������+ – vedru jõud silindri + asendis ������− – vedru jõud silindri – asendis �����− = ������− 11. Voolupidevus (valemid, joonis, seletus) Muutuva ristlõikepindalaga vedeliku voolus, kus vedeliku kogus ei muutu, on vooluhulk igas ristlõikes konstantne. �1 = �2 ; �1�1 = �2�2 ; �1/�2=�2/�1 JOONIS 12. Kirchoffi seadus (idee, valem) Vedeliku voolude ristumiskohta tulevate vooluhulkade summa võrdub sealt lähtuvate vooluhulkade summaga. JOONIS 16. Ideaalgaasi seaduspärad konstantse rõhu, mahu, temperatuuri korral T = const, isotermiline protsess. Ruumala pöördvõrdeline rõhuga. �1� 1 = �2�2 p = const, isobaariline protsess. Ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga. �1/�2=�1/�2 V = const, isohooriline protsess. Rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga �1/�2=�1/�2 17
mehaaniline energia = kasulik töö 13.Hüdrovõimendi 14.Rõhuvõimendi 15.Kahetoimelise silindri dimensioneerimine (seletada erinevused suundade vahel) 16.Ühetoimelise silindri dimensioneerimine 18.Mahuline ja massiline vooluhulk 19.Voolupidevus (valemid, joonis, seletus) •Muutuva ristlõikepindalaga vedeliku voolus, kus vedeliku kogus ei muutu, on vooluhulk igas ristlõikes konstantne. 20.Kirchoffi seadus (idee, valem) Vedeliku voolude ristumiskohta tulevate vooluhulkade summa võrdub sealt lähtuvate vooluhulkade summaga 21.Viskoossus (seletus, sõltuvused, kinemaatilise viskoossusteguri valem) •Viskoossus – vedeliku osakeste omavahelise hõõrdumise e. sisehõõrde mõõt. •Vedeliku viskoossus sõltub temperatuurist ja rõhust •Temp. suurenemisel väheneb, rõhu suurenemisel suureneb •Rõhk hakkab viskoossust märgatavalt mõjutama rõhkudel üle 200 bar. 21. 22.Hüdrauliline löök (seletus, näide)
piirjoon veemaj veevarude kavakohane oruserv. Nõlv võib olla astmeline, nõlva- korrelatsioonarvutusega. Arvutatakse arendamine, jaotamine ja kasutamine veevarud astanguid nim terrassideks. Jõesäng on süvend korrel.tegur R ja kui R 0,8, on seos kahe jõe (veeressursid) mingi piirkonna pinna- ja põhjav orupõhjas, mida mööda voolab vesi. Enamiku vooluhulkade vahel hea ning lühikese koguhulk, mida on võimal kasut veetase (veeseis) aastas voolab jõgi põhisängis, suurvee ajal ka vaatlusreaga jõe äravoolunormi saab arvutada veekogu või -juhtme vabapinna kõrgus valitud lammi pidi (suurveesängis). Jõesäng lookleb, pika rea äravoolunormi järgi.
Küsimused refereeritud osast 1. Torude tugevusarvutus – F= p*l*d ( p- rõhk, l-torupikkus, d-toru sisemine diameeter) 2. Voolupidevus – Muutuva ristlõikepindalaga vedeliku voolus, kus vedeliku kogus ei muutu, on vooluhulk igas ristlõikes konstantne. 𝑞1 = 𝑞2 𝑣1𝐴1 = 𝑣2𝐴2 𝑣1/𝑣2 = 𝐴2/𝐴1 Skeem 1 vihikus. 3. Kirchoffi seadus - Vedeliku voolude ristumiskohta tulevate vooluhulkade summa võrdub sealt lähtuvate vooluhulkade summaga. Skeem 2. 𝑛 𝑘 ∑ 𝑞𝑠 𝑖 − ∑ 𝑞𝑣 𝑗 = 0 𝑖 =1 𝑗=0 4. Viskoossus – vedeliku osakeste omavahelise hõõrdumise e. sisehõõrde mõõt. Vedeliku viskoossus sõltub temperatuurist ja rõhust • Temp. suurenemisel väheneb, rõhu suurenemisel suureneb • Rõhk hakkab viskoossust märgatavalt mõjutama rõhkudel üle 200 bar. 5
N = 2,59 – 30 päeva 5. Äravoolunorm – pikaajaline keskmine äravool või vooluhulk (m3/s) või moodul: , n – vaatlusaastate arv 6. Äravoolutegur η(a). Äravoolukihi (h) ja sademete S msamal perioodil maale langenud, suhe. η=h/S (1) Eestis on see 0,3 – 0,5 11. Äravoolunorm. Äravoolunorm – pikaajaline keskmine äravool või vooluhulk (m3/s) või moodul; on pika aja keskmine äravool – aasta keskmiste vooluhulkade Qi aritmeetiline keskmine: , n – vaatlusaastate arv Selle võib arvutada millise tahes arvutusvahemiku – suurveeperioodi, vegetatsiooniperioodi, veevaese perioodi või iga kuu jaoks. Narva jõe keskmise äravoolu norm (Narvas) on 385 m3/s, Emajõel (Tartus) 55 m3/s ning Pärnu jõel (Orekülas) 46 m3/s. Mida pikem on vaatlusrida, seda täpsem on äravoolunorm. Et rea keskmist saaks lugeda normiks, peab olema andmeid 40 kuni 60 aasta kohta
Ja seatud kütte pealevoolu temp. alusel. Temp. kontrolleris (juhtimissüsteemis) on sisestatud vastavalt välistemperatuurile küttepealevoolu temperatuur Küttegraafik 2. Vesiküttesüsteemid Liigitatakse torustike ühendusviisi järgi. Ühetoru küttesüsteem küttekehadesse antav ja sealt tagastatav soojuskanda ühte ja sama toru pidi Kahetoru küttesüsteem küttekehad saavad võrdse temp. soojuskandjalt, kus vajalike vooluhulkade tasakaalustamiseks on jaotustorustikud varustatud vajalike reguleerventiilidega Kollektor vesikütte süsteem Toimib sarnaselt nagu kahetoru vesiküttesüsteem, süsteemi on lisatud veel pealevoolu ja tagasivoolu kollektorid Segasüsteem Korrustele jaotus sarnaselt kahetoru süsteemile ning korrusel jaotus ühetoru süsteem, ringsüsteem 3. Soojuspumba tööprotsessid Soojuspumba on 3 tööringi mis omavahel ei segune: Soojuse ammutamise ring Soojuspumba oma ring
EKSAMITEEMAD JA VASTUSED 2017 Üldine hüdroloogia 1. Hüdroloogia jagunemine 1) Ookeani- ja mereteadus (okeanoloogia) 2) Sisevete (mandrivete) hüdroloogia Jõehüdroloogia Järveteadus (limnoloogia) Sooteadus Liustikuteadus Hüdrometeoroloogia Geohüdroloogia Hüdrogeoloogia Krüoloogia Geokrüoloogia 2. Sademed, sajuintensiivsus, aurumine, interseptsioon, äravool jt mõisted. Sademed pilvedest vihma, lörtsi, lume või rahena langev vesi. Sademehulka avaldatakse rõhtpinnale moodustuva sademevee kihi paksusena (mm) eeldusel, et vesi ei valgu ära, ei imbu maasse ega aurustu. Sajuintensiivsus sademehulk ajaühikus (mm/min v mm/h), saju tugevus. Aurumine protsess, milles vesi läheb vedelast olekust gaasilisse, so muutub auruks. Aurumine on peamine viis, kuidas vesi atmosfääri (veeringesse) pääseb. Aurumise intensiivsus oleneb õhusoojusest- ja niiskusest. Interseptsioon - ? eestikeelne tõlge tõkes...
Iga ujuki mõõtmisega määratakse kindlaks veekogu põhja teatud kindla vahemaa läbimiseks. Katset korrat liikumisaeg t mõõdetakse stopperiga ning tehakse reljeef ning vooluveejuhtme rist- ja pikiprofiilid. 34x või kuni tulemused on suhteliselt sarnased. kindlaks koht, kus ta lävendit läbis (selleks Ristprofiile on vaja teada jõgede vooluhulkade Vooluhulk arvut korrutades keskmist mõõdetud tõmmatakse üle jõe jaotistega tross või määramisel. Sügavusi mõõd mõõtevarda, käsi-, voolukiirust vooluristlõike pinnaga. Voolurist- kasutatakse geodeetilisi mõõteriistu. Vooluhulga raskus- või kajaloega. Mõõtevarras on kuni 7m lõike pindala määramiseks on vaja mõõta voolu- määr mahumeetodil (kaalumeetodil): Mahumeet
Seetõttu ei satu muhud ja lohud sageli kohakuti või puuduvad hoopis. Sageli tuleb aga appi vete keemilise koostise analüüs. Näiteks kambriumi vendi põhjavesi on Lahemaal palju magedam kui mujal. See näitab, et on side sealsete pinnasevetega olemas. Põhjavesi toidab pinnavett Pinnavesi toidab põhjavett Side puudub Kuna eksisteerib kaks arvamust hüdrogeoloogia kohast: · Kuivamaa hüdroloogia haru · Geoloogia haru Siis ei saa me üle ega ümber vooluhulkade mõõtmisest. Nii imelik kui see ei tundu maksustasid vanad roomlased oma veevärgi tarvitajaid mitte vooluhulga vaid kanali ristlõike pindala järgi. Ega see liiga ebaõiglane ei olnudki, sest ühes piirkonnas liikus vesi sama kiirusega, ehk kõik said seal ühtviisi kasu või kahju. Teiste sõnadega ühes kohas saadi ruutmeetri kaudu rohkem vett kui teisal. Leonardo da Vinci oli üks esimesi kes jagas ära asjaolu, et jõe vooluhulk võrdub
(vooluhulk arvutatakse äravoolutingimuste poolest sarnase jõe andmete põhjal) või empiiriliste valemite abil. Kalakasvatuses pakuvad huvi max- ja min.äravool. Maxvooluhulka on vaja teada paisude veelaskmete arvutamiseks ning minvooluhulga järgi saab otsustada, kui palju võib jõest (ojast) vett võtta ning kui palju peab sinna loodusliku ökosüsteemi jaoks alles jätma. Äravoolunorm. Max- ja min.vooluhulgad: Äravoolunorm on pika aja keskmine äravool aasta keskmiste vooluhulkade Qi aritmeetiline keskmine: ,kus N on vaatlu-saastate arv. Äravoolunormi võib avaldada kas vooluhulgana või äravoolumahuna, äravoolu-kihina või äravoolumoodulina. Maxvooluhulgad on Eesti jõgedes tavaliselt kevadel lume sulamise ajal ja sügisel, kui ohtralt sajab. Kevadised on kõige suuremad, nende suurus oleneb peamiselt lumeveevarust. Mõju avaldavad ka teised tegurid: lume sulamiskiirus, pinnase külmumise ulatus ning valgla iseloom (pinnamood, metsasus, järvisus jm)
Kambja paisjärv. Jõe vesi on aasta 1992 andmete järgi ülemjooksul eutroofne ja alamjooksul mesotroofne. Fekaalset reostust pole leitud.(kaitsekorralduskava) Periood Qmax Kevade suurvesi 3,71 Sügise suurvesi 3,8 Aasta suurvesi 3,8 Tabel 1: Andmed Peeda jõe Paju veski lävendi suurvee vooluhulkade kohta (m3/s) Elustik Peeda jõe ja Idaoja hoiualal võib näha kasvamas allikamailast, harilikku vesisammalt, kallas tömpkaanikut, jõgiputke ja jõgitakjat. Kaitsealustest loomadest kohtab hoiualal ka ojasilma ja saarmast. Nähtud on ka jäälindu, vesipappi ja rohukonna. Hoiuala tähtsaim liik on jõeforell, kes asustati veekokku aastatel 1992-1994. (Eesti Loodus)Kehvade valgustingimuste tõttu on aastal 1992 tehtud uuringu kohaselt suurtaimestik suhteliselt vaene
Esimesel tööaastal tootis jaam 3 834 950 kWh elektrienergiat. Järgmisel aastal oli toodang kõigi aegade suurim 6 476 915 kWh. Edasi kõikus toodang 3,54,5 milj. kWh piires, jõudes 6 milj. kWh piirimaile veelkord 1928. aastal. Aastail 19391940 langes toodang alla 3 milj. kWh. Toodetud elektrihulk sõltus nii tarbimisest kui ka veeoludest. Tuleb siiski märkida, et jaama projektikohane aastatoodang 5 milj. kWh oli garanteeritud isegi keskmiste vooluhulkade juures. Maksimaalse vooluhulga korral võinuks jaam toota üle 6,5 milj. kWh aastas. 1941. aastal hävitasid taganevad vene väed jaama, säilisid pais ja kalatrepp ning jaamahoone veealune osa. Aastail 19481952 koostas projekteerimise instituudi Gidroenergoprojekt Leningradi osakond jaama taastamise projekti. Arvestades jaama taastamise küllalt suurt maksumust ja põlevkivijaamade ehitamise algust, ei peetud selle taastamist otstarbekaks, kuigi oli juba muretsetud osa seadmeid.
voolab ning mille kaudu saab liigvett vesiehitisest läbi lasta või mille abil saab mõõta vooluhulka. Läve laiuse (harja paksuse) järgi liigitatakse ülevoolud kolme rühma. Ülevoolude liigitus ·Õhukesel ülevoolul (thin-plate weir, sharp-crested weir joonis 3.7, a) puutub ülevoolav juga kokku ainult läve esiservaga. Õhukesi ülevoolusid ( < 0,5H) kasutatakse vooluhulga mõõtmiseks. Selleks, et ülevoolutingimused ei muutuks ka üsna väikeste vooluhulkade puhul, mil H on väike, tehakse ülevoolu hari terav, siit sageli kasutatav termin teravhariülevool. ·Eriprofiilülevoolude läve laius jääb vahemikku (0,50,67)H 2H. Läve ristlõige võib olla kandiline või voolujooneline (joonis 3.7, b ja c). ·Lailäviülevooludel (broad-crested weir) joonis 3.7, d) on rõhtne lävi, mille laius (õigemini pikkus) = (210)H. Lailäviülevooludena arvutatakse ka voolu kitsendavaid läveta ehitisi: teetruupe ja väikeste sildade avasid.
Rootori pöörlemisel kambrikeste ruumala muutub, mille tulemusena saadakse suruõhk. Antud kompressori headeks omadusteks on ruumala säästev konstruktsioon, ühtlane töö ja ühtlase rõhuga õhuvool. 10. Mis on turbiin kompressorid, iseärasused Aksiaalkompressor Antud kompressoris tekitatakse teljesuunaline õhuvool, mille tulemusena saavutatakse väljundkanalis rõhu tõus. Kiirendus toimub tiiviku telje suunas. Antud kompressorit kasutatakse eriti suurte suruõhu vooluhulkade saamiseks. Õhuvoolu tekitamine mitmeastmelises radiaalkompressoris toimub õhu juhtimise teel ühest kompressorist järgmisesse. 11. Kompressorite tootlikkuse reguleerimine Tootlikkuse reguleerimist teostatakse: * kompressorist pneumosüsteemi väljastatava õhuhulga piiramisega, * kompressorisse juhitava õhuvoolu sulgemisega ja avamisega, * kompressori sisselaskeklapi lukustamisega avatud asendisse,
Paisjõujaama põhisõlmedeks on pais ja jaamahoone. Viimane võib paikneda paisu sees või selle taga. Derivatsioonijaama puhul saavutatakse koondatud langus vee loomulikust jõesängist kõrvalejuhtimisega veehaarde kaudu kanalisse, mille kalle on väiksem jõesängi omast. Tänu sellele osutub kanali lõpus vee tase kõrgemaks, kui jões. Vesi juhitakse jaamani survetorude abil või otse juurdevoolukanalist. Paisu ülesandeks on tekitada vajalik rõhk paisjõujaamas või tagada ühtlane, vooluhulkade kõikumisest sõltumatu veehaare derivatsioonijaamas. Pais koosneb reeglina kahest osast umb- ja ülevoolupaisust. Viimane peab võimaldama suurvee äravoolu. Eristatakse puit-, muld-, kivi-, betoon- ja raudbetoonpaise. Viimasel ajal on MHEJ-des hakatud kasutama täispuhutavaid paise. Ülevoolu reguleerimine toimub nende puhul õhurõhu muutmisega. Vahel võib vajalikuks osutuda külgtammide rajamine üleujutuste vältimiseks.
rahuldamisel. Mida tuleks teha? Hüdroelektrijaamade rajamisel on suurimaks segavaks teguriks ilmselgelt sobivate looduslike tingimuste puudumine. Selle vastu saaks küll ehitada lisatamme, et suurendada paisjärve ja teha vee-energia tootmine tulusamaks, kuid sellega kaasneksid juba uued probleemid. Parim variant sobivate tingimuste puudumisel on asendada hüdroenergia kasutus teiste energiaallikate kasutusega. Eesti hüdroenergia ressursid on jõgede väikeste vooluhulkade tõttu tagasihoidlikud, mistõttu vee-elekter vaevalt meil kunagi määravaks energiaallikaks saab. "Mis sellest tammist siia ehitada, aastasadu on vesi isepäi voolanud, tammistamine rikub ära kogu jõe loomu ja ilu, elektrit saaks aga ehk ühele mehele hommikukohvi valmistamiseks," iseloomustab üks Nõmmeveski joa lähedal elav talumees oma suhtumist veejõujaama rajamisse. Eestis moodustab praegu hüdroenergia osakaal taastuvatest allikatest toodetud
Reovesi juhitakse pöörleva või fikseeritud jaotussüsteemi kaudu ühtlaselt reaktori pealmisele pinnale, kus see valgub reaktori täiteainest läbi. Biorootorites on täiteaineks horisontaalne võllile kinnitatud plastkettad, mis on osaliselt uputatud reovette. Kettapaketi aeglasel pöörlemisel ketaste pinnale moodustunud biokile on vahelduvalt kontaktis õhuhapniku ja vees oleva orgaanilise reoainega. Biorootoreid kasutatakse peamiselt väikeste vooluhulkade puhul. 15. Fosfori ja lämmastiku ärastus reovetest Fosfor Fosfori ja lämmastiku kui tähtsamate toitainete eraldamine veest on kaasaegse reoveepuhastuse üks peaeesmärke. Bioloogilised meetodid, mis on reoveepuhastuses laialt levinud, võimaldavad kõrvaldada veest eeskätt orgaanilist reoainet. Puhastuses osalevad mikroorganismid vajavad paljunemiseks ja kasvuks ka toitaineid. Seetõttu seob biomass reoveest pidevalt teatud hulga
reaktori pealmisele pinnale, kust see valgub reaktori täiteainest läbi. Filtri täidis võib olla looduslik või plastiktäidis. Biorootorites on täiteaineks horisontaalsele võllile kinnitatud plastkettad, mis on osaliselt uputatud reovette. Kettapaketi aeglasel pöörelmisel ketaste pinnale moodustunud biokile on vahelduvalt kontaktis õhkhapniku ja vees oleva orgaanilise reoainega. Neid kasutatakse peamiselt väikeste vooluhulkade puhul. 15. Fosfori ja lämmastiku ärastus reovetest Fosfori ja lämmastiku kui tähtsamate toitainete eraldamine veest on kaasaegse reoveepuhastuse üks peaeesmärke. Bioloogilised meetodid, mis on reoveepuhastuses laialt levinud, võimaldavad kõrvaldada veest eeskätt orgaanilist reoainet. Puhastuses osalevad mikroorganismid vajavad paljunemiseks ja kasvuks ka toitaineid. Seetõttu seob biomass reoveest pidevalt teatud hulga fosforit ja lämmastikku ehk
Hüdrostaatika 1.1 Sissejuhatus Hüdraulika on hüdromehaanika rakendusharu, mis käsitleb vedeliku tasakaalu (hüdrostaatika) ja liikumise (hüdrodünaamika) seaduspärasusi. Hüdraulikateadmisi on tarvis paljudel insenerialadel, eriti muidugi nendel, mis on otse veega seotud. 1.2 Vedeliku peamised füüsikalised omadused. Vedelik on kindla ruumalaga, kuid kujuta aine. Väikesed jõud tekitavad suuri deformatsioone. Võtab anuma kuju nagu gaas. Vedelikku on raske kokku suruda nagu tahket ainetki. Jahtumisel vedelik tahkestub, kuumenemisel läheb üle gaasilisse olekusse. Klassikaline hüdraulika tegeleb üksnes homogeensete nn. tilkvedelikega, mis moodustavad pideva võõristeta ja tühikuteta keskkonna. Füüsikalised omadused ei sõltu vaadeldava mahu suurusest. Voolavus vaadeldava keha voolavus on määratud sellega, et ta tasakaaluolekus ei ole võimeline vastu võtma sisemisi pingeid. Tihedus vedeliku massi ja mahu suhe ehk mahuühiku mass Erikaal ...
küttetorustike ja küttekehade korrosiooniohtu soojuskandja kvaliteedist sõltumata. Suurem kokkuhoid saavutatakse kevad- sügisesel perioodil, mil välistatakse üldlevinud ülekütmist. Saavutatav sääst on 2 3 kWh/m3 kohta aastas. ... KÜTTESÜSTEEMI TASAKAALUSTAMINE on olulisim abinõu vooluhulkade kontrollimatust jagunemisest põhjustatud ruumide sisetemperatuuride hajumise vähendamiseks hoones. Tasakaalustamise tasuvus sõltub juba olemasolevatest ventiilidest ja sisetemperatuuride erinevustest enne tasakaalustamist. Õige soojuskandja vooluhulkade jaotuse kindlustarne kõigil püstikutel
mahutisse, viibimisajaga selles 20 - 30 min. Biofiltrite töötamisel maksimaalkoormusel on nende energiatarve veidi väiksem aktiivmudapuhastite energia kulust. Biorootorites on täiteaineks horisontaalsele võllile kinnitatud plastkettad, mis on osaliselt uputatud reovette. Kettapaketi aeglasel pöörlemisel ketaste pinnale moodustunud biokile on vahelduvalt kontaktis õhuhapniku ja vees oleva orgaanilise reoainega. Kasutatakse väikeste vooluhulkade puhul. Biotiigid moodustavad erirühma reovee biopuhastite hulgas. Reovee puhastus biotiigis sarnaneb looduslikes veekogudes toimuvate isepuhastusprotsessidega. + Biotiigid on lihtsa konstruktsiooniga, neid on hõlbus hooldada ning nad olid väga levinud minevikus. Kasutatakse: perioodilise reovee äravoolu puhul ning ka kämpingute, puhkelaagrite muude peamiselt soojal aastaajal töötavate asutuste reovee puhastamise kohta.
mahutisse, viibimisajaga selles 20 - 30 min. Biofiltrite töötamisel maksimaalkoormusel on nende energiatarve veidi väiksem aktiivmudapuhastite energia kulust. Biorootorites on täiteaineks horisontaalsele võllile kinnitatud plastkettad, mis on osaliselt uputatud reovette. Kettapaketi aeglasel pöörlemisel ketaste pinnale moodustunud biokile on vahelduvalt kontaktis õhuhapniku ja vees oleva orgaanilise reoainega. Kasutatakse väikeste vooluhulkade puhul. Biotiigid moodustavad erirühma reovee biopuhastite hulgas. Reovee puhastus biotiigis sarnaneb looduslikes veekogudes toimuvate isepuhastusprotsessidega. + Biotiigid on lihtsa konstruktsiooniga, neid on hõlbus hooldada ning nad olid väga levinud minevikus. Kasutatakse: perioodilise reovee äravoolu puhul ning ka kämpingute, puhkelaagrite muude peamiselt soojal aastaajal töötavate asutuste reovee puhastamise kohta.
kuivendust kui abinõude kompleksi ja drenaazi kui ühte hüdromelioratiivset võtet. Pinnavee eemaldamiseks on spetsiaalsed hüdrotehnilised (filtrid, neelukaevud, nõvad, pinna planeerimine jne.) ja agrotehnilised võtted (harimistööde tehnoloogia, kultuuride valik, kobestid, väetamine). Seega ei saa pinnavee esinemise alusel anda alati hinnangut drenaazi intensiivsusele. 67. Kuidas hinnata dreeni toimimisvõimet? Selle all mõistetakse rajatud dreeni ja ideaalse dreeni vooluhulkade suhet. Projekteerimisel eeldatakse, et dreen võtab vastu kogu juurdevoolava vee, mis tähendab, et nimetamisväärne sissevoolutakistus puudub. Toimimisvõime näitaja R on reaalse ja ideaalse dreeni vooluhulkade suhe. Kui see on väiksem kui 0,3 dreen ei võta vett vastu; 0,3...0,7 rahuldava toimimisvõimega. Selle määramiseks tuleb mõõta põhjavee sügavuste mõõtmistega rõhk dreeni vahel (h1) ja dreeni kohal h2. Toimimisvõime määratakse 5-st
Pidevuse võrrand on hüdrogaasimehaanikas üks fundamentaalsemaid võrrandeid. Ta on sisuliselt massijäävuse seaduse väljendus. Pidevusvõrrand on piltlikult kujutatud joonisel 3.2 65 Joonis 3.2 Pidevusvõrrandi piltlik seletus (q tähistab vooluhulka) Sõnastub ka nn. Kirchoffi seadus: vedeliku voolude ristumiskohta tulevate vooluhulkade summa võrdub sealt lähtuvate vooluhulkade summaga. 97. Venturi efekt- Vedeliku voolukiiruse kasvades toru ristlõikepindala vähenemisega, kasvad vedeliku Uk, järelikult Up ja/või rõhk vähenevad. 1. järeldus Bernoulli võrrandist- horisontaalses torus on voolava vedeliku rõhk seda väiksem, mida suurem on voolamise kiirus 98. Toricelli seadus- 2. järeldus Bernoulli võrandist Torricelli seadus määrab anumast ava kaudu väljavoolava vee kiiruse
tagada täielikku reovee puhastust võib suunata filtrit läbinud vee järelaeratsiooni mahutisse, viibimisajaga 20-30 min. (Biofiltratsiooni põhimõtteline skeem on toodud konspektis lk. 180) Biorootorites on täiteaineks horisontaalsele võllile kinnitatud plastkettad, mis on osaliselt uputatud reovette. Kettapaketi aeglasel pöörlemisel ketaste pinnale moodustunud biokile on vahelduvalt kontaktis õhuhapniku ja vees oleva orgaanilise reoainega. Biorootoreid kasutatakse peamiselt väikeste vooluhulkade puhul. 11. Fosfori ja lämmastiku ärastus: Fosfori ja lämmastiku kui tähtsamate toitainete eraldamine veest on kaasaegse reoveepuhastuse üks peaeesmärke. Bioloogilised meetodid, mis on reoveepuhastuses laialt levinud, võimaldavad kõrvaldada veest eeskätt orgaanilist reoainet. Puhastuses osalevad mikroorganismid vajavad paljunemiseks ja kasvuks ka toitaineid. Seetõttu seob biomass reoveest pidevalt teatud hulga fosforit ja lämmastikku ehk teisisõnu, bioloogilised meetodid
- Suurel voolukiirusel jääb biokile õhukeseks ja anaeroobset ala ei teki. - Ajapikku uhub veevool ülemäärase biomassi biokilest välja ja see tuleb peale biofiltrit kõrvaldada puhastatud veest. Biorootorites on täiteaineks horisontaalsele võllile kinnitatud plastkettad, mis on osaliselt uputatud reovette. Kettapaketi aeglasel pöörlemisel ketaste pinnale moodustunud biokile on vahelduvalt kontaktis õhuhapniku ja vees oleva orgaanilise reoainega.Kasutatakse väikeste vooluhulkade puhul. Biotiigid moodustavad erirühma reovee biopuhastite hulgas. Reovee puhastus biotiigis sarnaneb looduslikes veekogudes toimuvate isepuhastusprotsessidega. 15.Fosfori ja lämmastiku ärastus reovetest Fosfori ja lämmastiku kui tähtsamate toitainete eraldamine veest on kaasaegse reoveepuhastuse üks peaeesmärke. Bioloogilised meetodid, mis on reoveepuhastuses laialt levinud, võimaldavad kõrvaldada veest eeskätt orgaanilist reoainet
Mitmeastmeliste pumpade arendatav surve võib küündida 1000 ja enam meetrini. Sissevoolutingimuste parandamiseks ja pumba imemiskõrguse suurendamiseks on paljude mitmeastmeliste pumpade esimese astme tööratas kahepoolse sissevooluga . 1. Suuremate tõstekõrguste saamiseks ühendatakse pumba töörattad järjestikku. qüld = q , q on ühe astme tootlikkus ja püld = np , kus n on astmete arv ja p on ühe astme surve. 2. Suuremate vooluhulkade saamiseks rakendatakse pumba töörattad paralleeltööle, kus mõlemast töörattast suunatakse vesi ühisesse spiraalkambrisse. qüld = n Q ja püld = p 30 Sektsioonpumbas on kõik töörattad ühtepidi ning töörattast paiskuv vesi juhitakse järgmisse juhtaparaadi kaudu. Juhtaparaadil on töörattaga võrreldes vastassuunalised labad , mis vähendavad keeriseid töörattasse voolus. 31
Biofiltrite töötamisel maksimaalkoormusel on nende energiatarve veidi väiksem aktiivmudapuhastite energia kulust. Joon. 2.74.Biofiltratsiooni skeem. Joon. 2.75. Biorootor koos järelsetitiga. Biorootorites (joon. 2.75) on täiteaineks horisontaalsele võllile kinnitatud plastkettad, mis on osaliselt uputatud reovette. Kettapaketi aeglasel pöörlemisel ketaste pinnale moodustunud biokile on vahelduvalt kontaktis õhuhapniku ja vees oleva orgaanilise reoainega. Kasutatakse väikeste vooluhulkade puhul. Biotiigid moodustavad erirühma reovee biopuhastite hulgas. Reovee puhastus biotiigis sarnaneb looduslikes veekogudes toimuvate isepuhastusprotsessidega. + Biotiigid on lihtsa konstruktsiooniga, neid on hõlbus hooldada ning nad olid väga levinud minevikus. Kasutatakse: perioodilise reovee äravoolu puhul ning ka kämpingute, puhkelaagrite muude peamiselt soojal aastaajal töötavate asutuste reovee puhastamise kohta.
Koli index-kolibakteri rakkude arv 1 liitris uuritavas vees Koliliiter-vähim veehulk milliliitrites, milles leidub 1 kolibakteri rakk. Koliliiter =1000/koliindex Proovivõtu meetodid 1. Käsitsi 2. Automaatselt Proovid jagunevad: 1. Juhuproovid 2. Keskendatud proovid · voolu hulgaga proportsionaalsed · alg-proportsionaalsed Reostuskoormuse kontroll Vooluhulkade mõõtmine 1. veemõõtjad (rõhuline voolamine) · mehaanilised · elektrilised (induktsioon) 2. ülevoolud (rõhuta voolamine) 3. hüdroloogilised tiivikud Veekogude ja põhjavee kasutamine Inimene kasutab päevas keskmiselt 120 l vett. Eelmisel aastal kasutati Eestis kokku 1271 milj. m3 vett, millest 49 milj. m3 moodustas olmes kasutatud vett. Kõige rohkem vett kasutab soojuse ja energia tootmisega seonduv valdkond, kus
reaktiivjõud. Reaktiivhüdroturbiinides väheneb ahenevates kanalites voolava vee rõhk ja suureneb tema suhteline liikumiskiirus. Kasutatakse veel Turgo- e. diagonaalturbiine ja ristvoolu- e. Mitchell-Banki turbiine, mõlemad need turbiinid on aktiivturbiinid. Turbiini valik sõltub konkreetsetest oludest, eelkõige rõhust ja arvutuslikust vooluhulgast ning selle muutlikkusest. Iga turbiini tüüp töötab suurima efektiivsusega teatud rõhkude, vooluhulkade ja kiiruste diapasoonis. Madalrõhu väikehüdrojaamades on generaatori pöörete arv tavaliselt suurem turbiini pöörlemiskiirusest. Seetõttu toimub kiiruste sobitamine ülekannete abil. Et vähendada viimaste maksumust ja lihtsustada tehnilisi probleeme, ei soovitata ülekandesuhteid üle 3:1. See tähendab, et tüüpgeneraatori sünkroonkiiruse 1500 p/min puhul peaks turbiini projekteeritud kiirus olema üle 500 p/min. Oluliseks näitajaks on turbiinide
Koli index-kolibakteri rakkude arv 1 liitris uuritavas vees Koliliiter-vähim veehulk milliliitrites, milles leidub 1 kolibakteri rakk. Koliliiter =1000/koliindex Proovivõtu meetodid 1. Käsitsi 2. Automaatselt Proovid jagunevad: 1. Juhuproovid 2. Keskendatud proovid · voolu hulgaga proportsionaalsed · alg-proportsionaalsed Reostuskoormuse kontroll Vooluhulkade mõõtmine 1. veemõõtjad (rõhuline voolamine) · mehaanilised · elektrilised (induktsioon) 2. ülevoolud (rõhuta voolamine) 3. hüdroloogilised tiivikud Veekogude ja põhjavee kasutamine Inimene kasutab päevas keskmiselt 120 l vett. Eelmisel aastal kasutati Eestis kokku 1271 milj. m3 vett, millest 49 milj. m3 moodustas olmes kasutatud vett. Kõige rohkem vett kasutab soojuse ja energia tootmisega seonduv valdkond, kus
2.2.5 Nukkrataskompressor Enim levinud on Rooti kompressor, kus suruõhu saamiseks ei kasutata ruumala vähendamist. Rõhu tõus tekib torustikust äkiliselt tagasivoolava õhu toimel (sele 10). Sele 10 - Rooti kompressor 2.2.6 Aksiaalkompressor Antud kompressoris tekitatakse teljesuunaline õhuvool, mille tulemusena saavutatakse väljundkanalis rõhu tõus. Kiirendus toimub tiiviku telje suunas (sele 11). Antud kompressorit kasutatakse eriti suurte suruõhu vooluhulkade saamiseks. Sele 11 - Aksiaalkompressor 13 2.2.7 Radiaalkompressor Õhuvoolu tekitamine mitmeastmelises radiaalkompressoris toimub õhu juhtimise teel ühest kompressorist järgmisesse (sele 12) Sele 12 Radiaalkompressor 14 Sele 13 Erinevate kompressoritüüpide võrdlus 15 2.3 Kompressorite tootlikkuse reguleerimine
2.2.5 Nukkrataskompressor Enim levinud on Rooti kompressor, kus suruõhu saamiseks ei kasutata ruumala vähendamist. Rõhu tõus tekib torustikust äkiliselt tagasivoolava õhu toimel (sele 10). Sele 10 - Rooti kompressor 2.2.6 Aksiaalkompressor Antud kompressoris tekitatakse teljesuunaline õhuvool, mille tulemusena saavutatakse väljundkanalis rõhu tõus. Kiirendus toimub tiiviku telje suunas (sele 11). Antud kompressorit kasutatakse eriti suurte suruõhu vooluhulkade saamiseks. Sele 11 - Aksiaalkompressor 13 2.2.7 Radiaalkompressor Õhuvoolu tekitamine mitmeastmelises radiaalkompressoris toimub õhu juhtimise teel ühest kompressorist järgmisesse (sele 12) Sele 12 – Radiaalkompressor 14 Sele 13 – Erinevate kompressoritüüpide võrdlus 15 2.3 Kompressorite tootlikkuse reguleerimine
KÜSIMUSED ja vastused 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused SO2 NOx PM10 Pb benseen CO PAH x Cd x As x Ni x Hg x 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid põhiprotsesse. Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise põhimeetodeid: sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonpuhastus); sadestamine inertsijõudude, näiteks tsentrifugaaljõu toimel; filtrimine; märgpuhastus; sadestamine elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus). Tavaliselt ei saavutata heitgaasi vajalikku puhtust ühes seadmes ning seetõttu lülitatakse mitu sama või erinevat tüüpi seadet järjestikku. Gaasi puhastusaste (%-des) ühes seadmes avaldub järgmiselt: = (C1- C2) / C1 * 100, 132 kus C1 ja C2 on lisandite kontsentratsioonid gaasis (näiteks, g/m3) enne ja pärast puhastusseadet. Puhastusastme efektiivsuse mõistet saab kasutada aero...
Veejuhtme ristlõike kuju valikul taotleme seda, et ta oleks vajaliku läbilaskevõimega ja püsiv. Väiksemate kraavide ristlõige on tavaliselt trapetsikujuline. Suurema valgalaga veejuhtmetel võib see olla lisaks trapetsile ka kas ringi või parabooli segment või liitprofiil. Kõige levinum on trapetsikujuline profiil, sest seda on kõige lihtsam projekteerida, kaevata ning kontrollida kaevatud profiili õigsust. Trapetsikujulist ristlõiget ei saa kasutada suurte vooluhulkade korral, sest kraavi põhja laius tuleks võtta sügavusega võrreldes liiga suur ja ristlõige muutuks hüdrauliliselt ebasoodsaks. Ka ei ole tihti võimalik sügavust suurendada. Hüdrauliliselt ebasoodus profiil suurendab aga asjatult kaevetööde mahtu. Nendel põhjustel peetakse trapetsikujulist ristlõiget sobivaks vaid suhteliselt väikese valgalaga (kuni 50 km2) jõgede reguleerimisel. Trapetsikujulise profiili eelisteks on parem kindlustada. Paraboolse profiili korral voolu sügavuse ja
kiiresti. Elavhõbeda sisaldus kalades, kes elavad looduslikel valgaladel paiknevates veekogudes, ei erine selle metalli kontsentratsioonist kalades, kes elavad intensiivselt soometsandust praktiseeritavate alade veekogudes. Mõju vee happesusele. Üldiselt oletatakse, et metsakuivendus põhjustab veekogudes vee hapestumist. Kuid soodest väljavoolava vee happesus oleneb mitmetest asjaoludest. Näiteks kui kraavid ulatuvad mineraalpinnaseni, siis pH väärtus suureneb, peamiselt väikeste vooluhulkade korral. Kuivendamise mõju süsinikuringele. Fotosüntees on biosfääris ainus protsess, mille käigus moodustub molekulaarne hapnik. CO2 sidumine ja O2 eraldumine fotosünteesil on määrava tähtsusega atmosfääri gaasilise koostise stabiilsuse tagamisel. Fotosünteesivad organismid sünteesivad Maal süsinikule ümberarvestatult aastas ligikaudu 5*10 tonni orgaanilist ainet, milleks kulutatakse ligikaudu 2*10 tonni CO2 ja eraldatakse 13*10 tonni hapnikku (Miidla, 1984).
· jõevee kõrvalejuhtimise, nn derivatsiooni teel (derivatsioonijaamad). Derivatsiooni- jaama puhul juhitakse vesi loomulikust jõesängist kõrvale veehaarde kaudu kanalisse, mille kalle on väiksem jõesängi omast. Tänu sellele osutub kanali lõpus vee tase kõrgemaks kui jões. Vesi juhitakse jaamani survetorude abil või otse juurdevoolukanalist. Ka derivatsioonijaama juurde kuulub enamasti pais, mis tagab vooluhulkade kõikumisest sõltumatu veehaare. Hüdroelektrijaama põhisõlmedeks on pais ja jaamahoone hüdroturbiinide, generaatorite ja muude vajalike seadmete paigutamiseks, derivatsioonijaama korral ka survetorud või kanal. Pais koosneb reeglina kahest osast umb- ja ülevoolupaisust, millest viimane peab võimaldama suurvee äravoolu. Joonis 7.72 Linnamäe hüdroelektrijaam, kolme turbiini koguvõimsus 1,1 MW, toodang 6 7 GWh/a, foto AS Eesti Energia kodulehelt
põhjustab nende kvaliteedi halvenemist. 1. Päikeseenergia üldine maapinnani jõudev kogus väheneb inimese poolt põhjustatud reostuse tagajärjel. 2. Atmosfäär on ühine kogu maakeral. Reostus tahma, heitgaaside, radioaktiivse tolmu jm. mõjul. 3. Ookeanide vesi, jõed, järved tänapäeval reostunud inimtegevuse tagajärjel suuremal või vähemal määral. 4. Vee energia vooluhulkade vähenemine, tammide ja paisude ehitamine. 5. Vaade, maastik esteetilised väärtused hävivad inimtegevuse mõjul. II Ära kasutatavad A. Hoitavad, kaitstavad. Need ressursid, mille hulk sõltub inimese (võimest) võimalusest neid kaitsta. 1. Taastuvad Elavad (biootilised või dünaamilised ressursid, nende taastumine sõltub inimese oskusest nende varusid kasutada ja planeerida. Nende vale kasutamine viib nende hävimisele või kvaliteedi halvenemisele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
