14. Taaveti lugu Winchesteri piiblist. 15. Chartres'i katedraal 16. Reimsi katedraal 17. Pariisi Notre Dame 18. Mont- Saint- Micheli klooster 19. Westminster Abbey 20. Kings College'i kabel Cambridge'is 21. Henry VII kabeli võlvid Westminster Abbeys 22. Kölni toomkirik, Kölni toomkiriku nelitis 23. Niguliste kirik, Tartu Jaani kirik. Valjala kirik 24. Milaano toomkirik 25. Pühakud Chartres'i katedraali portaalil. Madonna Pariisi Notre Dame. 26. Madonna Voorused tallavad patte. Strasbourg'i katedraal 27. H. Rode töökoda. Niguliste kiriku altar 28. B. Notke - Pühavaimu kiriku altar. Püha Jüri . Surmatants 29. Sainte- Chapelle'i vitraaz ja roosaken 30. Vennad Limbourg'id. Juuni Vennad Limbourg'id. Oktoober 31. Giotto. Püha Frantsiskus ajab deemonid välja Arezzo linnast
võidujooksule vastu panna ja ka nende mõlemaga igas olukorras silmitsi seista, ühes käes relv ja teises miljonid rahatähed. Nii kuulutame sõja sõjale ja parandame maailma. Kas pole mitte lihtne? Shaw' näidend ,,Major Barbara" on terav poliitiline satiir, diskussioon kolmes vaatuses. Kuigi tõed, mida siin kuulutab küüniline, tark ja häbitu relvatööstur Undershaft, on julmalt masendavad. Undershaft väidav avameelselt, et kodanlikus ühiskonnas ei ole voorused ilma rahata mõeldavad, et ainult rahaga käivad kaasas au, õiglus, tõde, armastus jne. Tema vastandiks võib pidada tema enda tütart, kelle põhimõtted on isa omaga vastupidised. Ta usub, et inimese hinge päästab vaid headus ise. Barbara on sügavalt usklik- uskudes, et ainult heateod inimkonnale ja tema patustele hingedele, toovad kaasa suure rahu ja loovad üldise heaolu kogus maailmas, kuni hetkeni, mil isa ta usu lihtsalt purustab. Suurt mõjutajat ja isa
"Kui suudetakse õelda,kui palju armastatakse, siis tähendab see, et armastatakse vähe" Mina saan sellest renessansikirjaniku Petraraca ütlusest aru nii, et kui üks inimene teist inimest armastab, ei ole tähtsi kui tihti ja palju seda oma armastatud inimesele õeldakse vaid see näitab seda, et inimene tahab et oma armastatud inimesele selgeks teha, et see nii on ja, et teine seda uskuma jääks kuigi see kes armastust nii palju avaldab, et pruugi olla ise kindel selles, et ta seda inimest armastab ta lihtsalt tahab, et teine seda usub. Tänu sellele hoitakse inimest enda lähedal. Samuti ei saa õelda teisele palju teda armastad, kuna armastust ei saa panna cm või meetritesse. Armastus on tunne mitte asi nagu mõni seda väljendab. Inimesed tajuvad armastust erinevalt kuid kunagi ei saa seda sõnadesse panna. Ja seda väidabki Petaraca, et kui inimene suudab panna sõnadesse seda, kui palju keegi kedagi armastab siis tähendab see seda, et seda arma...
Küll aga on täielikult riigi pädevuses kahe kõrgema seisuse kasvatus ja haridus. Neil ei tohi olla mingit isiklikku elu. Kunst on allutatud riigi huvidele: ei tohi olla mingit kunsti kunsti enda pärast kunst peab inimest kasvatama riigitruuks. 6)Millised olid Platoni arvates tähtsamad väärtused inimeste jaoks? Platoni käsituses jaguneb inimese hing kolmeks: mõistuseks ehk vaimuks, meeleks ja mõistuseta meelelisuseks. Neile hingeosadele vastavad voorused tarkus, südikus (vaprus) ja mõõdukus. Üldisemaks vooruseks pidas Platon õiglust; õiglane on inimene siis, kui tema hinge osad toimivad harmooniliselt.Õndsuse saavutamiseks peab hing eralduma keha kirgedest ja süvenema jumalatunnetusse. Voorustest on valitsejale vaja tarkust, sõdurile kindlameelsust, käsitöölistele ja talupoegadele kuulekust ning kasinust. Inimese hingel on kolm osa: mõistus, emotsioon ja iha.
silme ette pannud. Tõed, mida ta avastab, kuuluvad temale; ta toidab ja ülendab oma hinge; ta elab rahus; tal ei tule midagi karta inimeste poolt ja tema õrn abikaasa ei tule tal nina peast lõikama. Millest sõltub õnn! Kõik kiusavad mind siin ilmas taga, isegi olevused, keda üldse olemas ei ole. Kaua lebasinma teraval ja torkival rohul, nüüd olen ma roosidest asemel. Aga kes on madu? Oo voorused! Mis on mul teist kasu olnud? Kõik, mis ma head olen teinud, on mulle vaid needust toonud ja mind on tõstetud hiilguse tippu vaid selleks, et mind kõihe kohutavamasse õnnetusekuristikku paisata. Mu keha ja süda on määratud armastama; esimesel neist on põhjust rahul olla. Aga kuidas saab see nii olla, et see kes annab on kahetsusväärsem sellest, kes vastu võtab? Kui sind armastab kaunis naine, rabeled siin ilmas alati keerulistest olukordadest
[1] 3 2.1 Sekretäristiil Sekretäristiil on üsna konservatiivne. Sekretär peab suutma vahet teha hetke moel ja etiketijärgsel riietusstiilil. Elegantse rõivastumise üks põhinõue on riietuge vastavalt oma tüübile ja sündmusele. Sekretäri korralikult õmmeldud ja heast riidest ametiriietust kantakse kauem kui ühe hooaja vältel ja see ei pruugi olla tippmood, kuid teenib tasa selle soetamise kulud. [1] 4 KEHA PUUDUSED JA VOORUSED Iga sekretär peab endale täpselt teadvustama oa keha puudused ja voorused. Riietus peab tugevamaid külgi rõhutama ja vormitust peitma. Riided tuleb valida vastavalt oma keha kujule. Sekretäri riietus peab eelkõige olema isikupärane, kooskõlas kandja iseloomu, temperamendi ja välimusega. Igaühel meist ei ole modelli keha. Iluvigu saab näiliselt parandada: jalgadele lisada pikkust kõrgete kontsadega, nägu saab pikendada koheva soenguga ja meigiga. Hea maitse ja
Tarvitseb ses suhtes vaid meenutada tema alahindavat suhtumist naistesse, kelles ta nägi kuidagi “alamat” ning meelelisemat olendit, või tema alavääristavat suhtumist töösse kui niisugusesse, orjandusliku ühiskonna tunnustamist jne. (6 lk 73-76) 2.2 Voorusteõpetus Kui Sokrates voorusteõpetuses piirdus üksnes vooruse kui niisuguse üldise iseloomustusega ja samastas selle teadmisega, andmata seejuures mingeid lähemaid sisulisi määranguid selle kohta, milles üksikud voorused seisnevad, siis Platon on esimesi, kes püüab kujundada sisuliselt kindlakujulisemalt ning üksikasjalisemalt filosoofilist voorusteõpetust. Nagu Sokrates, nii lähtub temagi vooruse kui teadmise mõistmisest ja tunnustab selle vastavalt ka vooruse õpetatavust. Kuid ta ei rahuldu üksnes selle väitmisega, vaid püüab seda ka lähemalt selgitada ning põhjendada, süvendades ning osalt isegi moduleerides meistri
Selles mõttes peabki inimene “tunnetama iseennast”. Defineerimine- selle teadmine seisneb Sokratese arvates oskuses defineerida vastav mõiste. . Induktsioon- kõigepealt tuleb leida konkreetseid näiteid, mis antud mõistele vastaksid. 4. Milline oli Sokratese vestluste eesmärk? Sokratese vestluse eesmärk on panna inimesi oma kinnisideedest kõrvale mõtlema ja uskuma, et võibolla nad eksivad. Ta tahtis tekitada huvi arutlemise vastu. 5. Arutle, kuidas on seotud teadmine ja voorused. Kas teadmine sellest, mis on vooruslik ja hea viib alati headele tegudele? Sokrates on öelnud, et kõik inimesed valivad sellise käitumisviisi, mille leiavad olevat endile kõige kasulikuma. Seda, kes käitub ebaõigelt, ei pea Sokrates ei targaks ega kõlbeliseks. Mina arvan, et paratamatult tahavad inimesed endale kõige paremat unustades ära teise inimese mõtted ja tunded. Sõna “hea” on nii mitme tähenduslik. Üheltpoolt on see “ hea” moraalse tähendusega, teisalt aga on
Loomulik on see et akarskem pool. Arutluse abil halbade inimestega juhtuvad õnnetused. üritab ta inimesi juhtida kõlbelise Inimsaatust kujundab suuresti juhus. Inimene ja õilsa armastuse suunas. püüdleb armastuse poole-erootika ja seksuaalsus on loomulikud. Hingelised voorused: suuremeelsus, õilsus, ennastohverdavus, tingimusteta armastus. Mõistus on ülim, mis loodus on inimesele andnud. See pääastab pimedusest ja rumalusest ja aitab õnne saavutada. Vorm ja stiil Lood on proosanovellid, sarnanevad oma Värsivorm: heroiline kuple- Vorm: proosanovell vaimsuselt ja süzeelt keskaegsetele fablioodele. romantilise ballaadi stiil
SURMAJÄRGSUS Usuti, et surnukeha jätkab oma elu peaaegu samal viisil peale surma. Varasemal ajal püüti surnukehast säilitada pea, hiljem arenes täiuslikkuseni palsameerimise kunst. Selleks, et keha säiliks, tehti sellega mitmeid protseduure ehk mumifitseeriti. MUMIFITSEERIMI NE Siseelundid ja peaaju eemaldati. Kehal lasti soodaga immutatult 70 päeva kuivada. Seejärel salviti keha aromaatsete õlidega. Lõpetuseks mässiti keha valgesse linasse. HAUAKAMBRID Hauakambri ülesanne oli tagada lahkunu häirimatu elu surnute riigis. Et muumiat kaitsta, suleti ta massiivsesse kivist sarkofaagi. HAUAKAMBRID Tuntuimad Egiptuse hauakambrid on püramiidid. Hiljem asendusid püramiidid kalju sisse raiutud hauakambritega. Nii kaitsti surnukeha ja sellele kuuluvat vara rüüstajate eest. VAARAO EHNATON Valitses 14. saj eKr. Ta muutis sajanditepikkusi traditsioonilisi uskumisi, püüdes jumal Amon Ra asemel...
Rüütlikirjandus ja rüütlikultuur Rüütlikultuur Keskaja ideaalne rüütel oli mees, kes võitles kiriku eest ning paganate vastu, kaitses nõrku, naisi ja orbe. Iseloomult õiglane, vapper ja helde. Rüütlieetika tähendas seisuseuhkust, truudust ja ustavust oma senjöörile. Kuid nende voorused kehtisid vaid oma seisuse raames, võõraste ja alamate suhtes olid need kehtetud. Sünnist kuni 7. eluaastani kasvasid noored rüütlid kodus. Kui nad olid saanud 7 aastaseks siis anti nad patroonidele kasvatada. Seal olid nad kuni 15 eluaastani. Neid kutsuti paasideks. Vanematele tutvustati ka relvi. Kui noored 15 aastaseks said siis hakkasid nad rüütlite kannupoisteks. Nad õppisid käsitsema relvi. 21 aastaselt löödi nad rüütliks. Rüütli reeglid: au ja õiglus
Sofi Oksaneni ‘’Puhastus’’ Arutlev kirjand Lugesin Sofi Oksaneni romaani ‘’Puhastus’’, mille tuumaks, nagu kirjeldatud raamatu tagaküljel, on ‘’meeleheitlikest tunnetest sündinud pettus, mis avab ühe suguvõsa painavate kogemuste kaudu Eesti tõrjutudvaikitud lähiajaloo.’’ Raamatu näol on tegemist mitte vaid ühe naise elu, vaid ka ühe riigi, ühe pere ja nende järglaste eluga, mis lugejate ees avaneb. Raamatu peategelaseks on läbivalt Aliide Truu (sünninimega Tamm), kes on oma elu veetnud LääneEestis paiknevas talus, vähemalt nii on läinud. Teine peategelane on aga Zara, kelle nähtavasti vaikne elu Vladivostokis pöörati pea peale, kui temale lubatud läänelik külluslikus ning intriigne elu viis tema hoopistükis Berliini, kus temast sai pidevas narkojoobes prostituut. Ent raamatusse lisab vürtsi fa...
Selle tõttu tema arvates ka, kui ei ole esmaseid substantse (olemise tasandis subjekt), ei saaks olla ka midagi muud. Substantsid ei kujuta endast massi, vaid on individualiseerivad. Põhjused- teaduslik teadmine puudutab põhjuseid. Põhjus on vastus küsimusele miks. Põhjus võrdub liikumise allikas. Põhjused on uutmoodi väärtused, toimuvad muutused ja liikumine. 5. Aristotelese eetika on eudaimonistlik. Selles on keskne voorusõpetus. Voorused jagas ta vaimseteks ja tahtelisteks. Et inimese olemuse määrab mõistusehing, siis on tema õnnestavaim tegevus kaemuslik mõtlemine; sellega seostuvad vaimsed voorused, nagu tarkus ja arukus. Eetilisi voorusi iseloomustab võime olla mõõdukas, valida äärmustevaheline kesktee. Eluviis: õigluse sidus Aristoteles võrdsuspõhimõttega, kuid orjanduse pooldajana taotles ta võrdsust olemasolevate klasside ja ühiskonnakihtide piires. Mõistus on inimese kõige jumalikum osa
Hellenistliku kultuuri eredamaid näiteid Hellenismiperioodile pani aluse Aleksander Suure vallutusretk. Lühikese ajaga vallutas Aleksander Suur Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani. Peale Aleksandri surma lagunes tema hiigelriik kolmeks: Egiptus, Süüria ja Makedoonia. Uueks tähtsaimaks Egiptuse linnaks sai Aleksandria, sellele lisaks ka Antookia. Süüria linnadest paistis silma Pergamon. Hellenismiperioodil toimus mitmeid muutusi arhitektuuris, teaduses ja kirjanduses. Templitega seostuvad esimesed vanakreeka arhitektuuri saavutused. Templeid ehitati enamasti marmorist ja sidumiseks kasutati metallist klambreid. Hoonete piklik põhiplaan ja kahesambaga eeskada portikus on pärit juba Egeuse ehituskunstist. Tempel ehitati kõrgemale kohale ja seda iseloomustasid sambad. Reeglina pidi templi pikiküljel olema poole rohkem sambaid kui lähemal küljel, pluss veel üks. Sammas koosnes baasist...
vaielda, sest meie mõttemaailmad ei ühti. Ma tahaksin asendada tema tsitaadis mõned sõnad omapoolsete voorustega, sest igal inimesel on oma mõttemaailm, ning ta vaatab asju oma vaatenurgast, ning selge on see, et kõik ei mõtle nii nagu Platon, seega ma ei näe mõtet võtta eeskujuks tema tsitaati. Samas, kui hakata mõtlema on kohati Platonil ikkagi õigus - kuidas seda hüvelist riiki ikkagi määratletakse? Mis on siis ühe riigi kõige tähtsamad voorused? Minu arvates ühes hüvelises riigis valdab inimesi imeline tunne - tunne, millest neil endal pole aimugi, mis võiks kesta igavesti, ning mis toob näole naeratuse. Naeratuse, mis on olnud varem varjatud kogu maailmale. Samas, on olemas ka tundeid, mis viivad naeratuse näolt ning tekitavad hinge tühjuse ja ängi. Kui hakata mõtlema, kas siis maailmas on olemas üldse ideaalset riiki, sest ideaalsus ei võrdu reaalsus, ning paljud riigid elavad lihtsalt oma enda kujutluses.
Ei kivis ole kõlapinda ega mõõgas midagi head – seepärast me inimrinda looja kirjutas oma read. Ainus autor „Aeg, sina kogenud kriitik, loodud lugude lektor! Ütle, mis imet sa otsid?“ „Vahel hõõguma hakkab valu, vahel kahetsus, vahel kaotus, vahel õnn, vahel tume tõde, vahel hingehäda ja häbi.“ „Kes on see erksam autor?“ „Inimlugude ainus autor on üleni ergav elu.“ „Mis voorused eeldavad edu? Või annad sa erru kõik loojad?“ „Kus iganes eeldavad edu su enda vooruse vapid ja süümeta suleproovid- seal annab ise arhiivi sind ikkagi ainult elu. Mitte mina Su lugu on läbi.“ Ei tea Miks oma roosipõõsa, mis lõi haljaks ja lokkas vallatult mul üle pea, ma lasin ise röövida nii paljaks? Ei tea. Miks keset lapsemeelse armu indu, kui andestasid mulle iga vea,
Ärieetika eksamiks kordamine Mida mõistad moraali ja eetika all? Eetika – kõlblusõpetus, õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel. On olemas ka praktiline eetika. Moraal - ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse inimestesse ja gruppidesse. Moraal - Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Eetika - mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Deontoloogilise ja teleoloogilise eetika alaliigid. Deontoloogiline vastavuses teo iseloomuga (Kuldne reegel, Õigused – kohustused I.Kant kategooriline imperatiiv (Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks"). Klassikaline kristlik eetika – 10 käsku Tele...
Nii saame järgneva õnne määratluse: õnn on (inimliku) hinge toimimine temale endale eriomase võime, nimelt mõistuse kohaselt. Muuhulgas ei unusta Aristoteles märkida, et täieliku õnne saavutamiseks on siiski vajalik teatud väliste hüvede minimaalne olemasolu. (Delius, Gatzemeier, Sertcan, & Wünscher, 2007) 8 Mõistuslik toimimine võib olla suunatud kas praktilisele või teoreetilisele valdkonnale ning neile vastavalt jaotuvad ka voorused eetiliste ja dianoeetilisteks. Eetilised voorused seisnevad kahe äärmuse vahelise kuldse keskmise püüdlemises. Näiteks vaprus on arguse ja hulljulguse vaheline keskmine. Dianoeetiliste ehk intellektuaalsete vooruste all peab Aristoteles silmas viit teadusliku tegevuse liiki, mistõttu ta käsitleb viimaseid ka oma ,,Nikomachose eetikas". Nende puhul ei taotleta mitte mõõdukat keskmist, vaid parimat, mida on võimalik saavutada. (Delius,
hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi. 1 Stoikud: Voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik tunnetus. Tähtis on õige arusaam sellest, mis on hüve. Tõeline hüve on see, mis on seesmiselt, loomu poolest hea: · tervis, ilu, nauding, tugevus, rikkus, kuulsus ja kõrge sünnipära nende väärtus sõltub kasutamisest. · Seesmiselt on head voorused: õiglus, mõõdukus, julgus Õnn tähendab kindlust hüve omamises, ent ainult tõelise hüve omamises saab kindel olla. Järeldus: õnn ja vooruslikkus on kattuvad mõisted. 3. Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast Õnneliku elu vormid: · riigimehe elu: - Poliitiline juht, kes rakendab õigluse, julguse, eneseväärikuse voorusi kogukonna hüvanguks; - Ta ei suuda aga rakendada tarkuse voorust oma elus;
meie rahva uudishimu lõpmatult suur. Mitte alati heas mõttes. Heas mõttes oleks siis, kui uuritaks, kuidas teisel eluke ka veereb, kui hästi tal läheb ja tuntaks selle üle rõõmu. Kuid tundub, et meie riigis käivad asjad täpselt vastupidi. Pigem huvitab klats, kõmu ja kuulujutud, millele ise lisatakse veel 1000 erinevat asjaolu juurde, et muuta jutt veel vürtsikamaks ja ainult halvas mõttes. Sellised olid ka teose saunaeided. Voorused, mis on haruldasemad kui patud, jäeti siiski tagaplaanile või ei tehtud neist üldse välja, sest patud olid ju palju huvitamad. Need ei jäänud ka õpetajaprouale teadmata, kes edastas need ka loomulikult õpetajale edasi, kellele olid tänu sellele teada poole kihelkonnainimeste nimed, elu ja olu teada veel enne, kui need kirikusse patte lunastama või paaripanemist paluma tulid. Midagi pole eestlase jaoks teadmata ja kui on, siis tuleb see kiirelt välja uurida vahendeid valimata. Uhkus
vajadusele? Selle üle arutles Jakob oma päevaraamatus, kuid ühest ja ainust vastust polegi arvatavasti natuke nii üht kui teist. Timo hullus sümboliseerib teisitimõtlemise hukkamõistu riigivõimuvastased kui nõdrameelsed. · Ühsikonnanormid baltsisakslased käitusid tihtipeale kindlate reeglite järgi, mis olid nende seisusele kohased, Timo aga astus neist üle näiteks abielludes talutüdrukuga. Tal küll olid aadlile omased voorused oskas pilli mängida, oli intelligentne, harrastas jahil käimist kuid erinevalt teistest ei allunud ta tuimalt normidele, vaid seisis oma eesmärkide eest. · Kuuluvus - Suuresti Timo tegevuse tõttu on Jakob nii-ööelda kahevahel: pooleesti talupoeg, kes ei ole "puhas" eestlane ega ka sakslane. Samuti olid lood eevaga, keda kumbki osapool otseselt omaks ei pidanud. Kuid leidus üksikuid, kes siiski aktsepteerisid
Aristoteles teadusliku tunnetuse sihiks. Tugevaist materialistlikest joontest hoolimata on Aristotelese esimene filosoofia põhiliselt idealistlik. Oma vormi- ja mateeriakujutlust püüdis Aristoteles rakendada kõigil teadusaladel. Inimeseõpetuses käsitles ta hinge keha vormina ja mõistust hinge vormina. Sellest lähtus ka tema eetikaõpetus. Õnne, püüdluste ülima eesmärgi, saavutab inimene oma loomusesse kätketud võimalusi, eelkõige mõistust arendades. Eetilised voorused tugi- nevad seejuures mõistuspärasele tegevusele, dianoeetilised voorused arukale mõtlemisele. Vooruslik elu eeldab tahtekasvatust. Riigi peaülesandeks pidas Aristoteles kodanike kõlbelist kasvatamist. Ainult omasugustega kokkupuutes võib inimene kui zoon politikon saavutada kõlbelise täiuslikkuse. Aristoteles oli orjapidajate ideoloog, ta õigustas sõnaselgelt klassierinevusi, kurnamist ning rõhumist. Ta kirjutas ka mitu olulist loodusteaduslikku uurimust.
hindab loomupärast lihtsust ja otsekohesust. Õnnetuseks armub ta koketsesse seltskonnadaami Célimène’i, kes esindab just kõike seda, mida Alceste ei suuda taluda. Järgnev komöödia on tegelikult traagiline, sest oma naiivsusele vaatamata pole hea Alceste sugugi naeruväärne. Sümpaatne on koguni tema iseteadlikkus, mis teeb teda ükikuks tema ümbritsevas ühiskonnas. Kui seniseid Molière’i tegelasi iseloomustas nende pahede suurus, siis Alceste’i ülemäärased voorused. Ta on tark ja osav, seltskonnast alati üle. Alceste on Molière’i loomingus ainus kuju, kes hindab tavalisest elutarkusest kõrgemaid väärtusi. Alceste’i jaoks üksindus on võimalus iseennasele kindlaks olla, on võimalus sõna- ja mõttevabadusele. Vaatamata Alceste’i üksindusest kogu teose jooksul, näidendi lõpp tundub täiesti tüüpiliseks: Célimene jääb üksikukuna ka. Molière lähenes oma eluvaadetes renessansile, mis idealiseeris täiuslikku,
Inimene on eesmärk. Inimeste väärtus on üle igasuguse hinna. VI Vooruse-eetika (tähtis pole mitte ainult teha õigeid asju, vaid ka omada õigeid kalduvusi, motiive ja emotsioone) Vooruseetika on teooria, mille järgi on eetilise hinnangu aluseks teo tegija iseloom. Vooruseetika ei keskendu niivõrd tegevusele endale (deontoloogiline eetika) ega teo tagajärgedele (teleoloogiline eetika), vaid inimesele, kes teo toime paneb. Moraalsed voorused: ausus, headus, õiglus, lahkus, tänulikkus jne. Mittemoraalsed voorused: julgus, optimism, ratsionaalsus, tarkus, enesevalitsemine, kannatlikkus, töökus, musikaalsus, puhtus jne. ______________________________ Religioon ja Eetika- kas Jumal armastab head, sest see on hea, või on hea sellepärast hea, et Jumal armastab seda? Teism- Jumala usku Deism- Jumal pole olemas isiku kujul, kuid ta eksisteerib (mingi ollusena :D:D:D) Ateism- Jumalat ei ole olemas (vankumatu veendumus)
iseloomujooned. Tähtis on, et inimene tunneks isennast, oleks omas elemendis. · Tahtest saab vabaneda kunsti abil. Kunsti vaatamisel näeb inimene tõde, mis on vabastav. Kõrgeim kunst on muusika, mis ei kopeeri loodut, vaid on Tahte kehastus. · Au, staatus ja kuulsus asetsevad teiste inimeste kujutelmades. Meie õnn asub väljaspool meid ennast, ta asub teiste peades. · EETIKA kaastunne teise inimeste puuduste suhtes, neid hinnates ja jättes vaatamata voorused, rõõmud toob endale rahu ja vabaduse, õnne, sest ei tunne kadedust. · Arvas, et naised on loodud alluma, on loomult võimelised ratsionaalsemate otsuste langetamiseks ja kaastundlikumad(viimne oli pigem nõrkus.) · Seisis loomaõiguste eest. Leidis, et neil on samamoodi Tahe, mille kaudu nad on inimestega ühtsed. Hea inimene pidavat loomas seda Tahet nägema. ELU LÕPP · Elas Frankfurtis. Tal olid kaks puudlit.
PLATONISM filosoofi Platoni ja ta järelkäijate idealistlik õpetus, mille järgi aistitavate asjade maailma kõrval ja sellest kõrgemal eksisteerivat mingi tõeline , mõistusega tabavate ideede maailm, kuna asjad on vaid ideede varjud. ARISTOTELESE ,,KULDSE KESKTEE DOKTRIIN" - Selles on keskne voorusõpetus. Voorused jagas ta vaimseteks ja tahtelisteks. Et inimese olemuse määrab mõistusehing, siis on tema õnnestavaim tegevus kaemuslik mõtlemine; sellega seostuvad vaimsed voorused, nagu tarkus ja arukus. Eetilisi voorusi iseloomustab võime olla mõõdukas, valida äärmustevaheline kesktee. EUDAIMONISM (kr eudaimonia - õnnelikkus, hea käekäik või saatus) - eetiline teooria või mõtteviis, mille kohaselt on inimese eesmärgiks õnneliku elu saavutamine. Õnnelikkus ei seisne seejuures mitte mõnesuguses rõõmustamises millegi üle või üldse rõõmsas meeles, vaid tuleneb pigem teatud positiivsest vabadusest viia täide inimesele loomu poolest antud
STENDHALI ,,PUNANE JA MUST" Kirjanik jagab inimesed kahte rühma. Ühel pool on need, keda ta nimetab kelmideks : silmakirjalikud, vagatsejad, rojalistid, klassikaaustajad. Teised pool on üllad : patsioodid, revolutsiooni ja Napoleoni pooldajad. Üllastel on kõik voorused, mis kelmidel puuduvad. Inimesed on punased ja mustad. Stendhali romaan on kirjutatud toetatuna paljuski temale endale ning teatud kohtuprotsessile. Peategelasel Julienil ning Stendhalil on palju ühiseid jooni. Stendhal soovis väga lahkuda oma kodust Grenoble'is ja liituda uue ühiskonnaga, kus peab võimalikuks elada hispaanialikult ja saada üllaks. Stendhal jumaldas Pariisi, sealset õhkkonda , huvitavaid ning haritud naisi. Oma
Moliere arvates oli armasutus, kui moraalne tunne, väga oluline, sest seepärast ei ole võimalik armastuses valetada ja silmakirjatseda. Sellel ajal kui Moliere elas ei olnud tähtis siiras tunnete avaldamine vaid tunnetega mängimine, mis on ka tema loomingus väga tähtsaks teemaks. Moliere lähenes oma eluvaadetes renessansile, mis idealiseeris täiuslikku, mitmekülgset ja vaba inimest, kuid tema ideaaliks jäi siiski tasakaal. Ta kangelastel puudusid ülimad voorused, sest Moliere oli oma olemuselt realist. Ta ei tunnistanud teatrit, mis irdub kaasajast, kritiseeris lavakujude skemaatilisust ja kunstlikult väljamõeldud stseene. Tema püüe lavalise tõe poole oli ilmne, ehkki ta klassitsistlikud tegelased jäid paratamatult samuti üsna ühekülgseks ja staatiliseks. Moliere tegi oma teostes nalja tõsiste ja oluliste asjade üle, sest hindas kõrgelt komöödia ühiskondklikku rolli: ,,...teatril on suur võime pahesid parandada
N'i teooria järgi on inimese tunnuseks võimutahe, eetika lihtsalt väljendab seda erinevates vormides. N'i arvates pole eetika muud, kui ,,nõrkade" soov kehtestada võrdõiguslikkust. ,,Nõrgad" on need, kes üksikisikuna ei suuda ennast kehtestada ja püüavad seda teha kollektiivselt. Tekib ,,karja"- või ,,orjamoraal". Surutakse peale vooruseid: alandlikkus jne. Pealesurumine käib tugevamate arvelt. N ütleb, et see on ebaloomulik. ,,Karja" solvab üksikindiviidi üleolek. Voorused on nõrkused. Ligimese armastus on lihtsalt teatud võimetus vastu seista teise inimese (välisärrituse) aitamisele. N leiab, et ainult dekadent e. allakäija loeb kaastunnet vooruseks. Oluline on hoida inimestega distantsi. ,,Kaastunne haiseb pööbli/lihtrahva järele." Kannatamine võib jõua teotundmiseni. N ütleb, et kui keegi suudab kaastundlikkuse üle elada, on ta tugev. Zarathustra prohvet Pärsias. Oli N'i usutegelane. Z jääb iseendaks, ei murdu kaastundmise ees
elukaaslane, teevad pidevalt ohverdusi oma kaaslase heaks. Kaks inimest ei saa koos elada pidevalt, kui kumbki ei ole pidevalt nõus teise heaks midagi tegema. Kuigi ma ei leia, et teo tagajärg ei oleks oluline, tuleb elus ette juhtumeid, mil on olulisem teo motiiv ning tegu ise. Viimane teooria, mida ma antud esseega käsitlen, on vooruse eetika. Selle teooria kohaselt on esikohal teo tegija, mitte tegu ise või teo tagajärg. Mina isiklikult arvan, et voorused on väga olulised ning suurem osa inimestest võiksid käituda ja olla neile vastavalt. Kuid ma ei usu maailma toimimisse, kui kõik inimesed oleksid head. Kui maailmas ei oleks ,,halbu" inimesi, puuduksid maailmast ka ,,head" inimesed. Et oleks hea, peab sellele ka midagi vastanduma. Ilma kõige selleta, oleks maailm liiga ühenäoline ning maailm palju vähem arenenud, kuna tihti peale on just halb see, mis annab tõuke millegi uue loomiseks.
Minu eetika Eetika on filosoofia haru, mis kuulub väärtusõpetuse alla ning mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse seletamise ja põhjendamisega. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Praktiline eetika tegeleb konkreetsemate küsimustega, mis erinevatel aladel võivad ilmenda. Teoreetilise eetika võib laias laastus jagada metaeetikaks, mis uurib pigem abstrakseid küsimusi, ja mitmesugusteks normatiivseteks teooriateks, mis arutlevad õige ja vale üle. Tuntumad normatiivsed eetikateooriad on tagajärje-, kohuse- ja vooruseetika. Tänapäeva inimene on neid teooriaid enda jaoks mugavdanud ning samuti olen veendunud selles, et inimese isiklik eetika on normatiivsete teooriate kombinatsioon. Minu isiklik eetika on kombinatsioon tagajärje- ja kohuse-eetikast, kuid suurem osakaal on kohuse-eetikal. Deontoloogia väidab, et osad moraalsed kohustused kehtivad absoluutselt. Deo...
prantsuse narrimängud, laadapalaganid. Müsteerium - Piibliaine vaba töötlus, "Aadama mäng", ilmalikud näitlejad. Miraakel - Eriti arenes Prantsusmaal. Allikaks legendid jumalaema ja pühakute imetegeudest. Esitati turuplatsidel maalilistes kostüümides, omandas palju ilmalikke ja relistlike jooni. Rutebeuf "Miraakel Theophile" - kujutab kuradile hinge müümise lugu. Farss - Õpetlik näidend allegooriliste tegelastega, nt pahed ja voorused kui konkreetsed tegelased. Sarnaneb fablioode ja svankidega. Sotii - Lühike, improviseeritud, ülikoomiline pala, narrimäng. Süütute naljade taga olev sageli poliitiline satiir. Kuulusid karnevalipidustuste juurde. Moraalitee - Õpetlik, allegooriline näidend. Jagasid rahvale kõlbelisi näpunäiteid.
Üldisemalt on kirjutatud ka FC Barcelonast. Lionel Messi Messi on suurepärane, sensiatsiooniline ning unikaalne mängija. Ta on väga loominguline, omab imelisi oskusi ning on suuteline oma rivaalidele tekitama raskusi. Lionel on vasakujalgne mängija ning ta suudab mängida kõiki positsioone. Ta ei ole küll väga pikk, kuid selle-eest on tal kiirust. Ta oskab alati mängida välja kõik situatsioonid, eriti penaltid ja vabalöögid. Messis on olemas kõik voorused, mis on omased ühele maailma parimale jalgpallurile. Ta on 169 cm pikk ning kaalub 67 kg. Tema hüüdnimi on Leo või La Pulga ning FC Barcelonas mängib ta number 10 all. Varased aastad Lionel Messi sündis 24. juuni 1987 Rosarios, Argentinas. Tema täisnimi on Luis Lionel Andres Messi. Väikese poisina vaatas ta tihti pealt, kuidas tema kaks vanemat venda koos sõpradega jalgpalli mängivad. 8- aastaselt värvati Lionel oma kodukoha jalgpalliklubisse
Alexander Peremees ,,Vesteid ja vestkusi" (Lunyu) Teos on kokku pandud mõnikümmend aastat peale Kong Fuzi surma tema nö jüngrite poolt. Sisaldab õpetlike jutustusi õpetaja elust, õpetusest ja vestlustest õpetajaga. ,,Mengzi" (Mencius) Meng Zi oli ilmselt kõige tuntum konfutsianist peale Konfutsiust ennast. Selles raamatus on kirjas tema õpetus. Meng Zi järgi on inimene loomu poolest hea, kõik voorused on sünnipärased. Neid tuleb ainult arendada ja hoida. ,,Suur õpetus" (Daxue) Raamat uurimise ja õppimise kohta, võtab kokku konfutsianistlikud põhitõed. ,,Tähenduse õpetus" (Zhongyong) Uusim raamat kaanonis. Sümbolismitihe teos õpetab perfektsuseni jõudmist, vankumatut tegutsemist enda ametis ja suhterollis. Jaguneb kolmeks: 1) Telg Konfutsianistlik metafüüsika 2) Protsess Poliitika 3) Perfektsus Eetika Kasutatud kirjandus:
alus, millele tekib mõne olendite liigi juures teadvus kui kõrgeim õitseng, kuid valitsevaks jääb teadvusetus. Teadvus teenib vaid enesesäilit huve. IN MÕISTUSE " KIHTI: 1)taval tunnetus-primitiivsete ihade rahuld; loomult alatu, egoistlik. 2)geniaalne tunnetus-eetiline, tahe, tõelisus. selleni jõuab kunsti v eetika abil, tulemus nirvaana, teel kannatused. EETIKA- kaastunne teise in puuduste suhtes, neid hinnates ja jättes vaatamata tema voorused, rõõmud toob endale rahu ja vabaduse, õnne, sest ei tunen kadedust. eetilised seisundid: *Egoism-enda huvid, teisel ehalba kui keegi ette jääb. *Kurjus- egoism, mille eesmärk teistele kannatuste tek. Annab ajutise rahulduse, selleni viib üh.k. *Kaastunne-ol teise in huvid vajadused õnn. TEGELIK ELU-mõttetu kannatus, mis on ringis kannatuse ja igavuse vahel. süüdi on tahe, mis otsib objekti, mida ihata, soovi täitumiseni
Lisaks veel kuuluvad alla ka õppimine, töö ja tervis. Väärtuste teema on on tihedalt seotud küsimusega hest elust. Antiik-Kreekast alates on väidetud, et kõik inimesed otsivad õnne ja sellega seotud küsimused kuuluvad moraalifilosoofia algseimate ning kesiseimate küsimuste hulka. EETIKA AJALUGU Eetikasse puutuvaid küsimusi käsitleti kindlasti juba Vana-Kreekas Aristotelese, Sokratese ja Platoni jt poolt. Alustades sellega, millised voorused on kõlbelise elu aluseks ja lõpetades aruteludega, kas kõlblusseadused on Jumala või inimese loodud ja mis on õnn. Näiteks Aristotelese arvates kõik inimesed tahavad olla õnnelikud. Õnn on inimese jaoks parim, mida taotleda. Hellenismiajal sai eetikast kõige olulisem filosoofia haru ning tekkisid mitmed koolkonnad ( nt epikuurlased, skeptikud ). Eetikasse puutuvate küsimustega tegeldi ka Vana-Indias ja Vana-Hiinas. Budismis on
8 mõistsid, on ka ta kangelased harilikult kas täiesti ilma, või väga väheste sõpradega. Enamasti ei vea Byroni kangelastel armastuses ning harilikult on nad pidanud jätma kodukoha, mõnikord isegi oma enda tahte vastaselt. Nagu romantilisi tegelasi ikka kujutatakse, nii on ka Byron romaanides kujutanud neid ausate ja üllastena. Nii nagu romantikud tavaliselt on ka Byron ühendanud kangelastes voorused ja pahed, näiteks on röövlit kirjeldatud voorusliku inimesena. Byroni looming on küllaltki mitmekesine, kuid kõiki tema teoseid seovad kindlalt sarnased seigad, näiteks on peaaegu igas romaanis üks eriti väljapaistev isiksus niinimetatud byronlik kangelane. 9
Eric õppis vene õppekeelega Aleksander Esimese gümnaasiumis, kus olid head õpetajad ja kus pandi rõhku klassikalistele keeltele. Sellest koolist oleks olnud kerge astuda tolleaegsesse Tartu Ülikooli. Vabadussõda ja Eesti Vabariigi sünd kaotasid tsaarinimedega õppeasutused ja Aleksandri gümnaasiumi hoones hakkas tööle Hugo Treffneri gümnaasium. Seal jõudis Eric õppida vaid ühe aasta. Räägitakse, et välja lõid tema sünnipärased voorused otsuste sõltumatus, autoriteetide mittetunnustamine ja teatav kangekaelsuski, - mida igas lugupidavas koolis muidugi vaid surmapattudeks kvalifitseeritakse. Nii lahku tulevane kunstnik ise 1920. aastal sellest koolist. Alaksander Esimese gümnaasium ja Hugo Treffneri kool olid kaks esimest õppeasutust, millest Adamson-Eric ilma lõputunnistuseta lahkus. Aastail 1921-1923 oli ta Tartu Ülikooli
· Mis on barokk ja klassitsism? Võrdle neid omavahel (erinevused-sarnasused)? Tunnus BAROKK KLASSITSISM Aeg, 17.sajand 17.sajand Koht Itaalia, Hispaania Prantsusmaa kirjandusliigid Komöödia Komöödia tragöödia Tragöödia eepos aforismid tunnused 1. Metafoorsus, allegooria, 1. Kord ja korrapärasus sümbolid 2. Otsekohesus 2. Vastandid, kontrastid 3. Mõistus, ratsionaalsus 3. Maise elu tühisus 4. Aja-, koha-, ja ...
Klassitsismi ülevaade Klassitsism on niiöelda normeerimisaeg, tsentraliseerub kuninga õukonna ümber, millest saab normkeel, et teosed oleks kirjutatud vastavalt normidele. Aeg, kus iga asi on väga rangelt omal kohal. See on periood, mis on meile kõige kaugem, sest paljud tõlkijad ei ole tõlkinud klassitsismiaegseid värsse. Renessanssi ajal oli kirjandus subjektiivne. Nüüd aga objektiivne ning pidi tõde väljendama. 17.sajandil olid ainult antiikautorid, kuid 18.sajandil lisandusid mõned 17.sajandi autorid, keda hakati nimetama klassikuteks. Tähendus nihkus aga kogule ajastule ning klassikute nimekirja järgi hakatakse seda aega kutsuma klassitsistlikuks sajandiks. Klassikalised autorid imiteerivad ja imetlevad antiikautoreid. Klassitsistid ei pannud endale ise seda nime ega tundnud ka mingit ühtse grupi ega koolkonnana. Neil ei olnud manifesti, milles nad oleksid väljendanud oma tõekspidamisi ja kuulutanud ühts...
puumateerias on olemas võimalikkusena laua idee jne). Eristab kahte olemist: võimalikkusena olemisena (munarakud) ja tegelikkusena (lapsed). Mis on tekkimine ja sündimine? Üleminek võimalikkusest tegelikkusesse. 28.09 Nicomachose eetika (Aristoteles) Tema eetika teooria ei ole normatiivne, st ta ei kirjuta ette, mida võib teha ja mida mitte. Ta on kirjeldav eetika kirjeldab õnnelikuks eluks vajalikke tingimusi. Eesmärgiks on inimese käitumise mõjutamine. Ainult teadmistest, mis on voorused, ei piisa õnnelikuks eluks, vaja on ka nendest juhinduda ning peab olema ka vastav tahe. Ta lähtub sellest, et inimene on oma loomult ühiskondlik olend, st et inimene ei suuda elada üksi. Peaeesmärgiks on inimesel õnnelik elu, see ei ole mingi olek, vaid tegevus. Jumalatest eeskuju võttes seab ta esikohale vaimse tegevuse. Teisi eesmärke peavad aitama peaeesmärgi saavutamist. Inimesena on meil vaja hoolitseda oma keha eest, st et vajalikud on ka välised hüved, kuid
Hiline Platon : jah, piisab täiesti, kui me oleme jõudnud kõrgema ilutunnetus tasandile. Aristoteles : loomutäius on õnne olemuslik osa, kuid täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid : head teod nõuavad vastavat varustust. Aristoteles (Poliitika) keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi. Stoikude vastus : Voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik tunnetus õiged arusaamad sellest, mis on hüve. Peamised voorused on õiglus, mõõdukus ja julgus. Erinevad hüved : tervis, nauding, ilu, tugevus, rikkus- stoikud ütlesid , et need pole tõelised hüved, sest neid võib kasutada valedel eesmärkidel, järelikult pole loomu poolest hüved. Voorused on seesmiselt head. Õnn tähendab kindlust hüve omamisel. Epikuurlaste vastus Probleem : kas vooruslik rattale tõmmatud inimene on õnnelik? Nad ütlevad, et ilma naudinguta ei saa me õnnest rääkida. Ainus tõeline hüve ongi nauding.
· Aristoteles (Nikomachose eetika) loomutäius on õnne olemuslik osa, kuid täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid: o head teod nõuavad vastavat varustust · Aristoteles (Poliitika) keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi Stoikud: · Voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik tunnetus õiged arusaamad sellest, mis on hüve · Peamised voorused on õiglus, mõõdukus ja julgus · Kuidas seonduvad voorused ja hüve? Tõeline hüve on ainult see, mis on seesmiselt, loomu poolest hea: o Tervis, nauding, ilu, tugevus, rikkus, kuulsus ja kõrge sünnipära ei ole tõelised hüved. Miks? o Voorused on seesmiselt head · Õnn tähendab kindlust hüve omamises · Ent ainult tõelise hüve omamises saab olla kindlus · Järeldus: õnn ja voorus on kattuvad mõisted 3
Kõige pühamad loomad on lehmad. Liha ei sööda. Askeethes ehk eraldi ja kasinalt elamine, keha kurnamine vaimse valgustuse eesmärgil. Usutakse, et keha on hinge vangla. On olemas positiivne askees ja negatiivne askees. Positiivne on, kui keha kurnatakse läbi liialduste. Negatiivne on see, kui loobutakse üleliigsest toit, jook, seksuaalvahekorrad, suhtlemine, pesemine, juuste lõikamine. Otsitakse vabanemise teed. Dharma Ülim tase. Universumi tase. Voorused. Seda mõistet kasutavad ka teised usundid. Inimene saab õigesti aru loodusest ja jumalast. Eesmärk on jõuda moksasse. Arvestatakse kastikorraga. Eesmärk on Brahmaniga ühte saada. OM võimsaim mantra Tähistavad kolme jumalat ja 3 pühaveedat. Hindud usuvad, et OM väljendab universumi olemust. Jumal lõi selle heliga maailma. Dilaka märk Bindi Märk naiste laubal, üks dilakadest. Bindi tähistab naisenergiat
mateeria omadused on määratud täisarvudega. Paaritud arvutd on täisuslikud paaris arvud ei ole nii täiuslikud. Sofistid- Sofiste ühendab eelkõige nende kriitilisus traditsioonilise ühiskonnakorralduse, religiooni ja eelneva filosoofia suhtes. Nende peamiseks tegevusalaks võib nimetada retoorikat. Stoikud- Maailmas valitseb stoikude arvates saatus ning inimene saab olla õnnelik vaid siis kui ta allub saatusele. Tõelisteks hüvedeks on voorused: tarkus, õglus, mehisus ja arukus. Afektid takistavad tunnetamast tõelisi väärtusi. Epikuurlased- Milline on hea elu? Inimhinge kõige suurimaks mõistatuseks on valu. Valuvaigistiks oleks naudund. 1) loomulikud e hädavajalikud . 2) loomulikud- mittehädavajalikud 3) ebaloomulikud- mitte hädavajalikud. II Filosoofid Tuleb tunda alljärgnevaid filosoofe, määrata koolkond ja neile eriomased probleemid ja teemad, millega nad tegelesid Thales- oli Sokratese
Naised ei tohi minna sinna ilma meesteta või siis koos kõige lähedasema meessugulasega. See on islamimaailma kõige suurem usupüha. Kaasajal rändab sinna aina rohkem ja rohkem inimesi. Lisaks viiele usu alussambale on lisatud ka mõnede poolt kuues pühasõda. Vahet tehakse suure ja väikese pühasõja vahel. Suur on see, kus peetakse sõda oma hingevaenlasega ja väike on see, mis peetakse islami usu kaitsmiseks. Mitmenaisepidamine ning usust taganejate tapmine on voorused. Elu mõtet on paika pandud tegudega nagu näiteks mida peab tegema, mida ei tohi teha ja teod mis on neutraalsed. Kohustuslike tegude tegemata jätmine on lubamatu. Kohustuslikeks tegudeks on palvetamine, Koraani lugemini ja muud usuteod, mida ei tohi jätta tegemata. Soovitavad teod. Almuste andmine vaestele. Neutraalsed teod. Mille puhul ei ole vahet, kas sa neid teed või mitte. Teod, mida tuleks tegemata jätta. Nende hulka kuulub abielulahutus. See
muidugi kuninga maitset. Sellega seoses on Molière'i nimetatud ka orjastatud geeniuseks. Kuid tema teoste kriitika oli suunatud liialduste vastu, mida seltskonna arukam osa pidas samuti vääraks. Satiirile vaatamata lähtuvad kõik ta teosed humanistlikust filosoofiast, tema kangelastes on palju üldinimlikku. Molière lähenes oma eluvaadetes renessansile, mis idealiseeris täiuslikku, mitmekülgset ja vaba inimest, kuid tema ideaaliks jäi siiski tasakaal. Ta kangelastel puudusid ülimad voorused, sest Molière oli oma olemuselt realist. Ta ei tunnistanud teatrit, mis irdub kaasajast, kritiseeris lavakujude skemaatilisust ja kunstlikult väljamõeldud stseene. Tema püüe lavalise tõe poole oli ilmne, ehkki ta klassitsistlikud tegelased jäid paratamatult samuti üsna ühekülgseks ja staatiliseks. Molière tegi oma teostes nalja tõsiste ja oluliste asjade üle, sest hindas kõrgelt komöödia ühiskondklikku rolli: ,,...teatril on suur võime pahesid parandada
tundi), kui yang jõud hakkab naasema ja see avab sisemise ringluse (zhou). Konfutsianism sai alguse KONG FUZI õpetusest, mis omakorda põhines muistsel mõttepärimusel. KONG FUZI sihiks oli taasväärtustada muistsust ja muinasaja tõekspidamisi. Tema taotlused seostuvad inimese konkreetse elu ja tegevuse korraldamisega, mille lähtealuseks on alalhoidlik kõlblus- ja riigiõpetus. Põhilised voorused on inimlikkus, õiglus, südikus, tarkus ja seaduskuulekus. Need leiavad tegeliku väljenduse järgmistes põhisuhetes: valitseja ja riigialam, isa ja poeg, mees ja naine, sõber ja sõber. Riigi heaolu rajaneb üksiksiku moraalil ja perekonnal kui ühiskonna algosisel. Tõeline valitseja valitseb oma rahvast, olles sellele kõlbeline eeskuju. ,,Suures õpetuses" käsitletakse terviku
pakkuda)? Kuidas leiame õnne? Elu eesmärgiks pole tema arvates rikkus, au, kuulsus, arukus, rõõm, armastus, headus vaid õnn. Kõik eelpool nimetatud väärtused on kõigest verstapostid või võimalikud trepiastmed jõudmaks elus kõige tähtsamani- õnneni. Inimese õnn seisneb tema omaduste ja annete täielikus kasutamises. Inimese eriliseks omaduseks on mõtlemisvõime. Õnne peatingimuseks on mõistusepärane elu. Kuidas elada mõistusepärast elu, sest igas inimeses on ju nii voorused kui ka pahed (iseasi, kuipalju me voorustel välja paista laseme ja pahesid kontrollida suudame). Aristotelese jaoks oleneb voorus otsustamisest, enesevalitsemisest ja ihade tasakaalust- kõik see tuleb tema meeltmööda kogemusega. Kõige olulisem ja teema õnne olemuse ja eetilise õpetuse tuum on nn. kesktee- teooria. Eksimisest ja elu keerdkäikudes ekslemisest hoiab meid, juhul kui kasutame mõtlemisvõimet, oskus äärmustesse laskumisest hoiduda ja valida kesktee.
5 Noor-Eestile Juhan Liiv Mind ärge austage -- ei iial iganes! Üks valus vale mõiste on liikvel aja sees. Nad hirmsad on, mu laulud, ja hirmus mu süda sees, nii hirmus, nagu mu saatus -- ei, mind mitte iganes! Te austage mehi, kes kasvand valguses, kes teaduses krooni saanud, kes tööl on selguses. Ja kui neid mehi ei ole, siis endil' nad mõelge, kõik voorused mõelge kokku -- ei mind mitte tõesti! Kõik voorused mõelge kokku, me esivanemad, me kallid, kallid kalmud -- -- ja endi vanemad: Siis leiate ehk mehe, kui üles kasvate, kes oleks noorte ehe, ei, mind mitte tõesti! 6 Mulgimaale Hendrik Adamson Om maid maailman tuhandit ja rahvit mitmit miljunit - üksainus Mulgimaa. Ää kuri kui las olla ta - ku Pikasilläst üle saa,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
