Ehkki Eesti pindala on ainult 45 tuhat km2, on siin ligikaudu 1200 järve. Nende kogupindala on veidi üle 2100 km 2. Kõige suurem on Peipsi järv pindalaga 3555 km 2, millest suur osa jääb Venemaa territooriumile. Selles järves elab 37 kalaliiki. Ligikaudu 30 kalaliiki elab ka Võrtsjärves, mis on suuruselt Eesti teine järv. Selle pindala on umbes 270 km 2. Eestis on üle 7000 jõe. Ainult 10 neist ületavad oma pikkuselt 100 km. Kõik need on aeglase vooluga, kus voolukiirus ei ületa enamasti 1 m/s. Millised kalaliggid on Eestile iseloomulikud Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger.
Olukorras kus looduslik pinnas ei taga vee kinnipidamist, saab veepidavust tehislikult suurendada. Materjalidena on võimalik kasutada savi või tehismembraane (EPDM, HDPE, PVC). Savist vahekihi paksus sõltub savi omadustest. Igal tehismaterjalil on oma paigaldusjuhis. Tehislik veepidavuse suurendamine on suuremate tiikide loomisel liigse kulukuse tõttu siiski piiratud. (Mauring 2001). Sette sissevoolu tõkestamine Sette sissevool on probleemiks otse vooluveekogule ehitatavatele tiikidele. Voolukiirus langeb ja osakesed settivad. Nende kinnipüüdmiseks enne tiiki sissevoolu on tõhus ehitada sügavam laiend, mille järel on tiheda taimestikuga kaetud läved. (Mauring 2001). Põhitõed Ära asusta tiiki kalu – nad ei kuulu sinna! Ära lase tiiki reovett, väldi kraavide sissevoolu ja pinnase otsest sissekandumist! Lase tiiki kujuneda mitmekesine looduslik veetaimestik! Hoolda tiiki ja selle ümbrust pidevalt, et vältida vajadust liiga äärmuslike taastamismeetodite järele!
5 t := 30min d := 2cm 3 m Leiame gaasi ruumala: mg Vg := = 68⋅ L ρ Leiame toru ristlõike pindala: 2 d ⋅ π = 3.142⋅ cm2 St := 2 Leiame gaasi läbitud teepikkuse: Vg x := x = 216.451 m St Leiame gaasi voolukiiruse: x m vg := = 0.12 t s m Vastus: gaasi voolukiirus on vg = 0.12 . s Ülesanne 8. Gaasiballoonis mahuga 100 L on hapnik temperatuuril 0 ºC ja rõhul 30 atm. Leida hapniku mass, kui hapniku tihedus normaaltingimustel (0 ºC ja 1 atm) on 0,00142 g/cm^3. gm V1 := 100L T := 0C P1 := 30atm ρ := 0.00142 Pnorm := 1atm 3
Tegemist on elastse hajumisega, mis jääb samale lainepikkusele. Kahe Rayleigh piigi vahele peab jääma H2O ala (Ramani hajumine), kui sinna jääb, siis see ei ole tegelikult uuritav aine. Võib ka niisama masinas tekkida. Stokesi reegel Fd=6πμRV viskoossus [Pa*s], R on sfäärilise Kus Fd on hõõrdejõud [N], mis mõjub objekti vedeliku ja osakese vahele, μ on raadius [m], V on voolukiirus dünaamiline osakese suhtes [m/s]. Kasutatakse viskoossuse määramiseks. Fluorestsentsi intensiivsus sõltub järgmistest teguritest: - pH - Hapniku ja raskemetallide - Lahuse polaarsus juuresole - Temperatuur - Molekuli jäikus - - - - KE teooria: -
saartevahelisel merel mitte. Näiteks Läänemeri on sisemeri, kuna ühendus Atlandi ookeaniga on kitsaste väinade kaudu. Põhjameri on ääremeri, see on rohkem avatud Atlandi ookeanile. Väinameri on saartevaheline meri, sest see asub saarte vahel. Ühendusest ookeaniga sõltub veevahetus, merevee soolsus, hoovuste tugevus, jäätumine, mereelustiku liigirikkus. II JÕED Ülemjooksul on jõe lang suur ning seepärast on ka voolukiirus suur. Veevool kannab kaasa suuri kive ja kujutab rohkem põhja kui kaldaid. Jõesäng on kitsas ja sageli V-kujuline. Keskjooksul on lang väiksem, veevool aeglasem, jõgi on laiem ja veerohkem, sest temasse on suubunud lisajõgesid. Alamjooksul on lang väga väike, vool aeglane, settinud materjalist kujuneb delta. Võrdle sälk- ja lammorgu ning selgita, kuidas need kujunevad. Kiirevoolulisel jõelõigul kulutab vesi rohkem sängi põhja, kui kaldaid, nii kujuneb V-kujuline sälkorg.
??, mis algavad augustis.Suurim äravool on suve lõpus ja sügisel. Veetaseme kõikumine on suur 6. Volga- Toitub kevadel- suve suurest veest, mis algab märtsis. Seda põhjustab jää ja lume sulamine. Suurim äravool on kevad-suvi. Madalvesi on sügisel ja talvel. Veetaseme kõikumine on suur. 12. Selgita seost jõe langu, voolukiiruse ning vee kulutava, transportiva ja kuhjava tegevuse vahel No mida suurem lang seda kiirem on jõe voolukiirus ning mida kiirem vool seda rohkem ta kulutab pinnast, kannab kaasa suuri setteid nt kive 13. Millest oleneb jõe lang ja millele mõjub jõe lang otseselt? Jõe lang sõltub pinnamoest. Ülemjooksul on vee vool kiire, jõgi kulutab oma põhja, tekib sälkorg, keskjooksul hakkab jõgi kulutama oma kaldaid, jõgi hakkab looklema, tekib moldorg/lammorg, suudmes siis kui setteid on palju võib siis tekkida delta, sest jõearu ummistub ja hakkab otsima erinevaid aru jõgesid, aga alati ei teki. 14
Energiabilanssi üldine kuju on massibilanssi omale analoogne: E(sisse) + E(genereeritud) - E (välja) - E (tarbitud) = E (akumuleeritud), (2.6). Statsionaarse süsteemi jaoks võtab energiabilanss järgmise kuju: E (sisse) = E (välja), (2.7), kui arvestada energiakadu: E (sisse) = E (välja) + E (kadu), (2.8). Energia voog (q, J s-1 e. W) on energia voolukiirus süsteemi või süsteemist välja (nt. Maa pinnale jõudev päikesekiirguse energia). 2.3 Massi jäävuse seadus Süsteemi all mõeldakse teatud operatsiooni teostamiseks kasutatav seade, või mingi selle konkreetne osa. Süsteemid võivad olla järgmised: - isoleeritud süsteem ei vaheta ümbritseva keskkonnaga ei ainet ega energiat - suletud süsteem vahetab ümbritseva keskkonnaga ainult energiat - avatud süsteem vahetab ümbritseva keskkonnaga nii energiat kui ka ainet
Kõige rohkem setteid kantakse hõljumina. Osaliselt suudab vesi settematerjali ka lahustada ja lahustunud kujul edasi kanda. Küljeerosiooni tagajärjel hakkavad jõed looklema e meandreeruma. Voolav vesi ja selle poolt kaasaakantav settematerjal kulutavad intensiivselt looke väliskülge e põrkeveeru. Kulutus põrkeveerul muudab selle järsuks ning põrkeveerude alla kuhjuvad sängi kõige sügavamad osad e haudmikud. Kahe looke vahelisel alal, kus säng on sirgjooneline, on ka vee voolukiirus väikesem. Nendes sängi osades toimub setete kuhjumine ja sängis kujunevad madalaveelised osad- koolmekohad. Vanadel, geoloogilises mõttes pikka aega voolanud jõgedel võib looklemise tõttu olla kujunenud jõelamme. Jõelamm on jõesetetest koosnev tasane ala oru põhjas, mida jõgi suurvee ajal üle ujutab. Peenemaid setteid suudab jõgi transportida kaugele ja teatud tingimustes isegi jõe suudmesse. Jõe suudmesse võib aja
Asetasin katseklaasistatiivi vastavalt fraktsioonide üldarvule 50 katseklaasi, mis olid kalibreeritud 2 mL fraktsioonide võtmiseks. Voolutuslahuse koostis: pH=7,5; 20mM Tris/HCl; 0,15M NaCl Segu komponentide lahutamine Avasin kolonni väljavooluava ja lasin täidise kohal oleval voolutuslahusel keeduklaasi tilkuda ise samal ajal jälgides, et ma ei laseks kolonni kuivaks joosta. Vedeliku nivoo ei tohtinud langeda alla geelipinda, mis oleks õhul lasknud geelikihti tungida. Kolonni voolukiirus oli juba optimaalne, st 0,7-1,0 mL/min. Ühe 2 mL fraktsiooni kogumiseks peaks sellise kiiruse juures olema 2-3 min. Kui vedeliku tase kolonnis oli langenud täidise pinnani, sulgesin väljavooluava. Nüüd oli kolonn valmis proovi sisestamiseks. Proovi sisestamine Võtsin pipetiga 1 mL uuritavat proovi ja viisin selle kolonni. Selleks juhtisin pipeti otsa vastu kolonni seina ja lasin proovil voolata geeli pinnale nii, et geel saaks võimalikult ühtlaselt kaetud. Uuritav segu
Põhjavee liikumist veega küllastunud kihi poorides või tühimikes nimetatakse filtratsiooniks. 15. Mida loetakse filtratsioonimooduliks? Filtratsioonimoodul on kiiruse dimensioon, mõõdetakse cm /sek või m / ööp., ja osaleb praktiliselt kõigis põhjavee voolamist käsitlevates arvutusvalemites. 16. Mille määrab ära Darcy valem? vee liikumise kiirus on võrdeline veetulba kõrgusega ja pöördvõrdeline liivakihi paksusega filtris. Seega, vee voolukiirus (v) ei ole midagi muud, kui veetulba kõrgus (h) jagatult filtri paksusele (l) ja korrutatud filtratsioonimooduliga (k). 17. Millist suhet nimetatakse hüdrauliliseks gradiendiks? Suhet h / l nimetatakse surve- ehk hüdrauliliseks gradiendiks. 18. Kuidas määratakse filtratsioonimoodulit? 19. Mida loetakse depressioooni lehtriks? Depressioonilehter on lehtrikujuline veetaseme alanemine veevõtu tagajärjel. tema suurim tihedus on + 4° juures 1. Millised on puhta vee omadused
vesiehitisega tekitatud paisutus. Probl on eelkirjeldatust tublisti keerukam, sest loodussängid on korrapäratu kujuga ja nii piki sängi kui sügavuti ebaühtlase karedusega. Paisjoont saab loodussängile arvutada siis, kui veejuhe on väga põhjalikult uuritud. Ka Chezy moodul C peab olema mõõtmisandmete põhjal määratud nii piki jõge kui mitme veetaseme puhul igas jõelõigus. Lugedes voolu lõiguti ühtlaseks, saab avaldada C Chezy valemist: C=vk/Rki = vk/(Aki/k), kus Vk on keskmine voolukiirus vaadeldavas jõelõigus, Rk on keskmine hüdrauliline raadius ja i veepinna lang. 13.Ülevoolud: liigitus, põhivalem: on tõke voolus, 2 millest vesi üle voolab. Harja paksuse järgi liigitatakse 3 rühma: 1) õhuke ülevool puutub ülevoolav juga kokku ainult läve esiservaga, nii nagu õhukeses seinas oleva ava puhul. <0,5H. Kasut mõõteülevooludena, veskipaisjärvedel
- z0 on vedeliku asendienergia veepinnal , - p0 = põ õhurõhk veevõtukoha pinnal (1,03 kgf/ cm2), - v0 on vedeliku voo kiirus veepinnal , - z1= hi on vedeliku asendienergia imikavas (staatiline imemiskõrgus), - pi ja vi rõhk ja kiirus imiavas , - hti , rõhukadu takistustest imitorus 2 Oletame , et pump töötab teoreetiliselt ideaalsetes tingimustes: - z0 = 0 s.o. vedeliku potensiaalse energia asendienergia veepinnal on null - v0 = 0 , voolukiirus veepinnal on null - pi /( g) = 0 st. pump tekitab absoluutse vaakumi (rõhuenergia on null) - vedelik imiktorus liigub väga aeglaselt vi 2 / 2g = 0 , - imiktorus pole vedelikul takistust hti= 0, Siis z1 = hi = põ/(g) Ehk teoreetiliselt ideaalsetes tingimustes vedeliku imemiskõrgus võrduks keskkonna rõhu poolt tekitatud surve kõrgusega . Kui põ = 760 mmHg = 101325 Pa ja vee tihedus 1000kg / m 3 , siis pumba teoreetiline maksimaalne imemiskõrgus :
Jõesäng- pikk ja kitsas süvend, mida mööda vesi liigub Paremkallas- jõe algusest vaadatuna parempoolne lisajõgi Vasakkallas- jõe lähtest vaadatuna vasakpoolne jõgi Jõeorg- piklik pinnavorm, mis on ümbritsevast alast madalam Sälkorg- järskude veergudega ja V-kujuline org, mis on iseloomulik varases arenguastmes jõgedele Lammorg- lai, tasane jõgi Ülemjooks- jõe lähte lähedane osa, kiire vool, vooluhulk väike. Kulutab põhja Keskjooks- vooluhulk kasvab, voolukiirus kahaneb. Kulutab külgi Alamjooks- jõe suudme lähedane osa Lisajõgi- peajõkke suubuv jõgi Soot- mahajäetud jõe looge nt üleujutuse ajal, ise läheb otse edasi Põhjavesi- maa sees olev vaba vesi vettpidaval sette- või kivimikihil Allikas- põhjavesi voolab maapinnale Geiser- perioodiliselt purskav kuumaveeallikas Soo- märgala, mille pind on kaetud turbaga Mäeliustik- Levivad kõikjal kõrgmäestikes, mida soojem kliimavööde, seda kõrgemal
suunas. Õhuhulga jäävuse seadus ühes ajaühikus gaasijuga läbiva gaasi hulk on konstante sõltumata joa läbimõõdust. Lennuki õhus püsimiseks on vajalik õhu liikumine . Bernoulli seadus - Kui õhk liigub mõne pinna kõrval siis mõjub sellele pinnale väiksem rõhk kui seisva õhu korral. Õhuhulga jäävuse seadus ühes ajaühikus gaasijuga läbiva gaasi hulk on konstantne sõltumatta joa läbimõõdust. Kui voolutoru väheneb kaks korda siis voolukiirus suureneb neli korda. Kui voolutoru läbimõõt väheneb kaks korda siis dünaamilne rõhk suureneb kaks korda . Profiili suhteline paksus näitab mitu protsenti (%) moodustab profiili paksus profiili kõõlust. Kohtumisnurk on õhuvoolu ja profiili kõõlu vaheline nurk . Väikestel kiirustel sõltub takistuskoefitsent Cx keha kujust. Ühes punktis ei saa olla kaks tingimust ehk näiteks kaks temperatuuri . Laminaarne liikumine voolujooned on eristatavad .
Müra (eriti väljalaske portides) Signaali madal liikumiskiirus (elektril 300 km/s, pneumol 40-150 m/s) 4. Surve definitsioon Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega. Pascal'i seadus P- rõhk; Pa F- Mõjuv jõud; N A- pindala; m2 5. Vooluhulk Ajaühikus voolu ristlõiget läbinud vedeliku (gaasi) kogus Mahuline vooluhulk: Massivooluhulk: Vooluhulga leidmine kiiruse kaudu: Ristlõike vähenedes voolukiirus suureneb 6. Õhu niiskus Maksimaalne niiskus (küllastuspiir): Fmax [g/m3] maksimaalne veeauru sisaldus 1m3 õhus antud temperatuuril. Absoluutne niiskus: f [g/m3] tegelik veeauru sisaldus 1m3 õhus antud temperatuuril Suhteline niiskus , % = Maksimaalne veeauru sisaldus (g) teatud õhu mahus ei sõltu rõhust ning sõltub ainut temperatuurist. Kastepunkt- temperatuur, milleni tuleks õhu temperatuuri alandada, et õhus olev veeaur hakkaks kondenseeruma.
Eesti Mereakadeemia Mehaanikateaduskond Laevamehaanika õppetool Referaat Teema: ”Kütusest põhjastatud avarii, scrubber, 10 välist näitajad, et DG ei tööta korralikult” Õppejõud: Urmas Kuus Üliõpilane: Jakov Ljauman Rühm: MM42 Tallinn 2013 Sisukord 1.Scrubber...................................................................................................................... 3 1.1.Pakitud scrubber....................................................................................................... 3 1.2.Tsentrifugaal scrubber.......................................................................................
Töö Elektriväljas A = Fs * cosa mehaanilise töö valem. A = qE*s saab arvutada tööd homogeenses väljas. (reaalsuses valem on kasutamatu, ei saa mõõta laengut, elektrivälja tugevust) Potentsiaalne väli töö ei sõltu trajektoori kujust.(tähtis on nihe) Potensiaal võime teha midagi, Potentsiaalne energia tekib vastastikmõjust. E jõud (fii) energia, töö W W (fii) = q näitab kui suur on mingis punktis energia (fii)= E*s Ekvipotensiaalpind samatasalised pinnad Tähtis on potentsiaalide vahe. Potentsiaalide vahe tähis on U PINGE! Fii1-fii2 = U Pinget nimetatakse potentsiaalide vaheks. Teine nimi. A Pinge def = U= q Kahe punkti vaheline pinge näitab kui suurt tööd teeb elektriväli ühiklaengu nihutamisel punktist A punkti B. Pinge on kõrguste vahe(potentsiaalide vahe) U E= d d = kaugus. NELI JÕUDU Gravitatsioonijõud Elektromagneetiline jõud Tugev...
kiirus. P1 p2 =p/2 * (v22 v12) · Toricelli seadus Määrab anumast ava kaudu väljavoolava vee kiiruse. Reservuaarist välja voolava vee kiirus on võrdne kiirusega mille saavutakse vabalt langev keha kõrguste h1-h2 vahe korral. V= 2 g* h Hõõrdekaod reaalses vedelikus Hõõrdekaod torustikus sõltuvad: · torustiku pikkus/ristlõige/pinnakaredus · liidete arv torustikus · vedeliku voolukiirus · vedeliku viskoossus Viskoossus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes.
· Märkisin voolutuslahuse koostis. Varusin sobiva mahuga (20 ml, 25 ml) pipett, millega voolutuslahust kolonni viia. · Varusin väike (50 ml) keeduklaas või seisukolb, kuhu kogusin kolonni täidise pinnal olev eluent, mis enne uuritava segu sisestamist tuli kolonnist välja lasta. Segu komponentide lahutamine. Kui eelnevad ettevalmistused olid valmis, avasin ettevaatlikult kolonni väljavooluala ning kolonnis olev voolutuslahus hakkas tilkuma. Sellel ajal reguleesin kolonni voolukiirus, et tilkus 0,7-1ml lahust minutis. Kui vedeliku tase kolonnis langes täidise pinnani, sulesin kiiresti kolonni väljavooluava ning kolonn on valmis uuritava proovi sisestamiseks. Seda vedelikku ei pea mõõta ja arvutada Vt leidmisel. Proovi sisestasmine Ning ,kui ma reguleerisin voolukiirust, saab kolonni uuritavat lahust panna. Selleks võtan 0,5ml lahust ja ettevaatlikult, kasutades pipeti, voolan kolloni. Pipeti ots peab olema 5mm kaugusele geeli pinnast
arvutada DIN 1952 järgi valemiga: = v × dH2 p ×2 (3) Q=×A× (1) l = takistuse pikkus [m] = kinemaatiline viskoossus[m2/s] v = voolukiirus [m/s] Q = vooluhulk ajaühikus [m3/s] dH = hüdrauliline läbimõõt [m] A = ristlõikepindala [cm2] 4×A p = rõhulangus [N/m2] dH= (4) = tihedus [Ns2/m4] U = voolamiskoefitsient, mis A = takistuse ristlõikepindala
voolamine jões. Veetaseme kõikumine jões. Eesti järved, nende paiknemine. Taimede ja loomade kohastumine eluks vees. Jõgi elukeskkonnana. Järvevee omadused. Toitainete sisaldus järvede vees. Elutingimused järves. Jõgede ja järvede elustik. Toiduahelate ja toiduvõrgustike moodustumine tootjatest, tarbijatest ning lagundajatest. Jõgede ja järvede tähtsus, kasutamine ning kaitse. Kalakasvatus. Põhimõisted: jõgi, jõesäng, suue, lähe, peajõgi, lisajõgi, jõestik, jõe langus, voolukiirus, kärestik, juga, suurvesi, madalvesi, järv, umbjärv, läbivoolujärv, rannajärv, tootjad, tarbijad, lagundajad, toiduahel, toiduvõrgustik, hõljum, rohevetikas, vesikirp, veeõitsemine, kaldataim, veetaimed, lepiskala, röövkala. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1. Loodusteaduslik uurimus kodukoha veekogu näitel: probleemi püstitamine ja uurimisküsimuste esitamine, andmete kogumine, analüüs ning tulemuste üldistamine ja esitamine. 2
Ainult 13 jõel on aasta keskmine veehulk üle 10 m3/s. Veerohkuselt on esikohal Narva jõgi. Eesti jõgede äravoolust voolab 23% Soome lahte, 43,6% Liivi lahte, 33% Peipsi järve ja Narva jõkke ning 0,3% Venemaale ja Lätisse.3 Iseloomulik on vooluhulga sesoonne muutumine. Nii aastases kui ka mitmeaastases vooluhulga reziimis tõuseb järsult esile maksimaalse vooluhulgaga periood aprilli lõpul. Minimaalsed vooluhulgad on juunis-juulis ja talvel veebruaris. Eesti jõgede voolukiirus suurvee perioodil on umbes 0,51,0 m/s, Põhja-Eesti jõgede alamjooksul kohati 24 m/s. Madalvee perioodil on voolukiirus tavaliselt 0,10,3 m/s. Läbivoolu aeg on jõgedes 48 päeva, suurvee ajal poole lühem. Veetaseme kõikumise amplituud on 1,55,5 m. 2 Eesti veekogusid mõjutavad elukondlikust, toiduaine- ja kergetööstusest ning põllumajandusest pärinevast hajureostusest tulevad toitained. Põhja- ja Kirde-Eestis lisandub
15 ALUMIINIUM Levinud Alumiiniumi sulamid on: 1. Silumiin (AlSi) 2. Magnaalium (AlMg) 3. Duralumiinium (AlCu) Parim veldelvoolavus on silumiinil, mistõttu kasutatakse seda suurte ja keerukate valandite tootmiseks. Teised valusulamid on paremate mehaaniliste omadustega kuid halvemate valuomadustega. Alumiiniumi iseäraused: Kerge oksüdeerumine Kasutatakse laienevaid valukanaleid milles voolukiirus väheneb, lisatakse pidurdus elemente, näiteks filtreid. Gaaside neelduvus põhjustab gaasitühikuid. Madala sulamis temperatuuri tõttu kasutatakse peamiselt elektrisulatusahje. 16 VASK Keemilise koostise järgi liigitatakse vasesulamid: 1. Pronks (CuSn) a. Alumiinium pronks (Al 4,5-5,5%) b. Fosfor pronks (Sn 6-7%, P 0,3-0,4%) c. Räni pronks (Si 2-3,5%) d
Selleks valitakse sirgel sängilõigul ristprofiil, mis oleks võimalikult korrapärase kujuga, taimestikuvaba ja ilma surnud tsoonideta, s.o aladeta, kus vesi seisab. Tiivikuga mõõtmisel registreeritakse rootori voolukiirusest sõltuv pöörlemissagedus. Iga tiivik tareeritakse, st tehakse kindlaks seos pöörlemissageduse ja voolukiiruse vahel. Mõõdetud pöörlemissageduse järgi leitakse tareerimiskõveralt või -tabelist voolukiirus. Tiivik kinnitatakse mõõtevarda külge või koos koormisega trossi otsa. Kiirust mõõdetakse nagu sügavustki sillalt, ripphällist või paadist. Jõe voolukiiruse mõõtmine: Tiivikuga kiirusvertikaalidel, m3/s Akustilise kiirusmõõturiga (põhineb Doppleri efektil) Elektromagneetilise kiirusmõõturiga – mõõturi tekitatud magnetväljas liikuv elektrijuht (nt vesi) indutseerib elektroodipaariga mõõdetava pinge, mis on võrdeline kiirusega.
teha pikema aja vältel (värv hajub). Eeldatavasti pole väga otstarbekas viis. 3) Hüdromeetriline tiivik (kõige kindlam ja optimaalse tulemuse ning maksumusega viis) Tiivikuga mõõtmisel registreeritakse roototri voolukiirusest sõltuv pöörlemissagedus. Iga tiivik tareeritakse, st tehakse kindlaks seos pöörlemissageduse ja voolukiiruse vahel. Mõõdetud pöörlemissageduse järgi leitakse tareerimistkõveralt või tabelist voolukiirus. Tiiviku põhiosad on rootor, kere, pöörete lugemismehhanism ja rool. Tiivikuid on nii rõht- kui ka püstvõlliga. Pöörlemissagedust registreeritakse elektriliselt, elektromagnetiliselt või valgus- või helisignaali jälgides. Tiivik lastakse vette varda või trossi külge kinnitatuna. Voolukiirusi mõõdetakse sillalt, ripphällist, paadist või nn kaugmõõturi abil. 4) Akustiline kiirusmõõtur Doppleri efektil põhinev seade
KESKMINE JÕUDLUS 810 m2 /tunnis PUHASTUSRAJA LAIUS 380 mm KAABITSA LAIUS 445 mm HARJA SURVE 15 kg 8 HARJA MOOTOR 230 V, 0,3 kW, 1,6 A, 1200 harja pööret minutis VAAKUMPUMBA MOOTOR 230 V, 0,88 kW, 2-astmeline 5,7, 3,6 A VEETÕSTUK/ÕHUVOOL 2184 mm PUHASTUSLAHUSE PUMP 230 V, 0,032 kW, 2-astmeline 5,7, 0,14 A PUHASTUSLAHUSE VOOLUKIIRUS 0,38 L minutis PINGE 230 vahelduvvool VOOLU KOGUTARVE 5,8 A TOITEJUHTME PIKKUS 15 m DETSIBELLIDE TASE KASUTAJA KUULMISE SUHTES SISERUUMIDES 72 dBA KAITSEKLASS IPX3 JUHTIMISSEADMETE VIBRATSIOONID <2 9
Sügisene suurvesi oleneb suve lõpu ja sügise sademete rohkusest ning väikesest auramisest. Talvel on vett jõgedes taas vähe, kuid enamikul aastatel rohkem kui suvise madalvee ajal. Põhjaveelise toitumise ja pehmetel talvedel kasulade tõttu ei jää jõed päris kuivaks. Küll võivad väga väikesed jõed jääda kuivaks põuastel suvekuudel. Olulisim on määrata suurvee aega ja pikkust, sest ükskõik missuguse aastaaja suurvee ajal on jõgede veetase kõrgeim, voolukiirus suurim, jõesängi kulutus tugevaim ja lammorgudeslammi üleujutus. Mõnikord võib jõgi eriti kõrge veetaseme korral kahjustada rajatisi (tamme, paise, sildu, teid) ja hooneid. Kesk- ja Lääne-Eestis on jõeorud madalad ja suurvesi valgub laialdasele alale. Suuremad üleujutusalad on Halliste jõe alamjooksul (Riisa üleujutused), Emajõe ülemjooksul (alates Võrtsjärvestkuni Kärevere sillani), Kasari jõe alamjooksul ning Peipsi ja Võrtsjärve madalatel rannikualadel
Voolukiirus liivapüünises 0,15-0,3 m/s. Eesmärgiks ongi välja püüda liiv, mitte muu praht. Seepärast on oluline õige kiirus, et välja settiks õige suurusega tükid kõigepealt siis suured. Liivapüünises kinnipeetud liiv enamasti edasist puhastamist ei vaja. · Rõhtliivapüünis rennid, millest vesi sisse juhitakse · Ringrenniga lehterliivapüünis renn veidi ringi kujuga, nagu pööraks tagasi. Põhjas on pilu ning rennis on õige voolukiirus. · Õhustatav liivapüünis suurtes reopuhastusjaamades. Vesi liigub üles ja alla ning siis settib. Setistid Eelsetitid orgaaniline heljuvaine setitatakse eelsetitis. Veest kergemad võõrised peetakse kinni pinnale ujutades. Vee voolukiirus 1,5-2 m/l, orgaaniline heljum sadestub. Setitid liigitatakse: Rõhtsetiti (suured puhastid) väga sarnane liivapüünisele, aga vesi liigub selles seadmes veel aeglasemini
MAATEADUS 1. Maateadus ja selle seosed teiste teadustega Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia (teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) meteoroloogia (teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) klimatoloogia (teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade režiimist) hüdroloogia (teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) mullageograafia (muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) biogeograafia (teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) paleogeograafia (teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat lo...
ristlõike pindala järgi. Ega see liiga ebaõiglane ei olnudki, sest ühes piirkonnas liikus vesi sama kiirusega, ehk kõik said seal ühtviisi kasu või kahju. Teiste sõnadega ühes kohas saadi ruutmeetri kaudu rohkem vett kui teisal. Leonardo da Vinci oli üks esimesi kes jagas ära asjaolu, et jõe vooluhulk võrdub jõe ristlõike pindala ja voolukiiruse korrutisega: Q = Fv kus Q on vooluhulk m3/s F ristlõike pindala m2 Ja v voolukiirus m/s. Samuti kui pinnavee vooluhulkade määramine on tahtis ka põhjavee hulga määramine. Nagu üks tuntud vene hüdrogeoloog Lange on ütelnud, et hüdrogeoloog tegeleb nii teoreetiliselt kui praktiliselt liiva tüüpi kivimitega, st põhiliselt poorse keskkonnaga. Poorsus on kivimis olevate pooride ja kivimi mahu jagatis. Oluline parameeter on veega küllastunud kivimi omadus anda ära teatava hulga vett. Seda näitajat nimetatakse veeanniks
1 . Mineraalide ja kivimite porsumistundlikus. Erineva porsumistundlikkusega mineraalide/kivimite suhteline järjestus . Kivimi ja mineraali porsumistundlikkus sõltub eelkõige veest. Valdav osa mineraalidest rohkem või vähem lahustuvad ka neutraalses ja mõõdukalt happelises keskkonnas. pH= 4-9. Lahustuvus sõltub oluliselt keemiliste ühendite mineraalvormide kristalliseeritusest. Näiteks: kristalse kvartsi lahustuvus pH= 5-8 juures on ~6 ppm (parts per million) kuid amorfse, kristalliseerumata räni ainese (nt. opaal) korral ulatub see 115 ppm-ni. Praktiliselt lahustumatud normaaltingimustes on Al oksiidid ja Fe3+ oksühüdraadid. 2. Rabenemise ja porsumine tüüpilised klimaatilised tingimused. Rabenemine toimub aladel, kus on suhteliselt suure amplituudiga ja lühiperioodilised õhutemperatuuri kõikumised ning väike sademete hulk. Porsumine toimub aladel, kus on piisaval hulgal sademeid (vihmana) ja kus valitseb suhteliselt soe kliima. 3. Sete...
Saarepeedi Kool Saaremaa ja Hiiumaa uurimustöö Töö koostas: Gunnar Hunt 9. kl Juhendaja: Elina Kiilaspä Saarepeedi 2013 2 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................3 Sissejuhatus....................................................................................................................................5 1. Maakondade asend, suurus ja selle naabrid ..............................................................6 1.1.Saaremaa asend, suurus ja naabrid............................................................................................ 6 Saaremaa pindala on 2673km² ja on Eesti suurim saar. Asub Läänemere idaosas, Liivi lahes ning rannajoone pikkuseks on 13 km. Saaremaa on Läänem...
vooluveekogus paisutuse. Väljavooluseadeldiseks sobib nii plankudest lüüs kui ka kaev, kus on veetaseme reguleerimiseks sisse ehitatud 90° põlv. Veetaseme reguleerimise seadeldis peab olema dimensioneeritud maksimaalsele vooluhulgale ning suutma pidevalt läbi juhtida pealetuleva veehulga, et vältida kallaste erosiooni. Sette sissevoolu tõkestamine sissevoolu Sette sissevool on probleemiks otse vooluveekogule ehitatavatele tiikidele. Voolukiirus langeb ja osakesed settivad. Nende kinnipüüdmiseks enne tiiki sissevoolu on tõhus ehitada 9 sügavam laiend, mille järel on tiheda taimestikuga kaetud lävend. Nn “settetaskut” on hõlpsam puhastada. TAI AIMM E ST I KU RA JA RAJA JAMMINE Tiigi või märgala loomine eeldab kindlasti ka taimestiku rajamist. Veetaimed ning
Sel juhul kasutatakse võrrandeis (106) ja (108). Võrrandite (106) ja (108) koos lahendamine sellise arvestusega, et suhet P/ piirväärtus on võrdne gaasis heli levimiskiiruse ruuduga (P/ = a2) annab meile võimaluse saada suhtelise kanali ristlõike pindala muutumise (F/F) ja gaasi voolu suhtelise kiiruse muutumise (/) vahelise suhte / = F/F / 2/2 1 , (109) kus / gaasi voolukiirus ja temas heli levimiskiiruse suhe. Heli levimiskiirust saab määrata gaasi parameetritega: = kpv ; = kRi T Gaasi voolukiiruse ja temas heli levimiskiiruse suhet nimetatakse Mach´i arvuks (M) : M = / (110) Voolu kiirus on alla helikiiruse , kui M < 1 ja üle helikiiruse kui M >1 . Kui M 1 nimetatakse voolu kiirust helikiiruse lähedaseks. Viime Machi arvu (M) võrrandisse (109):
meetrise ja Karjaoru juga 15, 9 meetrise langusega. Kõrgeim looduslik juga Eestis on Jägala juga. Maailma kõrgeim juga on Angeli juga Venezuelas. Eesti ja Euroopa veerohkeim juga on Narva juga. Victoria juga (kohalikus keeles Mosi-oa-Tunya, eesti keeles nimetatud ka Viktooria joaks) on juga, mis asub Lõuna-Aafrikas Zambezi jõel. Juga jääb Sambia ja Zimbabwe territooriumile. Joa kõrgus on 108 meetrit ja keskmine voolukiirus 1088 m³/s. Joa teeb omapäraseks ka ebaharilik kuju ja hõlpsasti vaadeldav elurikkus. Yumbilla on kõrguselt kolmas juga maailmas. Juga asub Peruus Amazonase piirkonnas Bongará provintsis Cuispese ringkonnas. Juga avastati 2007. aasta juunis. Joa kõrgus on 895,4 meetrit ning see koosneb neljast voolust. Tehisveekogud Tehisveekogu on veekogu, mis on tekkinud inimtegevuse tulemusena. Peamised tehisveekogud on kanalid, kraavid, tiigid ja veehoidlad. Kanalid ja kraavid sarnanevad jõgedega
Risti üle tipu kulgeb edela- kirde suunaline lõhedevöönd üksikute kraatritaoliste alangute ja terve hulga räbukoormustega. Need pärinevad tipu ja nõlva piirkonnas toimunud arvukatest pursetest. Mauna Loa kuulubju ka maailma aktiivsemate vulkaanide hulka, mis viimase 100a. Jooksul on pursanud keskmiselt iga 3,5a. tagant. Paljud, sageli väga kiirevoolulised laavajõed on jõudnud isegi mereni. Nii oli see nt. 1950.a. Nende keskmine voolukiirus oli siis kuni 10km tunnis. Mauna Loa on üks Hawaii aktiivsemaid vulkaanilise tegevusega alasid, teise moodustab temast kirdesse jääv Kilauea, palju väiksem kilpvulkaan. Kilauea on tegelikult Mauna Loa võimsal kagunõlval 1246. kõrgusel asuv parasiitkraater, ent mõlema tegevus kulgeb teineteisest täiesti sõltumatult, mispärast Kilauead võib vaadelda ka täiesti iseseisva vulkaanina. Koostiselt on Mauna Loa laavad oliviinbasaldid, mis sisaldavad 48% SiO2
Teadlaste kinnitusel leidis siis aset seismiline tegevus, mille tagajärjel tektoonilised plaadid liikuma hakkasid. See andis ookeaniveele võimaluse uuristada endale läbipääs. Seismilised andmed ja puuraukudest saadud andmed näitasid, et ookeanivesi uuristas mitme tuhande aastaga Gibraltari väina alal 200 kilomeetri pikkuse kanali. Uurijate sõnul voolas vesi esialgu sellesse kanalisse aeglaselt, kuid siiski kolm korda kiiremini, kui on tänapäeval Amazonase jõe voolukiirus. Kuid 90 protsenti veest jõudis kuiva Vahemerre paari kuu kuni kahe aasta jooksul, tekitades massiivse üleujutuse, mida tuntakse Zanclea üleujutuse nime all. Üleujutuse tõttu tõusis merepind kuni kümme meetrit päevas. Ookeanivee tekitatud kanali kalle oli vaid neli ja pool kraadi, kuid sellegi poolest oli vee liikumine väga kiire – üle 300 kilomeetri tunnis. Üleujutus mõjutas ka selle piirkonna kliimat ja loodust
peamiselt lumi ja jõgede suurim osa on jääga kaetud, ning suvel, millal sademete hulk väheneb aga aurumine suureneb. Lähistroopilise vahemerelise kliimaga on jõgedel suurvesi talvel, millal sajab rohkem, aga madalvesi on kuival ja palaval suvel. Lähistroopilise mussoonkliimaga aladel on suurvesi suvel suvemussooni ajal. 88. Vee kulutav või kuhjav tegevus on seotud voolukiirusega nii, et mida suurem on voolukiirus, seda jämedamat materjali suudab vesi transportida. Kui voolukiirus väheneb, settib voolust välja jämedam materjal, samas kui peenemat materjali kantakse edasi. 89.Soodid tekivad jõest eraldunud sängiosa lammil.Kujuneb intensiivselt looklevate jõgede puhul, kui jõgi murrab suurvee ajal lookekaelast läbi, mutes sellega sängi sirgemaks. 91.Inimene mõjutab põhjavee taset vee väljapumpamisega(Suure veevõtu korral kujuneb kaevu umber alanduslehter,kus sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub, kuid
Vee voolamise tüübid. Laminaarne veeosakesed liiguvad paralleelsetel trajektooridel ja kihid omavahel ei segune. Turbulentne veeosakesed segunevad omavahel ulatuslikult. Vee voolamise tüüpi iseloomustatakse Reynoldsi numbriga. R<2000 = laminaarne voolamine. R>2000 = turbulentne voolamine. R=v*d*/ v-voolukiirus d-sängi sügavus roo-fluidi tihedus(püsiv) -viskoossus(vesi+setted) Suur viskoossus põhjustab laminaarset voolamist ja suur kiirus turbulentset. Vee voolukiirus on madal põhjapool, kus on hõõrdumine sängi põhjaga, kasvab pinna suunas(max 0,6-0,7d), ning pinna lähedal langeb veidi õhuga hõõrdumisel. Keskmine kiirus ca0,4d põhjast. Sängi põhjas on väga õhuke viskoosne kiht ja laminaarne voolamine(suure hõõrdumise tõttu). Suurema osa erosioonist põhjustab kanalis (voolusängis) voolav vesi. Ristiprofiil näitab vee kanali läbilõiget voolu suunas. (mida suurem kontaktipind, seda kiirem vool) Pikiprofiil näitab voolusängi külje pealt
1.Skalaarid ja vektorid-Suurused (ntx aeg ,mass,inertsmom),mis on määratud üheainsa arvu poolt. Seda arvu nim antud füüsikalise suuruse väärtuseks.Neid suurusi aga skalaarideks.Mõnede suuruste määramisel on lisaks väärtusele vaja näidata ka suunda (ntx jõud ,kiirus,moment).Selliseid füüs suurusi nim vektoriteks.Tehted:a)vektori * skalaariga av = av b)v liitm v=v1+v2 c)kahe vektori skalaarkorrutis on skalaar, mis on võrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga koosinuse korrutisega. d)2 vektori vektorkorrutis on vektor,mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga sin korrutisega,siht on risti tasandiga,milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvi reegliga. 2.Ühtlaselt muutuv kulgliigumine-Ühtlaselt muutuva kulgliikumise korral on konstandiks kiirendus (a=const);Vt=V0+at;S=V0t+at2/2; v= 2as . Vt tegelik kiirus , v - kiirus, a kiirendus, t - aeg, s pindala.Kul...
biorootor. Reovesi juhitakse pöörleva või fikseeritud jaotussüsteemi kaudu ühtlaselt reaktori pealmisele pinnale, kust see valgub reaktori täiteainest läbi. Õhk siseneb reaktori alaosast. Filter on täidetud poorse täiteainega, mille pindadele moodustub mikroobidest biokile. Orgaanilisi aineid lagundavad organismid puhastavad reovee. Biokiles oleva biomassi hulga ja kvaliteedi määravad reovee omadused ja filtri hüdrauliline koormus. Filtrimise kestel biokile paksus suureneb. Kui voolukiirus filtrikehas on väike, võib biokile paksus kasvada suureks ja kile sees moodustub anaeroobne ala. Suurel voolukiirusel jääb biokile õhukeseks ja anaeroobset ala ei teki. Ajapikku uhub veevool ülemäärase biomassi biokilest välja ja see tuleb peale biofiltrit kõrvaldada puhastatud veest. 11. Fosfori ja lämmastiku ärastus reovetest Fosfori eraldamiseks kasutatakse keemilist sadestamist või bioloogilist sidumist. Keemiline
temp tõusuga) f) uute mineraalide süntees ja kristallisatsioon Näited vihikus!!! Bioloogiline murenemine- toimub taime ja loomorganismide ning nende laguprotsessis Vee geoloogiline tegevus- deluviaalsed veed- kõrgendike nõlvadel pärast suuremaid vihmavalinguid ja pärast lume sulamist alluviaalsed vooluveed- lähenedes suubumiskohale jõe voolukiirus alaneb ja toimub kaasakantud murendmaterjali sadenemine alluviaalsetted- tekivad jõe orgu või suurvee ajal jõe üleujutatud naaberaladel Mere geoloogiline tegevus suurem osa settekivimeid tegevus- seal kus on kergesti lahustuvad kivimid( lubjakivi, kips, kivisool) lubjakivide puhul tekivad n.ö. karstinähtused Tuule geoloogiline tegevus
2) mõlemad kuulid on ühte värvi? 60. Korrapärase kolmnurkse püstprisma täispindala on 10. Kui pikk peab olema prisma põhiserv selleks, et prisma ruumala oleks maksimaalne? 61. Leia kolmnurga ümber- ja siseringjoone vahelise rõnga pindala ja kolmnurga pindala suhe. 62. Veevärgi toru on 12 m pikkune. Mitu liitrit vett on selles torus, kui toru sisemine läbimõõt on 24 mm? Mitu liitrit vett voolab sekundis läbi selle toru, kui vee voolukiirus on 5 m/s? 63. Aseta arvude 5 ja 9 vahele kuus arvu nii, et mad moodustaksid koos antud arvudega aritmeetilise jada. Leia selle jada 20 liikme summa, kui esimene liige on 5. 3 -x 64. Leia määramispiirkond y = log(1 - x ) 1 -2 -1 1 ( 0,25)
Ehkki Eesti pindala on ainult 45 tuhat km2, on siin ligikaudu 1200 järve. Nende kogupindala on veidi üle 2100 km 2. Kõige suurem on Peipsi järv pindalaga 3555 km 2, millest suur osa jääb Venemaa territooriumile. Selles järves elab 37 kalaliiki. Ligikaudu 30 kalaliiki elab ka Võrtsjärves, mis on suuruselt Eesti teine järv. Selle pindala on umbes 270 km 2. Eestis on üle 7000 jõe. Ainult 10 neist ületavad oma pikkuselt 100 km. Kõik need on aeglase vooluga, kus voolukiirus ei ületa enamasti 1 m/s. Millised kalaliigid on Eestile iseloomulikud? Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger.
Mõjutavad aine omadused, statsionaarse faasi omadused (kapillaarkolonn on efektiivsem). 110. Kromatograafilise kolonni efektiivsus. Mida ta väljendab? Milline arvuline suurus teda iseloomustab? Efektiivsus - Kromatograafilise protsessi omadus hoida piike kitsastena. Mida rohkem üleminekuid seda efektiivsem teoreetiliste taldrikute arv. 111. Kromatograafi efektiivsuse sõltuvus mobiilfaasi voolukiirusest. Van Deemteri võrrandist on võimalik leida kõige efektiivsem voolukiirus (H/v graafiku miinimum, kus H- teoreetilise taldriku kõrgus, v-voolukiirus). 112. Kuidas on võimalik parandada kahe analüüdi kromatograafilist lahutust? Erineva solvendiga, kolonniga, pH-ga, temperatuuriprogrammiga. 113. Piikide laienemine. Mobiilfaasi voolukiiruse mõju piikide laienemisele. Van Deemteri võrrandist on võimalik leida kõige efektiivsem voolukiirus (H/v graafiku miinimum, kus H- teoreetilise taldriku kõrgus, v-voolukiirus). Aeglasega toimub palju
tundmisest ,siis liikuva vedeliku kohta on vaja teada ka voolamise kiirust ( u ) ning liikumisega kaasneva hõõrde tõttu ka vedeliku viskoossust. Üks vedeliku voolamisega seotud tegureid on aeg ( t ) . Sellist liikumist , milles nii kiirus u kui rõhk p millises tahes vedeliku punktis sõltuvad peale ruumikoordinaatide ka ajast , nimetatakse muutuvaks e. ebastatsionaarseks voolamiseks. Muutuv voolamine on näiteks voolamine tühjeneva anuma avas ( vedeliku tas alaneb , mistõttu välja voolukiirus väheneb pidevalt ), või hüdrauliline löök survetorustikus ( kiirus väheneb äkki nullini ja rõhk kasvab ). Muutumatu e. statsionaarne voolamine ajast ei sõltu. Igapäeva hüdraulikas on tegemist peamiselt muutumatu voolamisega ; selline on vee liikumine torustikes , kanalites . Täiesti muutumatut voolamist ei ole ,kuid kui muutumine on aeglane , siis see märgatavaid kiirendusi ei põhjusta. Vedelike voolamise põhivõrrandiks on nn. Bernoulli võrrand .Hõõrdevaba vedeliku
-Sest jõgi kannab setteid ja pikkiranda satub setteid. Miks võib sadamaehitiste ligiduses põhjustada kulutusranna teket? sadama enda ehitistest Miks on üldse vaja uurida, kuidas setted rannikul liiguvad ? selle järgi saab arvestada kas on mõtekas maja sinna ehitada Jõgede toitumine : 1. vihmavesi 2. lume sulavesi 3. põhjavesi 4. liustiku vesi Selgita seost jõe langu, voolukiiruse ning vee kulutava , transportiva ja kuhjava tegevuse vahel. - jõe suure langu korral on voolukiirus suur, kulutades ja transportiv tegevus suur, kuhjav tegevus väike Selgita, miks tekib mõne jõe suudmesse ulatuslik delta? deltad tekivad nende jõgede suudmetesse, mis kannavad edasi palju setteid, kus voolu kiirus jõe suudmes on väike, ja kus jõe suudmesse ei jõua hoovused ja tõus/mõõn. Selgita, kuidas mõjutavad järgmised tegurid sademetevee imbumist põhjavette. Saju kestus- esimestel päevadel imbumine suurem, hiljem väiksem, sest pealmised kihid on juba veega küllastunud
tuulte mõjul. Alamjooksu üleujutus: madalas rannikupiirkonnad paikneb suure ja veerohke jõe suue; nt Gangese ja Brahmaputra jõe suudmeala Bangladeshis mussoonvihma üleujutused on iga-aastased. Sisemaa jõed: kõrgmäestikest alguse saanud jõgede mäestiku jalamil või tasandikul; nt Alpidest alguse saanud jõed/ Mississipi. Põhjused: intensiivsed vihmad, kiire lume sulamine, langu vähenemine jõe kesk- ja alamjooksul. Lang väheneb voolukiirus aeglustub väljub sängist ja ujutab ümbritsevad alad üle. Linna kasv: väikeste jõgede lühiajaline üleujutuse oht on kasvanud kanalisatsioonist ja veetorudest voolab jõgedesse palju vett, pikema saju korral tekib üleujutus. Väljaspool linnu imbub suur osa veest maa sisse ja alles siis jõkke. Üleujutuste kaitseks ehitatakse tamme ja veehoidlaid enne tulvasid või suurvett tühjendatakse osaliselt, mida
● meetodid, mis muudavad jõesängi langu või ristlõiget võivad põhjustada jõesängi ebastabiilsust nii ülalpool kui allpool ennistustööde piirkonda. siia kuuluvad ülevoolupaisud ja künnised ● enne nende meetodite kasutamist tuleb analüüsida võimalikku mõju veetasemele Jõe sängisisesed võimalused ● kivirahnude kobarad ○ kasutatav enamikus elukohatüüpides, sobivaim voolukiirus >0,5 m/s ○ efektiivseim grupiti, väikestes ojades ka üksikult ○ ei sobi liivase põhja korral; võivad tekitada uhtejoomi suure settekoormuse korral ● ülevoolud ja künnised ● kalade läbipääs ● varjepaigad VII Niidukoosluste taastamine Eesmärk, meetodid, olulised mõisted, näited Niidukoosluste hooldus = karjatamine (loopealsed, rannaniidud, kadastikud, puiskarjamaad) ja niitmine (lamminiidud, puisniidud, aruniidud)
nõlvadel pärast suuremaid vihmavalinguid ja pärast lume sulamist. Toimub ärakanne (tekivad erodeeritud mullad) ja samas madalamasse kohta pealekanne (tekivad deluviaalsed mullad)]. 2) alaliste vooluvete ehk alluviaalsete vete tegevus [jõed saavad alguse allikaist, jääliustikest või järvedest, hiljem lisandub vett harujõgedest. Ülemjooksult alamjooksu suunas suureneb vee hulk, kuid väheneb voolukiirus, sest harilikult väheneb jõeoru langus ja suureneb ristlõige. Jõeorus voolav vesi purustab põhjekivimeid. Seda tuntakse pikierosioonina. Samal ajal purustab vesi kaldakivimeid, mille tagajärjel jõeorg laieneb. Seda tuntakse külgerosioonina. Lähenedes suubumiskohale jõe voolukiirus alaneb ja toimub kaasakantud murendmaterjali sadenemine. Alluviaalsetted tekivad jõe orgu või suurvee ajal jõe üleujutatud naaberaladele (lammimullad)]. 3) mere geoloogiline tegevus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
