elektrivoolu tööks. Tähiseks on A jaühikuks J.. Valem = A=Nt ja A=Uit v voolumõõtja. VÕIMSUS: Ajaühikus tehtav töö. Tähiseks N ja ühikuks W ja hobujõud. Valem=N=A/t 10. MIKS ELEKTRIMOOTORID KINNI KIILUDES LÄBI PÕLEVAD? 11. MIS ON KÕRVALJÕUD VOOLUAKKIKAS? Kõrvaljõud on mittelektrilised jõud. Vooluallikas toimivaid jõude nimetatakse nende mitteelekrtilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks. Näiteks keemilised vooluallikad, töö=elektromotoorjõud, pinge. 12. MIS TEKITAB ELEKTRIVOOLU R-VÄLJA? 13. MIS ON ELEKTROMOTOORJÕUD? TÄHIS JA ÜHIK. Elektromotoorjõud on jõud, mis näitab kui palju ülde vooluakkikas tööd teha võiks. Tähiseks on suur E ja ühikuks volt V 14. KUIDAS MÕÕTA VOOLUALLIKA SISETAKISTUST? ideaalse vooluallika sisetakistus on lõpmatus. Pingeallikal aga 0. Sisuliselt on tegemist energiaallikaga. 15. VOOLUALLIKA TÜHIJOOKS JA LÜHIS. Tühijooks on vooluallikas, kui seda ei
q - elektrolüüti läbinud laeng C Mõningate ainete c väärtused: Metall g/Ah mg/C NB! 1 g/Ah = 1000 mg/ 3600 As = 0,277... mg/C Vask (Cu) 1,186 0,329 Alumiinium (Al) 0,335 Kuld (Au) 7,37 Nikkel (Ni) 1,095 Hõbe (Ag) 4,025 1,118 Kroom (Cr) 0,648 Tsink (Zn) 1,22 Keemilised vooluallikad Metalli paigutamisel happe või leelise lahusesse tekib keemilise reaktsiooni tagajärjel metallil potentsiaal - elektroodipotentsiaal. Erinevate metallide puhul on see potentsiaal erinev ja nii saab ehitada seadmeid, milles kahel erinevast materjalist elektroodil tekib potentsiaalide vahe. Sellisel põhimõttel töötavad galvaani- e. primaarelemendid. Neis toimub keemilise energia pöördumatu muutumine elektrienergiaks. Juhul, kui voolu juhtimisel tagasi sellisesse süsteemi on
Vooluring Vooluallikas Vooluallikas on mistahes seade, mis suudab tekitada ja alal hoida elektrivoolu. Energia mõistestikus võime öelda, et vooluallikas on seade, mis muundab mingit mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Oma tööpõhimõttelt on vooluallikad väga mitmekesised. Patareis muundub elektrienergiaks keemilistel reaktsioonidel vallanduv energia. Elektrigeneraatorites muundub elektrienergiaks mehaaniline energia. Päikesepatareides muundatakse valgusenergiat. Ka soojusenergiat saab muundada elektrienergiaks. Vooluring Elektrivool saab püsivalt kulgeda üksnes elektrijuhtidest moodustatud kinnistes ahelates ehk vooluringides. Vooluringi põhiosad on: vooluallikas (energiaallikas);
Metallid praktikas 1. Füüsikalised omadused (5) Läige, elektri ja soojusjuhtivus (sest neil on poolvabad elektronid), plastilisus (kihid võivad üksteise suhtes nihkuda ilma kristallvõre lagunemata), ei lahustu vees ega org. lahuses. NB! pole alati kõrge sulamistemp (nt elavhõbe, frantsium, gallium) Füüsikalised omadused on tingitud aatomiehitusest: 1) Metallielementide raadius on suurem kui mittemetalliliste. 2) Viimasel kahel kihil paardumata (valentseid) elektrone vähe. Ei suuda moodustada kov. sidemeid, nende suurte aatomite kohta vähe sidemeid, ainult paar > tekitavad metallilise sideme. 3) Ioonide vahel liiguvad elektronid (elektrongaas). 2. Keemilised omadused (5) Metallideks nim. elemente, mis alati loovutavad elektrone reaktsioonide käigus. 1. reageerimine mittemetallidega Aktiivsed metallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga juba toatemperatuuril v nõrgal soojendamisel. ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogias Töö nimetus: Töö nr. 3 KEEVITAMINE Üliõpilane: Sergei Lakissov Rühm: MATB 22 Üliõpilaskood: 094171 Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Eduard Kimmari 11.06.2010 14.06.2010 Töö eesmärk ja ülesanne: Kodutöös käsitletakse põkkliite keevitustehnoloogiat, kasutades kas elektroodkeevitust (käsikaarkeevitust) või MAG-keevitust (poolautomaatkeevitust). Keevitatav materjal – madalsüsinik-konstruktsiooniteras mark S235JRG2. Materjali paksus 4 mm, üksiktootmine. 1. Elektroodkeevituse ja MAG keevituse võrdlus ...
R A UIt U 2 N= = = UI = I 2 R = t t R N võimsus A töö U pinge I - voolutugevus T aeg R - takistus Ülesanded · Takistid 2 ja 5 on ühendatud jadamisi vooluringi. Kummas takistis eralduv voolu võimsus on suurem? Mitu korda? · Takistid 2 ja 5 on ühendatud paralleelselt. Kummas takistis eralduv voolu võimsus on suurem? Mitu korda? Vooluallikas · Keemilised vooluallikad vooluallika elektromotoorjõud · Elektromotoorjõud ehk allikpinge on töö, mida teevad vooluallikas toimivad kõrvaljõud ühikulise laengu (1 C) üleviimisel. Vooluring · Vooluring koosneb vooluallikast, tarbijast (tarbijatest) ning ühendusjuhtmetest. Ohmi seadus · Elektrilised suurused I, U ja R on omavahel seotud · OHM leidis, et voolutugevus I on seda suurem, mida suurem on vooluallika pinge U ja mida väiksem on tarbija takistus R
(praktikas kuni 40mm). 3.Keevitamise Suhteliselt väike, protsessi kii- Tegemist kõrgtehnoloogilise prot- tootlikkus ja rus on vahemikus 0,5 kuni 7,0 sessiga, tootlikus 10-15 kg/h, kuna keevituskiirus kg/h. Tootlikkus kasvab elekt- voolutihedus elektroodis suur ning kee- roodi läbimõõdu suurenedes visliide kaitstud defektide eest gaasiga. 4. Vooluallikad Vooluallikaks sobivad trafo, Vajalik alaldi, mis muundab voolu- inverter ja generaator. Valik võrgust tuleva vahelduvvoolu alalis- sõltub teistest parameetritest, vooluks. Enamasti kasutatakse pool- nt. keevituse teostamise asu- juhtalaldit, harvem ka keevitus- koht. Tehasetingimustes on invertereid. soovitatav kasutada trafosid,
Elektrolüüs kulgeb elektrienergia arvel. Elektrolüüsi korral toimuvad redutseerimine ja oksüdeerumine ereldi elektroodidel. Elektrood, millel toimub oksüdeerumine, on anood. Elektrood, millel toimub redutseerumine on katood. Elektroöüüsi käigus läbib seadet elektrivool väisahelas liiguvad elektronid, lahuses liiguvad ioonid (anioonid liiguvad anoodi suunas, katioonid katoodi suunas). Elektronid liiguvad anoodilt katoodile. 5. Keemilised vooluallikad Väikesed patareid koosnevad kuivelementidest, mis varustavad elektrienergiaga mitmesuguseid elektroonseid tarbeesemeid. Autoaku e. pliiaku on mõeldud paljukordseks kasutamiseks. Aku tühjenemisel saab seda jälle laadida ja uuesti kasutada. Keemiline vooluallikas keemilisel reaktsioonil vabanev energia (nn keemiline energia) muudetakse vahetult elektrienergiaks. Keemiline energia -> soojusenergia -> mehhaaniline energia -> elektrienergia. Anood on ,,-''
plaatinaelektroodi, millest ühel (katoodil) toimus hapniku redutseerumine ja teisel anoodil vesiniku kui kütuse oksüdeerumine. · Ehituse poolest on kütuseelemendid väga lihtsad, koosnedes teineteisest eraldatud anoodist ja katoodist. Lahuti hoiab ära anoodi ja katoodi kokkupuutumise (lühistumise), täidab sageli ka ioonjuhi rolli Kütuse element Fuel Cell Nüüdisajal võib elektrokeemilised vooluallikad jagada kolmeks: 1. primaarpatareid, mida pole võimalik uuesti laadida, 2. sekundaarpatareid ehk akumulaatorid, mida saab perioodiliselt laadida, 3. kütuseelemendid, mis pidevalt töötavad - kus toimib oksüdeerija ja redutseerija juurdevool ning reaktsiooniproduktide elektrivoolu, soojuse, vee ja süsihappegaasi pidev eemaldamine süsteemist tagab seadme pideva töö. Kütuse element Fuel Cell Click to edit Master text styles Second level
Pooljuhtventiil on selgelt ühesunalise juhtivusega. 4.Elektrolüüsi kas, tehnikas. 1.Galvanoplastika- metallijäljendi saamine reljeefsest mudelist 2.Galvanosteegia- metallesemete pinna katmine elektrolüütiliselt, mõne teise metallikihiga 3.Elektrometallurgia – teadmised, mis seotud elektrolüüsiga 4.Elektrolüütiline poleerimine- eemaldatakse pinnakonarused 5.Elektrolüütkondensaatorid - elektroodid 6.Keemilised vooluallikad – patareid, akumulaatorid (pliiakud, leelisakud, dryfit-, geel -, AGM tüüpi akud), kütuse element Tühjenemine Pb+PbO2+2H2SO4=2PbSO4+2H2O Laadimine 2PbSO4+2H2O=Pb+PbO2+2H2SO4 5. Valguse difraktsioon. - nim. geomeetrilise optika seaduspärasustest kõrvalekaldumise nähtust valguse levimisel, mis on tingitud valgusele ette jäävatest tõketest. Juhul kui lainepikkus on märgatavalt väiksem tõkke mõõtmetest, siis on digfraktsioon nõrk ja raskesti avastatav. Just
Ehtehõbe hõbe + vask autotööstus (hape kindel sulam) Silumiin alumiinium + räni ehted Roostevaba teras raud + kroom/süsinik tööriistad, taskunoad, käärid ja muud tarbeesemed Jootemetall ehk joodis tina + plii metallide kokkujootmisel Keemilised vooluallikad Keemiline vooluallikas- keemilisel reaktsioonil vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks. Kütuselemendid- keemilised vooluallikaid, milles saadakse elektrienergia kütuste oksüdeermisel eralduva energia arvel.
Keevitusviis tuleb valida lähtudes keevitatavast materjalist ja tema paksusest, toote kujust, tootmisprogrammist jt. teguritest. Ülesanded 1) Valmistada liite eskiis ning määrata õmbluse ja liidete tüübid 2) Kahe keevitusviisi võrdlus tabeli näol. Põhjendus valitud keevitusviisi otstarbekuse kohta 3) Keevitusviisi olemust selgitav skeem koos nähtuste kirjeldustega 4) Lisamaterjalide põhimõtteline valik elektroodid, kaitsegaasid, vooluallikad 5) Toorikute ettevalmistamise kirjeldus 6) Keevitusparameetrite valik 7) Liidete kvaliteedikontroll Materjaliks on süsinikteras paksusega 25 mm. Masstoodang. Ei kasuta montaazõmblust, Sest on võimalik keevitada ka mööda kinnist kontuuri. 2. Käsikaarkeevituse (111) ja punktkontaktkeevituse (21) võrdlus Parameeter Käsikaarkeevitus Punktkontaktkeevitus Põhiliselt
o Gibbsi energia muut määrab reaktsiooni toimumise suuna/spontaansuse. o Iseeneseslikult toimub reaktsioon kui o Juhul, kui ei ole tegemist standarttingimustega, tuleb arvestada elektroodipotentsiaalideg ja vastavalt elektromootorjõu sõltuvust temperatuurist ja kontsentratsioonidest. o Standartolekust erinevatel tingimustel saab leida redokspotentsiaali Nersti võrrandi abil · Keemilised vooluallikad on praktilises kasutuses olevad glaavanielemendid, mida kasutatakse elektrivoolu saamiseks. · Akude kohta mis tead? · Head vooluallikat iseloomustab: o Suur erimahtuvus (toodetava energiahulga ja massi või ruumala suhe) o Elektromootorjõu (klemmipinge) konstantsus vooluallika tühjenemisel o Madal sisetakistus (võimaldab saada tugevat voolu) o Hea säilivus o Kui tegemist on akudega siis on olulised veel:
( sinusoidiga ) 2. Vooluahel , vooluring , elektriskeem Elektrivoolu kestvalt tarbimiseks tuleb koostada vooluahel . Lihtsasse vooliahelasse kuuluvad : vooluallikas , elektrienergia tarviti , lüliti ja ühendusjuhtmed . Vooluallikas on seade , milles muundatakse kas ainete siseenergia , mehaaniline energia , valgusenergia või mõni muu energiaallik elektrivälja energiaks e . elektrienergiaks . Vooluaalika ülesandeks on elektrilaenguga osakeste ümberpaigutamine . Levinumad vooluallikad on galaanielemendid , elementide patareid , akud , generaatorid , termoelemendid ja päikesepatareid . Neist igaüks tekitab elektrivoolu omal moel : - Patareides ja akudes e. Keemilistes vooluallikates muundub elektrienergiaaks ainete keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia (sageli nimetatakse seda energiat keemiaks ) tuntuim keemiline vooluallikas on galvaanielementi ( patarei koostisosa ) : aku (akumulaatoe e . salvesti ) on aga korduvalt laetav ja elektrienergiat
Vastus: 135 C 8.Mitu elektroni läbib juhtme ristlõiget ühes sekundis, kui voolutugevus juhtmes on 1 A? Vastus: 6,25* 18 9.Milline valem on õige? Vastus: q = I * t Elektritakistus Elektritakistus- füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. Tähis: R Ühik: 1 oom Valem: R = U : I (Elektritakistus= pinge : voolutugevus) Vooluallikad Vooluallikas- on seade, mis tekitab vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. Vooluallika poolus- on piirkond vooluallika sees, kuhu koondatakse positiivse või negatiivse laenguga osakesed. Vooluallika ülesandeks on paigutada ümber laetud osakesi elektrivooluringis. Vooluring Vooluringi moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarvitid ja lülitid.
ei ole vaja ning olen leidnud kindlalt et saab süsinikterast selle viisiga keevitada. Mõlemal puhul õmbluse kvaliteet sõltub reguleeritavusest ning selle kasutamise õigsusest. Samas punktkontakt keevituse puhul on väga spetsiifiline viis selle kasutamiseks, ning näen, et antud detaili puhul on otstarbekam kasutada gaaskeevitust. Lõpliku valikuna valin Gaaskeevituse Seadmete valik - Vooluallikad puuduvad Keevitamisel kasutatakse lisametallvardaid või keevitustraati, kasutatkse räbusteid ( nt pulber või pasta) Kõrgtemperatuuril gaasileek (atsetüleen + hapnik) toimib samuti kaitsva kihina. Lisamaterjalide valik (elektrood, kaitsegaas, põlevgaas, lisametall) Gaaskeevitus on sulakeevitusviis, kus vajaminev kuumus metalli sulatamiseks saadakse põlevgaasi ja hapniku segust süüdatud leegist. Põlevgaasiks võib olla atsetüleen, propaan või butaan. Kõige
m = elektrodidel eralduva ainehulga mass q = elektrolüüti läbiv elektrihulk F = 96,5*106 nn Faraday arv Ar = aine aatommass z = aines olevate ioonide valentsarv · Kasutusalad 1) Hapniku tootmine allveelaevades ja kosmoseaparaatides 2) Vee elektrolüüsi abil vesiniku tootmine kütuseks 3) Elektrolüütiline poleerimine 4) Vanad esemete, nt müntide, puhastamine 5) Elektrosöövitamise abil tööriistadele tootjamärgi andmine 6) Keemilised vooluallikad: patareid, akumulaatorid, kütuseelement 7) Puhtmetallide tootmine 8) Elektrosüntees, ehk elektrolüüsi teel keemiliste ühendite saamine 12.ja 13.Vahelduvvool ja transformaatorid · LC- ja RLC-võnkeringid (+ skeem, seletus) Võnkering on induktiivpoolist ja kondensaatorist koosnev elektriahel, milles on võimalik elektrivõnkumine. Võnkeringi üldskeem, 2) Jadavõnkering 3)Rööpvõnkering L on induktiivsus, C on mahtuvus, R on kaotakistus.
Sulamid on odavamad ja paremate omadustega kui puhtad metallid. Sageli ka korrosioonikindlamad. rauasulamid: Roostevaba teras tööriistadel, käärid, tarbeesemed. Duralumiinium lennukitööstuses vasesulamid: pronks relvad, skulptuurid, kirikukellad, mündid, medalid. Melhior, uushõbe lusikad, ehted, kelladetailid. Patareid koosnevad kuivelementidest. Autoaku ehk pliiaku. Kütuseelemendid keemilised vooluallikad, milles saadakse elektrienergia kütuste oksüdeerumisel eralduva energia arvel. Keemiline vooluallikas: anood on negatiivne, katood positiivne. protsessid ruumiliselt eraldatud keemilises vooluallikas ühte metalli saadakse, teist kulutatakse. Elektrolüüs: anood positiivne, katood negatiivne. toimub ühes lahuses saadakse erinevaid lihtaineid mõlemas: tegemist elektrivooluga, anood ja katood eksisteerivad mõlemas, toimuvad redoksreaktsioonid, muutuvad elementide o-a'd.
Standardpotensiaal on redutseerimisreaktsiooni potensiaal. Mida positiivsem on standardpotensiaal, seda tugevam oksüdeeruja see aine on. Mida negatiivsem on standardpotensiaal, seda tugevam redutseeruja see aine on. 12. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? Korrosioon on mittetahtlik metallide oksüdeerumine. Selle vastu võideldakse: metalli katmine värvi või anaktiivse metalliga ja katoodkaitsega, kus metall on ühenduses aktiivsema metalliga, mis ise oksüdeerub. 13. Keemilised vooluallikad. On praktilises kasutuses olevad galvaanielemendid, mida kasutatakse elektri saamisel. Head vooluallikat iseloomustab: Suur erimahtuvus(laengu suurus vooluallika massi või ruumala kohta), Elektromotoorjõu konstantsus vooluallika tühjenemisel, hea säilivus, madal sisetakistus(võimaldab saada tugevat voolu). Aku kohta käib veel maksimaalne tühjenemis ja laadimistsüklite arv ning väike isetühjenemine). 14. Elektrolüüs.
Elektroodipotentsiaalide vahet (pinge elektroodide vahel) nimetatakse galvaanielemendi elektromotoorjõuks Gibbsi energia muut määrab reaktsiooni toimumise suuna/spontaansuse. Juhul, kui ei ole tegemist standardtingimustega, tuleb arvestada elektroodipotentsiaalide ja vastavalt elektromotoorjõu sõltuvust temperatuurist ja kontsentratsioonidest. Standardpotentsiaalide kasvu järjekorras paigutatud metallelektroodid moodustavad metallide pingerea. Keemilised vooluallikad on praktilises kasutuses olevad galvaanielemendid, mida kasutatakse elektrivoolu saamiseks. Head vooluallikat iseloomustab: - suur erimahtuvus (toodetava energiahulga ja massi või ruumala suhe) - elektromotoorjõu (klemmipinge) konstantsus vooluallika tühjenemisel - madal sisetakistus (võimaldab saada tugevat voolu) - hea säilivus Keemilised vooluallikad _ Kui tegemist on akuga (korduvat laadimist ja tühjendamist võimaldava galvaanielemendiga), siis on olulised veel:
katoodile ehk elektrivool, ning eraldus soojust. Elektrolüüdina kasutas Growe lahjat väävelhappe (H2SO4) vesilahust. 1896. aastal sõnastas rohelise energeetika üks pioneere, Tartu ülikooli kasvandik Wilhelm Ostwald kütuseelemendi termodünaamilised alused ja näitas, et kütuseelemendid on oluliselt tõhusamad keemilise energia elektriks ja soojuseks muundamise seadmed, kui Carnot' termodünaamilisel soojusmasinal põhinevad süsteemid. Nüüdisajal võib elektrokeemilised vooluallikad jagada kolmeks: primaarpatareid, mida pole võimalik uuesti laadida, sekundaarpatareid ehk akumulaatorid, mida saab perioodiliselt laadida, ning pidevalt töötavad kütuseelemendid, kus oksüdeerija ja redutseerija juurdevool ning reaktsiooniproduktide elektrivoolu, soojuse, vee ja süsihappegaasi pidev eemaldamine süsteemist tagab seadme pideva töö. Ehituse poolest on kütuseelemendid väga lihtsad, koosnedes teineteisest eraldatud anoodist ja katoodist
polümeeri vesilahus vahekiht 23. Millega tegeleb elektrokeemia? Milleks kasutatakse elektrokeemilisi protsesse? Elektrokeemia on keemia haru, mis tegeleb spontaansete reaktsioonide arvel elektrivoolu saamisega, elektrivoolu toimel mittespontaansete reaktsioonide läbiviimisega ja kõige sellega seonduvaga. Elektrokeemilised meetodid võimaldavad elektriliste mõõtmiste põhjal jälgida keemilise reaktsiooni kulgu või ioonide kontsentratsioone lahustes. 24. Keemilised vooluallikad. Keemilised vooluallikad on praktilises kasutuses olevad galvaanielemendid, mida kasutatakse elektrivoolu saamiseks. 25. Elektrolüüs. Elektrolüüs ongi redoksreaktsiooni läbiviimine elektrivoolu toimel spontaansele vastassuunas. redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses võisulas elektrolüüdis elektroodide pinnal elektrivoolu toimel, kus elektrienergia muundub keemiliseks energiaks!
Puuduseks on see, et elektroodi peab iga vähese aja tagant vahetama ning keevisõmblus tuleb alati puhastada slakikoorikust - seega on elektroodkeevitus aeganõudvam. Keevitamine alumises asendis PA Keevitamine seinal PF-PG Lagi-PE) kasuta >4mm elektroode. vähene vool 20%. väike keevisvann. Lühista kaarleeki. elektrood 70-80 kraadi liikumissuunas. . 1.10.44 Kaarkeevituse vooluallikad Keevituskaare toiteks kasutatakse reeglina madalapingelist (15...40 V) ja suurt voolu (15...500 A) andvat erikonstruktsiooniga vooluallikat. Kaarkeevituse vooluallikaid iseloomustatakse staatiliste (väliste) ja dünaamiliste tunnusjoontega. Põhimõtteliselt saab kõik keevituse vooluallikad staatilise tunnusjoone järgi jagada kahte rühma: a) püsivpingega e. püsiva keevituspingega, nn. jäiga tunnusjoonega vooluallikad - kus
Metallisulamid. Metallide füüsikalised ja keemilised omadused. VL.0334 Metsandus Metsandus-- ja maaehitusinstituut Metallide reageerimine hapetega, leelistega ja veega. (MI) Redoksreaktsioonid. 2 AP Metallide korrosioon ja korrosioonitõrje. VL.0558 Tehnikainstituut (TE) Elektrokeemia alused: Keemilised vooluallikad, galvaanielement, elektrolüüs. 1.5 AP Puidukeemia. Ehitusmaterjalid. Sergei Jurts Jurtsenko ([email protected] [email protected])) ([email protected] [email protected])) Analüütiline keemia keemia:: enamlevinud laboratoorsete uuringute
5. Keemilised alalisvooluallikad. Sisetakistus. Sisetakistus on elektrienergia allika, näiteks keemilise vooluallika iseenda takistus laengukandjate liikumisele ehk elektrivoolule. Sisetakistus on määratav allika sisepingelangu ja koormusvoolu jagatisena. Alalisvooluahelas on elektriallika klemmipinge (positiivse ja negatiivse elektroodi vaheline pinge) kus E on allika elektromotoorjõud, I koormusvool ja Rs allika sisetakistus. Seega sisetakistus Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonide kulgemisel vabaneva energia arvel. Nad jagunevad 3 rühma: galvaanielementideks, akudeks ja kütuselementideks, kuigi kahel viimasel on sarnasusi galvaanielementidega, milles on elektrienergia saamiseks võimalik ainult ühekordne elektrokeemiliselt aktiivsete ainete kasutamine, sest nende ainete läbireageerimise järel muutub galvaanielement vooluallikana kasutamiskõlbmatuks
vilkuma. Milline on põlevate lampide korral voolutugevus akus, kui ühe lambi võimsus on 21 W ja pinge lampidel 12 V? 7. OHMI SEADUS KOGU VOOLURINGI KOHTA KÕRVALJÕUD Vooluahelasse mittekuuluvas juhis pinge puudub, selleks et juhi otstel oli potentsiaalide vahe on vaja elekrienergia allikas. Vooluallikaks nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. · Patarei, aku, galvaanielement keemilised vooluallikad · Päikese patarei · Generaator Kõrvaljõududeks nimetatakse vooluallikas toimivaid jõude nende mitteelektrilise päritolu tõttu. Töö laengu nihutamisel elektriväljas sõltub laengu suurusest. Mida suurema laenguga on tegemist, seda rohkem tööd peavad kõrvaljõud tegema tema läbiviimisel vooluahelas. Mingi kindla vooluallika iseloomustamiseks on otstarbekam kasutada tööd, mida teevad kõrvaljõud ühikulise laengu ühekordsel läbiviimisel vooluahelasse
R1 U 1 = I R1 = U R1 + R2 R2 U 2 = I R2 =U R1 + R2 Siit R2 saamiseks on vaja ta viimasest valemist avaldada U 2 ( R1 + R2 ) = U R2 U 2 R1 + U 2 R2 = U R2 U 2 R1 = U R2 U 2 R2 U 2 R1 = (U U 2 ) R2 25 U2 R2 = R1 U U 2 0,7 R2 = 4700 = 291 12 0,7 Valida tuleb 300 takisti. 1.15 Keemilised vooluallikad Alalisvoolu saamiseks kasutatakse sageli keemilisi vooluallikaid. Need koosnevad positiivsest ja negatiivsest elektroodist ning elektroodide vahet täitvast elektrolüüdist ning muundavad keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Keemilised vooluallikad on · ühekordselt kasutatavad galvaanielemendid kuivelemendid · korduvalt kasutatavad akud (akumulaatorid) Keemiliste vooluallikate tunnussuurusteks on
R1 U 1 = I R1 = U R1 + R2 R2 U 2 = I R2 =U R1 + R2 Siit R2 saamiseks on vaja ta viimasest valemist avaldada U 2 ( R1 + R2 ) = U R2 U 2 R1 + U 2 R2 = U R2 U 2 R1 = U R2 U 2 R2 U 2 R1 = (U U 2 ) R2 25 U2 R2 = R1 U U 2 0,7 R2 = 4700 = 291 12 0,7 Valida tuleb 300 takisti. 1.15 Keemilised vooluallikad Alalisvoolu saamiseks kasutatakse sageli keemilisi vooluallikaid. Need koosnevad positiivsest ja negatiivsest elektroodist ning elektroodide vahet täitvast elektrolüüdist ning muundavad keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Keemilised vooluallikad on · ühekordselt kasutatavad galvaanielemendid kuivelemendid · korduvalt kasutatavad akud (akumulaatorid) Keemiliste vooluallikate tunnussuurusteks on
R1 U 1 = I R1 = U R1 + R2 R2 U 2 = I R2 =U R1 + R2 Siit R2 saamiseks on vaja ta viimasest valemist avaldada U 2 ( R1 + R2 ) = U R2 U 2 R1 + U 2 R2 = U R2 U 2 R1 = U R2 U 2 R2 U 2 R1 = (U U 2 ) R2 25 U2 R2 = R1 U U 2 0,7 R2 = 4700 = 291 12 0,7 Valida tuleb 300 takisti. 1.15 Keemilised vooluallikad Alalisvoolu saamiseks kasutatakse sageli keemilisi vooluallikaid. Need koosnevad positiivsest ja negatiivsest elektroodist ning elektroodide vahet täitvast elektrolüüdist ning muundavad keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Keemilised vooluallikad on · ühekordselt kasutatavad galvaanielemendid kuivelemendid · korduvalt kasutatavad akud (akumulaatorid) Keemiliste vooluallikate tunnussuurusteks on
Keemilised vooluallikad · Kuiv element e patarei Keemilisel reaktsioonil vabanev energia muudetakse vooluenergjaks · Vask tsink element Redoksreaktsioon. Elektronide loovutamine(oksüdeerumine) ja elektronide liitmine(redutseerumine) tuleb äbi viia eraldi elektronidel. · Plii aku Redoksreaktsioon. Elektronide loovutamine(oksüdeerumine) ja elektronide liitmine(redutseerumine) tuleb äbi viia eraldi elektronidel. · Kütuselement Kütuse oksüdeerumisel tekkiv energia · Esimese vooluallika leiutas Luigi Galovani Leelis ja leelismuldmetallid. · Omadused: Värviline leek, peab hoidma õlikihi all kuna reageerivad hapnikuga, tarbeesemeid väike tihedus), madal sulamis ei saa valmistada, pehmed, kerged(temeperatuur head elektri ja soojus juhid,puhas metal pind( läikiv ja hõbevalge värvus), neis on metallilised siedemed ja nad on aktiivsed redutseerijad. · L...
sinusoidaalseid) kirjeldada kasutades ajalis-harmooniliste väljade kombinatsioone. Ajalis- harmoonilised E ja H väljad genereeritakse, kui laengute ja voolude tihedused varieeruvad ajas sinusoidaalselt. Reaalaega sisaldavad väljad Maxwelli võrrandites sõltuvad ruumi koordinaatidest ja ajast (nt. ristkülikujulistes koordinaatides E E (x, y, z, t)). Maxwelli võrrandites esitatud suhete lineaarsus garanteerib, et ajas sinusoidaalselt muutuvad laengud ja vooluallikad tekitavad E ja H väljad, mis on ka püsiolukorras sinusoidaalsed. Sel juhul võib ruumi ja aja funktsioonid asendada kompleksse ruumi funktsiooniga korrutatud kompleksteguriga eit. Näiteks: Kasutades saadud parameetreid Maxwelli võrrandites saame Osatuletiste operaatorid mõjutavad ainult ruumist sõltuvaid kompleksseid amplituude (n. Ê and H), kus
paksendatud tärklisega. Leclanché elementide algpinge on 1,4...1,6 V ja lõpppinge, millel säilib töövõime, on 0,7...0,9 V. Leclanché element on odavaim, hõlpsasti säilitatav ja transporditav, ei nõua erihooldust ning elemendid on alati töövalmid vooluallikana. Neid kasutatakse raadioaparatuuri ja autonoomselt töötavate mõõtmisjaamade toiteks. Galvaanielemendid Galvaanielemendid on keemilised vooluallikad, milles on elektrienergia saamiseks võimalik ainult ühekordne elektrokeemiliselt aktiivsete ainete kasutamine, sest nende ainete läbireageerimise järel muutub galvaanielement vooluallikana kasutamiskõlbmatuks. Tänapäeval on galvaanielementidest 10 kasutusel põhiliselt kuivelemendid, milles elektrolüüt (keemiline ühend, mis juhib elektrit, lagunedes ise selle toimel (VSL, 1983:168)) on pasta kujul.
pinge hakkavad ioonid suunatult liikuma tekitades elektrivoolu. Katood- neg eletrood; anood- pos elektrood. Katoodidele liikuvaid pos osakesi nim katioonideks ja anoodidele neg osakesi anioonideks. Elektrolüüti läbiva vooluga kaasneb elektolüüdi koostisosade eraldumine elektroodidel- eletrolüüs. 43. elektrolüüsi kasut tehnikas- galvanosplastika, galvanosteegia, elektrometalurgia, elektrolüütiline poleerimine, elektrolüütkondensaatorid, keem. Vooluallikad (batareid, akumulaatorid, pliiakud, leelisakud; dryfit, geel ja AGM tüüpi akud, kütuse element. 44. Optika põhiseadused, valguse parameetrid-I valguse sirgjoonelise levimise seadus- valgus levib homogeenses keskkonnas sirgjooneliselt. II valguskiirte sõltumatuse seadus- valguskiirte levimisel, nende lõikumisel nad ei mõjuta üksteist. III valguse peegeldumisseadus- peegeldunud kiir, langev kiir ja selle langemispunktis keskkondade
paksendatud tärklisega. Leclanché elementide algpinge on 1,4...1,6 V ja lõpppinge, millel säilib töövõime, on 0,7...0,9 V. Leclanché element on odavaim, hõlpsasti säilitatav ja transporditav, ei nõua erihooldust ning elemendid on alati töövalmid vooluallikana. Neid kasutatakse raadioaparatuuri ja autonoomselt töötavate mõõtmisjaamade toiteks. Galvaanielemendid Galvaanielemendid on keemilised vooluallikad, milles on elektrienergia saamiseks võimalik ainult ühekordne elektrokeemiliselt aktiivsete ainete kasutamine, sest nende ainete läbireageerimise järel muutub galvaanielement vooluallikana kasutamiskõlbmatuks. Tänapäeval on galvaanielementidest kasutusel põhiliselt kuivelemendid, milles elektrolüüt (keemiline ühend, mis juhib elektrit, lagunedes ise selle toimel (VSL, 1983:168)) on pasta kujul. Kuivelementide hulka kuuluvad näiteks Danielli-Jacobi, Grené, Volta ja
Lahuse kontsentratsiooni määramine sulamid.Heterogeensed süsteemid. Kolloidsüsteemid- savid, värvid, lakid. tiitrimismeetodil. 8. Keemiliste reaktsioonide seaduspärasused. Redoksreaktsioonid. 9. Elektrokeemia. Elektroodpotentsiaalid, galvaanielement. Metallide 3. Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine. pingerida. Nernsti võrrand. Keemilised vooluallikad. Elektrolüüs. 10. Korrosioon. Liigitus. Keemiline – ja elektrokeemiline korrosioon. 4. CO2 molaarmassi määramine. Biokeemiline korrosioon. Korrosiooni ohtlikkus. 11. Korrosioonitõrje meetodid, katted. Elektrokeemiline kaitse. Betooni 5. Metalli massi määramine happega reageerimisel korrosioon
vahekiht metalli ja polümeerse kihi vahele) 56. Millega tegeleb elektrokeemia? Milleks kasutatakse elektrokeemilisi protsesse? Elektrokeemia on keemia haru, mis tegeleb spontaansete reaktsioonide arvel elektrivoolu saamisega, elektrivoolu toimel mittespontaansete reaktsioonide labiviimisega ja koige sellega seonduvaga. Elektrokeemilised meetodid voimaldavad elektriliste mootmiste pohjal jalgida keemilise reaktsiooni kulgu voi ioonide kontsentratsioone lahustes. 57. Keemilised vooluallikad. Keemiline vooluallikas on seade, milles elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks. Keemilised vooluallikad on praktilises kasutuses olevad galvaanielemendid, mida kasutatakse elektrivoolu saamiseks. Head vooluallikat iseloomustab: - suur erimahtuvus (toodetava energiahulga ja massi või ruumala suhe) - elektromotoorjõu (klemmipinge) konstantsus vooluallika tühjenemisel - madal sisetakistus (võimaldab saada tugevat voolu) - hea säilivus
polümeeri vesilahus ja keemiline vahekiht. 56. Millega tegeleb elektrokeemia? Milleks kasutatakse elektrokeemilisi protsesse? Elektrokeemia on keemia haru, mis tegeleb spontaansete reaktsioonide arvel elektrivoolu saamisega, elektrivoolu toimel mittespontaansete reaktsioonide läbiviimisega ja kõige sellega seonduvaga. Elektrokeemilised meetodid võimaldavad elektriliste mõõtmiste põhjal jälgida keemilise reaktsiooni kulgu või ioonide kontsentratsioone lahustes. 57. Keemilised vooluallikad. Keemilised vooluallikad on praktilises kasutuses olevad galvaanielemendid, mida kasutatakse elektrivoolu saamiseks. •Head vooluallikat iseloomustab: - suur erimahtuvus (toodetava energiahulga ja massi või ruumala suhe) - elektromotoorjõu (klemmipinge) konstantsus vooluallika tühjenemisel - madal sisetakistus (võimaldab saada tugevat voolu) - hea säilivus Keemiliste vooluallikate jaotus: galvaanielement (patarei), akud, kütuseelement
inhibiitorite kasutamine 56. Millega tegeleb elektrokeemia? Milleks kasutatakse elektrokeemilisi protsesse? Elektrokeemia on keemia haru, mis tegeleb spontaansete reaktsioonide arvel elektrivoolu saamisega, elektrivoolu toimel mittespontaansete reaktsioonide läbiviimisega ja kõige sellega seonduvaga. Elektrokeemilised meetodid võimaldavad elektriliste mõõtmiste põhjal jälgida keemilise reaktsiooni kulgu või ioonide kontsentratsioone lahustes. 57. Keemilised vooluallikad. Keemilised vooluallikad on praktilises kasutuses olevad galvaanielemendid, mida kasutatakse elektrivoolu saamiseks. Head vooluallikat iseloomustab: suur erimahtuvus (toodetava energiahulga ja massi või ruumala suhe) elektromotoorjõu (klemmipinge) konstantsus vooluallika tühjenemisel madal sisetakistus (võimaldab saada tugevat voolu) hea säilivus Kui tegemist on akuga (korduvat laadimist ja tühjendamist võimaldava
jäätmepaikade läheduses võib vesi ja pinnas olla kõrgema Cd sisaldusega. Igal aastal satub inimtegevuse tulemusena keskkonda hinnanguliselt 4000-13000 tonni kaadmiumit. Kaadmiumi iseloomustab hea kattevõime ja plastilisus, seetõttu kasutatakse seda peamiselt kadmeerimiseks metallide korrosioonivastaseks katmiseks (40%). Kasutatakse ka mitmesugusteks vooluallikateks; akudeks kulub ligikaudu 20% kaadmiumi toodangust, sealhulgas ka Westoni normaalelemendid ja teised vooluallikad. Kõige enam valmistatakse nikkel-kaadmium akusid. Ülejäänud osa Cd-toodangust kasutatakse kunstiliseks otstarbeks. Kaadmium on üks tähtsamaid metalle elektrokeemias, Cd elektrosadestust on laialdaselt kasutatud selleks, et valmistada elektrooniliste materjalide juhtivaid detaile, mida 7 iseloomustab korrosioonikindlus, joodetavus, sepistatavus jne. Pindade katmiseks kasutatakse kaadmiumi ka kosmose- ja sõjatööstuses. 2000
on võimalik esimese vormipoole vormimise ajaks eemaldada ja edasi teise vormipoole vormimisel asetada tagasi . 21. Koorikvalu põhimõtted 1. mudelplaadi kuumutamine 200...250 °C punkrile kinnitamine, 2. mudelplaadi katmine, 3. kooriku saamine, 4. mudelplaadi ja kooriku kuumutamine 300...350 °C, 5. kooriku eemaldamine mudelplaadilt, 6. vormide koostamine, 7. valu, 8. vormist eemaldamine. Vormimaterjalid: liiv; termoreaktiivne vaik (6...7%) 22. Käsikaarkeevituse vooluallikad Reeglina kasutatakse madalapingelist (15...40 V) ja suurt voolu (15...500 A) andvat erikonstruktsiooniga vooluallikat. Ohutuse seisukohalt piiratakse tühijooksupinget. 23. Õhukese pleki keevitamine Plasmakeevitust võib kasutada praktiliselt kõikide metallide keevitamiseks. Selle keevitusega võib kokku keevitada nii paksu kui ka õhukese plaadi. Õhukest plaati saab keevitada ka TIG- keevitusega. 24. Soone freesimine Tüüpiline freespingi põhioperatsioon
56. Millega tegeleb elektrokeemia? Milleks kasutatakse elektrokeemilisi protsesse? Elektrokeemia tegeleb spontaansete reaktsioonide arvel elektrivoolu saamisega, elektrivoolu toimel mittespontaansete reaktsioonide läbiviimisega ja kõige sellega seonduvaga. Elektrokeemilised meetodid võimaldavad elektriliste mõõtmiste põhjal jälgida keemilise reaktsiooni kulgu või ioonide kontsentratsioone lahustes. 57. Keemilised vooluallikad. Keemilised vooluallikad on praktilises kasutuses olevad galvaanielemendid, mida kasutatakse elektrivoolu saamiseks. Head vooluallikat iseloomustab: Suur erimahtuvus (toodetava energiahulga ja massi või ruumala suhe) Elektromotoorjõu (klemmipinge) konstantsus vooluallika tühjenemisel Madal sisetakistus (võimaldab saada tugevat voolu) Hea säilivus
alghetkeni(teljestiku 0 punkt). Algfaaside vahet = 1- 2 nim. kahe siinussuuruse vaheliseks faasinihkeks. ÜLESANNE: E=1,5V U=1,3V R=2.6 r=? I=E /r+R r=E/I r r=E*R /U -R r= 1,5*2,6 / 1,3 -2,6 = 0,4 8.1 Elektrienergia allikad(alalisvoolu), klemmpinge, elektromotoorjõud, sisetakistus Elektrienergia allikas- on seade, kus eraldatakse erinimelised laengud. Selleks on vaja teha tööd. Allika üks klemm saab plusspotensiaali ja teine miinuspotensiaali. Keemilised vooluallikad: 1)ühekordselt kasutatavad (kivelemendid)) 2)korduvalt kasutatavad: (akud(akumulaatorid)) Klemmpinge- U: toiteallika klemmpinge. Kui juhtmete ja ampermeetri takistus on tühiselt väike, näitab toiteallika klemmidega ühendatud voltmeeter sama suurt pinget. Elektromotoorjõud- E on kõrvaliste jõudude poolt tehtud mõõt laenguühiku kohta. Emj. on põhjus, mis tekitab ja säilitab elektrivoolu suletud vooluringis. Toiteallika kogupinget nim. elektromotoorjõuks. Sisetakistus- R0
3. Mis on pingejagur, kus teda kasutatakse? 4. Mida nimetatakse lühiühenduseks? 5. Milline on lühise korral ahela kogutakistus ja milline on ahelas vool? 6. Millise vooluga lubatakse koormata iga voolujuhet 1mm kohta, mille juures juhe ei kuumene üle? 7. Mis on lühiühenduse põhjustajaks? 8. Nimetada lühiühenduse põhjused. 9. Selleks, et vältida lühist, tuleb täita järgmisi nõudeid: ... Nimeta. 10.Mida tehakse lühiste vältimiseks? 17.Keemilised vooluallikad. 1. Milleks kasutatakse sageli keemilisi vooluallikaid? 2. Nimetada vooluallikaid mis on ühekordselt kasutatavad? 3. Millised vooluallikad on korduvkasutatavad? 4. Mis on keemiliste vooluallikate tunnusjoonteks? 5. Mida nimetatakse elemendi mahutavuseks (mahtuvuseks)? Mis ühikutes elemendi mahtuvust mõõdetakse? 6. Kuivelemendid, nende ühine omadus ja mille poolest nad omavahel erinevad? 7. Mida tähendab rahvusvaheliselt tuntud Alkaline element? 8
ekvivalentidega. k=A/Fz A-aatomimass F-Faraday arv (F=96,5 106 C/kg ekv) z- aine valents Temperatuuri tõustes ioonode liikuvus suureneb ning seetõttu suureneb ka elektrolüütide elektrijuhtivus. 5p.Elektrolüüsi kas, tehnikas-1.Galvanoplastika- mingi eseme katmine ainega N: grafiidi pulbriga 2.Galvanosteegia- millegi katmine kihiga, hakkab kattuma 3.Elektrometallurgia 4.Elektrolüütiline poleerimine- eemaldatakse pinnakonarused 5.Elektrolüütkondensaatorid 6.Keemilised vooluallikad -patareid -akumulaatorid pliiakud Tühjenemine Pb+PbO2+2H2SO4=2PbSO4+2H2O Laadimine 2PbSO4+2H2O=Pb+PbO2+2H2SO4 leelisakud, dryfit-, geel -, AGM tüüpi akud Vahelduvvool- Vahelduvvoolu laialdase kas põhjuseks on see, et teda on võimalik lihtsalt ja ökonoomselt tranformeerida ning saada sel teel nii kõrge kui ka madalpinge elektrivõrke. XL=L L- induktiivsus XC=1/C - nurkkiirus. Vahelduvvooluks nim perjooduiliselt muutuvat voolu, mille
Elektrolüüti läbiva vooluga kaasneb elektrolüüdi koostisosade eraldumine elektroodidel. Seda nähtust nim elektrolüüsiks. 42. Elektrolüüsi kasutamine tehnikas Elektrolüüsi kas, tehnikas-1.Galvanoplastika- mingi eseme katmine ainega N: grafiidi pulbriga 2.Galvanosteegia- millegi katmine kihiga, hakkab kattuma 3.Elektrometallurgia 4.Elektrolüütiline poleerimine- eemaldatakse pinnakonarused 5.Elektrolüütkondensaatorid 6.Keemilised vooluallikad -patareid -akumulaatorid pliiakud Tühjenemine Pb+PbO2+2H2SO4=2PbSO4+2H2O Laadimine 2PbSO4+2H2O=Pb+PbO2+2H2SO4 leelisakud, dryfit-, geel -, AGM tüüpi akud 43. Optika põhiseadused, valguse parameetrid Optika põhiseadused-Valgus on dualistliku loomuga: temas on nii laine kui ka korpuskulaarsed omadused.Nähtustes nagu interfrents, difraktsioon, polarisatsioon- käitub valgus kui laine. Nähtuses nagu fotoefekt, röntgenefekt jt.- käitub valgus kui osakeste voog.
roostetamise vastu. Samas ei tohi korrosiooni eemaldamist ajada segi elektrokeemilise poleerimisega, mis eemaldab mõned metallikihid, et tekitada ühtlast pinda. Näiteks saab fosforhappega poleerida ka vaske, kuid mis ei eemalda ainult korrosiooni saadusi vaid ka vase kihid. Korrosioonikaitseks kasutatakse:metallipinna katmist varvi voi inaktiivse metalli kihiga;katoodkaitse metall on kontaktis aktiivsema metalliga, mis ise oksudeerub. 19. Keemilised vooluallikad. Keemiline vooluallikas on seade, milles elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks. 20. Elektrolüüs. Elektrolüüs on redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis, elektroodide pinnal elektrivoolu toimel, kus elektrienergia muundub keemiliseks energiaks! elektrokeemiline reaktsioon alalisvoolu mõjul, mis reeglina viib aine lagunemisele 21. Mis on elektrokeemia? Milleks kasutatakse elektrokeemilisi protsesse?
AINED 1. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine- mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemiline element- kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. 3. Keemiline ühend- moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon- anorgaanilised, orgaanilised. Lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel. Liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid. 5. Aine olekud. Tahke- aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. Vedel- molekulide vaheline kaugus on mõnevõrra suurem j...
nim katioonideks. Anoodile liikuvaid negatiivseid ioone nim anioonideks. Elektrolüüti läbiva vooluga kaasneb elektrolüüdi koostisosade eraldumine elektroodidel. Seda nähtust nim elektrolüüsiks. Elektrolüüsi kas, tehnikas-1.Galvanoplastika- mingi eseme katmine ainega N: grafiidi pulbriga 2.Galvanosteegia- millegi katmine kihiga, hakkab kattuma 3.Elektrometallurgia 4.Elektrolüütiline poleerimine- eemaldatakse pinnakonarused 5.Elektrolüütkondensaatorid 6.Keemilised vooluallikad -patareid -akumulaatorid pliiakud Optika põhiseadused-Valgus on dualistliku loomuga: temas on nii laine kui ka korpuskulaarsed omadused.Nähtustes nagu interfrents, difraktsioon, polarisatsioon- käitub valgus kui laine. Nähtuses nagu fotoefekt, röntgenefekt jt.- käitub valgus kui osakeste voog.Valguse sirgjoonilise levimise seadus. Valgus levib homogeenses keskonnas sirgjooneliselt.Valguskiirte levimisel, nende lõikumisel nad ei mõjusta üksteist. Valguse peegeldumisseadus
· Molekulidevaheline eri molekulide koosseisu kuuluvate aatomite o-a muutub, · Molekulisisene ühes ja samas molekulis olevate eri aatomite o-a muutub, · Disproportsioneerumis muutub ainult ühe elemendi o-a. Redoksreaktsioonide tähtsus: · Hingamine, põlemine, mädanemine, · Biokeemiline oksüdatsioon raku ainevahetus, ensüümreaktsioon, · Metallide tootmine maakidest, · Keemiatööstuse põhiprotsessid, keemilised vooluallikad. Galvaanielement seadis, milles redoksreaktsioonide tulemusel tekib elektromotoorjõud. Reaktsioonid toimuvad anoodilt katoodile. Galvaanielemendi elektromotoorjõud pinge elektroodide vahel. Sõltub elektroodide materjalist, temperatuurist, ioonidest ja nende kontsentratsioonist. Soolasild võimaldab anioonide ja katioonide liikumise lahuste vahel, vajalik, et ring oleks suletud. Anood elektrood, millel toimub oksüdatsioonireaktsioon (Cu -2e=Cu²; 2Cl -e=Cl)
katmine korrosioonikindlama metalliga (Cr, Ni, Zn, Sn) 57. Millega tegeleb elektrokeemia? Milleks kasutatakse elektrokeemilisi protsesse? Elektrokeemia on keemia haru, mis tegeleb spontaansete reaktsioonide arvel elektrivoolu saamisega, elektrivoolu toimel mittespontaansete reaktsioonide labiviimisega ja koige sellega seonduvaga. Elektrokeemilised meetodid voimaldavad elektriliste mootmiste pohjal jalgida keemilise reaktsiooni kulgu voi ioonide kontsentratsioone lahustes. 58. Keemilised vooluallikad. Keemiline vooluallikas on seade, milles elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks. 59. Elektrolüüs. Elektrolüüs on redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis, elektroodide pinnal elektrivoolu toimel, kus elektrienergia muundub keemiliseks energiaks! elektrokeemiline reaktsioon alalisvoolu mõjul, mis reeglina viib aine lagunemisele. 60. Mis on elektrokeemiline rakk? Millest see koosneb?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
