KORDAMISKÜSIMUSED KT. NR.21 (ELEKTROLÜÜS, KEEMILINE VOOLUALLIKAS, METALLIDE KEEMILISED OMADUSED, KORROSIOON) Tuleb teada: 1. Mis on: oksüdatsiooniaste, redoksreaktsioon? Redoksreaktsioonid on reaktsioonid, mille käigus elemendi o.-a. Muutub. O.-a. On arvutuslik suurus, mis on arvuliselt võrdne iooni laenguga eeldusel, et kõik ained koosnevad ioonidest. 2. Mis on oksüdeerumine, redutseerumine, oksüdeerija, redutseerija lähtudes: a) oksüdatsiooniastme muutumisest, b) elektronide üleminekust? Oksüdeerumine on o.-a. suurenemine ta loovutab elektrone.
temperatuuri tõustes juhi takistus suureneb. Temperatuuri langedes juhi takistus väheneb. · Ohmi seadus vooluahela osa (juhis kulgeva voolu) kohta. U I = GU = R Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. · Milleks on vaja vooluallikat? Too välja sarnasus kinnist vedelikuvoolu kontuuri ja suletud vooluahela vahel. Vooluallikas põhjustab vooluringis potentsiaalide vahet (pinget). Tänu potentsiaalide vahele hakkavad elektronid liikuma madalama potentsiaaliga juhtmeosa poole, kuid see ei ole voolusuund!!! (voolusuund- positiivsete laengute liikumissuuna järgi). Niisiis annab vooluallikas vooluringile potentsi tööd teha. Samamoodi tagab suletud vedelikuvoolu torus liikumise veepump, mis pumpab vett kõrgemale (tõstab vee potentsiaalset energiat) või
.................................... ................................................................................................................................................................................................ 19. Mis on elektriseadme võimsus? See on seadme poolt ajaühikus tehtav töö. Tähis: N Ühik: W N=UI 20. Millised on enimkasutatavad töö ühikud elektri töö arvestamisel? 1W*s =1J ; 1kW*h 21. Mis on vooluallikas? Vooluallikas on seade mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. 22. Mis on elektromootorjõud? Tähis, ühik, arvutusvalem. Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekidada. TÄHIS: E (kirja) ÜHIK: V A Elektromotoorjõuks nimetatakse kõrvaljõudude poolt tehtud töö ja laengute suhet. E= k
võimalik saada väga aktiivseid ja ebapüsivaid aineid, mida teisiti pole võimalik saada. •Elektrolüüsi korral toimub kaks protsessi: katoodil(negatiivse laenguga elektroodil)toimub redutseerumine ja anoodil(positiivse laenguga elektroodil)toimub oksüdeerumine. •Elektrolüüsiseadme välisahelas on elektrivoolu kandvateks osakesteks elektronid, elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis aga ioonid. KEEMILINE VOOLUALLIKAS •Keemiline vooluallikas on seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks. •Akud on keemilised vooluallikad, mida saab tühjendamisel uuesti laadida, patareid mõeldud üldiselt ühekordseks kasutamiseks. •Keemilise vooluallika elektroodidel kulgeb isevooluline redoksreaktsioon: anoodil toimub oksüdeerumine, katoodil redutseerumine. •Üheks olulisemaks vooluallikas on pliiaku ehk autoaku. Selles on elektroodideks plii ja pliioksiid, elektrolüüdiks väävelhappe lahus
Korrosioon- metalli hävimine keskkonna toimel. Aluminotermia-lihtainete saamine ühenditest alumiiniumiga redutseerimise teel. Karbotermia-metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temperatuuril. Särdamine-maagi kuumutamine õhuhapniku juuresolekul, et viia nendes sisaldavad ühendid üle oksiidideks. Maagi rikastamine-maak vabastatakse lisanditest kasutades füüsikaliste omaduste erinevust. Akumulaator-korduvalt kasutatav keemiline vooluallikas (pliiaku). Keemiline vooluallikas-seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks. Sulam-materjal, mis koosneb mitmest metallist või metallist ja mittemetallist. Sulamid on enamasti odavamad, kui puhtad metallid. Sulamid on paremate omadustega, kui puhtad metallid. Malm-raua ja süsiniku sulam. Pronks- vasesulam, põhilisandiks tina. Messing-vasesulam, põhiaineks tsink. Melhior-vasesulam nikliga. Duralumiinium-
voolusuund on vastassuunaline. 3) Elektrivool liigub positiivselt pooluselt negatiivsele. (laengukandjad on positiivsed) 4) Elektrivoolu toimed on a) Soojuslik toime (elektrienergia » soojusenergia), kasutatakse: elektripliit, veekeetja, hõõglamp, põrandasoojendus. b) Magnetiline toime, kasutatakse raadio, teler, elektrimootor. c) Keemiline toime, kasutatakse metalliga katmisel, ainete tootmisel. 5) Vooluringi moodustavad vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti(d). Lisatud võivad olla ka ampermeeter (voolutugevuse mõõtmiseks) ja voltmeeter (pinge mõõtmiseks). Tingmärgid õpikus lk 58. 6) Voolutugevus on füüsikalne suurus, mis näitab, kui suur elektrilaeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus. Tähis: I, ühik: 1A (amper) I=q/t » voolutugevus=elektrilaeng/aeg 7) Voolutugevus 1 A on suur, arvestades seda, et 0,1A on inimese keha läbides inimesele ohtlik.
Vooluring Vooluring koosneb vooluallikast, juhtmetest ja elektritarvitist. Elektritarviteid ja vahel ka vooluallikaid võib olla rohkem kui üks. Vooluringis võib olla kas alalisvool või vahelduvvool. Vooluallikas ja elektritarviti on omavahel juhtmetega jadamisi ühendatud ja moodustavad vooluringi. Juhtmed ühendavad vooluringi osasid. Vooluallikas tekitab vooluringi ühendatud elektrijuhtides elektrivälja ja hoiab seda. Vooluallikal on kaks poolust. Üks on positiivse laenguga ja teine on negatiivse laenguga, mis peavad olema eraldi juhtmetega edasi kantud elektritarvitile, et selles saaks muunduda osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energialiigiks. See on
Juhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur. Dielektrikud on isoleeritavad e. Elektrit mittejuhtivad ained. Sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid. Pooljuhid- vahepealsed elektrijuhid Voolutugevus näitab kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget I=Q/t ühikuks on 1A Voolu suund- positiivsete laengukandjate liikumise suund Kui voolutugevus juhis on 1A, siis läbib 1s jooksul juhi ristlõiget laeng suurusega 1 kulon. 1C=1A.1s Vooluallika mahutavus- max laeng, mille vooluallikas suudab vooluringist läbi viia Elektrostaatika- tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega Columb'i seadus- kahe laetud keha vahel mõjuv jõud on võrdeline kummagi keha laenguga ja pöördvõrdeline kehade vahekauguse ruuduga F=k* Q1Q2/r2 k=Fr2/ Q1Q2 Konstant k võrdub arvuliselt jõuga, mis mõjub vaakumis kahe teineteisest 1 m kaugusel paikneva punktlaengu 1 C vahel. See jõud on 9.109 ehk niisuguse keha raskusjõud, mille mass on ligi miljon tonni.
Arvuliselt võrdeline väliste jõudude tööga, mida tehakse ühikulise laengu ümberpaigutamisel kogu suletud vooluringis. A- väliste jõudude töö. q laeng 16.Vooluallika tühijooks/lühis Takistus I = 0 tühijooks. Vooluallikat ei kasutata R0 ja kuna r on tavaliselt väike(alla 1oomi), siis voolutugevus on väga suur. 17.Elektromotoorjõud Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida vooluallikas üldse suudab tekitada, seega, pinget mõõdetakse voltides 18.kW/h? Elektrivoolu võimsust, sest et kilovatt-tund (1 kW/h) on ühe tunni jooksul teisteks energialiikideks muunduv elektrienergia seadmes, mis parajasti arendab võimsust üks kilovatt: 1 kW/h = 3 600 000 J.
1.Joule'i-Lenzi seadus? +valem Väidab, et elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhi takistusega ja voolukestvusega. Q=I²*R*E 2.Elektrivoolu töö arvutamise valem? Valem: A=U*I*t => t=A/U*I 3.Elektriline võimsus? +valem Elektriline võimsus on voolutugevuse ja pinge korrutis. N=I*U 4.Ohmi seadus kogu vooluringi kohta? Ütleb, et voolutugevus on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogu takistusega. 5.Mis on vooluallikas? Seade, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. 6.Mis on elektromotoorjõud? Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida vooluallikas suudab tekitada. 7.Mis on lühis? Lühis on siis, kui välistakistus on lähedane nulliga. (ja seega voolutugevus on arvutatav valemiga I=E/r) 8.Mis on kaitsmed? Kaitsmed on elektrivoolu katkestavad seadmed, mis kaitseb juhul, kui elektriseadmes tekib ohtlik rike või lühis. 9.Kirjelda elektrivoolu vedelikes?
Elektrivoolu toimete suurust iseloomustab mõõdetav suurus voolu tugevus. Voolu tugevus on võrdne juhti läbinud elektrilaengu ja selleks kulunud aja jagatisega. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga, mille töötamine põhineb elektrivoolu magneetilisel toimel. q Valem: J= t Ühikud: Elektrilaeng q, Aeg t, Voolu tugevus J 7. Vooluallikad. Vooluallika ülesandeks on tekitada vooluringis elektriväli, mis sunnib laengud liikuma kindlasuunaliselt, st, vooluallikas teeb tööd laengute liikumisel. Vooluallika töö ei ole elektriline, vaid mingit muud tüüpi energia. 8. Vooluring, selle osad. Vooluringi modustavad omavahel ühendatud vooluallikas, tarbija ja lüliti. Need ongi koos juhtmetega vooluringi osad. 9. Seleta pinget (Valem, ühik, voltmeeter.) Elektrivoolu poolt tehtud töö suurus peale voolu tugevuse sõltub ka pingest. Pinge on võrdne elektrivoolu poolt tehtud töö ja tarbijat läbinud elektrilaengu jagatisega. A
Elektriseadme võimsuse saab esitada voolutugevuse ja pinge korrutisena: N= I U. Üks kilovatt-tund (1kW*h) on energia, mis ühe tunni jooksul eraldub seadmes võimsusega üks kilovatt. Vooluallikaks nim. Seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektirienergiaks. Vooluallikas rakenduvad mitteelektrtilised jõud ehk kõrvaljõud. Elektromotoorjõud (emj.) näitab kõrvaljõudude tööd positiivse ühiklaengu ühekordsel läbiviimisel kogu vooluringist. Emj. On suurim pinge, mida antud vooluallikas on üldse suuteline tekitama. Elektromotoorjõud on pinge välja lülitatud (tühijooksul) vooluallika klemmidel või avatud vooluringi katkestuskohas. Seetõttu võib elektromotoorjõudu nimetada tühipingeks. Voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega (Ohmi seadus kogu vooluringi kohta) I = E(epsilon)/R+r. Elektrivoolu gaasis nim. Gaaslahenduseks. Gaaslahenduse põhiliikideks on huum-, kaar-, säde- ja koroonalahendus. Plasmaks nim
2.Võrrelge keemilise ja elektrokeemilise korrosiooni toimumise tingimusi. Keemiline- kuivades gaasides ja vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu. Elektrokeemiline- galvaanielemendi teke, aktiivsem metall anoodiks ja vähem aktiivsem katoodiks 3.Miks metallide tootmiseks nende ühenditest tuleb energiat kulutada ,metallide korrosioon aga toimub iseeneslikult ? Korrosioon toimub keskkonna mõjul. 4.Selgitage keemilise vooluallika ja galvaanelemendi töö põhimõtet. Keemiline vooluallikas on seade, milles elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks. galvaanelement- toimub isevooluline keemiline reaktsioon ja sellest vabanev energia kasutatakse elektri saamiseks. 5.Määra reaktsioonivõrrandis oksüdeerija ja redutseerija ,märgi kõikide elementide o. -a-d. N2(O5( +H2O = 2HNO3( N -oksüdeerija 2Na + 2H2(O = 2NaOH+ H2 NA-oksüdeerija 6.Neutraalseslahuses on kontaktis tsink ja hõbe. Kumb metall korrodeerub
Juhi takistus- Juhi omadus avaldada takistavad mõju elektrivoolule, sõltub juhtme pikkusest ja ristlõikest. Pinge- Kahe punkti potensiaalide vahe. Alalisvoolu töö- Elektrivälja töö laengukandjate suunatud liikumise tagamisel. Alalisvoolu võimsus- Ühes ajaühikus tehtud töö. Elektromotoorjõud- töö, mida teevad kõrvaljõud ühikulise positiivse laengu ümberpaigutamisel kogu vooluringis (vooluallika sees ja välisvooluringis) Kõrvaljõud- Vooluallikas toimivaid jõude nim nende mittelektrilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks. Vooluring- Vooluallikas- seade, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Seadused: Ohmi seadus vooluringi osa kohta- Voolutugevus juhis on võrdeline pingega tema otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R Ohmi seadus kogu vooluringi kohta- vooluringi tugevus kogu vooluringis on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega. I=/R+r
Amper on oma nime saanud kuulsa füüsiku Andre Marie Ampere (17751836) järgi, kes füüsikasse tõi väga suure suur panuse just elektromagnetismi ja sellega seotud nähtuste avastamise ja uurimisega. Laengute suunatud liikumine Et elektrivool saaks tekkida, peab meil olema vooluring ja vabade laetud osakeste olemasolu. Elektrivooluks nimetataksegi laengute suunatud liikumist. Vooluringis liikuvateks laenguteks on elektronid. Vooluring on suletud kontuur, millesse kuulub vooluallikas. Autoelektroonikas on selleks vooluallikaks auto aku ja võimsamate (tavaliselt ka kallimate) süsteemide puhul ka lisaakud. Väga lihtne on voolu iseloomustada hüdrodünaamilist analoogiat kasutades. Oletame, et juhtmed on torud ning pump on vooluallikas. Mööda torusid liigub vesi ning jõuab pumbani. Pump liigutab vee endast läbi, et vesi saaks mööda toru jälle ringiga pumbani tagasi jõuda. Analoogiliselt liiguvad laengud mööda juhtmeid. Elektrivool- elektrilaengute
teras:raua ja süsinku sulam, mis sisaldab süsinikku alla 2% (lisaks rauale võib sisaldada ka teisi metalle) hästi töödeldav (tööriistad) räbu: metallisulatuses vedelmetalli pinnale tekkiv kergsulav mineraalse sulami kiht räbusti: Räbustit kasutatakse metalli kuumutamisel tekkiva oksiidikihi eemaldamiseks anood: elektrood, millel toimub oksüdeerumisreaktsioon, elektrolüüsiseadmes on tal positiivne, keemilises vooluallikas negatiivne laeng katood: elektrood, millel toimub redutseerumisreaktsioon, elektrolüüsides on tal negatiivne, keemilises vooluallikas positiivne laeng aku: (akumulaator) korduvalt kasutatav (tühjenemise järel taaslaetav) keemiline vooluallikas (nt pliiaku) elektrolüüs: elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektrivoolu toimel kulgev redoksreaktsioon 2) Too näiteid korrosiooni esinemisest.
Aine eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud, ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus. Eritakistuse ühik 1 *m .Juhi takistus sõltub temperatuurist, sest eritakistus sõltub temperatuurist. Jadaühendus: I=I 1=...In ;U=U1+U2+...Un;R=R1+R2+...Rn Rööpühendus: I=I1+I2+...In; U=U1=...Un; 1/R=1/R1+1/R2 . ELEKRTOMOTOORJÕUD. OHMI SEADUS KOGU VOOLURINGI KOHTA. Vooluringis tagab laengu ringkäigu vooluallikas. Vooluallikaks nim. seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Vooluallikas toimivaid jõude nim. nende mitteelektrilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks. Kõrvaljõud on mitmesuguse olemusega nt. elektrijaama generaatoris magnetväljajõud, patareis ja akus keemiline jõud. Tööd, mida teevad kõrvaljõud ühikulise laengu ühekordsel läbiviimisel vooluringist nim. elektromotoorjõuks =Ak/q
30. Nulljuhe on elektrivõrgu maandatud juhe. 31. Pingeindikaator kasutatakse faasijuhtme eristamiseks. 32. Reostaat seade, mis muudab sujuvalt vooluringi takistust ja voolutugevust. 33. Tester on kombineeritud mõõteriist, mis sisaldab voltmeetrit, ampermeetrit ja oommeetrit. Testeriga saab mõõta nii alalis- kui ka vahelduvpinget ja ka alalis- ning vahelduvvoolu tugevust. 34. Transformaator alandatakse või tõstetakse vahelduvvoolu pinget. 35. Vooluallikas - ehk elektrivooluallikas ehk toiteallikas on seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks. 36. Vooluring moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti(d). 37. Ülijuhtivus - on füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks.
Põltsamaa Ametikool Elektrotehnika alused A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 1. Üldteadmised elektrotehnikast 1.1 Vooluring Omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, moodustavad vooluahela. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Lüliti sulgemisel tekib vooluahelas vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud osades elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaaniliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambis soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks
Kest on mõlemalt poolt suletud klaaskaanega. Kui anda näiteks eboniitpulgale elektrilaeng, hõõrudes seda karusnaha või paberiga, ning puudutada sellega elektromeetri varrast siis osuti kaldub kõrvale, kuna elektrilaengud lähevad eboniitpulgalt üle vardale ja osutile ning varda ja osuti ühenimelised laengud tõukuvad. Ohmi seadus väidab et voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingetega. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Vooluringis tagab laengu ringkäigu vooluallikas. Vooluallikaks nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Vooluallikas toimivaid jõude nimetatakse nende mitteelektrilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks. Lõppkokkuvõttes panevad laengu liikuma kõrvaljõud kogu vooluringis. Alalisvooluringis kasutatakse kõige rohkem keemilisi vooluallikaid. Esimese keemilise vooluallika valmistas A. Volta aastal 1799. Elektromootorjõud ja Ohmi seadus. Elektromootorjõud on maksimaalne pinge, mida
teguritest. Koostada tehnoloogiline protsess keevistoote valmistamiseks kasutades üks kahest välja pakutud keevitusviisidest. · Tuua liite eskiis, määrata õmbluste ja liidete tüübid, õmblus(t)e arvestuslik mõõde · Kahe välja pakutud keevitusviiside võrdlemine ja sobiva protsessi valik (koos põhjendusega) · Valitud keevitusviisi skeem koos kaasnevate nähtuste kirjeldusega · Lisamaterjalide valik (elektrood, kaitsegaas, põlevgaas, lisametall) · Seadmete valik: vooluallikas (AC, DC; püsivpingega, püsivvooluga), punktkeevitusmasin, gaaskeevituse seadmed jt. · Keevitusparameetrite määramine · Toorikute ettevalmistamine · Kvaliteedi kontroll Töö hinne 70 p 100st. Hinde viis alla: lisamaterjali valik (-5%); keevitusparameetrite määramine (-10%); toorikute ettevalmistamine (lõikamismeetod) (-5%); kvaliteedikontroll (-10%) Variant 18, Joonis 5 - plaadid Tegemist on vastak, ehk T-liitega.
Vooluring Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas elektritarviti ja lüliti tekib vooluahel. Vooluallikas elektritarviti lüliti ja juhtmed on vooluahela osad kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Voolu ring on suletud vooluahel milles saab tekkida vool vooluahelas võib olla mitu vooluringi.vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on nt elektrimootor, küttekeha, lamp jne
Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis arvuliselt on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. I=q/t Voolutugevuse ühikuks on 1 amper, ühiku tähis on 1 A. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Ampermeeter ühendatakse jadamisi juhiga, milles voolutugevust mõõdetakse. Vooluallikas on seade, mis tekitab juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. Vooluringi moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti (d) ja lüliti(d). Elektrivool võib olla vaid suletud vooluringis. Pinge on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas. U=A/q Pinget mõõdetakse voltmeetriga, mis ühendatakse juhiga rööbiti Ohmi seadus Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R Juhi elektritakistus füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju
Takistus peamine juhi el. Omadusi iseloomustav suurus,ta sõltub juhi materjalist ja mõõtmetest.Ühtlase ristlõikega juhi R. R=ρ*l/S Aine eritakistus: ρ näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud, ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus.juhi R sõltub temp.-st,sest ρ sõltub temp.-st. ρ = ρ 0(1+α*t) (joonis11) Elektromotoorjõud.ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Voolurinfis tagab laengu ringkäigu vooluallikas.vooluallikak nim. Seadet, mis muundab mittelektrilist energiat elektrienergiaks. Vooluallikas toimivaid jõude nim. Nende mitteelektrilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks. Kõrval jõud on mitmesuguse olemusega nt elektrijaama generaatoris magnetvälja jõud. Patareis ja akus, aga keemilised jõud.(joon12)Töö mida teevad kõrvaljõud ühekordsel läbiviimised vooluringist nim elektromotoorjõud.E=Ak/q Emj.-on maksimaalne pinge pinge ,mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada
Takistus peamine juhi el. Omadusi iseloomustav suurus,ta sõltub juhi materjalist ja mõõtmetest.Ühtlase ristlõikega juhi R. R=*l/S Aine eritakistus: näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud, ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus.juhi R sõltub temp.-st,sest sõltub temp.-st. = 0(1+*t) (joonis11) Elektromotoorjõud.ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Voolurinfis tagab laengu ringkäigu vooluallikas.vooluallikak nim. Seadet, mis muundab mittelektrilist energiat elektrienergiaks. Vooluallikas toimivaid jõude nim. Nende mitteelektrilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks. Kõrval jõud on mitmesuguse olemusega nt elektrijaama generaatoris magnetvälja jõud. Patareis ja akus, aga keemilised jõud.(joon12)Töö mida teevad kõrvaljõud ühekordsel läbiviimised vooluringist nim elektromotoorjõud.E=Ak/q Emj.-on maksimaalne pinge pinge ,mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada
1J 1V 1W = 1W = 1V*1A 1W = 1s 1 7. Joule'i Lenzi seadus väidab, et elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevusega I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t. Q = I2*R*t 8. Vooluallikaks nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. 9. Elektrimotoorjõud on maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas suudab tekitada ja näitab kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada positiivne ühiklaeng läbi kogu vooluringi. Ak = q 10. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: Voolutugevus vooluringis on võrdeline elektrimotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogu takistusega. I = R +r 11. Sisetakistus on vooluallika elektritakistus. 12. Lühisega on tegemist siis, kui välistakistus on lähedane nulliga. Il = r 13
eest kaitsev räbukiht keevitusvannis. Keevituselektroode toodetakse läbimõõduga 1,5-8mm. Mida paksem on keevitatav metall ja mida laiem on keevitatavate detailide Joon. 11 Elektroodid vaheline vahe seda jämedam peab olema ka elektrood elektroodihoidja Kaarkeevituses kasutatakse elektrood vooluallikas kaarleek keevitusjuhe elektrilise kaarlahenduse e. kaarleegi poolt tekitatud soojust, keevitatav tagasivoolujuhtme mille abil sulatatakse liidetavate detail kinnitusklamber tagasivoolujuhe detailide servad ja Joon. 12 Elektroodkeevituse tööpõhimõte keevituselektrood. Elektrood on vajalik keevisõmbluse moodustamiseks vajaliku
välismõjude eest kaitsev räbukiht keevitusvannis. Keevituselektroode toodetakse läbimõõduga 1,5-8mm. Joon. 11 Mida paksem on keevitatav metall Elektroodid ja mida laiem on keevitatavate elektroodihoidja detailide vaheline vahe seda jämedam peab olema ka elektrood elektrood vooluallikas kaarleek keevitusjuhe Kaarkeevituses kasutatakse keevitatav tagasivoolujuhtme elektrilise kaarlahenduse e. detail kinnitusklamber tagasivoolujuhe kaarleegi poolt tekitatud soojust, Joon. 12 Elektroodkeevituse
DIN. Kaarleegi kustudes taastub valgusfiltri algtumedus. Valgusfiltri tumedusastmeid on võimalik muuta Aktiivse valgusfiltri toiteallikaks on päikesepatareid. Valgusfiltri kaitseks keevituspritsmete eest on filtri ees tavalisest klaasist vahetatav plaat. 11 Käsikaarkeevituse seadmed Käsikaarkeevitusel kasutataav vooluallikas peab andma madala pingega (15-50 V) voolu tugevusega 15-500A. Tal peab olema võimalus keevitusvoolu reguleerimiseks. Vooluallikatena kasutatakse trafosid, generaatoreid ja invertereid. Trafod (Joon. 21) võivad olla koos alaldiga või ka ilma. Keevitamiseks kasutatakse nii alalis-kui vahelduvvoolu. Alalisvoolukaare püsivus on parem kui vahelduvvoolukaarel. Seepärast
Voolutugevus- voolutugevus on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju läbib laeng ajaühikus juhiristlõiget I=q/t I= 1C/s= 1A Pinge- pinge on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel juhis U=A/q 1V= 1J/1C Pinge juhi otste vahel on 4mV? See tähendab, et +1C suuruse laengu üleviimiseks juhi ühelt otsalt teisele, teeb elektriväli tööd 3mJ Kui voolutugevus juhis on 4uA? See tähendab, et ühes sekundis läbib juhi ristlõiget laeng suurusega 4uC. Vooluring: lüliti, juhtmed, vooluallikas ja tarbiti
Elektrisüsteem koosneb ... . elektri süsteemi pinge on 12V sõiduautodel, veoautodel 24V 1.2Üldteadmised elektrotehnikast 1. Elektrivool- elektrotite suunatud liikumine elektrijuhis. 2. Elektrijuht- aine mis juhib elektri voolu (vask, kuld, soolavesi, hõbe). 3. Dielektrik- isolerained materjal mis ei juhi elektrid(kummi, silikoon, BVS, räni) 4. Pooljuht- juhtida voolu ühes suunas (dioodid, räni, transistorid, 5. Vooluring- moodustavad juhtmete abil ühendadud vooluallikas ja tarviti A)siseahel- vooluallikas endas kulgeb vooluring (ilma juhtmeta) B)välisahel- tarviti juhe vooluallikas. 6. PINGE- elektromootorjõu osa mis kuulub takistuse ületamiseks välisahelas mõõtühik (V) volt 7. VOOLUTUGEVUS- Aja ühikus läbiv elektrihulk(1A) Amper. 8. TAKISTUS- elektri juhi osutatav vastupanu (vastupanu ja Ø) oom 2 9. VÕIMSUS- elektrivoolu poolt 1 s. tehtud töö W 10
Näiteks keemilised vooluallikad, töö=elektromotoorjõud, pinge. 12. MIS TEKITAB ELEKTRIVOOLU R-VÄLJA? 13. MIS ON ELEKTROMOTOORJÕUD? TÄHIS JA ÜHIK. Elektromotoorjõud on jõud, mis näitab kui palju ülde vooluakkikas tööd teha võiks. Tähiseks on suur E ja ühikuks volt V 14. KUIDAS MÕÕTA VOOLUALLIKA SISETAKISTUST? ideaalse vooluallika sisetakistus on lõpmatus. Pingeallikal aga 0. Sisuliselt on tegemist energiaallikaga. 15. VOOLUALLIKA TÜHIJOOKS JA LÜHIS. Tühijooks on vooluallikas, kui seda ei kasutata (näiteks pole patarei ühendatud). Vooluring on lüliti abil avatud või puudub. Lühiseks nimetatakse vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Lühise korral on vooluallikaga ühendatud juhtide kogutakistus võrdne ainult ühendusjuhtmete takistusega. Et see on väga väike, tekib juhtmetes väga tugev vool ehk nn. lühisvool. Lühise tagajärjeks on voolutugevuse järsk suurenemine vooluringis
alumiinotermia maagist metalli kättesaamine aktiivsema metalli abil karbotermia metalli redutseerimine maagist C või C-ühendi abil kõrgel temp.-il korrosioon metalli hävimine ümbritseva keskkonna toimel protektor kaitstav metallese pannakse kontakti juhtme abil aktiivsema metalliga elektrolüüs metalli tootmine elektri abil, lagunemisreaktsioon katood elektrood, millel toimub redutseerumisreaktsioon anood elektrood, millel toimub oksüdeerumisreaktsioon keemiline vooluallikas seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks aku taaslaetav keemilinevooluallikas kütuselement keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat kütuseoksüdatsioonil vabaneva energia arvel leelismetallid perioodilisustabeli IA rühma metallid leelismuldmetallid perioodilisustabeli IIA rühma metallid s- metallid perioodilisustabeli IA ja IIA rühma metallid
Termistori takistuse sõltumine temperatuurist. 1.Töö ülessanne: Mõõta termistori takistus mitmesugustel temperatuuridel ja kanda tulemused graafikule. 2. Töö vahendid: a)Juhtmed e)Anum veega b)Oommeeter f)Pooljuht seade c)Termomeeter g)Statiiv d)Pliit h)Vooluallikas 3.Töö käik: a)Koostada katseseade b)Soojendada pliit ja asetada sinna anum veega(algtemperatuur 10 °C ) c)Märkida iga 10 °C järel üheaegselt temperatuur ja määrata takistus. d)Vett soojendada kuni 90 °C ´ni e)Koostada tabel ja graafik. Temperatuur °C 10 20 30 40 50 60 70 80 90 95 Takistus R() 1350 1300 1250 1150 1050 950 760 600 500 450 Rauno Sander 2007/2008
Ülijuhtivus Ülijuhtivus on füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks. Materjale, mis lähevad teataval madalal temperatuuril ülijuhtivasse olekusse nimetatakse ülijuhtideks. Ülijuhis säilib vool energiakadudeta. Kui näiteks tekitada ülijuhtivas rõngas elektrivool ja seejärel vooluallikas eemaldada, siis jääb voolutugevus kuitahes pikaks ajaks muutumatuks. Ülijuhtivust võib käsitada ka kui elektrongaasi ülivoolavust. Ülijuhtivust pole võimalik seletada kvantmaailma seaduspärasusi rakendamata. Meissneri effekt Nähtuse avastas 1911. aastal Hollandi füüsik Heike Kamerlingh-Onnes, õieti tema doktorant Gilles Holst, kes leidis, et veeldatud heeliumisse (temperatuur 4 K ehk 269 °C) paigutatud elavhõbeda elektritakistus muutub hüppeliselt nulliks
Referaat Aku laadimine Juhendaja Koostaja Grupp Kool 2010-2011 Õ.A. Juttu tuleb järgnevas referaadis aku laadimisest. Akust saab vooluallikas alles pärast selle laadimist (toimuvad keemilised reaktsioonid, milles teise vooluallika elektrivälja energia muundub aku siseenergiaks), laadimiseks kasutatakse teist alalisvoolu allikat. Pooluste ühendamisel juhiga hakkavad akus toimuma keemilised reaktsioonid, milles akusse talletunud siseenergia muundub uuesti elektrivälja energiaks. Akut iseloomustatakse laengu suurusega, mis võib läbida akuga ühendatud juhi ristlõiget laetud aku täielikul tühjenemisel, nim
Nimivõimsus-elektriseadmel arenev võimsus; Nimipinge-pinge, millel elektriseade arendab nimivõimsust; Joule'i-Lenzi seadus-elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t; Kõrvaljõud-mitteelektrilised jõud, mis rakenduvad vooluallikas; Ohmi seadus kogu vooluringi kohta-voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega; Pinget- välistakistusel nim vooluallika klemmipingeks; Tühijooks-vooluallika töö piirolukord, kui seda ei kasutata; Tühipinge- elektromotoorjõud, sest ta võrdub vooluallika tühijooksul katkestuskohas tekkiva pingega; Lühis-kui välistakistus on lähedane nullile; Klemmipinge-pinge vooluallika klemmidel, mida näitab klemmide külge ühendatud voltmeeter. T-1012 d-10-1 G-109 c-10-2 M-106 m-10-3 K-1...
• Elektrimootoris muundub elektrivälja energia mehaaniliseks energiaks. EHITUS • Elektrimootoris on magneti pooluste vahele paigutatud mähisega raam, mis hakkab pöörlema, kui mähises tekitada elektrivool. Elektrivool juhitakse mähisesse läbi poolrõngaste vastu surutud harjade. NÄIDE 1. magnetvälja tekitav püsi- või elektromagnet 2. pöörlemistelje omav vooluga raam, tavaliselt raudsüdamikule keritud mähis 3. ühendusklemmid(harjad) voolu juhtimiseks raami 4. vooluallikas elektrivoolu tekitamiseks raamis. KASUTUSALAD • Puhurites, turbiinides, puurmasinates, elektriauto ratastes, vedurites ja konveierlintides. • Väikseimaid mootoreid leiab käekellade ja mobiiltelefonide seest. • Tööstuses kasutatavad elektrimootorid keerutavad saekettaid ja linte lõikamisprotsessides ja keeravad freespinkides detaile. • Lineaarmootoreid kasutatakse tihti toodete mahutitesse lükkamiseks. KASUTUSALAD • Keskmise suurusega standardiseeritud mootoreid
............... V T N G G A T K J L c) ................ g) ................ L I I A S I R L R A d) ................ h) ................ R U S A M O I O U A K M E P F L U O R K S F V G P T M R Ä N Keemiline vooluallikas 31. Võrdle keemilise vooluallika ja elektrolüüsiprotsessi tööpõhimõtet. Kirjuta kaks erinevust ja üks sarnasus. 12 Keemiline vooluallikas Sarnasus Elektrolüüsiprotsess *................................ *................................ *................................ ................................. ................................. ................................. *...................
Muidugi peame siin arvestama, et auto aku on vooluallikana kasutusel vaid siis kui auto mootor ei tööta, sest auto käivitamiselt hakkab ringi käima ka generaator ning viimane võtab sellisel juhul kogu elektrisüsteemi energiaga varustamise enda kanda. Sellest tingituna kustub reeglina ka armatuuris aku pildiga signaallamp. Väga lihtne on voolu iseloomustada hüdrodünaamilist analoogiat kasutades. Oletame, et juhtmed on torud ning pump on vooluallikas. Mööda torusid liigub vesi ning jõuab pumbani. Pump liigutab vee endast läbi, et vesi saaks mööda toru jälle ringiga pumbani tagasi jõuda. Analoogiliselt liiguvad laengud mööda juhtmeid. Enne juhtseadme sisselülitamist on vooluring avatud ning laengute liikumist ei toimu. Juhtseadmesse sisseehitatud lüliti sulgeb vooluringi ning laengud hakkavad energiat transportima tarbijasse ning juhtseade läheb tööle. Voolutugevus
*Ohmi seadus? Ohmi seadus ütleb, et voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega. I=U/R, kus I on voolutugevus, U on pinge ja R on takistus. ÜLESANNE: Leia voolutugevus, kui takistus on 0,2k ja pinge on 1,5V. *Ohmi seadus kogu vooluringi kohta! Ohmi seadus kogu vooluringi kohta ütleb, et voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega. I= /R+r, kus on elektromotoorjõud. ÜLESANNE: Vooluallikas, mille elektromotoorjõud on 4,8 V, sisetakistus on 0,2 ühendati 2 takistiga. Leia voolutugevus. *M illega mõõdetakse voolutugevust ja pinget? Kuidas ühendatakse need vooluringi? Voolutugevus mõõdetakse ampermeetriga, pinget voltmeetriga. Ampermeeter ühendatakse vooluringi jadamisi ja voltmeeter ühendatakse rööbiti. *Mis on ja mida näitab elektromotoorjõud? Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida vooluallikas suudab tekitada (1kulon, C)
6) Protektor:aktiivsem metall loovutab pinnale oma elektrone, nt laevakere, seni, kuni kõik on oksüdeerunud Aktiivsema metallikihi puhul on hea see, et kui kiht kahjustub, siis hakkab korrudeeruma aktiivse metalli kiht. Kui aga vähemaktiivsem metallikiht kahjustub, siis hakkab reageerima pind 5. Vooluallikad Vooluallikad- seadmed, mille abil muundame keemilise energia elektrienergiaks Eksotermiline protsess 1) Patarei-keemiline vooluallikas, mis on mõeldud ühekordseks kasutamiseks, sest reaktsioon toimub alati ühes suunas Zn +CuSO4 -> ZnSO4 + Cu Anood(-) on Zn, mis oksüdeerub Katood(+) on Cu, mis redutseerub 2) Aku- keemiline vooluallikas, mida saab tühjenemisel uuesti laadida, set reaktsioon toimub mõlemat pidi Pb + PbO2 + 2H2SO4 -> 2PbSO4 + 2H2O <- (-)A: PB - 2- -> Pb2+ (+)K: PBO2 + 2e- +.... -> Pb2+.... Tähelepanekud Anood on alati oksüdeerumine ja redutseerija
Füüsika KT 1. Vooluring koosneb : a)vooluallikast b)juhtmest c)lülitist d)tarbiast 2.Vooluallikat on vooluringi vaja selleks, et vooluallikas oleks vool Kas vooluallika sees toimuvad: *a)Keemilised b)Bioloogilised c)Geograafilised brotsessid? (ringita õige vastuse varjant) 3.Kas elektrivoolu tekitaja metallis on: a)prooton *b)elektron c)neutron d) ioon (ringita õige vastuse varjant) Kas elektrivoolu tekitaja soolade vesilahustes on: *a)ioonid b)elektroonid c)prootonid d) neutronid (ringita õige vastuse varjant) 4.Eelektrit juhivad hästi järgmised ained: 6
Tsentrist 25 cm kaugusel on elektrivälja tugevus 2,0 kV/m ja suunatud radiaalselt tsentrisse. Leida sfääri laeng. 3. Punktides A ja B on punktlaengu 70 nC elektrivälja tugevus vastavalt 40 kV/m ja 2,0 kV/m. Leida elektrivälja jõudude töö laengu 20 pC ümberpaigutamiseks punktist A punkti B. YFR0012, II. Kontrolltöö, variant 6. 1. Joonisel 26 kujutatud vooluahela osal on R1 = 2,3 , R2 = 6,1 ja tühise sisetakistusega vooluallikas elektromotoorjõuga 5,0 V. Määrata potentsiaalide vahe ja pinge punktide A ja B ning B ja C vahel. I = 1,0 A. 2. Magnetvälja sattunud kaks iooni liikusid mööda ringjooni, mille raadiused olid 8 ja 16 cm. Arvutada ioonide masside suhe, kui ioonide laengud olid võrdsed ning kui nad enne magnetvälja sattumist läbisid võrdse kiirendava potentsiaalide vahe. 3. Tasaparalleelsele klaasplaadile, murdumisnäitaja 1,52, langeb valguskiir. Arvutada plaati paksus, kui
A Elektrivool tekib, kui on olemas vooluallikas ja vabad laengukandjad. Laetud osakesi, mis savad aines vabalt liikuda, nimetataksevabadeks laengukandjateks. Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse osakeste liikumise suunda. Elektrivoolu toimed ja nende tunnused on: 1) Soojuslik elektrivoolus keha soojeneb 2) Keemiline elektrolüüdi vesilahuses lähevad vees olevad naelad rooste 3) Magnetiline tõmbab magnetilise omadusega asju enda poole või tõmbub ise magnetilise eseme vastu. Voolutugevuse tähis on [I] ja ühik on amper [A] t = aeg ; g = elektrilaeng Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Kui otsitakse elektrilaengu tähistatakse seda [C] ehk kuloniga. Arvutuse vastused (0,27 A ; 120 C) B Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist.- Et saada juhis kestvat eletrivoolu tuleb kasutada vooluallikaid (nt: aku;taskulambipatarei) Metallid on tahkes olekus kristallilise ehitusega(...
Elektrolüütiline dissotsiatsioon ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees Hüdraatumine vee molekulide seostumine ioonidega Hüdrolüüs reageerimine veega Oksüdeerumine(redutseerija) elektronide loovutamine Redutseerumine (oksüdeerija) elektronide liitmine Redoksreaktsioon reaktsioon, mille käigus muutub elementide o.-a Korrosioon metalli hävimine keskkonna mõjul Keemiline vooluallikas e galviaanielement toodetakse energiat..mindfuck (vastupidine elektrolüüsile) Elektrolüüs redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektrootide pinnal elektrivoolu toimel Maagi rikastamine lisanditest puhastamine !!! Fe, Cu, Al Sulam kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel saadud materjal
A Alalisvool, alalisvoolud Aja, ajad Ajaühik, ajaühikud Ajavahemik, ajavahemikud Akupatarei, akupatareid Ahela, ahelad Ahelaosa, ahelaosad Amper, amprid Ampermeeter, ampermeetrid C Coulomb, coulombid Coulomb'i-seadus Const D Dzaul, dzaulid Dielektrik, dielektrikud E Elektrivool, elektrivoolud Energia, energiad Elekromotoorjõud, -jõudud Element, elemendid Elektrienergia, elektrienergiad Energialiik, energialiigid Elektriväli, elektriväljad F Füüsikaline, füüsikalised G Generaator, generaatorid Galvaanielement, -elemendid H Hargnemata Haruvoolutugevus, -ugevused ...
juhi ristlõiget läbinud laengu ja läbimiseks kulunud aja jagatisega. Ühik on amper-A. I=q/t 21. Mis tähendab, et voolutugevus on 1A? Voolutugevus on 1A siis, kui juhi ristlõiget läbib 1 sekundi jooksul 1 kuloni suurune laeng. 22. Millega mõõdetakse voolutugevust? Kuidas ühendatakse? Ampermeetriga, jadamisi tarbijaga. 23. Mis on alalisvool? Vool, mille suund ja tugevus ei muutu. 24. Mis on vahelduvvool? Vool, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. 25. Mis on vooluallikas? On seade, mis tekitab juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. 26. Mis on vooluring? Vooluringi moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas ja tarbija või lüliti. 27. Mis on skeem? Skeem on tingmärkidega joonistatud vooluring. 28. Jadaühendus. Vooluringi takistuse saamiseks liidetakse kõikide takistite takistused. R= R1 + R2 + ... Ühesuguste takistite korral võib kasutada valemit E = nR1. Voolutugevus on igal pool ühesugune I = I1 + I2 + ..
nimetatakse pingeks. Pinge näitab kui palju tööd peab tegema ühikulise laengu liigutamiseks potentsiaalide vahe 1V U=A/q ja saab tuletada töö valemi - A=Uq (ühik eV) 17. Elektromagnetiline induktsioon- on nähtus, kus magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. 18. Lorentzi jõud - magnetväljas liikuvale laetud kehale mõjuv jõud. Fl= q*v*B*sin(alpha) laetud osake võib olla prooton või elektron 19. Induktsioonivool. - nimetakse voolu, mida tekitab vooluallikas juhtmes vastupidise suunaga. 20. Pööriselektriväli. - tekib induktsioonivoolu tõttu, mille jooned on kinnised kontuurid. 21. Magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstel tekkiv pinge. U=v*l*B*sin(alpha) U-induktsioonivool l- juhtmelõigu pikkus alpha - nurk juhtme liikumise suuna ja magnetvälja suuna vahel v-juhtmeliikumise kiirus B-magnetinduktsioon 22. Elektromotoorjõud. - suurim pinge, mida vooluallikas suudab tekitada. 23
L = e / dI/dt L induktiivsus, (delta) I voolutugevus, (delta) t aeg, delta tähistab muutumist 7. F=qvBsin Lorentzi jõud laetud osakestele magnetväljas mõjub jõud. F- jõud, q-laeng, v-kiirus, B-magnetiline induktsioon. U=Bvlsin magnetväljas olev juhe liigub, temas tekib pinge ja pingest tekib vool. U pinge, B-magnetiline induktsioon, v-kiirus, l-juhtme(traadi) pikkus. C=q/u mahtuvuse valem. C-mahtuvus, q-laeng, U-pinge. Elektrivool vastused 1. Vooluallikas (aku), juht (metall), laengukandjad (metallides); kinnises vooluringis: vooluallikas (patarei), laengukandjad, tarbija (nt lamp), juhtmed nende vahel, lüliti. 2. Takistus - Takistuseks R nimetatakse juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. R=U/I U-pinge, I-voolutugevus Eritakistus näitab, kui suur on mingist ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ristlõikepindalaga juhi takistus. Tähis roo. R= l / S -eritakistus, l-traadi pikkus, S-ristlõikepindala
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
