ka paganlik riik) osa Jumala plaanist Kristlik riik teostab õiglust kõrgeimal võimalikul määral Kristlik valitseja saab oma eeskujuga propageerida vagadust ja alandlikkust, teha "oma võimust Issanda teenri, kasutades seda tema kultuse levitamiseks suurimal võimalikul määral." 6. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast Valitsejad ülesanne? Seadused -> voorused Tõeline voorus: vaimne. Seega: kirik ülem riigist Ka valitsejate vooruse tasuks on igavene elu, mitte maised hüved 2 7. Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus "Õnn (felicity) on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene erinevatel aegadel ihaldab. [---] Ei ole olemas sellist asja nagu
(eudaimonia). Eriarvamused valitsevad inimeste vahel aga küsimuses, millist elu nimelt õnnelikuks pidada. Aristoteles osutabki, et inimene püüdleb erinevate hüvede omandamise poole, mida võib jagada kolmeks: 1. Välised hüved nagu söök, jook ja rikkus jms 2. Kehalised hüved nagu näiteks tervis 3. Hingelised hüved. Aristoteles on nõus, et inimene vajab õnnelikkuseks neid kõiki, kuid otsustava tähtsusega on siiski just hingelised hüved.Õnn on elu kooskõlas voorustega. Voorused ongi nendeks kohasteks vormideks, milliseks tuleks inimesel oma loomupärased püüdlused kujundada, et oma elusihti saavutada. Järelikult tuleb õnnelikkuse saavutamiseks kujundada ennast vooruslikuks inimeseks. Platoniga võrreldes torkab silma see erinevus, et Aristoteles ei tunnista individuaalse hinge surematust. Järelikult on üksikisiku õnnelikus saavutatav ainult siinpoolses elus. Õnnelikkust käsitletakse aga teiselt poolt just elu kui terviku karakteristikana
Noist meeste suurist püüdeist nüüd mõneti võib teha juttu. Burgundias kord võrsus üks üllas tütarlaps ja kuskil maal ei loetud teist võrdselt nägusaks; ta nimi oli Kriemhild, tast kasvas tore neid. Kuid sestap tema tõttu sai surma suur hulk sangareid. See kaunis piiga oli kui armas taevaand. Ta nimel kasvüõi elu eks mehed panustand. Üksainus iluilming - nii oligi ta just. Ta voorused veel tõstsid ka kogu naissoo ülevust. Kolm kuningat ta ihu ja au eest seisid head - üks - Gunther, teine - Gernot, ah, uhked uljaspead, ja Giselher, neist noorim, mees parem paremaist. Need olid tema vennad. Nad hoidsid igati noort naist. Suursugused nad olid ja loomult leebed, head, jõujaksult kordumatud ning valituimad pead. Burgundias see sündis, nii hüüti nende maad. Kord hiljem Etzelburgis veel imeasju tegid nad.
Viimased näidendid pilavad keskklassi ,,Kodanlasest naabrimees" laseb atslasel ennast alandada. Segadus küsimusse, kes on kes. ,,Arst vastu tahtmist" kedagi peetakse kelleksi teiseks. 1)karakteri koomika 2)situatsiooni koomika, 3)kõnekoomika. Säilinud on 32 näidendit. Molière lähenes oma eluvaadetes renessansile, mis idealiseeris täiuslikku, mitmekülgset ja vaba inimest, kuid tema ideaaliks jäi siiski tasakaal. Ta kangelastel puudusid ülimad voorused, sest Molière oli oma olemuselt realist. Ta ei tunnistanud teatrit, mis irdub kaasajast, kritiseeris lavakujude skemaatilisust ja kunstlikult väljamõeldud stseene. Tema püüe lavalise tõe poole oli ilmne, ehkki ta klassitsistlikud tegelased jäid paratamatult samuti üsna ühekülgseks ja staatiliseks. Naruvääristas üldinimlikke (nt ahnus) ja sotsiaalseid pahesid. Erinevalt eelkäijatest, kelle komöödiad olid enamasti itaalia ja
ARISTOTELES Aristoteles sündis 384 eKr Stageiras ja suri 7. märtsil 322 eKr Chalkis. Ta oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane ja Aleksander Suure õpetaja. Ta oli Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud tähtsat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelesel on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika), esteetikas, eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias. Aristoteles sündis Makedoonias Chalkidike poolsaarel Stageiras.Tema isa Nikomachos oli Makedoonia kuninga Amyntase õukonnaarst. On alust arvata, et õukonnaarsti koht oli perekonnas pärandatav. Aristotelese varajast haridust pidi see mõjutama, nii et kui Aristoteles 18-aastas...
tööd, aga nad otsivad parema palga ja tingimustega tööd .Töötus on mittevabatahtlik, kui inimesed, kes on kaotanud töö ja tahavad ning on võimelised tegema tööd pakutava palga eest, kuid sellegi poolest ei leia tööd. Töötuse kulud :Otsene kulu-SKP vähenemine. Kaudsed kulud: 1.Alahõive e koolituse kaotsiminek 2. Väiksem tööjõu mobiilsus 3. Sotsiaalne kulu 4. Osalise koormusega töö kasv. Töötaoleku voorused Vaba aeg Otsimise aeg Palganõudluse alanemine Tööturu poliitika Aktiivne tööpoliitika 1. Uute töökohtade loomine 2. Täiend – ja ümberõpe 3.Hädaabitööd Tööturuprogrammid Passiivne tööturupoliitika 1. Töötu abiraha 2. Stipendiumid 6) Reservatsioonipalk Kui inimene kaotab töö, siis hakkab ta tavaliselt uut töökohta otsima. Selleks tuleb tal teha mitmeid valikuid
Kuldne reegel – Tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehakse! Õiguste-kohustuste teooria: • Õigus: elule, vabadusele, privaatsusele, turvalisusele, omandile • Kohustus: olla aus, usaldusväärne, vägivaldsusetu, austada teisi Teleoloogiline: Vastavus teo tagajärgedega Utilitarism – suurim hüve suurimale hulgale Egoism: avar egoism (pikemas perspektiivis tegutseme omahuvist lähtuvalt) 3. Vooruseetika. (areetiline eetika) Moraalsed voorused: Ausus, heasoovlikkus, õiglus, kohusetunne, tänulikkus Meelekindlus, mõõdukus, tarkus, arukus, õiglus Mittemoraalsed: Vaprus, optimism, ratsionaalsus, enesekontroll, kannatlikkus, visadus, töökus, puhtus jne. 4. Eetiline egoism. Avar egoism (T.Hobbes) – pikemas perspektiivis tegutseme omahuvist lähtuvalt Psühholoogiline egoism - inimloomuses Universaalne eetiline egoism 5. Eetilise ettevõtte juhtimismudel.
vallutajatest rändkarjakasvatajate vastuseisust. Kolme tuhande aasta vältel pärast maailma loomist pidasid loov energia ja hävitav jõud lahingut. Zoroastristid usuva, et headuse lõplik võit saavutatakse viimases purustavas lahingus, millele järgenb kohtumõistmine. Ahura Mazdast saab valitseja, taevas ja maa ühendatakse. Igal inimesel on võimalus tugevdada headuse jõudu maailmas, et saavutada võit ja tagada koht taevas Jumala juures. Avesta järgi on õiglase inimese voorused seotud maaharimisega, abiellumisega sama usu esindajatega, mõõduka söömisega ja sallivusega (Andestamine - vaenlane tuleb muuta sõbraks). Kolm rängimat pattu on surnukeha põletamine, raipe söömine ja loomusevastane suguelu. Aga ka ususttaganemine, abielurikkumine, vägivald jne. Zoroastrismi sümbol on Faravahar. Tiivulised juhid (fravasid) on inglisarnased olendid, kes jälgivad iga inimest ja juhivad teda kogu elu. Usk igapäevaelus
Välisele(seisus, rikkus) anname ise väärtuse. 3. Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast Klassiühiskond, igaüks tehku oma tööd nii hästi kui võimalik. 3 inimtüüpi- need kes taotlevad 1.naudingut, 2.kuulsust 3.voorust. Poliitika eesmärk õnn, õige juht rakendab oma voorusi kogukonna hüvanguks. 4. Epikuurlased õnnest Õnnelik elu sõprade seltsis, poliitikast eemal. Ainus tõeline hüve on nauding, ainus halb on valu. Õnneni viivad voorused, ihade piiramine. 5. Augustinus õnnest ja poliitikast. Tõelised voorused on kristlastel, õnn on olla tänulik et voorusliku elu kaudu same õnnelikuks järgmises elus. Riik on pattu langemise tagajärg, tagab rahu ja korra, õige riik on kristlik riik, usku peab levitama. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast Õndus maapeal võimatu, kuid natuke õnne võimalik, seadused suunavad inimest headuse poole, kõrgeim voorus on vaimne voorus, kirik kõrgeim. 6
a) põhiprobleem Põhiprobleemiks oli Hamleti viha oma onu vastu, kes koheselt peale Hamleti isa surma kroonile tõusis ja üritas Hamletit kõrvaldada, kuid Hamlet omakorda üritas välja selgitada, kas Claudius on tema isa mõrvar. b) 2-3 kõrvalprobleemi. Kuninga nõuniku püüdlus tõestada, et Hamlet on hullunud. Ka kuninga enda püüdlus prints oma teelt eemaldada. 3. Kes oli Hamlet? Iseloomusta teda, loetle ja rühmita head ja halvad iseloomuomadused, nõrkused ja voorused. Kommenteeri iga loomuomadust, lisa näide. Hamlet oli Taani kuninga poeg. Ta oli suhteliselt tasakaalukas, kuid vahepeal tahtis teha kaalutlemata otsuseid. Kui ta sai oma isa vaimult teate, et Claudius oli see, kes ta isa mõrvas tahtis ta kohe joosta kätte maksma. Ta oli ka sügava mõtteline inimene. Ta alati arutles iseendaga läbi kõike toimuvat. 4. Kes olid Hamleti sõbrad, selgita nende omavahelisi suhteid.
Päikeselinnas on tarkuseringid, esimese ringi sisemise seinale on kantud kõik matemaatilised figuurid-rohkem, kui neid tundsid Eukleides ja Archimedes. Välimisel seinal on maakaart, mille juures on tabelid kõiksugu rahvuste riietuste, kommete ning seaduste kohta. Teises ringi sisemisel seinal on nii pildid kui ka näidised kõikidest mineraalidest ja metallidest. Välimisel seinal igasugu järved, mered, jõed, veinid, õlid ja teised vedelikud, nende päritolu, voorused ja omadused. Kolmanda ringi sisemisel seinal on reas kõik maailmas leiduvad taimed ja puud. Lisaks kasvatakse iga liigi ühtse esindaja rõdudele suurtes savipottides, juures seletused, kust need esimest korda avastati. Neljanda ringi seintel on maalitud kõik linnud koos omadustega. Veel on seal igasugu roomajaid, madusid, draakoneid, usse ja putukaid. Viienda ringi seintel on aga maismaloomi. Kuuendal ringil asetsevad kõiksugu käsitööd, nende leiutajad ja viisid, kuidas neid
Advokaadil on keelatud tegutseda kutsealal, mis on vastuolus advokaadi kutse-eetika nõuetega või sõltumatuse põhimõttega või mis on muul viisil sobimatu advokaadi kutsega. Advokaat valib kliendi poolt antud volituste piires kliendi huvide kaitseks vajalikud seadusega kooskõlas olevad viisid ja vahendid. Suhe kliendi ja advokaadi vahel saab põhineda usaldusel vaid siis, kui advokaadi au, ausus ja väärikus on väljaspool kahtlust. Advokaadi jaoks on need traditsioonilised voorused kutsealased kohustused. Advokaadil on õigus otsustada, kas ta võtab õigusteenuse saamiseks pöördunud isiku ülesande vastu või mitte. Advokaat peab alati tegutsema kliendi parimates huvides, eelistades 4 kliendi huve advokaadi enda ja kolleegide huvidele. Ta on kohustatud nõustama ning esindama oma klienti viivitamatult, kohusetundlikult ja asjakohase hoolega.
Rousseau suri 2. juulil 1778 Pariisi lähedal Ermenonville'is. 3 Teosed Essee ,,Arutlus teadustest ja kunstidest" 1750 Selle esseega näitas Rousseau, kuidas teaduste ja kunstide progress on viinud moraali igakülgse riknemiseni. Tema sõnul on kultuur küll loonud erinevaid väärtusi, kuid enne kultuuri olime loomulikud ja lihtsad inimesed. Praegu on teadus ja kunst jõudnud küll teatud saavutusteni, kuid nüüd ei huvita moraalsed voorused enam kedagi. Üldine progress pole inimest sugugi paremaks teinud, vaid vastupidi, luksus ja jõudeolek on kinni makstud orjusega, lihtsa rahvaliku moraali asemele on tulnud ohjeldamatus ja haritlased muigavad nende üle, kellel veel üldse miskit püha on. Ühiskondlikud olud on muutunud ebaloomulikuks, sest nad ei vasta enam loomulikule õigusele ega loomulikule moraalile; kogu tsivilisatsioon on eksitee. Essee sai auhinnatud Dijoni Akadeemia poolt.
Inimene võib ka teada, et mis on hea, kuid samas kurjalt või valesti käituda. Keskaja arutlused vabast tahtest inimene saab valida hea ja kurja vahel. Saab vaielda sellel teemal. Hippokrates läks ajalukku oma arstieetika tõotusega. Tähendab seda, et teatud elukutsete sooritamine nõuab ettevalmistust, aktsepteerimist, vastutuse võtmist tegutsemise eest. Kutseeetika alus. Aristoteles tema raamat ,,Nicomachose eetika". Leiutas vooruseeetika. Voorused on omadused, mis asuvad inimese äärmuslike iseloomuomaduste vahel. Argus ja hulljulgus äärmused, vaprus vahepealne. Sel viisil töötas välja vooruste eetika. Seotud see ka ,,kuldse keskteega" vooruslikkus. Peamine hüve, mille suunas inimene liigub, on õnn. Inimene tahab olla õnnelik ja omada õnnelikku elu. Inimene jõuab selleni: algab kasvatusest saab kasvatada halvaks või heaks. Kui inimest kasvatada nii nagu ta tahab, siis on pahasti. Lapse tahtele allumine absurd
Koostas 1. maailmakaardi. See ei ole väga täpne, praegu alles. Väitis, et Päike ja Kuu tiirlevad ümber Maa. · Aristarchos heliotsentriline maailmapilt: Päike ja tähed seisavad paigal, Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber Päikese. Teater kaotas senise tähtsuse, kuna põhiteema linnriikide poliitika lahkamine kadus. Komöödiate kirjutamine jätkus. Esile kerkis luule Aleksandria luule. Filosoofid mõtisklesid millised voorused teevad inimesest hea kodaniku, kuidas peaks riik kodanikes neid voorusi kasvatama. Nende keskuseks kujunes Ateena, peaküsimuseks sai, kuidas saavutada hingerahu, st kuidas vabaneda hirmudest ja muredest. Kolm koolkonda: · Küünikud Kreeka keeles Kyned ,,nagu koer". Nende seisukoht oli, et hingerahu saabub, kui sa midagi ei soovi. · Epikuurlased toetusid Demokritose atomistika teooriale, mille kohaselt maailm koosneb tühjusest ja selles liikuvatest aatomitest.
olgugi et Tatjana tunnistas, et ta ikkagi armastab Oneginit. Jevgeni lahkus Tatjana juurest: ,,Me siin ei sega mu kangelast, kes lugejal nii tuhiseva taeva all kaob silmist kauaks ... igavesti." ,,Jevgeni Onegini" puhul on tegemist teosega, mis kuulub Vene kirjandusklassikasse. Puskini eesmärgiks oli kirjutada hinge enneaegsest vananemisest, ükskõiksusest elu ja selle nautimise vastu. Värssromaan ei sisalda läbinisti negatiivseid ja positiivseid tegelasi, igaühel on oma voorused ja puudused. Sellega jõudis Puskin realismi, millele viitab ka teose tegevustiku kujutamine kaasajas. Erakordseks tollastest teostest teeb ,,Jevgeni Onegini" intrigeerivaks ka selle lõpp inimesed lähevad lahku elusatena.
Tegelikult ei pruugi see nii olla. Keskaegsetest arutlustest vaba tahte kohta võib järeldada, et see on vale, kuna inimene valib ise, mis on talle hea võib halb. Ettevalmistus, vastutusvõime, ühiskonna aktsepteerimine on kutse-eetika alused (Hippokratese arstieetika). Vooruste eetika Vooruste eetika pärineb Aristoteleselt, eriti oma teosega ,,Nicomachose eetika", mis tegeleb vooruste eetikaga. Voorused on omadused, mis asuvad inimese äärmuslike iseloomuomaduste vahel. Äärmus on näiteks hulljulgus ja teine äärmus on argus nende kuldne kesktee ja voorus on vaprus, mis on hea ja õige. Vooruste eetika kohaselt on peamine hüve, mille suunas inimene peaks liikuma, õnn ja õnnelikuks saamine. Inimesed tahavad elada õnnelikku elu. Kõik algab kasvatusest, sest laps võib olla nii hea kui halb ja kasvatusest oleneb, kas ta on tulevikus hea või halb. Kui last
Vooruseetika juured on antiik-Kreekas, mil keelest ja tähendab tava, või komme. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada pea kogu eetika oli vooruseetika. Vana-Kreeka eetika keskne küsimus oli, millised on inimestes need voorused, mida täiustades saavutatakse harmooniline ja õnnelik elukorraldus polises. Aristotellikus moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid)
Kuivõrd erinevalt Platonist ei tunnista Aristoteles indiviidi hinge surematust, siis üksikisiku õnnelikkus on võimalik vaid siinpoolses elus. Kas inimene on tegelikult elanud õnnelikuna, saab selgeks alles elu lõpus, isegi järeltulijate käekäik on selles hinnangus oluline. Kõige täiuslikum õnnelikkus on autarkiline, iseenda loodud, maailmast maksimaalselt sõltumatu, õnnelikkus. Aristoteles eristab dianoeetilisi (dianoia aru) ja eetilisi voorusi. Dianoeetilised voorused on teoreetilise tegevuse voorused ja neid saab kujundada üksnes õpetamisega. Eetilised (ethos tavade ja kommete kaudu kujundatud eluviis) voorused kujunevad inimese sotsialiseerimise protsessis kooseluliste tavade ja kommetega harjudes; need, erinevatel rahvastel erinedes, peavad andma inimeste loomupärastele püüdlustele (vaadeldavas olukorras Aristotelese käsituses - mateeriale) kohase vormi. Eetiline voorus kujutab endast vastavalt tema eetika
või tunnetuslik hoiak, mille alusel kujunes sajanadi keskpaiku uus kirjandussuund realism. See vastandus oma eelkäijale-romantismile. Püüti kujutada tõelisust nõnda, nagu seda näevad tavalised inimesed. Realismi kui üldise loomingusuuna või- tüübi arengusse on andnud oma osa paljude eelnevate ajastute kirjanikud ja kunstnikud. Juba antiikkirjanduses võib täheldada mitmesuguseid realismi vorme: jumalatel ja titaanidel olid kõik inimlikud voorused ja pahed, väärtused ja puudused, samuti on tõetruult kujutatud tolleaegset tegelikkust. Realismi tunnusjooned: sotsiaalsus, tõepärane pilt tegelikkusest, täpne, usutav, elutruu miljöö, sündmustiku asjalik ja rahulik kulg, teoste ülesehituses arvestatakse vaid nähtavaid fakte ja nende omavahelisi suhteid, mida õpitakse tundma kogemuste kaudu, ühiskondlike olude kriitiline käsitlemine, oma kaasaja elulaadi ja kommete analüüs, objektiivsus- autor
Osalt modernistliku maailmavaate eetikareeglid Postmodernistlik tänapäevane maailm Modernistliku alusega bioeetika, mis põhineb reeglitel ja normidel, käskudel ja keeldudel vastandub mõnes osas postmodernistliku ühiskonnaga, mis .... .... eeldab isikuvabadust ja sellega kaasuvat moraalsust ja kõlbelisust, mitte reegleid. Eeldus on, et inimene ongi moraalne ja ei ole vaja piiravaid ja reguleerivaid käske Postmodernistlikud bioeetilised voorused Humanism - inimese ja inimlikkuse väärtustamine ·Pühendumus ·Usaldus ·Empaatilisus ja kuulamisoskus ·Ausus ja tõe ütlemine ·Suunamine ja juhendamine ·Ravitsemine ja hoolitsemine ·Julgustamine ja toetamine ·Jagamine teistega Üksikisiku vabadus kui väärikuse mõõdupuu · Inimese väärikus eeldab selle tunnustamist · Igaühel on isiklik ja privaatne ala, mis on puutumatu. Inimesele on omane vajadus tunda, et ta teeb temale
1.Kuidas määratleda filisoofiat Ruselli järgi? Ruselli järgi filosoofia on eikellegi maa-teaduse ja teoloogia(usuteaduse) vahel.Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei suuda vastata.Spekulatsioon –nii ja naa pidi arvamused, millised on vabaduse piirid- ei ole võimalik mõõta.Teaduse sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte jumalal (autoriteedile) 2.Milles peitub filosoofia väärtus. Filosoofia väärtus peitub – peale instrumentaalsete, vahendid millega midagi saavutatakse(raha) , mille abil me midagi tahame saavutada, on olemas ka väärtused omaette-iseseisvad väärtused. Filosoofiaga tegeldakse tema enda pärast, pakub naudingut, uusi huvisid, eneseteostamise võimalusi. Filosoofial on praktiline väärtus, tema filosoofiline analüüs tasandab teed üksteise ja ka iseenda paremale mõistmisele, paneb meid kriitiliselt mõtlema ja suhtuma paremale arusaamisele ja selle abil muudab meid...
Kui lahingus on surm silme ees, piisab mõõga otsapidi maasse torkamisest ja altar pühade reliikviatega on olemas. 4. RÜÜTLIKASVATUSE ÜLDVAADE EHK KOKKUVÕTTE. 5 Rüütlit kasvatati elukutselisek sõdalaseks. Tema põhilise väljaõppe moodustasid füüsiline vastupidavus, osavus relvade käsitsemisel ja isiklik vaprus. Rüütli voorused olid: hea mõõga- ja odakäsitsemisoskus, ujumis- ja ratsutamisoskus, jahipidamine ja vibulaskmine, tantsimine ja luuletamine ning hiljem ka prantsuse keel. Just rüütel oli eriti tundlik seisusliku uhkuse ja päritole osas. Rüütlit kasvatati rüütli aukoodeksist (aukoodeks toetus kristlikele põhimõtetele) lähtudes, iseasi, kui palju seda tegelikkuses järgida suudeti. Kasvatus oli päris karm. 7 aastane poiss saadeti kodust võõrasse keskkonda. Paaži (7-14 a.) ja relvakandja (14-21 a
Feodaalsüsteemi areng Sündis karolingide ajal, kujunes lõplikult välja aastal 1000. Alates 11. saj, said vasallid üha suurema võimu oma lääni üle (kujunesid päritavaks). Vasallivanne - žestid jms põlvitamine + sümboolne ese. Linnus - feodaalse ühiskonnakorraldse keskus Rüütlimaailm 12.-13. sajand Varem olid sõjaväe aluseks talupojad, Karolingide ajal ratsarüütlid. Kallis varustus, aeg, võimalused treenimiseks. Au sees voorused: truudus, vaprus, ausus, head kombed. Turniir- rüütellik pidustus. Jahipidamine. Rüütlite ja kiriku vahel suhted tugevnevad. Kirjanduslik pärand. Südamedaamid. Rüütliväe allakäigu põhjustas tulirelvade kasutuselevõtt 14. sajandil, majanduslangus Elu maal ja linnas Keskaegse Euroopa õitseng/kuldaeg - 11.-14.saj (põhimõttelisetl Kõrg-Keskaeg) Kasvasid linnad, elavnes kaubandus, arenes põllumajandus ja käsitöö. Rahvastik kahekordistub
seetõttu nähti just riigi huve oma elanikonna harimisele. Kuulsate filosoofide mõtted ideaalriigist nägid ette riiklikult organiseeritud haridussüsteemi loomist kus hariduse omandamine ( alghariduse) on kohustuslik ja kõigile kättesaadav. Tegelikkus aga peegeldas ükskõiksust hariduse vastu ja peeti pigem eraasjaks oma lapsi harida ja nende eest maksta. Kreeka õpetaja püüdis õpilastele selgeks teha mis on põhilised voorused ja milline on eetiline olemine, nii et riigil oleks inimesest kasu. Kasutati palju just vestlusvormi ja sokraatilist meetodit- dialoogi. Tähtis oli õpilases äratada see miski mida ta võiks nimetada endaks. Saada iseendaks! Rõhutati noore inimese harmoonilist arengut kus keha ja vaim arenevad võrdselt ja üksteist toetavalt. Samamoodi oli tätis õpilase ja õpetaja vaheline suhe mis määras palju õpetamisprotsessi kulgu ja tagajärgi, räägiti niiõelda platoonilisest armastusest
päritoli, välimus). Kuid o keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi(,,Poliitika"). Stoikud: õnn ja voorus on kattuvad mõisted. Voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik tunnetus me peame aru saama, mis on hüved. Tõeline hüve on ainult see, mis on seesmiselt, oma loomult hea. Tervis, nauding, ilu, rikkus, kuulsus ei ole tõelised hüved, sest nende väärtus põhineb sellel, kuidas neid kasutatakse (neil endil puudub sisemine väärtus). Voorused on seesmiselt head. Tõelised voorused on meie tegutsemisviisid (õiglus, mõõdukus jne). Õnn tähendab stoikude jaoks kindlust hüve omamises, ent ainult tõelise hüve omamises saab olla kindel (kõik välised hüved on meist sõltumatud, meie kontrolli al väljas ja me võime nad vastu enda tahtmist kaotada; seesmised hüved, mõtlemine, tunded jne, neid saame kontrollida nende omamises saame olla kindlad
tõekspidamistes kahtlevatel õpilastel. Õpetaja on ka hea psühholoog ning innustab kõiki õpilasi oma arengupotsensiaali realiseerima ega andu oma vahetutele emotsioonidele. 20. Millised on põhilised meetodid ja võtted õpitava väärtustamise suurendamiseks välise motiveerimise teel? Välise motivatsiooni kujundamise strateegiate olemus Nimetada kolm põhilist meetodit ja kirjeldada neid Lähenemise voorused ja puudused Välise motiveerimise strateegiad ei suurenda oseselt õpitava väärtust, vaid seostavad õpitulemuse õpilaste poolt väärtustavate tagajärgedega. Olulisemad õpilaste välise motiveerimise strateegiad ongi 1- kõikvõimalikud tasustamisviisid ( õpilasi informeeritakse selle saamisest enne tegevuse sooritamist, mõtlemist nõudvate ül puhul
sattumine (ning vähem hukkamõistmine) ja süütunne teistele tekitatud kahju pärast. Postkonventsionaalne moraal: 5. aste. Inimõigustele ja ühiskondlikule heaolule põhinev moraal; tegevuse suunavaks aluseks on austav suhtumine kaaskodanikesse (ühiskonda) ja iseendasse. 6. aste. Universaalsed eetilised printsiibid; tegevust suunab soov toimida vastavuses oma kõlbeliste tõekspidamistega. 17. Kohlbergi teooria voorused ja puudused. Tema formuleeritud arenguastmed näivad siiski kehtivat. Puudused: Euroopa kultuuri keskne, kõrgeima kõlbelise arutluse taseme saavutab vähem kui 5% inimestest, pöörab vähe tähelepanu naiste kõlbelise teadvuse kujunemise eripärale, kõlbelise otsustuse nõrk seos reaalse kõlbelise käitumisega. 18. Väärtusõpetus ja kõlbeline kasvatus koolis. Süvenenud veendumus, et väärtusõpetus ja kõlbeline kasvatus peaksid toimuma varjatud ja mitteformaalse õppekava alusel.
Õpilaste eduootuse vaatlemisel eesmärgiorientatsioonide tähenduses jaotuvad õpilased kahte suurde gruppi: 1)need, kelle jaoks õppimine on sisemiseks väärtuseks ja kes õpivad teadasaamiseks ning 2) need kelle eesmärgiks on efektse väljundi demonstreerimine, kuid õppimise sisuline külg on teisejärgulise tähendusega. 4. Õppetund, kui õppetöö organiseerimise põhiühik. Gagné õppeühiku mudel. Selle rakendamise voorused ja puudused õppetöö kavandamiseks ja läbiviimiseks. (8.2) Õppetundi saab defineerida nii ajalise kestusena kui ka tema õpetamise ühikuna. Õppetund on enamasti koolides 45 min.( see võib varieeruda riigiti v kooliti). Selline õppetöö arvestuslik ühik võimaldab hästi planeerida kooli tööd õppeaine sisulisest küljest peaaegu sõltumatult. Sellel on ka omad puudused: mõnigi kord tuleb õpetajal kasutada teema õpetamiseks mitut
üksikisikutega on kiindumus kaduvasse (Looja arvelt). Selleks, et enesekeskseid inimesi (langenud inimene on konfliktne) ohjeldada vaja tugeva kuningavõimuga maist riiki. Taevalik armastus, Jumala-armastus ja ligimese armastus jumalas on puhas armastus ning püüdlemine Jumala poole; iseenda põlgamine; üleüldine armastus kõigi vastu. Taevane riik on täiuslikult harmooniline kogukond. Õnnest ja poliitikast Tõelised voorused vaid vagadel inimestel, kes uuestisündinud Kristuses. Kuid ka nemad pole kaitstud maailma hädade eest surelik inimene ei saa kunagi tunda rõõmu suurimast hüvest (õnnest). Nad aga saavad oodata ja loota. Seega nende õnn on olla õnnelik lootuses. Riik on patu tulemus ja ajend (inimese võimuiha ja vägivaldsus), aga samas hädavajalik, et tagada korda. Seetõttu on riik osa Jumala plaanist. Kristlik riik teostab
Maailma religiooni konspekt Maria Kull 12.a Konspekt: Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud messias. Enne ristilöömist sõi Jeesus oma jüngrite seltsis viimse õhtusöögi (Püha Õhtusöömaaeg). Seda õhtusöömaaega taasesitavad kristlased leiba ja veini (mõnes konfessioonis viinamarjamahla) tarvitades erilisel kiriklikul tseremoonial, mida nimetatakse armulauaks või pühaks õhtusöömaajaks. Tähtsaimad pühad on jõulud, ülestõusmispühad ja nelipühad (kiriku sünnipäev, Püha Vaimu väljavalamine). Pühad tekstid: Kristlik Piibel koosneb kahest osast: Vana Testament sisaldab kanooniliselt (vähemalt) 39 teksti ajast kuni mõnisada aastat enne Jeesuse sündi, Uus Testament 27 teksti, mis on põhiosas valminud mõne sajandi jooksul pärast Jeesuse sündi. Kirikuisad: Augustiinus - idee pärispatust. Sakramendid:...
Lisaks jutustatakse sellest, kuidas on tekkinud loodusnähtused, ühiskonna korralused ja usundilised tavad, kuidas on tekkinud maailm. Kreeka mütoloogia lõplikus kujunemises etendas mükeene ajajärk määravat osa. Tähtsamate kreeka müütide tegevuspaikadeks on kohad, mis esinevad mükeene kultuuri keskustena. (Kleis 1980:26) Kreeka müütides on põhilisteks tegelasteks surematud jumalad, kes esinevad inimese kujul ja kellele on ka omistatud inimlikud voorused ja pahed ning surelikud heerosed ja kangelased, kes olid muistsed sugukonna- või hõimujuhid, linnade rajajad jt. Ei välistata, et kreeka heeroste seas leidus reaalseid ajaloolisi isikuid. (Kleis 1965:18) Kreeka jumalad: Jumala nimi Jumala ülesanne Jumala seos Zeusiga Zeus peajumal Hera abielukaitsja Zeusi õde ja abikaasa
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud tunnuste vahel. 2) Eksperim...
kohustus, üldine kehtiv seadus, hea tahe 5. Klassikaline kristlik eetika 10 käsku DEONTOLOOGILINE (alternatiiv utilitarismile) Eesmärk Formuleerida printsiibid, millele peaks vastama õiglase ühiskonna põhistruktuur. Deontoloogilise eetika puudused: · Jätab loomuliku headuse printsiibi välja, puudub motivatsioonikomponent · Paindumata ja ei arvesta moraali ühiskondlikku konteksti ja autonoomiat · Põhineb iganenud teoloogilis-juriidilisel mudelil Vooruseetika. Moraalsed voorused Mittemoraalsed Ausus, heasoovlikkus, Vaprus, optimism, ratsionaalsus, Õiglus, kohusetunne, tänulikkus enesekontroll, kannatlikkus, visadus, Meelekindlus,mõõdukus,tarkus, arukus, töökus, puhtus jne. õiglus Eetiline relativism: 1.Tegude moraalne õigsus varieerub ühiskonniti ja sõltub kultuurist. Puuduvad universaalsed moraalistandardid, mis oleksid kehtivad kõikidele indiviididele igal ajal. 2
tegutsemine viisil, et sellest võiks saada üldine seadus, et igaüks võiks käituda samal viisil, teiste väärtustamine, teiste kohtlemine eesmärkidena, mitte vaid vahenditena, tegutsemine viisil nagu elaksime ideaalses maailmas. · Õigused ja õiglus (J. Rawls) võrdsuse, valiku vabaduse, ja õigluse printsiibid, ressursse tuleb kasutada efektiivselt ja tulemuslikult. · Vooruste eetika (Aristoteles) Üldised inimlikud voorused äritegevuses, voorused seoses äritegevusega, organisatsioonide ja juhtimisega, eesmärk on areng juhina ja organisatsiooni arendamine, käitumine viisil nagu käituvad vooruslikud inimesed, püüdlemine täiuslikkuse poole. · Hoolimise eetika (C. Gilligan) vaadatakse (peetakse oluliseks) isiklikke suhteid ja teistest hoolimist, teise perspektiivi lisamine.
Tuleb käia keskteed, hoiduda äärmustest. Pärast Kong Fuzi surma sai õpetuse edasiarendajaks Mencius (Mengzi). Tema mõtiskles selle üle, milline on inimene oma loomult. Leidis, et inimene on loomupäraselt hea, kuna tal on sünniga kaasa antud 4 voorust 1. talle omane kaastunne 2. tagasihoidlikkus 3. piinlikkuse tunne 4. oskus tõde valest eristada Ühiskond on süüdi, et inimene muutub halvaks ehk kurjategijaks, kuna ta hävitab need voorused. Teine edasiarendaja oli Zhuangzi, kes väitiss, et inimene on loomult kuri, aga teda tuleb kasvatada ehk temaga tuleb tegeleda. Ghandi arvates on nt inimese sees ,,tierkeit" ehk loomalikkus. Konfuutsiuse õpetus kaotas kohustusliku tähenduse 1911-1912, kui Hiinas toimus revolutsioon ja keisrivõim asendus vabariiklusega. See muutus siis lihtsalt hiinalikuks õpetuseks. 1949 algab uus epohh (ajajärk, ajastu) Hiina ajaloos. Lõpeb kodusõda kommunistide võiduga.
et oleks alati inimene käepärast võtta, kui tuleb riiuhimu. (lk. 241) Nii imelik oli mõelda, et ole vana või noor, mees või naine, revolvriga või ilma, ikka jahtud ühteviisi, kui saabub surm. (lk. 277) Kui härra tönnib ees, siis peab teenija järele tönnima, sest muidu võidakse pahaks panna, et ta ei tunne sakste hädale kaasa. (lk. 282) Midagi pole võimatu, niipea kui inimene hakkab sellest kord tõsiselt mõtlema. (lk. 289) Meestele meeldivad just meie vead, mitte voorused, sellepärast olemegi kõik nii halvad. (lk. 304) Vabadus on raha. On raha küll, siis jätkub ka vabadust. Vaadake Venemaad. Tsaari ajal oli seal raha laialt ja kes kaebas siis vabduse puuduse üle? Põrandaalune, sest temal polnud keisrite, kuberneride ja kindralite tapmiseks küllalt raha. Tapmine on üldse väga kallis lõbu, kui seda toimetada kultuuriliselt. Aga inimene, võrukael, tahab, et kui tappa, siis tingimata kultuuriliselt
Tema järgi on universum lõplik ning maad ümbritsevad kontsentrilised taevasfäärid. Bioloogias kirjeldas Aristoteles ning püüdis klassifitseerida taimi ja loomi, uuris nende arengut ja eluviise. Tema käsitlustes leidub võrdleva meetodi algeid. Oma pedagoogikas jagas Aristoteles kasvatuse kehaliseks, kõlbeliseks ja vaimseks, tähtsustades eriti kaht viimast. Aristotelese eetika on eudaimonistlik. Selles on keskne voorusõpetus. Voorused jagas ta vaimseteks ja tahtelisteks. Õigluse sidus Aristoteles võrdsuspõhimõttega, kuid orjanduse pooldajana taotles ta võrdsust olemasolevate klasside ja ühiskonnakihtide piires. Esteetikas käsitas Aristoteles kunsti jäljendamisega. Ta püüdis kunste liigitada ja määrata kunstiliikide ühiskondlikku tähendust. 4
Aristotelese eetika see ei ole normatiivne õpetus, st ta ei ütle, mida tuleb teha või mida mitte vaid kirjeldab õnnelikuks eluks vajalikke tingimusi. Elu eesmärgiks on õnnelik elu. Selle all mõistab ta vaimset tööd. Inimesena on vaja hoolitseda ka keha eest, kuid niipalju, et ei oleks vaja kehale erilist tähelepanu pöörata. Inimese teod on vabatahtlikud ja nende eest tuleb ka vastutada. Sunnitud tegude eest ei pea. Teadmatuses tehtud tegude eest aga vahel küll. Voorused jagab ta kahte rühma: ratsionaalsed ehk mõistlikud voorused eetiline loomutäius ehk kuldse kesktee otsimine Voorus: loomutäius: pahed (kuldne kesktee) liialdus: puudus: hirm vaprus argus hulljulgus raha andmine mõõdukas raiskamine koonerdamine KLASSIKA JÄRGNE PERIOOD
hüveks on võimalikult täiuslik mõistuspärane toimimine kogu elu jooksul 2. Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Aristoteles: loomutäius on õnne olemuslik osa, ent täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid. Platon: annab erinevatel eluetappidel erinevaid vastuseid (varase Platoni arvates on õnneks vaja ka väliseid hüvesid, hilise Platoni arvates piisab voorusest). Stoikud: Peamised voorused on õiglus, mõõdukus ja julgus. Tervis, nauding, ilu, tugevus, rikkus, kuulsus ja kõrge sünnipära ei ole hüved, sest nende väärtus sõltub sellest, kuidas neid kasutatakse. 3. Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast Riigimehe elu: riigimees on poliitiline juht, kes rakendab õigluse, julguse, eneseväärikuse voorusi kogukonna hüvanguks, ta ei suuda aga rakendada tarkuse
Põhiseisukohad: Tähtis pole teha õigeid asju, vaid omada õigeid motiive, emotsioone. Oleme vastutavad oma iseloomu eest, saame seda kujundada. Me ei pea mitte ainult tegema head, vaid ka armastama head. Pole tähtis, mida ma teen vaid milline olen. Pole tähtis vaid see, kas inimene räägib tõtt, peab lubadusi, ei puutu võõrast vara, vaid ka see, et tal puuduks kiusatus seda teha. Kui inimene on aus, on tal seadumus head teha. Inimene on aus, sest tal on selline iseloom. Voorused avalduvad toimepandud tegudes. Häid tegusid teevad vooruslikud inimesed- see tõenäosus on suur. Voorused on primaarsed, olulised tegudest sõltumatult. Tuleb nautida hea olemist!!
Varane Platon: ei, hiline: jah Aristoteles loomutäius on õnne olemuslik osa, kuid täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid: · head teod nõuavad vastavat varustust · keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi Kas voorusest piisab õnneks? Stoikute vastus (Cicero, Seneca, Marcus Aurelius) · voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik tunnetus ehk õige arusaam sellest, mis on hüve, kuidas voorused ja hüved seonduvad · tõeline hüve on see, mis on oma loomu poolest hea. Kas tervis, nauding, rikkus, sünnipära on loomu poolest head? ei ole, sest väärtus sõltub sellest, kuidas ja milleks neid kasutatakse. Tõelised voorused on tegutsemisviisid: õiglus, mõõdukus, julgus on seesmiselt head · Õnn tähendab kindlust hüve omamises, ent ainult tõelise hüve omamises saab olla kindel
Teos räägib ühes puuraiduri vaeses peres elavast kahest lapsest, poisist ja tüdrukust, kes peale ühte toredat unenägu vaatavad maailma hoopis positiivsema pilguga, kui varem. Esimeses peatükkis "Puuraiuja majake" kirjeldatakse raamatu peategelasi: kümneaastast poissi Tyltyl-i ja tema kuue aastast õde Mytyl-i. Tyltyl oli südamlik ja tore poiss. Mytyl oli väga arg, ning iga pisemgi asi võis teda nutma ajada, temas peitusid aga ka juba kõrgemad naiselikumad voorused, ta oli armastav ja väga kiindunud oma venda. Puuraijurite perekond asus täpselt lossi vastas, kus elasid rikkad. Lapsed alati vaatasid, aknast välja, kuidas rikkad lapsed lõbutsevad ja saavad kingitusi. Kuid see lugu saab just alguse jõululaupäeva õhtust. Ema oli tulnud Mytyli ja Tytyli magama panema, suudles neid, ning see järel läks oma tuppa. Ema oli kurb, sest taadikesel ei olnud halva ilma tõttu võimalik metsatööle minna ja selletõttu ka polnud raha, et
Planeerimine tundub loogiline ja tõenäosus sellest olla effektiivne tundub täielikult usutav aga otsustav kogemuslik tõendus on selgelt puuduv hoolimata uuringud korduvalt üritavad tuvastada tõendeid äri tõusvast edust mis tuleb strateegilisest plaanimisest. Võibolla strateegiline plaanimine on vastuolus terminitega. Planeerimine on põhiliselt bürokraatlik protsess et seda hästi teha see nõuab organisatsioonil olema parimad administratiivsed voorused. Strateegia jällegi teisest küljest on põhiliselt ettevõtlik isegi oportunistlik ettevõtlik äril ebatõenäoliselt ei pühenda palju jõupingutusi planeerimisse. Juhtimine eesmärkide kaudu 6 1. Strateegia eesmärk. Intuitiivselt võib paista silmnähtavalt et strateegia on ainult väärt seni kuni aitab kaasa äri tasuvusele. Samal ajal on see võrdselt silmnähtav et strateegia on pikaajaline termin ja
1. Materiaalne põhjus ( nt klaasist vaas läheb katki, kui maha kukub)sest on õrn. Plastikust vaas ei lähe katki 2. Formaalne põhjus ( nt koer haugub sest see on tema olemus, koer ei näugu) 3. Tegevuse põhjus ( inimene kissitab, sest päike paistab silma 4. Eesmärgiline põhjus ( õpilane läheb ülikooli, et saada targaks) Inimese tegevuste siht ja mõte on õnn. Loomutäius inimene realiseerib kogu oma potentsiaali. Mõistuslikud ja kombelised voorused. Aristotelese riigiteooria ideaalne riigikord on aristokraatia( paremate võim) ja demokraatia segu. Keskaeg 476 1492 ( läänerooma viimase kreisi kukutamine Kolumbus avastas ameerika ) 5-15 sajand Irenaeus Sündis 2.saj. p.Kr. Keskajaeelne filosoof. Elas enne keskaega aga mõtetes oli keskajas. Sündis tänapäevases Väike-Aasias, tänapäeva linn Izmir. Keiser Nero valitses/elas enne Iranaeust. Nero käskis õpetajal enesetapu teha ja ta tegi ka.
52. Palun nimeta vähemalt üks antiikajast pärit ja üks kaasaegne vooruseetik! Aristoteles, Alasdair MacIntyre, Richard Taylor, Elizabeth Anscombe 53. Milles nähakse vooruseetika peamist puudust? Puhas vooruseetika ei võimalda vastata küsimusele “Mida on õige teha?”, vastatakse “Tee seda, mida teeb vooruslik inimene!” Küsides, kes on vooruslik inimene, vastatakse “Inimene, kes teeb õigeid asju”. Puudub kriteerium, mille alusel midagi vooruseks pidada. Mis on voorus? Voorused muutuvad ajas ja ruumis, sõltuvad kontekstist. Vooruseetika ei anna juhiseid, kuidas lahendada eetilisi dilemmasid. 54. Teooriat, mille järgi moraaliotsustused on eetilistele faktidele osutavad väited, nimetatakse …? naturalismiks 55. Milles seisneb naturalistlik loogikaviga? Moraaliarutlused, mis liiguvad faktiväidetelt väärtuväidetele, lülitamata oma eeldustesse väärtusväidet, teevad naturalistliku loogikavea. Niisugused arutlusvormid on Hume'i järgi kehtetud: 1. Fakt
Paganlike filosoofide õnnefilosoofia on upsakus loomutäiusest lähtuvad teod. Kas voorusest piisab õnneks? Noor Pl – ei, vana Pl – jah. Nende voorus ei saa olla vankumatu Arist- loomut on olemuslik osa, kuid täiusl õnne jaox on vaja väliseid Tõelised voorused vaid vagadel inimestel, kes on uuestisündinud Kristuses hüvesid > head teod nõuavad vastavat varustust; keha hüved ja välised surelik inimene ei saa kunagi tunda rõõmu suurimast hüvest (õnnest - felicitas) hüved on vajal. Saavad oodata tulevast õnne e. õndsust (beatitudo) teises elus, olles Stoikud- arusaam sellest, mis on tõeline hüve (alusex voor
Inimesed halavad, et nad ei taha elada ega surra; elada ei lase vastumeelsus ja surra hirm. Iga otsus jääb vankumatuks ja ükski õnn ei rahulda neid. Kui mingit häda kardetakse, siis ahistab juba oodatav nagu kättejõudnu, ning tundes hirmu kannatuse ees, kannatatakse juba hirmu pärast. o (Tõelised hüved on need, mis annab mõistus, kindlad ja igavesed, mis ei saa lõppeda, isegi mitte kahaneda või väheneda.) HÜVED; VOORUSED! o Inimese hüved ei ole Jumala hüvedega sarnased, sest Jumal ei ole huvitatud luksuslikust toidulauast või odavast naudingust. Inimesed püüdlevad valede hüvede poole. Kui on õige, et välised hüved tarka ei masenda, kuidas on siis selliste asjadega nagu, kodumaa sissepiiramine, laste surm ja vanemate orjus" (lk 231)? Seneca vastab LXXIV kirjas intrigeerivalt, et ,,laste või sõprade kaotus tarka ei masenda" (lk 233).
Et olla õnnelik, selleks tuleb teada, millest hoiduda ja mille poole püüelda. Tõeliselt õnneliku elu jaoks pole kuigi palju vaja: toitu, rõivaid, paar sõpra ja filosoofia, mis aitab meelerahu säilitada. Need asjad ei nõua suuri kulutusi, niisiis on kõigil võimalik õnnelikuks saada: "Kõik loomupärane on kergesti saavutatav, üleliigne seevastu raskelt." Voorusteõpetusest: voorus on epikuurlikus käsitluses üksnes vahend eesmärgi saavutamiseks, mitte aga otstarve omaette. Kuid voorused on ühtlasi välditamatud vahendid, seega on õnnelikkus neist otseselt tulenev. Kes on vooruslik, see vaid saavutab meelerahu ning vabaduse välistest asjaoludest, mis teda õnnelikuks suudavad teha. Tähtsaim voorustest on arukus, mis vabastab inimese eelarvamustest ja rahutukstegevatest ning tühistest kujutlustest ja soovidest, mille täitmine on võimatu ja mis seepärast inimese meelerahu häirivad. Enesevalitsemine säilitab meis õige suhtumise ning oskuse vahet teha
ROMAANI KUNST (10.-12. saj) Ajastu ülevaade: feodalismi kõrgaeg (inimesed olid seisuste piiridega rahul). Valitses seisuslik ühiskond: vaimulikud (hoolitsesid hinge eest), aadlikud (kaitsesid), talupojad (toitsid). Euroopa oli killustunud väikesteks riikideks ja olid pidevad sõjad. Rüütlikultuuri (rüütli voorused: ausõna, truudus) õitseaeg. Naturaalmajandus. Domineeris maaühiskond, kuna linnaühiskond hakkas alles tekkima. Euroopat ühendas ristiusk. Ristisõdade kõrgperiood (1096-1270). Arhitektuur: Domineeris sakraalarhitektuur, profaanarhitektuur oli teisejärguline. Basiilika piklik hoone, mis sammastega jaguneb löövideks. Sissepääs läänes, altar idas. Sissepääsu juures oli tähtis portaal. Apsiidi (vaimulike jaoks, asus altar) ümbritses koori ümbriskäik. Sageli oli põikihoone. Ristumiskoht moodustas nelitise, mille kohal oli sageli võimas nelitistorn. Sageli apsiidi ja nelitise vahel moodustus eraldi kooriruum (mõne astme võrra kõrge...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
