Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb...
Vooruseetika juured on antiik-Kreekas, mil keelest ja tähendab tava, või komme. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada pea kogu eetika oli vooruseetika. Vana-Kreeka eetika keskne küsimus oli, millised on inimestes need voorused , mida täiustades saavutatakse harmooniline ja õnnelik elukorraldus polises. Aristotellikus moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid)...
märtsil 322 eKr Chalkis. Ta oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane ja Aleksander Suure õpetaja. Ta oli Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud tähtsat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelesel on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika), esteetikas, eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias. Aristoteles sündis Makedoonias Chalkidike poolsaarel Stageiras.Tema isa Nikomachos oli Makedoonia kuninga Amyntase õukonnaarst. On alust arvata, et õukonnaarsti koht oli perekonnas pärandatav. Aristotelese varajast haridust pidi see mõjutama, nii et kui Aristoteles 18-aastas...
PEA meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema! 5.SA pead oma isa ja ema austama, et su elupäevi pikendataks sellel maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab!6.SA ei tohi tappa!7.SA ei tohi abielu rikkuda!8.SA ei tohi varastada!9.SA ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana!10. SA ei tohi himustada oma ligimese koda! Sa ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast ega teenijat, härga ega eeslit ega midagi, mis su ligimese päralt on!” Mis on 7 voorust?Mis on voorused ? Mõistlikkus (Tarkus), Mõõdukus, Meelekindlus (Vaprus),Õiglus,Usk,Lootus ,Armastus Mis on 7 surmapattu? Lihahimu ehk Iharus, Kiim; Laiskus, ka Tujutus; Aplus, veel Õgimine, Õgardlus; Kadedus; Ahnus, Omandihimu; Viha; Uhkus, Alpus. Mis on kurjus ja patt? Patt on vastuhakk Jumalale, patt on „märgist möödalaskmine”. Lihtsamalt öelduna on patt eksimus. Inimlik viga, mida annab parandada. Kurjuse sisemine seaduspärasus on tahtlik halva tegemine Mis ülesanne on surmainglil?...
Kas voorusest piisab õnneks? Noor Pl – ei, vana Pl – jah. Nende voorus ei saa olla vankumatu Arist- loomut on olemuslik osa, kuid täiusl õnne jaox on vaja väliseid Tõelised voorused vaid vagadel inimestel, kes on uuestisündinud Kristuses hüvesid > head teod nõuavad vastavat varustust; keha hüved ja välised surelik inimene ei saa kunagi tunda rõõmu suurimast hüvest (õnnest - felicitas) hüved on vajal. Saavad oodata tulevast õnne e. õndsust (beatitudo) teises elus, olles Stoikud- arusaam sellest, mis on tõeline hüve (alusex voor...
a Konspekt: Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud messias. Enne ristilöömist sõi Jeesus oma jüngrite seltsis viimse õhtusöögi (Püha Õhtusöömaaeg). Seda õhtusöömaaega taasesitavad kristlased leiba ja veini (mõnes konfessioonis viinamarjamahla) tarvitades erilisel kiriklikul tseremoonial, mida nimetatakse armulauaks või pühaks õhtusöömaajaks. Tähtsaimad pühad on jõulud, ülestõusmispühad ja nelipühad (kiriku sünnipäev, Püha Vaimu väljavalamine). Pühad tekstid: Kristlik Piibel koosneb kahest osast: Vana Testament sisaldab kanooniliselt (vähemalt) 39 teksti ajast kuni mõnisada aastat enne Jeesuse sündi, Uus Testament 27 teksti, mis on põhiosas valminud mõne sajandi jooksul pärast Jeesuse sündi. Kirikuisad: Augustiinus - idee pärispatust. Sakramendid:...
Tarvitseb ses suhtes vaid meenutada tema alahindavat suhtumist naistesse, kelles ta nägi kuidagi “alamat” ning meelelisemat olendit, või tema alavääristavat suhtumist töösse kui niisugusesse, orjandusliku ühiskonna tunnustamist jne. (6 lk 73-76) 2.2 Voorusteõpetus Kui Sokrates voorusteõpetuses piirdus üksnes vooruse kui niisuguse üldise iseloomustusega ja samastas selle teadmisega, andmata seejuures mingeid lähemaid sisulisi määranguid selle kohta, milles üksikud voorused seisnevad, siis Platon on esimesi, kes püüab kujundada sisuliselt kindlakujulisemalt ning üksikasjalisemalt filosoofilist voorusteõpetust. Nagu Sokrates, nii lähtub temagi vooruse kui teadmise mõistmisest ja tunnustab selle vastavalt ka vooruse õpetatavust. Kuid ta ei rahuldu üksnes selle väitmisega, vaid püüab seda ka lähemalt selgitada ning põhjendada, süvendades ning osalt isegi moduleerides meistri...
Punane ja Must Versioon 1 Kirjanik jagab inimesed kahte rühma. Ühel pool on need, keda ta nimetab kelmideks : silmakirjalikud, vagatsejad, rojalistid, klassikaaustajad. Teised pool on üllad : patsioodid, revolutsiooni ja Napoleoni pooldajad. Üllastel on kõik voorused , mis kelmidel puuduvad. Inimesed on punased ja mustad. Stendhali romaan on kirjutatud toetatuna paljuski temale endale ning teatud kohtuprotsessile. Peategelasel Julienil ning Stendhalil on palju ühiseid jooni. Stendhal soovis väga lahkuda oma kodust Grenoble'is ja liituda uue ühiskonnaga, kus peab võimalikuks elada hispaanialikult ja saada üllaks. Stendhal jumaldas Pariisi, sealset õhkkonda , huvitavaid ning haritud naisi...
3) vooruseetika – vaprus, tasakaalukus, lahkemeelsus, eneseväärikus, tõearmastus, õiglus (Aristoteles) Keskendub indiviidi elule tervikuna. Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, motiive ja emotsioone. Tähtis, et naudiks hea olemist, et poleks kiusatust halba teha. Voorused avalduvad toimepandud tegudes. Inspiratsiooniallikas: Aristoteles: „Inimelu eesmärk on „õitseng”. Voorus on käitumise ja tundmise muster, kalduvus käituda, soovida teatud olukordades.” Kriitika: See, mida vooruseks peetakse, sõltub ajast ja kohast. Sõnastavad ümber oma eelistatud eluviise voorusteks. Juhiseid pole. Nüüdisaegsed voorusteoorikud: E. Anscombe, A. Maclntyre, P. Foot, R. Taylor...
Artemis(rooma mütoloogias Diana) Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna Hephaistos(rooma mütoloogias Vulcanus) Hera poeg, tule- ja sepatööjumal Polüteism usk mitmesse jumalatasse. Jumalaid on palju. Antropomorfism uskumus, et jumalad on inimese väljanägemisega ja et jumalatele on omased inimlikud pahed ja voorused . Prometheus oli titaan, kes asus esimesi inimesi kaitsma. Esimesed inimesed olid nende legendi järgi jumalate poolt maast voolitud ja neil polnud midagi enda kaitseks. Prometheus valmistas inimkonda ette eluks, näitas neile kuidas tuld teha, süüa otsida jne Prometheus tükeldas inimeste ohverdusi jumalatele nii et jumalateni jõudsid ainult halvemad söögitükid (inimesed ohverdasid loomaliha). Kui pettus ilmsiks tuli võttis Zeus inimestelt ära tule...
Eetika mõisted (e väärtused, millest inimene oma käitumisel lähtub) · Au, ausus, valelikkus, lugupidamine, isekus · Sümpaatia, armastus, viha, vihkamine, kurjus, hoolimine, abivalmidus, mõistmine · Õiglus, südametunnistus, süütunne, häbi, mure, kurbus · Kõlblus, vooruslikkus, lojaalsus, pettus · Julgus, argus, hirm · jne Kristlikud voorused Kristlikke voorusi on seitse: ·kolm jumalikku: usk, lootus ja armastus ·neli inimlikku: tarkus, õiglus, kindlameelsus ja mõõdukus. Eetika on ellujäämise strateegia Väärika elu, loova suhtlemise ja koostöö aluseks on kõlblus. Kõlblus on väärtuste ja normide kogumik, mis määrab otstarbeka (hea) käitumise üksteise, ühiskonna ja looduse suhtes. Kõlbluse põhiprobleemiks on selgitada, milline on otstarbekas ja hea käitumine....
Autor ei usu ka sellesse, arvestades kuidas Euroopa kogukond on Ida-Euroopaga 90ndatel käitunud. *Kolmas vaade on kommunitarism, mis eeldab et me vaatame Euroopa kogukonda kui üksteisega koostööd tegevat sotsiaalset organismi, mis kätkeb endas nii kogukonnavastutust, kohustusi kui ka vabadusi. Seeläbi läheks poliitika rahvuslaste käest üle rahvale mis tagaks kodanlikud voorused , mis moodustaksidki Euroopa ideaalid. Ka sellesse on raske uskuda, kui vaadata sügavalt juurdunud liberaalset eetikat kogu euroopas. Veebel, V. & U. Hurt. 2013. Kas Euroopa integratsiooni areng ja föderaliseerumine on samaaegselt voimalikud? Antud artiklis analüüsitakse, milline on põhjuslik föderaliseerumise, euroopastumise , integratsiooniprotsessi ja majanduskriisi võitmise vahel. Kas föderaliseerumine on liikmesriikide praeguste seisukohtade juures teostatav...
Minu eetika Eetika on filosoofia haru, mis kuulub väärtusõpetuse alla ning mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse seletamise ja põhjendamisega. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Praktiline eetika tegeleb konkreetsemate küsimustega, mis erinevatel aladel võivad ilmenda. Teoreetilise eetika võib laias laastus jagada metaeetikaks, mis uurib pigem abstrakseid küsimusi, ja mitmesugusteks normatiivseteks teooriateks, mis arutlevad õige ja vale üle. Tuntumad normatiivsed eetikateooriad on tagajärje-, kohuse- ja vooruseetika. Tänapäeva inimene on neid teooriaid enda jaoks mugavdanud ning samuti olen veendunud selles, et inimese isiklik eetika on normatiivsete teooriate kombinatsioon. Minu isiklik eetika on kombinatsioon tagajärje- ja kohuse-eetikast, kuid suurem osakaal on kohuse-eetikal. Deontoloogia väidab, et osad moraalsed kohustused kehtivad absoluutselt. Deo...
Psühholoogia KT/vaheeksam I Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse 1) Pedagoogilise psühholoogia olemus ja seos teiste pedagoogiliste distsipliinidega (pedagoogika üldised alused, didaktika, kasvatusteooria). Ped.psühholoogia olemus - kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. Tegeleb spetsiaalselt õpilaste arengu ja kasvatamise probleemidega. Seos teiste distsipliinidega : Pedagoogika üldised alused – üldpedagoogika, kasvatusteooria ja didaktika. Didaktika – õpetamisõpetus (kuidas ja mida õpetada), käsitleb õppesisu. Kasvatusteooria – käsitleb kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. 2) Psühholoogia põhilised uurimisobjektid ja neist tulenevate teadmiste roll õpetajatöös. Põhilised uurimisobjektid jaotuvad 3 valdkonda: õpilane, õppimine ja õppimiseks vajalikud tingimused. Neist valdkondadest saadavad teadmised annavad meile üldise raamistuse või ka mõttemudelid, mõistmaks õpilase arengut ja arengupotensiaali, õppimise seadusp...
tal poleks kiusatust halba teha • vooruseetika jaoks on küsimus „Mis sorti inimeseks peaksin ma saama?“ (teo- ja kohuse eetika küsimuseks oli „mida ma peaksin tegema?“) • eetika- kujundada täiuslikke imetlusväärseid iseloome, tuleb püüda olla ideaalne inimene) Vooruseetiku jaoks pole ebavooruslik (vooruste suhtes ükskõikne või paheline) elu elamist väärt! Vooruste ja tegude seos: • Voorused avalduvad toimepandud tegudes, häid tegusid teevad eelkõige head, s.t. vooruslikud inimesed (sekka võib juhtuda mõni halb tegu, aga see ei muuda asja olemust) Vooruseetika ajalugu • Vooruseetika lähtekohaks Aristotelese teos Nichomachose eetika. • Kaasaegsetes teooriates ka tükke (Platon, Aquino Thomas, Hume, Nietzsche) Antiikne vooruseetika: Aristoteles: • Inimelu eesmärk on õitseng EUDAIMONIA. Mitte niivõrd õnn. Kui inimese terviklik heaolu. 6...
Substantsid ei kujuta endast massi, vaid on individualiseerivad. Põhjused- teaduslik teadmine puudutab põhjuseid. Põhjus on vastus küsimusele miks. Põhjus võrdub liikumise allikas. Põhjused on uutmoodi väärtused, toimuvad muutused ja liikumine. 5. Aristotelese eetika on eudaimonistlik. Selles on keskne voorusõpetus. Voorused jagas ta vaimseteks ja tahtelisteks. Et inimese olemuse määrab mõistusehing, siis on tema õnnestavaim tegevus kaemuslik mõtlemine; sellega seostuvad vaimsed voorused, nagu tarkus ja arukus. Eetilisi voorusi iseloomustab võime olla mõõdukas, valida äärmustevaheline kesktee. Eluviis: õigluse sidus Aristoteles võrdsuspõhimõttega, kuid orjanduse pooldajana taotles ta võrdsust olemasolevate klasside ja ühiskonnakihtide piires. Mõistus on inimese kõige jumalikum osa...
aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspo...
Õpetaja on ka hea psühholoog ning innustab kõiki õpilasi oma arengupotsensiaali realiseerima ega andu oma vahetutele emotsioonidele. 20. Millised on põhilised meetodid ja võtted õpitava väärtustamise suurendamiseks välise motiveerimise teel? Välise motivatsiooni kujundamise strateegiate olemus Nimetada kolm põhilist meetodit ja kirjeldada neid Lähenemise voorused ja puudused Välise motiveerimise strateegiad ei suurenda oseselt õpitava väärtust, vaid seostavad õpitulemuse õpilaste poolt väärtustavate tagajärgedega. Olulisemad õpilaste välise motiveerimise strateegiad ongi 1- kõikvõimalikud tasustamisviisid ( õpilasi informeeritakse selle saamisest enne tegevuse sooritamist, mõtlemist nõudvate ül puhul...
Lionel Messi Messi on suurepärane, sensiatsiooniline ning unikaalne mängija. Ta on väga loominguline, omab imelisi oskusi ning on suuteline oma rivaalidele tekitama raskusi. Lionel on vasakujalgne mängija ning ta suudab mängida kõiki positsioone. Ta ei ole küll väga pikk, kuid selle-eest on tal kiirust. Ta oskab alati mängida välja kõik situatsioonid, eriti penaltid ja vabalöögid. Messis on olemas kõik voorused , mis on omased ühele maailma parimale jalgpallurile. Ta on 169 cm pikk ning kaalub 67 kg. Tema hüüdnimi on Leo või La Pulga ning FC Barcelonas mängib ta number 10 all. Varased aastad Lionel Messi sündis 24. juuni 1987 Rosarios, Argentinas. Tema täisnimi on Luis Lionel Andres Messi. Väikese poisina vaatas ta tihti pealt, kuidas tema kaks vanemat venda koos sõpradega jalgpalli mängivad. 8- aastaselt värvati Lionel oma kodukoha jalgpalliklubisse...
3. Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast Klassiühiskond, igaüks tehku oma tööd nii hästi kui võimalik. 3 inimtüüpi- need kes taotlevad 1.naudingut, 2.kuulsust 3.voorust. Poliitika eesmärk õnn, õige juht rakendab oma voorusi kogukonna hüvanguks. 4. Epikuurlased õnnest Õnnelik elu sõprade seltsis, poliitikast eemal. Ainus tõeline hüve on nauding, ainus halb on valu. Õnneni viivad voorused , ihade piiramine. 5. Augustinus õnnest ja poliitikast. Tõelised voorused on kristlastel, õnn on olla tänulik et voorusliku elu kaudu same õnnelikuks järgmises elus. Riik on pattu langemise tagajärg, tagab rahu ja korra, õige riik on kristlik riik, usku peab levitama. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast Õndus maapeal võimatu, kuid natuke õnne võimalik, seadused suunavad inimest headuse poole, kõrgeim voorus on vaimne voorus, kirik kõrgeim. 6...