Virtuaalmaailm tänapäeval ja tulevikus ning mis on selle voorused ja ohud Virtuaalmaailma kuulub praegu väga palju inimesi, see tähendab, et umbes 30 miljonit inimest kasutab iga päev virtuaalset maailma. See arv on tegelikkuses tohutult suur, kuid tänapäeval on juba võimatu ilma arvutita ja virtuaalse maailmata olla, kuna sealt saab väga palju infot ja kiiresti vajalikku otsida. Mida saab virtuaalses maailmas korda saata? Tänapäeval on paljud vanaisad-vanaemad ehk pensionärid ära õppinud virtuaalse maailma
Second level Third level Fourth level Fifth level Kentaur ja lapiit Autor: Phedias Parthenoni friisi metoop u. 447-438 e.m.a. Asub: Ateenas Kentauride inimlikud voorused Tänapäeval elades oleksid nende positiivseteks külgedeks 1.Õpi- ja õpetamishimu 2.Üllasus 3.Abivalmidus Halbadeks külgedeks aga 1.Joomahimu 2.Kangekaelsus 3. Ohjeldamatus 4.Vägivaldsus Kentauri kujutus tänapäeval Kentaure kujutatakse tänapäeval mängudes, filmides ja maalidel. Kentaur on ka firmade nimede ja logode sees näiteks kirjastus Kentaur. Tehakse ka tänapäevalikke skulptuure. Mida uut õppisin sellest jumalast?
Virtuaalmaailm-meie tulevik? Meie elu üks lahutamatu kaaslane tänapäeval on internet. Pole enam inimest, kes arvaks, et internet ehk virtuaalne maailm on ebavajalik. Rohkem kui pooled inimesed üle maailma elavad korraga kahes erinevas maailmas – reaalses ja virtuaalses. Tihti aga kaotatakse taju, mis on tegelik. Virtuaalne maailm on muutumas üha enam arenenumaks ja populaarsemaks. Kui veel vaadata tagasi mõni aastakümme, siis sai enamus hakkama ilma internetita, kuid nüüd tundub see üsna võimatu. Kas virtuaalmaailm on saanud meid oma võimusesse? Kas virtuaalmaailmast saabki reaalsus? Ei saa eitada, et virtuaalmaailmal on oluline tähtsus meie elus. Läbi virtuaalsuse saame me suhelda inimestega reaalajas üle maailma. Suhelda tuttavatega, kes elavad maailma teises otsas või saada uusi tutvusi erinevatest jututubadest, mis on kusjuures kasvatanud suurt populaarsust just noorte seas. Veel on virtuaalmaailmas tegevus...
Aristoteles Aristoteles oli Kreeka filosoof ja õpetlane. Temast sai üks Platoni andekamaid õpilasi. Filosoofia on tema käsitluses ontoloogiline. Tema teaduslik pärand on rikkalik, teosed hõlmavad peaaegu kõiki peamisi teadusharusid: loogika, füüsika, psühholoogia, eetika,politoloogia, majandusteadus, retoorika ja poeetika. Tema väärtuslikuim teadustest on filosoofia, mis uurib olemise printsiipe ja algpõhjusi. Aristoteles väidab, et inimesed ise loovad hüve ja õnne mõisted kooskõlas eluga, mis neil on. Nagu öeldakse, igaüks on oma õnne sepp. Eriti kõrgelt hindab Aristoteles armastust. Armastust on kolme liiki: armastus kasu pärast, armastus naudingu pärast ja armastus, mis tugineb voorusele. Kõrge eesmärk ja voorus, mille poole inimesed püüdlevad, on õnn. Üksnes naidingust õnneks ei piisa. Õnnelik saab olla vaid see, kes järgib eesmärkide seadmisel mõistust, mitte...
Tarkus valitsejate voorus Mehises sõjameeste voorus Harmoonia riigi kui terviku voorus Õiglus riigi kui terviku voorus Kõlbusseadused olid nn ideaalse riigi kord. 3 seisust: valitsejad, sõjamehed ja rahvas Milles seisneb elu mõte? Elu mõte seisneb oma koha teadmises vastavas klassis, kus valitseb tsensuur ja klassi eriline seisund. Platoni järgi jaguneb inimese hing kolmeks: vaimuks, meeleks ja meelelisuseks. Neile hingeosadele vastavad voorused: tarkus, südidus ja mõõdukus. Üldisimaks vooruseks pidas Platon õiglust. Inimene aga sai õiglane olla ainult siis, kui tema hingeosad toimivad harmooniliselt. Õndsuse saavutamiseks pidi hing eralduma keha kirgedest ning süvenema jumalatunnetusse. · Rumalus on kõige kurja algus ja lõpp · Üht hüvelist riiki hoiavad püsti neli voorust: tarkus, mehisus, mõõdukus ja õiglus · Suund, kuhu haridus inimese viib, määratleb tema tulevase elu
inimestele kannatusi. Eetika saab põhineda ainult kaastundmisel ja kaaskannatamisel. Inimvaimu kõrgeim saatus on kunst- võimaldab tahtest vabaneda, kannatusest vabanemine on võimalik elutahte hävitamisega, see aga saab toimida läbi askeesi. Inimliku eluviisi põhiliseks tunnuseks on võimutahe ja eetika väljendab seda. ,,Nõrgad" on need, kes tahavad võrdõiguslikkust, kuna ei suuda üksikisikuna ennast teostada. Inimestele pealesurutavad voorused: alandlikkus, vagadus jne käivad ,,tugevate" arvelt. Voorus=nõrkus. Kaastunne haiseb pööbli (lihtrahva) järele. Dekadent- allakäimas inimene, ainult tema võib lugeda kaastunnet vooruseks. Kannatamine aitab tõetundmiseni. Me tahame kannatuse välja lõigata. Kannatus on suure isiksuse tunnus. Kui suudad kaastundlikkuse üle elada=voorus. Zarathustra- jääb iseendaks, jätab oma saatuse kaastundest määrimata- see on tema jõud Universaalset moraali pole olemas. Tõeline moraal
Stendhal "Punane ja must" sisukokkuvõte Kirjanik jagab inimesed kahte rühma. Ühel pool on need, keda ta nimetab kelmideks : silmakirjalikud, vagatsejad, rojalistid, klassikaaustajad. Teised pool on üllad : patsioodid, revolutsiooni ja Napoleoni pooldajad. Üllastel on kõik voorused, mis kelmidel puuduvad. Inimesed on punased ja mustad. Stendhali romaan on kirjutatud toetatuna paljuski temale endale ning teatud kohtuprotsessile. Peategelasel Julienil ning Stendhalil on palju ühiseid jooni. Stendhal soovis väga lahkuda oma kodust Grenoble'is ja liituda uue ühiskonnaga, kus peab võimalikuks elada hispaanialikult ja saada üllaks. Stendhal jumaldas Pariisi, sealset õhkkonda , huvitavaid ning haritud naisi. Oma
Ütleb, et kuigi voorus on mingis mõttes keskmine, ei tähenda see, et tunded peavad alati olema tasakaalustatud. On olukordi, kus tuleb tunded (viha, kirg jne) välja näidata. Olukorra tõsidus määrab ära vooruse. Voorused, mille jaoks on vaja tahet, ei ole sünnipärased, need saadakse elu jooksul. On olemas võime olla vooruslik. Inimene muutub selleks siis, kui ta on harjunud olema vooruslik. Lapsepõlves tuleb omandada õiged voorused. Hiljem kasvades tuleb omandada praktiline tarkus e. phroenesis. Hiljem omandame tarkuse, miks me teeme asju, mida teeme lapsepõlves. Vooruse täiuslikuks väljaarendamiseks ei piisa harjumustest, vaid vaja on ka arutlusvõime ja emotsioonide täiustamist. Küsib: miks on vooruseid üldse vaja? Mis on kõrgeim hüve, mille poole inimene liigub? Õnn. Lõpp-eesmärgiks on õnn, erinevus on selles, mida peetakse õnneks. Ütleb, et õnn on
Virtuaalmaailma mõjud ühiskonnale Virtuaalkeskkonna sünd on toonud nii meie igapäevaellu kui ka ühiskonda uusi tahke ja varjundeid. Eestis on raske leida inimest, kes ei oleks sellise keskkonnaga pidevalt ühenduses ega kasutaks selle teenuseid. Kuidas virtuaalmaailm mõjutab tänapäeval inimese maailmapilti ning missugused on selle maailma voorused ning ohud? „Sünteetilised maailmad“ kahandavad meie privaatsust ja muudavad suhtlust inimgruppide vahel. Hiljuti tuli avalikuks info, et USA Riiklik julgeolekuagentuur NSA on ebaeetiliselt kogunud informatsiooni internetikasutajate kohta, kasutades infotehnoloogilisi vahendeid. See näitab selgelt kübermaailmate ebaturvalisust ning personaalse privaatsuse kadumist. Kõik meie tegevused on veebis nähtavad ning teistele jälgitavad
tähtsusega ühiskondlike väärtuste muutmine vajalikus suunas. VÄÄRTUSTE KLASSIFIKATSIOON • Väärtuste jaotumine seesmisteks ja välisteks • Seesmised väärtused on hüved või seisundid, mida soovitakse nende enda pärast. • Välised ehk instrumentaalsed väärtused on vahendid eesmärgi saavutamiseks. • Kombineeritud väärtused võivad olla head nii iseenesest kui ka vahendina. • Väärtused kui moraaliga seotud ja sidumata voorused • Voorused on väärtused, mida iseloomustab iseloomutäius, sisseharjunud käitumiskalduvused ning mille tulemuseks on ühiskonna poolt oodatud harjumuspärased teod. Voorused jagunevad moraaliga seotuteks ja mitteseotuteks. • Moraaliga seotud voorused on näiteks ausus, heasoovlikkus, sallivus, heatahtlikkus, õiglus, kohusetundlikkus, tänulikkus • Moraaliga mitteseotud voorused on näiteks loovus, ettevõtlikkus, vaprus, enesekontroll, kannatlikkus, visadus, töökus, puhtus,
järgi on eetilise hinnangu aluseks teo tegija iseloom. Vooruseetika fookuses on teo tegija iseloomuomadused, tema voorused Vooruseetika ei keskendu niivõrd (ja ka pahed), mis avalduvad tegevusele endale (deontoloogiline toimepandud tegudes. eetika) ega teo tagajärgedele
Mis on hea Platoni voorusõpetuses? Voorused on printsiibid, millest inimene peab ühiskonnas elades kinni pidama, vooruslik inimene on see, kes ei anna järgi oma pahedele ning keda peetakse ka tänu sellele tugevaks. Platon arendas oma voorusõpetust edasi oma õpetaja Sokratese teooriast, kuid nende arvamus ei olnud lõpuni välja sama. Voorused moodustavad kokku tarkuse ning ühiskond vajab tarku inimesi, sest mida rohkem on tarku inimesi, seda kergem on hakkama saada, selle tarkuse all on mõeldud tarkust, mis kaasneb vooruste järgi toimides ja käitudes, tarkus on vooruste tähtsuse mõistmine. Iga voorus on tähtis tarkuse omandamiseks. Platoni paika pandud voorused on mõõdukus, teravmeelsus,
Peamine tunne on armastus, mille kutsub välja hüve ligitõmme. Armastada saab ainult seda, mis on hea tõeliselt või näiliselt. 6. Kas tunded on kõlbeliselt head või halvad? 6. Tunded pole meeleliigutustena iseenesest head ega halvad. Nad on head, kui nad aitavad kaasa heale teole, ning nad on halvad vastupidisel juhul. Neid võib ülendada voorustesse kaasates või neid võib vääratada pahede läbi. 7. Mida tähendab voorus? 8. Millised on nn peamised inimlikud ja jumalikud voorused? 7. Voorus on jääv, kindel kalduvus teha head. Ta ei võimalda inimesel mitte üksnes häid tegusid teha, vaid ka anda oma parimat. Kõigi oma meeleliste ning vaimsete jõududega pürgib vooruslik inimene heale. Ta püüab seda saavutada ning otsustab oma konkreetsete tegevuste puhul selle kasuks. 8. Peamisi inimlikke voorusi nimetatakse kardinaalseteks* voorusteks. Nende alla rühmituvad kõik teised voorused ja nad on voorusliku elu tugipunktid
ja võimalikkust. Võimalikkusest minnakse üle tegelikkusele ning seega ollakse olemas. Näiteks pole Gustav Adolfi Gümnaasiumi 12. A klassis ühtegi Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlast. Küll aga käib seal 30 võimalikku selle kooli vilistlast. See mõte meeldib mulle, sest see on loogiline, kui selle üle natuke mõtlema hakata. Tegelikkus ja võimalikkus on kaks erinevat nähtust. Asjade olemasolu, mida tegelikult olemas pole, on võimalik. Voorused jagas Aristoteles vaimseteks ja tahtelisteks. Et inimese olemuse määrab mõistusehing, siis on tema õnnestavaim tegevus mõtlemine. Sellega seostuvad vaimsed voorused, nagu tarkus ja arukus. Eetilisi voorusi iseloomustab võime olla mõõdukas, valida äärmustevaheline kesktee. Ei tohi olla näiteks liiga julge, sest see läheb juba hulljulguseks. Ei peaks olema ka liiga arg, sest see võib viia igava eluni või lausa isoleerituseni. Samas võib
52. Palun nimeta vähemalt üks antiikajast pärit ja üks kaasaegne vooruseetik! Aristoteles, Alasdair MacIntyre, Richard Taylor, Elizabeth Anscombe 53. Milles nähakse vooruseetika peamist puudust? Puhas vooruseetika ei võimalda vastata küsimusele "Mida on õige teha?", vastatakse "Tee seda, mida teeb vooruslik inimene!" Küsides, kes on vooruslik inimene, vastatakse "Inimene, kes teeb õigeid asju". Puudub kriteerium, mille alusel midagi vooruseks pidada. Mis on voorus? Voorused muutuvad ajas ja ruumis, sõltuvad kontekstist. Vooruseetika ei anna juhiseid, kuidas lahendada eetilisi dilemmasid. 54. Teooriat, mille järgi moraaliotsustused on eetilistele faktidele osutavad väited, nimetatakse ...? naturalismiks 55. Milles seisneb naturalistlik loogikaviga? Moraaliarutlused, mis liiguvad faktiväidetelt väärtuväidetele, lülitamata oma eeldustesse väärtusväidet, teevad naturalistliku loogikavea. Niisugused arutlusvormid on Hume'i järgi kehtetud: 1. Fakt
Looduses toimub pidev areng. Kõik inimkeha komponendid on teatud om. kandjad. näit. verega on seotud inimhing. Elusoojuse kandjaks on meespool, kes annab seda edasi naisele spermaga. Aju on inimesele ebavajalik. Südames toimub mõtlemine, vere keetmine ja rikastamine. Looduses valitseb sooline paljunemine. Eetika ja moraali õp. Kõik inimesed on head. Headuse idee on valitsev. Õnn on kõigi jaoks erinev. Õnne nimel peab vaeva nägema. Tuleb elada vooruslikult. Voorused on vajalikud ühiseks eluks. Peale Platoni kardinaalvooruste on veel: eetilised voorused mitmesugused hoiakud, et taltsutada oma tundeid; dianoeetilised voorused intellektuaalsed hoiakud. Kokku moodustavad need inimliku tarkuse. Vooruseid on inimestel erinevalt. Riigi ja ühiskonna õp Inimesed peavad tegelema poliitikaga. "Need kaes pol vastu huvi ei tunne riskivad sellega, et neid juhivad hullud". Ühiskonna alggrupiks on perekond, seejärel hõimud ja riigid
Teos räägib ühes puuraiduri vaeses peres elavast kahest lapsest, poisist ja tüdrukust, kes peale ühte toredat unenägu vaatavad maailma hoopis positiivsema pilguga, kui varem. Esimeses peatükis "Puuraiuja majake" kirjeldatakse raamatu peategelasi: kümneaastast poissi Tyltyl-i ja tema kuue aastast õde Mytyl-i. Tyltyl oli südamlik ja tore poiss. Mytyl oli väga arg, ning iga pisemgi asi võis teda nutma ajada, temas peitusid aga ka juba kõrgemad naiselikumad voorused, ta oli armastav ja väga kiindunud oma venda. Puuraidurite perekond asus täpselt lossi vastas, kus elasid rikkad. Lapsed alati vaatasid, aknast välja, kuidas rikkad lapsed lõbutsevad ja saavad kingitusi. Kuid see lugu saab just alguse jõululaupäeva õhtust. Ema oli tulnud Mytyli ja Tytyli magama panema, suudles neid, ning see järel läks oma tuppa. Ema oli kurb, sest taadikesel ei olnud halva ilma tõttu võimalik
õnnelikkuseks või õnneks peetakse aga seda, kui keegi elab hästi või end ka hästi tunneb. Õnnelikuks saab ainult oma isiklikke omadusi arendades. Ta kutsus neid omadusi voorusteks ja seletas neid kui kompromisse ehk "kuldse kesktee" leidmist kahe halva äärmuse vahel. Vooruseetika ütleb, et tähtis pole mitte ainult teha õigeid asju, vaid ka omada õigeid dispositsioone, motiive ja emotsioone. Aristotelese järgi on voorused need iseloomuomadused, mis avalduvad seadumuslikus toimimises ja mida inimestel on hea omada( mis aitavad elada head elu). Hästi elades me omandame head kombed, need ongi voorused. Vooruslik elu koosneb järgnevatest määravatest kõlbelistest omadustest: julgus, mõõdukus, suurepärasus, uhkus, hea tuju, sõbralikkus, tõearmastus, teravmeelsus, häbitunne ja õiglus. Inimesed omandavad voorused teisi vaadeldes ja neid jäljendades. Tegu on hea, kui see on mõistlik
Mõistus peab valitsema tundeid. Platon (428-348 eKr) arendas edasi Sokratese ideid. Platoni järgi peab inimene arendama vaimseid võimeid. Kui inimesel on vastavad teadmised, käitub ta õigesti. Kõlblus on kõigi jaoks üks. Aristoteles (384-322 eKr) käsitles eetikat kõige süsteemsemalt ja põhjalikumalt. Inimene on vaja vooruslikuks kasvatada, see ei ole kaasa sündinud. Mõistuse kõrval peab ta kõlbelise elu jaoks eriti tähtsaks tahtejõudu. Ta jaotab voorused kahte liiki: 1) intellektuaalsed voorused, mis tulenevad mõistusest tarkus,teadmine, mõistlikkus; 2) eetilised tahte ja karakteri voorused mehisus, tasakaalukus, suuremeelsus, lahkus, avameelsus, õiglus, sõprus. Kant (1724-1804) ütleb, et moraal on meie tahte toode. Praktiline mõistus tahab,et inimene oleks moraalne. Kant sõnastab oma
Mõistus peab valitsema tundeid. Platon (428-348 eKr) arendas edasi Sokratese ideid. Platoni järgi peab inimene arendama vaimseid võimeid. Kui inimesel on vastavad teadmised, käitub ta õigesti. Kõlblus on kõigi jaoks üks. Aristoteles (384-322 eKr) käsitles eetikat kõige süsteemsemalt ja põhjalikumalt. Inimene on vaja vooruslikuks kasvatada, see ei ole kaasa sündinud. Mõistuse kõrval peab ta kõlbelise elu jaoks eriti tähtsaks tahtejõudu. Ta jaotab voorused kahte liiki: 1) intellektuaalsed voorused, mis tulenevad mõistusest tarkus,teadmine, mõistlikkus; 2) eetilised tahte ja karakteri voorused mehisus, tasakaalukus, suuremeelsus, lahkus, avameelsus, õiglus, sõprus. Kant (1724-1804) ütleb, et moraal on meie tahte toode. Praktiline mõistus tahab,et inimene oleks moraalne. Kant sõnastab oma
kogunesid Ateena agoraal asuvasse sammaskotta, mida nimetati Stoa'ks millest tulenebki nimetus -stoikud. Peripateetikutelt laenati teadmiste põhiraamistik ja loohiline argumentatsioon; küünikutelt veendumus, et vähenõudlikkus elus teeb filosoofi sõltumatuks ja skeptikutelt mõte, et filosoofia ei saa rajaneda mõistelistele spekulatsioonidele. Tähtis on aru saada, mis on tõeline hüve ja mis on kurjus. Tõelised hüved on voorused: vaprus, mõõdukus, tarkus ja õiglus. Kurjus on pahed: argus, arutus, rumalus ja ebaõiglus. Sellesse, mis inimese tahtest ei sõltu (elu ja surm, tervis ja haigus, nauding ja kannatus, ilu ja inetus, jõud ja jõuetus, rikkus ja vaesus, kuulsus ja kuulsusetus) tuleb suhtuda neutraalselt, ükskõikselt, stoilise rahuga (külmavereliselt). Epikuros (341270 eKr) liigendas filosoofia kolme distsipliini: kanoonika, füüsika ja eetika.
. ) 1987 · Videoinstallatsioon Vices and Virtues (Pahed ja voorused) · Koosneb seitsmest neoonsest(?) sõnapaarist, mis ümbritseb ühe laboratooriumi ehitist: · Faith/lust, hope/envy, charity/sloth, prudence/pride, justice/avarice, temperance/gluttony, fortitude/anger (usk/iha, lootus/kadedus, heategevus/laiskus, ettenägelikkus/uhkus, õiglus/ahnus, mõõdukus/aplus, meelekindlus/viha) · Neoonlampidest sõnad on 7 jalga pikad. Pahed ja voorused: The True Artist Helps the World by Revealing Mystic Truths 1967 · Tõeline kunstnik aitab maailma avaldades müstilisi tõdesid. Setting a Good Corner 1999 · Kordusesitusel olev video kunstnikust nurgaposti seadmas. World Peace 1996 · Viis ekraani, kus neli naist ja üks mees peavad monolooge
tegutsemine viisil, et sellest võiks saada üldine seadus, et igaüks võiks käituda samal viisil, teiste väärtustamine, teiste kohtlemine eesmärkidena, mitte vaid vahenditena, tegutsemine viisil nagu elaksime ideaalses maailmas. · Õigused ja õiglus (J. Rawls) - võrdsuse, valiku vabaduse, ja õigluse printsiibid, ressursse tuleb kasutada efektiivselt ja tulemuslikult. · Vooruste eetika (Aristoteles) - Üldised inimlikud voorused äritegevuses, voorused seoses äritegevusega, organisatsioonide ja juhtimisega, eesmärk on areng juhina ja organisatsiooni arendamine, käitumine viisil nagu käituvad vooruslikud inimesed, püüdlemine täiuslikkuse poole. · Hoolimise eetika (C. Gilligan) - vaadatakse (peetakse oluliseks) isiklikke suhteid ja teistest hoolimist, teise perspektiivi lisamine. · Post-modernistlik eetika - tähelepanu pööratakse diskussioonidele, koostööle
Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas. Moraalifilosoofia ülesandeks on formuleerida ja kaitsta neid käitumisprintsiipe ja väärtusi, mis juhivad inimeste tegevust ja loovad häid karaktereid. uurida moraaliprintsiipide vahekorda. Moraaliprintsiibid võivad sattuda omavahel vastuollu (Pea oma lubadust! Aita hädasolijat!) Moraal aitab korras hoida ühiskondlikku masinavärki, sest inimene elab oma elu teiste inimeste seas ja moraal juhib vastastikuseid suhteid.
PINDAROS (6.-5.s. eKr) VanaKreeka aristokraat ja suurim lüürik Tuntuim epiniikioni (ülistuslaulu) viljeleja Epiniikioni sisuks oli teatud isiku ja tema suguvõsa vooruste ülistamine ja õpetlikud filosoofilised arutlused Epiniikioni stiiliks oli piduliktõsised ja värsiehituselt keerulised Pindarose eesmärgiks oli säilitada luules inimese surematus. Pindarose luulet iseloomustavad teatud raskepärasus, seal oli sees palju metafoore, võrdlusi ja uut sõnavara. Keskajal loeti tema loomingut pigem kui proosat. Loomingut on kokku säilinud 12 raamatut. Esimene Pythia võidulaul Stroof III Taevasilt on saanud algust voorused kõik inimsool, ...
Me peame lähtuma inimestest, mitte aga kohustustest. Vooruseetika ehk areetiline eetika arete kr k "loomutäius", "voorus" Vooruseetika on teooria, mille järgi on eetilise hinnangu aluseks teo tegija iseloom. Vooruseetika ei keskendu niivõrd tegevusele endale (deontoloogiline eetika) ega teo tagajärgedele (teleoloogiline eetika), vaid inimesele, kes teo toime paneb. Vooruseetika fookuses on teo tegija iseloomuomadused, tema voorused (ja ka pahed), mis avalduvad toimepandud tegudes. Head iseloomuomadused voorused; halvad pahed. Küsimuseasetus Deontoloogiline ja teleoloogiline eetika küsivad: milline tegu on moraalselt õige, mida tuleb teha? Vooruseetika küsib: milline peaks inimene olema? Eetikateooriad selle kohta, mida tuleks teha: · Eetiline egoism: igaüks peaks tegema seda, mis edendab tema enda hüve. · Utilitarism: me peaks tegema seda, mis edendab üleüldist hüve.
Augustinus õnnest paradiisis ja pärast pattulangemist -Augustinus (354-430), Hippo Regiuse piiskop -Aadama ja Eva elu paradiisis oli piiramatu õndsus -Patulangemise karistuseks on valu, surm ja needus (põrgu) -Enesearmastus on ennasthävitav: *inimene on seesmiselt lõhestatud *ihade rahuldamine sõltub välisest *satub teiste inimestega konflkiti Augustinus õnnest ja voorusest -paganlike filosoofide õnnefilosoofia on upsakuse märk -nende voorus ei saa olla vankumatu -tõelised voorused vaid vagadel inimestelgi -nemadki ei oe kaitstud selle maailma hädade eest -nad saavad aga oma oodata kannatlikultoma tulevast õnne teises elus -tõeline õndsus seisneb igaveses elus ja rahus Augustinus poliitilisest elust: -riik on pattulangemise tulemus ja ajend -samas ta on hädavajalik, et tagada korda ja rahu -seetõttu on riik osa Jumala plaanist -kristlik riik teostab õiglust kõrgemail võimalikul määral -kristlik valitseja saab oma eeskujuga propageerida vagadust ja alandlikkust
Teleoloogiline – vastavuses teo tagajärgedega. Tegu on siis hea, kui teo tagajärg on hea. Utilitarism – suurim hüve suurimale hulgale ehk õige tegu on see, mis maksimeerib kasulikkuse. 2 põhiprintsiipi: teleoloogiline ehk teo õigsus või väärsus on määratud teo tagajärje headuse või halvaga ja kasulikkus ehk kui on kasulik, järelikult hea Eetiline egoism Vooruseetika. Eetilise hinnangu aluseks on iseloom. Moraalsed voorused – ausus, heasoovlikkus, õiglus, kohusetunne, tänulikkus Mittemoraalsed voorused ehk pole seotud moraalinormidega – vaprus, optimism, kannatlikkus, enesekontroll, töökus, jne Eetiline egoism. Avar egoism ehk tegutseme omahuvist lähtuvalt, ootame mingit materiaalset lisaväärtust endale. Psühholoogiline egoism ehk inimloomuses, ootame emotsionaalset rahulolu Eetilise ettevõtte juhtimismudel.
LINNAJUTT 11. klass NIMI: Armin Golovanov KIRJUTA LINNAJUTT ÜHEL ANTUD TEEMADEST. KASUTA KA SÄNGI. TÖÖ PIKKUS u 200 SÕNA. Linnaelu voorused Kohalikud teerajad Õhtu linnas Sündinud valesse linna. Õhtu linnas On õhtu, linn on samas tühi, kuid on ka liiklust. Linn nagu elaks, ta pole kunagi üksi ning ta paneb inimesi samuti tundma, et nad pole ainsad kes õhtusel ajal veel linna peal kolavad. Samas on linn nii müstiline ja ootamatu, et õhtupoolik ilma ootusteta läbi planeerida on peaaegu et võimatu. Sel õhtul juhtus aga midagi eriskummalist
tal poleks kiusatust halba teha • vooruseetika jaoks on küsimus „Mis sorti inimeseks peaksin ma saama?“ (teo- ja kohuse eetika küsimuseks oli „mida ma peaksin tegema?“) • eetika- kujundada täiuslikke imetlusväärseid iseloome, tuleb püüda olla ideaalne inimene) Vooruseetiku jaoks pole ebavooruslik (vooruste suhtes ükskõikne või paheline) elu elamist väärt! Vooruste ja tegude seos: • Voorused avalduvad toimepandud tegudes, häid tegusid teevad eelkõige head, s.t. vooruslikud inimesed (sekka võib juhtuda mõni halb tegu, aga see ei muuda asja olemust) Vooruseetika ajalugu • Vooruseetika lähtekohaks Aristotelese teos Nichomachose eetika. • Kaasaegsetes teooriates ka tükke (Platon, Aquino Thomas, Hume, Nietzsche) Antiikne vooruseetika: Aristoteles: • Inimelu eesmärk on õitseng EUDAIMONIA. Mitte niivõrd õnn. Kui inimese terviklik heaolu. 6
Näidendie korraldus: näidendit tehti vankri peal, mis toimus mitmes erinevas kohas ning vaatajad liikusid kaasa. Näitlejateks olid põhiliselt pühakud ning riideid vahetati vankri all. KRISTLIK KULTUUR Kristlik visioon inimesest inimene on patune olend ja peab kogu elu pidevalt pingutama, et sellest lahti saada. Õnduse nimel. Inimesed uskusid, et jumalat ei saa näha, aga jumal näeb kõiki/kõike. Kuidas olla jumalale meelepärane? Töö, palve, piht, paast. Kristlikud voorused ustavus, töö, halastus, vaesus, eeskujuks pühakud. Seitse surmapattu laiskus, kadedus, ahnus, viha, uhkus, liigsöömine, lihahimu, kiim. PIIBEL Koostati 12 saj eKr 2 saj pKr. Tehti/pandi kokku u 1000-1500 aastat. Piibel esitab religioosses käsitluses Vana-Idamaade loomismüüte ning juutide ajalugu puudutavaid pärimusi. Piibli tegevuspaigad Palestiina (Jeruusalemm, Petlemm, Kaana, Siinai mägi, Surnumeri), Egiptus, Rooma, Ateena, Sumer. (Ees-Aasia)
Arutlus: Kreeka klassikaline periood ja Hellenism - sarnasused ja erinevused Kreeka klassikaline periood kestis 5.-4. sajandil ekr ja hellenismiperiood oli oma hiilguses 4.-1. sajandil ekr. Nees on kaks väga erinevat ajajärku, aga samas leiab ka mõned sarnasused. Klassikalise perioodi ajal olid kreeklaste levikualaks Balkani poolsaar, kolooniad olid neil ka Vahemere ja Musta mere ääres. Hellenismiperioodil lisandusid elukohaks Süüria, Egiptus, Väike-Aasi ja Palestiina.Hellenismiperioodil kreeklaste alad suurenesid, sest neil oli maailmakuulus valitseja Aleksander Suur. Kui klassikalisel ajajärgul koosnes sõjavägi kodanikest, siis hellenismi ajal teenisid sõjaväes juba palgasõdurid. Kuna palgasõdurid tegelesid pidevalt õppuste ja oskuste arendamisega, olid ka sõjalised saavutused paremad. Klassikalise kultuuriperioodi algul hakkasid tekkima linnriigid. Hellenismiperioodil linnad aina kasvasid ja muutu...
Mina ise Ma olen tavapärane noormees. Elades oma nooruspõlve peaksin ma jälgima hoolikalt iga oma sammu ja sõna, sest neil kõigil on tagajärjed. Need tagajärjed võivad olla nii negatiivsed, kui ka positiivsed. Nende järgi saan ma järeldada, millised on mu tugevad ja nõrgad küljed eluvõitluseks, endale ja teistele meeldimiseks. Minu parimad küljed eluvõitluseks toovad välja mu parimad voorused. Enda parimaks omaduseks toon ma välja kohusetundlikuse. Tänu sellele on mul asjad alatiseks õigel ajal tehtud ning esitatud, mida olen lubanud teha. Iseendale meeldin ma seetõttu, et sellega võidan inimeste südamed. Samas leidub ka asju, millesse võiksin ma rohkem panustada. Minu nõrgimad küljed eluvõitluseks on kindlasti laiskus ja sellega kaasnev ülbus. Kui ma midagi ette võtan, siis ka korralikult. Kuid, kui miski on tüütav või väsitav, siis
12) Tragöödia - traagilise lõpplahendusega näidend (üks dramaatika põhizanreid), kurbmäng. 13) Tragikomöödia - traagiliste ja koomiliste elementidega draamateos (üks dramaatika zanreid). 14) Liturgiline draama jumalateenistuse juurde käiv etendus 15) Miraakel - pühakute elulugusid ja imetegusid käsitlev draama(zanri) liik. 16) Moralitee - keskaegne allegooriline moraliseeriv näidend, mille tegelasteks on isikustatud abstraktsed mõisted ning inimlikud voorused ja pahed. 17) Müsteerium - antiikaja salastatud usutalitus pühitsetuile. keskaegne piibliaineline etendus. 18) Commedia dell' ante selles komöödias pole teksti, aga on improviseering ning mingid kindlad karakteritüübid 19) Performance - 1970. aastail happening'ist võrsunud teatrikunstile lähedane kujutava kunsti liik. 20) Farss - jämekoomiline lühinäidend, jant. 21) Jant - (jämekoomiline) naljamäng, farss. 22) Skets - eskiis, visand.
mitte sattuda vastuollu riigiga, iseendaga ja loodusega. Tuleb elada kõigega kooskõlas. Iga ini õnn sõltub tema kohast ühiskonnas ja tema mõistusest. Lihtne on õnne saavutada tarkadel ja haritud ini. Tark ini ei seo ennast maailmas mitte millegagi ega kellegagi ja on alati sõltumatu, väärikas, iseenda peremees ja ei saa kunagi kellegi orjaks. Tark ini elab seestpoolt väljapoole. Ta ei sulgu enesesse. Stoikude voorus õp Stoikud väitsid, et kõik voorused, mis aitavad õnne saavutada vajavad arendamist. Tõeliselt vooruslik ini on ükskõikne mitmete hüvede suhtes (au, varandus, positsioon, tervis, inimlik olu). Selline ini ei põlga: haigust, viletsust, vaesust, surma. Stoikud väitsid, et kõik voorused on õpitavad. Tõeliselt vooruslik ini suudab ühiskonna probleemidest üle olla. Voorusi ini elu jooksul ei kaota. Pole olemas ini, kes on täielikult voorustest puutumata. Ükski ini pole läbinisti halb. Samuti pole täiuslikku ini
) Kant eitab, et moraalselt toimima motiveerib meid soov saada õnnelikuks. Inimene peaks järgima reegleid, mida ta oleks valmis universaliseerima. "Tegelikult pole moraal mitte õpetus sellest, kuidas me peame end õnnelikuks tegema, vaid sellest, kuidas me õnne vääriliseks peame saama" · Vooruseetika. Keskmes on inimese iseloom. Vooruseetika ei küsi mida ma peaksin tegema, vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama. Milline peaks inimene olema? Moraalsed voorused: ausus, headus, õiglus, lahkus, tänulikkus jne. Mittemoraalsed voorused: julgus, optimism, ratsionaalsus, tarkus, enesevalitsemine, kannatlikkus, töökus, musikaalsus, puhtus jne. Aristotelese jaoks oli voorus iseloomuomadus, mis avaldus kalduvuslikus (harjumuspärases) toimimises. Kui inimene on aus, siis on tal kalduvus kõigis olukordades ausalt käituda. Vooruslik
Ühtmoodi pajatsid on nii prouakesed, preilid, moorid, noored, julged, arad, näotud kui kaunikesed. Narr on persoon, kes põlgab kirjandust. Ta peegeldab end teistele sellena, kuid ise end pajatsiks ei pea. Renessansiajastu tuntud kirjanik S. Brant on öelnud teoses ,,Narrilaev", et narrile olevat vormi andnud narriliist ning tal puudub sõiduriist, olevat too suure suuga ning ei maga end kunagi välja. Pajats end kunagi narriks ei pea, peamiseks põhjuseks ta madal mõttelend ning vähesed voorused, mis väljenduvad lollis käitumises, mis on omakorda tingitud suure koguse raamatute olemasolust, mida too kunagi ei loe. Üheks põhjuseks on arvatavasti tõsiasi, et ta peab end liiga targaks, on samas laisk, rahutu, pöörav-käänav. Narriks või narritariks võib pidada isikut, kes vajab, et teised teda pidevalt kiidaksid, tal on enesega lahkelid. Paljud üritavad muuta olendit/eset, selleks kes/mis see pole. Võrdluses tänapäevaga on sõna narr tähendus sisuliselt muutunud
Eetilise hinnangu aluseks on teo tegija iseloom. Areetiline eetika. Voorused on olulised, sõltumata sellest, millised teod neist johtuvad ja kas teod üldse järgnevad. Voorused avalduvad toimepandud tegudes: häid tegusid teevad ennemini head, vooruslikud inimesed, ehkki vahel võib sekka juhtuda ka mõni halb tegu. Halvad inimesed tõenäoliselt ei tee häid tegusid, ehkki vahel võib ka nii juhtuda. Aristotelese õnne valem: Selleks, et saavutada õnn ja hästi elada, tuleb oma voorused hästi välja arendada ja elada neile vastavalt. Tuntumad esindajad: Elizabeth Anscombe, Philippa Foot, Alasdair MacIntyre, Richard Taylor, Michael Slote, Hursthouse. Moraalsed voorused: ausus, headus, õiglus, lahkus, tänulikkus jne. Mittemoraalsed voorused: julgus, optimism, ratsionaalsus, tarkus, enesevalitsemine, kannatlikkus, töökus, musikaalsus, puhtus jne. Ka kaasajal tegeletakse nn vooruste kataloogide koostamisega.
Christianity By: Marin Meos Themes · The Bible · Ten Commandments · Church holidays · Colours · The Seven Virtues · The Seven Vices · The Death · The God The Bible Word "Bible" comes from a greek word biblion and it means a book Bible is an important book, where is written the word of god The ultimate book is the bible Not only one author Two main parts: New Testament and Old Testament Purpose of the Bible Ten Commandments Ten Commandments - God's Law "And God spoke all these words, saying: 'I am the LORD your God... ONE: 'You shall have no other gods before Me.' TWO: 'You shall not make for yourself a carved image--any likeness of anything that is in heaven above, or that is in the earth beneath, or that is in the water under the earth.' THREE: 'You shall not take the name of the LORD your God in vain.' FOUR: 'Remember the Sabbath ...
24.Kes oli klassitsistliku maalikunsti teerajaja? JACQUES LOUIS DAVID 25.Miss. tarbekunsti esemed andsid infot antiikmaali kohta? vaasimaalid 26.Millest jutustab Davidi teos ,,Horatiuste vanne"? Kujutas auväärset Rooma patriitsi Horatiust 3 poega sõtta saatmas, neile mõõku ulatades, võtab isa neilt vande võidelda vapralt kodumaa eest. On väga lihtne, tõsine, ja patriootlikke tundeid sisendav 27.Mida klassitsistliku maali süzee ülistas? Vaprus, truudus, isamaa armastus ja teised voorused. 28.Miss. pidi olema kunst klassitsistlikul ajastul? Õpetlik ja võitlema pahede vastu. 29.Kes oli kunstiajaloos klassitsismi jõudnud esimene maailmanimega naiskunstnik? Madame VIGEE- LEBRUN 30.Miss. maalidega said hinnatuks Davidi õpilased A.Gros ja J.A.D. Ingres? A.Gros Bonparte Arcole sillal, lahingumaalid. Ingres Portreist. Daamide portree, naisfiguurid ja aktimaalid.
Igaüks meist puutub ühel või teisel viisil kokku virtuaalmaailmaga, see on keskkond, mis annab inimestele piiramatud võimalused ja paljud neist kasutavad seda ka ära. Tänu sellele on tekkinud reaalsuse kõrvale veel sünteetiline maailm, millel on küllaltki suur võim inimeste elu ja maailmapildi kujundamises. Kuid millised ohud ja voorused kaasnevad sellega? Internetist on kujunenud omamoodi sotsiaalne võrgustik ning seetõttu pööratakse suuremat tähelepanu sellele, kuidas mõjutab virtuaalmaailm inimestevahelisi suhteid. Enamasti arvatakse, et liigne arvuti taga istumine vähendab väärtuslikku suhtlemisaega silmast silma, ning niigi nõrgad perekondlikud suhted saavad veelgi enam kannatada. Enam ei veedeta väga aega koos näitkes lauamänge mängides või siis õues koos jalutades, lihtsam on meelt lahutada
Siin ka üks Juhan Liivi luuletus Noor-Eestile. Nad hirmsad on, mu laulud, Mind ärge austage — ja hirmus mu süda sees, ei iial iganes! nii hirmus, nagu mu saatus — Üks valus vale mõiste ei, mind mitte iganes! on liikvel aja sees. Te austage mehi, 10 kes kasvand valguses, ei mind mitte tõesti! kes teaduses krooni saanud, kes tööl on selguses. Kõik voorused mõelge kokku, me esivanemad, Ja kui neid mehi ei ole, me kallid, kallid kalmud — — siis endil' nad mõelge, ja endi vanemad: kõik voorused mõelge kokku — Siis leiate ehk mehe, kui üles kasvate, kes oleks noorte ehe, ei, mind mitte tõesti! Kokkuvõte (Ärkamisaeg Eestis ja Juhan Liiv) Ärkamisaeg oli aeg umbes 1860. Aastate algusest kuni venestamisaja alguseni. Sellel ajal
Niccolo Machiavelli ,,Valitseja" Valitseja iseloomujooned ja voorused Niccolo mcciavelli suri enam kui nelisada viiskümend aasta tagasi, ent tema nimi elab edasi, olles poliitilise kavaluse, kahekeelsuse ja pahatahtlikkuse sünonüüm.Tema teos ,,Il Principe" ehk ,,Valitseja" valmistab siiani kõneainet ja mainitakse poliitilistes väitlustes. Ta kirjutas selle lootuses paranda Põhja-Itaalia vürstiriikide olukorda,kuid neist said poliitikastiili käsiraamatud. Selles raamatus räägitakse , kuidas üks valitseja peaks käituma oma rahvaga, et
k kohustus · Teo teeb õigeks miski selles teos eneses, mitte selle tagajärjed. Teatud teod ise on seesmiselt väärtuslikud. · Näiteks tõerääkimine on iseenesest hea, valetamine iseenesest halb, sõltumata tagajärgedest. Vooruseetika e areetiline eetika · Arete kr. k loomutäius, voorus · Primaarseks küsimuseks: milline inimene tuleks olla; mitte milliseid tegusid tuleks teha. · Head iseloomuomadused voorused ; halvad pahed . · Näiteks: inimesed peavad olema heatahtlikud ja lahked. Utilitarism · Ld k. utilitas kasu. · Ingl. k utility Klassikud: · Jeremy Bentham (1748-1832) "An Introduction to the Principles of Morals and Legislation " (1789) · John Stuart Mill (1806-1873) "On Utilitarianism " (1863) Hedonistlik arvutus · Benthami järgi saab naudingut mõõta. Kriteeriumid: · Intensiivsus · Kestus
Filosoofilised mõisted/terminid Maailma alge- arhe´ Allikas ei ole kogemus ja meelte andmed- ratsionalism (esindajad dogmaatikud) Arusaam, et mitte miski ei toimi põhjuseta- determinism Ühe asja tegemine põhjustab teist tegevust- kausaalsus Süütud küsimused- iroonia Vastuolude otsimine ja leidmine -elentika Järeldus – süllogism Rahu endas. Pole liiga rõõmus ega kurb, liiga rikas ega vaene- ``kuldne kesktee`` Ideaali kehastused metafüüsika tasandil- voorused Teadmiste saamine kogemustest-empirism Filosoofiline termin, mida tähendab ´´õnnelikku elu´´- eudaimonia Just selle meetodiga pidi F. Baconi arvates saama teadmisi - ´´Mesilase meetod´´ Filosoofia üldharud Küsimus teadmistest- epistemoloogia( tõene väide+ väär väide=väär järeldus) aristoteles) Küsimus olemisest- ontoloogia Küsimus normides- eetika Küsimus olemise olemisest- metafüüsika Teoloogia ehk- ´õpetus jumalast´ Eeldused
ellu, ent viimaste puhul olid lähtepunktid ja oodatav tulemus erinevad. Kokkuvõtteks võin öelda , et iga inimene rajab oma ideaalse riigi ise. Kõigil meil on oma mõttes unistuste riik, kus me elada ja olla sooviksime. Nagu öeldakse : "Ilu ilma vooruseta on nagu roos lõhnata", see tähendab seda, et ei saa väita, et kõikide ideaalne ühiskond on seal, kus valitseb võrdlus või aupaklikkus. Iga üks leiab erinevad voorused oma ideaalses ühiskonnas. Laura Toomiste 10C klass
Monoloog - ehk üksikkõne võib olla nii üksi oleva inimese kõnelemine kui ka teise tegelase teis(t)ele esitatud pikem seotud repliik (kõne, aruanne, meenutus vms). Monolooge esineb dramaatikas siiski harva, peamiselt kasutatakse seda tegelase siseelu avamiseks (nt Hamleti monoloog ,,Olla või mitte olla"). Moralitee keskaegne allegooriline moraliseeriv näidend, mille tegelasteks on isikustatud abstraktsed mõisted ning inimlikud voorused ja pahed. Müsteerium Performance 1970. aastail happening'ist võrsunud teatrikunstile lähedane kujutava kunsti liik. Projektiteater püsitrupita teater, kus repertuaar koosneb projektipõhistest lavastustest. Remark tegelaskõnet kommenteeriv ja täiendav märkus, mis aitab paremini mõista tegelasi ja lugu. Remargid on mõeldud nii lugejale teose paremaks ettekijutamiseks kui ka lavastajale ja näitlejale.
· Kui valitseja on harjunud nägema, et tema polises on kõik hästi, tunneb ta valu, kui teda tagasi tuua tavaliste inimeste sekka, ning ta näeb, et kõik ei olegi nii korras, kui ülevalt ennist tundus, siis põgeneb ta tagasi ,,ülesse", sest ta tajub asju, mis seal toimuvad palju paremini ning reaalsemana. · Võimelisus ja vahend, millega igaüks teadmisteni jõuab, on igaühe hinge sees, · Õigluse kaob kui mõtlemise voorus, mis nagu teised keha voorused saab meile omaks vaid treeningu ja sisse harjutamise tulemusena, muutub käsutuks ja hukatust toovaks. · Harimatud ei saa hakkama polise juhtimisega, sest nemad hakkavad püüdma omakasu ning lootma, et rahvas neid ülistab. · Tarkasid valitsejaid, kes on üles lastud, ei tohi sinna jätta, sest nad harjuvad hea eluga ära ning ei tööta siis rahva heaolu huvides. · Polises ei pea minema ühel indiviidil hästi, vaid kogu polisel peab hästi minema, mis
Kõrgkeskaeg kui rüütlikultuuri kuldaeg Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks, kus feodaali esikpoegadele anti rüütlikasvatus. Samal ajal kujunes välja ka rüütlikultuur. Milles täpselt avaldus rüütlikultuur? Rüütlilt nõuti päritolule lisaks rüütlile kohast kasvatust ja treeningut. Tavaliselt alustas rüütel treeninguid 7 aastasena olles paaz patrooni juures, kus talle õpetati seltskonnas käitumist ja häid kombeid. Umbes 15 aastaselt sai temast kannupoiss ehk rüütli relvakandja ja saatja. Samal ajal õppis poiss ka võitlusvõtteid. Umbes 20 aastaselt löödi noormees pidulikult rüütliks. Rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Viimase öö veetis tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Et saada rüütliks, tuli anda tõotus, et pead rüütlireeglitest kinni, milleks olid: ·Olla aus ja õiglane ·Tuleb kuuletuda vanema...
põrumise tulemust maistma saama. Jevgeni Onegin oli noormees, kes suutis oma elustiiliga jõuda tulemuseni, kus ta hing lihtsalt vananes enneaegselt. Selle oli põhjustanud tohutult kiire elutempo ja ehk teadmatus. Võitles iseendaga, et sellest keerisest välja tulla, kuid oli sellest nii piisavalt palju sõltuvuses, et lõpuks leidis end ikka Peterburist. Onegin polnud läbinisti positiivne ega negatiivne kangelane, tal olid oma voorused ja puudused. Usun, et mehe keerulise elu põhjuseks oli vanemate puudumine ehk ta ei teadnud millest elus hoiduda ja mille poole püüelda. Ilmselgelt oli ta oma eluga rahul, sai lubada endale kõike materjaalset, mida soovis. Kuid moraalne ja vaimne pool tema elust oli vaikselt hääbumas, ta mõistis seda ja ei saanud midagi suurt teha enda aitamiseks. Eesmärk olla õnnelik oli ta jaoks raske ja lähedal võimatule.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
