konstantse nurkkiirusega pöörata juhtmekeerdu ümber telje, mis on risti magnetjõujoonte suunaga. Siinusvoolu parameetrid: amplituud (võnkuva keha maksimaalset kõrvalekalle tasakaaluasendist); nurksagedus; algfaas; hälve. Seda, et tegemist on perioodilise liikumisega, järeldame siinusfunktsiooni (või koosinuse) perioodilisusest. Et nende funktsioonide periood on , tuleb võnkeperioodiks faas : 18. Vool poolis. Mahtuvusega vooluring. Takistuskolmnurk Tegelikul ehk reaalsel poolil on nii aktiiv- kui ka induktiivtakistus. Need takistused langevad tegelikult ühte, kuid tinglikult võib neid kijutleda jadamisi ühendatutuna. Jadamisi ühendamisel on vool ühine, pinge jaguneb aktiivkomponendiks, mis on vooluga faasis ja induktiivkomponendiks, mis on voolust 900 faasist ees. Mahtuvusega vooluring Takistuskomlnurk 19. Ahelate arvutus tarvitite jadaühenduse puhul 20. Vahelduvvoolu RLC-rööpahel. Pingeresonants
Ohm'i seadus ahela osa kohta (valem) Ohm'i seadus (1986) Voolutugevus juhis on võrdeline pingega St. kui pinge suureneb n korda, suureneb n korda ka voolutugevus (lineaarne sõltuvus) Juhi takistus R on juhti elektrijuhtimist iseloomustav suurus, mis defineeritakse kui Ohm'i seaduses oleva võrdeteguri pöördväärtus Takistuste jada- ja rööplülitus(joonis ja valemid) Jadalülituse korral on meil üks mittehargnev mitmest takistist koosnev vooluring. Et ahel on lineaarne, peab vool läbi kõigi tarbijate olema ühesugune JADA: Rööplülituse korral on pingelang kõigil takistitel ühesugune Rööp: 5)Elektromootorjõud ja Kirchoff'i reeglid Kõrvaljõud, kõrvaljõu elektromootorjõud(valem) Alalisvoolu saamiseks peab juhi ühest otsast kandma laenguid tagasi teise otsa väljaspool juhti mitteelektrostaati liste jõudude mõjul ehk kõrvaljõudude mõjul
elektromagnetlaine parameetritega? Võnkering: induktiivpoolist ja kondensaatorist koosnev elektriahel, milles on võimalik elektrivõnkumine. Sellises ahelas muutub kondensaatori elektrivälja energia pooli magnetvälja energiaks ja vastupidi. Kasutatakse vajaliku sagedusega signaalide välja arendamiseks või tõkestamiseks. 2.Elektrikaitsmed. Elektrikaitsmed kaitsevad ülemäärase voolutugvuse eest, elektrisüsteemi kõige nõrgem lüli. SULAVKAITSE: ülepinge tekkides kaitse sulab ning vooluring katkeb AUTOMAATKAITSE: kaitselüliti on lüliti, mis voolutugevuse liigsel suurenemisel, nt lühise või ülekoormuse korral vooluahela automaatselt katkestab. Saab uuesti sisse lülitada. BIMETALLIKAITSMED: automaatkork, mis liigsuure voolu läbiminekul soojeneb ning siis kõverdub ja ühenduse -.katkestab. Jahtudes taastab vooluringi. PILET7 1.Voolutugevus. Voolutugevus, mõõtühik amper (A),vahelduvvooluahelas suureneb. Võrdub ajaühikus ristlõike pindala läbinud elektrilaenguga
Keermestatud korgiga proovivõtusõlm: 1 torustik, 2 ava, 3 tihend, 4 keermestatud kork Aseptiline proovivõtusõlm: 1 piimatoru, 2 ava, 3- tihendid, 4 - kinnitusmuhv, 5 proovivõtuotsik Pööratava käepidemega suletav klapp: A suletud, B avatud asendis: 1 klapi kamber, 2 tihendiga ketasklapp, 3 käepide, 4 juhtvarras Pneumaatilise klapi juhtimine: 1- suruõhu toru, 2- täituri ja tagasiside vooluring,3- tagasisidesignaal "suletud", 4- tagasisidesign5-elektomagneetiline juhtklapp6-mikrolülitikontaktid, 7- pneumoklapp, 8- piimaklapp gutatud solenoidi Klappi tüüritakse madalapingelise alalisvoolu signaaliga (2), mis rakendab klapi korpuse ülaossa paigutatud solenoidi(5) Pneumaatilise piimaklapi ehitus: 1- piima sisestusotsik, 2, 3- piima väljutuse otsikud, 4- klapi sulgurid, 5- survekamber, 6-
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI TEOORIA MEHAANIKA: Mehaaniline liikumine: Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse tema asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes aja jooksul. Mehaanika põhiülesandeks on liikuva keha asukoha määramine mis tahes ajahetkel. Ühtlane sirgjooneline liikumine keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teeosad mööda sirgjoont. Ühtlaselt muutuv liikumine keha kiirus muutub (suureneb või väheneb) mistahes võrdsetes ajavahemikes võrse suuruse võrra, kiirendus a on const ehk jääv, kas positiivne (kiirenev) või negatiivne (aeglustuv). Taustsüsteem koosneb: Taustkehast, sellega seotud koordinaadistikust, ajamõõtjast (kellast) Taustsüsteemi abil saab mingi keha liikumist määratleda kvantitatiivselt. Teepikkus on keha poolt läbitud trajektoori osa pikkus. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga. Hetkkiirus väljendab keha kiirust mingil ajahetkel. Kiirendus näitab...
Faraday elektromagnetilise induktiooni seadus juhtmekontuuris tekkiv elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. eneseinduktsiooni nähtus elektromagnetilise indutsiooni alaliik, mille korral magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutusest vaadeldavas juhis endas. induktiivsus näitab, kui suur endainduktsiooni elektromotoorjõud tekib selles juhis vooltugevuse ühikulisel muutusel ühe ajaühiku jooksul. võnkering kondensaatorit ja induktiivpooli sisaldav vooluring, milles kondensaatori elektrivälja energia ja pooli magnetvälja energia muunduvad perioodiliselt teineteiseks. vahelduvvool elektrivool, mille tugevus perioodiliselt muutub. Optika Laineoptika valgus kui elektromagnetlaine nähtav valgus on elektromagnetlaine lainepikkuste vahemikus 760nm kuni 380nm. elektromagnetlainete skaala madalsageduslained, raadiolained, infravalgus, nähtavvalgus, ultravalgus, röngtenkiirgus, gammakiirgus, kosmiline gammakiirgus.
liikumise suund . Kui elektriväli on tugevuselt ja mõjusuunalt perioodiliselt muutuv , tekib vahelduvvool . Vahelduvvooluks nimetatakse elektriolu , mille tugevus ja suund muutuvad perioodiliselt . Perioodililiste muutuste sageduseks , tähis f , Euroopa riikides / sh eestis ) valitud 50 hertsi ( ühe muutuse kestus ) , tähis T seega 20 miilisekundit . Vahelduvvoolu perioodilist muutumist iseloomustakse siinus-kõveraga ( sinusoidiga ) 2. Vooluahel , vooluring , elektriskeem Elektrivoolu kestvalt tarbimiseks tuleb koostada vooluahel . Lihtsasse vooliahelasse kuuluvad : vooluallikas , elektrienergia tarviti , lüliti ja ühendusjuhtmed . Vooluallikas on seade , milles muundatakse kas ainete siseenergia , mehaaniline energia , valgusenergia või mõni muu energiaallik elektrivälja energiaks e . elektrienergiaks . Vooluaalika ülesandeks on elektrilaenguga osakeste ümberpaigutamine . Levinumad vooluallikad on
Voolu- allikad ja tarvitid moodustavad vahelduvvooluvõrgu. Ajas perioodiliselt muutuv pinge on olemas vaid ühel pistikupesa klemmidest. Selle klemmini toovat juhet nimetatakse faasijuhtmeks. Sõna faas ei tähista siin enam võnkeseisundit vaid võnkumiste olemasolu üldse. Teist klemmi, millel pinge Maa suhtes puudub, nimetatakse nullklemmiks ja vastavat juhet nulljuhtmeks. Elektrijaam tekitab faasijuhtmes pinge Maa suhtes. Vooluring moodustub faasijuhtme ühenda- misel mitte ainult nulljuhtmega vaid ka Maaga. Elektriohu vähendamiseks kasutatakse tarvitite ühendamisel siiski nulljuhet. Ülemäära tugevate voolude vältimiseks kasutatakse kaitsmeid, mis paigaldatakse faa- sijuhtmetele. Sulavkaitse on traaditükk, mis küllalt suure voolu läbiminekul üles su- lab ja nõnda ühenduse katkestab. Bimetallkaitse on kahest erineva joonpaisumis-
hakkab uuesti pöörlema päripäeva, töölaud liigub teekonnalüliti S2 poole ja protsess kordub. Juhul, kui töölaud pärast käivitamist (nupule S1 vajutamist) hakkab liikuma S3 poole, rakendub vaherelee KA2 ja tema kontakt kontaktori KM2 mähise ahelas avaneb. Samuti sulgub KA2 kontakt kontaktori KM1 mähise ahelas. See on väga ohtlik, kuna kontaktori KM2 mähis polnudki pingestatud, aga kontaktori KM1 mähise vooluring ei katke. Sellisel juhul mingit töölaua liikumissuuna ümberlülitumist ei toimu, mis võib põhjustada pingi purunemist. Mootori ja töölaua reverseerimine toimub S2 ja S3 vajutamisega. Kontaktorite KM1 ja KM2 ahelates tekitatud vooluringide "säilitamiseks" on ettenähtud abikontaktid KM1 ja KM2 (hoide- ehk omatoitekontaktid). Abikontaktide puudumisel pärast S1, S2 või S3 ennistumist toimub mootori ja töölaua seiskumine.
Kuid nii öeldes peame mõistma pinge all kõigi liikumapanevate jõudude (ka kõrvaljõudude) tööd ühikulise laengu nihutamisel. Olles selles kokku leppinud, võime EMJ käsitleda kui kõikide pingete summat kinnises vooluringis. Mingi juhtmelõigu liigutamisel magnetväljas tuleb teha tööd mitte ainult mehaanilise hõõrdejõu ületamiseks, vaid ka laengukandjate liikumapanemiseks juhtmega ühendatud vooluringis, juhul kui see vooluring on olemas. Elektromagnetilist induktsiooni võib vaadelda kui omalaadset ,,lisahõõrdumist" magnetväljas. Kui induktsioonivool viib positiivse ühikulise laengu üks kord läbi tekkiva vooluringi, siis kõrvaljõu poolt selleks tehtavat tööd nimetatakse induktsiooni elektromotoorjõuks. Ülaltoodu põhjal võib induktsiooni elektromotoorjõudu tõlgendada ka kui pinget, mis tekib katkestuskohas, kui me kasutame elektromagnetilisel induktsioonil põhinevat vooluallikat ja katkestame kuskil
Pöörlemiskiiruse saavutamisel hakatakse toitma ergutusmähist ja mootor hakkab pöörlema sünkroonselt. Nüüd ei mõjuta käivitusmähis mootori tööd, sest selles ei indutseerita EMJ. Käivitamise ajal ei tohi ergutusmähis olla avatud, vaid suletakse selle vooluring läbi tegevtakisti (suurte keerdude arvu tõttu tõuseks EMJ liiga suureks). Käivitus voolud võivad ulatuda 5 - 7 kordseni, seepärast kas. otselülitust võrku harva. Selleks kas. säästetrafot või reaktorit. 19. Sünkroonkompensaator (lk. 273) Kujutab endast sünkroonmootorit, mis töötab koormuseta. Sünkroonmootori töötamisel üleergutusega tekib staatorimähises vool I1, mis eelneb võrgu faasipingele Uv.(joonis 18
· Elektrokeemia on keemia osa, mis kasutab ainete uurimiseks ära nende elektrilisi omadusi. · Neid protsesse kasutatakse voolu tekitamiseks (akud), metallide sadestamiseks jne. 42. Mis on elektrokeemiline rakk? Millest see koosneb? · Elektrokeemiline rakk kujutab endast kahest lahusest koosenvat süsteemi, mis on omavahel elektroodide ja soolasilla abil ühendatud nii, et saaks tekkida vooluring. 43. Mis on standardpotentsiaal? Kuidas on ta seotud oksüdeerijate ja redutseerijatega? · Standardpotentsiaal defineeritakse standardse vesinikelektroodi kui anoodi suhtes e kui redutseerumisreaktsiooni potentsiaal. · Mida positiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni liitmise tendents tegemist on tugeva oksüdeerijaga. · Mida negatiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni
(lk 103) Kasutuse seisukohalt liigitatakse TR lubatava kollektor hajuvõimsuse ja suurima töösageduse järgi. Eristatakse bipolaar- ja unipolaar- e. väljatransistoreid. Enamik transistore valmistatakse pooljuhtivast ränist. Kõrgsageduslike mudelite jaoks on kasutusel ka gallium-arseniid ja teised analoogsed materjalid. 34. Mis on kollektori vastuvool ICBO ja millest ta sõltub? Lk 103 Kollektor-baas ehk ühise baasiga lülituse vooluring on pingestatud pingeallika poolt vastusuunas, mistõttu baas-kollektor p-n-siirde pot.barjäär suureneb. Vool sõltub takistusest, mis pole lineaarne st takistuse väärtus muutub transistori reziimi muutusega. Ie=30/re 35. Mis on vooluülekandetegur ja kuidas teda tähistatakse? Seda võib vaadelda kui vooluvõimendustegurit (alfa), kui sisendvooluks on emitterivool ja väljundvooluks kollektorivool. =Ik/Ie 36. Millised on bipolaartransistori ühendusviisid? Lk 107 emitter lülitus
Voolutugevus sõltub laengukandjate arvust ja kiirusest. Kiirus määrab laengutele mõjuv jõud, laengukandjate arvu määrab peamiselt juhi mõõtmed. Voolutihedus on juhi ühikulist ristlõiget läbiv voolutugevus. j=I/S, 1A/m2 Ohmi seadus-voolutugevus juhis on võrdeline pingega. I=U/R. St kui pinge suureneb n korda, suureneb ka voolutugevus n korda. 1 amper. Jadalülituse korral on üks mittehargnev mitmest takistist koosnev vooluring, vool peab kõigil tarbijatel olema ühesugune. I1=I2=I3=U1/R1=U2/R2=U3/R3. R=R1+R2+R3 Rööplülituse korral on pingelaeng kõigil takistitel ühesugune. U=U1=U2=U3=I1R1=I2R2=I3R3 1/R=1/R1+1/R2+1/R3 Kõrvaljõud liigutavad laenguid elektrijõududele vastupidises suunas, hoides potentsiaalide vahe jäävana. Alalisvoolu saamiseks peab juhi ühest otsast kandma laenguid tagasi teise otsa väljaspool juhti mitteelektrostaatiliste jõudude mõjul ehk kõrvaljõudude mõjul. See on
ükikute kondensaatorite pöörtväärtuste summaga. Rööpühenduseks nimetatakse sellist ühendust, kus kondensaatorite kõik positiivse laenguga elektroodid ühendatakse omavahel ja negatiivse laenguga elektroodid omavahel. Patarei mahtuvuse koguväärtus vôrdub üksikute kondensaatorite mahtuvuste summaga. 3.2. Elektrivool. 3.2.1. Voolutugevus. Vooluring. Analoogselt vee - või õhuvooluga nimetatakse elektrivooluks kõige üldisemas mõttes elektrilaengute liikumist. Harilikult mõeldakse elektrivoolu all pidevat elektrilaengute liikumist juhtmes pinge mõjul. A +q B Kui laeng q liigub juhtmes aja t jooksul jooksul punktist A punkti B, siis nimetatakse seda elektrivooluks. Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste korrapärast (suunatud) liikumist
keskkonna erijuhtivus. Joule-Lenz'i seadus: Defineerides erivõimsuse , saame Elektrivoolu erivõimsus on võrdeline voolutiheduse ruudu ja eritakistuse korrutisega (või väljatugevuse ruudu ja erijuhtivuse korrutisega). Rööp- ja jadalülituse valemite tuletus. Jadalülituse korral on meil üks mittehargnev mitmest takistist koosnev vooluring. Et ahel on lineaarne, peab vool läbi kõigi tarbijate olema ühesugune. mida võib kirja panna ka kogutakistuse R abil Rööplülituse korral on pingelang kõigil takistitel ühesugune: kust;
12.Alalisvool. Alalisvoolu toimed. Elektrivooluks nimetatakse elektrilaengute suunatud liikumist. Metallides on laengukandjateks vabad elektronid (juhtivuselektronid). Elektrolüütides on laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid. Vabas olekus on elektronid metalljuhtmes või ioonid elektrolüüdis on korratus liikumises. Selleks, et tekiks elektrivool, peab olema jõud, mis paneb elektrilaengud kindlas suunas liikuma. Kestva elektrivoolu tekkimiseks on vajalik vooluring, kus need laengud saaks kestvalt liikuda ja liikumapanevaks jõu tekitajaks pingeallikas (vooluallikas, toiteallikaks). Kui voolu suurus ega suund küllalt pika ajavahemiku kestel ei muutu, siis nimetatakse seda alalisvooluks. Elektrivoolu iseloomustajaks suuruseks on amper. 1 amper on sellise muutumatu elektrivoolu tugevus, mis kahte lõpmatult pikka ja paralleelset, teineteisest vaakumis 1 meetri kaugusel asetsevat kaduvväikese ringikujulise ristlõikega juhet läbides
Elektromagnetism Gümnaasiumi lõpetaja teab mõisteid: elektrilaeng, elektrilaengute vaheline jõud, elektrivool, elektrivälja tugevus ja potentsiaal, töö elektriväljas, elektronvolt, pinge, elektrimahtuvus, plaatkondensaator, voolutugevus, vooluallika elektromotoorjõud, elektritakistus, magnetinduktsioon, väljade superpositsiooniprintsiip, elektrivoolu töö ja võimsus, Ohm'i seadus, aine eritakistus, juhtide jada- ja rööpühendus, vooluring, vooluallikas, vooluallika sisetakistus, elektromotoorjõud, elektromagnetiline induktsioon, pööriselektriväli, magnetvoog, pooli induktiivsus, võnkering, elektromagnetvõnkumine, vahelduvvool, vahelduvvooluvõrk, faas ja neutraal, vahelduvvoolu võimsus, voolutugevuse ja pinge efektiivväärtused. oskab kasutada: seoseid: 8 q1 q 2 F
vooluringi kohta IR + Ir = E I= R +r R vooluringi kogutakistus, r vooluallika sisetakistus U = IR vooluallika klemmipinge, U s = Ir sisetakistuse pinge E Lühisvool: R = 0 U = 0 I = Avatud vooluring: I = 0 U = E r Keerulised n n Iga suletud vooluringi jaoks on elektromotoorjõudude algebraline vooluringid = I ( R + r) i i summa võrdne pingelangude algebralise summaga selle osa i =1 i =1 sise- ja välisosal. III. Magnetism
Ohm'i seadus: Voolutihedus juhtivas keskkonnas on võrdeline elektrivälja tugevusega; võrdeteguriks on keskkonna erijuhtivus. Joule-Lenz'i seadus: Defineerides erivõimsuse , saame Elektrivoolu erivõimsus on võrdeline voolutiheduse ruudu ja eritakistuse korrutisega (või väljatugevuse ruudu ja erijuhtivuse korrutisega). Rööp- ja jadalülituse valemite tuletus. Jadalülituse korral on meil üks mittehargnev mitmest takistist koosnev vooluring. Et ahel on lineaarne, peab vool läbi kõigi tarbijate olema ühesugune. mida võib kirja panna ka kogutakistuse R abil Rööplülituse korral on pingelang kõigil takistitel ühesugune: kust; Rööplülituse kogutakistuse pöördväärtus (ahela kogujuhtivus) on võrdne selle elementide takistuste pöördväärtuste (juhtivuste) summaga. Kirchoff'i reeglid. 1. Summaarne vool hargnemispunktis on null 2
reaalselt arendab.võimsus on maksimaalne, kui pinge ja voolutugevus on samas faasis (=0 ja cos=1).Pingeresonants-See on nähtus, mille korral pinge või voolutugevuse võnkumise amplituud kasvab järsult, ehk väline pinge toimib omavõnkumisega samas taktis. Resonantsi korral muutub voolutugevuse ja pinge faaside vahe nulliks.pingelangud induktiivpoolil ja kondekal on amplituudilt võrdsed, kuid vastasfaasides Elektromagnetvõnkumine ja laine Võnkering-on vooluring,mis sisaldab kondekat ja juhtmepooli.Vaba elektromag- netvõnkuminekui kondekas hakkab tühjenema ja tekitab induct.poolis muutuva voolu.kui kondekas on tühjenenud siis vool ei lakka, vaid laadub kondekas uuesti, kuid vastupidiselt eelnevaga. Tekib elekmag.vabavõnkumine, mis on sumbuv ja harmooniline.Selle period T=2LC, kus L=võnkeringi induktiivsus.(st Thompsoni valem) Elektromagnetiline isevõnkumine- Võib tekkida võnkeringis,kuhu antakse
vooluringi kohta IR + Ir = E I= R +r R vooluringi kogutakistus, r vooluallika sisetakistus U = IR vooluallika klemmipinge, U s = Ir sisetakistuse pinge E Lühisvool: R = 0 U = 0 I = Avatud vooluring: I = 0 U = E r Keerulised n n Iga suletud vooluringi jaoks on elektromotoorjõudude algebraline vooluringid = I ( R + r) i i summa võrdne pingelangude algebralise summaga selle osa i =1 i =1 sise- ja välisosal. III. Magnetism
Keskväärtus-määratakse poolperjoodi kohta, kuna terves perjoodis võrdub nulliga, vahelduvvoolu keskväärtus on võrdne siinuskõvera poolperjoodi ja aja telje vahele jääva pinnaga. Efektiivväärtus on võrdne sellise alalisvoolu tugevusega, mis läbides sama takistust mis vahelduvvoolgi, eraldab selles perioodi kestel sama soojushulga. 4. Aktiiv-, induktiiv- ja mahtuvustakistuse jadalülitus. Pingeresonants. Olukorda, mil vooluring sisaldab küll reaktiivtakistusi, kuid vool on faasis rakendatud pingega nimetatakse resonantsiks. Resonantsi iseloomustatakse sagedustunnusjoontega (e. -karakteristikutega). Kui vooluringi reaktiivtakistuste xL = xC suurused resonantsis ületavad takistuse r suuruse, siis pinged UL ja UC, mis on võrdsed ja vastassuunalised, võivad olla tunduvalt suuremad pingest U, s.o. klemmipingest. Seetõttu nimetataksegi resonantsi jadaühenduse puhul pingeresonantsiks. 5
Katkesti kontaktide igakordsel avanemisel indutseeritakse sekundaarmähises 12000…18000 V kõrgepinge, mille tulemusena kõrgepinge juhtme kaudu sekundaarmähise vooluringi ühendatud süüteküünla elektroodide vahel tekib säde, mis on piisav küttesegu süütamiseks silindris. Magneetosüüte töö on lühidalt järgmine: Magnetid koos hoorattaga pöörlevad ümber süütepooli, kus primaarmähise ümber tekib magnetväli, mis indutseerib keerdudes voolu. Madalpingeahela vooluring on: mass – liikumatu kontakt – liikuv kontakt – primaarmähis – mass. Hetkel, mil voolutugevus primaarmähises jõuab maksimumini, surub väntvõlli ekstsentrik või sisselõige tekstoliidist kannale ja avab kontaktid. Sekundaarmähises tekib kõrgepinge. Kõrgepingeahela vooluring on: sekundaarmähis – voolukatkesti – kõrgepingejuhe - süüteküünla keskmine elektrood – süüteküünla külgelektrood – mass.
viibida. Vaatleme mõningaid neist. 4.2.4.1. ELAVHÕBEDA SÜÜDE. Elavhõbedasüüte juures arvestatakse fakti, et mettalliline elavhõbe juhib elektrit nagu kõik metallid, kuid elavhõbe on toatemperatuuril vedelas olekus. Tüüpiline elavhõbedasütik on suletud klaastoru kahe eletroodi ja piisa elavhõbedaga. Suletud on ta elavhõbeda ilge kombe tõttu eraldada aju kahjustavaid aure. Joonis selgitab sütiku ehitust: AB + juhe - juhe Kui elavhõbedatilk puudutab mõlemat juhet, tekib vooluring. Joonisel näidatud asendis tekib vooluring, sest horisontaalselt puudutab elavhõbe mõlemat juhet. Kui aga sütik on vertikaalses asendis, kontakteerub elavhõbeda tilk ainult ühe juhtmega. Sellist süüdet on ideaalne ukse taha panna. Kinnitades torukese teibi või plastiliini abil põranda külge vertikaalasendis, kukub see ukse avamisel pikali, elavhõbe puudutab mõlemat kontakti ja laeng saab süüte. 4.2.4.2. KOLMEJUHTMELINE SÜÜDE. Kolmikjuhe on klassikalise peitelõksu element
Füüsika põhivara II Põhivara on mõeldud üliõpilastele kasutamiseks õppeprotsessis aines FÜÜSIKA II . Koostas õppejõud Karli Klaas Tallinn 2014 1. Elektrivälja olemus ja omadused; laengute vastastikune toime; elektrivälja tugevus. Elektrilaeng Elektromagnetiline vastasmõju on seotud elektrilaenguga, mida on kahte liiki (+ ja -), mille algebraline summa elektriliselt isoleeritud süsteemis ei muutu ja mis saab olla vaid elementaarlaengu täisarvkordne 1C (1 kulon) on laeng, mis läbib juhi ristlõiget sekundis, kui voolutugevus on 1 A (amper) Prootoni ja elektroni laengud on võrdsed, erinev on mass Laengute jäävuse seadus Elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi elektrilaengute algebraline summa jääv Laengud tekkivad ja kaovad alati paarikaupa s.t. samasuured pos. j...
järgi. Temperatuuri abil kuumtsinkimisel kihi paksus. 26. Gaasi magistraaltorude katoodkaitse välise alalisvooluallika abil: kaitstav objekt ühendatakse vooluallika "-"klemmiga ja torust saab katood. Kuna vajalik on vooluringi saavutamine, kuid toru on üldjuhul lisaks katoodkaitsele veel ümbritsevast keskkonnast isoleeritud poluretaankattega, siis see kate peab nii palju elektrit juhtima, et saaks tekkida vooluring (et katoodkaitse toimiks). Kui tekib selline vooluring, siis toru ei korrodeeru, kuna katood ei hävi vaid katoodile antakse elektrone juurde. OHUD: kui isoleerkatte alla peaks tekkima väike korrosioonikoh või kogunema soolalahust, siis läbi poluretaankatte hakkab osmoosi (molekulide ühesuunaline difundeerumine läbi poorse vaheseina, kui vaadeldav vedelik on poorse seinaga anumas teise vedeliku sees) tulemusena kogunema järjest rohkem vedelikku ja tekivad nn. villid, lahuse kogus toru pinnal muudkui suureneb ja korrosioon ägeneb
I kursus. Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine on liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajvahemikes võrdsed nihked. s l s = vt x = x0 + vt v= vk = t t Ühtlaselt muutuv liikumine on liikumine, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra. at 2 at 2 s = v0t ± x = x0 + v0t + v 2 - v02 = ±2as 2 2 Taustsüsteem on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Teepikkus on määratud keha poolt läbitud trajektoori pikkusega. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. Hetkkiirus on kiirus, mida keha omab trajektoori antud punktis, antud ajahetkel ja m...
Induktiivsus kirjeldab laengukandjate liikumisel esinevat inertsust vaadeldavas juhis. Tähis L, ühik 1H=(1Vs)/1A=1WbA. Üks henri on sellise juhi induktiivsus, milles voolutugevuse muutumine kiirusega 1A ühes sekundis kutsub esile endainduktsiooni elektromotoorjõu 1V. Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. Voolutugevuse perioodiliste muutuste sageduseks on f=50Hz ja perioodiks T=0,02s=20ms. Võnkering on vooluring, mis sisaldab kondensaatorit ja juhtmepooli. Laetud kondensaatori elektrivälja energia muundub voolu magnetvälja energiaks juhtmepoolis ja vastupidi. Thomsoni valem: T=2 LC Omavõnke-ringsagedus: Optika Laineoptika Elektromagnetlainete skaala on astmik, millele on paigutatud elektromagnetlained sageduse või lainepikkuse järgi ning selle ühes otsas on madalsageduslikud ja pikad, teises otsas kõrgsageduslikud ja lühikesed lained. Madalsageduslained: Raadiolained: Optiline kiirgus:
poolustega. Maamagnetism on seotud mitmesuguste elektrivooludega, kuid nähtuste olemus ei ole veel lõplikult selgitatud. 7. Elektromagnetiks nimetatakse raudsüdamikuga pooli. 8. Elektromagneetiline relee on seade, mille abil saab nõrga vooluga sisse ja välja lülitada tugeva vooluga vooluringe. · Pooli sisse asetatud raudsüdamik tugevdab tunduvalt vooluga pooli magnetvälja. Kui vooluring katkestada, kaob magnetväli poolis ja südamikus. · Elektromagneti magnetväli tugenevneb voolutugevuse suurendamisel ja oleneb raudsüdamiku materjalist ja kujust. · Raua ja terase magneetumise põhjustab elektronide korrapärastatud liikumine aatomites, mis tekib tugeva magnetvälja. 2. Magnetiline induktsioon Magnetiline induktsioon ehk magnetinduktsioon on füüsikaline suurus,
väiksem on takistus), võrdeteguriks on eritakistus. Eritakistus iseloomustab materjali elektrijuhtivust. Takistus sõltub ka materjali temperatuurist. Erinevate materjalide takistuse sõltuvust temperatuurist väljendab takistuse temperatuuritegur. Takistuse muutust temperatuuri muutumisel kirjeldab valem: · Takistuste jada- ja rööplülitus (+ joonis js valemid) Jadalülituse korral on üks mittehargnev mitmest takistist koosnev vooluring. Kuna ahel on lineaarne, peab vool läbi kõigi tarbijate olema ühesugune. Rööplülituse korral on pinge kõigil takistitel ühesugune. 5. Elektromotoorjõud ja Kirchoff'I reeglid · Kõrvaljõud, kõrvaljõu elektromotoorjõud (+ valem) Alalisvoolu saamiseks peab juhi ühest otsast kandma laenguid tagasi teise otsa väljaspool juhti mitteelektrostaati liste jõudude mõjul ehk kõrvaljõudude mõjul
laengusse, st. iga laegut ümbritseb radiaalsete jõujoonte parv. Pöörisväli kinnine jõujoon tähendab, et allikaks olevat laengut polegi jõujoonel kuhugi panna - kõik joone punktid on samaväärsed (igasse punkti suubub jõujoon ühest ja väljub teisest suunast). Loeng 12 Elektrivool - Elektrivool on vabade laengukandjate suunatud liikumine aines elektrivälja poolt avaldatava jõu mõjul. Vooluring - Vooluring on voolu teekond ühendusjuhtmetes voolu allikast tarbijateni. Vooluallika sisetakistus - vooluallika enda takistus, mille saame kui vooluringi takistuse (elektromotoorjõud jagatud voolutugevusega Ohmi seadusest) summast vooluringis lahutame maha aktiivtakistuse R, mida tekitavad voolutarbijad. kus on sisetakistus. Loeng 13 Vektorkorrutis - Vektorite a ja b vektorkorrutis on vektor, mille pikkus on arvuliselt
laengusse, st. iga laegut ümbritseb radiaalsete jõujoonte parv. Pöörisväli kinnine jõujoon tähendab, et allikaks olevat laengut polegi jõujoonel kuhugi panna - kõik joone punktid on samaväärsed (igasse punkti suubub jõujoon ühest ja väljub teisest suunast). Loeng 12 Elektrivool - Elektrivool on vabade laengukandjate suunatud liikumine aines elektrivälja poolt avaldatava jõu mõjul. Vooluring - Vooluring on voolu teekond ühendusjuhtmetes voolu allikast tarbijateni. Vooluallika sisetakistus - vooluallika enda takistus, mille saame kui vooluringi takistuse (elektromotoorjõud jagatud voolutugevusega Ohmi seadusest) summast vooluringis lahutame maha aktiivtakistuse R, mida tekitavad voolutarbijad. kus on sisetakistus. Loeng 13 Vektorkorrutis - Vektorite a ja b vektorkorrutis on vektor, mille pikkus on arvuliselt
- Ära hoia telefoniliini kaua kinni, anna tagasihelistamise võimalus. 1. seisata seadmed 2. korralda EA andmine VII. Elekter 3. teata tööandjat ELEKTRILÖÖK kudede ärritus elektrivoolu toimel. Kahjustavaks faktoriks vooluring, 4. säilitada töökoht muutumatuna mis läbib inimese keha, aga ka voolu kestvus ja sagedus. Põhjustab lihaste tahtmatuid kokkutõmbeid, avaldab kahjulikku mõju kogu organismile. Eelkõige südamele, kopsudele, närvisüsteemile. Tuleb arvestada, et löögi tagajärjed võivad avalduda kohe või
Avatud kütusepaagi korgi korral aktiveeritakse kütuselisandi arvuti selleks, et valmis olla kütuselisandi pihustamiseks paaki lisandunud kütusesse. Andur kujutab endast magneti jõul liigutatavaid kontakte. Andur paikneb kütuse sissevoolu toru küljes, korgi ligiduses. Kütusepaagi korgil on magnetid, mis korgi paigaldamisel torule mõjutavad anduri kontakte avanema. Kontaktide avanemisel, arvutile antav vooluring praktiliselt katkestatakse (takistus muutub väga suureks). Kütusepaagi kork Kaks magnetit (180° nurga all) Signaal Andur Kütusepaagi kork on eemaldatud
Vahelduv- ja alalisvoolu kontaktoreid, mis töötavad elektromagneti- tega, kasutatakse elektrimootorite distantsjuhtimiseks ja mujal. Kontaktor lülitatakse võrku lüliti või käivitusnupu abil. Elektromagnetankur tõmbub vastu südamikku, kui elektromagneti mähist läbib vool. Võll pöördub koos liikuvate kontaktidega ning peakontaktide kaudu saab toite tarbija, abi- või blokeerkontaktide kaudu aga ühendatakse näiteks elektromagneti mähisel vooluring või mõni teine juhtimisahel. Kontaktori väljalülitamiseks tuleb katkestada elektromagneti mähise vooluring. Ankur langeb nüüd koos ankruplaadiga oma massi tõttu algasendisse vastu piirajat. Samaargselt avanevad kontaktori pea- ning blokeerkontaktid. (Asbottsemendist) kaarekustutites on vasest ribistik, mis kustutab peakontaktidevahelise koormusvoolu poolt tekitatud elektrikaare. Kontaktorkäiviti (magnetkäiviti) on distantsjuhtimisaparaat,milles
Millised on seal korrosioonitõrje meetmed ? Millised on kõige suuremad korrosiooniriskid ? (Vastav teave otsida internetist). Gaasi magistraaltorude kaitsmisviis - katoodkaitse välise alalisvooluallika abil: kaitstav objekt ühendatakse vooluallika miinus- klemmiga ja torust saab katood. Vajalik on vooluringi saavutamine, kuid üldjuhul on toru lisaks katoodkaitsele ümbritsevast keskkonnast isoleeritud veel polüretaankattega, siis see kate peab nii palju elektrit juhtima, et saaks tekkida vooluring (et katoodkaitse toimiks). Kui tekib selline vooluring, siis toru ei korrodeeru, kuna katood ei hävi (katoodile antakse elektrone juurde). Kaitsmisviisi ohud kui isoleerkatte alla peaks tekkima väike korrosioonikoht (nt roosteplekk) või kogunema soolalahust, siis läbi polüretaankatte hakkab osmoosi (molekulide ühesuunaline difundeerumine läbi poorse vaheseina, kui vaadeldav vedelik on poorse seinaga anumas teise vedeliku sees) tulemusena kogunema järjest rohkem vedelikku ja tekivad nn
Tekitab momendi, mis panebrootori pöörlema. Pöörlemiskiiruse saavutamisel hakatakse toitma ergutusmähist ja mootor hakkab pöörlema sünkroonselt. Nüüd ei mõjuta käivitusmähis mootori tööd, sest selles ei indutseerita EMJ. Käivitamise ajal ei tohi ergutusmähis olla avatud, vaid suletakse selle vooluring läbi tegevtakisti (suurte keerdude arvu tõttu tõuseks EMJ liiga suureks). Käivitus voolud võivad ulatuda 5 - 7 kordseni, seepärast kas. otselülitust võrku harva. Selleks kas. säästetrafot või reaktorit. Sünkroonmootori käivitamine (teine versioon) Sünkmootori käivitamine-vahetu lülitamisega ei ole
1. Mis elemendi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti. Fosfori avastas 17.saj Saksa keemik Brand. Ta eksperimenteeris uriiniga, mis sisaldab märkimisväärsetes kogustes lahustunud fosfaate. Esmalt lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Aur kondenseerus valgeks vahaseks aineks, mis helendas pimedas ja põles hämmastavalt hästi. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku? Reaktsioonivõrrand. Henry Cavendish, inglise keemik. Mõõtis esimesena gaaside tihedust; 18. saj uuris gaasi, mis eraldub metallide reageerimisel hapetega; gaas on väga väikese tihedusega ja kergestisüttiv; Tõestas katseliselt, et selle gaasi põlemisel tekib vesi; st. vesi tekib kahe gaasi kombinatsioonil. Zn + H2SO4= ZnSO4 + H2↑ 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Antoine-Laurent Lavoisier, prantsuse keemik, 18. saj Tõestas eksperi...
1. Mis on aatom? Millest see koosneb? (Kirjelda naatrium aatomi näitel) Aatomiks (vanakreeka sonast (atomos) 'jagamatu')nimetatakse vaikseimat osakest, mis sailitab talle vastavakeemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid voivad aines esineda uksikuna voi molekulideks liitununa. · Keemia seisukohast on aatom jagamatu, fuusikalistevahenditega aga saab teda lahutada elementaarosakesteks. Aatomi ehitust voivad muuta looduslikud radioaktiivsed protsessid ja aatomite pommitamine elementaarosakestega. · Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida umbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Viimane jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda koosnevad negatiivse elementaarlaenguga elektronidest. Aatomi tuum annab 99,9% kogu aatomi massist; aatomi elektronkate maarab ara aatomi labimoodu. Vahima aatomi mass on suurusjargus 10-27 kg ja labimoot suurusjargus 10-10 m (ehk uks ongstrom). · Prootonite arv = jä...
Millised on kõige suuremad korrosiooniriskid. Levinum kaitsmisviis korrosiooni vastu: katoodkaitse välise alalisvooluallika abil: kaitstav objekt ühendatakse vooluallika miinusklemmiga ja torust saab katood. Vajalik on vooluringi saavutamine, kuid üldjuhul on toru lisaks katoodkaitsele õmbritsevast keskkonnast isoleeritud veel polüretaankattega, siis see kate peab nii palju elektrit juhtima, et saaks tekkida vooluring(et katoodkaitse toimiks). Kui tekib selline vooluring, siis toru ei korrodeeru, kuna katood ei hävi ( katoodile antakse elektrone juurde). Kaitsmisviisi ohud: kui isoleerkatte alla peaks tekkima väike korrosioonikiht (nt roosteplekk) või kogunema soolalahust, siis läbi polüretaankatte hakkab osmoosi (molekulide ühesuunaline difundeerumine läbi poorse vaheseina, kui vaadeldav vedelik on poorse seinaga anumas teise vedeliku sees) tulemusena kogunema järjest rohkem vedelikku ja tekivad nn
kastmisega saadud katted, pihustamisega saadud katted, vaakumis elektrivälja abil peale kantud katted, emailid (väga head happelises keskkonnas), keraamilised katted (nt. Al2O3, Cr2O3). b. Metalli pinnale tekitatakse mõne oksiidi või kromaadi kiht. c. Elektrokeemiline kaitse, mille kasutamine on sobib kohtades kus on võimalik luua vooluring (nt. vees, pinnases, elektrolüütide lahustes). Jaguneb katood- ja anoodkaitseks. Katoodkaitse korral ühendatakse kaitstav detail mõne negatiivselt laetud objektiga, millelt kanduvad elektronid kaitstavale metallile, mis takistab metalli aatomite üleminekut ioonideks. Anoodkaitse korral ühendatakse kaitstav detail
metalli sadenemine. Hapnikanioonid elektrolüüsil ei lagune, seega laguneb hapniksoolade korral anioodil vesi ning tekib hapnik. 60. Mis on elektrokeemiline rakk? Millest see koosneb? Potentsiomeetria on üks elektrokeemilistest analüüsimeetoditest. Elektrokeemia on keemia osa, mis kasutab ainete uurimiseks ära nende elektrilisi omadusi. Laetud osakeste tekitatud elektrivoolu (ühik amper, A) ja potentsiaali ehk pinge (ühik volt, V) uurimiseks on vaja tekitada vooluring. Sellise süsteemi näiteks on galvaanielement ehk elektrokeemiline rakk. Elektrokeemiline rakk kujutab endast kahest lahusest koosnevat süsteemi, mis on omavahel elektroodide ja soolasilla abil ühendatud nii, et saaks tekkida vooluring. Antud juhul on tegemist ZnSO4 ja CuSO4 vesilahustega ning nendesse vastavalt sukeldatud Zn ja Cu metallelektroodidega. Elektroodid on omavahel ühendatud ühest küljest juhtmete kaudu läbi voltmeetri ja teisest küljest lahustevahelise soolasilla
keskseks osa on nn. hingamisahel. · Hingamisahela võtmereaktsioon hapniku taandumist veeks: O2 + 4H2 H2O O2 + 4H+ + 4 e- 2 H2O 42. Mis on elektrokeemiline rakk? Millest see koosneb? Teisel juhul reagendid otseselt kokku ei puutu. Reaktsiooni läbiviimiseks sellisel viisil kasutatakse elektrokeemilist rakku ehk elektrood. Elektrood on elektrijuht, mille ülesandeks on kontakti loomine vooluringi mittemetalse osaga (nt pooljuht, elektrolüüt, vaakum). Kui vooluring on mõeldud alalisvoolu jaoks, siis on selle elektroodid vastavalt elektrilaengule anood (+) ja katood (-). Anood elektrood, mille pinnal toimub oksüdeerimine. Katood elektrood, mille pinnal toimub redutseerimine, 43. Mis on standardpotentsiaal? Kuidas on seotud standardpotentsiaalid ja oksüdeerijad redutseerijad? Standardpotentsiaal defineeritakse standardse vesinikelektroodi kui anoodi suhtes ehk kui redutseerumisreaktsiooni potentsiaal
1.Alalisvooluringi seadused.Voouring koosneb: 1) toiteallikas; 2) tarbija e koormus: 3) ühendusjuhtmed. Faasirootoriga asünkr. Lühisrootoriga, kahe- ja ühefaasilised asünkroonmootorid. Graafilist kujutist nim skeemiks. Vooluring kus vool on ühe ja sama väärtuseks nim haruks. 3 või enama haru Asünkroonmootori ehitus: staator(koosneb välisest teraskerest, millesse on pressitud uuretega kalvaanilist ühenduskohta nim sõlmeks. Kui pinge ja vooluvaheline sõltuvus on lineaarne siis nim staatorisüdamik, mis koostatakse stantsitud terasplekist), rootor(koosneb terasplekkidest on mähitud) lineaarseteks vooluringiks
Võimendina töötamisel ühendatakse signaaliallikas emitter-ahelasse ja kollektor-ahelasse lisatakse mõne kuni mõnekümne k takistus. Sellise väärtusega takistus kollektor-ahela reziimi oluliselt ei mõjuta kuna vastupingestatud PN-siirde takistus on umbes 1 M. Toodud lülituses on kaks erineva takistusega vooluringi. Emitter vooluring, mille takistus on umbes 10 ja kollektor voolurin, mille takistus on umbes 1M. Kuna emitter vooluringi takistus on väike, siis suudab signaali allikas tekkitada seal suhteliselt tugevaid voolu muutusi IE=Usis/RE
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) nurgaühik ja 1 sr (steradiaan) ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12 ...
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) nurgaühik ja 1 sr (steradiaan) ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12 ...
olemasolust vooluringis, mis on võimelised ajutiselt salvestama energiat. Kondensaator on kahest üksteisest eraldatud, kui kohakuti asetsevast plaadist, mis salvestab elektrienergiat elektrivälja. Kondensaatorit iseloomustab tema mahtuvus C. Induktiivpool kujutab endast südamiku peale mähitud juhet, mis salvestab energiat magnetvälja. Induktiivpooli iseloomustatakse tema induktiivsusega L. Nende elementide takistus sõltub sagedusest. Üks mittelineaarseid elemente sisaldav vooluring on näidatud Joonis 3.5. Joonis 3.5. Vahelduvvooluahel. (a) pingelangud kondensaatoril, induktiivpoolil ja takistil; (b) pinge, voolu ja võimsuse kõverad, faasinihkega voolu ja pinge kõverate vahel [7]. Tabel 3.1. Takistuste avaldised vahelduvvooluringis Kondensaatori Induktiivpooli Kogu reaktiivtakistus Ahela kogutakistus takistus takistus 1
Millised on kõige suuremad korrosiooniriskid ? (Vastav teave otsida internetist). Terasest gaasi- ja naftatorustikud, mis on pinnases ja vees, neile torustikele on pandud topeltkorrosioonitõrje. Torude ümber mähitakse suure tihedusega polüetüleenist kile ning lisaks pannakse torudele katoodkaitse välise vooluallikaga: kaitstav objekt ühendatakse vooluallika miinus-klemmiga ja torust saab katood. Vajalik on vooluringi saavutamine. Kui tekib selline vooluring, siis toru ei korrodeeru, kuna katood ei hävi (katoodile antakse elektrone juurde). Kile on oma olemuselt vähesel määral poorne. Aja jooksul hakkab läbi pooride imbuma vett, aeglaselt hakkab korrodeeruma teras. Kile all tekivad mikromahud lahust. Sellisesse lahusesse hakkab osmoosi tõttu vett juurde tulemas. Lahuse maht suureneb, osmoose rõhu tõttu surutakse kilet torust eemale, korrodeeruv pind suureneb. Samuti kui katoodkaitse puhul kasutatav
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
