kattelt teisele liikuma ja tekib elektrivool. Voolu kasv on aegalne induksiioni tõttu. Voolu kasvamine lõppep lui kondensaatori energia on täielikult muundunud magnetvälja energiaks. L*I2 /2. Vool kahaneb, sest magnetvälja energia muundub kondensaatoris elektrivälja energiaks kuid kondensaator laandub ümber kus oli elektronide ülejääk seal on nüüd puudujääk.Elektromagnet võnke perioodiks nim ajavahemiku mille vältel pinge kondensaatori kattetel või voolutugevuse võnkeringis muutudes alates teatud väärtusest saavutba uuesti selle väärtusenii suuruselt kui ka suunalt. Võnkeringis toimuvate elektromagneti võnke periood sõltub: 1)kondensaatori mahtuvusest, mida suurem mahtuvus seda aeglasemini kondensaator tühjeneb ja seda aeglsemini ta laadub uuesti. 2)Mähise induktsioon, mida suurem on induktiivsus seda aeglasemalt kasvab ja kahaneb vooluvõnkeringis. Elektromagnet võnke perioodi sõltuvus võnkeringi parameetrites väljendab
Amplituudväärtus- maksimaalne väärtus 2.Generaator- seade, mis muudab mingi teist liiki energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Geneka osad: rootor, staator 3.kui voolutugevus poolis muutub, muutub ka magnetvoog? Vale? XL=w*L 4.elektromagnetvõnkumine sõltub - periood sõltub võnkeringi iduktiivsusest L ja kondensaatori mahtuvusest C 5. trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks 6.Thompsoni valem T= 2 ruutjuur LC T-Elektromagnetvõnkumise periood L- induktiivsus C- kondeka mahtuvus 7.em laine- ruumis leviv elektri ja magnetvälja perioodiline muutus. 8. ei tea.. II 1.a-Im=5A b-w=314 c-w=2 f=>f=w/2 =314/2 =50Hz d-T=1/f=1/50=0,02s 2. C=50F=50*10-6F F=100Hz Xc? I 1. Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ) on võnkuva keha 2 sekundi jooksul sooritatud võngete arvu. Amplituudväärtus- maksimaalne väärtus 2.Generaator- seade, mis
See tähendab, et kasutatud elektrienergiast kulub elektrirongi edasiviimiseks 90%, 10% muutub aga hõõrdumisel vahetult soojuseks, mis hajub ümbritsevasse keskkonda. 2. VAHELDUVVOOLU TÖÖ JA VÕIMSUS Tööstuses ja kodumajapidamises kasutatakse meil vahelduvvoolu sagedusega 50Hz. See tähendab, et voolu suund muutub 50 korda sekundis. Ka vahelduvvoolu võimsust ja tööd saab arutada samade valemite abil mis alalisvoolu korralgi. Ainult voolutugevuse ja pinge püsiväärtuste asemel tuleb valemitesse panna nende suuruste efektiivväärtused Ie ja Ue, mis leitakse valemist ja , Kus Io ja Uo on võnkuva voolutugevuse ja võnkuva pinge maksimaalväärtused (võnkumise amplituudid; neid nimetatakse ka amplituudväärtusteks). Eestis on vahelduvvoolu pinge amplituudväärtuseks Uo=310V. Pinge efektiivväärtuse tuleb sellele vastavalt . Selle pinge väärtusega võime teha kõiki vahelduvvoolu
1.Mis on vahelduvvool ja sagedus? Vahelduvvool on elektrivool, mille korral tugevus ja suund perioodiliselt muutuvad. 2.Mis on voolutugevuse hetk, amplituud väärtus ja kuidas hetkeväärtus sõltub ajast? (VALEM) Hetkeväärtus on voolutugevus mingil kindlal ajahetkel. Amplituud väärtus on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. 3. Mis on faasi- ja nulljuhe? Faasijuhe on juhe, mis omab pinget maandatud eseme suhtes. Nulljuhe ei oma pinget maandatud eseme suhtes. 4.Miks kasutatakse ja kuidas/kuhu ühendatakse kaitsmed? Et vältida elektriseadmetes suure voolutugevuse tekkimist. Kaitsmed paigaldatakse faasijuhtmele. 5.Iseloomusta kaitsmete tüüpe (2). 1)Sulavkaitse- traaditükk, mis küllalt suure voolu läbiminekul üles sulab ja nõnda ühenduse katkestab
Kui magnetväli ei muutu, siis ei saa olla ka elektrivälja, mis paneks juhtme liikuma ja kui juhe ei liigu ei ole ka liikuvat laengut, millele mõjuks Lorentzi jõud. 4. Mis on 1 veeber? 1 Wb on magnetvoog, mis läbib 1 m2 suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1 T (tesla). Seega 1 Wb = 1 T * 1 m2. 5. Eneseinduktsiooni olemus Eneseinduktsiooniks nimetatakse induktsiooni elektromotoorjõu tekkimist vooluringis voolutugevuse muutumise tõttu selles vooluringis endas. Vastavalt Lenzi reeglile takistab eneseinduktsiooni elektromotoorjõud voolutugevuse kasvamist vooluringi sulgemisel ja kahanemist selle katkestamisel. 6. Henri definitsioon. Üks henri (1H) on sellise juhi induktiivsus, milles voolutugevuse muutumine kiirusega üks amper ühes sekundis kutsub esile endainduktsiooni elektromotoorjõu üks volt. Defineeritakse valemist: 7. Mis tead vahelduvvoolust? (def)
120o nihutatud. · Ei=BSwsinwt · Kolmefaasi ühenduse juures üritatakse kõik faasid võrdselt koormata, siis on pinge neutraalil 0. Kolmefaasilist ühendust kasutatakse suuremate koormuste jaoks. · Tähtühendus on levinuim ühendus. · Aktiivtakistus selle tekitab tavaline takistus. Olemas ka alasivoolu korral. On põhjustatud laengukandjate vastastikmõjust aineosakestega. Pinge ja voolutugevuse vahel faasi vahet ei ole. · Induktiivtakistus põhjustab ahelas olev induktiivpool. Valem: XL=wL. On põhjustatud enda induktsiooni nähtusest. Voolutugevuse muutus põhjustab poolis enda induktsiooni elektromotoorjõu, mille märk on voolumuutuse suunale vastupidine. Voolutugevuse ja pinge vahel on faasivahe. Pool on lisavooluallikas. · Mahtuvuse takistus moodustab vooluahela kondensaator.Pmt on kondensaator lisavooluallikas. Valem: XC=1/wc
lambike, mille üks klemmidest on ühendatudotsaklemmiga ja teine läbi suure takistusega takisti käepideme otsas oleva klemmiga. Lühiseks nimetatakse vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Lühise korral on vooluallikaga ühendatud juhtide kogutakistus võrdne ainult ühendusjuhtmete takistusega. Et see on väga väike, tekib juhtmetes väga tugev vool ehk nn. lühisvool. Lühise tagajärjeks on voolutugevuse järsk suurenemine vooluringis. Lühisvool võib kutsuda esile juhtmete ülemäärase kuumenemise ning rikkuda vooluallika. Generaator-sedade, mis muundab mingit energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks.vahelduvvoolu tekitamise seade.pöörlev osa-rootor,paigalseisev-staator. Faasipinge-mähise ühendamata otstel abc neutraalpunkti suhtes esinevat pinget nim faasip(hetkväärtus uf)trafo-seadis,mis võimaldab teatud pingega vahelduvvoolu muundada
(voolumõõtja) 3. El.voolu võimsuseks nimetatakse f.suurust, mis võrdub el.voolu töö ja selle töö tegemise aja suhtega. tähis: N; ühik: 1W 4. 1W on el.voolu võimsus, mille puhul el.vool teeb 1sek jooksul tööd 1J. 5. El.voolu võimsuse kaudne mõõtmine: 1)N=UI (voltmeeter, ampermeeter) 2) N=U²/R (voltmeeter, oommeeter) 3) N=I²R (ampermeeter, oommeeter). Otseselt: vattmeetriga 6. 1kWh = 3 600 000J 7. El.voolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Valem: Q=I²Rt ; Q-soojushulk 1J; I-voolutugevus 1A; R-takistus 1oom; t-aeg 1sekund 8. Elektrisoojendusseadmeks nim. selliseid seadmeid, mis töötavad elektrivoolu soojuslikul toimel. El.sooj.seadme põhiosaks on kütteelement, milles elektrivälja energia muundub juhi siseenergiaks. Kütteelement valmistatakse suure eritakistusega ainest, millel on kõrge sulamistemperatuur. 9. Korteri elektrivõrgus on vahelduv vool
suund vastupidine teda tekitavale voolule 4.etapp: eneseinduktsiooni voolu abil laetakse kondensaator uuesti aga nõõd vastupidiselt ja kõik hakkab korduma Thomsoni valem T= 2L*C T- võnkumise periood, L-induktiivsus C-mahtuvus. . Vahelduvvooluks - el.voolu kus pinge ja voolutugevus võnguvad ajas perioodiliselt. U=U *cos(2ft) u-pinge hetk väärtus Um- pinge max m väärtus f-sagedus t-aeg; i=I *cos(2ft) i-voolutugevuse hetk väärtus Im- voolutugevuse max väärtus. m Standardvoolus vooluringis on sagedus 50Hz ja voolutug. 220V ehk 50 korda sekundis +220V ja 50 korda sek -220V ja sada korda sek. vool puudub. Intensiivsustakistus- on nt poolil kui asetada pool alalisvoolu võrku siis ta takistus ei sõltu induktiivsusest .Selle tekke põhjuseks on eneseind. Nimelt vah.voolu korral tekib poolis eneseind.vool, mille suund on vastupidine ehk ta takistab põhivoolu liikumist. Tähis: X(L)=2fL(oom)
5. Keralaine võrrand - Lainefüüsika rakendustes lähtutakse tavaliselt punktikujulisest laineallikast (lühemalt: punktallikast). Sellise allika ümber levivate lainete samafaasipinnad pole tasase, vaidsfäärilise kujuga, mistõttu vastavat lainet nimetatakse keralaineks. 6. Eneseinduktsiooni nähtus ja pooli induktiivsus - Eneseinduktsioon. Et iga vooluga juhet ümbritseb magnetväli, mille tugevus on võrdeline voolutugevusega juhtmes, kutsub voolutugevuse muutumine juhtmes alati esile teda ümbritseva magnetvälja muutuse. Viimane tähendab, et voolutugevuse muutumine juhtmes tekitab sellessamas juhtmes induktsiooni elektromotoorjõu. Seda nähtust nimetataksegi eneseinduktsiooniks. Pooli induktiivsus L näitab, kui suur eneseinduktsiooni elektromotoorjõud E e tekib selles juhis voolutugevuse ühikulisel muutmisel ajaühiku jooksul. Ee t L= I 7
Endainduktsioon on nähtus, kus induktsiooni elektromotoorjõu tekkimiseks vajalik magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutumisest voolus endas. Selle tekkimiseks peab vooluda kaasnema tugev magnetväli- 13. Mida näitab induktiivsus?Valem,ühik. Induktiivsus näitab, kui suure magnetvoo muutuse tekitab ühikuline voolumuutus. H = 1 Wb L= Magnetvoo muutus 1A I Voolutugevuse muutus 14. Henry seadus. Valem. Endainduktsiooni emj. sõltub induktiivsusest ja voolutugevuse muutumise kiirusest. e= -L t 15. Millest sõltub magnetvälja energia?Valem Sõltub voolutugevuse ruudust ja induktsioonist. induktiivsus voolutugevus
vool.Eneseinduktsiooni nähtus iseloomustab elektrivoolu inertsust Näide: suletud vooluringi on ühendatud pool, kui vooluring avada, läheneb voolutugevus vooluringis lühikese aja jooksul 0-le. Poolis tekib Lenzi reegli järgi induktsioonvool, mis püüab voolu kahanemist takistada. Võib tekkida isegi säde. Seda võib ka kodustes tingimustes juhtuda, kui tõmmata mõni suur voolutarbija järsku pistikupesast välja. Vooluringi sulgemise korral tekkib induktsioonvool, mis püüab takistada voolutugevuse kasvu. 5. Ohmi seadus vahelduvvooluringis: Vahelduvvooluringis peale aktiivtakistuse esineb lisaks ka induktiiv- ja mahtuvustakistus. Valemi kujul näeb seadus välja nii:I=U/Z Z=(R2 + (RL-RC)2 ) Z= vahelduvvooluahela kogutakistus, RL= induktiivtakistus, RC= mahtuvustakistus, = voolu ringsagedus, L= pooli induktiivsus ja C= kondensaatori mahtuvus. Vahelduvvooluringi korral on RL ja RC võrreldes R-ga 90º nihkes ja seetõttu tuleb neid liita nagu vektoreid. 1. Magnetiline induktsioon(MI):
Vooluahela takistust mõõdetakse oommeetriga, mille sees on oma vooluallikas. Temp. Muutumisel muutub ka juhi takistus. Kõrgemal temp-l on juhi takistus suurem, põhjuseks on, et kõrgemal temp-l hakkab soojusliikumine el. Suunatud liikumist üha rohkem segama. Tahkes aines võnguvad ioonid oma tasakaaluasendi ümber seda enam, mida kõrgem on temp. Ülijuhtivus-nähtus, kus elavhõbeda eritakistus langeb jahutamisel 4,1 K juures järsult 0-ni. Voolutöö vooluringi osas võrdub voolutugevuse pinge ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. Jaulei- Lenzi seadus- elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhitakistuse ja aja korrutisega. Vooluallikas- seade, ,mis muudab mitte elektrilist energiat elektrienergiaks. Kõrvaljõud- vooluallikas mõjuvad jõud, nad pole elektrostaatilised jõud. Elektromotoorjõud- suletud vooluringis nim kõrvaljõudude tööd ühikulise laengu läbiviimisel vooluringist
Rööpühendus- tarvitid on ühendatud rööbiti e paralleelselt. Ampermeeter- voolutugevus. Sarnasus- saab mõõta. Voltmeeter- pinge. Mehhaaniline töö on f.s. tähis A | valem A = F x s | ühik 1J. Pinge on f.s. tähis U | valem U = A / q | ühik 1V. Elektritakistus on f.s. tähis 1 | valem 1 = 1U / 1A | ühik (oom) Juhi elektritakistus on f.s, mis iseloomustab juhi mõju suunatud liikuvatele vabadele laengukandjatele ehk elektrivoolule. Ohmi seadus: voolutugevuse juhis võrdub otstele rakendatud pinge ja pöördvõrdeline juhi takistusega. Metalli elektritakistus on põhjustatud suunatult liikuvate vabade elektronide ja kristallivõre võnkuvate ioonide vastastikmõjust. Takistus on f.s - tähis R | valem R = U / I , R= roo x (l / S), ühik 1oom. Mida suurem on juhi pikkus, seda suurem on juhi takistus. Mida suurem on traadi ristlõike pindala, seda väiksem on traadi takistus. Juhi takistus on pöördvõrdeline juhi ristlõike pindalaga.
induktsiooni alaliiki, mille korral magnetvoo muutus on phjustatud voolu muutusest vaadeldavas juhis endas Juhi induktiivsus L nitab, kui suur endainduktsiooni elektromotoorjud tekib selles juhis voolu hikulisel muutumisel ajahiku jooksul II ELEKTROMAGNETVNKUMISED VAHELDUVVOOL JA SELLE KIRJELDAMINE * Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. * Laengukandjate suunatud liikumine on vahelduvvoolu korral vnkumine * Voolutugevuse hetkvrtus i sltub laiatarbelise vahelduvvoolu korral ajast t kujul i= I cos ?t vi i= I sin ?t. * Voolutugevuse suurimat vimalikku vrtust I nimetatakse amplituudvrtuseks. * Faas ?t nitab vnkeseisundit nurga hikutes. * Ringsagedus ? nitab ajahikus lbitavat faasinurka radiaanides. VAHELDUVVOOLU TEKKIMINE. GENERAATOR * Generaatoriks nimetatakse seadet, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvlja energiaks.
Georg Simon Ohm Ohmi seadus Järeldusele pinge ja voolutugevuse võrdelisuse kohta jõudis 1862 aastal oma katsete tulemusi üldistades sakslasest kooliõpetaja G.S. Ohm. Nende katsete tegemine nõudis suurt osavust. Ohmil polnud ei volti-ega ampermeetrit. Pinget mõõtis ta elektromeetriga ja voolutugevust magnetnõela pöördumise põhjal vooluga juhtme läheduses. Georg Simon Ohm sündis 16. märtsil 1789.aastal Erlangenis Saksamaal protestantlikus peres. Tema isa oli lukksepp ja ema pärines rätsepa perekonnast.
Elektrivoolu töö- on füüsikaline suurus, mis arvuliselt on võrdne juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö tegemiseks kulunud aja korrutisega ning sellega iseloomustatakse nii energia suuruse muutumist kui ka energia muundumist ühest liigist teise Elektrivoolu võimsus- füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb, ehk töö tegemise kiirust. Joule-Lenzi seadus- elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojus võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Ohmi seadus vooluringi osa kohta- voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. Aine eritakistus- on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine mõju elektrivoolule (tähiseks roo, roo=RS/l; ühikuks 1*m). Aine eritakistus on arvuliselt võrdne sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistusega. Takistite jadaühendus- I=const. U=U1+U2+Un R=R1+R2+Rn Takistite rööpühendus- U=const
Referaat Ohmi seadus Liia Brovarets Pk13 Ohmi seadus On üks elektriahelate põhilisi seadusi. See seadus on saanud nime saksa füüsiku Georg Simon Ohmi (1789–1854) järgi, kes selle 1826. a sõnastas. Ohm seadus määrab kindlaks pinge U, voolutugevuse I ja takistuse R vahelise seose: See teadlane avastas voolutugevuse, pinge ja takistuse vahelise sõltuvuse vooluringi osas ning samuti need sõltuvused kogu suletud vooluringis. Lisaks sellele tegeles G.S Ohm ainete eritakistustega ning suutis kindalaks määrata seosed juhi mõõtmte ja juhi elektritakistuse vahel. Tema järgi on saanud takistuse mõõtühik nime “oom”. See seadus on igati väga praktiline ja hea kasutada erinevate arvutuste puhul, mis toimivad vooluringi osas, kuid ta ei ole sobilik arvutusteks kogu vooluringi puhul, sest ei
kutsunud magnetvoo muutumist. 12. Milline on elektromagnetilise induktsiooni poolt põhjustatud elektrivoolu magnetvälja omadus? Induktsioonivoolu poolt põhjustatud magnetväli tekitab muutust voolusuunas. Induktsioonivool reguleerib (kahandab või kasvatab) magnetvälja muutust. 13. Millist nähtust nimetatakse eneseinduktsiooniks? Milles ta avaldub? Eneseinduktsioon on elektromagnetiline nähtus, mida põhjustab voolutugevuse muutumine vooluringis endas. Vt valem nr 5. Voolutugevuse (delta I) muutumisel muutub ka selle voolu poolt tekitatud magnetvoog: juhis tekib eneseinduktsiooni elektromotoorjõud (voltides). 14. Mis on ekstravool ja kuidas ta tekib? Ekstravool tekitatakse näiteks lüliti avamisel elektromotoorjõu poolt. 15. Millest ja kuidas sõltub eneseinduktsiooni elektromotoorjõu suurus? Mida suurem on voolutugevus, mida rohkem laenguid läbib ajaühikus juhet, seda suurem on elektromotoorjõud.
Füüsika kordamine KT-ks 4.peatükk 1. Mõisted: a) nimivõimsus maksimaalne võimsus, mida seade võib arendada pikaajalise töötamise jooksul b) vattmeeter vahend, millega mõõdetakse voolutugevust ja pinget 2. Hõõglambi ehitus + joonis. 3. Säästupirni ehitus + joonis. 4. Elektrivoolu töö A=UIt , kus A on elektrivoolu töö (J), U on pinge (V) ja t on aeg (s) Töö võrdub srvuliselt juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. 5. Elektrivoolu soojushulk Q=I2RA , kus Q on soojushulk (J), I on voolutugevus (A) ja R on takistus () Voolu toimel juhist eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ning aja korrutisega. 6.Elektrivoolu võimsus + valem N=UI, kus N on võimsus (W), U on pinge (V) ja I on voolutugevus (A) El. Voolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. 7. Ülesanded
mõõtmetega (ristlõikega) juhi maksimaalne voolutugevus, millele ta vastu peab. See on eriti oluline trükkplaatide ja mikroskeemide (kiipide) puhul, sest nendes on juhtide ristlõiked suhteliselt väikesed. R=l/S R=R0(1+t), kus R0 on takistus 0'C juures ja takistuse temp. tegur. Kuidas arvutada vooluringi lõigu kogutakistust takistite jada- ja rööpühenduse korral? Milles seisneb Joule'i Lenzi seadus? Juhis eralduva soojuse hulk on võrdeline tema takistusega, voolutugevuse ruudu ja ajaga. Q=RI2t, Kuidas arvutada voolu võimsus? Võrdub pinge ja voolutugevuse korrutisega, iseloomustad elektrivoolu tööd ühes ajaühikus. N=UI Jadaühenduse korral N=I2R; N=A/t, rööpühendusel N=U2/R Mida väidab Ampere'i seadus? Vooluga juhtmete vastastikmõju on täiesti samasugune nagu püsimagnetite vastastikmõju. Mis on 1 Tesla? 1 Tesla on selline magnetväljainduktsioon, kus 1m jõujoonte risti paiknemisel 1A
n-sooritatud võngete arv - nurkkiirus Sagedus näitab võngete või pöörete arvu ajaühikus. Ühik 1 Hz. = n/t =1/T Ringsagedus () näitab ajaühikus läbitavat faasinurka radiaanides.Ühik rad/s. =2f Siinuse või koosinuse argumenti t nimetatakse faasiks. Faas näitab, millises seisundis võnkuv süsteem parajasti on. Faasi tähistatakse tähega ja väljendadakse radiaanides või nurgakraadides. Perioodiliselt muutuvaks suuruseks on voolutugevuse väärtus antud ajahetkel ehk hetkväärtus. i= Im cos t i=Im sin t e= Em cos t u=Um cos e= Em cos t Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Kaks põhiosa on paigalseisev osa ehk staator ja pöörlev osa ehk rootor. Generaatoris pöörleb elektromanget ja juhtmed suubuvad staatori uuretesse. Mehaanilise igas keerus tekib sinusoidaalselt muutuv elektromotoorjõud. e= Em cos t amplituudväärtus Em= BS
2. Alalisvool on elektrivool mille tugevus ja suund ajas ei muutu. 3. Metallis on aatomid paigutatud kindla korra järgi - Kristallvõre. Metall juhib elektrit tänu sellele, et tema aatomitest lahkuvad kaugemad elektronid - tekivad vabad elektronid. Kui metallis tekitada elektrijõud siis tekib metallis elektrivool. Vabad elektronid hakkavad liikuma kindlas suunas. 4.Voolutugevuseks nimetame ühes sekundis elektrijuhti läbinud laengu suurust. Voolutugevuse arvutamiseks jagama elektrijuhti läbinud laengu suuruse selle läbimise kulunud ajaga. I=q/t voolutugevuse ühikuks on Amper- A. See on voolutugevus mille korral elektrijuhti läbib 1 sekundiga 1 culoni suurune laeng. Amper on põhiühik. 5. Amprist suurem ühik - Kiloamper(kA)=1000 amprit, Väike: Milliamper 1*10 -3 , Mikroamper 1*10-6 6. Vooluringiks nimetatakse elektri seadmete sellist ühendus viisi milles elektrienergia saab muunduda teistes energia liikedeks
E lektringa T ö S ojusenrgia Võimsus Võimsus on töö tegemise kiirus. A N= t Võimsus ja kiirus Võimsuse mõõtühik on 1 W 1J 1W = 1s Elektrivoolu võimsus Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus on arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse korrutisega. A UIt N= = = UI t t Võimsuse ühikuks on 1 vatt (1W) . 1W = 1V 1A Elektrivoolu töö ja võimsus on füüsikalised suurused Elektrivoolu töö Elektrivoolu võimsus Tähis A Tähis N Mõõtühik 1J Mõõtühik 1W Tänan tähelepanu eest! [email protected] ©anmet.jpk 2005
E lektringa T ö S ojusenrgia Võimsus Võimsus on töö tegemise kiirus. A N= t Võimsus ja kiirus Võimsuse mõõtühik on 1 W 1J 1W = 1s Elektrivoolu võimsus Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus on arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse korrutisega. A UIt N= = = UI t t Võimsuse ühikuks on 1 vatt (1W) . 1W = 1V 1A Elektrivoolu töö ja võimsus on füüsikalised suurused Elektrivoolu töö Elektrivoolu võimsus Tähis A Tähis N Mõõtühik 1J Mõõtühik 1W Tänan tähelepanu eest! [email protected] ©anmet.jpk 2005
Elektromgnetism käsitleb laetud osakeste mitteuhtlast liikumist ning elektri ja magnetvälja muundumist teineteiseks. Elektromagneetilise induktsiooni nahtuseks nimetatakse elektrivalja tekkimist magnetvalja muutumisel. Pööriselektrivaljaks nimetatakse elektrivälja, mille jõujooned on kinnised jooned ehk pöörised. Sellibe elektriväli tekib magnetvälja muutumisel. Endainduktsiooni nähtuseks nimetatakse Elektromagneetilise induktsiooni alaliiki, mille korral magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutusest vaadeldavas juhis endas. Üks veeber 1Wb on magnetvoog, mis läbib 1ruutmeetri suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1T. Seega 1Wb=1T*1m^2 1H=1Wb/1A 1henri Induktsiooni elektromotoorjõuks nimetatakse tôöd, mida juhet liigutav jõud teeb ühikulise positiivse langu läbiviimisel vooluringist. Katkestatud vooluringi korral võrdub induktsiooni elektromotoorjõud juhtmelõigu otstel tekkiva pi...
) a) juhi AB ja magnetilise induktsiooni vektori vaheline nurk, b) juhi pinnanormaali ja magnetilise induktsiooni vektori vaheline nurk. 3. Jäävat elektromotoorjõudu sisaldavas vooluringis kulgeva konstantse (1p.) voolutugevuse korral eraldub kogu vooluringile antav energia a) ainult soojusena, b) ainult voolu magnetvälja energiana, c) nii voolu magnetvälja energiana kui soojusena. 4. Joonisel on kujutatud voolutugevuse muutumine kahes poolis nende lülitamisel alalisvooluringi. (3p.) 4.1. Kumma pooli induktiivsus on suurem? a) A 4.2. Millisel ajavahemikul oli eneseinduktsiooni elektromotoorjõud suurim? d) ∆t1 4.3. Millisel ajavahemikul oli eneseinduktsiooni elektromotoorjõud vähim? e) ∆t2 a) A b) B c) induktiivsused on võrdsed d) ∆t1 e) ∆t2 f) ∆t3 g)∆t4 5
suuna määramiseks Induktsiooniseaduse rakendamine Endainduktsioon (mida tähendab) – tähendab seda, et kui kaks juhet on lähestikku ning neist ühes on muutuv magnetväli (elektrivool), siis tänu magnetväljale vool läheb teise juhtmesse, tänu magnetväljale teises juhtmes mõjutab see esimest juhet ning selle tõttu tekib esimesse juhtmesse kaks voolu Induktiivsus (mis on, millest sõltub) – näitab seda, kui suur endainduktsiooni emj. tekib poolis voolutugevuse ühikulisel muutumisel ühes ajaühikus, sõltub juhtmesüsteemi pikkusest, kujust ja sisust ehk keskkonnast Magnetvälja energia - töö, mida on vooluallikas teinud selleks, et tekitada poolis teatava voolutugevusega elektrivool Vahelduvvool ja teda kirjeldavad füüsikalised suurused – elektrivool, mille suund ja voolutugevus perioodiliselt muutub Vahelduvvooluvõrk - esineb kolm takistuse tüüpi, lihtne Kolmefaasiline vahelduvvool (mis on, kust tuleb) – nulljuhe, faasijuhe,
Elektrolüüdi vesilahuses on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid ning elektrivooluks elektrolüüdi vesilahuses nimetatakse ioonide suunatud liikumist. Elektrivooluga kaasnevaid nähtusi nim voolutoimeteks. Vooluga juht soojeneb, selles seisnebki voolu soojuslik toime.Voolu keemilist toimet võib jälgida katses elektrolüüdi vesilahusega. Voolu keemiline toime seisneb selles et elektrovool eraldab juhist selle koostisosi.Voolu keemiline toime esineb ainult elektrolüütide vesilahustes või elektrolüütide sulandites, metallides elektrivool selliseid muutusi esile ei kutsu. Vooluga mähis mõjutab magnetnõela. Elektrivoolul on seega kolm toimet: soojuslik, keemiline ja magnetiline. Voolu olemasolu saab kindlaks teha galvanomeetri abil. Mida suurem on ajaühikus edasikandunud elektrilaeng, seda suurem on voolutugevuse juhis.Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengusuurusega Voolutugevus=...
V: Sellepärast et positiivsete ja negatiivsete osakeste arv võrdne. 8. Kui me lahustame mingisugust sooal vees, mis tekkib? V: Ioonid( sool ja kristallid jagunevad) 9. Kuidas käitus magnetnõel, kuid keridaümber traat? Mis juhtub soolaga soolavees? V: Nõela üks ots pöördub elektrisuunas. 10. Mida tähendab keemiline toime? V: mingi aine muudab keemiliselt . 11. Millest seisneb( elektrivoolu) soojuslik toime? V: Vooluallolevjuht soojeneb. 12. Voolutugevuse tähis: I 13. Voolutugevuse ühik: 1 amper , põhivalem: I= q:t ( t on aeg) 14. 1 kiloamper on 1000 amprit 15. Kuidas me kirjutaksime välja selle sama voolutugevuse valemi ühikute abil? V: 1A= 1C : 1s 16. Millise seadmega saame me mõõta elektrivoolu tugevust? V: Ampermeetriga 17 . Voolutugevus muutub ajas koos voolu suunaga. Toimub perioodiline muutumine, ( Vt õp lk.43 kaks joonist üleval)
Lühis ja kaitsmed Mis on lühis? Lühiühendus e lühis vooluringi osa otste ühendus juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike Lühis Juhtmed kuumenevad üle Voolutugevuse suurenemine Kogutakistus on väga väike Miks tekib lühis? Riknenud isolatsiooniga faasi ja nulljuhtme juhuslikul kokkupuutel Faasijuhtme kokkupuutel elekriseadme Maaga ühendatud metallkerega Elektriohutuse nõuete rikkumisel Kaitse Kaitseb vooluallikaid, elektriseadmeid, juhtmeid Katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse. Jadamisi elektritarvitiga Elektrivõrkudes, liiklus vahendites jm seadmetes Sulavkaitse sulavast materjalist traat portselanist korgis Traat sulab, katkestab voolu Iga kaitse talub erineva tugevusega voolu Ühekordseks kasutamiseks Kaitsmepesa ja kaitsme voolutugevuse lubatavad väärtused on samad Bimetallkaitse kahest eri metallist kokkuneeditud plaat Plaat soojeneb, kaardub, katkestab ...
olla väga suur, siis on võetud aluseks ühe kuloni suurune laeng ühes sekundis. Lühidalt on voolutugevus laengute hulk mis läbib juhti. Toome näite jälle veekraaniga. Kui meil on veesurve kogu aeg sama (konstantne), siis on ka vee voolamine konstantne. Kui me nüüd toru küljes oleva kraani osaliselt sulgeme, jääb vee voolamine väiksemaks, sest kraan töötab takistava elemendina. Analoogia seisneb selles, et konstantse pinge korral takistuse muutmine toob kaasa voolutugevuse pöördvõrdelise muutumise. Seda viimast näitab otseselt ka Ohmi seadus. Voolutugevuse ühik Voolutugevuse ühikuks on amper (A). Üks amper on selline voolutugevus, mis liikudes mööda kaht lõpmatult pikka väikese ristlõikega paralleelset sirgjuhti, mis asuvad teineteisest 1m kaugusel vaakumis, kutsub nende vahel esile tõmbejõu 2 x 10-7N/m. Amper on oma nime saanud kuulsa füüsiku Andre Marie Ampere (1775-1836) järgi, kes
FÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED *Mis on elektrivool ja kuidas on määratud selle suund? Elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine, mille suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund. *Millest ja kuidas sõltub voolutugevus? Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, ühe üksiku laengukandja laengust ja kiirusest. Voolutugevuse valem on I=qnSv, milles q on 1,6*1019, n on kontsentratsioon, S on juhi ristlõike pindala ja v on kiirus. *Mida näitab voolutugevus? Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus. *Mida näitab takistus ja kuidas sõltub juhi mõõtmetest ja temperatuurist? Takistus näitab, kui suurt takistavat mõju avaldab keha elektrivoolule. Takistuse sõltuvus juhi mõõtmetes: takistus on võrdeline juhi pikkusega ja pöördvõrdeline pindalaga
Jadaühendus ja rööpühendus on juhtide kaks ühendusviisi. Jada- ehk järjestikühenduse korral on juhid ühendatud omavahel järgemööda nagu kaks taskulambipatareiga ühendatud taskulambipirni joonisel 1 . Mõlemad lambid põlevad ühesuguse heledusega. Vooluringi avamisel katkeb vool korraga mõlemas lambis. Kõigis jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega, sest üheski juhis ei saa ju laetud osaksed kaduda, tekkida ega kuhjuda. Tähistades voolutugevuse juhtides vastavalt I1 ja I2, võib panna kirja seose: I = I1 = I2 Joonis 2. Elektriskeem pingete mõõtmiseks juhtide jadaühenduse korral. Jrk. U1 / U2 / U/ Nr. V V V 1. 1 2 3 2. 2 4 6
Endainduktsiooni nähtuseks nimetatakse elektromagnetilise induktsiooni alaliiki, mille korral magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutusest vaadeldavas juhis endas Juhi induktiivsus L näitab, kui suur endainduktsiooni elektromotoorjõud tekib selles juhis voolu ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul 5. VAHELDUVVO OL JA S ELLE KIRJELDAMINE Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub (suund ka muutub). Euroopa riikides on valitud voolutugevuse perioodiliste muutuste sageduseks 50 herzi ning perioodiks 20 millisekundit. Laengukandjate suunatud liikumine on vahelduvvoolu korral võnkumine. Voolutugevuse hetkväärtus i sõltub laiatarbelise vahelduvvoolu korral ajast t kujul i= Im cos t või i= Im sin t. Voolutugevuse suurimat võimalikku väärtust Im nimetatakse amplituudväärtuseks. Faas t näitab võnkeseisundit nurga ühikutes. Ringsagedus näitab ajaühikus läbitavat faasinurka radiaanides.
Ohmi seadused vooluringi ja vooluringi osa kohta Juuru Gümnaasium 2009 Georg Simon Ohm (16. märts 1789 6. juuli 1854 ) Väljapaistev saksa füüsik. Ohm avastas voolutugevuse sõltuvuse pingest vooluringi osas ja voolutugevuse seaduse kogu suletud vooluringis. Ohm leidis ka juhi takistuse sõltuvuse juhi pikkusest ja ristlõike pindalast. Tema järgi on nimetatud elektritakistuse mõõtühik oom. Ohmi seadused Ohmi seadus on
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool Instrumentaalanalüüs praktikum Töö pealkiri: Laboratoorne töö nr. Vase, kaadmiumi ja tsingi määramine klassikalise polarograafilise analüüsi meetodil Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö eesmärk Cu2+,Cd2+ ja Zn2+ ioonide määramine uuritavas lahuses: 1. kvalitatiivselt 2. kvantitatiivselt Analüüsipraktikast on teada, et vase, kaadmiumi ja tsingi määramine nende koosesinemisel uuritavas lahuses on küllalt keeruline analüütiline ülesanne. Polarograafiline meetod võimaldab seda ülesannet lahendada nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Vase, kaadmiumi ja tsingi ioonid moodustavad...
· Ülijuhtivus on võimalik vaid allpool kriitilist temperatuuri Tk · Ülijuht juhib elektrivoolu veel 1018 korda paremini kui parim harilik juht toatemperatuuril Töö · Voolu kulgemisel juhis teeb elektrijõud laengukandjate pidurdavate jõudude vastu tööd. Seda tööd nimetatakse elektrivoolu tööks ja enamasti eraldub selle töö tegemisel soojust. · Lenzi seadus väidab, et elektrivoolu toimel juhis eraldub soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistuse R ja voolu kestvusega t. Elektrivoolu võimsus · Elektrivoolu võimsus on voolutugevuse ja pinge korrutis · Elektrivoolu töö- elektrivälja tööd lanegukandjate suunatud liikumise tagamisel nimetatakse elektrivoolu tööks · Võimsuse ühikuks on 1 vatt(1W). Juhis eraldub võimsus üks vatt, kui elektriväli teeb tööd juhis 1 sek jooksul 1J tööd.
1. Mis on elektromagneetiline induktsioon? (induktsiooni seadus) Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, kus magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Faraday induktsiooniseadus – induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutmise kiirusega. U=vBlsinα U-pinge (V), v-juhi kiirus (m/s), B-magnetiline induktsioon (T), l-juhi pikkus(m), α-nurk B ja v vahel 2. Mis on pööriselektriväli? Pööriselektriväli on elektriväli, mille jõujooned on alguse ja lõputa kinnised jooned ehk pöörised. Tekib magnetvälja muutumisel või elektromagnetilise induktsiooni tulemusena . 3. Millest sõltub elektromotoorjõu (emj) tekkimine magnetväljas liikuvates juhtides? Induktsiooni elektromotoorjõud on pinge, mis tekib magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstele siis, kui juhtmes puudub vool. elektrivool+magnetväli=liikumine magnetväli+liikumine=elektrivool 4. Mis on magnetvoog? Millest see sõltub? Magnetvoog on magnetvälja ...
18. induktsioonivoolusuund Seni vaatlesime ajas muutumatuid elektri ja magnetvälju. Ajas muutuv magnetväli tekitab elektrivälja ja ajas muutuv elektriväli tekitab magnetvälja. Elektromagnetiline induktsioon on elektrivoolu tekkimine suletud juhtme keerus, kui see paikneb ajaliselt muutuvas magnetväljas. Mida kiiremini muutub magnetvälja jõujoonte arv, seda suurem on tekkinud voolutugevus. Magnetvälja jõujoonte arvu muutumise põhjus ei ole oluline. See võib muutuda näiteks voolutugevuse muutumise tõttu väljatekitavas juhis või kontuuri liikumise tõttu mittehomogeenses magnetväljas, kus üleminekul ühest ruumipunktist teise jõujoonte tihedus muutub. Joonis 1.Vaatleme katset. Teravikul võib vabalt pöörelda varras, mille otstesse on kinnitatud 2 alumiiniumrõngas. Ühes neist on pilu. Piluga rõnga ja magneti vahel vastastikmõju ei teki, sest pilu tõttu ei teki rõngas induktsioonivoolu. Magneti lähendamisel piluta rõngale tekib sellest niisuguse suunaga
..................................................................................................2 2. Töö käik.........................................................................................................................3 2.1. Takistuste arvutamine.............................................................................................3 2.2. Pinge arvutamine....................................................................................................9 2.3. Voolutugevuse arvutamine...................................................................................12 2.4. Võimsuse arvutamine...........................................................................................16 3. Kodutöö nr. 1 kokkuvõte.............................................................................................20 4. Kasutatud materjalid ja programmid...........................................................................21
mõeldakse vooluringi välisosa vooluallika sisetakistuse summat. = IR + Ir kus IR on U vooluallika klemmipinge U = - Ir Lühis- olukord, kus välisosa takistus muutub nulliks. Voolu töö-El voolu tooks nim olukorda, kus voolu liikumisel juhis teeb elektrijoud laengukandjate liikumist pidurdavate osakeste vastu tood. A=I*U*t Joulei- Lenzi seadus-Juhis eralduva soojuse hulk on võrdeline tema takistusega, voolutugevuse ruudu ja ajaga. Q=RI2t, kus A=Q1+Q2... Voolu võimsus- võrdub pinge ja voolutugevuse korrutisega, iseloomustad elektrivoolu tööd ühes ajaühikus. N=UI Jadaühenduse korral N=I2R; N=A/t, rööpühendusel N=U2/R Voolu soojuslik toime- metallide takistus muutub madalatel temperatuuridel (moni K) tuhiseks ulijuhtivus. Sel juhul kaob ka voolu soojuslik toime. Kui vahendada voolutugevust n korda siis vahenevad soojuslikud kaod ulekandeliinis n2 korda. Takistuse soltuvus juhi materjalist ja mootmetest - R=l/S , kus on aine eritakistus ja
Esimeses reeglis võetakse positiivseks punkti sisenev vool (toob laengut juurde), negatiivseks aga väljuv vool (viib laengut ära).Teise reegli rakendamisel on märkide valik kokkuleppeline. Magnetväli Vooluga juhile magnetväljas mõjuv jõud-on risti nii juhi kui ka magnetvälja jõujoontega. See jõud sõltub veel magnetväljast,mida iseloomustab magnetiline induktsioon. Magnetiline induktsiooni vektor B, ühik tesla T- vooluraamile magnetväljas mõjuv max jõumoment on võrdeline voolutugevuse ja raami pindalaga M0=BIS. Magnetilise indusktsiooni suund on määratud vabalt pöörduva vooluraami normaali suunaga. Magnetvälja jõujooned-on kinnised jooned,mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib magnetilise indusktsiooni vektori sihiga. Sirgvoolu magnetväli- B=µoI/2r. Ringvoolu magnetväli-B= µoI/2R. Solenoidi magnetväli- B=µonI, kus n=N/L, µo-magnetiline constant = 4*10(-7) N/A². Paralleelsete voolude
esineb vastastikmõju. Voolu magnetiline toime kaasneb elektrivooluga nii metallides kui ka elektrolüütide vesilahustes. 4)Voolutugevuse definitsioon on füüsikaline suurus, mis näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus. arvutusvalem: I = q/t Mõõtühikudefinitsioon voolutugevus on võrdne elektrilaeng jagatud ajaga. 5) Voolutugevuse valemi rakendamine arvutusülesannetes 6) Mõõtühikute teisendamine 7) Alalisvool Alalisvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Alalisvoolu tekitavad nt. akud ja patareid. Vaheldusvool Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. Vahelduvvool tekib juhtide mis ühendatakse elektrivõrgu kaudu. 8) Ampermeeter
portselan)[R=P*l/S] Eritakistus - näitab takistuse sõltuvust ainest. Üldiselt enamus kehade takistus on võrdelises seoses temperatuuriga. Mida kõrgem on temp. seda suurem on kehade takistus.(v.a. pooljuhid) [R = R0(1+2+T)] Sellistel kordade, kus temp. langeb 0K, siis takistus R=0 e. tekib ülimtakistus. Ülijuhtivuse korral vool säiliks lõppmatuseni e. soojuskaod puuduvad NT: elektrit saaks siis transportida lõpmatu kaugusele. El.voolu töö võrdub pinge, voolutugevuse ja tööaja korrutisega.[A=U*I*T] Kui see muutub soojuseks siis kehtib valem [A=Q] El.voolu võimsus võrdub pinge ja voolutugevuse korrutisega. [N=U*I]
q(laeng), I(voolutugevus), U(pinge) -> muutub (x, v, a) i - hetkväärtus Im - amplituudväärtus I - efektiivväärtus u - hetkväärtus Um - amplituudväärtus U - efektiivväärtus q - hetkväärtus qm - amplituudväärtus R - aktiivtakistus Rc - mahtuvustakistus Rl (l on R-i all) - induktiivtakistus 1. Thompsoni võrrand perioodi arvutamiseks: T = 2 π √ L C 2. T=t/N 3. f=1/T 4. w=2 π f 5. I=Im/√2 6. U=Um/√2 7. R=U/I 8. Pinge võrrand: u = Um cos wt 9. Voolutugevuse võrrand: i = Im sin wt 10. Laengu võrrand q = qm cos wt 11. Induktiivtakistus Rl = Lw 12. Mahtuvustakistus Rc = 1/ Cw 13. T=2 π√l/g 14. T=2 π√m/k 15. .....on laengu (q), voolutugevuse (I) ja pinge (U) perioodilised muutumised. 1. Vooluring, mille abil tekitatakse elektromagnetvõnkumisi on võnkering. Võnkeringi koostisosad on kondensaator ja pool. Kondensaatorit iseloomustav suurus on
Suletud mittehargnevas vooluahelas on voolutugevus (I) võrdeline elektromotoorjõudude (E) summaga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega (r). Kogutakistus koosneb väliosa - ja vooluallika sisetakistisest. Elektrivoolu töö on vooluringis elektrienergia teisteks energialiikideks muundumise mõõt ja võimsus iseloomustab elektrivoolu tööd ühes ajaühikus. Elektrivoolu töö vooluringi mingis lõigus on võrdne sellele lõigule rakendatud pinge, voolutugevuse ja tööks kulunud aja korrutisega N=A/t=I*U Vooluga juht soojeneb. Selles seisnebki voolu soojuslik toime Takistus sõltub juhi materjalist ja mõõtmetest: takistus on võrdeline juhi pikkusega , pöördvõrdeline juhi ristlõikepindalaga ja sõltub juhi materjalist: Takistus materjali temperatuurist: Erinevate materjalide takistuse sõltuvust temperatuurist kirjeldab takistuse temperatuuritegur. Takistuse muutust temperatuuri muutumisel kirjeldab valem:
vesilahused. Seda nimetatakse elektrivoolu soojuslikuks toimeks. Voolu keemiline toime seisneb selles, et elektrivool eraldub juhist selle koostisosi. Voolu keemiline toime kaasneb elektrivooluga ainult elektrolüütide vesilahustes või elektrolüütide sulandites. Galvanomeeter on analoogmõõteriist, millega tehakse kindlaks elektrivoolu olemasolu, suurus ja suund elektrijuhis. Joonis 2 Voolutugevus. Voolutugevuse ühik ja selle mõõtmine. Ampermeeter Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Definitsiooni järgi , kus l on voolutugevus, q on laeng, t on ajavahemik. Voolutugevuse ühik on amper (1 A). Vool juhis on 1 A siis, kui juhi ristlõiget läbib igas sekundis laeng üks kulon (1 C). Kui voolutugevus ajas ei muutu, siis on tegemist alalisvooluga. Ajas muutuvat voolu nimetatakse vahelduvvooluks. Ampermeeter on elektrivoolu tugevuse mõõtmise riist
Elektrivoolu, mille tugevus ajas ei muutu, nimetatakse alalisvooluks. · Millist suunda loetakse kokkuleppeliselt voolu suunaks? Voolu suund on kokkuleppeliselt määratud positiivsete laengute liikumissuuna järgi. · Kuidas on määratletud voolutihedus kui elektrivoolu iseloomustav suurus? Miks on vaja seda suurust lisaks voolutugevusele? Voolutihedus on juhi ühikulist ristlõiget läbiv voolutugevus, mis on määratud voolutugevuse ja juhi ristlõike pindala suhtena. I qnvS j= = qnv S S Voolutihedus näitab laetud osakeste kontsentratsiooni juhi ristlõikes. · Millest on põhjustatud juhtide elektriline takistus? Juhtide elektriline takistus on põhjustatud elektronide põrkumisest vastu ioone. Takistite jadaühendus kogutakistuse leidmisel takistused liidetakse
U1/U2=E1/E2=N1/N2=k, kus U1 ja U2 on pingete efektiivväärtused, E1 ja E2 on elektromotoorjõu efektiivvärtused, k nim transformaatori ülekandesuhteks. Kui k>1 siis pinged madaldatakse ja kui k<1 siis pinged tõstetakse. Kui sekundaarmähis ühendada tarbijaga siis selles mähises tekkiv vool tekitab südamikus muutuva magnetvoo, mis Lenzi reegli kohaselt vähendab magnetvoo muutumist südamikus. Tulemuseks on voolutugevuse kasvamine primaarmähises. Voolutugevuse amplituudväärtus kasvab seni, kuni taastub summaarse magnetvoo esialgne võnkeamplituud. Primaarvooluahela ja sekundaarahela võimsused peavad ligikaudu võrduma: U1 I1=U2 I2, millest U1/U2=I2/I1 st et tõstes transformaatoriga pinget vähendame voolutugevust sama arv korda ja vastupidi. Elektrienergia ülekandmine Elektrijaamades toodetud elektrienergiat ei saa suurtes kogustes konserveerida, vaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
