ristlõiget läbinud elektrilaeng ehk voolutugevus juhis. Elektrivool on inimese elule ohtlik. Voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu, nimetatakse alalisvooluks. Alalisvool tekib juhis, milles on ajas muutumatu elektriväli. Voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad, nimetatakse vahelduvvooluks. Millest sõltub voolutugevus juhis? Mida suurem on ajaühikus edasikandunud elektrilaeng, seda suurem on voolutugevus juhis. Mis on voolutugevuse tähiseks ja ühikuks? Voolutugevuse ühikuks on 1 amber ja tähis on 1 A. Kuidas sõltub voolutugevus vabade laengukandjate suunatud liikumise kiirusest juhis? Mida suurem on vabade laengukandjate suunatud liikumise kiirus, seda suurem on ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaeng ehk voolutugevus juhis. Millise tugevusega elektrivool on inimesele ohutu, milline on ohtlik? Inimesele on ohutu vool tugevusega alla 1mA
ristlõiget läbinud elektrilaeng ehk voolutugevus juhis. Elektrivool on inimese elule ohtlik. Voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu, nimetatakse alalisvooluks. Alalisvool tekib juhis, milles on ajas muutumatu elektriväli. Voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad, nimetatakse vahelduvvooluks. Millest sõltub voolutugevus juhis? Mida suurem on ajaühikus edasikandunud elektrilaeng, seda suurem on voolutugevus juhis. Mis on voolutugevuse tähiseks ja ühikuks? Voolutugevuse ühikuks on 1 amber ja tähis on 1 A. Kuidas sõltub voolutugevus vabade laengukandjate suunatud liikumise kiirusest juhis? Mida suurem on vabade laengukandjate suunatud liikumise kiirus, seda suurem on ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaeng ehk voolutugevus juhis. Millise tugevusega elektrivool on inimesele ohutu, milline on ohtlik? Inimesele on ohutu vool tugevusega alla 1mA
klemmidel või siis vooluringi takistust. Millist juhti nimetatakse takistiks? Takistiks loetakse kindla takistusega juhti, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutatavate juhtmete takistusest. Millist juhti nimetatakse reostaadiks ja millel selle töö põhineb? Reostaat on juht, mille takistuse väärtus on muudetav. Reostaadi töö põhineb takistuse ja voolutugevuse mõõtmisel. Milline on reostaadi ehitus? Reostaadi ehitus on varras, liugur, mähis, keraamilisest materjalist silinder, varda otsaklemm. Milliste füüsikaliste suuruste abil iseloomustatakse reostaati? Reostaati iseloomustavateks suurusteks on reostaadi suurim takistus ja suurim lubatud voolutugevus.
Takisti, reostaat, voolutugevuse reguleerimine lk 83-86 Takisti - on elektroonikakomponent mingi soovitava või kindla elektritakistuse tekitamiseks vooluringis. - Sellest tulenevalt kasutatakse neid kas voolutugevuse piiramiseks või pingelangu tekitamiseks. Reostaat • on peamiselt tugevvoolutehnikas kasutatav muuttakisti, mille takistus on sujuvalt või astmeliselt muudetav. • Reostaat koosneb takisti(te)st ja liugurist. Takistid on tavaliselt takistustraadist, mis on mähitud rõngakujulisele või sirgele isoleermaterjalist alusele. Liugurit saab liigutada mööda takistustraadi keerde või kontaktpindu, mis on ühendatud keerdudest tehtud harunditega
Elektrivoolu toimed. Galvanomeeter. Ampermeeter. Voolutugevuse mõõtmine. Elektrivooluga kaasnevaid nähtusi nimetatakse voolu toimeteks. Vooluga juht soojeneb, selles seisnebki voolu soojuslik toime. Tavalistes tingimustes soojenevad voolu toimel nii metallid kui ka elektrolüütide vesilahused. Voolu keemiline toime seisneb selles, et elektrivool eraldab juhist selle koostisosi. Voolu keemiline toime kaasneb elektrivooluga ainult elektrolüütide vesilahustes või elektrolüütide sulandites.
vahelduvvoolu pinget on lihtne trafoga muundada. ★ Vahelduvvool on elektrivool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. ★ Vahelduvvool esineb majades, seda saab kasutada igapäevaste seadmete kasutamiseks, mis tarbivad erineva pingega voolu. Mis on alalisvool, mis vahelduvvool? ➢ Alalisvool tekib juhtides, mis ühendatakse aku või taskulambipatareiga. ➢ Alalis- ja vahelduvvoolu erinevus tuleb ilmsiks siis, kui mõõta lampides voolutugevuse sõltuvust ajast. ➢ Alalisvooluks nim. voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. ➢ Vahelduvvooluks nim. voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad. ➢ Alalisvool tekib juhis, milles on ajas muutumatu el.väli. Vahelduvvoolu genereerimine ➔ Vahelduvvoolu toodetakse generaatoriga, mille töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. ➔ Vooluallika sisetakistuseks r võime lugeda generaatori pöörleva mähise takistust.
Laboratoorne too Ohmi seadus (simulatsioon) Too eesmark: teha kindlaks seos tarbija otstele rakendatud pinge ning tarbijat labiva voolutugevuse vahel. Toovahendid: PHET arvutisimulatsioon "Virtuaalne vooluringi labor" https://tinyurl.com/ohmiseadus Too kaik: 1. Tutvu virtuaalse vooluringi labori voimalustega. Moned vihjed: a) vooluringi osade uhendamiseks vea nad napuga toolauale; b) osadeeemaldamiseksvooluringist hoia nappu eemaldataval elemendil, ,,loika" ta lahti ja siis tosta tooriista kasti tagasi. c) uhenduste katkestamiseks hoia nappu soovitud kohal ja ,,loika" see kaaridega lahti,
LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 Mõõteseadmetega tutvumine 1.1. Üldalused Töö eesmärgiks on tutvumine elektrimõõteriistadega ning voolutugevuse, pinge ja võimsuse ning takistuse mõõtmisega. Mõõteriista konstandi määramine Mõõdetava suuruse väärtuse määramiseks tuleb eelnevalt leida mõõteriista konstant ehk ühele skaala jaotisele vastav mõõtühikute arv. Laboratoorsetel mõõteriistadel näitavad skaalajaotiste juures olevad numbrid jaotiste arvu, mistõttu konstant määratakse valemiga lmp
Voolutugevus. Ampermeeter. 1. Mida nimetatakse voolutugevuseks? Kuidas arvutatakse voolutugevus? Mis on voolutugevuse ühikuks ja tähiseks? Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis arvuliselt on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. q I=— A t Voolutugevuse ühikuks on 1 amper(A) Voolutugevuse tähiseks on I 2. Kirjuta füüsikaliste suuruste tähised ja mõõtühikud. tähis ühik aeg t s(sekund) elektrilaeng q C voolutugevus I A 3. Joonisel on skemaatiliselt kujutatud metalljuhi ristlõiget läbivaid suunatult liikuvaid elektrone.
Elektrivoolu keemiline toime - elektrivool eraldab elektrolüütide vesilahustest selle koostisosi; metallist juhtides ei toimi. Elektrivoolu magnetiline toime vooluga juhi ja magneti vahel esineb vastastikmõju; toimib nii metallidel kui ka elektrolüütide vesilahustes. Voolutugevus füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. Ampermeeter voolutugevuse mõõtmiseks; ühendatakse jadamisi juhiga, milles voolutugevust mõõdetakse. Alalisvool vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu; tekib patareis või akus. Vahelduvvool vool, mille suund ja tugevus ajas perioodilist muutuvad.
läbinud elektrilaengu suurust. 1A =1 C / 1s 1A =1 C / 1s II Elektrivoolu tugevus Voolu suunaks loetakse positiivselt laetud osakeste liikumise suunda. Seade, millega saab mõõta voolutugevust nimetatakse ampermetriks. 2. VOOLUTUGEVUSE SÕLTUVUS PINGEST. OHMI SEADUS Georg Simon Ohm (17871854) sakslane kooliõpetaja. Märkas, et kui muuta pinge, siis muutub ka voolutugevus. Järeldus: Mida suurem on pinge, seda suurem ka voolutugevus. Ohmi seadus vooluringi osa kohta: Voolutugevus vooluringi lõigus on võrdeline kõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega Voolutugevus I A Amper Pinge U V Volt
Lühiseks nim. vooluringi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on tavalise takistusega võrreldes väga väike. Kui vooluringis on lühis suureneb voolutugevus selles järsult ja on inimesele ohtlik. 30.Mis on vahelduvvool?- Vahelduvvool on elektrivool, mille korral voolutugevus ja suund muutub perioodiliselt. 31.Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk – ja efektiivväärtus? Kuidas on seotud?-Vahelduvvoolu amplituudväärtus on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel ajahetkel ja sõltub amplituudväärtusest vastavalt funktsioonile. Efektiivväärtus on keskmine voolutugevus vahelduvvoolu võrgus. Nad kõik iseloomustavad vahelduvvoolu perioodi vältel/jooksul. 32.Mis on faasjuhe?- Faasjuhtmes on perioodiliselt muutuv (alalisvool) pinge maa suhtes. 33.Mis on nulljuhe?- Nulljuhtmes ei ole (alalisvoolu) pinget maa suhtes. 34. Mis on maandusjuhe
1. Püsi- ja elektromagnetid. Magnetvälja suund. Püsimagnet on 6. Vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud. Ampere'i 11. Magnetvoog. Magnetvoog iseloomustab magnetvälja läbi keha mida alati ümbritseb elektriväli, neid on erineva suuruse ja seadus. Magnetinduktsioon. Vooluga juhtmele magnetväljas terve pinna. kujuga. Püsimagnetite omadus on tõmmata raudesemeid ligi mõjuv jõud on võrdeline voolutugevuse, juhtme pikkuse ja Magnetvoog on võrdne magnetinduktsiooni, pinna pindala ja sealhulgas ka rauapuru. Püsimagneti erinimelised poolused magnetilise induktsiooniga ning magnetvälja ja voolu suundade magnetinduktsiooni ning pinna normaali vahelise nurga koosinuse tõmbuvad, samanimelised poolused tõukuvad. Kui kaks poolust vahelise nurga siinusega. Jõud on risti nii juhtme kui korrutisega. poolitada, on mõlemal olemas mõlemad poolused
1. Pool ja selle induktiivsus Pooli induktiivsus L näitab, kui suur eneseinduktsiooni elektromotoorjõud Ee tekib selles juhis voolutugevuse ühikulisel Ee t L= muutmisel ajaühiku jooksul. I , kus absoluutväärtuse märk rõhutab induktiivsuse positiivsust. Induktiivsus kirjeldab laengukandjate liikumisel esinevat (magnetväljast tingitud) inertsust vaadeldavas juhis. Induktiivsuse tähendus elektrinähtuste
KORDAMINE ELEKTRIVOOL, VOOLUTUGEVUS 1. Elektrivool metallides Elektrivool metallides kujutab endast vabade elektronide suunatud liikumist, elektrolüütides ioonide suunatud liikumist. 2. Voolu tekkimise tingimused Elektrivälja ja vabade laetud osakeste olemasolu. 3. Voolutugevus Voolutugevus on juhi ristlõiget ajaühikus läbinud elektrilaeng. 4. Millised suurused määravad voolutugevuse? Vabade laengukandjate keskmine kiirus, kontsentratsioon, laeng ja laengukandjate läbitud pindala. I=e*n*S*v 5. Millest voolutugevus sõltub? Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest. Ohmi seadus! I=U/R kogu vooluringis I=E/R+r 6. Mis on EMJ? Füüsikaline suurus, mis tekitab ja säilitab vooluringis elektrivoolu. 7. Lühis vooluringis.
Vahelduvvool kui laengu-kandjate võnkumine Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. Tavaliselt muutub seejuures ka voolu suund. Vahelduvvool muudab oma suunda sujuvalt lainetena. Perioodiks nimetatakse ajavahemikku, mille jooksul sool teeb läbi kõik oma muutused. Perioodi mõõdetakse sekundites. [T] = 1s Muutuste arvu ühes sekundis nimetatakse sageduseks. Voolutugevuse perioodiliste muutuste sageudseks (f) on Euroopa riikides valitud 50 hertsi. Seega saab arvutada valemiga kaudu perioodi. T= 20 ms See tähendab, et voolutugevuse mistahes väärtus kordub iga 20 ms tagant. Voolutugevuse hetkväärtuseks nimetatakse voolutugevuse väärtust antud ajahetkel. [i] = A (amper) Voolutugevuse hetkväärtus jaguneb positiivseteks ja negatiivseteks. 1) Voolutugevuse positiivsed hetkväärtused tähendavad laengukandjate liikumist valitud suunas.
suunatud nii, et ta oma magnetvälja püüab takistada välise magneeto muutmist läbi selle kontuuri. Selleks, et Lenzi reegli abil leida induktsioonivoolu suunda tuleb: 1) teha kindlaks välise magnetvälja suund, 2) teha kindlaks kas magnetvoog kasvas või kahanes, 3) Lenzi reegli abil otsustada kuhu on suunatud induktsioonivoolu magnetväli, 4) Parema, käe kruvireegli abil leida induktsioonivoolu suund. Eneseinduktiivsus- on nähtus kus voolutugevuse muutumine vooluringis toob kaasa seal samas vooluringis induktsioonivoolu tekkimise. Kehtib Henry seadus eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline voolutugevuse muutumise kiirusega. Eei=-L dI/dt Eei- eneseinduktsiooni elektromotoorjõud(V), L- induktiivsus(H), di/dt- voolutugevuse muutumise kiirus(A/S), dI-voolutugevuse muut, dt-ajavahemik. Induktiivsus on füüsikaline suurus, mis näitab elektrivoolu ahelas tekkivat elektromotoorjõudu, kui voolutugevuse muutumise kiirus on 1A/sek
Ohmi seadused on saanud oma nime nende avastaja, tuntud saksa füüsiku Georg Simon Ohmi(1789-1854) järgi. See teadlane avastas voolutugevuse, pinge ja takistuse vahelise sõltuvuse vooluringi osas ning samuti need sõltuvused kogu suletud vooluringis. Lisaks sellele tegeles G.S Ohm ainete eritakistustega ning suutis kindalaks määrata seosed juhi mõõtmte ja juhi elektritakistuse vahel. Tema järgi on saanud takistuse mõõtühik nime "oom". Järeldusele pinge ja voolutugevuse võrdelisuse kohta jõudis 1862 aastal oma katsete tulemusi üldistades. Nende katsete tegemine nõudis suurt osavust. Ohmil polnud ei volti-ega ampermeetrit. Pinget mõõtis ta elektromeetriga ja voolutugevust magnetnõela pöördumise põhjal vooluga juhtme läheduses. Ohm avastas voolutugevuse sõltuvuse pingest vooluringi osas ja voolutugevuse seaduse kogu suletud vooluringis. Seejuures tuli tal ületada suuri raskusi. Ta konstrueeris ise tundliku mõõteriista voolutugevuse mõõtmiseks
Maa magnetiline lõuna-poolus ei asu, aga geo-graafilisel põhjapoolusel, vaid sellest 2000km eemal Kanada põhjaosas. 5. Magnetjõud paralleelsete juhtmete vahel. Kahe ühepikkuse vooluga juhtme vahel esinevad järgmised seaduspärasused: 1) paralleelsete juhtmete vahel on jõud maksimaalne 2) eristuvate juhtmete korral jõud ei mõju. 6. Vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud. Ampere'i seadus. Magnetinduktsioon. Vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud on võrdeline voolutugevuse, juhtme pikkuse ja magrnetilise induktsiooniga ning magnetvälja ja voolu suundade vahelise nurga siinusega. Jõud on risti nii juhtme kui magnetväljaga, tema suuna määrab vasaku käe reegel. Ampere'i seadus- magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega. Magnetinduktsioon - magnetväljas vooluga raamile mõjuva pöördmomendi ja voolutugevuse ning
Vahelduva elektromagnetväljas energia tootmiseks elektrijaamades Mille tekitajaks on muutuv elektriväli? Vahelduvvooli tekitajaks Miks kasutatakse trafot vahelduvvoolu korral? Trafot kasutatakse vahelduvvoolu pinge tõtstmiseks või madaldamiseks. Millisteks aladeks jaguneb optiline kiirgus elektromagnetlainete skaalal? Nimetused ultravalgus, nähtav valgus, infravalgus Milleks kasutatakse trafot ja kus? Trafot kasutatakse vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel, kasutatakse enne tarbjani jõudmist elektrijaamades Mille tekitajaks on muutuv magnetväli? Induktsioonvoolu tekitajaks Miks elektrienergia ülekandel tõstetakse pinget? Pinge tõstmisega vähendatakse voolutugevust, millega vähendatakse elektrienergia kadu. Millega algab ja millega lõpeb elektromagnetlainete skaala? Nimetused Algab madalsageduslainetega ja lõpeb kosmilise gammakiirgusega
Alalisvool 1 on sellise juhi takistus, mille korral 1voldine pinge juhi otstel tekitab juhis voolutugevuse 1A. 1eV on arvuliselt võrdne tööga, kui elektroni laenguga absoluutväärtuselt võrdne laeng läbib potentsiaalide vahe 1V. Ampermeeter on mõõteriist voolutugevuse mõõtmiseks, ühendatakse tarbijaga jadamisi. Elektrivolu töö on füüsikaline suurus, elektrivälja energia teisteks energialiikideks muundamise mõõt, mis võrdub pinge, voolutugevuse ja aja korrutisega. Elektrivoolu võimsust P mõõdetakse ajaühikus tehtud elektrivoolu tööga. Elektrivooluks nim laengukandjate suunatud liikumist. Elektromotoorjõud on vooluallika energeetiline karakteristik. Ta näitab, kui suur on kõrvaljõudude töö ühiklaengu nihutamisel suletud vooluringi ulatuses. Eritakistus on aine elektrilisi omadusi iseloomustav füüsikaline suurus, mis võrdub elektritakistuse
Elektrivoolu TEKKEMEHHANISM. Elektrivoolu tugevust määravad suurused, I = qnvS Esiteks peab võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. eksisteerima see mis, liigub ja teiseks, peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise. . OHMI seadus Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja vooluringi OSA kohta. Voolutugevus vooluringi lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja korrutisega. Ühik on 1 džaul (1J) valem: A=U*I*t. ELEKTRIVOOLU VÕIMSUS on füüsikaline suurus, mis pöördvõrdeline lõigu takistusega. I = U/R. R – Juhi takistus, ühik üks oom (1Ω). JUHI TAKISTUS. R = U/I võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus on arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse
Vahelduvvool- kui laengukandjate võnukimine. Vahelduvaksvooluks nim- elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub(sj muutub ka suund).Sagedus f on 50 Hz ja Perioodiks T - 20ms. Hetkväärtus- voolutugevuse väärtus antud ajahetkel(i). Amplituudväärtus- Voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus (Im). Alalisvoolu- korral on laengukandjate suunatu liikumine ühtlane kulgliikumine.(konstantne) Vahelduvavoolu -korral on laengukandjate liikumine võnkumine.(triivi kiirus muutub perioodiliselt). Liikumise suuna muutust -väljendab voolutugevuse muutumist negatiivseks. Sundvõnkumine- nim perioodilisest välisjõust tingitud võnkumist. Faas-näitab, millises seisundis võnkuv süsteem parajasti on.(wt).Omane on korduvus ja periood.
= - t = - t Endainduktsioon · Induktsiooni elektromotoorjõu muutumisel poolis tekib pooli läbiva magnetvoo muutus · Magnetvoo muutumine kutsub esile muutuva voolu · Muutuv vool kutsub omakorda esile täiendava magnetvoo muutuse · Mis omakorda tekitab täiendava voolu tekkimise poolis. · Seda nähtust nimetatakse endainduktsiooniks. Endainduktsiooni elektromotoorjõud · Voolutugevuse järsul muutumisel (voouringi sulgemisel või katkestamisel hakkab vooluringis olev pool toimima vooluallikana · Sellise vooluallika elektromotoorjõudu nimetatakse endainduktsiooni elektromotoorjõuks. · Endainduktsiooni elektromotoorjõud üritab takistada teda esile kutsuva magnetvoo muutumist seega voolutugevuse muutumist. · Endainduktsiooni tekkimisel võtab elektrivoolu tekitamine oluliselt rohkem aega võrreldes eneseinduktsiooni puudumisega
Kuidas arvutada võimsusi, arvutada voolutugevusi ning pinget. Alguses lihtsustan skeemi ning siis arvutan pinged, võimsused ja voolutugevused. 4 Põhiskeem ja arvutused ` Lihtsustan skeemi. Selleks liidan kokku takistid R3, R5 ja R6. Kuna nad on ühendatud jadamisi, saan valemi: R356 = R3 + R5 + R6 = 7 + 10 + 3 = 20 5 Kuna ükski takisti ei sõltu teistest, võin alustada voolutugevuse, pinge ning võimsuse arvutamisega. Kogupinge on U=E=15V Nüüd saan leida voolutugevuse takistil R1 kasutades Ohmi seadust. U I = R E 15 I1 = = = 2.5 A R1 6 Leian voolutugevuse takistil R2 kasutades Ohmi seadust. E 15 I2 = = = 1.25 A R2 12 Leian voolutugevuse takistil R356. E 15 I 356 = = = 0.75 A R356 20 Leian voolutugevuse takistil R4. E 15 I4 = = = 3.75 A R4 4
¤ elektrivälja 2. Mida nim. püsimagnetiks? Püsimagnetiks nim. keha, mida ümbritseb alati elektriväli. 3. Valem: jõu arvutamiseks kahe vooluga juhtme vahel. F= K----- K- konstant; l- pikkus; d- juhtmete vaheline kaugus; K= ------ I- voolutugevus; 4. Ampere seadus. F= BIlsin B-magnetvälja induktsioon; I- voolutugevus; l- pikkus; sin- magnetvälja induktsiooni ja voolutugevuse vaheline nurk 5. Vasakukäereegel. Pöial näitab jõu suunda(F) Väljasirutatud näpud näitavad voolusuunda. 6. Lorenzi jõud. Mõjutab alati liikuvat laetud osakest. Kehtib ainult positiivse jõu kohta. F = Bqvsin B- magnetvälja induktsioon; q- laeng; v- kiirus 7. Paremakäereegel. Näpud näitavad magnetvälja suunda. Pöial näitab voolusuunda. 8. Mida näitab magnetvoog? Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda, selle pinna
· Eneseinduktsiooni nähtus ja seadus elektrivälja muutumisel tekib poolis täiendav elektrivool. Voolu muutumisest poolis tingitud elektomotoorjõud on võrdeline voolu tugevuse muutumise kiirusega. Vahelduvvool · Vahelduvvoolu mõiste elektrivool, mille suurus ja suund pidevalt vahelduvad (AC). · Vahelduvvoolu iseloomustavad suurused periood - T (1 s) ja sagedus - f (1 Hz) f=1/T pinge (U=U0·sin·t) ja voolutugevuse (I=I0·sin(t+?)) amplituud, pinge (Uef=U0/2) ja voolutugevuse (Ief=I0/2) efektiivväärtus, faasinihe (näitab, kui palju voolutugevuse muutused pingega võrrelded nihkunud on) pinge ja voolutugevuse muutuste vahel · Vahelduvvoolu takistused (aktiivtakistus - elektritakistus vooluahelas, milles puudub induktiivne ja mahtuvuslik komponent, mõõtühik on oom.; induktiivtakistus - elektritakistus,
Optiline tugevuse tähis D Optilise tugevuse ühik dpt Optilise tugevuse valem D = 1/f Fookuskauguse tähis f Fookuskauguse ühik m Kiiruse tähis v Kiiruse ühik m/s Kiiruse valem v = s/t Teepikkuse tähis s Teepikkuse ühik m Aja tähis t Aja ühik s Sageduse tähis f Sageduse ühik Hz Sageduse valem f = 1/T Võnkeperioodi tähis T Võnkeperioodi ühik s Tiheduse tähis ρ Tiheduse ühik kg/m^3 Tiheduse valem ρ = m/V Massi tähis m Massi ühik kg Ruumala tähis V Ruumala ühik m^3 Rõhu tähis p Rõhu ühik Pa Rõ...
jõud. Faraday väljendas oma katse tulemusi sedasi, et vool tekib juhis sel juhul, kui juht või juhi osa lõikab magnetvälja jõujooni. Vool tekib juhul, kui magnet või pool liigub, kui kumbki neist ei liigu, voolu ei teki. 4. 1 veeber (1Wb) on magnetvoo ühik, mis läbib 1m2 suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1 tesla (1T) 1Wb= 1T x 1m2 5. Eneseinduktsiooniks nimetatakse induktsiooni emj tekkimist vooluringis voolutugevuse muutumise tõttu selles vooluringis endas (n.ö. vool ise tekitab voolu, pooli ümber tekib magnetväli ja poolis tekitatakse vool, magnetit pole vaja). Lenzi reegel ütleb, et eneseinduktsiooni elektromotoorjõud takistab voolutugevuse kasvamist vooluringi sulgemisel ja kahanemist selle katkemisel. 6. Üks henri (1H) võrdub sellise juhi induktiivsusega, milles voolutugevuse muutus üks amper sekundis võrra tekitab läbi tema kontuuri endainduktsiooni elektromotoorjõu
1.2 VALEMITE TEISENDAMINE JA MUUTUJATE AVALDAMINE Valem on matemaatiliste märkide abil esitatud väide. Kuna matemaatika ja füüsika kursuses õpitakse väga erinevaid valemeid, siis tuleb tihti valemeid teisendada sobivale kujule, et avaldada nendest muutuja. Näide 6. Leiame voolutugevuse väärtuse amprites, kui toitepinge U = 12 V ja takistus ahelas R = 2 oomi. Lahendus. Ohmi seadusest U = IR avaldame voolutugevuse I. Selleks tuleb jagada valemis mõlemad pooled läbi suurusega R, sest see on voolutugevuse I kordajaks. U Saame: =I. R Võrduse pooli võib vahetada ilma märki muutmata. U Saame võrduse: I = . R 12 Arvutame voolutugevuse väärtuse: I = = 6 (A).
· Suureneb eritakistus, kuna vastastikmõju aatomitega suureneb · Dielektrikute ja poolelektrikute takistus väheneb temp tõustes, kuna dielektrik on aine, kus pole vabasid laengukandjaid. Temp tõustes vabu laengukandjaid tekib juurde 5. Ülijuhtivus Ülijuhtivus Eritakistus läheb nulli 6. Töö ja võimsus (Dzaul, Lenzi seadus) · Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otsetele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud jaja korrutisega · Elektrivoolu võimsus on arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse korrutisega. · Väidab, et elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t Q=I2Rt 7. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta (kõrvaljõud elektrimolaarjõud) kfxrsf 8. Tühijooks/lühis · Tühijooks Vooluallikas on siis, kui seda ei kasutata
elektrivoolu olemasolu üle. · Elektririvoolul on soojuslik, keemiline, magnetiline ja mehaaniline toime. Kõige üldisem voolu toime esineb ainult siis, kui laengukandjate läbiminek keskkonnast on takistatud. Kõik voolu toimed, välja arvatud soojuslik, olenevad voolu suunast. 9. Voolutegevus on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse juhi ristlõiget ajaühikus läbiva elektrilaenguga ( elektrihulgaga ). 10. Voolutugevuse ühik on amper (A). Ampriks on võetud sellise voolu tugevus, mis, läbides teineteist 1 m kaugusel vaakumis asetsevaid lõpmata pikki paralleelseid juhte, tekitab nende juhtide vahel iga meetripikkuse lõigu kohta jõu 2 . 10 7 N (0,0000002 N). 11. Laengu ühik kulon (C) on selline elektrilaeng, mis läbib ühe sekundi jooksul juhi ristlõiget, kui voolutugevus juhis on üks amper. 12. Elektroni laeng e0= 1,6 ×10 -19 C 13. Ampermeeter on voolutugevuse mõõteriist
korda suurem elavhõbedatilga pinnast. Väikese voolutiheduse tõttu elavhõbedakihi potentsiaal praktiliselt ei muutu. Suurepinnalise elavhõbeelektroodi asemel võib kasutada ka mõnda teist mittepolariseerivat elektroodi (näit. kalomelelektrood). Elektroodid on ühendatud pingejaguri kaudu välise vooluallikaga ning neile rakendatavat pinget suurendatakse alates nullist kuni teatud väärtuseni, mis sõltub lahuse koostisest. Voolutugevuse olenevust pingest jälgitakse tundliku galvanomeetriga. Elektroodidele rakendatakse pinge V, mis kulub elektroodide polariseerimiseks ja elektrolüüdilahuse oomilise takistuse ületamiseks vastavalt võrrandile: V = a-k + IR, kus a on anoodi potentsiaal, k katoodi potentsiaal, I ahelat läbiva voolu tugevus ja R elektrolüüdi lahuse oomiline takistus. Analüüsitavasse lahusesse lisatakse suures liias
takistus, r vooluallika sisetakistus, N võimsus, Q - soojushulk. Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist. Voolutugevuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget: q I= . t Juhi elektritakistuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mida on võimalik arvutada juhi otstele rakendatud pinge ja voolutugevuse jagatisena: U R= . I Takistus ei sõltu juhi otstele rakendatud pingest ega voolutugevusest juhis, vaid on määratud juhi enese omadustega. Elektrivoolu töö on võrdne voolutugevuse, pinge ja aja korrutisega: A = I U t. Elektrivoolu võimsus on võrdne voolutugevuse ja pinge korrutisega: N = I U. Joule-Lenzi seadus: juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja ajaga: Q = I2Rt
4. Mis on elektrivoolu tekkimise tingimused? · Vabad laengukandjad (neg/pos ioon; elektron) · Mõjuv jõud 5. Ohmi seadus sõnastus, valem Väidab, et voolutugevus I juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline takistusega 6. Mis on elektritakistus? Valem, ühik Elektritakistus on tingitud juhi kristallvõre takistavast mõjust laengukandjale: 7. Voolutugevuse, pinge, takistuse arvutamine Rööpühendus Jadaühendus 8. Amper- ja voltmeetri ühendamine vooluringi · Ampermeeter voolutugevuse mõõteriist, ühendatakse vooluringi jadamisi · Voltmeeter pinge mõõteriist, vooluringi rööbiti 9. Takistuse sõltuvus juhi materjalist ja mõõtmetest. Valem, seletus. . 10. Joule'i-Lenzi seadus
takistus, r vooluallika sisetakistus, N võimsus, Q - soojushulk. Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist. Voolutugevuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget: q I= . t Juhi elektritakistuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mida on võimalik arvutada juhi otstele rakendatud pinge ja voolutugevuse jagatisena: U R= . I Takistus ei sõltu juhi otstele rakendatud pingest ega voolutugevusest juhis, vaid on määratud juhi enese omadustega. Elektrivoolu töö on võrdne voolutugevuse, pinge ja aja korrutisega: A = I U t. Elektrivoolu võimsus on võrdne voolutugevuse ja pinge korrutisega: N = I U. Joule-Lenzi seadus: juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja ajaga: Q = I2Rt
Sel juhul võime induksiooni emj lugeda negatiivsex. 5. Elektromagnetilise induktsiooni seaduse kasutamine homogeenses magnetväljas ühtlaselt pöörlevas kontuuris (mähises) indutseeriva e.m.j. avaldise saamiseks (vahelduvvoolu generaator). Selle (induktsiooni emj) võnkumise kujutamine graafiliselt. (?) Seda seadust kasutatakse mehaanilises generaatoris kus mehaanilise energia arvelt indutseeritaks evoolu 6. Eneseinduktsiooni nähtus, selle väljendumine voolutugevuse muutmises ahela sisselülitamisel ja vooluga ahela katkemisel. Endainduksiooni nähtus esineb juhul, kui juhis induktsiooni emj põhjustav magnetvoo muutus on tingitud voolutugevuse muutmisest juhis endas. Ntx on eneseinduktsiooniga tegemist juhtmepooli korral, milles kulgeva voolu tugevust muudetakse. Pool hakkab toimima vooluallikana, mille elektromotoorjõudu nim. Eneseinduktsiooni elektromootorjõuks
indutseerib emj samas juhis, mida läbib välja tekitav vool. Vooluringi sulgemisel ei saavuta voolutugevus hetkeliselt oma maksimaalväärtust, sest magnetväli muutub juhtme ümber,(B- vektor kasvab nullist mingi väärtuseni) ja seepärast tekib juhtmes peale vooluallika tekitatud motoorjõu veel indutseeritud emj. See indutseeritud emj tekitab voolu, mis vooluringi sulgemisel on vastassuunaline vooluallikaga. Sel juhul endainduktsioon takistab voolutugevuse kasvu. Vooluringi katkestamisel võib katkesti kontaktide vahel pinge, mis ületab tunduvalt vooluallika emj ja me näeme sädet. Põhjuseks on, et magnetvälja muutumine katkestamisel toimub väga kiiresti, aga i=-/t Juhi induktiivsus L näitab, kui suur endainduktsiooni emj e tekib selles juhis voolu ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul.L=| e / I/t | => e=L*I/t Induktiivsus L sõltub juhi mõõtmetest ja kujust ning ümbritseva keskkonna magnetilistest omadustest.
Kõige laiemalt on kasutusel siinusfunktsiooni kohaselt muutuv vahelduvvool ‒ siinusvool. periood T ‒ ajavahemik, mille jooksul vool läbib ühekordselt kõik väärtused sagedus f ‒ perioodide arv sekundis, mõõtühik herts tippväärtus Im ‒ kummagi poolperioodi amplituudväärtus efektiivväärtus I ‒ vool, mis on efektiivsuselt, nt soojustoimelt samaväärne niisama tugeva alalisvooluga 2. Mis on voolutugevuse hetkväärtus? Vahelduvvoolu hetkväärtus on voolu väärtus suvalisel ajahetkel. Hetkväärtust tähistatakse vastava väikese tähega i. e – elektromotoorjõu hetkväärtus, mõõdetakse voltides (V); u – pinge hetkväärtus, mõõdetakse voltides (V); i – voolutugevuse hetkväärtus, mõõdetakse amprites (A). 3. Mis on voolutugevuse amplituudväärtus? Amplituudväärtus ehk maksimumväärtus on suuruse maksimaalne arvuline väärtus ühe perioodi jooksul
liikumisel läbi vertikaalasendi muutub väljundpinge polaarsus. a-b liigub üles ja paremale, e-d liigub alla ja vasakule, selle tulemusena muutub esialgne positiivne laeng K klemmil negatiivseka ja negatiivne laeng L klemmil positiivseks. K ja L klemmi vahel tekib sinusoidne vahelduvpinge. Vahelduvvool on elektrivool, mille voolutugevus ja reeglina ja suund muutuvad perioodiliselt. Osakeste liikumine on võnkumine ( triivi kiirus muutub perioodiliselt). f- voolutugevuse perioodiliste muutuste sagedus. T- periood, näitab ajavahemikku, mille tagant voolutugevuse mingi kindel väärtus kordub (i- hetkeväärtus, Im voolutugevuse amplituudväärtus, wt-faas, w- ringsagedus). Faas-f- näitab võnkeseisundit nurga ühikutes. Ringsagedus w- näitab ajaühikus faasinurga muutust radiaanides. Takistused vahelduvvoolu allikas: Aktiivtakistus- R- sama takistus mis on olemas alalisvoolu korral. Iseloomustab
Takistus on füüsikaline suurus, mis Iseloomustab elektri juhti U Võrdub pinge ja voolitugevuse jagatisega R= I Näitab arvuliselt pinget, mis kutsub esile selles juhis voolutugevuse 1A V Põhiühik A =Ω 1Ω on sellise juhi takistus, milles pinge 1V kutsub esile voolutugevuse 1A. V 2 kΩ = 2000 Ω = 2000 A 2 k Ω tähendab, et voolutugevuse 1A kutsub esile pinge 2000 V Sõltuvus pingest on võrdeline Ohmi seadus Määrab voolutugevuse sõltuvuse Sõltuvus eletriväljast – juhti läbiv voolutugevus sõltub juhile rakendatud pingest võrdeliselt. Sõltuvus elektrijuhist – Voolutugevus sõltub traadi takistusest pöördvõrdeliselt.
Jadaühendus- Jadaühenduse korral elektrivoolei hargne. Kõik elektrilaengu osakesed peavad olema järjest. Ühe el. väljalülitamisel kogu elektrilaeng katkeb. Voolutugevus jadaahelas on igal pool ühesugune. Kogutakistus: R=R1+R2+R3+R4+… Kogutakistus on võrdne jadamisi lülitatud takistuste takistuste summaga. Pige jadaühenduse otsetel on võrde üksikutele jadaühenduse el. rakendatud pingete summaga. Rööpühendus Voolutugevus hargnemata otsete osas on võrde hargnike voolutugevuse summaga. J=J1+J2+J3+…. U=U1+U2+U3+…. Rööbiti ühendatud el, on rakendatud ühesugune pinge, U/R=U/R1+U/R2= 1/R = 1/R1 + 1/R2 + 1/R3 + Rööpahela kogutakistus on võrdne rööbiti ühendatud takistite takistuste pöördväärtuste summaga. Segaühendus Sisaldab korraga nii jada- kui rööpühendust. Pingete ja voolutugevuste arvutamisel jagatakse ahel osadeks ja kasutatakse jada- ja rööpühenduse arvutamise valemeid. Reostaat
5) mis on vahelduvvoolu puhul periood ja mis on faas? (lk. 36) Periood -ajavahemik, mille jooksul toimun voolu muutumine toimub. Tähis T, ühik 1s Sagedus - muutuste arv ajaühikus Tähis f, ühik 1Hz(herts) 6) mis on alalis- ja vahelduvvoolu peamine erinevus? (lk. 34) Vahelduvvool-vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad.Alalisvool- vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Alalis- ja vahelduvvoolu erinevus tuleb ilmsiks siis, kui mõõta voolutugevuse sõltuvust ajast. Mõõtmised tuleb läbi viia väga lühikeste ajavahemike vahel, selleks otstarbeks sobib ostsillograaf. Voolutugevuse positiivne ja negatiivne väärtus graafikul annavad teavet voolu suuna kohta. Voolu suund ja tugevus juhis ei muutu, kui vabad laengukandjad liiguvad kogu vaatlusaja samas suunas ning juhti läbib igas ajaühikus sama suurusega elektrilaeng. 7) selgita aktiivtakistuse olemust (lk. 48) Takistus, mis on olemas ka alalisvoolu korral.
Alalisvool laengukandjate liikumise suund aja jooksul ei muutu (voolutugevus ja pinge aja jooksul ei muutu). Elektromotoorjõud maksimaalne pinge Induktsiooni elektromotoorjõud esilekutsutud maksimaalne pinge Magnetiline induktsioon (B) magnetvälja iseloomustav vektoriaalne suurus. Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned mingit pinda. Endainduktsioon vooluringis enda poolt esilekutsutud vool, tugeva voolutugevuse tõttu. Endainduktsiooni elektromotoorjõud pool hakkab voolu muutumisel toimima vooluallikana. Induktiivsus iseloomustab pooli või mähist (magnetvoo muutumine kutsub esile indukts. emj). Vahelduvvoolu sagedus näitab võngete arvu ühes ajaühikus Periood aeg, mille jooksul tehakse täisvõnge. Hetkväärtus voolutugevuse või pinge väärtus antud ajahetkel. Amplituut väärtus voolutugevuse või pinge maksimaalne väärtus.
Kordamine 1. Mõisted: Vahelduvvool- elektrivool, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. Reeglina muutub selle juures ka voolu suund Alalisvool- vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Voolutugevuse ja pinge hetkväärtus voolutugevuse või pinge väärtus antud ajahetkel. Voolutugevuse ja pinge amplituud väärtus- voolutugevuse või pinge maksimaalne väärtus. Sagedus- võrdsete ajavahemike tagant korduvate võngete või impulsside arv ajaühikus. Periood- aeg, mis kuulub ühe võnke tegemiseks. Faasijuhe- juhe, millel on olemas perioodiliselt muutuv pinge. Nulljuhe- juhe, millel pinge maa suhtes puudub. Maandus- Induktiivtakistus- elektritakistus, mis esineb vahelduvvoolu korral ja mida põhjustab takisti. induktiivsus- vooluringi omadus tekitada magnetvälja.
Võrdetegurit G nim. juhituvuseks, tema pöördväärtust aga juhi või vaadeldava vooluringi osa takistuseks. (2). Juhi takistus R onvõrdeline tema pikkusega l ja pöördvõrdeline juhi ristlõikepindalaga (3) võrdetegur p nim antud aine eritakistuseks.Aine eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud, ühikulise pikkuse jaühikulise ristlõikepindalaga keha takistus. Kõrgemal temperatuuril on takistus suurem. Võimsus ehk ajaühikus vabanev energia. Elektriline võimsus on voolutugevuse ja pinge korrutis (ühik vatt 1W). Joule'i-Lenzi seadus - elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t (4). Elektriväla tööd Elektrivälja töö laengukandjate suunatud liikumise tagamisel. Elektromootorjõud näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev
Ohmi seaduse anatoomia Ohmi seadus on üks elektrivoolu põhiseadusi. Selle avastas G. S. Ohm, kes oli saksa füüsik. Ohmi seadus seob omavahel kolm elektrilist suurust: voolutugevuse, pinge ja takistuse. Ta avastas voolutugevuse sõltuvuse pingest vooluringi osas ja voolutugevuse seaduse kogu suletud vooluringis. Katsete tegemine nõudis suurt osavust, sest G. S. Ohmil ei olnud amper- ega voltmeetrit. Pinget mõõtis ta elektromeetriga ja voolutugevust magnetnõela pöördumise põhjal vooluga juhtme läheduses. Jadaühendus on ühendusviis, mille puhul kõik elektriahela elemendid on ühendatud vooluahelasse järjestikku. Ahela katkemisel katkeb vool kõigis elementides. Jadaühenduses vool ei hargne. Voolutugevus jadaahelas on kõikides juhtides sama ( I=I1=I2=..
ÜHIK- Wb(veeber); tähis =B*s*cos s=pindala m2; B=magnetiline induktsioon (T); =nurk ja pinna ristsirge vahel 2)Kuidas määrata induktsioonivoolu suunda (Lenzi reegel)?- Induktsioonivoolu suund on selline, et tema magnetväli takistaks muutust, mis voolu põhjustab. 3)Mis on elektromagnetiline induktsioon?- nähtus, mis seisneb elektrivoolu tekkimises suletud juhis, kui juhiga piiratud pinda läbib muutuv magnetvoog. 4)eneseinduktsioon- nähtus, kus voolutugevuse muutusega kaasnev magnetvoo muutus põhjustab induktsiooni emj. juhtmes endas. Lenzi reegli kohaselt, kui: *VOOL JUHIS KASVAB=eneseinduktsioon takistab seda kasvu ehk vool ei saavuta vooluringi sulgemisel oma püsivat väärtust kohe *SAAVUTAB PÜSIVA VÄÄRTUSE=lõppeb magnetvoo muutumine ehk i=0 *VOOLUKATKEMISEL=eneseinduktsioon püüab voolu alal hoida, selletõttu ei katke vool vooluallika väljalülitamisel kohe. 5)induktsiooni emj. (kuidas arvutada)- Induktsiooni emj. (i - V e. volt).
Alalisvoolu korral nimetatakse juhi poolt põhjustatud elektritakistust täpsemalt oomiliseks takistuseks või ka aktiivtakistuseks. Vahelduvvoolu korral räägitakse näivtakistusest, mille moodustavad aktiivtakistus ja reaktiivtakistus (mahtuvustakistus ja induktiivtakistus). Takistus põhjustab pingelangu. Elektritakistuse R pöördväärtus on elektrijuhtivus G: Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus on arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse korrutisega. Elektrivoolu võimsus on 1 vatt, kui elektrivoolu töö 1 sekundis on võrdne 1 dzauliga.
Takistus ja eritakistus. Voolutugevuse sõltuvus pingest: Suurema pingega kaasneb suurem voolutugevus. Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi rakendatud pingega. Sellises sõnastuses tuntakse teda ka Ohmi seadusena vooluringi osa kohta. Võrdetegurit G nimetatakse juhtivuseks, tema pöördväärtust , aga juhi või vaadeldava vooluringi osa takistuseks. Tavaliselt esitatakse Ohmi seadust takistuse kaudu kujul . Selle põhjal on takistus esitatav pinge ja voolutugevuse jagatisena. Juhi takistus on üks oom (1), kui juhi otstele rakendatud pinge 1V tekitab juhis voolu 1 A. Seega Takistite jada ja rööpühendus: takisti-juhid, mis omavad kindlat takistust. Jadaühendusel võrdub jada otste vaheline pinge üksikutel takistitel tekkivate pingete summaga. Jadaühenduse kogutakistus võrdub üksikute takistite takistuste summaga. Rööpühenduse korral on kõigil takistitel sama pinge U, sest ühendusjuhtmetel pinget ei teki.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
