Sellega peab äravoolanud laengud mingit teist teed mööda endisele kohale tagasi viima. Neid tagasiviivaid jõude nim kõrvalisteks jõududeks. Kõrvalisi jõude tekitav seadeldis kannab vooluallika nime. Juhte millede potensiaalide vahet säilitatakse, nim vooluallika klemmideks. Kui voolu suund juhis ei muutu, siis nim voolu alalisvooluks. Elektrivoolu iseloomustatakse tugevusega. Voolutugevus on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbiva laenguga. I=dq/dt Voolutugevuse ühikuks on (A)amper Voolutugevus on antud kohas vooluga risti asuvat pindalaühikut läbiv voolutugevus. j=dI/dS; j = env , kus j- voolu tihedus (A/mm) e-laengukandjate laeng, n-laengukandjate arv, v -laengukandjate suunatud liikumise kiirus. 3. Dielektrikud-Aatom on elektriliselt neutraalne. Aatom on mittepolaarne s.o ei oma poolusi. Kui aga aatomitest moodustub molekul, siis ei tarvitse erimärgiliste laengute raskuskeskmed kokku langeda. Selliseid molekule nim
elektritakistuse muutuseks. Takistusandur koosneb püsitakistist ja sellel libisevast kontaktist (liugurist), mille asendi muutumisel muutub tema ja püsitakisti otspunktide vaheline takistus. Elektriahelasse võib olla takistusandur olla lülitatud reostaadina või potentsiomeetrina. Joonisel 0.2.6 a ja b on reostaatskeemlülitus, c ja d potentsiomeeter skeemlülitus. Lülitused a ja b on praktiliselt samased. Takistuse muutus reostaatskeemis toob endaga kaasa voolutugevuse muutuse ahelas, mida kasutatakse edasiseks ülekandeks ja võimenduseks süsteemis. Potentsiomeeter skeemis kasutatakse pinge muutust. Joonisel 0.2.6.h on kujutatud takistusanduri staatiline karakteristik, kus sisendiks on liuguri liikumine l ja väljundiks tema takistuse väärtus r elektriahelas. Liuguri asendil l = lmax takistus on võrdne resistori täieliku takistusega R. r = kl (3.2.1.) kus:
Sidemeetodid eksamiküsimused 1. Sidekanalite liigid (kahejuhtmeline, koaksiaal-, valgusoptiline, raadiokanal). Edastuskanaliks erinevat tüüpi füüsilised keskkonnad. Infokandjaks elekter, radiolaine, valgus. Edastuskeskkonnad jagunevad: a) juhitavateks: keerupaar-kaabel koaksiaal-kaabel valgusoptiline kaabel b) mittejuhitavaks: elektro-magnetiline kiirgus (raadio diapasoonis). 2. Analoogsidekanali parameetrid. Häired, moonutused. Põhilisteks analoogsidekanali parameetriteks on: ribalaius sagedusala informatsiooni edastamiseks. sumbetegur saatva ja vastuvõtva signaali suhe detsebellides. Samuti analoogsidekanalis võivad esineda järgmised häired ja moonutused: amplituud- ja sagedusmoonutused sumbeteguri sõltuvus vastavalt signaali nivoost või sagedusest. mürad seal hulgas: valge müra(ühtlane võimsus kõigil sagedustel), 1/f müra(sagedus ...
metallide ja elektrolüüdi vesilahuse kokkupuutel. Tema avastus sai ka alguseks neurofüsioloogiale. Alessandro Volta Avastas, et elektrilaeng võib tekkida kahe metalli ja elektrolüüdi vesilahuse kontaktis. 1799. aastal demonstreeris enda konstrueeritud keemilist vooluallikat. Georg Simon Ohm saksa füüsik. Avastas elektrivoolu põhiseaduse, mis määrab seose voolutugevuse, juhi otstele rakendatud pinge ja juhi takistuse vahel. Tegi kindlaks, millest sõltub juhi takistus. James Prescott Joule inglise füüsik, kes oli üks energia jäävuse seaduse avastajatest. Avastas voolu soojusliku toime seaduse. Tema uurismistöö võib jagada kahte etappi. Esimestes katsetes uuris ta voolu toimel juhis eraldunud soojushulga sõltuvust juhi takistusest, hiljem aga juhis eraldunud soojushulga sõltuvust voolutugevusest
Elektrivälja potentsiaal ehk potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. Kui me tähistame potentsiaali tähega siis , kus W on laengu potentsiaalne energia ja q on laengu suurus. Potentsiaal on skalaarne suurus. Kui kahe laengu poolt tekitatud elektriväljade potentsiaalid on vastavalt ja , siis võrdub nende väljade kogupotentsiaal . Pinge ehk elektriline pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektivälja tugevuse erinevust ning määrab ära kui palju tööd tuleb teha laengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise. Elektrivälja kahe punkti vaheliseks pingeks, tähisega U, nimetatakse suhet, , kus q on mingi positiivne punktlaeng ja A on töö, mille elektriväli teeb selle laengu ümberpaigutamiseks ühest elektrivälja punktist teise....
k liituja liitumistasu osakaal, k = 0...1 Eksperdid soovitavad võtta riskipreemiaks 5%. S1 = cI I + CF Majandusharu riski tegur näitab, kui suur on haru risk võrreldes turu riskiga. Kui =1, I - tellitud kaitsmevool amprites siis haru risk on võrdne turu riskiga, kui < 1, siis väiksem. Elektrivõrgu ettevõtete cI voolutugevuse eritasu on vahemikus 0,4-0,7 ning soovitatakse võtta 0,5. CF lepingutasu Seega omakapitali hind võrdub: S2 = S1 + (L x CL + CT) x k Homa = 6,5 + 0,5x5 = 9% kus L ehitatava keskpingeliini pikkus, m
negatiivsest elektroodist (korpus) tavaliselt (tsink) ja positiivsest elektroodist (vask, grafiit või metallioksiid), mis on sukeldatud vedelasse või pastataolisesse (kuivelementidel) massi.Galvaanielemendis tekib elektrivool vooluringi ühendamisel positiivsel elektroodil redutseerumis- ja negatiivsel oksüdeerumisreaktsiooni tulemusel. Elemendielektromotoorjõud sõltub elektroodide materjalist ja elektrolüüdi koostisest ning voolutugevuse piirväärtus elektroodide kujust ja keemiliste reaktsioonide kiirusest. Galvaanielementide elektromotoorjõud võib olla sõltuvalt kasutatavatest ainetest 0,52,5 V. Galvaanielementidest moodustatakse ka patareisid. Tavakasutuses on selline poes müüdav 4,5 ja 9.0 V lapik patarei, mis on ainsad tavakasutuses olevatest, mida on õige patareiks nimetada.seade, milles iseeneslikud elektrokeemilised reaktsioonid tekitavad elektrivoolu väkisahelas. 2
Puhasta traatharjaga keevitatav materjal ja ühenda maandushuhe detaili puhta koha külge. Vahe kahe keevitatava detaili vahel tuleb hoida võimalikult väike. ·Ava gaasiventiil ja kontrolli gaasi surget. Järgnevalt keera keevitustüübi valiku lüliti keskmisesse asendisse (õmbluse keevitamine). Keera traadi ettesöötmiskiiruse reguleerija keskmisesse asendisse. Arvestades materjali paksust ja traadi läbimõõtu, keera voolutugevuse nupp sobivasse asendisse. ·Hoia käppa keevitatavast detailist umbes 10 mm kaugusel ja hoiata kõiki lähedalseisjaid, et nad kaitseksid oma silmi. ·Sea käpp keevitatava pinna suhtes 70- kraadise nurga alla ja vajuta käpa lülitile. Tekib kaarlahendus. ·Kui kaarlahendus on tekkinud, liiguta käppa aeglaselt vasakule, piki keevisõmblust. ·Kasutades traadi kiiruse regulaatorit, seadke kiirus selliseks, et
käpa ja maandusjuhtmega. Puhasta traatharjaga keevitatav materjal ja ühenda maandusjuhe detaili puhta koha külge. Vahe kahe keevitatava detaili vahel tuleb hoida võimalikult väike. • Ava gaasiventiil ja kontrolli gaasi survet. Järgnevalt keera keevitustüübi valiku lüliti keskmisesse asendisse (õmbluse keevitamine). Keera traadi ettesöötmiskiiruse reguleerija keskmisesse asendisse. Arvestades materjali paksust ja traadi läbimõõtu, keera voolutugevuse nupp sobivasse asendisse. • Hoia käppa keevitatavast detailist umbes 10 mm kaugusel ja hoiata kõiki lähedalseisjaid, et nad kaitseksid oma silmi. • • Sea käpp keevitatava pinna suhtes 70- kraadise nurga alla ja vajuta käpa lülitile. Tekib kaarlahendus. • Kui kaarlahendus on tekkinud, liiguta käppa aeglaselt vasakule, piki keevisõmblust. • Kasutades traadi kiiruse regulaatorit, seadke kiirus selliseks, et
lühikese aja jooksul, öeldakse, et võimsus on suur. Töö ei olene ajast, küll aga võimsus. On kokku lepitud, et võimsuseks nimetatakse suurust, mis näitab ajaühikus tehtud tööd: N = A/t. Ühikuks on 1 W = 1 J/s. Täpsemalt öelduna on see keskmine võimsus. Kasutatakse ka hetkvõimsuse mõistet, mis on määratud hetkkiirusega: N ~ v. N = A/t = Fs /t = F v. Elektrivoolu võimsus näitab ajaühikus tehtud tööd: N = A/t = IUt/t =IU. Seega elektrivoolu võimsuse annab voolutugevuse ja pinge korrutis. Võimsust mõõdetakse ka hobujõududes. Selle ühiku võttis kasutusele J.Watt ca 200 aastat tagasi. Tema järgi hobune tõstab keskmiselt 1 sekundis 550 naelase koorma 1 jala kõrgusele. 1 nael = 0,454 kg ja 1 jalg = 0,305 m. Siit saame , et 1 hobujõud (1 HP) = 746 W. Nii on Ameerikas ja Inglismaal. Meil loetakse hobujõuks võimsust, mida in tarvis, et tõsta 75 kg 1 m kõrgusele 1 s jooksul : 1 hj = 735 W. 5.4.3. Energia Mis on aga energia
adekvaatsele, kuna füsioloogilistes tingimustes kaasnevad nende kudede talitlusega alati ka elektrilised nähtused. Kasutatakse alalisvoolu, mille tugevust, toimeaega ja sagedust on kerge doseerida, ka kudesid kahjustav toime on minimaalne. Kasutatakse spetsiaalseid elektrostimulaatoreid, mis genereerivad erineva kujuga alalisvoolu impulsse(eksponent, kolmnurk, trapets, ristkülikimpulss). Alalisvoolul põhineva elektriärrituse doseerimine: Voolutugevuse alusel Toimeaja alusel Voolutugevuse kasvu kiiruse alusel Sageduse alusel Lihaste otsene elektrostimulatsioon elektriärritus antakse elektroodide kaudu otse lihasele Lihaste kaudne elektrostimulatsioon elektriärritus antakse lihast innerveerivale närvile. Alalisvoolu seadus alalisvool kutsub närvi- ja lihaskoes erutuse esile ainult sisse- või väljalülitamise momendil, samuti voolutugevuse järsul muutmisel. Erutusprotsess tekib koe piirkondades, kuhu on asetatud elektroodid.
Ohmi'i seadus (1826) - Voolu tugevus juhis on võrdeline pingega See tähendab: kui pinge suureneb n korda, suureneb n korda ka voolutugevus. Võrdetegur sõltub juhi mõõtmetest ning materjalist. Seda iseloomustatakse takistusega. Juhi takistus on juhti iseloomustav suurus, mis defineeritakse kui Ohm'i seaduses oleva võrdeteguri pöördväärtus Joule-Lenz'i seadus Vooluga juhtmes eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruudu, juhtme takistuse ja ajaga Sõltuvus on leitud empiiriliselt, Joule leiutatud kalorimeetri abil tehtud katsete seeria käigus. Valemit saab tuletada ka mehaanikast, nagu näitas E. Lenz: Ohm'i seadus ja Joule-Lenz'i seadus diferentsiaalkujul (tuletusega). Kasutades eritakistust saame ülaltoodud seadused anda ka pideva juhtiva keskkonna jaoks. Ohm'i seadus:
voolust faasinurga võrra maha, kuid on sünkroonne vooluga. 68. Kujutage alloleva jadaahela vektordiagramm pingete ja voolude kohta. Arvestades eelnevast üksikelementide vektordiagramme tuletame antud ahela vektordiagrammi. 69. Tuletage vahelduvvoolu ahela hetkvõimsuse valem. 70.Lähtudes vahelduvvoolu hetkvõimsuse valemist, tuletage vahelduvvoolu keskmise võimsuse valem. cos on võimsustegur ja näitab kui suur osa koguvõimsusest on aktiivvõimsus. Vahelduvvoolu voolutugevuse efektiivväärtus on niisuguse alalisvoolu voolutugevus, mille korral samal aktiivtakistusel eraldub sama palju energiat, kui vahelduvvoolu korral. 71. Teades elektromagnetilise laine energia ruumtiheduse avaldist, tuletage seos elektriväljatugevuse ja magnetväljatugevuse vahel. Laine energia ruumtihedus: Sümmeetria kaalutlustel on need energiad võrdsed igal ajahetkel. Saame universaalne seos elektri- ja magnetväljatugevuste vahel. 72
voolust faasinurga võrra maha, kuid on sünkroonne vooluga. 68. Kujutage alloleva jadaahela vektordiagramm pingete ja voolude kohta. Arvestades eelnevast üksikelementide vektordiagramme tuletame antud ahela vektordiagrammi. 69. Tuletage vahelduvvoolu ahela hetkvõimsuse valem. 70.Lähtudes vahelduvvoolu hetkvõimsuse valemist, tuletage vahelduvvoolu keskmise võimsuse valem. cos on võimsustegur ja näitab kui suur osa koguvõimsusest on aktiivvõimsus. Vahelduvvoolu voolutugevuse efektiivväärtus on niisuguse alalisvoolu voolutugevus, mille korral samal aktiivtakistusel eraldub sama palju energiat, kui vahelduvvoolu korral. 71. Teades elektromagnetilise laine energia ruumtiheduse avaldist, tuletage seos elektriväljatugevuse ja magnetväljatugevuse vahel. Laine energia ruumtihedus: Sümmeetria kaalutlustel on need energiad võrdsed igal ajahetkel. Saame universaalne seos elektri- ja magnetväljatugevuste vahel. 72
erinevused? Käiguvahetuse eri reziimide mõju on kõige paremini tunda väikse koormusega sõitmisel. Ka autojuhi sõidustiiliga kohaneva programmi eelised on kõige rohkem tuntavad väikese koormuse korral. 36. Järgnevalt on kujutatud käigukasti õli temperatuurianduri elektriskeemi. Kuigi andurites on voolutugevus väga väike (paarkümmend mA), on diagnoosimisel vajalik teada vooluahelas kulgeva voolu suunda ja voolutugevuse muutust. Joonista juuresolevale joonisele voolu kulgemise suund! NTC 37. Kuidas muutuvad voolu ja pinge parameetrid? Voolutugevus Pinge Temperatuuri vähenemisel Väheneb Suureneb Temperatuuri suurenemisel Suureneb Väheneb Signaalijuhtme lühisel maandusesse Suureneb Väheneb
30 kg: 2,0 kg 600 kg: 20,0 kg Impulsskanalite hulk: 10 tk Seadme gabariitmõõdud: 6000x6000x4000 mm Mass (maksimaalselt): 3000 kg Tööiga (minimaalselt): 15 a. 5.2. Optiliste sensorite toiteplokk Optilisele sensorile Visolux ML 4-8-RL voolu andmiseks kasutati toiteplokki HQ Power PS3003L (sele 6.2.1), mille väljundvoolu saab muuta. Väljundvoolul saab nuppudega reguleerida nii voolu pinget kui voolutugevust. Toiteploki muudetav pingevahemik on (0…30) V ning voolutugevuse vahemik (0…3) A. Nii pinge kui voolu tugevus on vaadeldav LCD ekraanidel toiteploki esipaneelil. 30 5.2.1. Toiteploki tehnilised näitajad Sisendpinge: 220 V/(50 ± 2) Hz Maksimaalne väljundpinge: 30 V (alalisvool) Maksimaalne väljundvool: 3 A Väikseim pinge jaotis: 0,1 V Väikseim voolutugevuse jaotis: 0,01 A Töötemperatuur: 0…40 ºC Sele 5.3. Toiteplokk. 5.3. Rakised
-3 milliamper 1 mA = 1·10 A = 0,001 A -6 mikroamper 1µA = 1·10 A = 0,000001 A -9 nanoamper 1nA = 1·10 A = 0,000000001 A. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga, nõrka voolu sõltuvalt selle suurusest milli-, mikro- või nanoampermeetriga, tugevat voolu amper- või kiloampermeetriga. Taskulambi voolutugevus on veerand amprit. Auto käivitamisel on voolutugevus käivitis enamasti vahemikus 100...200 A. Taskulambipirni voolutugevuse sõltuvus ajast Voolu suunaks loetakse kokkuleppeliselt suunda plussklemmilt miinusklemmile ehk elektronide liikumisele vastupidist suunda. See kokkulepe on pärit ajast, kui aine ehitust ei tuntud, ega teatud missugused osakesed mis suunas liiguvad. See nn. voolu tehniline suund on kasutusel ka praegu, sest paljud juhised (vasaku käe ja parema käe reegel jt.) on formuleeritud just niisugusest voolu suunast lähtudes. Voolu suunda tähistatakse skeemidel noolega. Voolu suund
SI ühiku rahvusvaheliselt kehtestatud kohustuslikud füüsikaliste ja keemiliste suuruste ühikud.SIpõhiühikud: Meeter (l; m) pikkuse ühik. Kilogramm (m; kg) massi ühik.Sekund (t; s) aja ühik. Amper (I; A) elektrivoolutugevuse ühik. Kelvin (T; K) temperatuuri ühik. Mool (; mol) ainehulga ühik. Kandela (Iv; cd) valgustugevuse ühik. 1kWh 1 kilovatt-tund = UIt / 1000 kWh. 1mmHg 1 mm elavhõbeda sammast = 133,3 Pa. 1.Skaalarid ja vektorid Suurusi , mille määramiseks piisab ainult arvväärtusest,nimetatakse skalaarideks. Näiteks: aeg , mass , inertsmoment jne. Suurusi , mida iseloomustab arvväärtus (moodul) ja suund , nimetatakse vektoriks. Näiteks: kiirus , jõud , moment jne. Vektoreid tähistatakse sümboli kohal oleva noolekesega v . 1. Vektori korrutamine skaalariga. av= av 2. Vektorite liitmine. v= v1 + v2 3.Vektorite skalaarne korrutamine. Kahe vektori skalaarkorrutiseks nimetatakse skalaari , mis on võrdne nende vektorit...
induktiivtakistus on võrdsed (xL=xC) siis ka UL=UC mis tähendab, et pingekolmnurk on taandunud sirglõiguks. Vooluringi takistus on ahela aktiivtakistus. Võib tekkida väga suur vool. Tekib kindlal sagedusel. Vooluresonants- on olukord kus IL=IC mis tekib kui xL=xC siis võivad haruvoolud olla suuremad kui koguvool. Tekib kindlal sagedusel. Tekib suur kogutakistus. 5. Vahelduvvoolu võimsus - N=UIcos, kus cos-võimsustegur-see näitab kui suurt osa voolutugevuse ja pinge korrutisest ehk näivvõimsusest tarviti reaalselt arendab.võimsus on maksimaalne, kui pinge ja voolutugevus on samas faasis (=0 ja cos=1). 6. Magnetväli - Magnetväljaga on tegemist püsimagneteid ja vooluga juhet ümbritsevas keskkonnas- mida kujutatakse magnetvälja jõujoontega mis on alati kinnised. Püsimagnetite ja ka elektromagnetite puhul on magnetvälja jõujooned suunatud väljaspool magnetit põhjast lõunasse ja sees vastupidi. Magnetväli täidab
ICP iseärasused: termini päritolu: ICP kiirgusallikas meenutab oma põhimõttelt transformaatorit Ar voo kiirused 1L/min kandegaas, 15 L/min jahutusgaas fooni spekter on lihtne (-OH, Ar, -NH ja -CN jooned) maatriksefektid on minimaalsed Alalisvoolu plasma kiirgusallikana: 20 "Y" tähe kujuline elektroodide konfiguratsioon on vajalik plasma piiritlemiseks jahutamise teel ja voolutugevuse suurendamiseks elektroodide eluiga 2 h. madalam detekteerimise piir, kui ICP-l Proovi sisestamine plasma kiirgusallikatesse: määratava elemendi iooni lahus pihustatakse ja tekkinud aerosoolid imetakse plasmasse elektrotermiline atomiseerimine produtseerib lühiaegse signaali, mis kantakse argooni voo poolt plasmatõrvikusse Alalisvoolu
saavutatud näiteks trafo abiga. Kui mootori sildiandmetel on kirjas Δ/Y 400 / 690 V, siis tuleb mootorit samasse toitevõrkuoptimaalse töö tagamiseks ühendada kolmnurka, sest siis langeb igale mähisele pinge 400 V. Kui ühendada see mootor tähtühendusse langeb mähistele aga pinge 230 V ning mootori ressurss ei ole optimaalselt ära kasutatud. Sellist mootorit tohib ühendada tähte mõnda tööstuslikku elektrivõrku, kus on kolmefaasiline toide liinipingega 690 V. 11. Voolutugevuse mõõtmine. Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Ampermeeter ühendatakse elektriahelasse järjestiku nii, et tema mähist läbib kogu ahela voolutugevus. Järelikult ampermeetri sisetakistus on väike. Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine sildava takistiga. Sildav takisti (ka šunt) - erikonstruktsiooniga takisti, millega laiendatakse ampermeetri mõõtepiirkonda. Magnetelektrilisele
tugevusega. => vool i kontuuris ja tema poolt tekitatud kogumagnetvoog läbi kontuuri on omavahel võrdeliselt seotud: =Li ei =-L*di/dt (võrdetegur L on kontuuri induktiivsus). Induktiivsus L sõltub kontuuri geomeetriast ja kontuuri ümbritseva keskkonna magnetilistest omadustest. Kui kontuur on jäik ja tema lähduses pole ferromagneetikuid, on induktiivsus L konstantne suurus, ühikuks on H (Henri). 1H on induktiivsus, milles voolutugevuse muutus 1A/s põhjustab induktsiooni elektromotoorjõu 1V. 17. Maxwelli võrrandid (tõestuseta) d d B i = - = - Bn dS = - ( ) n dS = E l dl dt dt S S t B 1. Maxwelli võrrand: E l dl = - ( ) n ds S t 1. paar (kasutame Faraday seadust)
Sellega peab äravoolanud laengud mingit teist teed mööda endisele kohale tagasi viima. Neid tagasiviivaid jõude nim kõrvalisteks jõududeks. Kõrvalisi jõude tekitav seadeldis kannab vooluallika nime. Juhte millede potensiaalide vahet säilitatakse, nim vooluallika klemmideks. Kui voolu suund juhis ei muutu, siis nim voolu alalisvooluks. Elektrivoolu iseloomustatakse tugevusega. Voolutugevus on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbiva laenguga. I=dq/dt Voolutugevuse ühikuks on (A)amper Voolutugevus on antud kohas vooluga risti asuvat pindalaühikut läbiv voolutugevus. j=dI/dS; j(katusega)=env(katusega), kus j- voolu tihedus (A/mm) e-laengukandjate laeng, n-laengukandjate arv, v -laengukandjate suunatud liikumise kiirus. Elektromotoorjõud-Suurust mis on võrdne positiivse ühiklaengu ümberpaigutamiseks tuleva kõrvaljõudude tööga nim elektromotoorjõuks E. E=A/q (V)volt. Suurust mis on arvuliselt võrdne
finišikohtunikud veidi erinevaid tulemusi, kuna nende reageerimiskiirus on erinev. Osutiga mõõteriistalt näidu lugemisel tekkiv subjektiivne viga võib olla tingitud aga valest vaatenurgast. Ümbritseva keskkonna mõjust tingitud ebatäpsused. Näiteks üleskeeratava vedrukella käiku mõjutab temperatuur ja vedrukaalu näit sõltub Maa külgetõmbe jõust, mis eri paikades veidi erinev on. Mõõtmise aluseks oleva teooria ebatäpsused. Näiteks traati läbiva voolutugevuse mõõtmise aluseks võetav Ohmi seadus (I = U/R) ei pruugi olukorras, kus traat voolu toimel kuumeneb, täpselt kehtida. Kasutatavate konstantide ebatäpsused. Näiteks arvutustes kasutatav arv π või vaba langemise kiirendus pole täpsed. Mõõtmise absoluutne viga - tegeliku ja mõõdetud suuruse vahe. ΔA = At + Am kus A - mõõtmise absoluutne viga, At - mõõdetava suuruse tegelik väärtus, Am - mõõdetav suurus
töötlus. Jagatakse 2 põhiklassi: · Kvalitatiivne analüüs- identifitseeritakse, mis komponendid on proovis · Kvantitatiivne analüüs- määratakse komponentide kogused (kontsentratsioonid) 2. Kvantitatiivse analüüsi meetodite klassifikatsioon. · Gravimeetria - meetodid põhinevad massi mõõtmisel; · Tiitrimeetria - põhinevad ruumala mõõtmisel; · Elektroanalüütilised meetodid- põhinevad potentsiaali, voolutugevuse, takistuse, laengu mõõtmisel; · Spektroskoopilised meetodid- põhinevad analüüdi reaktsioonil elektromagnetkiirgusega; · Ülejäänud meetodid- kromatograafia komponentide eraldamine tänu interaktsioonidele faaside vahel; · Kemomeetria - andmete statistiline töötlus 3. Kvantitatiivse analüüsi astmed. · Enne kui hakata analüüsi teostama tuleb arvestada mitmete faktoritega: - mis meetodit kasutatakse; - proovivõtt ja töötlus; - meetodi rakendamine;
57. Sagedusmuunduri tööpõhimõte. Sagedusmuundur muudab ühe sagedusega vahelduvsignaali teise sagedusega vahelduvsignaaliks. Tavaliselt muudetakse ka pinge suurust. Sagedusmuunduri skeem: Skeem: U1, f1 ALALDI FILTER VAHELDI FILTER U2, f2 58. Kolm tähtsat aastaarvu elektrotehnika ja elektroonika ajaloost (teie arvamus) 1) 1800 leiutas itaalia füüsik Alessandro Volta (1745 1827) galvaanielemendi. 2) 1826 avastas Georg Simon Ohm katseliselt voolutugevuse sõltuvuse pingest ja takistusest. 3) 1895 leiutas raadio vene füüsik Aleksandr Popov (1859 1906) ja / või itaalia füüsik Guglielmo Marconi (1874 1937). 59. Elektrienergia allikad. Alalispingeallikad: 1) keemilised allikad, mis muundavad keemilise energia elektrienergiaks 2) alaldid, mis muundavad vahelduvvoolu alalisvooluks 3) alalisvoolugeneraatorid, mis muundavad mehaanilise energia elektrienergiaks Keemilised allikad jagunevad:
Keskkonnafüüsika Mehhaanika Füüsikaline suurus kirjeldab mingi nähtuse või objekti omadust Füüsikalisel suurusel on nimi, nt pikkus, kiirus. Peab olema mõõdetav, omab mõõtühikut. Kokkuleppelised. (SI süsteem) Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem, milles on 7 põhiühikut ◦ Pikkusühik – 1 meeter (m) ◦ Massiühik – 1 kilogramm (kg) ◦ Ajaühik – 1 sekund (s) ◦ Voolutugevuse ühik – 1 amper (A) ◦ Temperatuuri ühik – 1 kelvin (K) ◦ Ainehulga ühik – 1 mool (mol) ◦ Valgustugevuse ühik – 1 kandela (cd) Mehaanika harud: Kinemaatika – kehade liikumine ruumis. Dünaamika – kehade liikumist põhjustavate jõudude käsitlus. Staatika – tasakaalus olevad kehad. Ühtlane sirgjooneline liikumine: Liikumine sirgel, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused
Vannile märkisin kõikidest servadest 20 mm kaugusele painutus jooned. Pärast seda painutasin kõik küljed 90° alla ja keevitasin kokkupuute kohad . Kui kõik valmis lihvisin keevitus kohad. 23 Kokkuvõte Praktika oli väga huvitav ja kogemuste rikkas. Sain keevitamise algtõed teada ja sain ka enam vähem keevitamise selgeks. Millist materjali mis voolutugevuse ja pingega keevitada . Praktikal pidime kõigepealt harjutama ning alles siis hakkasime keevitama suitsuahju. Pidime kasutama väga erinevaid tööriistu. Praktika meeldis mulle sest see oli kahes vahetuses õhtune- ja hommikune vahetus ning siis sai olla nii õhtul kui ka hommikul praktikal. Praktika möödus väga kiiresti sest koguaeg said millegi kallal nokitseda. 24
käikude üles- /allavahetuse lülitis. Tiptronic reziimis toimub käiguvahetus üldjuhul vastavalt autojuhi poolt antud "korraldusele". Erandina ei toimu käiguvahetust siis kui soovitud käigu sisselülimine antud olukorras võiks põhjustada mootori või jõuülekande purunemise. 5.2 Enesediagnoos Andurid ja täiturseadised moodustavad koos juhtplokiga ühtse, suletud vooluahela. Anduritelt tulevad juhtplokile üldjuhul kas pinge- voi voolutugevuse analoogsignaalid ja juhtploki A/D muundur muudab need digitaalseteks. Digitaalsignaalides sisalduvat informatsiooni on võimalik lugeda diagnoositestriga läbi auto diagnoosipistmiku. All oleval joonisel on kujutatud näidiseks üks programminupp, näitamaks, kuidas juhtploki mikroprotsessor töötleb käigukasti õli temperatuurianduri signaali. Kogu käigukasti juhtimiseks on tuhandeid selliseid programme millel kõigil veel sadu hargnemisi alaprogrammideks
1. Elektrijuhtivuseks nimetatakse aine või materjali või keha võimet võimaldada endas elektrivoolu elektrivälja toimel. 2. Elektrijuhtivuse liigid on: elektronjuhtivus, näiteks metallides; elektronjuhtivus ja aukjuhtivus, pooljuhtides; ioonjuhtivus, näiteks elektrolüütides; elektron-ioonjuhtivus, näiteks plasmas. Neid liigitatakse. Laengukandjate loomuse järgi eristatakse. 3. Missuguseid suuruseid seob Ohm'i seadus omavahel? - Ohmi seadus määrab kindlaks pinge U, voolutugevuse I ja takistuse R vahelise seose 4. Mida nimetatakse takistuseks? -Takistuseks nimetatakse on elektrotehnikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. 5. Näivtakistus on elektriahela kahepunkti vahel mõjuv takistus vahelduvvoolule. 6. Aktiivtakistus - ehk resistants on elektritakistus vooluahelas, milles puudub induktiivne ja mahtuvuslik komponent. 7
Ka küllaldast toimejõudu omavad ärritajad peavad selleks, et erutusprotsessi vallandada, toimima teatud aja vältel. Kasuliku aja piirides eksisteerib eluskoes funktsionaalse sõltuvus ärritaja toimejõu ja toimeaja vahel: mida tugevam on ärritaja, seda intensiivsemad on alalävised muutused koes ja kiiremini saavutavad nad lävitaseme ning lühemat toimeaega vajatakse erutuse tekkeks. Alalisvoolu toime eluskoele ei ole seotud mitte ainult voolutugevuse (pinge) suurusega ja ärrituse kestusega, vaid sõltub olulisel määral ka voolutugevuse muutumise kiirusest (voolugradiendist). N: kui lihast läbiva alalisvoolu pinget aeglaselt suurendada, ei järgne alati kontraktsiooni. Kui seda aga teha järsku, siis lihas peaaegu alati kontrahheerub. Põhjus on siin selles, et voolutugevuse (pinge) aeglasel suurendamisel närvi- ja lihasraku membraan akkommodeerub (kohaneb) ning erutuse teket ei järgne isegi suhteliselt tugeva voolu korral
13 Vooluallikat iseloomustab pinge U, mille ühikuks on volt (V) ning mõõdetakse voltmeetriga, mis ühendatakse vooluringi tarvitiga rööbiti. Kui ühendada vooluallika klemmidele tarviti, hakkab sellest kulgema läbi vool I, mis teeb tööd. Kui voolu suund ei muutu siis on tegemist alalisvooluga (DC, direct current), mille mõõduks on voolutugevus. Voolutugevuse ühikuks on amper (A) ning mõõdetakse ampermeetriga, mis ühendatakse vooluringi tarvitiga jadamisi. Ampermeetri ühendamisel üksi vooluallikaga võib viia mõõteriista riknemiseni. Elektrivoolu kokkuleppeline suund on valitud plussklemmilt miinusklemmile ehk suurema potentsiaaliga klemmilt väiksema potentsiaaliga klemmile (pluss klemmilt miinusele). Volt- ja ampermeetri ühendamist vooluringi iseloomustab Joonis 3.2. Joonis 3.2
aikese pikkusega vardaosa keskmist joontihedust. Seega saab joontiheduse valemi punktis x k¨atte keskmise joontiheduse valemist, kui me kahandame x-i nulliks. Saadav valem on j¨argmine: m(x + x) - m(x) (x) = lim = m (x). x0 x Voolutugevus. Voolutugevuse all m~ oeldakse juhtme ristl~ oiget aja¨ uhikus l¨ abivat laengut. Seega, kui voolutugevus ajas ei muutu (st tegemist on alalisvooluga), kehtib lihtne valem I = qt , kus I on voolutugevus, q on juhet l¨ abinud kogulaeng ja t on aeg. Kui aga voolutugevus muutub ajas (nt vahelduvvoolu puhul), siis on seos voolutugevuse ja laengu vahel keerulisem. Vaatlemegi seda juhtu
aikese pikkusega vardaosa keskmist joontihedust. Seega saab joontiheduse valemi punktis x k¨ atte keskmise joontiheduse valemist, kui me kahandame x-i nulliks. Saadav valem on j¨ argmine: m(x + x) - m(x) (x) = lim = m (x). x0 x Voolutugevus. Voolutugevuse all m~ oeldakse juhtme ristl~ oiget aja¨ uhikus l¨ abivat laengut. Seega, kui voolutugevus ajas ei muutu (st tegemist on alalisvooluga), kehtib lihtne valem I = qt , kus I on voolutugevus, q on juhet l¨ abinud kogulaeng ja t on aeg. Kui aga voolutugevus muutub ajas (nt vahelduvvoolu puhul), siis on seos voolutugevuse ja laengu vahel keerulisem. Vaatlemegi seda juhtu
Lisaks kasutatakse erinevaid seenetõrjekemikaale ning värve, mis kantakse puidule isoleerimaks seda väliskeskkonnast ja selle kahjustavast mõjust. 35. Mida käsitlevad ja formuleerige Faraday seadused? Kuidas viiakse läbi elektrokeemilist oksüdeerimist. Miks alumiiniumi kui materjali oksüdeeritakse? Miks on enamikel juhtudel saadav oksiidikiht värviline? a. Faraday seadused 1) Elektrolüüsil eraldunud aine mass (m) on võrdeline voolutugevuse (I) ja elektrolüüsi kestvusega (t) seega elektrolüüti läbiva elektrihulgaga (m~I·t). 2) Võrdsete elektrihulkade mõjul elektrolüüsil eraldunud erinevate ainete masside suhe võrdub vastavate ioonide molaarmasside ja ioonlaengute jagatiste suhtega. b. Elektrokeemilisel oksüdeerimisel on detail anoodiks. Kasutades erinevaid elektrolüütide lahuseid saadakse erinevate omadustega
Laeng võib tekkida ja kaduda vaid paarikaupa (+q ja q üheskoos). Vabad laengukandjad on laetud osakesed, mis saavad liikuda kogu vaadeldava keha või ainekoguse piires. Elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine. Voolu (kokkuleppeliseks) suunaks on positiivsete laengukandjate liikumise suund (vooluringis plussilt miinusele). Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget , I = q / t ja q = I t . Voolutugevuse ühikuks on üks amper (1 A). Üks kulon on laeng, mis läbib ühe sekundi jooksul sellise juhi ristlõiget, milles kulgeb vool tugevusega üks amper. Kuna q = I t , siis 1 C = 1 A . 1 s. Punktlaenguteks nimetatakse laetud kehi, mille mõõtmed on tühiselt väikesed võrreldes nende vahekaugu- sega. Punktlaeng on keha, mille elektrilaengut võib vaadelda koondununa ühte punkti.
Laeng võib tekkida ja kaduda vaid paarikaupa (+q ja q üheskoos). Vabad laengukandjad on laetud osakesed, mis saavad liikuda kogu vaadeldava keha või ainekoguse piires. Elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine. Voolu (kokkuleppeliseks) suunaks on positiivsete laengukandjate liikumise suund (vooluringis plussilt miinusele). Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget , I = q / t ja q = I t . Voolutugevuse ühikuks on üks amper (1 A). Üks kulon on laeng, mis läbib ühe sekundi jooksul sellise juhi ristlõiget, milles kulgeb vool tugevusega üks amper. Kuna q = I t , siis 1 C = 1 A . 1 s. Punktlaenguteks nimetatakse laetud kehi, mille mõõtmed on tühiselt väikesed võrreldes nende vahekaugu- sega. Punktlaeng on keha, mille elektrilaengut võib vaadelda koondununa ühte punkti. 14
Laeng võib tekkida ja kaduda vaid paarikaupa (+q ja q üheskoos). Vabad laengukandjad on laetud osakesed, mis saavad liikuda kogu vaadeldava keha või ainekoguse piires. Elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine. Voolu (kokkuleppeliseks) suunaks on positiivsete laengukandjate liikumise suund (vooluringis plussilt miinusele). Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget , I = q / t ja q = I t . Voolutugevuse ühikuks on üks amper (1 A). Üks kulon on laeng, mis läbib ühe sekundi jooksul sellise juhi ristlõiget, milles kulgeb vool tugevusega üks amper. Kuna q = I t , siis 1 C = 1 A . 1 s. Punktlaenguteks nimetatakse laetud kehi, mille mõõtmed on tühiselt väikesed võrreldes nende vahekaugu- sega. Punktlaeng on keha, mille elektrilaengut võib vaadelda koondununa ühte punkti.
Erutuvate struktuuride lähtetaseme taastamiseks pärast erutust on vajalik energia. Selle allikaks on ainevahetus, mille lõppetapp on mitmesuguste potentsiaalse keemilise energia poolest rikaste orgaaniliste ainete oksüdatsioon. Jõu-aja kõver kõver, mis iseloomustab ärritustugevuse ja tema mõjuaja omavahelist suhet. Vool, mis on väiksem läviärrituse tugevusest, ei kutsu vastureaktsiooni (erutust) esile, ükskõik kui kaua ta ka koele ei mõjuks. Reobaas - voolutugevuse väikseim väärtus, mis kutsub esile erutuse. Aega, mille vältel see ärrituse tugevus peab koele mõjuma nim. kasulikuks ajaks. Voolutugevuse suurenemine viib mõjuaja vähenemisele kuid mitte lõputult. Mõjuaja joon muutub ühel hetkel paralleelseks ordinaatteljega, mis tähendab seda, et ükskõik kui tugev ärritus ka ei oleks, peab ta teatud aja mõjuma koele, et ärritus saaks tekkida. Kasuliku aja määramine on väga raske, sest reobaasi suurus
_ Hiir osutusseade _ Korpus metallist või mõnest muust materjalist konstruktsioon, mis teisi komponente kaitseb väliste mõjude eest _ Emaplaat plaat, millele ühendatakse teised seadmed Protsessor arvutisüda, mõtlemiskeskus _ Cooler protsessori või mõne muu detaili jahutuseks _ Radikas protsessori või mõne muu detaili jahutuseks _ Mälud kiirendavad arvuti mõtlemist, peavad meeles operatsioone. Aitab arvutil käivituda _ Toiteplokk muudab pinged ja voolutugevuse sobivaks arvutikomponentidele _ Videokaart muudab arvutist tulevad signaalid arusaadavaks monitorile _ Andmekandjad võimalik, salvestada andmeid 40. Protsessorite erinevad liigid. Socket tüüpi - Socket protsessor on kahest protsessori tüübist enam levinumad. Juhtkiip lisatakse emaplaadile asuvasse pesasse socketisse. Socket tüüpi protsessor kinnitatakse tihedalt pesasse kasutades selleks pesa küljes olevat kangi (lever).
Teiseks võimaluseks on gaasiindikaatori kasutamine, mis reageerib laiba lagunemisel tekkivale väävelvesinikule (H2S). Selles kasutatakse pliiatsetaati, mis gaasiga reageerimisel muutub mustaks. Kasutatakse ka elektrisondi, millega saab otsida nii kuivast kui ka niiskest või soisest pinnasest või veest. Ta mõõdab elektritakistust. Laiba lagunemisest tingituna on selle ümber elektritakistus madalam kui mujal. Kui otsimisseade läheneb laibale, näitab milliampermeeter voolutugevuse järsku tõusu. loeng: 25.11.2006 2. mitmesugused valgusallikad o nende hulgas UV-valgusallikad, kasutatakse mitmesuguste bioloogilist laadi osiste (veri, sperma, higi) otsimisel, samuti õlijälgede avastamisel. Kehaeristusjäljed helenduvad UV kiirguses sinkjalt, õli jälgede luminentsvärvus sõltub õli koostisest (nt mineraalõli võib helendada
1.Alalisvooluringi seadused.Voouring koosneb: 1) toiteallikas; 2) tarbija e koormus: 3) ühendusjuhtmed. Faasirootoriga asünkr. Lühisrootoriga, kahe- ja ühefaasilised asünkroonmootorid. Graafilist kujutist nim skeemiks. Vooluring kus vool on ühe ja sama väärtuseks nim haruks. 3 või enama haru Asünkroonmootori ehitus: staator(koosneb välisest teraskerest, millesse on pressitud uuretega kalvaanilist ühenduskohta nim sõlmeks. Kui pinge ja vooluvaheline sõltuvus on lineaarne siis nim staatorisüdamik, mis koostatakse stantsitud terasplekist), rootor(koosneb terasplekkidest on mähitud) lineaarseteks vooluringiks. Suletud vooluringis eksisteerib vool kui eksisteerib potentsiaalide vahe e pinge 19. Asünkroonmootori tööpõhimõte- Töö põhineb pöördmagnetvälja ja rootori voolu vastastikusel toimel. alikate klemmidel. Vool kulgeb vooluringis alati kõrgemalt madalamale potensiaalile. Tarbijate koormust ...
1. Teoreetilised alused Mõtlemisviiside liigitus: teaduslik, mütoloogiline, pragmaatiline. Meie nimetame teaduslikuks mõtlemisviisi, mille korral info töötlemine tugineb teaduse meetodile eesmärgiga luua põhjuslike seoste süsteem. Seda süsteemi rakendatakse loodusnähtuste seletamisel ja uute teadmiste saamisel. Teaduse meetodi olulisteks tunnusteks on: eelnevast kogemusest lähtuv küsimuse püstitus (probleem), võimalik vastusevariant (hüpotees), hüpoteesi eksperimentaalne, vaatluslik, vms. kontroll ja järelduse tegemine hüpoteesi õigsuse kohta. Teaduslik mõtlemisviis eeldab looduse kirjeldamise, seletamise ja ennustamise võimalikkust teatava piirini ja katsetele tugineva põhjendatud usu tekkimist loodusseaduste vääramatusse. Teaduslikule mõtlemisviisile on omane teadmine, et loodusnähtusi pole põhimõtteliselt võimalik lõpuni mõista. Mütoloogilise mõtlemisviisi korral tugineb info töötlemine eksperimentaalselt (teaduslikult) põh...
1. Keemia põhimõisteid ja põhiseadusi Keemia uurimisobjektiks on ained ja nende muundumised. Keemia on teadus ainete koostisest, ehitusest, omadustest, muundumisest ja sellega kaasnevatest nähtustest. Keemia põhiseaduste avastamiseni jõuti 18. saj lõpul, 19. saj alguses. 1.1 Massi jäävuse seadus Suletud süsteemi mass ei sõltu selles süsteemis toimuvatest protsessidest. Lähteainete masside summa võrdub lõppsaaduste masside summaga. (Laroiser, 1774a.) Keemilise reaktsiooni võrrandi kujutamisel avaldub seadus selles, et reaktsioonivõrrandi mõlemal poolel peab elementide aatomite arv olema võrdne. Reaktsiooni käigus aatomid ei kao ega teki ja et aatommass on püsiv, ei muutu ka ainete üldmass. N: 2H2+O2=2H2O (2 mol/1mol/2mol -> 4g/32g/36g) Reageerivate ainete masside summa võrdub lõppsaaduste masside summaga. 1.2 Energia jäävuse seadus Energia ei teki ega kao. Suletud süsteemis on energia hulk konstantne. Energia on seotud massiga: E= m*c2 ...
[vaata | 1. Füüsikaliste suuruste mõisted, definitsioonid ja ühikud muuda] Voolu töö ja võimsus. Joule-Lenzi seadus. Potentsiaal ja pinge. Elektriväli, suund ja tugevus. Voolu tugevus ja tihedus. Takistus, selle sõltuvus juhi mõõtmetest. Eritakistus. Laeng ja mahtuvus. Induktiivsus. Vooliuallika elektromotoorjõud, lühisvool ja sisetakistus. Voolu töö ja võimsus. Voolu töö on võrdeline voolutugevusega I, pingega U juhi otstel ja ajaga t. [ J ] Võimsus on ajaühikus tehtud töö. [ W ] A p= t Joule-Lenzi seadus. Joule-Lenzi seadus : elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t ning ku...
1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see Taustsüsteem, mis seisab paigal või liigub tähendab,et nad on invariantsed sirgjooneliselt a=0. Taustsüsteemiks koordinaatide teisenduste suhtes. nimetatakse taustkehaga seotud 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine koordinaatsüsteemi ja ajaloendamismeetodit ehk kella. Seega taustsüsteem koosneb 1) nim liikumist, kus 1.Ühtlaseks sirgliikumiseks taustkehast, 2) selle koordinaadistikust, 3) keha sooritab mistahes võrdsetes aja mõõtmisviisist. ajavahemikes võrdsed nihked. Sellise liikumise puhul on hetkkiirus võrdne *Trajektoor on keha ...
korrutisega. Vektorkorrutis. a*b= c , I al * l bl * sin = l cl, = a b §6.Mõõtühikute süsteemid SI ja CGS. Eksisteerib mitu süs., mis erinevad põhiühikute valiku poolest. Süsteeme, mille aluseks on pikkuse, massi ja aja ühikud, nim. absoluutseteks. SI põhiühikud on: pikkuse ühik meeter (m), massi ühik kilogramm (kg), aja ühik sekund (s). Seega kuulub SI absoluutsete süs. hulka. Põhiühikud on veel voolutugevuse ühik amper (A), termodünaamiline temp. ühik kelvin (K) ja valgustugevuse ühik kandela (cd). Füüsika kasut. veel CGS- süst. nietatavat absoluutset ühikutesüsteemi, mille põhi-ühikud on sentimeeter, gramm ja sekund. Kuna füüsikaseadused ei tohi sõltuda nendes esinevate suuruste mõõtühikute valikust, pea-vad seadust väljendava võrrandi mõlema poole dimensioonis olema ühesugused. Seda tingimust saab kasutada, esiteks, füüsikaliste avaldiste õigsuse kontrolliks,
Pendelkell, termomeetri püsipunktid, valguse laineteooria, g väärtuse katseline määremine Pariisis: g = 9,79 m/s2 (Ch. Huygens ) Klassikalise füüsika periood ( XVII saj. lõpp - XX saj. algus) Mehaanika seadused ja gravitatsiooni seadus , valguse korpuskulaarteooria (I. Newton, 1668 - 1704) Termomeeter (A. Celsius, 1742) Tööd elektrist (A. Volta ,1780 - 1800) Vooluga juhtide vastastikmõju, magnetismi seletus (A. Ampere , 1820) Seos pinge, voolutugevuse ja takistuse vahel (G. Ohm, 1826) Gaasi olekuvõrrand (B.Clapeyron, 1834) Elektrolüüsi seadused (M. Faraday, 1833) Elektrivälja mõiste (M. Faraday, 1854) Elektrivoolu soojuslik toime (J. Joule,1841) Soojuse mehaaniline ekvivalent (J. Joule, 1843) Spektraalanalüüs (G. Kirchhoff , R.Bunsen, 1859) Elektromagnetvälja teooria, valguse elektromagnetiline olemus (J. Maxwell, 1860 -1865)
suurenemise. 7. Ärrituse tugevus ja tema mõjuaeg. *Latentsi aeg – aeg erutuse tekkest kuni vastureaktsioonini. *Optimaalne ärrituse tugevus või sagedus – ärrituse tugevus või sagedus, mis kutsub esile koe maksimaalse vastureaktsiooni *Pessimaalne ärrituse tugevus või sagedus – ärrituse optiumist tugevam või sagedam ärritus, mis kutsub esile vastureaktsiooni nõrgenemise 8. Reobaas on............. väikseim voolutugevuse, mis kutsub esile erutuse (läviärritus)........... 9. Mis on kronaksia? Väikseim aeg, mille vältel elektrivool, võrdne kahe reobaasi (kahekordne läviärritus) tugevusega peab mõjuma koele, et tekiks erutus. 10. Labiilsuseks nim.......maksimaalset sagedust, millele kude on võimeline vastama erutusega, ärrituse rütmi transformeerimata, 1 sekundi jooksul............ Labiilsus pole püsiv, konstantne suurus – ta võib kas suureneda või väheneda.
· Gaasikeevituse õmblus on kvaliteetne, kuid gaasiballoonid ja lahtine leek keevitusel on suurendatud ohu allikas. · Gaasikeevitust kasutatakse kergelt sulavate metallidega tarindite valmistamisel Elekterkeevitus kõige levinum keevitusliik. Vajalik temperatuur umbes 4000 C saavutatakse elektrivoolu abil. · Sobiv pinge ja voolutugevus (20... 600A) saadakse keevitustrafost ( welding transformer), mis lisaks trafole sisaldab voolutugevuse reguleerimiseks kas reostaati või drosselit. · Alalisvoolu saadakse keevitusalaldist e umformerist (welding converter). · Keevitusalasse manustatakse metalli elektroodist lisaks. Sulavelektrood on kaetud räbusti funktsioone täitva ja kaart stabiliseeriva kattega (coated electrode). Kontaktkeevitus e. rahvapäraselt punktkeevitus on elektersurvekeevituse alaliik, kus kvaliteetne keevisliide saadakse lisametallita, vahelduvvooluga kuumutatud liitekohti lihtsalt kokku surudes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
