1.Mida uurib füüsika ? Füüsika on loodusteadus , mis uurib füüsikalise nähtusi ja kehade omadusi. 2. Mis on keha? Keha on mis tahes uuritav objekt N: vooluallikas, energiaallikas. 3. Mis on nähtus? Nähtus on igasugune muutus(protsess)looduses. N: Liikumine, soojenemine Sulamine. 4. Milleks kasutatakse füüsikalise suurusi? Füüsikaline suurus võetakse kasutusele füüsikalise nähtuse või keha omadusi täpseks iseloomustuseks. Iga füüsikaline suurus on mõõdetav. N: Kiirus aeg, jõud . 5. Mis on mõõtmine? Mõõtmine on füüsikaline suurus võrdlemine tema ühikuga. 6. Mis on optika?
4§ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON 18. induktsioonivoolusuund Seni vaatlesime ajas muutumatuid elektri ja magnetvälju. Ajas muutuv magnetväli tekitab elektrivälja ja ajas muutuv elektriväli tekitab magnetvälja. Elektromagnetiline induktsioon on elektrivoolu tekkimine suletud juhtme keerus, kui see paikneb ajaliselt muutuvas magnetväljas. Mida kiiremini muutub magnetvälja jõujoonte arv, seda suurem on tekkinud voolutugevus. Magnetvälja jõujoonte arvu muutumise põhjus ei ole oluline. See võib muutuda näiteks voolutugevuse muutumise tõttu väljatekitavas juhis või kontuuri liikumise tõttu mittehomogeenses magnetväljas, kus üleminekul ühest ruumipunktist teise jõujoonte tihedus muutub. Joonis 1.Vaatleme katset. Teravikul võib vabalt pöörelda varras, mille otstesse on kinnitatud 2 alumiiniumrõngas. Ühes neist on pilu. Piluga rõnga ja magneti vahel vastastikmõju ei teki, sest pilu tõttu ei teki rõngas induktsioonivoolu. Magneti lähendamisel ...
Ühik mm2 / m või SI-s m Nullise eritakistusega aineid nim. ülijuhtideks. Selline olukord saabub väga madalal temperatuuril mõni kraad Kelvinit. Voolu võimsusVõimsus näitan ühes ajaühikus voolu poolt sooritatud tööd. N = UI Ühikuks W Joule - Lenzi seadusKatseliselt saadud seadus, mis annab voolu toimel juhis eraldunud soojushulga. Q = I2 Rt Kinnine ahel vooluallikast, tarbijatest, ühendusjuhtmetest ja abiseadmetest (lülitid jne) Vooluallikas on seade, mis mitteelektriliste jõudude toimel tekitab ja säilitab juhis elektrivälja. Elektromotoorjõud on suurus, mis näitab ,kui suurt tööd tehakse ühikulise laengu nihutamiseks suvalisest vooluringi punktist läbi kogu vooluringi sinna punkti tagasi Ühik V. SisetakistusVooluallika sisemine takistus, mille ületamisel. teevad kõrvaljõud ( keemilised, mehaanilised jne,) tööd Ohmi s
21. Mida näitab potentsiaal? Kui suur on vaadeldavas punktis potentsiaalne energia ühe kuloni kohta. 22. Mida näitab Lorentzi jõud? Lorentzi jõud näitab magnetväljas liikuvale laetud kehale mõjuvat jõudu. 23. Millest sõltub magnetväljas liikuva juhtme otstel tekkiva pinge suurus? Kiirusest, juhtme pikkusest ja induktsioonist. 24. Mis on elektromotoorjõud ja mida näitab? Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada. See näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev positiivne ühiklaeng läbi kogu ringi samasse punkti tagasi. 25. Faraday seadus. Induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. 26. Mida näitab elektrijõu tugevus? Kui suur on kehade vastastikmõju. 27. Mida näitavad induktiivsus ja mahtuvus? Kuidas seotud elektri- ja magnetvälja energiatega?
Mis on jadaühendus? Voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. 8. Mis on rööpühendus? Elektriseadmete ühendusviis, mille puhul kõigile tarbijatele on rakendatud sama tugev voolu pinge. 9. Millega mõõdetakse voolutugevust ja pinget? Kuidas ühendatakse volt- ja ampermeeter vooluringi? Volt- ja ampermeetriga. Ampermeeter jadamisi, voltmeeter rööbiti. 10. Elektromotoorjõud? Maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas suudab tekitada ja näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud. 11. Mis on sisetakistus? Vooluallika takistus. 12. Elektrivoolu töö ja võimsus. Kuidas arvutad ja mida näitab? Elektrivoolu võimsus näitab, kui palju tööd teeb elektrivool ajaühikus. N=A/t, A=UIt, N=UI 13. Joule’i – Lenzi seadus? Elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhitakistusega ja voolukestvusega. 14. Kirjelda elektrivoolu vedelikes.
viimiseks ühest punktist teise. 21. Mida näitab potentsiaal? Kui suur on vaadeldavas punktis potentsiaalne energia ühe kuloni kohta. 22. Mida näitab Lorentzi jõud? Lorentzi jõud näitab magnetväljas liikuvale laetud kehale mõjuvat jõudu. 23. Millest sõltub magnetväljas liikuva juhtme otstel tekkiva pinge suurus? Kiirusest, juhtme pikkusest ja induktsioonist. 24. Mis on elektromotoorjõud ja mida näitab? Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada. See näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev positiivne ühiklaeng läbi kogu ringi samasse punkti tagasi. 25. Faraday seadus. Induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. 26. Mida näitab elektrijõu tugevus? Kui suur on kehade vastastikmõju. 27. Mida näitavad induktiivsus ja mahtuvus? Kuidas seotud elektri- ja magnetvälja energiatega?
,,Jäätmeseaduse" §25 lõikes 3 punktis on patarei ning aku määratletud järgmiselt: patarei ja aku ühest või enamast elemendist koosnev mittetaaslaetav (patarei) või taaslaetav (aku) vooluallikas, mis muudab keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Vastavalt ,,Jäätmeseaduse" §25 lõike 2 punkti 1 kohaselt on patareid ja akud probleemooted, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Patarei ja aku tootja on isik, kes müügiviisist sõltumata kas valmistab patareisid ja akusid või veab neid Eestisse sisse majandus- ja kutsetegevusena. Patarei ja aku tootja on jäätmeseaduse kohaselt ka nende elektri- ja elektroonikaseadmete ning mootorsõidukite, millele ei laiene tootjavastutus, valmistaja või maaletooja, kui nendes seadmetes või sõidukites on patarei või aku turule laskmise ajal sees. Kantav patarei või aku on patarei, nööpe...
Laose majandus on vähearenenud, ta kuulub maailma vaeseimate riikide hulka. SKT elaniku kohta on kõigest 1800 usd. Pärast iseseisvumist 1953. aastal puhkesid sõjad, mis kestsid vahedega 20 aastat ning laostasid riigi majanduse. Alles 1986 aastal hakkas SKT tõusma. Riigi elanike peamine tuluallikas on põllumajandus, väisabi saadakse rahalises vääringus ligi 250 mil. usa dollarit aastas. Laoses toodetakse 1.4 mrd kWh elektrienergiat, millest 25% müüakse Taisse (Tai oluline vooluallikas, Laose oluline ekspordiartikel), 95% elektrist toodetakse veejõujaamades. Väheses koguses kaevandatakse erinevaid mineraale ja maake, väliskompanid teevad naftauuringuid. Suuri tööstusettevõtteid Laoses pole, keskmisi on vähe, valdavad on väikeettevõtted ja käsitöökojad. Peamine toidukultuur on riis, vähem ka teised köögiviljad (mais, sibul, kartul jt). Kasvatatakse ka kohvipuud ja tubakat ning puuvilla, ka apelsini- ja mandariinipuid.
Klass: 9a Tallinn 2006 Sisukord Sissejuhatus 3 Elektri avastamine 4 Kehade elektriseerumine. Elektrilaeng. 4 Elektriseeritud keha vaststikumõju. Kahte liiki laengud. 5 Benjamin Franklin füüsik 6 Esimene vooluallikas 7 Tähtsamad tegelased elektri ajaloos 9 Kokkuvõtteks Kuidas teaduses saadakse uusi teadmisi 12 2 Sissejuhatus Elektril on oluline osa meie igapäevaelus. Paljud meie toimingud ja tegevused on seotud elektriga ning selle kasutamine tundub niivõrd loomulik, et elektri olemasolu
puhtas vees avades veidi hapnikku ventiili et vesi ei satuks põletisse,kanaleid puhastatakse puidust tiku või vasktraadiga,keevitaja tööriietus peab teda kaitsma keevitus pritsmete eest,silmi kaitstakse kaitseprillidega. Kaar keevitus Kaar keevitamisel sulab metall kaar leegi soojuse toimel,sulametall kandub elektroodilt tilkadena 20-30 tilka sekundis,elektroodi otsast sulanud metallist jõuab kohale 90-95% ülejäänud osa aurustub või pritsib laiali kaar keevituse vooluallikas peab tagama kaare kerge süttimise ja kaare püsiva põlemise selleks on vaja 25-40 voldist pinget,pinge seostub kaare pikkusega.Kaar keevitusel töötab vooluallikas 3- reziimil 1.tühikäigul 2. tööreziimil mil keevitus vool võib olla mitmesuguse tugevusega 3.lühisreziimil kaare lühenemisel peab pinge vähenema ja lühenemise korral muutuma peaaegu nulliks.Kaar keevitus toimub kas vahelduv AC või alalis vooluga DC ökonoomsem on keevitada
1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa-
1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa-
1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa-
happeline keskkond. Hüdrolüüs on neutralisatsioonireaktsiooni pöördreaktsioon, mille tasakaal on nihutatud neutralisatsioonireaktsiooni suunas. Oksüdeerumine elektronide loovutamise protsess (o-a suureneb) Redutseerumine elektronide liitmise protsess (o-a väheneb) Oksüdeerija element, mis liidab elektrone (o-a väheneb) Redutseerija element, mis loovutab elektrone (o-a suureneb) Keemiline vooluallikas ehk galvaanielement Redoksreaktsiooni redutseerumis- ja oksüdeerumisprotsessid ruumiliselt eraldamine ning elektronide suunamine redutseerijalt oksüdeerijale mööda juhet.(Analoogiline tööpõhimõte on akudel ja patareidel) Korrosioon metalli hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Korrodeerub aktiivsem metall. Korrosiooni soodustavad ka happeline keskkond, kokkupuude soolalahusega, kõrgemtemperatuur, kontakt vooluallika positiivse poolusega.
Pinnas Joonis 7.2. Maandamise põhimõte. 1 - maandusjuht, 2 – maanduselektroodid. TÖÖ KÄIK I OSA: Isolatsioonitakistuse mõõtmine Elektrijuhtmestiku, mootori mähiste, trafode ja teiste seadmete isolatsioonitakistuse mõõtmiseks kasutatakse megerit e megaoommeetrit. Megeriga mõõtmisel lülitatakse seadmel pinge eelnevalt välja. Megeri vooluallikas on generaator, mida käitatakse ajami käsivändalt. Generaatoriga järjestikku ühendatud logomeetrilise pingemõõturi skaalad gradueeritakse kilo- ja megaoomides. Megeri korrasolekut kontrollitakse enne mõõtmist vända pööramisega kiirusega kuni 2 pööret sekundis. Et megeri klemmid on lahtised, siis mõlemas mõõtepiirkonnas (k ja M) peab osuti näitama skaala lõppu, kuna takistus on lõpmatult suur.
parema käe ümber pooli sõrmedega voolu suunas, näitab kõrvalesirutatud pöial magnetvälja suunda pooli sees. 3.Vahelduvvoolu võimsuskolmnurk; Võimsustegur Võimsusnurgast nähtub, et cos=P/S. Suurust cos nim. võimsusteguriks, sest ta näitab mitmendiku osa toiteallika näivvõimsusest saab tarviti kasutada aktiivvõimsusena. ÜLESANNE: H=30A/m r=15cm=0,15m I=? I=H*2r=30*2*3,14*0,15=28,26A 14.1 Alalisvoolu töö, kasutegur Pannes suletud vooluringis elektrilaenud liikuma, teeb vooluallikas tööd A=QU; U=IR, I=U/R A= 1*s(vattsekund)=1J(dzaul). Praktikas kasutatakse elektrienergia mõõtmiseks süsteemivälist ühikut kilovatt-tund (k *h) 1k h=3600000 *s Toiteallika kogutöö A1=EJt ning ta kasutegur = A2/A1=UJt/EJt=U/E 2.Elektomagneetiline jõud Vool tekitab juhtme ümber teise magnetvälja, mille suuna määrab kruvijuhis. Juhtmest on vasakul olevad magnetväljad vastassuunalised ja tõmbuvad, paremal poolel olevad samasuunalised ja tõukuvad
takistust. Takistide jadaühendus: Takistite jadamis ühendamisel võrdub kogutakistus nende takistuste summaga. Takistite rööpühendus: Takistite rööbiti ühendamisel võrdub kogutakistuse pöördväärtus nende takistuste pöördväärtuste summaga. Vooluring koosneb vooluallikast, tarvititest, lülititest ja neid ühendatavatest juhtmetest. Sageli on vooluringis ka kaitse. Vooluallikas on seadeldis mehaanilise, soojusliku, keemilise sideme või valguseenergia muundamiseks elektrienergiaks. Vooluallika sisetaksitus iseloomustab jõude, mis vooluallika sees takistavad laengukandjate suunatud liikumist. Vooluallika sisetaksitus on vooluallika enda takistus. Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas suudab tekitada. Elektromotoorjõud näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud, et toimetada ühiklaeng läbi kogu vooluringi.
Elektromagnetism Gümnaasiumi lõpetaja teab mõisteid: elektrilaeng, elektrilaengute vaheline jõud, elektrivool, elektrivälja tugevus ja potentsiaal, töö elektriväljas, elektronvolt, pinge, elektrimahtuvus, plaatkondensaator, voolutugevus, vooluallika elektromotoorjõud, elektritakistus, magnetinduktsioon, väljade superpositsiooniprintsiip, elektrivoolu töö ja võimsus, Ohm'i seadus, aine eritakistus, juhtide jada- ja rööpühendus, vooluring, vooluallikas, vooluallika sisetakistus, elektromotoorjõud, elektromagnetiline induktsioon, pööriselektriväli, magnetvoog, pooli induktiivsus, võnkering, elektromagnetvõnkumine, vahelduvvool, vahelduvvooluvõrk, faas ja neutraal, vahelduvvoolu võimsus, voolutugevuse ja pinge efektiivväärtused. oskab kasutada: seoseid: 8 q1 q 2 F
elementaarlaenguga. Ampermeeter on seade voolutugevuse mõõtmiseks. Ampermeeter ühendatakse vooluahelasse jadamisi. Reeglina on ampermeetri takistus vooluahela takistusest tunduvalt väiksem, mistõttu ta ei muuda märgatavalt voolutugevust vooluahelas. Vooluallikas ehk elektrivooluallikas ehk toiteallikas on seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks. Vooluallikas teeb tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektrivooluringis. Vooluallikas on seade, mis tekitab vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. Vooluringi moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti(d). Vahelduvvoolu korral esineb kolme liiki elektritakistust: aktiivtakistus (r), induktiivtakistus (XL) ja mahtuvustakistus (XC). Takistuseks ehk elektritakistuseks nimetatakse juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. Elektritakistuse mõõtühik SI-süsteemis on oom
kiiresti.Lahenduse levikuga kaasneb lööklaine,mille põhjustab sädekanali suurest voolust tulenev soojuse eraldumine ja rõhu järsk kasv.Sädelahenduse leiab aset nii homogeensetes väljades plaatelektroodide vahel kui ka mittehomogeensetes väljades.Lahendusekanalit tuugev vool tekitab välisahelas pingelangu,mis tingib elektrodidele rakendatud pinge suure alanemise,ning lahendus kustub.Kui lahenduse kustumiseke järgneb pinge taastumine elektroodidel,siis lahendus kordub.Juhul,kui vooluallikas on piisavalt võimas ja suudab kindlustada tugeva voolu kulgemise kestvamalt ,siis süttib kaarlahendus. Sädelahenduse esmaseks staadiumiks on stiimerlahendus.Lääbilöögipinge (sädelahenduse lävepinge ) saabumise järel jõuab läbilöögieelne striimer (primaarstrimeer) katoodini ning moodustab juhtiv kanal.Striimeri pea jõdmisel katoodi lähedusse kasvab välja tugevus striimeri pea ja katoodi vahel.Põhiline pingelang leiab aset striimeri pea ja katoodi vahel,sest
3) Mittejuhid – dielektrikud ehk isolaatorid, sisaldavad väga vahe või üldse polevabu laengukandjaid (kumm, plastmass jne). 9. Mida näitab voolutugevus (VÜT)? Voolutugevuse ühikuks on üks amper. [ 1C = 1 A·1s ; 1e = 1,6·10-19 C ] q= It 10. Kuloni seadus (V.T). Kui voolutugevus juhis on üks amper, siis läbib ühe sekundi jooksul juhi ristlõiget laeng suurusega üks kulon. Järelikult 1C = 1 A·1s. Maksimaalset laengut, mille vooluallikas suudab vooluringist läbi viia, nimetatakse sageli vooluallika mahutavuseks (mitte mahtuvuseks!) ja teda mõõdetakse amper-tundides. Kui voolutugevus juhis on üks amper, siis läbib ühe tunni jooksul juhi ristlõiget laeng üks amper-tund (1 A·h). Kuna ühes tunnis on 3600 sekundit, siis 1 A·h = 1 A·3600 s = 3600 C. 11. Millega tegeleb elektrostaatika? Homogeense välja E-vektor on kogu vaadeldavas ruumis ühesuguse pikkuse ja suunaga ning välja
4 GHz Nuppe: 11 Hiire tüüp: GamingOpticalWireless Tundlikus: 250-2500 dpi Toide: 2 AA patareid Vastuvõtja liides: USB · Hind 69 (,, Datagate ") 15 Kõrvaklapid mikrofoniga Razer ManO'War 7.1 Channel Headset Ühendus: juhtmevaba Ühendus: USB 2.0 Tööraadius: 12 m Töösagedus: 2,4 GHz Kaal: 375 g Heli: 7.1 ruumiline heli Tundlikkus klapid: 112 dB ±3 dB Tundlikkus mikrofon: -38 dB ±3 dB Vooluallikas: integreeritud liitiumaku Aku kestvus: kuni 7 päeva · Hind 198 (,, ONOFF ") 16 Veebikaamera Logitech HD Webcam C930e Resolutsioon: 1920 x 1080p FullHD Digitaalne zoom: 4x Min protsessor: 2.4GHz Intel® Core 2 Duo Min RAM: 2048 MB Kahepoolne stereomikrofon Mõõtmed: 9.4 cm x 4.33 cm x 7.1 cm Kaal:162 g · Hind 125 (,, Ordi ") 17 Operatsioonisüsteem/tarkvara
[4] (Joonis 2) 4 2.Elektrontahhümeeter Nüüdisaegne elektrontahhümeeter ehk totaaljaam on integreeritud süsteem, mis koosneb elektronteodoliidist, elektroopilisest kaugusmõõturist, mikroprotsessorist ja salvestist. Lisaseadmetena kuuluvad komplekti prisma, statiiv, prismasau, treeger, vooluallikas aku või patarei, termomeeter, baromeeter jm. Selline instrument võimaldab peale kauguste määrata ka horisontaal – ja kaldenurki, kõrguskasve ning koordinaate ja lahendada teisigi geodeetilisi ülesandeid. [8,lk 217] Elektrontahhümeetreid kui universaalseid tööjaamu kasutatakse laialdaselt geodeetiliste tihendus- ja mõõdistamisvõrkude rajamisel, katastrimõõdistamistel, topograafilistel mõõdistamistel, trasside ja muude ehitiste rajamisel. 2.1 Ühemehe-tahhümeeter
FÜÜSIKA TRAFO TÖÖPÕHIMÕTE Trafo tootab elektromagnetilise induktsiooni alusel. Koosneb kahest mähisest ja raudsüdamikust. Mähiseid nimetatalse primaarbooliks ja sekundaarbooliks. Trafo alandab kõrgepingeliinidest tulnud pinget,et seda kodus kasutada saaks PILET1 1. Mis on alalisvool Alalisvool- vool,mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Võrgust sõltumatu vooluallikas, suund plussilt miinusele. Ohmi seadus I=U/R 2)Vahelduvvoolu võimsus ja töö. Efektiivne võimsus, efektiivne pinge ja efektiivne voolutugevus. Vahelduvvoolu võimsus ja töö- N(võimsus)=U(pinge)*I(voolutugevus) P(töö)=I2*R. Voolusuund muutub perioodiliselt. Pinget ja võimsust saab mõõta transformaatoriga. Tööd saab arvutada samade valemite abil, mis alalisvoolulgi, ainult voolutugevuse ja pinge püsiväärtuste asemel tuleb valemitesse panna nende suuruste efektiivväärtused
algebralise summaga: U 1 2 Kui ahela osa on homogeene (ei sisalda vooluallikaid), siis toodud valemist järeldub, et pinge temal on võrdne potensiaalide vahede summaga ahela elementidel. Kuna tasakaalulises seisundis (alalisvoolu ahelas) potensiaalide vahe saab takisti otstel olla ainult juhul, kui takistis on vool, siis voolu puudumisel pinge hargnemata ahela osal on võrdne temas leiduvate elektromotoorjõudude algebralise summaga. Seega, kui vooluallikas ei ole koormatud , on pinge temal võrdne elektromotoorjõuga. Elektromotoorjõu definitsioonist on teada, et laengu q läbiviimisel kogu vooluringist tehakse töö: A q Järelikult vooluallika koguvõimsus A q 2 N I t t Rr Samal ajal tarbial eraldunud võimsus ehk nn. kasulik võimsus 2R N 1 IU I 2 R
1/R = 1/R1 + 1/R2 + … (kui on 2 takistit, siis R = R1* R2 / R1 + R2) U= U1=U2= …. const I = I1 + I2 … 9. Ohmi seadus - voolutugevus on võrdeline pinge (U) ja pöördvõrdeline takistusega I=U/R ühik: volt (V) 10. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta - voolutugevus on võrdeline elektromotoorjõuga (E) ja pöördvõrdeline kogu takistusega I= E/ R + r => r = E/I -R 12 Elektromotoorjõud ( ühik: volt) - max pinge, mida vooluallikas suudab tekitada, näitab kui suure töö teevad kõrvaljõud, et ühikuline laeng viia läbi kogu vooluringi 13 Sisetakistus (r) - vooluallika enda takistus 14. Elektrivoolu töö - vooluringis elektrienergia teisteks energialiikideks muundumise mõõt (soojuse tootmiseks) A = U*I*t Võimsus (N) (ühik vatt (W) -näitab töö tegemise kiirust ja palju tööd tehakse ajaühikus
Koguvoolu leidmiseks kasutan Ohmi seadust. E1 I ´= R1 + R2 + R3 + R4 + R5 18 I `= 1 + 36 +12 + 5 +11 I´ = 0.2769 A Nüüd eeldame vooluallikas J1 vool ei võrdu nulliga ja kõikide teiste toiteallikate omad võrduvad. Lihtsustan elektroskeemi. R1 R2 2 1 36 6 1 J1 1 A
elektroonidevahel moodustub püsiv kaar. Kaare pinge võrdub tema põhipiirkondade pingelangude summaga: Uk = Ukat + Us + Uan = Ik , kus Uk-kaare pinge (V) Ukat-pingelang katoodpiirkonnas, Us-pingelang kaare sambas (V), Uan- pingelang anoodpiirkonnas, Ik-keevitusvool (A). Päripolaarset keevitusvoolu tahistatakse Euroopas SPDS (straight polarity direct current). Elekterkaarkeevituse vooluahel koosneb järgmistest komponentidest: vooluallikas, 4 keevituskaablid, elektroodihoidik, elektrood, keevituskaar, keevitatavad detailid, maandus- ehk tagasivoolukaabel. 5 2.1 Kaarkeevituse seadmed Käsikaarkeevitusel kasutataav vooluallikas peab andma madala pingega (15-50 V) voolu tugevusega 15-500A. Tal peab olema
neutraalne keskkond- pH=7 = tugev alus + tugev hape redoksreaktsioonid- on reaktsioonid, mille käigus muutub elementide oksüdatsiooniaste. Alati korraga redutseerumine ja oksüdeerumine. Oksüdeerumine = elektronide loovutamise protsess. (o.a suureneb) redutseerumine= elektronide liitmise protsesse (o.a väheneb) oksüdeerija- element, mis liidab elektrone. ( o.a väheb) redutseerija- element , mis loovutab elektrone (o.a suureneb) galvaani element= keemiline vooluallikas. Aktiivsem metall (ZN)loovutab elektrone ja läheb ioonidena lahusesse.: Zn 2 e = Zn2+ ANOOD( - ). Lahuses olevad vähem aktiivse metalli ioonid liidavad elektrone ja sadestuvad plaadile = KATOOD ( + ) korrosioon- on metalli hävimine ümbritseva keskkonna mõjual. Korrosioon põhjustab metallide üleminek püsivamasse seisundisse. Keemiline korrosioon- seisneb metallide otseses reageerimises ümbritsevas keskkonnas oleva ainega. Nt: O2ga
I= U/R 10. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta ! + ül Voolutugevus on võrdeline EMJ ja pöördvõrdeline kogutakistusega I= / (R+r) 11. Millega mõõdetakse voolutugevust ja pinget ? kuidas ühend. vooluringi ? Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga ja see on ühendatud vooluringi jadamisi. Pinget mõõdetakse voltmeetriga ja see on ühendatud vooluringi rööbiti. 12. MIs on ja mida näitab Elektromotoorjõud ? Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida vooluallikas suudab tekitada. Näitab kui palju tööd tuleb teha ühikulise laengu viimiseks läbi kogu vooluringi. 13. Mis on sisetakistus ? Sisetakistus on vooluallika iseenda takistus. 14. Elektrivoolu töö ja võimsus ? kuidas arvutad ja mida näitab ? Elektrivoolu töö näitab, kui palju elektrienergiat muundub teiseks energialiikideks. Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega
elektritakistuse ja ristlõikepindala korrutise ning juhi pikkuse suhtega ja näitab, kui suur on ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga juhi elektritakistus 0°C juures. Takistite jada ja rööp ühendus Jada I1 = I2 = In Rööp I = I1 + I2 +In U = U1 + U2 + Un U1 = U2 = Un 1 1 1 1 R = R 1 + R2 + R n = + + R R1 R2 Rn Vooluring on jadamisi ühendatud vooluallikas ja tarbija, aga ka mitmed muud elemendid, nagu lüliti ja mõõteriistad. Vooluallikas on seade, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Nii nagu raskusjõud võrdsustab veetasemeid, nii võrdsustab elektriline jõud juhtide potentsiaale. Vooluallika sees hoiavad pinget ehk ,,tasemete vahet" mitteelektrilised nn kõrvaljõud, mis teevad seal vajalikku tööd. Vooluallika sisetakistus r iseloomustab jõude, mis takistavad vooluallika sees laengukandjate suunatud liikumist
kütteseadme või elektrilambi korral N=I²R või N=U²/R Elektrienergiat mõõdetakse kilovatt-tundides. 1kWh on ühe tunni jooksul teisteks energialiikideks muunduv elektrienergia seadmes, mis parajasti arendab võimsust 1 kilovatt. 1kWh=3600000 J Vooluallikas on seade, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Elektromotoorjõud näitab kõrvaljõudude tööd positiivse ühiklaengu ühekordsel läbiviimisel kogu vooluringist. See on suurim pinge, mida antud vooluallikas on üldse suuteline tekitama. Valem: =A /q Ohmi seadus kogu vooluringi kohta väidab, et voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogutakistusega. Valem: I=/(R+r) (r- vooluallika sisetakistus) Vooluallika sisetakistus r iseloomustab jõude, mis takistavad vooluallika sees laengukandjate suunatud liikumist. Lühis: R=0 ; Tühijooks: R= Magnetväli Püsimagnet on ka elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha.
tavaliselt millivoltides. Redokspotentsiaali standardväärtuseks loetakse kokkuleppeliselt standardvesinikelektroodi väärtust, mis võrdsustatakse väärtusega 0,00 mV. Seetõttu mingi ühendi redokspotentsiaal on suhteline väärtus võrdlus standardvesinikelektroodiga. 12 Keemilised vooluallikad. Keemiline vooluallikas on seade, milles elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks. Kütuseelement. Kütuseelement on keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat juurdeantava kütuse oksüdeerimisel vabaneva energia arvel. Niisugust energiamuundurit võib käsitada kui galvaanielementi, mille elektrokeemilise reaktsiooni jaoks tarvilik aine ei paikne lõpliku kogusena elemendi sees, vaid seda antakse väljastpoolt pidevalt juurde
m Vooluring - see on omavahel sobivalt ühendatud seadmed, ühendusjuhtmed. Voolu tekkimiseks on vajalikud 2 tingimust: - potentsiaalide vahe allika ja -suletud vooluringi olemasolu R0 U R + E - Vooluallika emj. (E) on potentsiaalide vahe mis tekib energia muundamise käigus vooluallikas: - akudes, patareides - keemilise protsessi tulemusena - generaatorites - mehaanilise energia muundamisel elektrienergiaks - päikesepatareides - valgusenergia muundamisel el. energiaks mõõtühik: volt [V] Vooluallika klemmipinge on alati allika sisemise pingelangu võrra väiksem elektromotoorjõust. E = U + U 0 e. U = E - U 0 (2-3)
********* Gümnaasium Keemilised Vooluallikad REFERAAT Koostaja (J. Ja M.) Xb klass ******** 2007 1 SISSEJUHATUS Keemilised vooluallikad saadavad meid kõikjal. Kes ei oleks siis näinud telekapuldi patareid või autoakut? Nagu inimenegi vajavad ju kõik elektriseadmed energiat. Nõnda põhinevad keemilistel vooluallikatel just kaasaskantavad elektritarbijad meie äratuskellade kui ka kasvõi pleierite toitesüsteemid. Kuid missuguseid süsteeme nimetatakse keemilisteks vooluallikateks, millised on nende head ja halvad küljed ning kuidas need leiavad kasutust meie igapäevaelus, Sellest ma referaadis räägingi. 2 1. KEEMILISED VOOLUALLIKAD Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonide kulgemisel vabaneva energia arvel. Elektrienergia saamiseks kulut...
Jadaühenduse korral on konstantne voolutugevus. Rööpühenduse korral on konstantne pinge. I= U/R Voolutugevus= pinge/ sisetakistusega 6. Millega mõõdetakse voolutugevust ja pinget? Kuidas need vooluringi ühendatakse? Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga ning see ühendatakse vooluringi jadamisi ning pinget mõõdetakse voltmeetriga ning see ühendatakse vooluringi rööbiti. 7. Mis on elektromotoorjõud? Mida näitab? Emj on maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab takistada. See näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev positiivne üksiklaeng läbi kogu ringi samasse punkti tagasi. Mõõdetakse voltides. 8. Mis on sisetakistus? Sisetakistus on vooluringi enda takistus. 9. Ohmiseadus kogu vooluringi kohta+ selle kohta ülesanded. Ohmiseadus kogu vooluringi kohta väidab, et voolutugevus ahelas on võrdeline emj- ga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega
Elektrivooluks metallides nimetatakse vabade elektronide suunatud liikumist. Vabade elektronide suunatud liikumine metallis on vastupidine elektrivoolu kokkuleppelisele suunale. Elektrivooluks elektrolüüdi vesilahuses nimetatakse ioonide suunatud liikumist. Eliktrivooluga kaasnevaid nähtusi nimetatakse voolu toimeteks. 2. Elektromotoorjõud- on töö, mida teevad vooluallikas toimivad kõrvaljõud ühikulise laengu (1 C) üleviimisel. Elektromotoorjõud- on võrdne pingeallika klemmipingega juhul, kui pingeallikas ei ole ühendatud vooluringi. U, V 1V pinge, mille puhul tehakse laengu 1C ümberpaigutamisel tööd 1J. emj allikad: aku, generaator, foto- ja termoelement Mõõdetakse voltmeetriga 3. Elektritakistus- juhtme omadus takistada laengu liikumist mõõtühik SI-süsteemis on oom. R võrdub (roo*l) : S
U pinge voltides (V) R takistus oomides () · Elektrivoolutööks nimetatakse tarbija otstel oelva pinge tarbijat läbiva voolutugevuse ja aja korrutis. Elektrivoolu töö väljendub mehaanilises töös soojusenergia eraldumises. A= JtU · Võimsus on töö tegemise kiirus. N=UI Elektivoolu võimsus on pinge ja elektrivoolu tugevuse korrutis. Tähis N (W) · Elektrimotoorjõud on kõrval jõudude poolt vooluallikas laengute ümber saavutamiseks tehtud töö ja laengu suuruse suhe. Ak = q · Ohmi seadus kogu vooluahela kohta: voolutugevuse kogu vooluahela on võrdeline vooluallika elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogu vooluahela takistusega. J= / R+r , milles J voolutugevus (A) vooluallika emj (V) R vooluahela välistakistus ( ) r vooluallika sisetakistus ( )
Keemilised vooluallikad SISSEJUHATUS Keemilised vooluallikad saadavad meid kõikjal. Kes ei oleks siis näinud telekapuldi patareid või autoakut? Nagu inimenegi vajavad ju kõik elektriseadmed energiat. Nõnda põhinevad keemilistel vooluallikatel just kaasaskantavad elektritarbijad – meie äratuskellade kui ka kasvõi pleierite toitesüsteemid. Kuid missuguseid süsteeme nimetatakse keemilisteks vooluallikateks, millised on nende head ja halvad küljed ning kuidas need leiavad kasutust meie igapäevaelus, sellest antud referaat räägibki. 1. KEEMILISED VOOLUALLIKAD Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonide kulgemisel vabaneva energia arvel. Elektrienergia saamiseks kulutatakse elektrokeemiliselt aktiivseid aineid – aineid, mis astuvad redoksreaktsioonidesse elektroodidel, liites või loovutades seejuures elektrone. (Karik, Palm, Past, 1981:209) Põhimõtteliselt võiks keemilise vooluallikana kasutada ...
Tuleb katkestada kontakt kannatanu ja vooluallika vahel, lülitades välja peakilbi või voolumõõtja, kui nendeni on võimalik jõuda. Kui seda ei ole võimalik teha, tuleb võtta pistik välja või juhe lahti tõmmata. Kui juhtme, pistikupesa või peakilbini ei ulatuta tuleb seista enesekaitseks mõnel kuival isoleermaterjalil ning kasutades mingit puust eset näiteks põrandaharja, tuleb lükata kannatanu jäsemed vooluallikast eemale või vooluallikas tõmmata kannatanust eemale. Kui puitesemega ei ole võimalik kontakti katkestada, tuleb painutada köis ümber kannatanu pahkluude või rindkere, hoides kannatanut puutumast ja tõmmates teda vooluallikast eemale. Äärmise vajaduse korral tuleb tirida kannatanu vabaks ükskõik millise vabalt rippuva kuiva rõivatüki abil, kuid seda tuleks teha vaid viimasel võimalusel, sest kannatanu võib veel elus olla. 3. ESMAABI ELEKTRITRAUMA KORRAL
Kõrvaljõud liigutavad laenguid elektrijõududele vastupidises suunas, hoides potentsiaalide vahe jäävana Seadet, kus toimub laengute üleviimine kõrgemale potentsiaalile, nimetatakse vooluallikaks ja selle seadme poolt ühiklaengu üleviimisel tehtud tööd tema elektromotoorjõuks Elektromotoorjõud (emj) on töö, mida teevad kõrvaljõud ühikulise laengu (1 C) üleviimisel Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada allikapinge Ohm'i seadus kogu vooluringi kohta(valemid,skeem) Ohm'I seadus suletud ahela (kogu vooluringi) kohta: Kirchoff'i reeglid(valem ja joonis) Esimene reegel: Hargnemispunktides voolude summa on null, kusjuures sisenevad voolud loetakse positiivseteks, väljuvad voolud negatiivseteks e. summaarne vool hargnemispunktis on null. Teine reegel: Kinnises kontuuris elektromotoorjõudude summa võrdub
MÕISTED 1. Alkaan- süsivesinik, mille süsinikahel koosneb ainult tertraeedrilistest süsinikest R 2. Isomeerid- ühesuguse koostise, kuid erineva struktuuriga ained 3. Hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega 4. Hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega 5. Halogeenühend- ühend, kus halogeeni (Cl, F, Br, I) aatomid on vahetult seotud süsiniku aatomiga. sinik on asendatud halogeeniga 6. Alkohol- nõrgad happed, kus süsinikuühendi molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud hüdroksüülrühmaga OH 7. Vesinikside- side, mille moodustavad positiivse osalaenguga vesiniku aatom mittemetallide (F, O, N) vaba elektronpaariga (ja negatiivse osalaenguga) aatomiga. Mida rohkem vesinik sidemeid seda paremini lahustub ja seda kõrgem on sulamis- ja keemis temperatuur 8. Eeter- orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R 9. Amiin- ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline ...
3.2.2. Ohmi seadus vooluringi osa kohta. Elektritakistus. R V A Joonisel on kujutatud takisti R, milleks võib olla mingi elektritarviti. Elektriskeemis (joonisel) , kui ei ole vaja näidata mingi seadme enda tingtähist, võib selle asemel näidata takisti tingtähis, milleks on külgedega 3 x 10 ristkülik. Vooluringi on takistiga jadamisi lülitatud vooluallikas, mis koosneb antud skemil kolmest elemendist. Elektriskeemis on veel jadamisi lülitatud ampermeeter A, mis mõõdab voolutugevust ahelas ja takistiga rööbiti voltmeeter V, mis mõõdab pinget (õigemini pingelangust ) takistis. Kui teostada mõõtmisi, siis olenemata, milline on vooluallika klemmipinge on voltmeetri ja ampermeetri näitude suhe (voltmeetri näit jagada ampermeetri näiduga) ühe takisti jaoks on alati üks ja seesama ehk jääv suurus. U/I = const
1. El.ajamite juht.põhimõtted-Jaguneb: 1.Klassikalised juht.meetodid(Põhinevad tag.sidel ja vea järgi juhtimisel ja saab kirjeldada lineaarsete diferentsiaal võrranditega) 2. Moodsad juht.meetodid- põhinevad süsteemi oleku-ruumil ja olekumuutujatel. Võimaldab süsteemi juht. optimaalselt ja adaptiivselt. 3.Intellektuaalsed juht. meetodid- põhinevad hägusloogikal ja eksperthinnan- gutel. Rakendataxe iseseisvalt või lisaabinõuna juhul kui on tegemist juht.objekti või tema töökeskkonna olulise määramatusega. 2. El.ajamite juht.põhimõisted, juht.süsteemide liigitus ja ül.-Kõiki süst.liig. sõltuvalt tag.side olemasolust avatud ja suletud süst. Juht.obj.olekuid kirj.n- mõõtmelises oleku-ruumis. Pidevale olekule vastab olekuruumis kujutis-punkt, mille asend olekuruumis on määr.n-olekuga X sõltuvalt muutujate väärtustest võib obj.kuj.punkt sattuda olekuruumi eri piirkondadesse millele vastava...
voolutugevus ahelas on võrdeline emj-ga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega. E VALEM: I= R +r 11.Millega mõõdetakse voolutugevust ja pinget? Kuidas ühend. vooluringi?- Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga ning see ühendatakse vooluringi jadamisi ning pinget mõõdetakse voltmeetriga ning see ühendatakse vooluringi rööbiti. 12.MIs on ja mida näitab elektromotoorjõud?- Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada. Elektromotoorjõud näitab, kui suurt tööd teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev positiivne Ak ühiklaeng läbi kogu ringi samasse punkti tagasi.VALEM: = q 13.Mis on sisetakistus?- Sisetakistus on elektrienergia allika iseenda takistus laengukandjate liikumisele ehk elektrivoolule. Sisetakistus on määratav allika sisepingelangu ja koormusvoolu jagatisena. 14
voolutugevus ahelas on võrdeline emj-ga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega. E VALEM: I= R +r 11.Millega mõõdetakse voolutugevust ja pinget? Kuidas ühend. vooluringi?- Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga ning see ühendatakse vooluringi jadamisi ning pinget mõõdetakse voltmeetriga ning see ühendatakse vooluringi rööbiti. 12.MIs on ja mida näitab elektromotoorjõud?- Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada. Elektromotoorjõud näitab, kui suur töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev positiivne ühiklaeng läbi kogu ringi samasse punkti tagasi.VALEM: Ak ἐ= q 13.Mis on sisetakistus?- Sisetakistuseks nimetatakse vooluallika enda takistus. 14.Elektrivoolu töö ja võimsus? Kuidas arvutad ja mida näitab?- Elektrivoolu tööd mõõdetakse džaulides ja võimsust vattides.
m Takistite jadaühendusel kogutakistus R = R1 + R2 + R3 + ... + Rn võrdub üksikute takistuste summaga. 1 1 1 1 1 Takistite rööpühendusel kogutakistuse pöördväärtus R = R + R + R + ... + R võrdub üksikute 1 2 3 n takistuste pöördväärtuste summaga. Vooluring on jadamisi ühendatud vooluallikas ja tarbija, aga ka mitmed muud elemendid, nagu lüliti ja mõõteriistad. Vooluallikas on seade, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Nii nagu raskusjõud võrdsustab veetasemeid, nii võrdsustab elektriline jõud juhtide potentsiaale. Vooluallika sees hoiavad pinget ehk ,,tasemete vahet" mitteelektrilised nn kõrvaljõud, mis teevad seal vajalikku tööd. Vooluallika sisetakistus r iseloomustab jõude, mis takistavad vooluallika sees laengukandjate suunatud liikumist
m Takistite jadaühendusel kogutakistus R = R1 + R2 + R3 + ... + Rn võrdub üksikute takistuste summaga. 1 1 1 1 1 Takistite rööpühendusel kogutakistuse pöördväärtus R = R + R + R + ... + R võrdub üksikute 1 2 3 n takistuste pöördväärtuste summaga. Vooluring on jadamisi ühendatud vooluallikas ja tarbija, aga ka mitmed muud elemendid, nagu lüliti ja mõõteriistad. Vooluallikas on seade, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Nii nagu raskusjõud võrdsustab veetasemeid, nii võrdsustab elektriline jõud juhtide potentsiaale. Vooluallika sees hoiavad pinget ehk ,,tasemete vahet" mitteelektrilised nn kõrvaljõud, mis teevad seal vajalikku tööd. Vooluallika sisetakistus r iseloomustab jõude, mis takistavad vooluallika sees laengukandjate suunatud liikumist
Tähis-Wp, ü-J. Wp=qEd vahelise nurga vahelise siinuse korrutisega. F=Bqvsin I-juhet läbiv homogeenses materjalis väiksem väljatugevusest vaakumis, isel aine Elektromotoorj:kõrvalj töö ühiklangu ümberpaigutamisel vooluringis. voolutugevus B-magnetinduktsioon l-juhtmelõigu pikkus -nurk voolu polariseerumisvõimet. =Eo/E; E - elektrivälja tugevus dielektrikus E o - Elektromotoorj suurim pinge, mida vooluallikas on üldse suuteline suuna ja B vektori vahel q-laeng v-kiirus. elektrivälja tugevus vaakumis tekitama. E = IR+Ir [pingelaeng sise ja välisahelas] = e 1+e2 = E Mehaaniline töö:keha liigub mingi j mõjul. A kirjeldab tehtavat pingutust Sirgliikumise hetkkiirus:kehakiirus teatud ajahetkel. Hetkkiirus
Õlitussüsteem koosneb: õlivann, õlivõttur, õlipump, õlifilter, õlikanalid ja täiteava. Jahutussüsteemi ülesandeks on üleliigse soojuse ärajuhtimine välisõhku ja mootori hoidmine töötemperatuuril. Jahutussüsteem koosneb: ventillator, radiooator, veepump, termostaat, lõdvikud, jahutussärk, salongi radikas. Süütesüsteemid ülesandeks on teha madalpingest kõrgepinge, juhtida see küünalde kaudu silindritesse ja süüdata silindrites töösegu. Süütesüsteem koosneb: vooluallikas aku või generaator, madalpinge juhtmed, süütepool, kõrgepinge juhtmed, süüteküünlad ja katkesti jaotur. Mootori blokk Kõik mootori silindrid olenematta nende asetus viisist on ühendatud üheks detailiks, mida nimetatakse mootori blokiks. Mootori blokk on mootori aluseks, kuhu kinnitatakse kõik mootori detailid. Blokid valatakse kas hall-malmist või alumiinium sulamist. Mootori blokk valatakse tervikuna koos karteriga. Karteris pöörleb väntvõll, karteri liite pinda on puuritud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
