laguneb. On ka niisuguseid elemente, mida saab taastada, kui juhtida neist läbi vastupidiselt suunatud vool. Niisuguseid elemente nimetatakse akumulaatoriteks ehk akudeks. 3. GALVAANIELEMENT VOOLUAHELAS Vooluahelasse ühendatakse galvaanielement nii, nagu on näidatud juuresoleval joonisel. Voolu tarbijat on siin kujutatud elektripirnina. Joonisel on sama ühendus kujutatud tingmärkide abil. Keemiline reaktsioon vooluallikas hoiab klemmide vahel põsivat pinget, nii et vooluahelas toimub pidev elektronide ringvool läbi voolutarbija ja galvaanielemendi. Voolu pidev jätkumine on võimalik ainult seetõttu, et elemendis toimuvad keemilised reaktsioonid asendavad kogu selle energia, mille tarbija ära kulutab. Pinge galvaanielemendi klemmide vahel ei ole kuigi suur, ainult 1-2 voldi piires. Et saada kõrgemat pinget, on vaja ühendada järjestikku mitu elemnti. Valem: U=U1+U2+U3.
Elektromagnetväli. Tegemist on elektromagnetilist vastastikmõju vahendava ühtse elektromagnetväljaga. Selle välja uurimise muudab keeruliseks protsesside tagasisidestatus. Tagasiside on nähtus, mille korral ühe füüsikalise suuruse muutumine põhjustab teiste suuruste selliseid muutusi, mis omakorda mõjutavad esimest suurust. Elektromagnetvälja korral on igasugune elektrivälja muutus tagasisidestatud temaga kaasneva magnetvälja muutuse kaudu. Kui laetud keha vaatleja suhtes liigub, siis muutub keha elektriväli vaatleja asukohas ning vaatleja registreerib ka magnetvälja. ui magnetvälja tekitaja (püsimagnet) vaatleja suhtes liigub, siis muutub magnetväli vaatleja asukohas ning vaatleja täheldab ka elektrivälja olemasolu. Magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Seda nimetatakse elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks. Märkigem veel, et võõrsõna indutseerima eestikeelseks vasteks ongi tek...
tõmbejõud. 12 Mille poolest on gravitatsiooniväli ja elektriväli sarnased, mille poolest erinevad? Mõlemad on mõjuväljad, võivad esineda nii ühel kui ka mitmel osakesel koos. Tugevus sõltub mõjuallika kaugusest. Raskusväljas on keha võime tööd teha seda suurem, mida kõrgemal Maa pinnast keha asub. Ka elektriväljas oleneb potentsiaal laengu asukohast. Ülesanded 1 Öeldakes, et patarei või aku on vooluallikas. Kas see tähendab, et vool tuleb patareist nagu vesi kraanist? Ei, vool ise ei voola. Liiguvad laetud osakesed. 2 Kas 100 W pirni takistus on suurem või väiksem kui 60 W pirnil? Väiksem 3 Miks ei või vooluga juhet palja käega katsuda? Kas vooluga juhe on laetud? 4 Teada on, et inimesele on ohtlik voolu toime. Miks on siis kasutusel hoiatussildid ETTEVAATUST! KÕRGE PINGE! aga mitte ETTEVAATUST! TUGEV VOOL?
telefoninumbri. Seaduslikult tegutsevate jäätmekäitlejate kohta on info Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse kodulehel (http://www.keskkonnainfo.ee/) keskkonnalubade infosüsteemis, kuid sinfot saab küsida ka maakonna keskkonnateenistustest. 1.4 Patareid ja akud ei kuulu olmeprügi hulka Patarei ja aku ühest või enamast elemendist koosnev mittetaaslaetav (patarei) või taaslaetav (aku) on vooluallikas, mis muudab keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Vanu patareisid ja akusid (patarei- ja akujäätmeid) ei tohi visata muude olmejäätmete hulka, sest tegemist on toodetega, mis võivad olla ohtlikud nii inimestele kui ka keskkonnale. Praegu kogutakse patarei- ja akujäätmeid põhiliselt omavalitsuste jäätmejaamades ja ohtlike jäätmete kogumispunktides ning üksikutes kauplustes. Alates 26. septembrist peavad aga kõik
Võimalik on ka töötamine ainult gaasiturbiiniga, juhtides temast väljuvad gaasid otse korstnasse. Aurutsükli võimalik skeem võib olla lihtne üherõhuline aurutsükkel või kompleksne kolmerõhuline vaheülekuumendusega aurutsükkel. Lõplik variandi valik sõltub tehnilis- majanduslikest teguritest, põhiliselt kütuse hinnast ja omadustest. Kütusena saab kasutada kõiki gaasiturbiinile lubatud kütuseid. 65. Mis on kütuseelement? keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat kütuse oksüdatsioonil vabaneva energia arvel. 66. Kuidas kaetakse kaugküttesüsteemides baas- ja tippkoormusi? Kaetakse energiaallikatega vastavalt nt aastaajale, Baaskoormus: Tahkekütusekatlad Prügipõletusseadmed Tööstuse heitsoojus, Elektri ja soojuse koostootmise seadmed Tippkoormus: Gaasikatlad Vedelkütusekatlad Elektrikatlad või elektrilised soojendid 68. Kuidas toimib Eesti gaasivarustus?
Ajalooline taust. Antiikajal tunti vaid üht nähtust -- hõõrdumisel kogunevat staatilist laengut. Et staatiline laeng võib koguneda vaid isolaatoritel, seostus see tol ajal tuntud elektrit mittejuhtivate ainetega -- eeskätt merevaigu, hiljem ka klaasiga. Staatilise elektri matemaatiline uurimine algas 18. sajandil, kui selgelt formuleeriti kaht tüüpi laengute olemasolu. Sama sajandi lõpu kaks tähtsat avastust -- kondensaator (Leideni purk, 1785) ja keemiline vooluallikas (Volta sammas, 1799), lõid eeldused elektri uurimiseks; tehnoloogiliste rakenduste suur hulk kindlustas uurimissuuna rahaliselt. Leideni purk, "laengukoguja", praeguste kondensaatorite eelkäija. Volta sammas, esimene reaalselt töötav vooluallikas. 1 - 1 - väline metallkest, 2 - klaaspurk, vaskketas, 2 - tsinkkketas, 3 - seesmine metallkest, 4 - elektrood, mille 3 - vildist või kalevist vaheseib, mida immutati happega. kaudu antakse "purgile" laeng
o Veeremi suuruse ja funktsionaalsuse valik (autod,) o Laadimise korraldamine o Toodete identifitseerimine Raadioside märgis e, raadio tunnus RFID- mikrokiibist ja antennist koosnev seade, kuhu on talletatud inffi saab lugeda raadiolainete ja spet. Tuvastajaga. 2 suurt gruppi: Aktiivne raadiotunnus on sisemise vooluallikaga varustatud raadiotunnus mis on pidevalt toite jõul võimeline reageerima ka väga nõrgale raadiosignaalile. Samuti võimaldab tunnusele lisatud vooluallikas, kiibil enda poolset vastust märgatavalt tugevamalt signaali k väljastada. Passiivne raadiotunnus(magav)- aktiveeruvad alles siis kui nad satuvad raadiotuvastaja levivälja. Semiaktiivsed raadiotunnused- unised : sisemise vooluallikaga varustatud raadiotunnus mis kasutab lisavõimsust keskkonnatingimuste monitoorimiseks. Lugeja poolt väljastatud signaali vastuvõtmise ning saatmise osas käitub nagu eelmine. Ladustamine: Puiduriiulid- pikad pakid Liisturiiulid
liikumine ning elektroonidevahel moodustub püsiv kaar. Kaare pinge võrdub tema põhipiirkondade pingelangude summaga: Uk = Ukat + Us + Uan = Ik , kus Uk-kaare pinge (V) Ukat-pingelang katoodpiirkonnas, Us-pingelang kaare sambas (V), Uan-pingelang anoodpiirkonnas, Ik-keevitusvool (A). Päripolaarset keevitusvoolu tahistatakse Euroopas SPDS (straight polarity direct current). Elekterkaarkeevituse vooluahel koosneb järgmistest komponentidest: vooluallikas, keevituskaablid, elektroodihoidik, elektrood, keevituskaar, keevitatavad detailid, maandus- ehk tagasivoolukaabel. Keevituselektroodid Legeerimata ja madallegeeritud teraste keevituselektroodid jaotatakse rühmadesse katte tüübi jargi. Kasutatakse pohiliselt kolme elektroodi tüüpi: rutiil-, happelised - ja aluselised elektroodid. Enamus elektroodikatteid koosneb suures osas mineraalsest komponendist ja vesiklaasist, kuid mõned tüübid võivad sisaldada 5 ..
elektroonidevahel moodustub püsiv kaar. Kaare pinge võrdub tema põhipiirkondade pingelangude summaga: Uk = Ukat + Us + Uan = Ik , kus Uk-kaare pinge (V) Ukat-pingelang katoodpiirkonnas, Us-pingelang kaare sambas (V), Uan-pingelang anoodpiirkonnas, Ik-keevitusvool (A). Päripolaarset keevitusvoolu tahistatakse Euroopas SPDS (straight polarity direct current). Elekterkaarkeevituse vooluahel koosneb järgmistest komponentidest: vooluallikas, keevituskaablid, elektroodihoidik, elektrood, keevituskaar, keevitatavad detailid, maandus- ehk tagasivoolukaabel. 1.2 Keevituselektroodid Legeerimata ja madallegeeritud teraste keevituselektroodid jaotatakse rühmadesse katte tüübi jargi. Kasutatakse pohiliselt kolme elektroodi tüüpi: rutiil-, happelised - ja aluselised elektroodid. Enamus elektroodikatteid koosneb suures osas mineraalsest komponendist ja vesiklaasist, kuid mõned tüübid võivad sisaldada 5 ..
sekundaarmähise otstel ja kui sekundmähis ühendada tarbijaga siis läbib neid vvool Suurema pingega mähisel->väiksem vool, suurem vool->vähem keerde,suurem voolutugevus. Faas-siinuse/koosinuse argument t.millises seisundis võnkuv süsteem on Elektrivool Elektrivoolu tekkimise tingimused-aines peab leiduma piisavalt vabu laengukandjaid kui ka elektrivälja olemasolu Elektromotoorjõud [V] =Av/q -on suurim pinge,mida antud vooluallikas on üldse suuteline tekitama. Määramiseks tuleb mõõta pinge voolu puudumisel.vooluallika elektromotoorjõud on vooluallikat isel.suurus. elektromotoorjõud on arvuliselt võrdne väliste jõudude tööga, mida tehakse ühikulise laengu ümberpaigutamisel kogu suletud vooluringis. =IR+Ir ->I= /R+r. Ohmi seadused vooluringi osa ja suletud vooluringi kohta- vooluringi osas on voolutugevus võrdeline pingega selle osa otstel I~U, kus I=U/R.voolutugevus ahelas on võrdeline
roostetamise vastu. Samas ei tohi korrosiooni eemaldamist ajada segi elektrokeemilise poleerimisega, mis eemaldab mõned metallikihid, et tekitada ühtlast pinda. Näiteks saab fosforhappega poleerida ka vaske, kuid mis ei eemalda ainult korrosiooni saadusi vaid ka vase kihid. Korrosioonikaitseks kasutatakse:metallipinna katmist varvi voi inaktiivse metalli kihiga;katoodkaitse metall on kontaktis aktiivsema metalliga, mis ise oksudeerub. 19. Keemilised vooluallikad. Keemiline vooluallikas on seade, milles elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks. 20. Elektrolüüs. Elektrolüüs on redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis, elektroodide pinnal elektrivoolu toimel, kus elektrienergia muundub keemiliseks energiaks! elektrokeemiline reaktsioon alalisvoolu mõjul, mis reeglina viib aine lagunemisele 21. Mis on elektrokeemia? Milleks kasutatakse elektrokeemilisi protsesse?
Lahuses on peale Na+ ja Cl- ioonide veel tühine kogus H+ ja OH- ioone. Negatiivselt laetud elektroodile liiguvad Na+ ja H+ ioonid. Positiivselt laetud elektroodile (anoodile) liiguvad Cl- ja OH- ioonid. Na+ ioonide redutseerumiseks on katoodi potentsiaal liialt suur, sest vooluallikast saadud elektronid kulutatakse H+ redutseerimiseks 2H+ + 2e H2 Anoodil toimub Cl- oksüdeerumine 2Cl- - 2 e Cl2 OH- ioonide oksüdeerumiseks pole anoodi potentsiaal piisavalt suur. Vooluallikas ei saa luua vajalikku elektronide defitsiiti, sest Cl- oksüdeerumine annab elektrone piisavalt juurde. b) CuCl2 elektrolüüs vaskelektroodidega Katoodil (sõltumata elektroodi materjalist) redutseeruvad vaskioonid Cu++ + 2e Cu Anoodil oksüdeerub vask Cu - 2e Cu++, sest Cl- iooni oksüdeerumiseks on vajalik suurem elektronide defitsiit, mida aga vase oksüdeerumise tõttu ei saa tekkida. c) NiCl2 elektrolüüs nikkelelektroodidega
negatiivse laenguga, järelikult loetakse elektronide elektrivoolu suunda ekraanilt kineskoobi suunas (sest kokkuleppeliselt on elektrivoolu suund positiivse laenguga osakeste liikumise suund). elektrivool ja magnet mõjutavad üksteist, nii et elektronid kalduvad kõrvale vastavalt parema käe reeglile, kuidas ekraanipilt täpsemalt välja peaks nägema ma ei tea. On vaja selgitada, kui pikk ja millise massiga on vaskjuhe, millest on tehtud elektromagneti mähis. Kas tulete toime, kuiteil on vooluallikas, voltmeeter, ampermeeter ja mikromeeter? ega vist... Miks on kehad elektriliselt laetud? Kehad elektriseeruvad omavahelisel kontaktil seetõttu, et laengukandjad lähevad ühelt kehalt teisele üle. Vabad laengukandjad on olulised. KVANTFÜÜSIKA Kuidas aatomeid/molekule kaalutakse? Nende inertsi kaudu Kui sagedus muutub -st 0-ni, mis juhtub siis lainepikkusega? Miks Päike kiirgab enamiku oma kiirgusest nähtavas piirkonnas? Musta keha kiirgus,
ning väiksem külmpragude tekkimise oht,Keevituskaare isereguleeruvus. MIG/MAG keevituse puudused: Ei sobi kasutamiseks välitingimustes, Keevitustraatide valik väiksem kui kaarkeevituse elektroodidel, Lühikaarkeevitamisel võib tekkida palju pritsmeid.Kaitsegaas valitakse sõltuvalt keevitatavast materjalist. MIG/MAG keevitusel kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu st. elektrood on ühendatud vooluallika plussklemmiga ja tagasivoolujuhe miinusklemmiga. Osad: Vooluallikas ja juhtimisaparatuur; Traadi etteandeseade; Gaasiseadmed Keevitamine sulava elektroodiga ehk MIG/MAG-keevitus keevitamisel kasutatakse keevitustraati. Kaarleek tekitatakse keevitustraadi ja keevitatava detaili vahele. Keevitustraat antakse etteandemehhanismi abil sulamiskiirusele vastava kiirusega kaarleegi piirkonda. Kaitsegaas võib paikneda eraldi mahutis, kus voolikute abil juhitakse see kaarleegi põlemispiirkonda või paikneda keevitustraadis. 9. TIG- ja plasmakeevitus.
57. Millega tegeleb elektrokeemia? Milleks kasutatakse elektrokeemilisi protsesse? Elektrokeemia on keemia haru, mis tegeleb spontaansete reaktsioonide arvel elektrivoolu saamisega, elektrivoolu toimel mittespontaansete reaktsioonide labiviimisega ja koige sellega seonduvaga. Elektrokeemilised meetodid voimaldavad elektriliste mootmiste pohjal jalgida keemilise reaktsiooni kulgu voi ioonide kontsentratsioone lahustes. 58. Keemilised vooluallikad. Keemiline vooluallikas on seade, milles elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks. 59. Elektrolüüs. Elektrolüüs on redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis, elektroodide pinnal elektrivoolu toimel, kus elektrienergia muundub keemiliseks energiaks! elektrokeemiline reaktsioon alalisvoolu mõjul, mis reeglina viib aine lagunemisele. 60. Mis on elektrokeemiline rakk? Millest see koosneb?
Joule-Lenz'i seadusega määratud (soojuslikule?) tööle, andes kogu tehtud töö magnetilise töö ning juhtmes eralduva soojuse summana: Voolu poolt magnetvälja abiga tehtud töö on jõumasinate (elektrimootorite) aluseks. Endastmõistetavalt on konstruktorid huvitatud, et magnetiline töö oleks võimalikult suur ning soojusena kaotsi läinud energiahulk võimalikult väike. Induktsiooni elektromotoorjõud (tuletusega) Mis juhtub aga siis, kui vooluringis puudub vooluallikas (ja järelikult ka vool), aga teda läbiv magnetvoog sellegipoolest muutub? Matemaatiliselt peab siis -st järelduma Aga võib arutleda ka teistmoodi: et kogu vooluringis tehtav töö on võrdne elektromotoorjõu ja voolutugevuse korrutisega, siis millest Matemaatiliselt jällegi korrektne. Aga mida see füüsikaliselt tähendab? Võiksime väita, et juhtme liikumise tõttu magnetväljas või mingil muul põhjusel
Joule-Lenz'i seadusega määratud (soojuslikule?) tööle, andes kogu tehtud töö magnetilise töö ning juhtmes eralduva soojuse summana: Voolu poolt magnetvälja abiga tehtud töö on jõumasinate (elektrimootorite) aluseks. Endastmõistetavalt on konstruktorid huvitatud, et magnetiline töö oleks võimalikult suur ning soojusena kaotsi läinud energiahulk võimalikult väike. Induktsiooni elektromotoorjõud (tuletusega) Mis juhtub aga siis, kui vooluringis puudub vooluallikas (ja järelikult ka vool), aga teda läbiv magnetvoog sellegipoolest muutub? Matemaatiliselt peab siis -st järelduma Aga võib arutleda ka teistmoodi: et kogu vooluringis tehtav töö on võrdne elektromotoorjõu ja voolutugevuse korrutisega, siis millest Matemaatiliselt jällegi korrektne. Aga mida see füüsikaliselt tähendab? Võiksime väita, et juhtme liikumise tõttu magnetväljas või mingil muul põhjusel
Mis on loogiline „1“? Valige üks või mitu: a. Omistamisoperatsioon b. Elektriahela katkestus c. Signaal, mis kannab mingit informatsiooni d. (Nominaalne) elektrivool ahelas Tagasiside Sinu vastus on õige. Õiged vastused on järgmised: (Nominaalne) elektrivool ahelas, Signaal, mis kannab mingit informatsiooni Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Baidi bittide arv Valige üks: a. 8 b. 65 536 c. 255 d. 16 Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: 8 Küsimus 3 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Baidi diapasoon Valige üks: a. 0 - 16 b. 0 - 220 c. 0-8 d. 0 - 255 Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: 0 - 255 Küsimus 4 Õige Hindepunkte 1....
Elektrotehnika ja elektroonika 1. Elektrivälja potentsiaal, pinge, elektromotoorjõud. Elektrivälja punkti potentsiaal on mingisse punkti paigutatud positiivse ühiklaengu q potentsiaalne energia, mis tekib, sest ta võib hakata väljajõu mõjul liikuma, mille puhul see jõud teeb tööd. Pinge – elektrivälja kehe punkti vaheline pinge on suurus, mida mõõdetakse tööga, mis kulub positiivse ühiklaenug ühest punktist teise üleviimiskeks. U=A/q Elektromoroorjõud on mitteelektrivälja mööduks; toiteallika kogupinge. Elektromotoorjõud on töö, mida teevad vooluallikas toimivad kõrvaljõud ühikulise laengu (1 C) üleviimisel. Elektromotoorjõud on võrdne potentsiaalide vahega vooluallika klemmidel välise ahela puudumisel. 2. Elektrivool: ühik, suund, valem Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine. Voolu suunaks loetakse positiivselt laetud aineosakeste suunda, ehk elektroonide liikumise vastassuunda. Üh...
23. Mis on elektrokeemia? Milleks kasutatakse elektrokeemilisi protsesse? Elektrokeemia on keemia haru, mis tegeleb spontaansete reaktsioonide arvel elektrivoolu saamisega, elektrivoolu toimel mittespontaansete reaktsioonide labiviimisega ja koige sellega seonduvaga. Elektrokeemilised meetodid voimaldavad elektriliste mootmiste pohjal jalgida keemilise reaktsiooni kulgu voi ioonide kontsentratsioone lahustes. 24. Keemilised vooluallikad. Keemiline vooluallikas on seade, milles elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks. 25. Elektrolüüs.Elektrolüüs on redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis, elektroodide pinnal elektrivoolu toimel, kus elektrienergia muundub keemiliseks energiaks! elektrokeemiline reaktsioon alalisvoolu mõjul, mis reeglina viib aine lagunemisele 26. Mis on elektrokeemiline rakk? Millest see koosneb?Elektrokeemiline
Selleks peab äravoolanud laengud mingit teist teed mööda endisele kohale tagasi viima. Neid tagasiviivaidjõude nimetatakse kõrvalisteks lõuduks. Juhte, millede potensiaalide vahet säilitatakse, nimetatakse vooluallika klemmideks.Need jaotavad vooluringi sise- ja välisosaks. Elektromotoorjõud. Selleks, et hoida juhi otstel püsivat pinget on vaja mingeid teisi jõude, mis ei ole enam elektrostaatilised vaid kõrvalised jõud. Koht, kus kõrvalised jõud tomuvad on vooluallikas. Elektromotoorjõud on kõrvaljõudude poolt tehtud töö positiivsete laengute transportimiseks elektriväljas. ε=A/q [V]. Suurust, mis on arvuliselt võrdne elektrostaatiliste ja kõrvaljõudude poolt positiivsete laengute ümberpaigutamisel tehtud tööga nim. pingelanguks e. pingeks U. U= φ1- φ2+epsilon12 =∆ φ+espilon. 11. OHMI SEADUS Vastavalt Ohmi seadusele mööda homogeenset metallijuhti kulgeva voolu tugevus (I) on võrdeline pingelanguga (U) juhil. I=U/R
definitsiooni põhjal potentsiaali kiireima kahanemise suunda, siis järeldub siit ühtlasi, et elektrivool juhis kulgeb kõrgema potentsiaaliga juhi osast madalama potentsiaaliga juhi osa suunas. Selleks, et tekitada pidevat elektrivoolu, tuleb liikunud laenguid juhis pidevalt endisele kohale tagasi viia, et säilitada juhi erinevates osades potentsiaalide erinevust. Seda on võimalik teha mingite kõrvaliste, mitteelektriliste jõudude abiga, mida tekitab vooluallikas. Mitteelektriliste jõudude töö arvel tekitatakse vooluallika ühel klemmil negatiivseta laengute ülejääk, näiteks vabade elektronide juurdetoomisega sellele klemmile. Teisel klemmil tekitatakse positiivsete laengute ülejääk, näiteks vabade elektronide eemaldamisega klemmilt. Nii tekitatakse klemmide vahel nullist erinev potentsiaalide vahe (pinge). Kui nüüd klemmid mingi juhiga ühendada, siis hakkavad vabad laengus selle tulemusel liikuma läbi
Rööp: U=const C=C1+C2+C3 I=I1+I2+I3 Laetud kondensaatori elektrivälja energia: E=CU2 / 2 U-vahelduvpinge C-kondensaatori mahtuvus. 65. Alalisvool on ajas muutumatu suunaga kestev elektrivool. Alalisvoolu suurimaks eeliseks on võimalus teda koguda ja salvestada. Patareid ja akud on ühed peamised alalisvoolu allikad. Elektromotoorjõud näitab, kui suur on kõrvaljõudude töö ühiklangu ümberpaigutamisel vooluringis. Elektromotoorjõud on suurim pinge, mida vooluallikas on üldse suuteline tekitama. E = IR+Ir [pingelaeng sise ja välisahelas] = e1+e2 = E [kõrvaljõudude põhjustatud pingetõusude summa] Alalisvoolu saamiseks peab juhi ühest otsast kandma laenguid tagasi teise otsa väljaspool juhti mitteelektrostaatiliste jõudude mõjul ehk Alalisvoolu saamiseks peab juhi ühest otsast kandma laenguid tagasi teise otsa väljaspool juhti mitteelektrostaatiliste jõudude mõjul ehk kõrvaljõudude mõjul. 66. Elektrivool metallides
vahele pinge rakendamisel tekib vool. Kui paisule rakendada lätte ja ka kanali suhtes negatiivne pinge, siis tekkiv väli surub laengukandjad (antud juhul elektronid) kanalist välja ja kanali takistus kasvab. Teatud lävepingel surutakse kõik laengukandjad kanalist välja ja kanal sulgub. 3. Diferentsiaalvõimendi OV baasil Diferentsiaalvõimendi on kahe sisendi ja kahe väljundiga alalispingevõimendi. Diferentsiaalvõimendile on iseloomulik vooluallikas ühises emitterjuhis, mis hoiab emittervoolude summa IK = IE1 + IE2 alati konstantse. 4. 2NING-EI element Väljundis on signaal 0, kui kõigis sisendites on signaal 1. 5. Lihtne DAM Digitaal-analoogmuundur on seade, mis muundab digitaalsignaali analoogsignaaliks. Tavaliselt on muundatav digitaalsignaal binaarne. Digitaal- analoogmuunduri tähtsaimad näitajad on diskreetimissagedus ja latentsus ning signaali ja müra suhe, millest lähtuvalt valitakse vajaliku operatsiooni täitmiseks
56. Millega tegeleb elektrokeemia? Milleks kasutatakse elektrokeemilisi protsesse? Elektrokeemia on keemia haru, mis tegeleb spontaansete reaktsioonide arvel elektrivoolu saamisega, elektrivoolu toimel mittespontaansete reaktsioonide labiviimisega ja koige sellega seonduvaga. Elektrokeemilised meetodid voimaldavad elektriliste mootmiste pohjal jalgida keemilise reaktsiooni kulgu voi ioonide kontsentratsioone lahustes. 57. Keemilised vooluallikad. Keemiline vooluallikas on seade, milles elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks. Keemilised vooluallikad on praktilises kasutuses olevad galvaanielemendid, mida kasutatakse elektrivoolu saamiseks. Head vooluallikat iseloomustab: - suur erimahtuvus (toodetava energiahulga ja massi või ruumala suhe) - elektromotoorjõu (klemmipinge) konstantsus vooluallika tühjenemisel - madal sisetakistus (võimaldab saada tugevat voolu) - hea säilivus
ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks. Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik äike. 3.1. Välk 18. sajandil tehti kindlaks, et äikesepilvedes ilmnev välk pole muud, kui hiiglaslik sädelahendus. Täna teatakse, et sädelahendus ilmneb, kui vooluallikas ei ole võimeline sõltumatut elektrilahendust pikema ajavahemiku vältel säilitama. Sädelahendus kestab lühiajaliselt, seda seetõttu, et lahenduse ajal toimub märgatav pinge langus. Äikese korral on umbes 3 cm diameetriga välgukanalis voolutugevus tavaliselt umbes 10 000 20 000 A, lahendus kestab mõnikümmend s. Välgu koguenergia jääb tavaliselt alla tuhande kilovatttunni. Sõltumatu elektrilahendus äikesepilve ja Maa vahel lakkab iseenesest pärast mõnda
laengu liigutamiseks tehtava tööga? (Põhjendada) 1 q φ= ∙ 4 πε ε 0 r Potentsiaal näitab tööd, mis tuleb teha, kui ühikuline laeng tuleb viia lõpmata kaugele. dA=F ∙ dR=E ∙ q 0 ∙dR dA=(−q 0 ) ∙ dφ=φ−( φ+dφ ) =q 0 ( φ−φ−dφ ) E ∙ q 0 ∙dr =−q 0 ∙ dφ −dφ E= dr 47. Mis on elektromotoorjõud ja mis on pinge, kuidas on need suurused omavahel seotud? (Põhjendada) Elektromotoorjõud (ε) on vooluallikas olevate kõrvaljõudude poolt tehtud töö ühikulise laengu ümberpaigutamiseks ühelt klemmilt teisele. Pinge näitab, kui palju tööd tuleb teha ühiklaengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise. elektrostaatilised jõud kõrvalised jõud A= ⏞ Ae + ⏞ Ak A e =( φ1−φ 2) q A k =εq A
Kuna liikumine on suhteline, siis võib ka väli juhtme suhtes liikuda. 14 Kui see juhe on vooluringi osa, siis hakkavad vabad laengukandjad juhtmes liikuma ning tekib induktsioonivool. Pinget, mis tekib magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstele siis, kui juhtmes puudub vool nimetatakse induktsiooni elektromotoorjõuks. Elektromotoorjõud on suurim pinge, mida vooluallikas on üldse suuteline tekitama. Kuna liikumine on suhteline, siis pole oluline kas juhe liigub välja suhtes või väli juhtme suhtes. Kuidas seletada pinge või voolu tekkimist meie katsetes? Magnetväljas liikumine põhjustab vabade laengukandjate nihkumist juhtmes, sarnaselt magnetvälja mõjuga vooluga juhtmele. Mida kiiremini muutub magnetväli juhtme asukohas, seda suurem pinge või vool juhtmes tekitatakse (indutseeritakse). Nähtuse avastas 1831.a. Michael Faraday.
Nagu oli juttu peatükis 11, muutub juhi osade potentsiaal tänu laengute ümberpaiknemisele. Seega saab juhis vool kesta vaid niikaua, kuni juhi erinevate osade potentsiaalid võrdsustuvad. Järelikult – et tekitada pidevat elektrivoolu, tuleb liikunud laenguid juhis pidevalt endisele kohale tagasi viia, et säilitada juhi erinevates osades potentsiaalide erinevust. Seda on võimalik teha mingite kõrvaliste, mitteelektriliste jõudude abiga, mida tekitab vooluallikas. Mitteelektriliste jõudude töö arvel tekitatakse vooluallika ühel klemmil negatiivseta laengute ülejääk, näiteks vabade elektronide juurdetoomisega sellele klemmile. Teisel 1 klemmil tekitatakse positiivsete laengute ülejääk, näiteks vabade elektronide eemaldamisega klemmilt. Nii tekitatakse klemmide vahel nullist erinev potentsiaalide vahe (pinge). Kui nüüd
8.4 Kahefaasiline asünkroonmootor 121 8.5 Alalisvoolumootor 122 8.6 Trafo 126 9 Voolu toime inimesele 129 10 Kirjandus 132 4 1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon
0 b. Jacobi galvaanielement koosneb kahest elektroodist (tsink ja vask), mis asuvad vastaval ZnSO4 ja CuSO4 lahustes. Lahuseid eraldab membraan läbi mille liiguvad SO42 ioonid. Reaktsiooni käigus läheb tsink elektroodilt lahusesse ning vask lahusest elektroodile. Antud protsess on pööratav. Selleks tuleb galvaanielemendiga liita väline vooluallikas nii, et positiivse poolusega on liidetud vask elektrood ja vooluallika negatiivse poolusega on ühendatud tsink elektrood. Galvaanielemendist voolu läbi juhtimise tulemusel taastub esialgne olukord. voolu suund V oksüdeerumine:
(oksüdatsiooniaste väheneb).Oksüdeerija on element, mis liidab elektrone (oksüdatsiooniaste väheneb).Redutseerija on element, mis loovutab elektrone (oksüdatsiooniaste suureneb). Lahusel moodustub positiivne laeng ja metallil negatiivne – seega neil moodustuvad erinevad potentsiaalid – lahuse ja metalli pinnakihtidel tekib potentsiaalide vaheline kaksikkiht. d Galvaani element – vooluallikas mis toimib oma vabaenergia arvel. (skeem 2anumat lahustega, mida ühendab soolasild, ühes tsink, teises vask, elektronide ülekandel, läheb lamp põlema. – anood | lahus | soolasild | lahus | katood +) Reaktsioon kulgeb iseenesest, elektronid liiguvad anoodilt katoodile. Anood on elektrood, millel toimub oksüdatsioonireaktsioon. Katood on elektrood, millel toimub redutseerimisreaktsioon.
Vastupidist reaktsiooni (vasktraat tsingi soola lahuses) ei toimu - järelikult on tsingil suurem võime oksüdeeruda kui vasel. 79. Galvaani elemendi toimispõhimõte. Danielli element. galvaanielemendis toimuv seal kulgevad keemilised muutused ainetes iseeneslikult protsessi tulemusena tekib elektrivool ning süsteemi vabaenergia väheneb Danielli element: 80. Kütuseelement. Kütuseelement on keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat kütuse oksüdatsioonil vabaneva energia arvel Kütuseelement toimib analoogiliselt elusorganismidele genereeritakse prootonpotentsiaal - negatiivset laengut omavatele osakestele läbimatu membraanide kasutamise teel 81. Elektrolüüs. NaCl elektrolüüsi näitel. Elektrolüüsil liiguvad anioonid anoodile, kus nad loovutavad elektrone, katioonid aga katoodile, kus nad liidavad elektrone
sõltub välisest väljatugevusest. Kasutades allolevat joonist tuletage Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Ampere’i jõu mõjul liigub juhtmelõik l asendist 1 asendisse 2 dx võrra ja tehakse tööd: dA=I∗d Φ Olgu vooluringi kogutakistus R. Tööd teeb vooluallikas ja see kulub vooluringi soojendamiseks ja Ampere’i jõu tööks: E∗I∗dt=I 2∗R∗dt + I∗d Φ|∗1 I dΦ E− dt E∗dt=I∗R∗dt+ d Φ ⇒ I = R Dimensioonide analüüsist nähtub, et [ ] [ E ]= d Φ dt
kõrvalised, “mitteelektrostaatilised” jõud, mis suudaksid vooluringis või selle mingis osas “pumbata” positiivseid laenguid madalama potentsiaaliga punktist kõrgema potentsiaaliga punkti ja sellega alal hoida voolu vooluringis. Need kõrvaljõud võivad olla keemilist päritolu nagu akudes ja vooluelementides (patareides), pööriselektriväljad, mis tekivad ajas muutuva magnetvälja mõjul (alalis- ja vahelduvvoolu generaatorites), jne. Seega elektromotoorjõud vooluallikas tekib keemilise (akud, elemendid), mehaanilise (generaatorid) vm energia toimel. 7.Archimedese seadus, hüdro- ja aerostaatika seadus: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. Vedeliku või gaasi rõhu suurenemine sügavuse kasvades põhjustab kehadele mõjuva üleslükkejõu olemasolu. Üleslükkejõud ehk Archimedese jõud mõjub igale vedelikus või gaasis paiknevale kehale.
4. AJAMITE JÕUAHELATE LÜLITUSED Kuidas ühendatakse elektrimootori mähised toiteallikaga? Lülitid, releed ja kontaktorid, programmeeritavad kontrollerid Kuidas toimub mootorite kiiruse reguleerimine? Impulss- või takistusreguleerimine? Pooljuhtmuundurite skeemid 4.1. Mootorite lihtsad käivitus- ja kaitseahelad Asünkroonmootori otselülitus toitevõrku. Suurt osa asünkroonmootoritest lülitatakse otse toitevõrku. Lülitusseadmeks võivad olla kas koormus või kaitselülitid. Sagedaste lülituste korral on lülitusseadmeks tavaliselt surunupplülititega juhitav kontaktor. Sõltuvalt vajadusest võib mootor pöörelda kas ühes suunas, või tuleb selle pöörlemissuunda muuta. Ühesuunalise pöörlemisega mootori otselülitus toitevõrku on näidatud joonisel 4.1. Mootori ja juhtnuppude toiteahelad pingestatakse lülitiga Q, milleks tavaliselt on kaitselüliti. Mootori käivitamine toimub vajutamisega surunupplülitile SK, mis sulgeb kontaktori lülitusmagneti mähis...
voolutugevus ning suur võimsuse ja massi suhe. anoodiks Pb plaadid; katoodiks PbO2, pakitud metallplaadi sisse; elektrolüüdiks H2SO4 vesilahus (~40%) anoodil: Pb + SO42- -2e- ® PbSO4 katoodil: PbO2 + 4H+ + 2SO42- + 2e- ® PbSO4 + 2H2O Pb + PbO2 + 2H2SO4 ® 2PbSO4 + 2H2O Laadimisvoolu toimel kulgevad mõlemad reaktsioonid vastassuunas. Järjestikku on tavaliselt ühendatud 6 elementi, iga elemendi emj E = 2 V, kokku 12V. Kütuseelement: keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat juurdeantava kütuse oksüdeerimisel vabaneva energia arvel. Elektrolüüdiks kuum KOH lahus, anoodiks ja katoodiks inertsed, poorsed süsinikelektroodid. 114. Elektrolüüsiahel, töötamise põhimõte, näide. Vajab reaktsiooni toimumiseks välist pingeallikat Ag elektrood on positiivne anood Cu elektrood on negatiivne katood Reaktsioon kulgeb elektrolüüsi ahelas vastupidiselt galvaanilisele ahelale 2Ag + Cu2+ = 2Ag+ + Cu 115
siooniga B, avaldub kujul FL = q v B sin , kus on nurk osakese liikumissuuna ja magnetvälja suuna vahel. Juhtmelõigule mõjuv magnetjõud, mis on määratud Ampère'i seadusega F = B I l sin , summeerub liikuvatele laengukandjatele mõjuvatest Lorentzi magnetjõududest. Elektromotoorjõud näitab kõrvaljõudude tööd positiivse ühiklaengu ühekordsel läbiviimisel kogu vooluringist. Elektromotoorjõud on suurim pinge, mida antud vooluallikas on üldse suuteline tekitama (allikapinge) ehk siis kõigi vooluringis esinevate pingete summa. Elektromagnetism käsitleb laetud osakeste mitteühtlast liikumist ning elektri- ja magnetnähtuste oma- vahelisi seoseid. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. Seda elektrivälja nimetatakse pööriselektriväljaks, kuna tema jõujooned on kinnised jooned ehk pöörised (väli on solenoidaalne)
siooniga B, avaldub kujul FL = q v B sin , kus on nurk osakese liikumissuuna ja magnetvälja suuna vahel. Juhtmelõigule mõjuv magnetjõud, mis on määratud Ampère'i seadusega F = B I l sin , summeerub liikuvatele laengukandjatele mõjuvatest Lorentzi magnetjõududest. Elektromotoorjõud näitab kõrvaljõudude tööd positiivse ühiklaengu ühekordsel läbiviimisel kogu vooluringist. Elektromotoorjõud on suurim pinge, mida antud vooluallikas on üldse suuteline tekitama (allikapinge) ehk siis kõigi vooluringis esinevate pingete summa. Elektromagnetism käsitleb laetud osakeste mitteühtlast liikumist ning elektri- ja magnetnähtuste oma- vahelisi seoseid. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. Seda elektrivälja nimetatakse pööriselektriväljaks, kuna tema jõujooned on kinnised jooned ehk pöörised (väli on solenoidaalne)
siooniga B, avaldub kujul FL = q v B sin , kus on nurk osakese liikumissuuna ja magnetvälja suuna vahel. Juhtmelõigule mõjuv magnetjõud, mis on määratud Ampère'i seadusega F = B I l sin , summeerub liikuvatele laengukandjatele mõjuvatest Lorentzi magnetjõududest. Elektromotoorjõud näitab kõrvaljõudude tööd positiivse ühiklaengu ühekordsel läbiviimisel kogu vooluringist. Elektromotoorjõud on suurim pinge, mida antud vooluallikas on üldse suuteline tekitama (allikapinge) ehk siis kõigi vooluringis esinevate pingete summa. 17 Elektromagnetism käsitleb laetud osakeste mitteühtlast liikumist ning elektri- ja magnetnähtuste oma- vahelisi seoseid. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. Seda elektrivälja nimetatakse pööriselektriväljaks, kuna tema jõujooned on kinnised jooned ehk
Tallinna Polütehnikum Energeetika õppesuund Rein Kask ELEKTRIAJAMITE JUHTIMINE Õppevahend TPT energeetika õppesuuna õpilastele Tallinn, 2007 Saateks Erialaainete õpikute ja muude õppevahendite krooniline puudus on juba palju aastaid raskendanud kutsehariduskoolide õpilastel omandada erialaseid teadmisi. Käesolev kirjatöö püüab mingilgi määral leevendada seda olukorda Tallinna Polütehnikumi energeetika õppesuuna õpilastele sellise õppeaine kui ,,Elektriajamite juhtimine" õppimisel. Elektriajamid on üheks põhiliseks elektritarvitite liigiks ja neid kasutatakse laialdaselt kõikides eluvaldkondades. On selge, et tulevased elektriala spetsialistid peavad neid hästi tundma ja oskama neid ka juhtida. Elektriajamite juhtimine ongi valdkonnaks, mida käsitleb käesolev õppevahend. Selle koostamisel on autor lähtunud põhimõttest selgitada probleeme nii põhjalikult kui vajalik ja nii napilt kui võimalik ...
Mehaanika Mehaaniline liikumine ühtlane sirgjooneline liikumine - Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul trajektooriks on sirge ja keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes on võrdsed teepikkused. ühtlaselt muutuv liikumine - Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra. taustsüsteem - Taustsüsteem on mingi taustkehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. teepikkus - Trajektoor, mille keha läbib teatud ajavahemiku jooksul. nihe - Sirglõik, mis ühendab keha liikumise algusasukohta lõppasukohaga. hetkkiirus Keha kiirus teatud ajahetkel. kiirendus Näitab kui palju muutub kiirus ajaühikus. liikumise suhtelisus Keha liikumine sõltub taustsüsteemi valikust. Ei ole olemas absoluutselt liikumatut taustsüsteemi. Seega mehaaniline liikumine on alati suhteline. liikumisvõrrand Võrrand, mis kirje...
Joonis 3.11. Alaldi tööpõhimõte [9] 3.8.2. Transistor Transistor (transistor) on elektrilise signaaliga juhitav pooljuhtlüliti. Transistor juhib elektrit elektrilise signaali rakendamisel Gate´le (G) vaid siis, kui pinge kollektoril (C) on kõrgem kui emitteril (E). Joonis 3.12 on toodud üks pooljuhtlüliti- IGBT transistor. Transistori kollektori (C) klemmile on ühendatud vooluallikas ning emitteri klemmile (E) koormus. Et transistor hakkaks voolu juhtima juhitakse tema Gate klemmile (G) kontrolleri poolt madala võimsusega elektriline signaal. Signaali kadumisel läheb seade üle kinnisesse olekusse. Sellised lülitid on võimelised juhtima väga suuri voolusid (kuni 1000 A) ning töötama kõrgetel pingetel (üle 1000 V) väga kõrgetel sagedustel (tavaliselt 1- 20kHz). Transistorid on leidnud laialdast kasutamist sagedusmuundurites kasutatavates vaheldites.
pingevaheldis toiteallikaga rööpselt suure mahtuvusega kondensaator, mis hoiab sisendpinge konstantse. Pingevaheldi lülitid koostatakse täielikult juhitavatest pooljuhtseadistest (transistorid, GTO-türistorid või MCT-türistorid). Juhul kui nõutakse kahesuunalist voolu, ühendatakse lülititega rööpselt vabavoolu dioodid ehk tagasitoite dioodid. Vooluvaheldi (CSI-current source inverter) on vastavalt nõutavate parameetritega (voolu suurus, sagedus ja faasinihkenurk) vooluallikas. Reeglina ühendatakse vooluvaheldis toiteallikaga jadamisi drossel, mis hoiab sisendvoolu konstantse. Vooluvaheldi pooljuhtlülitid muudavad perioodiliselt väljundvoolu suunda ning koormuse näivtakistus on väga väike. Seega vastab vooluvaheldi väljundpinge kuju koormusvoolu poolt põhjustatud pingelangu kujule. Us, Is VT1 VD2 Us + VT1 VD1
Nende lineaarset sõltuvust kasutatakse optronites. Eritüüpi valgusdioodid võivad olla konstruktiivselt erinevalt kujundatud. Mini- maalne töövool on tavaliselt 2...5 mA, suurim lubatav vool ei ületa tavaliselt 30 mA. Valmistatakse ka mitmevärvilise kiirgusega valgusdioode, kus ühisesse kesta on paigutatud kaks või enam erineva kiirgusvärviga dioodi. Sellise dioodi kiirguse värvus sõltub sellest, millise anoodiga vooluallikas ühendatakse. 10.2. Valgusdioodindikaatorid Valgusdioodindikaatorid (LED-display) on valgusdioodide baasil valmistatavad maatriks- või segmentelemendid, mis võimaldavad nähtavaks teha sümboleid (tähti, numbreid või muid märke), mida nimetatakse tärkideks. Nähtavaks tehtavate tärkide kujundamiseks kasutatakse helenduvaid triip- või punktelemente, millest igaüks kujutab endast üht valgusdioodi. Sõltuvalt indikaatori tüübist kasutatakse 7 kuni 35 elementi ehk segmenti
Valgusdioodi poolt kiiratav valgusvoog on võrdeline teda läbiva vooluga. Nende lineaarset sõltuvust kasutatakse optronites. Eritüüpi valgusdioodid võivad olla konstruktiivselt erinevalt kujundatud Minimaalne töövool on tavaliselt 2...5 mA, suurim lubatav vool ei ületa tavaliselt 30 mA. Valmistatakse ka mitmevärvilise kiirgusega valgusdioode, kus ühisesse kesta on paigutatud kaks või enam erineva kiirgusvärviga dioodi. Sellise dioodi kiirguse värvus sõltub sellest, millise anoodiga vooluallikas ühendatakse. Lähitulevikus hakatakse valgusdioode laialdaselt kasutama valgustuseks ,kuna nende valgusandlikkus (kasutegur) on hõõglampidest kuus korda suurem. 2.8. Valgusdioodindikaatorid (LED-display) 18 Valgusdioodindikaatorid on valgusdioodide baasil valmistatavad maatriks- või segmentelemendid, mis võimaldavad nähtavaks teha sümboleid (tähti, numbreid või muid märke), mida nimetatakse tärkideks. Nähtavaks tehtavate tärkide kujundamiseks
Valgusdioodi poolt kiiratav valgusvoog on võrdeline teda läbiva vooluga. Nende lineaarset sõltuvust kasutatakse optronites. Eritüüpi valgusdioodid võivad olla konstruktiivselt erinevalt kujundatud Minimaalne töövool on tavaliselt 2...5 mA, suurim lubatav vool ei ületa tavaliselt 30 mA. Valmistatakse ka mitmevärvilise kiirgusega valgusdioode, kus ühisesse kesta on paigutatud kaks või enam erineva kiirgusvärviga dioodi. Sellise dioodi kiirguse värvus sõltub sellest, millise anoodiga vooluallikas ühendatakse. Lähitulevikus hakatakse valgusdioode laialdaselt kasutama valgustuseks ,kuna nende valgusandlikkus (kasutegur) on hõõglampidest kuus korda suurem. 2.8. Valgusdioodindikaatorid (LED-display) Valgusdioodindikaatorid on valgusdioodide baasil valmistatavad maatriks- või segmentelemendid, mis võimaldavad nähtavaks teha sümboleid (tähti, numbreid või muid märke), mida nimetatakse tärkideks. Nähtavaks tehtavate tärkide kujundamiseks kasutatakse helenduvaid triip- või
Kuid valgust saab muuta vahetult ka elektrienergiaks. Selle muutuse aluseks on sisefotoefekt, mis seisneb elektroni vabastamises pooljuhi aatomist (keemilisest sidemest) valguse toimel. Tekkinud elektron on vaba ja saab pooljuhis liikuda (difundeeruda). Samuti saab liikuda ka tekkinud auk. Selline vabade laengukandjate tekkimine vähendab pooljuhi elektritakistust. Kui sellise liikumise tulemusena eralduks elektronid ühte pooljuhi piirkonda ja augud teise, oleks meil vooluallikas olemas. Ühe pooljuhtmaterjali korral pole see võimalik. Küll aga kahe erinevat tüüpi juhtivusega pooljuhi ( n ja p tüüpi) kontakti korral. Sel juhul tekib kahe erineva juhtivusega pooljuhi kontakti piirkond, mis takistab vabade laengukandjate liikumist ühest pooljuhist teise . Seda piirkonda nimetatakse tõkkekihiks. Kui näiteks n-pooljuhti valgustada, siis tekivad selles vabad elektronid ja augud. Läbi tõkkekihi saavad minna ainult augud. Elektronid
36), kus teise juhtme ülesannet täidab kere, s. o. sõiduki omavahel ühendatud metallosad. Seejuures on vooluallikatel kerega ühendatud miinusTM ELEKTRISEADMED klemm (varem plussklemm). Mootorrataste ja motorollerite peamine vooluallikas on Üldteatmeid. Mootorratta, motorolleri ja mopeedi elektri- generaator, mis toidab mootori töötamisel kõiki voolutar- seadmed rühmitatakse sõltuvalt nende ülesandest järg- viteid. Aku on keemiline abivooluallikas, mis salvestab miselt: osa generaatori elektrienergiast ja toidab tarviteid voo
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
