negatiivne, kuid abs. väärtus peab tulema sama). 11 φ 1−φ 2+ ε 12 Ilusamal kujul siis: I= R 12 Voolutugevus mingis vooluringi lõigus saadakse lõigus sisalduva summaarse elektromotoorjõu ja lõigu otstele rakendatud potentsiaalide vahe summa jagamisel lõigu kogutakistusega. Kui on suletud vooluring, st. lõigu alg- ja lõpppunktid ühtivad, siis potensiaalide vahe võrdub nulliga. Sellisel juhul on tegemist Ohmi seaduse erijuhuga suletud vooluringi kohta. 21. Kirchhoffi reeglid. sõlmpunkt- kolm või rohkem juhet tuleb ühenduspunkti. et reeglit kasutada, tuleb ise märkida voolu suunad skeemile (punased nooled) Kirchhoffi esimene reegel ehk sõlme reegel: Ükskõik, millisesse sõlmpunkti sumbuvate voolude voolutugevuste summa on võrdne sealt väljuvate voolutugevuste summaga
potentsiaalide vahel E = Ekatood – Eanood. Kõikide teiste elektroodide potentsiaale vesinikelektroodi suhtes samadel tingimustelnim. standardseteks redokspotentsiaalideks. 110. Galvaanielemendi elektromotoorjõu leidmine (osata arvutada standardpotentsiaalidest). Soolasild (U-toru, küllast. KCl, poolläbilaskvad membraanid) on vajalik selleks, et vooluring oleks suletud - võimaldab anioonide ja katioonide liikumise lahuste vahel. Voolu välisahelas saab galvanomeetriga mõõta, pinget elektroodide vahel nim. galvaanielemendi elektromotoorjõuks. Emj. sõltub elektroodide materjalist, temperatuurist, ioonidest ja nende kontsentratsioonist. Galvaanielemendi skemaatiline tähistus: – anood | lahus | soolasild | lahus | katood +
Väärtus muutub eespool toodud sagedusega (50 Hz), see 230 V on aga nn. efektiivpinge Uef, mis on võrdne alalispingega, mis teeks sama aja jooksul samapalju tööd kui antud vahelduvvoolgi. Saab näidata, et Uef = Um /2. Siit saame, et vahelduvpinge maksimaalne väärtus 230 V efektiivpinge korral on ca 320 V. Ka vahelduvvoolu korral kehtib Ohmi seadus i = u/R, kus R on nn oomiline taksitus. See on takistus, mis on vooluringil siis, kui selles ei ole kondensaatoreid või induktiivpoole. Kui vooluring sisalda ka kondensaatoreid või poole, on takistuse avaldis keerulisem. Sel juhul arvestatakse lisaks tavalisele, elektrivoolu energiat soojusenergiaks muutvale takistusele ka nn mahtuvuslikku takistust XC =1/C ja induktiivtakistust XL = L. Kui kõik need takistid on ahelas jadamisi, siis selle kogutakistus Z = R + XC + XL ja Ohmi seadus avaldub kujul Ief = Uef /Z. Vahelduvvooluga töötavad elektriseadmed ehk elektrienergia tarvitid on reeglina oma- vahel ühendatud rööbiti
Kui laengukandjate ruumtihedus on ja liikumiskiirus võime voolutiheduse avaldada vektorina Pingeks e. pingelanguks vooluga juthtme kahe punkti vahel nimetatakse tööd, mida tuleb teha ühikulise (1 C) laengu viimiseks ühest punktist teise. Pingelang võrdub elektrivälja potentsiaalide vahega juhtmelõigu otste vahel. 66 Vooluring koosneb vooluallikast, tarbijast (tarbijatest) ning ühendusjuhtmetest. Elektrostaatikas õppisime, et tasakaaluolekus on juhi kõik punktid sama potentsiaaliga. Seega on juhtmes võimalik voolu alal hoida vaid pidevalt laenguid "tagasi tõstes". Sel teel säilitame juhis elektrivälja, mis kutsub esile laengute liikumise -- elektrivoolu. Jõudusid, mis liigutavad laenguid elektrijõududele vastupidises suunas, nimetatakse
Kirchhoffi esimene seadus. Mingisse sõlme sisenevate voolude ja sealt väljuvate voolude algebraline summa võrdub nulliga. See seadus järeldub otseselt elektrilaengu jäävuse seadusest. Kirchhoffi teine seadus seob omavahel mistahes suletud vooluringis tekkivad pingelangud ja seal sisalduvate vooluallikate elektromotoorjõud. Tuletame selle alljärgneva näite abil. Olgu meil joonisel kujutatud hargnemistega vooluring, mis sisaldab igas harus nii tarbijaid kui vooluallikaid. I1 R1 1 r1 2 r2 I 2 R2 A B 3 r3 I3 R3 Olgu i-ndas harus sisalduvate vooluallikate summaarne elektromotoorjõud i ja
tekitamiseks on vajalik suletud võnkering. Kuid ruumis lainena leviva võnkumise saamiseks tuleb järelikult kasutada avatud võnkeringi, mille korral elektromagnetväli ei jää enam võnkeringi detailide sisemusse. Võnkeringideks nimetatakse pendlilaadselt võnkuvaid elektrilisi süsteeme, mille võnkesagedus on määratud süsteemi omadustega. Lühidalt öeldes on võnkering elektromagnetismi õpetuse järgi induktiivpooli ja kondensaatorit sisaldav vooluring. Üldteada on seda, et muutuv elektriväli tekitab magnetvälja ja see muutuv magnetväli tekitab omakorda jälle elektrivälja jne jne. Niiviisi on elektriväli ja magnetväli omavahel lahutamatult seotud ja nad moodustavad kokku ühtse elektromagnetvälja. Elektromagnetväljad võivad aga eksisteerida elektromagnetlainetena. See tähendab seda, et muutuvad väljad hakkavad lainena edasi levima. Inimese peaaju läbib sekundis miljoneid närviimpulsse. Need impulsid tekitavad ümber pea
tekitamiseks on vajalik suletud võnkering. Kuid ruumis lainena leviva võnkumise saamiseks tuleb järelikult kasutada avatud võnkeringi, mille korral elektromagnetväli ei jää enam võnkeringi detailide sisemusse. Võnkeringideks nimetatakse pendlilaadselt võnkuvaid elektrilisi süsteeme, mille võnkesagedus on määratud süsteemi omadustega. Lühidalt öeldes on võnkering elektromagnetismi õpetuse järgi induktiivpooli ja kondensaatorit sisaldav vooluring. Üldteada on seda, et muutuv elektriväli tekitab magnetvälja ja see muutuv magnetväli tekitab omakorda jälle elektrivälja jne jne. Niiviisi on elektriväli ja magnetväli omavahel lahutamatult seotud ja nad moodustavad kokku ühtse elektromagnetvälja. Elektromagnetväljad võivad aga eksisteerida elektromagnetlainetena. See tähendab seda, et muutuvad väljad hakkavad lainena edasi levima. Inimese peaaju läbib sekundis miljoneid närviimpulsse. Need impulsid tekitavad ümber pea
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
