1. Jõuseadmed: Sisepõlemismootor; elektrijaam; hüdroajam; pneumoajam. Jõuülekanded, sidurid. Milliseid mootoreid kasutatakse masinatel ja iseloomustage neid? - Sisepõlemismootor kasutatakse erinevaid kütuse liike (kerget vedelkütust: bensiin; rasket vedelkütust: diisli kütus, masuut; gaaskütust: vedelgaas, vanasti ka puugaas). Energiaallikast sõltumatud, valmis koheselt tööks, omavad suhteliselt väikeseid mõõtmeid ja massi ning võivad taluda ajutisi ülekoormusi. - Hüdromootor seade, mis muudab vedeliku rõhuenergia mehhaaniliseks energiaks. Hüdromootorid võimaldavad tekitada edasitagasiliikumist kui ka pöörlemist. - Elektrimootor neid toidetakse võrgust või masina enda generaatorilt. Need jagunevad vooluallika alusel: vahelduvvoolumootorid ja alalisvoolumootorid. Peamine eelis on pidev valmisolek tööks, ekspluatatsiooni mugavus ja töökindlus, reverseeritavus, automaatne juhtimine ja reguleerimine, võime taluda lühiajaliselt suu...
katmine korrosioonikindlama metalliga (Cr, Ni, Zn, Sn) 57. Millega tegeleb elektrokeemia? Milleks kasutatakse elektrokeemilisi protsesse? Elektrokeemia on keemia haru, mis tegeleb spontaansete reaktsioonide arvel elektrivoolu saamisega, elektrivoolu toimel mittespontaansete reaktsioonide labiviimisega ja koige sellega seonduvaga. Elektrokeemilised meetodid voimaldavad elektriliste mootmiste pohjal jalgida keemilise reaktsiooni kulgu voi ioonide kontsentratsioone lahustes. 58. Keemilised vooluallikad. Keemiline vooluallikas on seade, milles elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks. 59. Elektrolüüs. Elektrolüüs on redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis, elektroodide pinnal elektrivoolu toimel, kus elektrienergia muundub keemiliseks energiaks! elektrokeemiline reaktsioon alalisvoolu mõjul, mis reeglina viib aine lagunemisele. 60. Mis on elektrokeemiline rakk? Millest see koosneb?
23. Mis on elektrokeemia? Milleks kasutatakse elektrokeemilisi protsesse? Elektrokeemia on keemia haru, mis tegeleb spontaansete reaktsioonide arvel elektrivoolu saamisega, elektrivoolu toimel mittespontaansete reaktsioonide labiviimisega ja koige sellega seonduvaga. Elektrokeemilised meetodid voimaldavad elektriliste mootmiste pohjal jalgida keemilise reaktsiooni kulgu voi ioonide kontsentratsioone lahustes. 24. Keemilised vooluallikad. Keemiline vooluallikas on seade, milles elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks. 25. Elektrolüüs.Elektrolüüs on redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis, elektroodide pinnal elektrivoolu toimel, kus elektrienergia muundub keemiliseks energiaks! elektrokeemiline reaktsioon alalisvoolu mõjul, mis reeglina viib aine lagunemisele 26. Mis on elektrokeemiline rakk? Millest see koosneb?Elektrokeemiline
1.8 Võimsus ja töö 14 1.9 Elektrienergia muundumine soojusenergiaks 16 1.10 Kirchhoffi esimene seadus 17 1.11 Kirchhoffi teine seadus 17 1.12 Takistite jadaühendus 20 1.13 Takistite rööpühendus 21 1.14 Takistite segaühendus 24 1.15 Keemilised vooluallikad 26 1.16 Allikate ühendusviisid 31 1.17 Muutuva takistusega vooluring 32 2. Mittelineaarsed alalisvooluahelad 35 2.1 Mittelineaarne takisti 35 2.2 Mittelineaarne vooluahel 37 3 Elektromagnetism 41 3
Metallide pingereas eespool asuv metall on galvaaniahelas anoodiks (-), tagapool asuv katoodiks (+). 112. Nernsti võrrand. Elektroodpotentsiaal näitab, mil määral elektrokeemilises ahelas eksisteerivad kontsentratsioonid erinevad nende tasakaalukontsentratsioonidest. RT (C ) c ( D) d E E0 ln nF ( A) a ( B ) b 113. Keemilised vooluallikad: kuivelement (tavaline, leelis ja Hg patareid), Pb aku, kütuselement (vesinik-hapnik). Keemilised vooluallikad on patareid ja akud. Tavaline kuivelement: E = 1,5 V , anoodiks tsinkpurk, katoodiks süsinikvarras. elektrolüüdiks NH4Cl, ZnCl2 ja MnO2 segutärklisekliistris Hg patarei: kasutatakse kellades, kalkulaatorites jm Pb aku: anoodiks Pb plaadid, katoodiks PbO2, pakitud metallplaadi sisse,
järgi, nimetatakse metallide pingereaks. Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis tõrjuvad lahjendatud hapetest välja vesiniku. Pingereas eespool asuv metall tõrjub soola lahusest välja temast pingereas tagapool oleva metalli. 96. Nernsti võrrand- Elektroodpotentsiaal näitab, mil määral elektrokeemilises ahelas eksisteerivad kontsentratsioonid erinevad nende tasakaalukontsentratsioonidest. 97. Keemilised vooluallikad: Patarei on elektrokeemiline element (sageli järjestikku ühendatud mitu), mida võib kasutada konstantse pingega alalisvoolu saamiseks. Akud korduvkasutusega alalisvooluallikad, reaktsioonid anoodil ja katoodil on pööratavad. Kütuseelement e. Vesinikhapnikelement: Elektrolüüdiks kuum KOH lahus, anoodiks ja katoodiks inertsed, poorsed süsinikelektroodid; Katalüsaatoriks anoodis Ni lisand (ka Pt, Ag, CoO), katoodis Ni ja NiO lisand (ka Pt, Pd).
ERIALA Puidust kodaratega rattad 2000aastat e.m.a. Traatkodaratega rattad 1800aastate paiku 1950.aastal asendati autode traatkodaratega rattad metallratastega 1769.a auruvanker (Nicolas Cugnot) Max. 5km/h 1790.a jalgratas (M.de Sivrac) 1795.a hoburaudtee (Inglismaal) 1820.a aurusõidukite ehitamine 1845.a õhkrehvid (Robert William Thomson) 1883.a neljarattalist jalgratast meenutav aurusõiduk (auto eelkäija) 1895.a esimene bensiinimootor 1899.a rajati metallurgia laboratoorium 1910.a maailma esimene V-8 mootor 1885.a esimene mootorratas (Gottlieb Daimler) 1890.a esimene auto mille mootor paiknes ees(Rene Panhard ja Emile Levasson) 19.saj algus Esimesed bussid(sõna buss on tuletatud ladina-keelsest sõnast omnibus-kõigile) 1908.a Henry Ford rajs tehase automudeli T masstootmiseks 1894.a esimene autovõidusõit Pariis-Rouen (max. Kiirus 12km/h) 1955.a Le Mans'i võidusõit (Nõudis 84 inimelu ja ...
Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks. 1. Mis on keemia? Milline on keemia koht loodusteaduste süsteemis? Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi. Keemia- teadus ainete muundumistest ning nendega kaasnevatest nähtustest 2. Aine massi jäävuse seadus. Aine massi ja energia vaheline seos. Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. · Aine mass ja selles sisalduv energia on omavahel seotud · A. Einstein (1879-1955) DE = Dm c2 3. Mille poolest erinevad füüsikalised ja keemilised nähtused? Milline on nendevaheline seos? · Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida, reeglina ilma ainet ja tema koostist muutmata. Keemilised omadused, on seotud aine koostise muutusega, keemiliste re...
Redokspotentsiaali mõõdetakse tavaliselt millivoltides. Redokspotentsiaali standardväärtuseks loetakse kokkuleppeliselt standardvesinikelektroodi väärtust, mis võrdsustatakse väärtusega 0,00 mV. Seetõttu mingi ühendi redokspotentsiaal on suhteline väärtus võrdlus standardvesinikelektroodiga. 12 Keemilised vooluallikad. Keemiline vooluallikas on seade, milles elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks. Kütuseelement. Kütuseelement on keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat juurdeantava kütuse oksüdeerimisel vabaneva energia arvel. Niisugust energiamuundurit võib käsitada kui galvaanielementi, mille elektrokeemilise reaktsiooni jaoks tarvilik aine ei paikne lõpliku kogusena elemendi sees, vaid seda antakse väljastpoolt pidevalt juurde
inhibiitorite kasutamine 57. Millega tegeleb elektrokeemia? Milleks kasutatakse elektrokeemilisi protsesse? Elektrokeemia on keemia haru, mis tegeleb spontaansete reaktsioonide arvel elektrivoolu saamisega, elektrivoolu toimel mittespontaansete reaktsioonide läbiviimisega ja kõige sellega seonduvaga. Elektrokeemilised meetodid võimaldavad elektriliste mõõtmiste põhjal jälgida keemilise reaktsiooni kulgu või ioonide kontsentratsioone lahustes (4. oengu slaidid). 58. Keemilised vooluallikad. ● Galvaanielement (patarei) - ühekordselt kasutatav ● Aku - korduvalt kasutatav ● kütuseelement - töötab seni, kuni reageerivaid aineid peale antakse Kõikide puhul elektrienergia saadakse keemilise reaktsiooni käigus (4. loengu slaidid). 59. Elektrolüüs. Redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektroodide pinnal elektrivoolu toimel (aine lagunemine elektrivoolu toimel). 60. Mis on elektrokeemiline rakk
1. 10 V 3 lampi 2. 10 V 2 lampi 3. 10 V 1 lamp Järeldus: 1. Selgitada, kas ohmi seadus (ahela kohta) on õige? 2. Selgitada, millest oleneb elektriahelas voolu suurus? Tuua näiteid. 3. Nimetada põhilised mehhatroonikaseadmete vooluallikad? 4. Nimetada, mis otstarbeks kasutatakse mehhatroonikaseadmetes elektivoolu? 5. Millisteks energia liikideks muudetakse mehhatroonikaseadmetes elektrivoolu? 7 LABORATOORNE TÖÖ NR. 3 Eesmärk: vooluallika emj. ja sisetakistuse määramine. 1.Kasutatavad mõõteriistad ja tööks vajalikud vahendid. Jrk. Nimetused Tüüp Vahejaotus Süsteem Mõõtepiirkond 1
0,80 1,50 koosneb kuuluvate aatomite arvu suurenemisega. gaasid omavad 2) Kondentsatsiooni meetodil - luues ting-sed ioonide või moolide ühin-ks Hg Ag Au kõrget entroopiat kuna seal on molekulid pidevas liikumises ja ogrigaatideks. Selleks kasut kolloidveskeid, ultraheli, elektrikaarti. 7.2. Keemilised vooluallikad Keem-tes vooluallikates saadakse seega on seal üks suur korrapäratus Kolloidsüst-e jaot: 1) aerosoolid - gaasi keskkond, N. tahke aine gaasis elektrivoolu redoksrkts-des vabaneva en arvel. Galvaanielem-des on suits ja tolm või aerosool. 2) Soolid - vedela keskkonna korral. kasut elektrokeemiliselt akt-te ainete en-t ühekordselt, akusid saab
määratava iooni laengu absoluutväärtus või reaktsioonis osalevate elektronide arv ning a - potentsiaali määrava iooni aktiivsus. n CuSO4 lahuse elektrolüüsil peaks katoodil redutseeruma vask (vastavalt reeglile 3) anoodil aga oksüdeerub vesi (reegel 4): 110. Keemilised vooluallikad: kuivelement (tavaline, leelis ja anood: 2H2O ® O2 + 4H+ + 4ekatood: Hg patareid), Pb aku, Cu2+ + 2e- ® Cu(t) |*2 n summaarselt: kütuseelement (vesinik-hapnik). 2H2O + 2Cu2+ ® O2 + 4H+ + 2Cu(t) Kuivelement:
E elektroodi potentsiaal, E0 elektroodi standardpotentsiaal, R universaalne gaasikonstant (8.314 J/(K·mol)), F Faraday konstant (96485 C/mol), T temperatuur kelvinites, n määratava iooni laengu absoluutväärtus või reaktsioonis osalevate elektronide arv ning a potentsiaali määrava iooni aktiivsus. n CuSO4 lahuse elektrolüüsil peaks katoodil redutseeruma vask 110. Keemilised vooluallikad: kuivelement (tavaline, leelis ja (vastavalt reeglile 3) anoodil aga oksüdeerub vesi (reegel 4): Hg patareid), Pb aku, anood: 2H2O O2 + 4H+ + 4ekatood: kütuseelement (vesinik-hapnik). Cu2+ + 2e Cu(t) |*2 Kuivelement: n summaarselt:
Käigukastid. Astmelised käigukastid liigitatakse: · Hammasülekande tüübi järgi · Võllide arvu järgi · Hammasrataste hambumise viisi järgi · Käiguvahetusmehhanismi järgi · Võllide paiknemise järgi · Käiguvahetuse järgi · Käikude arvu järgi · Nihutatavate hammasrataste arvu järgi Käigud grupeeritakse. Traktoritel jaotatakse: 1. Põhikäigud 2. Transpordikäigud 3. Aeglased käigud Käigukastide üleehitus. Mehaanlised käiguvahetusseadised koosnevad: · Lülituskahvlitest, mis on kinnitatud liugurite külge. Liugureid hoiavad kindlas asendis vedrudega fiksaatorid. Liugurieid liigutatakse käigukangi abil. Traktori jõuülekandesse kuuluvad agregaadid ja mehhanismid, mis kannavad pöördemomendi mootorilt veoratastele (roomikutele) ning muudavad momendi ja pöörlemissageduse väärtust ja suunda. Jõuülekanne edastab seega väntvõlli pöördemomendi käiguosale ja võimaldab pöördemomenti muuta. Traktori jõuülekanne tag...
112. Nernsti võrrand. Elektroodi potentsiaali sõltuvust ioonide kontsentratsioonist lahuses kirjeldab matemaatiliselt Nernsti võrrand E=E0- (RT/nF) * ln a E - elektroodi potentsiaal, E0 - elektroodi standardpotentsiaal, R - universaalne gaasikonstant (8.314 J/(K·mol)), F - Faraday konstant (96485 C/mol), T temperatuur kelvinites, n määratava iooni laengu absoluutväärtus või reaktsioonis osalevate elektronide arv ning a - potentsiaali määrava iooni aktiivsus. 113. Keemilised vooluallikad: kuivelement (tavaline, leelis ja Hg patareid), Pb aku, kütuseelement (vesinik-hapnik). Kuivelement: galvaani või leclanche element, mille vedel elektrolüüdilahus on muudetud voolamise vältimiseks pastaks või geeliks. anoodiks tsinkpurk; katoodiks süsinikvarras; elektrolüüdiks NH4Cl, ZnCl2 ja MnO2 segu tärklisekliistris; anood: Zn - 2e- ® Zn2+; katood: 2NH4+ + 2MnO2 + 2e- ® Mn2O3 + 2NH3 + H2O Hg patareid: kasutatakse kellades, kalkulaatorites
Elektroodide pinnal toimub elektronide ülekanne ioonidele ja vastupidi: a) Tsinkelektrood lahustub: Zn Zn2+ + 2e- Aktiivsem metall oksüdeerub ehk loovutab elektrone ehk läheb lahusesse b) Vask sadestub elektroodi pinnale: Cu2+ + 2e- Cu Elektronid liiguvad anoodilt katoodile Elektrivool ongi elektronide suunatud liikumine 1. Galvaanielemendi elektromotoorjõu leidmine (osata arvutada standardpotentsiaalidest). 2. Keemilised vooluallikad: kuivelement (tavaline, leelis ja Hg patareid), Pb aku, kütuseelement (H- O) Kuivelement - elektrokeemilised alalistoiteallikad, mille elektromotoorjõud (emj) on tavaliselt 1,5 V ja sisetakistus suurusjärgus 1 oom. Patareid on tavaliselt jadamisi ühendatud kuivelementide või akumulaatorite kogumid Mn-Zn element - · anoodiks tsink · katoodiks süsinikvarras ja MnO2 · elektrolüüdiks NH4Cl, ZnCl2 ja MnO2 segu tärklisekliistris
reaktsiooni käigus muutuvad). Juhul, kui ei ole tegemist standardtingimustega, tuleb arvestada elektroodipotentsiaalide ja vastavalt elektromotoorjõu sõltuvust temperatuurist ja kontsentratsioonidest. Kontsentratsiooni ja temperatuuri mõju redokspotentsiaalile Standardolekust erinevatel tingimustel saab oksüdeerija ja redutseerija redokspotentsiaali E (NB! kummalegi eraldi) leida järgmisest valemist (täpsetes arvutustes asendatakse kontsentratsioonid aktiivsustega): Keemilised vooluallikad Keemilised vooluallikad on praktilises kasutuses olevad galvaanielemendid, mida kasutatakse elektrivoolu saamiseks. Head vooluallikat iseloomustab: · suur erimahtuvus (toodetava energiahulga ja massi või ruumala suhe) · elektromotoorjõu (klemmipinge) konstantsus vooluallika tühjenemisel · madal sisetakistus (võimaldab saada tugevat voolu) · hea säilivus Kui tegemist on akuga (korduvat laadimist ja tühjenemist võimaldava galvaanielemendiga), siis on olulised veel:
redukseerumine) Lahuse elektroneutraalsuse säilitamiseks liiguvad SO4 2- ioonid Cu elektroodilt Zn elektroodi poole: Galvaanielemendi elektromotoorse jõu määrab potentsiaalide vahe: Eg=E2-E1 Metallelektroodide standardpotentsiaalide kasvurida nim. metallide pingeraeaks. Pingeraes eelpool oleva negatiivsema standardpotentsiaaliga metall tõrjub vesilahusest välja kõik temast tagapool olevad metallid ja vesiniku. PINGERIDA: 7.2 Keemilised vooluallikad Keemilistes vooluallikates saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonides vabaneva energia arvel. Galvaanielementides kasut. elektrokeemiliselt aktiivsete ainete energiat ühekordselt. Akusid saab kasutada korduvalt, sest nende võimet elektrienergiat toota saab laadimisel taastada. Galvaanielementide näiteks on eelpool vaadeldud element. Pb akus on 1 elektroodiks Pb ja teiseks PbO2. elektrolüüdiks on H2SO4 tihedusega 1,18 1,22. elektroodide ühendamisel toimuvad järg
.. . Harmoonikute amlituudide A2, A3, ..., A n kaudu saab mittelineaarmoonutusteguri esitada kujul sqrt(A22 + A32 + ... + A n2) M= A1 kus A1 on signaali w amplituuud. [vaata | 14. pn-siirdega tüüritav väljatrans (JFET). muuda] Ehitus ja tööpõhimõte. Kanali ahendamine paisupinge abil. Pingestamiseks vajalikud vooluallikad, nende polaarsus. Kanali voolu sõltuvus paisupingest. Tõusu definitsioon ja ühikud. Väljundtunnusjooned. Ühise lättega võimenduastme skeem. Väljatransistor on transistori tüüp, kus läbivat voolu tüüritakse sisendpingega. JFET-s (Junction Field Effect Transistor) ehk pn-siirdega väljatransistoris moodustab kanali n- v. p-juhtivusega pooljuhtplaat (joonisel n-juhtivusega), mille otstest lähtuvad elektroodid läte (Source) ja neel (Drain). Pooljuhtplaadi ühel küljel
Pingereas eespool asuv metall tõrjub soola lahusest välja temast pingereas tagapool oleva Metalli Metallide pingereas eespool asuv metall on galvaaniahelas anoodiks (-), tagapool asuv katoodiks (+). 107. Nernsti võrrand Elektroodpotentsiaal näitab, mil määral elektrokeemilises ahelas eksisteerivad kontsentratsioonid erinevad nende tasakaalukontsentratsioonidest. RT (C ) c ( D ) d E E0 ln nF ( A) a ( B ) b 108. Keemilised vooluallikad: kuivelement (tavaline, leelis ja Hg patareid), Pb aku, kütuselement (vesinik- hapnik) Tavaline kuivelement: E = 1,5 V , anoodiks tsinkpurk, katoodiks süsinikvarras. elektrolüüdiks NH4Cl, ZnCl2 ja MnO2 segutärklisekliistris Hg patarei: kasutatakse kellades, kalkulaatorites jm Pb aku: anoodiks Pb plaadid, katoodiks PbO2, pakitud metallplaadi sisse, elektrolüüdiks H2SO4 vesilahus (~40%). Laadimisvoolu toimel kulgevad mõlemad reaktsioonid vastassuunas. Järjestikku on tavaliselt ühendatud
Metallide pingereas eespool asuv metall on galvaaniahelas anoodiks (-), tagapool asuv katoodiks (+). 112. Nernsti võrrand Elektroodpotentsiaal näitab, mil määral elektrokeemilises ahelas eksisteerivad kontsentratsioonid erinevad nende tasakaalukontsentratsioonidest. RT (C ) c ( D) d E E0 ln nF ( A) a ( B) b 113. Keemilised vooluallikad: kuivelement (tavaline, leelis ja Hg patareid), Pb aku, kütuselement (vesinik-hapnik) Tavaline kuivelement: E = 1,5 V , anoodiks tsinkpurk, katoodiks süsinikvarras. elektrolüüdiks NH4Cl, ZnCl2 ja MnO2 segutärklisekliistris Hg patarei: kasutatakse kellades, kalkulaatorites jm Pb aku: anoodiks Pb plaadid, katoodiks PbO2, pakitud metallplaadi sisse, elektrolüüdiks H2SO4 vesilahus (~40%). Laadimisvoolu toimel kulgevad mõlemad reaktsioonid vastassuunas
Järeleaitamine ehk keemiakursuse kokkuvõte 1 SI seitse põhiühikut Pikkus - meeter m Mass - kilogramm kg Aeg - sekund s Elektrivoolu tugevus - amper A Absoluutne temperatuur - kelvin K Ainehulk - mool mol Valgustugevus - kandela cd 31.10.2011 2 Mass Iga füüsikaline keha omab massi. Massi mõõdetakse kilogrammides (1 kg) ja tähistatakse tähega m. Kilogrammile mõjuv raskusjõud on sõltuv laiusest. Pariisis on see Fr = 9,81 N Maa poolusel on see 9,83 N/kg, ekvaatoril 9,78N/kg ja Kuul 1,6 N/kg Suurus mass väljendab keha inertsust tema omadust osutada suuremat või väiksemat vastupanu tema kiirendamisele jõu toimel. 31.10.2011 ...
Cu, Ag, Rh, Hg, Os, Pd, Ir, Pt, Au 111. Nernsti võrrand. Elektroodpotentsiaal näitab, mil määral elektrokeemilises ahelas eksisteerivad kontsentratsioonid erinevad nende tasakaalukontsentratsioonidest Pöörduva poolreaktsiooni korral: RT [C ]c [D]d 0 E=E − ln nF [ A ]a [B]b 112. Keemilised vooluallikad: kuivelement (tavaline, leelis ja Hg patareid), Pb aku, kütuselement (vesinik-hapnik). Patarei on elektrokeemiline element (sageli järjestikku ühendatud mitu), mida võib kasutada konstantse pingega alalisvoolu saamiseks. Aku - korduvkasutusega alalisvooluallikas, reaktsioonid anoodil ja katoodil on pööratavad. - anoodiks tsinkpurk - katoodiks süsinikvarras - elektrolüüdiks NH4Cl, ZnCl2 ja MnO2 segu tärklisekliistris - anood: Zn - 2e- Æ Zn2+
leida elektri tootmiseks sobivaid keemilisi reaktsioone ning kasutada elektrit keemiliste reaktsioonide läbiviimiseks. Elektrokeemia tegeleb nii elektrit tootvate iseeneslike keemiliste reaktsioonidega kui ka elektrivoolu toimel läbi viidavate mittespontaansete protsessidega. E. meetoditega jälgitakse keemilisi reaktsioone ning määratakse lahuse omadusi, võimaldab jälgida ka aju ja südame aktiivsust, vere pH-d ja saasteainete olemasolu veevärgis. 58. Keemilised vooluallikad. Keemilistes vooluallikates muudetakse keemilise reaktsiooni energia elektrienergiaks. Elektrivool tekib kui elektronid suunatult liiguvad, seega saab redoksreaktsioone panna käima nii, et selle tulemusena tekib elektrivool. Keemilisi vooluallikaid on kahte liiki: galvaanielement ja kütuseelement.
heitgaasidega. Joonisel 35 toodud summutikonstruktsiooni Mootorrataste ja motorollerite elektriseadmed töötavad puhul täidab sellise resonaatori ülesandeid kere laienev pingel 6 või 12 V (mopeedidel 6 V). ii osa koos esimese diafragmaga. t j Vooluallikad ja -tarvitid ühendatakse omavahel ühe- juhtmeskeemi järgi (joon. 36), kus teise juhtme ülesannet täidab kere, s. o. sõiduki omavahel ühendatud metallosad. Seejuures on vooluallikatel kerega ühendatud miinusTM
Nii moodustuv sulav rant määrab ära selle, millal võib alata järelkuumutusetapp, st millal on saavutatud piisav sulamisrandilaius A. Järelkuumutussurve on madal, et see enam (taz)- aja jooksul ranti ei suurendaks. Järelkuumutuse ajal peab kuumutusplaadist piisav hulk kuumust üle kanduma toru otstesse, et keevitatavad pinnad püsiksid õigel keevitustemperatuuril kogu plaadieemaldusetapi (tu)-ajal. 96) Elekterkeevituse vooluallikad Traditsioonilised ehk tavavooluallikad Keevitustrafode põhiline eelis on nende ehituse ja kasutamise lihtsus. Puudusteks on: · kasutuskõlbmatus alalisvooluga keevitusel, · halb reguleeritavus, · suur reaktiivvõimsus ja toitevõrgu ebasümmeetriline koormamine. Generaatorite suurim eelis oli võimalus saada mõningate keevitusprotsesside tarvis kõrget keevitusvoolu See kehtis enne pooljuhtide kasutuselevõttu, nüüd on see eelis kadunud. Generaatorite
Vahelduvvooluga töötavad elektriseadmed ehk elektrienergia tarvitid on reeglina oma- vahel ühendatud rööbiti. Rööpühenduses on ka vooluallikatena toimivad elektrijaamad, kus muundatakse elektrienergiaks mingit muud energiat (kütuse siseenergiat, voolava vee kineetilist energiat vms). Rööpühendus võimaldab sujuvalt reguleerida nii tarvitite kui elektrijaamade tööd, sest voolu katkestamine ühes väga paljudest rööpharudest ei mõjuta kuigivõrd voolu kulgemist teistes harudes. Vooluallikad ja tarvitid moodustavad vahel- duvvooluvõrgu. Ajas perioodiliselt muutuv pinge on olemas vaid ühel pistikupesa klemmidest. Selle klemmini toovat juhet nimetatakse faasijuhtmeks (isolatsioon on kas pruun või must). Sõna faas ei tähista siin enam võnkeseisundit vaid võnkumiste olemasolu üldse. Teist klemmi, millel pinge Maa suhtes puudub, nimetatakse nullklemmiks ja vastavat juhet nulljuhtmeks (isolatsioon sinine). Elektrijaam tekitab faasijuhtmes pinge Maa suhtes.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
