Keevitamine Heinar Einla Keevitus, keevitamine kahele või enamale detailile kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Keevitustehnoloogia tehnika ala, mis käsitleb keevitusprotsesse kui toodete valmistamist detailidest või pooltoodetest. 80% tootmiskeevitus, 205 remondikeevitus Keevitustehnoloogia hõlmab: a) keevitustoodete projekteerimist, tugevusarvutusi, kvaliteedi tasemete määramist b) keevitusprotsesse, seadmeid, mehhaniseerimist c) keevitusmetallurgiat, põhi- ja lisamaterjalide sobivust, keevitatatavust d) kvaliteedi tagamist, järelevalvet, kontrolli, personali pädevust jm. e) töökeskkonda, eralduvaid gaase, kiirgust, müra, ergonoomikat jm. Keevituse sooritustehnika ehk keevitustehnika keevitaja konkreetnekäeline tegevus keevisõmbluse keevitamisel Keevitusprotsess konkreetne keevitusviis, mida eristatakse kasutatava energialiigi järgi Põhimetall ehk põhimaterjal keevitatav meta...
Keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia muundub elektrienergiaks keemilistes vooluallikates (aku, patarei). Soojusallika siseenergia muundub elektrienergiaks termoelemendis (kaks eri metalli või sulam). Mehaaniline energia muundub elektrienergiaks elektrivoolugeneraatoris (majapidamine, tootmine, transport). Valgusenergia muundub elektrienergiaks fotoelemendis (päikesepatarei). Aku mahutavust mõõdetakse ampertundides (1A x h). Vooluringi moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti(d). Pinget mõõdetakse voltmeetriga. Ohmi seadus: voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. Takistust saab mõõta oommetriga. Kõikides jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega. Pinge iseloomustab elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas. Meie kodudes on osa valgusteid kohtkindlad (elektripliit, pesumasin) ja teised teisaldatavad (tolmuimeja, valgusti, raadio).
U OHMI SEADUS I= R Pinges iseloomustab vooluallikat. TAKISTUS R = 1 (oom) Takisti on kindla väärtusega takistus Reostaat on muudetava väärtusega takistus Millest takistus tuleb, millest sõltub? ( ROO)l R= S Poolelektrikutes ja dielektrikus takistus väheneb temperatuuri tõustes Elektrimõõte riistad on Galvanomeetrid Ideaalse ampermeetri takistus on 0 Vooluringil on lüliti, vooluallikas, tarbija ja juhtmed. Galvanomeetri pannakse juurde rööbiti takisti ehk sunt Ideaalse voltmeetri takistus on lõpmatu Mis on elektrivoolu toime? Elektrivoolu 1 toime on soojuslik ALATI TEKIB SOOJUS!! Pliidiraua sees on juhtmed Elektrivoolu 1 toime on valguslik erand. Elektrivoolu 1 toime on magnetiline tekib magnetilised omadused Elektrivoolu 1 toime on Keemiline alumiiniumi toodetakse elektrivoolu abil Elektrivoolu töö A = U*I*t A = I2Rt jaul lensi seadus A = kWh
Täitsime puhvrikambrid jooksupuhvriga (0,25 M TRIS, 1,92 M glütsiin, 0,1% SDS, pH 8,3), eemaldasime ettevaatlikult kammi ning pesime moodustunud geelitaskutest välja polümeriseerumata geelilahuse jäägid (kasutades jooksupuhvrit ja süstalt). Forees 1. Kandsime ettevalmistatud valguproove ettevaatlikult geelitaskutesse (20 l). Protokollisime, millisesse taskusse, millise proovi kandsid. 2. Asetasin foreesivannile kaasi, ühendasime juhtmed vooluallikaga ning lülitasime vooluallikas sisse (pinge 180V, voolutugevus 30 mA). NB! Täida elektriaparaatidega töö ohutuseeskirjasid! 3. Foreesi viiakse läbi üldjuhul niikaua, kuni markerina kasutatav broomfenoolsinine on geeli lõpuni jõudnud (tavaliselt ~1 tund 180 V juures). Elektroforeesi kulgu tuleb jälgida ning tuleb veenduda, et geel üle ei kuumeneks (alanda pinget 150V-ni). 4. Lülitasime foreesiaparaat elektrivõrgust välja, kogu puhvrivannidest puhver kokku ja valasime tagasi
6. Kuidas ühendame voltmeetrit vooluringi? Voltmeetr ühendatakse uuritava objektiga rööbiti. 7. Takistuse sõnastus, ühik, tähis. Takistuseks ehk elektritakistuseks nim. juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. Ühik ja tähis R 8. Mis nähtus on ülijuhtivus, millal esineb? Ülijuhtivus on füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks. Kui näiteks tekitada ülijuhtivas rõngas elektrivool ja seejärel vooluallikas eemaldada, siis jääb voolutugevus kuitahes pikaks ajaks muutumatuks. 9. JouleLenzi seaduse sõnastus ja valem. Ühikud ja tähised. Joule'iLenzi seadus on füüsikaseadus: elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojus võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Valem Q = I²Rt = IUt = U²t / R ; ühikud q soojuskulk( ) ; I voolutugevus( ) ;R juhi takistus( ) ; T aeg(s) ; 10. Millest sõltub töö suurus? Töö valem, ühikud ja tähised.
keskmiselt ajaühikus. 10.Mis on trafo ja kirjelda selle ehitust, kus kasutatakse ja miks? Trafo on seade pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Trafosid kasutatakse elektrienergia ülekandel. 11. Mis on võnkering ja kirjelda seal toimuvat? Võnkeringiks nimetatakse süsteeme, kus võngesagedus on määratud. Võnkering sisaldab alati induktiivpooli ja kondensaatorit. Et võnkering tööle hakkaks tuleb kondensaator laadida alalisvool allika abil. Peale seda vooluallikas ühendatakse võnkeringist lahti. Kogu võnkeringi energia moodustub kondensaatoris olevast elektriväljaenergiast. Kondensaator hakkab ümber laadima läbi induktiivpooli. Kui voolutugevus on maksimaalne, siis kogu energia on üle läinud induktiivpoole magnetväljaenergiaks. Kui kondensaatori plaadid on ümber laadunud, siis voolutugevus on null ja kogu energia on üle läinud kondensaatori elektrivälja energiaks. 12. Mis on omavõnkesagedus?
2019 Tallinn 2019 1. Töö eesmärk. Määrata vooluga juhtmele mõjuv jõud magnetväljas ja uurida selle jõu sõltuvust voolust Ja voolujuhtme pikkusest. 2. Töövahendid. a) Kangkaal Pasco mudel SF- 8608 b) Eri pikkusega voolu juhtmed : SF40 1,2 cm SF37 2,2 cm SF39 3,2 cm SF38 4,2 cm SF41 6,4 cm SF42 8,4 cm c) Magnetite pakett d) AC/DC vooluallikas Pasco mudel SF- 9584. e) Teslameeter, 4060.50 3. Töö teoreetilised alused. Vooluga juhtmele, kui me asetame selle magnetvälja, hakkab mõjuma vastavalt Amper´I seadusele jõud, mida on võimalik arvutada allpool toodud valemiga Fm = B·I·L·sin (1) kus: Fm - vooluga juhtmele mõjuv jõud magnetväljas ( N ) B - magnetvälja induktsioon ( T ) I - voolutugevus läbi juhtme ( A )
MIG/MAG-keevitus e. sulava elektroodiga kaarkeevitus kaitsegaasis, TIG-keevitus e. sulamatu elektroodiga kaarkeevitus kaitsegaasis, kaarkeevitus räbustis, elekter-räbukeevitus e. räbukeevitus, plasmakeevitus. , . Elektroodkeevitamine Elektroodkeevitamine kuulub rahvusvahelise liigituse järgi ilma kaitsegaasita kaarkeevitusmeetodite rühma. Elektroodkeevituse (Joon. 1) vooluringi moodustavad: vooluallikas, keevitusjuhe, elektroodihoidjas olev elektrood, kaarleek, keevitatav detail ja kinnitusklambriga keevitatava detaili külge kinnitatud tagasivoolujuhe Keevitamisel tekitatakse kaarlahendus elektroodihoidikusse (Joon. 2) kinnitatud elektroodi otsa ja keevitatava detaili vahel. Tekkiv kaarleek on väga kõrge temperatuuriga ja sulatab keevituspiirkonnas liidetavate detailide servi aga ka lisametalli (elektroodi). Sulametall
Voolutugevus on tuletis aja järgi. dt Voolusuund on positiivselt laetud osakeste suund. Alalisvool Igas ajaühikus läbib juhi ristlõiget võrdne laeng. Elektromotoorjõud (Emj on põhjus, mis tekitab ja säilitab vooluringis elektrivoolu.) Suurust, mis on võrdne pos. Ühiklaengu kohta tuleva kõrvalmõjudega nim. emj.-ks. A ε= Kõrvalmõjusi tekitab ja säilitab vooluallikas. q (Emj on arvuliselt võrdne suletud vooluringi kõigi osade pingelanguste summaga) Elektrivool metallides Metallid omavad kindlat kristallvõre, mille sõlmedes asuvad positiivselt laetud ioonid. Nende vahel ruumis asetsevad vabad (oma aatomiga mitte seotud) elektronid. Nad liiguvad kaootiliselt kuid, kui ühendada suletud vooluringi, siis tuleb juurde ka suunatud liikumine. Kui ioon saab kin. energiat(el. Põrkub iooniga), siis ta hakkab võnkuma
R=1/G tähis R ühik: (oom) I=U/R I-voolavavee kiirus/hulk: U-pumba poolt rakendatud tõuge ; kraanivee voolamine R-kraani kruvi poolt põhjustatud piirang valgusallikas ampermeeter( voolutugevuse mõõtja) voltmeeter( pingemõõtja) kondensaator takisti (suure takistusega seade) reostaat (muudetav takistusega tarbija) lüliti vooluallikas Jadaühendus: Ikogu= I1= I2= I3=... Rööpühendus:Ikogu= I1+ I2+ I3... Ukogu= U1+ U2+ U3+... Ukogu=U1=U2=U3=... Rkogu=R1+R2+R3+... Rkogu=(1/R1+1/R2+1/R3...)-¹ Ampermeeter mõõdab voolutugevust. On väikese takistusega. Alati paigaldatakse vooluringi jadamisi seadmega, mille voolutugevust soovitakse määrata. Voltmeeter mõõdab pinget. Voltmeeter on ülisuure takistusega. Alati
Voltmeetri enda takistus peab olema suurem kui mõõdetava seadme takistus. Voltmeeter mõõdab pinget takisti mõlemal klemmil ning näitab nende omavahelist suuruste vahet. Voltmeetris on pinge mõõtmiseks paigutatud takistus jadamisi galvanomeetriga Ohmmeeter: mõõtevahend takistuse mõõtmiseks, väga harva kasutatakse, sest takistus sõltub töö ajast ja temperatuurist ,seetõttu ei tarbija takistust mõõtes ei saa me tema reaalset tulemust. Ohmmeetri sees paikneb tema isiklik vooluallikas, mis arvutab Ohmi seaduse põhimõttel juhtmes oleva voolutugevuse ja seejärel takistuse Tester ehk universaalmõõteriist- saab mõõta voolutugevust, pinget, takistus ja vahel mahtuvust ja vahel transistorite võimekust, nii alalis kui ka vahelduvvoolu. Testris seatakse sõltuvalt meie soovist galvanomeeter takistiga sobivasse asendisse.
KORDAMISKÜSIMUSED 10. klass – KONTROLLTÖÖ nr 5 1. Metallide korrosioon? Kuidas kaitsta metalle korrosiooni eest? 2. Mis on keemiline korrosioon? 3. Metallide saamine maagist? Kirjelda raua tootmist. 4. Keemilised vooluallikad. Nimeta neid ja kuidas need töötavad? 5. Elektrolüüs. Kuidas toimub elektrolüüs? 6. Leelis- ja leelismuldmetallid. Nende keemilised omadused. Nende ühendite kasutamine igapäevaelus (kus ja milleks). Nende metallide ühenditega keemiliste reaktsioonide koostamine. 7. p-metallid (Al, Sn, Pb). Nende keemilised omadused. Nende ühendite kasutamine igapäevaelus (kus ja milleks). Nende metallide ühenditega keemiliste reaktsioonide koostamine. 8. Siirdemetallid (Fe, Cu, Zn). Nende keemilised omadused. Nende ühendite kasutamine igapäevaelus (kus ja milleks). Nende metallide ühenditega keemiliste reaktsioonide koostamine. 9. Kristallhüdraadi ülesanne. 10. Mittemetallide üldomaduste võrdus metallidega. 1.Korrosioon-metalli h...
*Kui liiguvad neg laenud, siis tegelikult on liikumise suund kokkulepitud voolusuunaga vastupidine. NT.elektronid metallis. *Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib juhiristlõiget ajaühikus. VALEM : I=q/t ( I voolutugevus (A-amper) ; q laeng (C-kulon) ; t aeg (s) ) *Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga.Ampermeeter tuleb panna jadamisi!!! *Mahutavus on sisemiselt laeng, õib tähistada teda q-tähega. *Maksimaalset laengut, mille vooluallikas suudab vooluringist läbi viia, nim sageli vooluallika mahutavuseks. Seda mõõdetakse amper-tundides. Kui voolutugevus juhis on üks amper, siis läbib ühe tunni jooksul juhiristlõiget laeng üks amper-tund (1A*H) 1A*h=1A*3600S=3600C. COULOMB'i SEADUS *Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguseruuduga. VALEM : F=k|q1||q2/ r2 ( F jõud(N) ; k 9*109
Sissejuhatus Kõige esimene veealune keevitus tehti Briti admiralide poolt- sadamas seisnud laeval pandi allpool veepinda kinni lekkivad needed. Veealune keeevitamine on tähtis osa veealuses kokkumonteerimstöös. Viimastel aastatel kerkib merre üha rohkem ja rohkem ehitisi, olgu siis nendeks veealused torusüsteemid, nafta puurtornid- või platvormid. Mõned neist ehitistest vajab aja möödudes parandamist või juhtub mõni looduskatastroof neid tabama, siis parandustööd hõlmavad endas kindlasti ka veealust keevitamist. Veealune keevitamine jaguneb: 1) Märgkeevitamine 2) Kuivkeevitamine Märgkeevitamine toimub vee all, kus keevitaja on otseses kontaktis veega. Veealuses kuivkeevitamises on keevitatava ala ümber loodud kamber ja keevitaja teeb oma tööd olles ise kambris sees. [3] Märgkeevitamine Märgkeevitamine teostatakse vee all ja keevitaja on otseses kontaktis veega. Selleks kasutatakse spetsiaalset elektroodi ja keevitus t...
siivsusega kuhjumisi. Elektrilaengu liikumiseks on vajalik potentsiaalide vahe. Potentsiaalide vahet nimetatakse pingeks. Pinget tähistatakse tähega U. U = 1 2. Kui mingis punktis tekitatakse potentsiaal korraga mitme laengu poolt, siis resulteeriv potentsiaal võrdub üksikute laengute poolt tekitatud potentsiaalide algebralise summaga: = 1 + 2 + 3 + n... 2.0 Alalisvool (põhikooli füüsikakursusest) 2.1 Vooluring Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Kestva voolu saamiseks vooluahelas asetatakse vooluahelasse vooluallikas, mille ülesandeks on hoida oma klemmidel pidevalt potentsiaalide vahe e. pinge.
mitteelektrilised jõud, andes laengukandjatele vajaliku energia. Saadud energiat saab laengukandja üle kanda teistele vooluringi ühendatud seadmetele. Laengute energia võib muutuda soojusenergiaks, selle energia arvel võib teha mehaanilist tööd. Veel võib laengute energia muutuda keemiliseks energiaks kui laetakse teist akut. Kui vooluahelas on kaks vooluallikat, mis mõjuvad laengutele erisuunaliste jõududega, määrab laengukandjate liikumise suuna suurema elektromotoorjõuga vooluallikas (klemmipinge). Elektromotoorjõud on töö, mida teevad vooluallikas toimivad kõrvaljõud ühikulise laengu (1 C) üleviimisel. Elektromotoorjõud on võrdne potentsiaalide vahega vooluallika klemmidel välise ahela puudumisel. Elektromotoorjõu mõjul liiguvad laengukandjad madalama potentsiaaliga negatiivse klemmi ümbrusest kõrgema potentsiaaliga positiivse klemmi ümbrusesse. Ideaalne emj allikas on seade, millel puudub sisetakistus s.t. laengukandjad saavad
1. Faas sin.(cos) funkts. isel. suurus, mis määrab siinuseliselt (koosinuliselt) muutuva suuruse hälbe mistahes ajahetkel (selle hetkväärtuse). Tähis , ühik 1rad. =t+0 (-ringsagedus, 1 1/s, 0-algfaas, mis määrab võnkuva keha asendi ajahetkel t=0). Mahtuvustakistus füüs. suurus, mis isel. mahtuvuskoormuse omadust piirata voolutugevust, kuid mitte, muuta elektromag.välja energiat teisteks energialiikudeks (soojusenergiaks). Mah.takistust avaldab vahelduvvoolule kond., mis hakkab laadimise käigus toimima vooluallikana, mis takistab laadimist. Mah.takistus on pöördvõrdeline ringsageduse ja kond. mah. korrutisega. XC=1/C. Mah. takistuse korral jääb U I-st /2 võrra. Mah.takistust saab leida: XC=UC/I (UC -kond.katelde vahelisne pinge, I- vahelduvvoolu tug. ef. väärtus). Tähis XC, ühik Si-s 1. Vahelduvvoolugeneraator seade, millega on võimalik tekitada vahelduvoolu (siinuselist sumbumatut elektromag.võnkumist). Põhiosad: staator e. paigalseise...
Tallinna Tehnikaülikool Materjalitehnika instituut Kodutöö nr.2 Keevitamine Nimi: Tallinn 2009 MAG ning Gaasikeevituse võrdlus tabel. MAG Gaasikeevitus Keevitatavad materjalid Kõik keevitatavad metalsed materjalid Süsinikteras, madallegeerteras, (mittelegeer-, madallegeer-, roostevabateras (õhuke plekk), malm, kõrglegeerterased, alumiiniumi-, vase-, ja alumiinium ja vask. niklisulamid) Keevitatavate materjalid paksus Min 0,8mm ning ülemist piiri praktiliselt Väike materjalide paksus tänu väiksele pole. läbisulatusvõimele (4...6mm) ...
Füüsika Võnkering- vabade elektromagnet võnkumiste tekitaja. mis koosneb induktiivpoolist(vanemates õpikutes nimetatakse ka induktsioonpool) ja kondensaatorist ja neid ühendavatest juhtmetest. Võnkumisi iseloomustavad suurused magnetvälja energia, elektrivälja energia, kondensaatori mahtuvus, induktiivsus. Võnkumiste tekitamiseks lülitatakse võnkeringi kondensaatori külge korraks ka alalisvooluallikas. Analoogiline süsteem on mehaanikas vedrupendel, kus võnkumiste tekitamiseks on vaja vaid pendel tasakaaluasendist välja viia ja siis lahti lasta.. 1.Kondensaator laetakse välise vooluallika abil ja erimärgiliselt laetud plaatide vahele tekib elektriväli. 2.Vooluallikas kõrvaldatakse ja laetud kondensaator ühendatakse juhtmetega läbi induktiivpooli, misjärel kondensaator hakkab tühjenema läbi induktiivpooli ja kondensaatori elektrivälja energia muundub poolis voolu magnetvälja energiaks. 3.Nüüd la...
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppe keskus Metallide tehnoloogia, materjalid II Kodune töö nr. 3 - Keevitamine Üliõpilane: Hans-Peter Grass Õpperühm: MM21 Koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks, kasutades kas käsikaarkeevitust kattega elektroodiga või kaitsegaaskaarkeevitust. Lähtudes keevitatavast materjalist ja tema paksusest, toote kujust, tootmisprogrammist jt teguritest valitakse töö teostaja poolt põhjendusega üks kõige otstarbekohasem Ülesanne: 1. Koostada liite eskiis, määrata õmbluste ja liidete tüübid, asendid ruumis, õmbluste arvestuslik mõõde 2. Esitada tabeli kujul kahe pakutud keevitusviisi võrdlus eeliste, puuduste ja kasutusalade lõikes. Põhjendada valitud keevitusviisi otstarbekust 3. Keevitus...
ρ2= 0,3722 x 7,39 ×10 -8 m2 = 2,75* 10 -8 Ωm Järeldus: Ühe suuruse voolutugevuse juures muutes traadi pikkusi, muutuvad traadi pikkuste suurenedes ka pinge ning takistus suuremaks. 3. VOOLUALLIKA KASUTEGUR. 1. Töö eesmärk. Vooluallika kasuliku vōimsuse ja kasuteguri määramine sōltuvalt voolutugevusest ning välis-ja sisetakistuse suhtest. 2.Töövahendid. Vooluallikas, voltmeeter, ampermeeter ja reostaat. 3.Töö teoreetilised alused. Igat vooluringi vōib vaadata koosnevana kolmest osast: - vooluallikast - ühendusjuhtmetest - tarbijast (koormusest). Voolutugevus on vastavalt Ohmi seadusele määratud elektromotoorjōu (emj.) ja vooluringi kogutakistusega.Kuna ühendusjuhtmed valitakse tavaliselt nii,et nende takistus on tühiselt väike,vōrreldes teiste vooluringi elementide takistusega, siis vōib
Lenzi reegli kohaselt toimib poolis tekkiv endainduktsiooni elektromotoorjõud kondensaatori pingele vastupidises suunas ja piirab voolu kasvu. Alles siis, kui pinge kondensaatoril on saanud nulliks, saavutab voolutugevus oma maksimaalse väärtuse. Kondensaatori elektrivälja energia on muundunud pooli magnetvälja energiaks Wm, mis on vaadeldav laengukandjate liikumise kineetilise energiana. Isevõnkuva süsteemi põhiosad: vooluallikas, ventiil, võnkering. Elektrongeneraator on seade, mis tekitab sumbumatuid elektromagnetvõnkumisi, kasutades selleks kas alalisvooluallikat või mingi teise sagedusega vahelduvvooluallikast saadavat energiat. Elektrongeneraator sisaldab enamasti võnkeringi, mille omavõnkesagedus määrab tekitatavate võnkumiste sageduse. Lisaenergia andmiseks võnkeringile kasutatakse positiivset tagasisidet. Võnkering ise avab ventiili, läbi mille ta vooluallikalt energiat juurde saab. See toimub hetkel,
arvutamiseks jagama elektrijuhti läbinud laengu suuruse selle läbimise kulunud ajaga. I=q/t voolutugevuse ühikuks on Amper- A. See on voolutugevus mille korral elektrijuhti läbib 1 sekundiga 1 culoni suurune laeng. Amper on põhiühik. 5. Amprist suurem ühik - Kiloamper(kA)=1000 amprit, Väike: Milliamper 1*10 -3 , Mikroamper 1*10-6 6. Vooluringiks nimetatakse elektri seadmete sellist ühendus viisi milles elektrienergia saab muunduda teistes energia liikedeks. Vooluring koosneb: 1) Vooluallikas,2) Tarbija, 3)Ühenduslülid(juhtmed ja lülitid), mõõteriistad 7. Vooluringi kujutavat joonist nimetatakse Skeemiks. Ühendamis reeglid: 1. Reegel: Ampermeeter lülitatakse vooluringi järjestikku. 2. Reegel: Jälgida polaarsust. + või - 3. Mitme mõõtepiirkonnaga (3A või 10A) ampermeetriga tundmatu voolutugevuse muutmisel mõõtmisel alustan igaksjuhuks suuremast mõõtepiirkonnast.
Maak kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks. Sulam mitmest metallist või mittemetallist ja metallist koosnev metalliliste omadustega materjal, tavaliselt saadakse koostisainete kokkusulatamise. Elektrolüüs elektrivoolu juhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüüdist elektroodidel kulgev redoksreaktsioon. Metalliline side keemiline side metallide, tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil. Kütuseelement keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat kütuse oksüdatsioonil vabaneva energia arvel. Metallide iseloomulikud füüsikalised omadused(4): Enamik metallide iseloomulikke füüsikalisi omadusi on tingitud metallilisest sidemest. nad on tavaliselt läikivad, suure tihedusega, venitatavad ja sepistatavad, tavaliselt kõrge sulamistemperatuuriga, tavaliselt kõvad, juhivad hästi elektrit ja soojust. Millest on tingitud metallide plastilisus, hea soojus ja elektri juhtivus? See on tingitud
(,,Materjalitehnika Tehnoloogiaprotsessid" annab soovituslikuks elektroodi paksuseks 2,4mm), lisatraadi läbimõõt 3,2 mm ning keevitusvool 170(150-190), kaitsegaasi kulub 9 l/min. Keevituskiirus on 0,2 m/min. Alumiiniumsulamite puhul kasutatakse vahelduvvoolu. Oksiidikelme purustamiseks detailide pinnal on vaja suurendada pluss polaarse voolu osatähtsust, seetõttu on vahelduvvool ebasümmeetriline. Vooluallika tunnusjoon on järsult langev, püsivooluga vooluallikas, mille põhielemendiks on reguleeritav trafo. Keevituskaare pinge on 12-14 V. Lisamaterjali varda valik on sarnane MIG/MAG keevitusel traadi koostise valikule, alumiiniumsulamite keevitamiseks sobivad lisamaterjalid koostisega: S-AlMg5, Elga Alumig Mg5 jt. Keevitusgaasina võiks kasutada nt AGA MISON gaasi, mis on soovituslik just TIG keevitamisel AlMg sulamitele. See koosneb argoonist + 0,03% lämmastikoksiidist. Elektroodi ots alumiinium-sulamite keevitamisel
Metallid praktikas 1. Füüsikalised omadused (5) Läige, elektri ja soojusjuhtivus (sest neil on poolvabad elektronid), plastilisus (kihid võivad üksteise suhtes nihkuda ilma kristallvõre lagunemata), ei lahustu vees ega org. lahuses. NB! pole alati kõrge sulamistemp (nt elavhõbe, frantsium, gallium) Füüsikalised omadused on tingitud aatomiehitusest: 1) Metallielementide raadius on suurem kui mittemetalliliste. 2) Viimasel kahel kihil paardumata (valentseid) elektrone vähe. Ei suuda moodustada kov. sidemeid, nende suurte aatomite kohta vähe sidemeid, ainult paar > tekitavad metallilise sideme. 3) Ioonide vahel liiguvad elektronid (elektrongaas). 2. Keemilised omadused (5) Metallideks nim. elemente, mis alati loovutavad elektrone reaktsioonide käigus. 1. reageerimine mittemetallidega Aktiivsed metallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga juba toatemperatuuril v nõrgal soojendamisel. ...
laengukandjatele vajaliku energia. Saadud energiat saab laengukandja üle kanda teistele vooluringi ühendatud seadmetele. Laengute energia võib muutuda soojusenergiaks, selle energia arvel võib teha mehaanilist tööd. Veel võib laengute energia muutuda keemiliseks energiaks kui laetakse teist akut. Kui vooluahelas on kaks vooluallikat, mis mõjuvad laengutele erisuunaliste jõududega, määrab laengukandjate liikumise suuna suurema elektromotoorjõuga vooluallikas (klemmipinge). 14.Elektromotoorjõud. Elektromotoorjõud on töö, mida teevad vooluallikas toimivad kõrvaljõud ühikulise laengu (1 C) üleviimisel. Elektromotoorjõud on võrdne potentsiaalide vahega vooluallika klemmidel välise ahela puudumisel. Elektromotoorjõu mõjul liiguvad laengukandjad madalama potentsiaaliga negatiivse klemmi ümbrusest kõrgema potentsiaaliga positiivse klemmi ümbrusesse. 15.Ohmi seadused vooluahela kohta. Takistus ja eritakistus, Ohmi seadused
korrosioon lahuses. Elektrolüüs metalli redutseerimine ühenditest elektrivoolu abil Keemiline korrosioon toimub eelkõige kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Intensiivsemalt kulgeb see kõrgemal temperatuuril. Keemilise korrosiooni korral reageerivad metalli aatomid oksüdeeriva aine molekulidega otseselt. Keemiline vooluallikas seade, milles keemilisel reaktsioonil vabanev energia muudetakse otseselt elektrienergiaks Korrosioon metalli hävimine ümbritseva keskkonna toimel (alati redoksreaktsioon) Korrosioonitõrje metalli isoleerimine väliskeskkonnast (lakkimine, emailimine, võimalusi värvimine), metalli katmine teise metalli kihiga (nikeldamine,
*Kuna teame, et U=IR U =Ir ning ...=U+U , siis ...=IR+Ir. Jadalülitus: kõiki takisteid läbib sama vool; skeem. Seadused: voolutugevus on ahelas igal pool samasugune (I1=I2...=I); kogupinge on võrdne üksikute tarbijate pingete summaga (U1+U2+...=U); kogutakistus on võrdne tarbijate takistuse summaga (R1+R2+...=R). (Vooluallika)elmotoorjõud- näitab kõrvaljõudude tööd pos. ühiklaengu ühekordsel läbiviimisel kogu vooluringis. Emj. on suurim pinge, mida antud vooluallikas on suuteline tekitama. ...=Ak/q, Ak- kõrvaljõudude töö, q- laeng. Vooluallika ül on tagada vooluringis pidev vool, tekitada jõud, mis paneks osakesed liikuma. Sõltub temperatuurist. Ohmi seadus vooluringi osa kohta- Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. Tavaliselt esitatakse Ohmi seadus takistuse kaudu, kus takistus on esitatav pinge ja voolutugevuse jagatisena. R=U/I. Ühik-juhi
Voolutugevus hargnemata osas on võrdne üksikute voolutugevuste summaga. Kogutakistuse pöördväärtuse leidmiseks liidetakse omavahel üksikute takistuste pöördväärtused. 9. Millega mõõdetakse voolutugevust ja pinget? kuidas ühendada vooluringi? Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga, pinget mõõdetakse voltmeetriga ning see ühendatakse vooluringi rööbiti. 10. Mis on ja mida näitab Elektromotoorjõud? Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge mida antud vooluallikas suudab tekitada, see näitab kui suure töö teevad kõrvaljõu, et toimetada läbi kogu vooluringi positiivne ühiklaeng. 11. Mis on sisetakistus? Sisetakistus on elektrienergia allika, näiteks keemilise vooluallika iseenda takistus laengukandjate liikumisele ehk elektrivoolule. 12. Elektrivoolu töö ja võimsus? Kuidas arvutad ja mida näitab? Elektrivoolu töö on võrdne pinge, voolutugevuse ja voolukestvuse korrutisega(A=UxIxt). Elektriline
Elektroöüüsi käigus läbib seadet elektrivool väisahelas liiguvad elektronid, lahuses liiguvad ioonid (anioonid liiguvad anoodi suunas, katioonid katoodi suunas). Elektronid liiguvad anoodilt katoodile. 5. Keemilised vooluallikad Väikesed patareid koosnevad kuivelementidest, mis varustavad elektrienergiaga mitmesuguseid elektroonseid tarbeesemeid. Autoaku e. pliiaku on mõeldud paljukordseks kasutamiseks. Aku tühjenemisel saab seda jälle laadida ja uuesti kasutada. Keemiline vooluallikas keemilisel reaktsioonil vabanev energia (nn keemiline energia) muudetakse vahetult elektrienergiaks. Keemiline energia -> soojusenergia -> mehhaaniline energia -> elektrienergia. Anood on ,,-'' Selleks, et saada redoksreaktsiooni arvel elektrienergiat, tuleb elektronide loovutamine(oksüdeerumine) ja liitmine(redutseerumine) läbi viia eraldi elektroodidel. Elektrood, millel toimub oksüdeerumine, on anood. Elektrood, millel toimub redutseerumine on katood.
MÕISTED 1. Alkaan- süsivesinik, mille süsinikahel koosneb ainult tertraeedrilistest süsinikest –R 2. Isomeerid- ühesuguse koostise, kuid erineva struktuuriga ained 3. Hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega 4. Hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega 5. Halogeenühend- ühend, kus halogeeni (Cl, F, Br, I) aatomid on vahetult seotud süsiniku aatomiga. sinik on asendatud halogeeniga 6. Alkohol- nõrgad happed, kus süsinikuühendi molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud hüdroksüülrühmaga –OH 7. Vesinikside- side, mille moodustavad positiivse osalaenguga vesiniku aatom mittemetallide (F, O, N) vaba elektronpaariga (ja negatiivse osalaenguga) aatomiga. Mida rohkem vesinik sidemeid seda paremini lahustub ja seda kõrgem on sulamis- ja keemis temperatuur 8. Eeter- orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R 9. Amiin- ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline ...
Kütuse element Fuel Cell · Kütuseelement on keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat kütuse oksüdatsioonil vabaneva energia arvel, · on seade, mis suudab toota keemilisest energiast elektrienergiat, ilma et muundaks seda vahepeal mehaaniliseks energiaks. · 2003. aastal allkirjastasid Euroopa Liit ja USA memorandumi nn vesinikuühiskonna rajamiseks, tuginedes veendumusele, et 21. sajandi põhilisteks energiakandjateks kujunevad vesinik ja metaan.
KEEMIA KT METALLID Metallide reageerimine mittemetallidega Aktiivsed metallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga energiliselt juba toatemperatuuril või nõrgal soojendamisel. Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega enamasti alles kuumutamisel. Väärismetallid reageerivad vähe. Redutseerija (aine, mille osakesed loovutavad elektrone) on metall. Redutseerimine- elektronide liitumine redoksreaktsioonis, elemendi oks. aste väheneb Oksüdeerija (aine, mille osakesed liidavad elektrone) on mittemetall. Oksüdeerimine- elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, elemendi oks.aste kasvab. Redoksreaktsioon- keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele, sellega kaasneb elementide oksüdatsiooniastme muutus. Metallide reageerimisel hapnikuga tekivad oksiidid. Metallide reageerimisel väävliga tekivad sulfiidid Metallide reageerimisel halogeenidega (I2,Br...
T2 - T1 R 2 Töö käik. 1. Protokollige mõõteriistad. 2. Küsige juhendajalt tööülesanne. 3. Metallist ja pooljuhist katsekehad asetsevad õliga täidetud katseklaasis, mida soojendatakse küttekehaga S. Takistust mõõdetakse arvnäiduga oommeetriga, mida saab lülitiga K ühendada kas metallist või pooljuhist katsekehaga. 4. Lülitage sisse oommeeter ja laske soojeneda ~10 minutit. Lülitage kütte vooluallikas vooluvõrku. Temperatuur hakkab aeglaselt tõusma. Alates algtemperatuurist mõõdke etteantud temperatuurivahemike tagant pooljuhi ja metalli takistus ning kandke tabelisse. 5. Kandke ühele teljestikule R T sõltuvused R=f(T) metalli ja pooljuhi jaoks. Võrrelge saadud graafikuid. 6. Leidke vähemruutude meetodil metalli takistuse temperatuurisõltuvuse R=f(T) lähendussirge võrrandi parameetrid Ro ja Ro, millest arvutage metalli takistuse temperatuuritegur . 7
Elektrivool- nähtus, kus laengud suunatult liiguvad. Iseloomustav suurus, voolutugevus I Voolutugevus- näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget (voolu suunaga rustuv lõike pindala) Voolu suund- positiivsete laengukandjate liikumise suund (neg, liiguvad kokkulepitud suunale vastupidiselt) Voolutugevuse ühik on 1A Elektriline põhiühik, teised tuletatakse tema abil. Laeng q ei saa mõõta vaid arvutada Vooluallika mahtuvus- max laeng, mille vooluallikas suudab vooluringist läbi viia Elektrostaatika- uurib paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega. Sõltub: *laengute suurusest *kaugusest *keskkonnast (vaakumis suurim) Coulumbi seadus- kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga keskkond alati nõrgendab elektrijõudu, Jõud on suunatud piki laenguid ühendavat sirget ja sõltub ainest, milles laengud asuvad.
Ühendis sidemete lõhkumiseks tuleb kulutada energiat. *Redutseerijana kasutatakse: a) koksi (C) (kõige odavam) Fe3O4+4C → 3Fe+4CO b) süsinikmonooksiidi (CO), mis tekib ka koksi kasutamisel Fe2O3+3CO → 2Fe+3CO c) vesinikku (väga puhaste metallide saamiseks) CuO+H2 → Cu+H2 d) alumiiniumi (aluminotermia), kui on metalli vaja toota rasksulavast maagist Cr2O3+2Al → 2Cr+Al2O3 Energia tootmine metallide abiga • Keemilises vooluallikas toimuvad elektrokeemilised protsessid põhinevad redoksreaktsioonidel. Vooluallika elemendi negatiivne elektrood on niisugusest metallist, mis elektrolüüdiga reageerides oksüdeerub. • Oksüdeerumisprotsessis eralduvad metalli aatomeist elektronid, negatiivse laengu kandjad. Kui ühendada vooluallika klemmidega elektritarviti, moodustub vooluring ja elektronid liiguvad välisahelas negatiivselt elektroodilt positiivsele, s.t tekib elektrivool.
kõrglegeerterasest vardast ja elektroodkattest. Elektroodikatte koostise ja omaduste järgi liigitatakse kattega elektroode happeliseks (A), rutiilseks (R), tselluloosseteks (C), aluselisteks (B), paksrutiilseteks (RR), happelis-rutiilseteks (RA) ja aluselis-rutiilseteks (RB). Näiteks aluseline madala vesinikusisaldusega elektrood sobib süsinikteraste keevitamiseks. Käsikaarkeevituse vooluallika valikul peab jälgima, et vooluallikas annaks madala pingega (15-50 V) voolu ja voolutugevus oleks 15-500A. Samuti peab vooluallikal olema võimalik keevitusvoolu reguleerida. Vooluallikatena kasutatakse trafosid, generaatoreid ja invertereid. Trafod võivad olla koos alaldiga või ka ilma. Keevitamiseks kasutatakse nii alalis- kui vahelduvvoolu. Alalisvoolukaare püsivus on parem kui vahelduvvoolukaarel. Seepärast annab alalisvooluga keevitamine kvaliteetsema õmbluse. 5. Toorikute ettevalmistamine
Metallides, pooljuhtides laengukandjad elektorid. Elektrolüütides, iooniseeritud gaasides elektronid ja ioonid. Vool juhis kestab hetkeni, mil juhi kõigi punktide pot.on võrdsustunud ja väljatugevus (ühik amper A) juhi sees kahanenud nullini. Et vool ei lakkaks peab juhi osade pot vahet säilitama. Selleks peab äravoolanud laengud mingit teist teed mööda endisele kohale tagasi viima. Neid tagasiviivaid jõude nim kõrvalisteks jõududeks. Kõrvalisi jõude tek seadeldis on vooluallikas. Juhte ,mille pot vahe säilitatakse nim vooluallika klemmideks.Need jaotavad vooluringi sise-ja välisosadeks. Vooluallikas asub siseosas. Voolusuunaks loetakse pos laengute liikumise suunda (liiguvad tegelikult neg laengud).Voolu suund juhis ei muutu ajas- alalisvool. Elektrivoolu iseloomustatakse tugevusega. Voolutugevus on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbiva laenuga. . 37. elektromotoorjõud-suurus,mis on võrdne pos ühiklaengu ümberpaigutamiseks tuleva
Kõik juhid ühendatakse üksteisega järjestikku. Takistite rööpühenduse korral hargneb vool mitmeks osaks. Kõigile elektriseadmetele on rakendatud sama voolu pinge. Vooluring on jadamisi ühendatud vooluelemendid. Vooluallikas on seade, milles mehaaniline-, keemiline- või siseenergia muundatakse elektrienergiaks. Vooluallika sisetakistus iseloomustab jõude, mis takistavad vooluallika sees laengukandjate suunatud liikumist. Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida vooluallikas üldse suudab tekitada. Voltmeeter mõõdab pinget juhi otstel. Ampermeeter mõõdab voolutugevust juhis. Magnetväli: Püsimagnet on keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel. Magnetilise induktsiooni vektori mooduliks nimetatakse vooluraamile mõjuva jõumomendi M ja suuruse IS suhet. Magnetvälja jõujoon mõtteline joon, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. Ampere'i seadus - magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne
Potentsiaaliks nimetatakse elektrilaengute erineva intensiivsusega kuhjumisi. Elektrilaengu liikumiseks on vajalik potentsiaalide vahe. Potentsiaalide vahet nim pingeks. Pinget tähistatakse tähega U. U= fii1 fii2 Vooluring Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas saab olla mitu vooluringi. Kestva voolu saamiseks vooluahelas asetatakse vooluahelsasse vooluallikas, mille ülesandeks on hoida oma klemmidel pidevalt potentsiaalide vahe ehk pinge. Seega asub vooluallika sees jõud, mis tekitab pidevalt potentsiaalide vahe. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks. Mootoris mehaanilises, küttekehas soojusenergiaks, lambis soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks.
täidise liik: (näit SG R1 rutiiltäidisega). Harilikku keevitustraati turustatakse 15 kg ja 5 kg rullides. Täidistraati 4,5 kg ja 0,8 kg rullides. 21 Punktkeevitus. Punktkeevitus on kontaktkeevituse üks alaliik. surve Punktkeevitamisel kuumutatakse liidetavaid elektroodid vooluallikas detaile neid läbiva vooluga ja surutakse liidetavad kohad kokku kuni plastse deformatsiooni tekkeni. Punktkeevitusel liidetakse detailil üksikutes ühendatavad piiratud pindade kontaktkohtades ehk punktides. detailid keevispunkt Selleks asetatakse ühendatavad detailid surve
primaar(rakendatakse trafole antav vahelduvpinge) ja sekundaarmähisest(millelt 1) kondensaatorid saab kohe tühjaks.2)kui kondensaator on tühjenenud indutseerib pooli kaduv võetakse trafost väljuv pinge). Primaar pinge U1 tekitab primaarvoolu I1 ja see magnetväli vastassuunalise voolu. 3)vastasuunaline vool laeb kondensaatori millest saab jälle muutuma magnetvoo , mis indutseerib sekundaarpinge U2. Sekundaarmähise vooluallikas 4)kondensaator taaskord tühjeneb, indutseerib pooli kordub magnetväli vastassuunalise ühendamisel tarbija R, tekib sekundaarvoolu I2. Kui trafos poleks voolu(esialgse ja kõik kordub). energiakadusid kehtiksid seadused: n1/n2=U1/U2=I2/I1. Kadudeta trafot ehk Kasutatakse ära raadiolaienete tekitamiseks. Võnkeringis tekkiva perioodi võib arvutada Thomsoni ideaaltrafot ei ole olemas. Reaalsestrafos on need võrdused ligikaudsed, sest valemiga.
uurimine. Franklin oletas, et välk ja elektrisäde on oma olemuselt sarnased – “ ...nagu välk, nii ka võimas elektrisäde võib tappa loomi, sulatada metalle ja kutsuda esile fosfori lõhna”. Franklin arendas edasi Dufay elektriteooriat ning pani oma töödega aluse elektrostaatikale. Esimene vooluallikas L. Galvani ja A.Volta avastus – elektrilaengu tekkimine eri metallide ja elektrolüüdi vesilahuse kokkupuutel, on olnud aluseks mitemete vooluallikate konstrueerimisel. Galvani ja Volta katsed olid eelkäijaks paljude teadlaste tööle, katsetele ja avastustele, mis muutsid elu kogu meie planeedil, viisid inimkonna ajajärku, mida kokkuvõtvalt iseloomustab sõna „elekter”. Tänapäev Elekter on elektrilaengute
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MATEMAATIKA-LOODUSTEADUSKOND Geenitehnoloogia instutuut Praktiline töö nr. 2 SDS-PAGE Protokoll Koostaja: XXXXXX Juhendajad: Katrina Laks, Merlin Friedemann Tallinn, 2015.a Teoreetiline osa. Elektroforees on makromolekulide eraldamine elektrivälja toimel. SDS-PAGE (naatrium- dodetsüül sulfaat polüakrüülamiid geel elektroforees) on laialdaselt kasutatav valkude elektroforeetilise eraldamise meetod, kus valkude denatureerimiseks kasutatakse SDS-i. SDS (ka laurüül sulfaat) on anioonne detergent, mis seostub valgumolekulidega ja annab molekulidele negatiivse kogulaengu ning elektriväljas liiguvad nad anoodile (positiivselt laetud elektrood). Polüakrüülamiid geel piirab molekulide migreerumiskiirust, kusjuures väiksemad molekulid liiguvad kiiremini, kui suuremad molekulid. Kuna massi ja laengu suh...
Kogu protsess on väga energiamahukas. Ühendis sidemete lõhkumiseks tuleb kulutada energiat. *Redutseerijana kasutatakse: a) koksi (C) (kõige odavam) Fe3O4+4C 3Fe+4CO b) süsinikmonooksiidi (CO), mis tekib ka koksi kasutamisel Fe2O3+3CO 2Fe+3CO c) vesinikku (väga puhaste metallide saamiseks) CuO+H2 Cu+H2 d) alumiiniumi (aluminotermia), kui on metalli vaja toota rasksulavast maagist Cr2O3+2Al 2Cr+Al2O3 Energia tootmine metallide abiga Keemilises vooluallikas toimuvad elektrokeemilised protsessid põhinevad redoksreaktsioonidel. Vooluallika elemendi negatiivne elektrood on niisugusest metallist, mis elektrolüüdiga reageerides oksüdeerub. Oksüdeerumisprotsessis eralduvad metalli aatomeist elektronid, negatiivse laengu kandjad. Kui ühendada vooluallika klemmidega elektritarviti, moodustub vooluring ja elektronid liiguvad välisahelas negatiivselt elektroodilt positiivsele, s.t tekib elektrivool. Positiivsel elektroodil osalevad
Valgusallikas-keha, mis kiirgab valgust. Valguskiir-joon,mille sihis valgus levib. Op. ühetaolises keskk. levib valgus sirgjooneliselt. Vari-piirk. Kuhu valgus ei satu.Vari tekib läbipaistmatu keha taha,valguse sirgjoonelise levimise tõttu. Peegeldumisseadus-peegeldumisn. On võrdeline langemisn. Keskkonna optiline tihedus-selle määrab valguse kiirus keskkonnas. 300000 km/s. Murdumise seaduspärasus-üleminekul op. hõredamast keskk. op. tihedamasse keskk. murdub valgus ristsirge poole. Läätsed-jaotuvad nõgus-ja kumerläätseks.Läbipaistev keha,mis on ettenähtud valguse koondamiseks v hajutamiseks. Fookuskaugus-kaugus läätse op. keskpunktist fookuseni. F=1/D. Läätse fookus-punkt op. peateljel,mida läbivad peateljega paralleelsed kiired pärast murdumist läätses. Läätse op. tugevus-fookuskauguse pöördväärtus.mida tugevam/suurem op. tugevus,seda tugevamini lääts koondab v hajutab. D=1/f ühik-1dpt. Valge valgus on liitvalgus. Mõõtmine-füüsikalis...
Vooluallika kasutegur 1. Töö eesmärk. Vooluallika kasuliku vimsuse ja kasuteguri määramine sltuvalt voolutugevusest ning välis- ja sisetakistuse suhtest. 2. Töövahendid. Vooluallikas, voltmeeter, ampermeeter ja reostaat. 3. Töö teoreetilised alused. Mistahes vooluringi võib vaadelda koosnevana sise- ja välisosast: siseosa koosneb vooluallikast ja tema takistusest, välisosa ühendusjuhtmetest ja tarbijast (koormustakistusest). Voolutugevus on vastavalt Ohmi seadusele määratud vooluallika elektromotoorjõu (emj - ) ja vooluringi kogutakistusega. Kuna ühendusjuhtmed valitakse tavaliselt nii, et nende takistus on tühiselt väike võrreldes teiste vooluringi elementide takistusega, siis võib edaspidistes arvutustes nende takistust mitte arvestada. Seega on voolutugevus vooluringis leitav valemist: I= ...
1- 2 ja vooluallika emj. algebralise summaga: Kui ahela osa on homogeene (ei sisalda vooluallikaid), siis toodud valemist järeldub, et pinge temal on võrdne potensiaalide vahede summaga ahela elementidel. Kuna tasakaalulises seisundis (alalisvoolu ahelas) potensiaalide vahe saab takisti otstel olla ainult juhul, kui takistis on vool, siis voolu puudumisel pinge hargnemata ahela osal on võrdne temas leiduvate elektromotoorjõudude algebralise summaga. Seega, kui vooluallikas ei ole koormatud , on pinge temal võrdne elektromotoorjõuga. Elektromotoorjõu definitsioonist on teada, et laengu q läbiviimisel kogu vooluringist tehakse töö: Järelikult vooluallika koguvõimsus Samal ajal tarbial eraldunud võimsus ehk nn. kasulik võimsus Siit järeldub, et vooluallika koguvõimsus N on konstanse elektromotoorjõu ja sisetakistuse r juures maksimaalne lühise korral (R0). Kuid siis eraldub kogu võimsus sisetakistusel ja kasulik võimsus N1 on null.
1.1 Töö eesmärk. Määrata vooluga juhtmele mõjuv jõud magnetväljas ja uurida selle jõu sõltuvust voolust ja voolujuhtme pikkusest. 1.2 Töövahendid. a) Kangkaal Pasco mudel SF- 8608 b) Eri pikkusega voolu juhtmed : SF40 1,2 cm SF37 2,2 cm SF39 3,2 cm SF38 4,2 cm SF41 6,4 cm SF42 8,4 cm c) Magnetite pakett d) AC/DC vooluallikas Pasco mudel SF- 9584. e) Teslameeter, 4060.50 1.3 Töö teoreetilised alused. Vooluga juhtmele, kui me asetame selle magnetvälja, hakkab mõjuma vastavalt Amper´i 1 seadusele jõud, mida on võimalik arvutada allpool toodud (1) 1 vooluga juhtmele mõjuv jõud (F) on võrdeline juhet läbiva voolu tugevuse (I) ja magnetväljas asuva juhtmelõigu pikkusega (l) ning sõltub nurgast () voolu suuna ja magnetvälja vahel. Võrdetegur B
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
