voolu, mida nim. pöörisvooludeks. Sageli on need kahjulikud. Kuumutades elektrimasinates ja trafode südamike. Metallide sulatamiseks on pöörisvoolu kasutatud füsoteraapias, võnkumiste summutamiseks, mõõteriistadesEndainduktsioon ja induktiivsus Lüliti sulgemisel ja avamisel muutub voolutugevus ning I pooli tekitatud magnetvoog suureneb-väheneb. See indutseerib II pooli Ei. Magnetvoo muutumine mõjutab ka I pooli ennast ind. selles endaind. emj Ee, mis lüliti sulgemisel on vooluallika E-ga vastassuunaline, avamisel samasuunaline. Peale lüliti avamist sähvatab lamp Ee mõjul heledalt põlema. Nähtuse olemus on selles, et pooli magnetvälja energia muutub lambis soojuseks ja valguseks. Kontuuri võimet Ee tekitada nim. induktiivsuseks. L ühik 1H (henri) Iseloomustab põhiliselt poolisid ja mähiseid. Pooli L on seda suurem, mida 1)rohkem on keerdusid, 2)tihedamalt keerud asetsevad, 3) parem südamik on poolil
· Juhi takistus (R) = eritakistus () korda juhipikkus (l) jagada juhi ristlõike pindala (S) · R= korda l jagada S Mida iseloomustab eritakistus? · Eritakistus iseloomustab aine (takistavat) mõju elektrivoolule. Millega võrdub aine eritakistus? · ... on arvuliselt võrdne sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistusega. Kuidas saab vooluringis reguleerida voolutugevust? 1. Saab muuta pinget vooluallika klemmidel 2. Vooluringi takistust muutes, kasutades takisteid, reostaate. Millist juhti nimetatakse takistiks? · Takistiks loetakse kindla takistusega juhti, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutavate juhtmete takistusest. Millist juhti nimetatakse reostaadiks, milleks kasutatakse? · Takistite abil ei saa voolutugevust sujuvalt reguleerida, küll saab seda teha reostaadiga! · Reostaat on juht, mille takistuse väärtus on muudetav!
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Marko Mõttus Keevitamine. Iseseisevtöö Juhendaja:Üllar Kivi Tartu 2012 Kaitsevahendid Elektrikeevitusega töötamisel tuleb kasutada sobivat kaitseriietust ning jalanõusid mis kaitsevad keevitajat sulametalli, räbu pritsmete, keevituse soojustoime ja muude mõjutuste eest. Parimaks kaitseriietuseks on spetsiaalne kombinesoon. Selle puudumisel tuleb kasutada pikkade varrukatega kitlit ja tulekindlat põlle. Keevitaja jalanõud peavad olema kinnised.. Võ...
Materjali paksus on 4 mm, sellest lähtuvalt peab elektroodi laius olema 3,2 mm (,,Materjalitehnika Tehnoloogiaprotsessid" annab soovituslikuks elektroodi paksuseks 2,4mm), lisatraadi läbimõõt 3,2 mm ning keevitusvool 170(150-190), kaitsegaasi kulub 9 l/min. Keevituskiirus on 0,2 m/min. Alumiiniumsulamite puhul kasutatakse vahelduvvoolu. Oksiidikelme purustamiseks detailide pinnal on vaja suurendada pluss polaarse voolu osatähtsust, seetõttu on vahelduvvool ebasümmeetriline. Vooluallika tunnusjoon on järsult langev, püsivooluga vooluallikas, mille põhielemendiks on reguleeritav trafo. Keevituskaare pinge on 12-14 V. Lisamaterjali varda valik on sarnane MIG/MAG keevitusel traadi koostise valikule, alumiiniumsulamite keevitamiseks sobivad lisamaterjalid koostisega: S-AlMg5, Elga Alumig Mg5 jt. Keevitusgaasina võiks kasutada nt AGA MISON gaasi, mis on soovituslik just TIG keevitamisel AlMg sulamitele. See koosneb argoonist + 0,03% lämmastikoksiidist.
2) Mittehomogeenne osa sisaldab vooluallikat 33. Joonistage antud vooluringi potensiaali kvalitatiivne diagram lugedes punkti A potensiaali nulliks. 34. Lähtudes üldistatud ohmi seadusest tuleta Kirchoffi teine reegel. Skeem. Olgu meil hargnevast ahelast eraldatud kinnine kontuur. Märgime voolude ja elektromotoorjõudude suunad ja valime ise ringkäigu suuna. Kirjutame vastavalt skeemile kolm võrrandit ja liidame võrrandid kokku. 35. Tuletage vooluallika kasuteguri valem. Maksimaalse võimsuse saame kätte vooluallikast sise- ja välistakistuse võrdsuse korral. Maksimaalse võimsuse korral on vooluallika kasutegur 50% 36. Tuletage takistusel R eralduv võimsuse arvutamise valem. 37. Lähtudes välisahelas eralduva võimsuse arvutamise valemist, leidke millise välisahela takistuse R korral on võimsus maksimaalne. Sisetakistus r on etteantud suurus. Välistakistuse R võime aga valida. Millise välistakistuse R
2) Mittehomogeenne osa sisaldab vooluallikat 33. Joonistage antud vooluringi potensiaali kvalitatiivne diagram lugedes punkti A potensiaali nulliks. 34. Lähtudes üldistatud ohmi seadusest tuleta Kirchoffi teine reegel. Skeem. Olgu meil hargnevast ahelast eraldatud kinnine kontuur. Märgime voolude ja elektromotoorjõudude suunad ja valime ise ringkäigu suuna. Kirjutame vastavalt skeemile kolm võrrandit ja liidame võrrandid kokku. 35. Tuletage vooluallika kasuteguri valem. Maksimaalse võimsuse saame kätte vooluallikast sise- ja välistakistuse võrdsuse korral. Maksimaalse võimsuse korral on vooluallika kasutegur 50% 36. Tuletage takistusel R eralduv võimsuse arvutamise valem. 37. Lähtudes välisahelas eralduva võimsuse arvutamise valemist, leidke millise välisahela takistuse R korral on võimsus maksimaalne. Sisetakistus r on etteantud suurus. Välistakistuse R võime aga valida. Millise välistakistuse R
väikese võimsusega elektritarbijate jaoks, nagu taskulambid, elektrilised kellad, taskuarvutid, pleierid jne. (Timotheus, 1999:259) 1.2. Akumulaatorid Suurema võimsusega alalisvoolutarbijate jaoks, eriti kui need vajavad tugevat voolu, kasutatakse akumulaatoreid ehk akusid. (Timotheus, 1999:259)Akud on seadised elektrienergia salvestamiseks. (Karik, Palm, Past, 1981:209) See on põhimõtteliselt samuti galvaanielement, kuid seda saab pärast tühjenemist välise vooluallika abil laadida ja uuesti kasutada kuni tühjenemiseni. (Timotheus, 1999:259) 1.2.1. Pliiaku Üks tuntumaid akusid on pliiaku, mida kutsutakse ka happeakuks. Tavaliselt on uus aku kuivas olekus, negatiivne elektrood on poorse pealispinnaga pliist ning positiivne elektrood sisaldab pliisõrestikku pressitud PbO2 (vaata pliiaku ehitust lisadest jooniselt 2). Kui aku täita paraja kangusega ja tihedusega (30%; ρ=1,18-1,22 kg/dm 3
väävel, fosfor). Süsinikku peab jääma alla 2%. Elektrolüüs Elektrolüüs keemiline protsess, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektrovoolu toimel. Elektrolüüs on metallide saamis meetod, kus metallid redutseeritakse ühenditest elektrivoolu abiga. Saadakse eelkõige mitmeid leelismetalle, aga ka teisi metalle (alumiinium). Katood ühendatud vooluallika negatiivse poolusega. Seal toimub redutseerumisreaktsioon. Anood ühendatud vooluallika positiivse poolusega. Seal toimub oksüdeerumisreaktsioon. Katoodil: Na+ + e ® Na Anoodil: Cl e ® Cl; 2Cl ® Cl2 Kokkuvõttev reaktsioon: 2Na+ + 2Cl (elektrolüüs)®2Na + Cl2 (2NaCl®2Na+Cl2) Elektrolüüsi kasutatakse ka metallide katmisel teise metalli kihiga
kuidas ühendada vooluringi? Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga, pinget mõõdetakse voltmeetriga ning see ühendatakse vooluringi rööbiti. 10. Mis on ja mida näitab Elektromotoorjõud? Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge mida antud vooluallikas suudab tekitada, see näitab kui suure töö teevad kõrvaljõu, et toimetada läbi kogu vooluringi positiivne ühiklaeng. 11. Mis on sisetakistus? Sisetakistus on elektrienergia allika, näiteks keemilise vooluallika iseenda takistus laengukandjate liikumisele ehk elektrivoolule. 12. Elektrivoolu töö ja võimsus? Kuidas arvutad ja mida näitab? Elektrivoolu töö on võrdne pinge, voolutugevuse ja voolukestvuse korrutisega(A=UxIxt). Elektriline võimsus näitab kui palju tööd tehakse elektrivoolu poolt ajaühikus. Elektrivoolu tööd mõõdetakse džaulides ja võimsust vattides. 13. Joule’i – Lenzi seadus?
.. + U n U = U 1 = U 2 = ... = U n 1 1 1 1 Takistus R = R1 + R2 + ... + Rn = + + ... + R R1 R2 Rn Elektromotoorjõud Av on maksimaalne pinge, mida vooluallika üldse suudab tekitada. E= q E elektromotoorjõud (1V), Av väliste jõudude töö, q - laeng Ohmi seadus E I voolutugevus, E elektromotoorjõud, vooluringi kohta IR + Ir = E I= R +r R vooluringi kogutakistus, r vooluallika sisetakistus
.. + U n U = U 1 = U 2 = ... = U n 1 1 1 1 Takistus R = R1 + R2 + ... + Rn = + + ... + R R1 R2 Rn Elektromotoorjõud Av on maksimaalne pinge, mida vooluallika üldse suudab tekitada. E= q E elektromotoorjõud (1V), Av väliste jõudude töö, q - laeng Ohmi seadus E I voolutugevus, E elektromotoorjõud, vooluringi kohta IR + Ir = E I= R +r R vooluringi kogutakistus, r vooluallika sisetakistus
Elektrolüütides, ioniseeritud gaasides lisanduvad veel ioonid. Vool juhis kestab hetkeni , millal juhi kõigi punktide potensiaalid on võrdsustunud ja väljatugevus juhi sees kahanenud nullini. Et vool ei lakkaks peab juhi osade potensiaalide vahet säilitama. Sellega peab äravoolanud laengud mingit teist teed mööda endisele kohale tagasi viima. Neid tagasiviivaid jõude nim kõrvalisteks jõududeks. Kõrvalisi jõude tekitav seadeldis kannab vooluallika nime. Juhte millede potensiaalide vahet säilitatakse, nim vooluallika klemmideks.Kui voolu suund juhis ei muutu, siis nim voolu alalisvooluks.Elektrivoolu iseloomustatakse tugevusega. Voolutugevus on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbiva laenguga. I=dq/dt Voolutugevuse ühikuks on (A)amper Voolutugevus on antud kohas vooluga risti asuvat pindalaühikut läbiv voolutugevus.
Joonis7.Generaatori ergutusmähist OB toidetakse kõrvalisest alalisvooluallikast. Vool selles ja järelikult ka pinge ühtlase kiirusega pöörleva generaatori harjadel sõltub rehuleerimisreostaadi R p takistuse suurusest.Reguleerimisreostaadi liugurit nihutatakse väikese täiendava mootoriga TM, mida ergutatakse püsivmagnetitega. Selle mootori ankur on ühendatud elektrilise võimendi väljundklemmidega. Signalisaatorina kasut potentsiomeetrit R 1, mis on lülitatud muutumatu pingega vooluallika klemmidele.Reguleeritava parameetri mõõtmiseks kasutatakse potentsiomeetrit R2, mis on ühendatud reuleeritava generaatori harjadega. Võrdlevaks elemendiks ja juhtimissignaalide anduriks on takistus R, mis on lülitatud signaliseeriva ja mõõtva potentsiomeetri liugurite vahele. Pingelangu sellel takistusel kasutatakse t'iendava mootori töö juhtimiseks. Seades generaatori ergutusringi regulaatori reostaadi vastava seadme abil nõutavale reziimile, lülitatakse süsteem tööle
sellised, et toite valjalulitamine toimuks etteantud aja jooksul. See peab olema tagatud ahela mistahes punktis toimuva luhise korral, mis tekib faasijuhi ja kaitsejuhi voi pingealti juhtiva osa vahel, vaikese naivtakistuse kaudu (nn metallilise luhis korral). Samaaegselt peab olema taidetud jargmine tingimus: Zs x Ia Uo Kus Zs on rikkesilmuse naivtakistus, mis koosneb pingeallikast, faasijuhist kuni rikkekohani ning kaitse- voi PEN-juhist rikkekoha ja vooluallika vahel. Ia on vool, millega kaitseseade rakendub automaatselt soltuvalt nimipingest Uo ettenahtud aja jooksul voi enimalt 5 sekundi jooksul. Uo on nimipinge maa suhtes. Nõutavad lühisvoolude suurused olenevad lisaks ettenahtud valjalulitumisajale veel kaitseseadme nimivoolust ja tuubist. Tavalises projekteerimispraktikas valitakse hoone sisevorgu liigvoolukaitsed arvutatud koormuse jargi juhtide liigkoormuskaitseteks. Peale seda tuleb eraldi kontrollida, kas
laengukandjad. Elektrivool- nähtus, kus laengud suunatult liiguvad. Iseloomustav suurus, voolutugevus I Voolutugevus- näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget (voolu suunaga rustuv lõike pindala) Voolu suund- positiivsete laengukandjate liikumise suund (neg, liiguvad kokkulepitud suunale vastupidiselt) Voolutugevuse ühik on 1A Elektriline põhiühik, teised tuletatakse tema abil. Laeng q ei saa mõõta vaid arvutada Vooluallika mahtuvus- max laeng, mille vooluallikas suudab vooluringist läbi viia Elektrostaatika- uurib paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega. Sõltub: *laengute suurusest *kaugusest *keskkonnast (vaakumis suurim) Coulumbi seadus- kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga keskkond alati nõrgendab elektrijõudu, Jõud on suunatud piki laenguid ühendavat sirget ja
laengukandjate liikumine ühest osast teise toimub seni, kuni nende endi poolt tekitatud elektriväli selle katkestab. Laengute tõttu tekib p- ja n-kihi vahele potentsiaal, mille suurus sõltub ainest (germaaniumi korral ligikaudu 0,3 volti; räni puhul pisut üle 0,6 voldi). Vastupingestatud p-n siire Kui ühendada p-n-siire pingeallikaga selliselt, et pingeallika plussklemm oleks ühendatud n-osaga ja miinusklemm p-osaga, siis on vooluallika poolt tekitatud elektriväli samasuunaline p-n-siirde elektriväljaga. Elektriväljade liitumise tõttu suureneb summaarne potentsiaalibarjäär veelgi. Samal ajal leiab aset ka enamuslaengukandjate liikumine (pingeallika elektrivälja mõjul) pingeallika klemmide poole ja ruumilaengu tihedus suureneb veelgi. Kuna elektriväli on nüüd siirdes eelnevaga võrreldes veelgi tugevam, siis ei saa enamuslaengukandjad siiret üldse läbida. Seda olukorda võib kujutada ka nii, nagu
Teraste käsikeevituselektrood koosneb vähese lisandisisaldusega madalsüsinik- või kõrglegeerterasest vardast ja elektroodkattest. Elektroodikatte koostise ja omaduste järgi liigitatakse kattega elektroode happeliseks (A), rutiilseks (R), tselluloosseteks (C), aluselisteks (B), paksrutiilseteks (RR), happelis-rutiilseteks (RA) ja aluselis-rutiilseteks (RB). Näiteks aluseline madala vesinikusisaldusega elektrood sobib süsinikteraste keevitamiseks. Käsikaarkeevituse vooluallika valikul peab jälgima, et vooluallikas annaks madala pingega (15-50 V) voolu ja voolutugevus oleks 15-500A. Samuti peab vooluallikal olema võimalik keevitusvoolu reguleerida. Vooluallikatena kasutatakse trafosid, generaatoreid ja invertereid. Trafod võivad olla koos alaldiga või ka ilma. Keevitamiseks kasutatakse nii alalis- kui vahelduvvoolu. Alalisvoolukaare püsivus on parem kui vahelduvvoolukaarel. Seepärast annab alalisvooluga keevitamine kvaliteetsema õmbluse. 5
Takistite jadaühenduse korral ei esine vooluringis hargnemisi. Kõik juhid ühendatakse üksteisega järjestikku. Takistite rööpühenduse korral hargneb vool mitmeks osaks. Kõigile elektriseadmetele on rakendatud sama voolu pinge. Vooluring on jadamisi ühendatud vooluelemendid. Vooluallikas on seade, milles mehaaniline-, keemiline- või siseenergia muundatakse elektrienergiaks. Vooluallika sisetakistus iseloomustab jõude, mis takistavad vooluallika sees laengukandjate suunatud liikumist. Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida vooluallikas üldse suudab tekitada. Voltmeeter mõõdab pinget juhi otstel. Ampermeeter mõõdab voolutugevust juhis. Magnetväli: Püsimagnet on keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel. Magnetilise induktsiooni vektori mooduliks nimetatakse vooluraamile mõjuva jõumomendi M ja suuruse IS suhet.
seadmega. 26.Kuidas pooljuhi juhtivus sõltub temperatuurist?- Mida suurem on pooljuhi temperatuur seda paremini elektrit juhib. 27.Mis on LED e valgusdiood?- Valgusdiood on pooljuht-ühend, mis hakkab valgust kiirgama, kui seda läbib elektrivool. (Selline diood, mis pärivoolu hakkab valgust kiirgama) 28.Millal diood võimendab ja millal alaldab voolutugevust?-Diood võimandab voolutugevust, kui rakenndada talle päripinge, st vooluallika plus pool ühendada dioodi p poolega ja diood nõrgendab voolutugevust, kui rakendada talle vastupinge, st vooluallika miinus pool ühendada dioodi p poolega. 29.Mis on alalisvool?- Alalisvool on elektrivool mille voolutugevus ja suund ajas ei muutu Mis on lühis ja miks on ohtlik?- Lühis ehk lühiühendus on olukord, kus vooluringi välistakistus väheneb järsult ning seega voolutugevus suureneb. Lühiseks nim. vooluringi
Seda tööd nim elektrivoolu tööks. · Elektrivoolu võimsus võrdub voolu töö ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega. A-elektrivoolutöö[1J] I-voolutugevus [1A] U-pinge[1V] R-takistus[1oom] t-aeg[1s] q-laegn[1C] P-võimsus[1W] Ohmi seadus suletud vooluringi kohta: voolutugevus suletud vooluringis on võrdeline vooluallika elektromotoorjõuga ja pöörvõrdeline selle vooluringi kogu takistusega. I-voolutugevus[1A] E-elektromotoorjõud[1V] R-välisosa takistus[1oom] r-vooluallika sisetakistus[1oom] · Elektromotoorjõud on füüsikaline suurus mis võrdub kõrvaljõudude poolt laengu ümber paiknemisel tehtava töö ja selle laengu suhtega. Akj-kõrvaljõudude töö[1J] q-laeng[1C] E-elektromotoorjõud[1V]
kristalliseerudes liidab ühendatavad detailid (Joon. 16). Keevisvannis toimuvad metallurgilised protsessid ja metalli kristalliseerumise tingimused määravad keevisõmbluse kvaliteedi. Elektroodkeevitusel võib kasutada erineva polaarsusega alalisvoolu, aga ka vahelduvvoolu. Vastupolaarse alalisvooluga Joon. 15 Keermega keevitamisel ühendatakse elektrood vooluallika elektroodihoidja plussklemmiga. Vastupolaarse alalisvooluga keevitamisel on läbikeevitus sügavam ja keevisvann kitsam. Keevitatavale detailile eraldub vähem soojust kui elektroodile. See elektrood vähendab keevitatava detaili traat läbipõletamise ohtu mis on eriti kaarleek
ultraheli- , difusioon- , vastakkaar- , hõõrd- , külmsurve keevitus) Kaarkeevitus Keevituskaar on kaarlahendus, mis tekib keevitamisel elektroodi otsa ja detaili vahel metalliaruude ning kaitsegaasise, elektroodikatte või räbusti koostisse kuuluvate ainete aurude ioniseeritud segus. Kaarlahendusega kaasneb suure soojushulga ja valguse eraldumine. Kaarlahenduse tekkeks peab elektroodide vaheline gaas olema ioniseeritud. Keevitamisel päripolaarse alalisvooluga ühendatakse elektrood vooluallika miinusklemmiga. Päripolaarne alalisvool tagab väga püsiva elektrikaare ja keevitatav detail kuumeneb rohkem kui elektrood. Vastupolaarse alalisvooluga keevitamisel ühendatakse elektrood vooluallika plussklemmiga. Vastupolaarse alalisvooluga keevitamisel on elektrikaar ebapüsivam kuid keevitatav detail kuumeneb vähem kui elektrood vastupidiselt päripolaarse alalisvooluga keevitamisele. Seega vastupolaarset alalisvoolu tuleks eelistada õhukese lehtmetalli keevitamisel
Metallide korrosioon Metallilisi elemente tunneme ja kasutame prantikas eelkõige lihtainetena- metallidena. Metallidel kui materjalidel on väga olulisi eeliseid võrreldes teiste materjalidega. Nad on kergesti töödeldavad, plastilised. Kuumutamisel saab metalle kergesti valtsida, venitada või painutada. Metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel nimetatakse korrosiooniks. Suuremat majanduslikku kahju tekitab raua ja tema sulamite korrusioon roostetamine. Raua korrosioonil tekkiv roostekiht on poorne ega kaitse rauda edasise korrosiooni eest. Mitmed rauast aktiivsemadki metallid (nt alumiinium) on õhu ja vee suhtes küllaltki vastupidavad tänu korrosiooni käigus metalli pinnale tekkivale õhukesele, kuid tihedale oksiidikihile. Miks metallid korrodeeruvad : Looduslikes protsessides on keemilised elemendid aegade vältel läinud üle oma kõige püsivamasse olekusse. Enamik metallilisi elemente esineb lood...
Nii vabaneb viil roostest ja mustusest. Seejärel rasvatustatakse viili seebi 5% lahuses. Pärast sellist ettevalmistust söövitatakse viili 5...8 min lahuses, mis koosneb 10% lämmastik- ja 10% väävelhappest ning 80% veest. Peale selle loputatakse viili vee ja leelislahusega ning hoitakse 30 min keevas vees. Elektrokeemiliselt taastades pannakse eelpool kirjeldatud viisil puhastatud viil elektrolüüsivanni ja ühendatakse vooluallika plusspoolusega. Pärast voolu all hoidmist loputatakse vee ja leelisega ja hoitakse mõnda aega kuumas vees. Kui viile on kaks korda eelkirjeldatud viisil taastatud, raiutakse nad uuesti üle. Vanad hambad lihvitakse maha ja raiutakse uued, teravad asemele. Käsiviilimise jõudlus oleneb paljus lukksepa tööasendi ja liigutuste õigsusest ning tooriku kinnitusviisist. Mugavaks asendiks peetakse seda, kui tööline seisab 450 all kruustangide pikitelje suhtes
Korrosioon on metalli hävimine ümbritseva keskkonna mõjul. Keemiline korrosioon seisneb metallide otseses reageerimises ümbritsevas keskkonnas oleva ainega. (O₂) Kuivades gaasides kõrgel temp. Elektrokeemiline korrosioon toimub metalli pinnal olevas elektrolüüdi lahuses. Neutraalses keskkonnas on o-ja õhuhapnik. Happelises keskkonnas on põhilised o-jad H –ioonid. Korrosiooni soodustavad ka happeline keskkond kokkupuude soolalahusega, kõrgem temperatuur, kontakt vooluallika positiivse poolusega. Elektrolüüdi vesilahuse korral toimub Katoodil Anoodil Väheaktiivsed metallid redutseeruvad Lihtanioonid oksudeeruvad, tekib vastav lihtaine Aktiivsemad metallid ei redutseeru, Püsivate hapnikhapete anioonid ei redutseerub vesi oksüdeeru, oksüdeerub vesi Liidavad elektrone 2H₂O - 4eˉ → 4H + O₂
tulekustuti. Ruumis viiakse läbi üliõpilastele keevituspraktikume. Ohutegurid Keevitamisel tekib mitmeid erinevaid ohte. Keevitus ja sellega kaasnev lihvimine abrasiivkäiaga ning leegiga lõikamine klassifitseeritakse tuletöödeks. Keevituskoht on alati tuletöökoht, sest keevitamisega kaasneb nii detailide kui elektroodi kuumenemine, eralduvad sulametalli pritsmed ja sädemed. Elekterkaarkeevitusel elektroodi ja keevitatava detaili üheaegsel puudutamisel satub keevitaja vooluallika tühijooksupinge alla. Tühijooksupingest põhjustatud vool käest- kätte või käest-jalga on inimesele ohtlik. Keevitamisel elekterkaarkeevitusega eraldub intensiivselt ultraviolett- ja infrapunakiirgust, mis on kaitsmata nahale ja silmadele väga ohtlikud. Seetõttu on keevitaja kohustatud kandma kaitseriietust ja vastavat kaitsemaski. Kaitsemaskidele on kinnitatud kindla tumedusega kaitseklaas või isetumenev erinevate
10. Milline on pn-siirde põhiomadus ja kus seda kasutatakse? PN-siirde põhiomadus on ühesuunaline elektrijuhtivus ja seda kasutatakse pooljuhtdioodide valmistamisel. 11. Kirjelda pooljuhtdioodi voltamper-kõverat ehk pinge–voolu tunnusjoont. Kui dioodile rakendada päripinge, hakkab vool pinge tõustes kasvama. Vastupinge korral kahaneb vool nullilähedale. 12. Millal on tegemist päri- ja millal vastusiirdega? Pärisiire toimub siis, kui vooluallika positiivne poolus on ühendatud p-poolmega. Vastusiirde puhul on poolused vahetatud. 13. Milline on transistori ehitus ja tööpõhimõte? ( tee skemaatiline joonis) Transistor on pooljuhtseadis, millel on kaks p-n-siiret. Tal on kolm osa, millest kaks äärmist on ühesuguse juhtivusega, keskmine aga erineva juhtivusega. Vastavalt sellele, millist juhtivust omab keskmine osa. On võimalik valmistada kaht liiki transistore p-n-p ja n-p-n.
1kWh=3600000 J Vooluallikas on seade, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Elektromotoorjõud näitab kõrvaljõudude tööd positiivse ühiklaengu ühekordsel läbiviimisel kogu vooluringist. See on suurim pinge, mida antud vooluallikas on üldse suuteline tekitama. Valem: =A /q Ohmi seadus kogu vooluringi kohta väidab, et voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogutakistusega. Valem: I=/(R+r) (r- vooluallika sisetakistus) Vooluallika sisetakistus r iseloomustab jõude, mis takistavad vooluallika sees laengukandjate suunatud liikumist. Lühis: R=0 ; Tühijooks: R= Magnetväli Püsimagnet on ka elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha. Ampere'i seadus väidab, et magnetväljas asuvale vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhtmes esineva voolu tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ja siinusega nurgast voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. Valem: F=BIlsin
MIG/MAG-keevitamise eeliseks elektroodkeevitusega võrreldes on suur tootlikkus, kuna puuduvad ajakaod elektroodi vahetamiseks, keevitamisel ei teki räbu, ei ole vaja keevisõmblust räbust puhastada ja parem on õmbluse kvaliteet. Keevitustraat (joonis 6) valitakse keevitatavale metallile ligilähedase keemilise koostisega. Enamasti kasutatakse keevitustraati läbimõõduga 0,6 –1,6mm. MIG/MAG keevitusel kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu st. elektrood on ühendatud vooluallika plussklemmiga ja tagasivoolujuhe miinusklemmiga. Sõltuvalt kasutatavast kaitsegaasist jaguneb keevitus: • Keevitus aktiivse gaasi keskkonnas • Keevitus inertse gaasi keskkonnas • Keevitus gaaside segus (MIG/MAG- keevitus) Kaitsegaasidena kasutatakse aktiivgaasidest põhiliselt süsihappegaasi (CO2) ja inertgaasidest argooni (Ar). Lisaks neile kasutatakse erinevaid gaaside segusid. (Näit: Ar-80% + O2-20%). TIG-keevitus e
Tartu Kutshariduskeskus Autode ja remondiosakond Autotehniku töövahendid Referaat Juhendaja : Üllar Kivi Tartu 2012 Sisukord 2 Contents Sissejuhatus:.......................................................................................................... 3 MIG-MAG Keevitus.................................................................................................. 4 MIG/MAG keevituse seadmed................................................................................. 5 Kasutus................................................................................................................... 7 Keevitusõmblus...............................................................................
Pöörisväli kinnine jõujoon tähendab, et allikaks olevat laengut polegi jõujoonel kuhugi panna - kõik joone punktid on samaväärsed (igasse punkti suubub jõujoon ühest ja väljub teisest suunast). Loeng 12 Elektrivool - Elektrivool on vabade laengukandjate suunatud liikumine aines elektrivälja poolt avaldatava jõu mõjul. Vooluring - Vooluring on voolu teekond ühendusjuhtmetes voolu allikast tarbijateni. Vooluallika sisetakistus - vooluallika enda takistus, mille saame kui vooluringi takistuse (elektromotoorjõud jagatud voolutugevusega Ohmi seadusest) summast vooluringis lahutame maha aktiivtakistuse R, mida tekitavad voolutarbijad. kus on sisetakistus. Loeng 13 Vektorkorrutis - Vektorite a ja b vektorkorrutis on vektor, mille pikkus on arvuliselt võrdne niisuguse rööpküliku pindalaga, mis on ehitatud vektoritele ja kui külgedele ja mis on risti nende vektoritega ja suunatud nii, et lühem pööre vektorist vektorini
Pöörisväli kinnine jõujoon tähendab, et allikaks olevat laengut polegi jõujoonel kuhugi panna - kõik joone punktid on samaväärsed (igasse punkti suubub jõujoon ühest ja väljub teisest suunast). Loeng 12 Elektrivool - Elektrivool on vabade laengukandjate suunatud liikumine aines elektrivälja poolt avaldatava jõu mõjul. Vooluring - Vooluring on voolu teekond ühendusjuhtmetes voolu allikast tarbijateni. Vooluallika sisetakistus - vooluallika enda takistus, mille saame kui vooluringi takistuse (elektromotoorjõud jagatud voolutugevusega Ohmi seadusest) summast vooluringis lahutame maha aktiivtakistuse R, mida tekitavad voolutarbijad. kus on sisetakistus. Loeng 13 Vektorkorrutis - Vektorite a ja b vektorkorrutis on vektor, mille pikkus on arvuliselt võrdne niisuguse rööpküliku pindalaga, mis on ehitatud vektoritele ja kui külgedele ja mis on risti nende vektoritega ja suunatud nii, et lühem pööre vektorist vektorini
Mittemärgaval vedelikul on vastupidi. Kapillaarid on hästi peenikesed torujad moodustised, milles märgav vedelik tôuseb ja mittemärgav langeb üldisest nivoost madalamale. Vedeliku tôus kapillaartorus on : h = 2 / ( g . . r ) - vedeliku pindpinevustegur (roo) - vedeliku tihedus g = 9,8 m/s2 r - toru raadius Alalisvool Elektrivooluks nim. laetud osakeste suunatud liikumist. Positiivsete laengute liikumise suunda loetakse kokkuleppeliselt voolu suunaks. S. t. vooluallika "+" pooluselt "_" poolusele. Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis näitab juhi ristlôiget ajaühikus läbinud laengut. I = q / t (A) q - laeng ehk elektrihulk (C). (Laeng on 1C (kulon) kui läbides juhi ristlôike 1s jooksul tekitab ta voolutugevuse 1A.) Elektrivoolu tekkimiseks peab aines leiduma piisavalt palju vabu laetud osakesi (juhtides) ja neile peab môjuma kindlasuunaline jôud, mille tekitab elektriväli. Elektrivoolu toimed on :
elektromotoorjõud (V) paigalt nihkunud laengud (positiivne naatriumi ioon on nihkunud paremale, negatiivne kloori ioon vasakule) Ohmi seadus diferentsiaalkujul: tekitavad täiendava elektrivälja E'. 2. Alalisvool kus on eritakistuse pöördväärtus - erijuhtivus. 2.1 Ohmi seadus 2.2 Vooluallika kasutegur 1.Alalisvool- Alalisvooluks nimetatakse Vooluallika kasutegur- Elektriahel koosneb elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei reeglina vooluallikast, ühendusjuhtmetest ja muutu. Suunaks on valitud positiivsete voolutarbijast ehk koormusest. Kasuliku võimsuse suhe kaks lehe tasandiga risti asetsevat juhet, kus vooluallika kogu võimsusesse määrab vool suundub meie poole. 1 juhe tektab
- põkkliide (butt joint), - nurkliide (corner joint), - ots- e. servliide (edge joint), - katteliide (lap joint), - T-liide e. vastakliide (T-joint). Keeviskoostu keevisliidet iseloomustab keevitamise tulemus keevisõmblus e. keevis (weld). Põhiõmblustena eristatakse kolmnurkse ristlõikega nurkõmblust (fillet weld, FW) ja põkkõmblust (butt weld, BW). Keevisõmbluse asend e. keevitusasend (welding position) on määratud keevisõmbluse asendiga ruumis ja keevituse vooluallika liikumise suunaga. Eristatakse järgmisi keevisõmbluse põhiasendeid ja keevitusasendeid: - allasend e. põrandaasend tähis PA, (a) - rõhtasend, horisontaalasend tähis PC, (d) - laeasend tähis PE, (b) - püstasend, vertikaalasend; keevitamisel alt üles, ülalt alla, (c) - kaldasend torudele, tähistust HL-045 kasutatakse torude keevitamisel. Keevisliite tsoonid: 1 põhimetall (põhimaterjal) keevitatav metall või materjal; 2 keevismetall 3 segunemistsoon e
1. Millest ja kuidas sõltub voolutugevus? Juhi ristlõike pindalast. Mida suurem on pindala, seda tugevam vool. 2. Mida näitab takistus ja kuidas sõltub see juhi mõõtmetest ja temperatuurist? Takistus näitab, kui suur pinge tuleb rakendadajuhi otstele selleks, et tekitada juhis ühikulise tugevusega vool. Mida pikem juht, seda suurem takistus. 3. Mis on ülijuhtivus? Olukord, kus aine takistus praktiliselt kaob, kui tema temperatuur on madalam, kui kriitiline temperatuur. 4. Mis on kõrgtemperatuuriline ülijuht? Aine, mille ülijuhtivus tekib kõrgemal emperatuuril kui 25K. 5. Ohmi seadus. Voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega. I=U/R 6. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta . Ohmi seadus kogu vooluringi kohta ütleb, et voolutugevus on võrdeline emj-ga ja pöördvõrdeline kogutakistusega. I=E/R+r 7. Mis on jadaühendus? Voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarviteid läbib sama tuge...
I=q/t; i = dq / dt [A] ja j=i/S; j=di/dS [A/m2] Voo1 juhis kestab hetkeni, millal juhi kõigi punktide potensiaalid on võrdsustunud ja väljatugevus juhi sees kahanenud nullini. Et vool ei lakkaks peab juhi osade potensiaalide vahet säilitama. Selleks peab äravoolanud laengud mingit teist teed mööda endisele kohale tagasi viima. Neid tagasiviivaidjõude nimetatakse kõrvalisteks lõuduks. Juhte, millede potensiaalide vahet säilitatakse, nimetatakse vooluallika klemmideks.Need jaotavad vooluringi sise- ja välisosaks. Elektromotoorjõud. Selleks, et hoida juhi otstel püsivat pinget on vaja mingeid teisi jõude, mis ei ole enam elektrostaatilised vaid kõrvalised jõud. Koht, kus kõrvalised jõud tomuvad on vooluallikas. Elektromotoorjõud on kõrvaljõudude poolt tehtud töö positiivsete laengute transportimiseks elektriväljas. ε=A/q [V]. Suurust, mis on arvuliselt
.. + R võrdub üksikute 1 2 3 n takistuste pöördväärtuste summaga. Vooluring on jadamisi ühendatud vooluallikas ja tarbija, aga ka mitmed muud elemendid, nagu lüliti ja mõõteriistad. Vooluallikas on seade, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Nii nagu raskusjõud võrdsustab veetasemeid, nii võrdsustab elektriline jõud juhtide potentsiaale. Vooluallika sees hoiavad pinget ehk ,,tasemete vahet" mitteelektrilised nn kõrvaljõud, mis teevad seal vajalikku tööd. Vooluallika sisetakistus r iseloomustab jõude, mis takistavad vooluallika sees laengukandjate suunatud liikumist. Nende jõudude ületamiseks kõrvaljõud tekivadki. Elektromotoorjõud E (E E ) (emj) näitab kõrvaljõudude tööd positiivse ühiklaengu ühekordsel Akogu läbiviimisel kogu vooluringist E =
.. + R võrdub üksikute 1 2 3 n takistuste pöördväärtuste summaga. Vooluring on jadamisi ühendatud vooluallikas ja tarbija, aga ka mitmed muud elemendid, nagu lüliti ja mõõteriistad. Vooluallikas on seade, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Nii nagu raskusjõud võrdsustab veetasemeid, nii võrdsustab elektriline jõud juhtide potentsiaale. Vooluallika sees hoiavad pinget ehk ,,tasemete vahet" mitteelektrilised nn kõrvaljõud, mis teevad seal vajalikku tööd. Vooluallika sisetakistus r iseloomustab jõude, mis takistavad vooluallika sees laengukandjate suunatud liikumist. Nende jõudude ületamiseks kõrvaljõud tekivadki. Elektromotoorjõud E (E E ) (emj) näitab kõrvaljõudude tööd positiivse ühiklaengu ühekordsel Akogu läbiviimisel kogu vooluringist E =
Keemiline vooluallikas ehk galvaanielement Redoksreaktsiooni redutseerumis- ja oksüdeerumisprotsessid ruumiliselt eraldamine ning elektronide suunamine redutseerijalt oksüdeerijale mööda juhet.(Analoogiline tööpõhimõte on akudel ja patareidel) Korrosioon metalli hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Korrodeerub aktiivsem metall. Korrosiooni soodustavad ka happeline keskkond, kokkupuude soolalahusega, kõrgemtemperatuur, kontakt vooluallika positiivse poolusega. Keemiline korrosioon metallide otsene reageerimine ümbritsevas keskkonnas oleva ainega (nt 02-ga) Elektrokeemiline korrosioon toimub metalli pinnal olevas elektrolüüdi lahuses. Elektrolüüdi lahuse moodustavad õhus oleva veeauru kondenseerumisel tekkiv õhuke veekiht ja selles lahustunud gaasid Elektrolüüs redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis
Ülesande algandmed: R₁ = 8 Ω J₇ = 2 A R₂ = 5 Ω I₁ = 4A R₃ = 4 Ω E₂ = 50 V R₄ = 6 Ω E₃ = 30 V R₅ = 6 Ω E₄ = 40 V R₆ = 7 Ω E₅ = 50 V R₇ = 2 Ω E₆ = 30 V R₈ = 3 Ω E₁ - ? Joonis 1. Ülesande algskeem. 1. Võrrandisüsteem Kirchoffi seaduste põhjal Joonis 2. Lihtustatud skeem suletud kontuuridega. Kirchoffi seaduste põhjal saan koostada võrrandsüsteemi. Võrrandite arvu määramine: NKI = 5 - 1 = 4 NKII = 6 - 3 = 3 Kirchoffi I seaduse põhjal: (1) I₁ - I₃ - I₆ = 0 (2) I₂ + I₃ - I₄ = 0 (3) I₅ - I₂ - I₁ = 0 (4) I₄ + I₆ - I₅ = 0 Kirchoffi II põhjal: I I₅R₅ + I₂R₂ + I₄R₄ = E₂ + E₄ + E₅ II I₆ R₆ - I₄R₄ - I₃R₃ = E₆ - E₄ - E₃ III I₁R₁ + I₃R₃ - I₂R₂ = E₃ - E₂ +E₁ 2. Kontuurvoolumeetod Selleks, et lahendada ülesannet kontuurvoolu meetodil tuleb skeemi esmalt lihtsustada. Selleks eemaldan liiasused, antud juhul voltmeetrid ning ühendan omavahel maandused. Seejärel ...
Elektrokeemilised meetodid võimaldavad elektriliste mõõtmiste põhjal jälgida keemilise reaktsiooni kulgu või ioonide kontsentratsioone lahustes. 57. Keemilised vooluallikad. Keemilised vooluallikad on praktilises kasutuses olevad galvaanielemendid, mida kasutatakse elektrivoolu saamiseks. •Head vooluallikat iseloomustab: - suur erimahtuvus (toodetava energiahulga ja massi või ruumala suhe) - elektromotoorjõu (klemmipinge) konstantsus vooluallika tühjenemisel - madal sisetakistus (võimaldab saada tugevat voolu) - hea säilivus Keemiliste vooluallikate jaotus: galvaanielement (patarei), akud, kütuseelement Kõikide puhul elektrienergia saadakse keemilise reaktsiooni käigus •Galvanielement ühekordselt kasutatav (töötab seni, kui on veel elektrokeemiliselt aktiivseid aineid) •Akud korduvalt kasutatavad. •Kütuseelement töötab seni, kuni reageerivaid aineid peale antakse. 58. Elektrolüüs.
tekib pooli läbiva magnetvoo muutus · Magnetvoo muutumine kutsub esile muutuva voolu · Muutuv vool kutsub omakorda esile täiendava magnetvoo muutuse · Mis omakorda tekitab täiendava voolu tekkimise poolis. · Seda nähtust nimetatakse endainduktsiooniks. Endainduktsiooni elektromotoorjõud · Voolutugevuse järsul muutumisel (voouringi sulgemisel või katkestamisel hakkab vooluringis olev pool toimima vooluallikana · Sellise vooluallika elektromotoorjõudu nimetatakse endainduktsiooni elektromotoorjõuks. · Endainduktsiooni elektromotoorjõud üritab takistada teda esile kutsuva magnetvoo muutumist seega voolutugevuse muutumist. · Endainduktsiooni tekkimisel võtab elektrivoolu tekitamine oluliselt rohkem aega võrreldes eneseinduktsiooni puudumisega Endainduktsiooni elektromotoorjõud · Endainduktsiooni emj on suunatud nii, et ta takistab voolutugevuse muutumist tekib nähtus mis on analoogiline
reguleerimisvõimalused, stabiilne elektrikaar, vähene energiakulu. 4) Puudus: väga suur energiakulu Kaarkeevituse vooluring DC päripolaarne Soojusvoog on suunatud detailile, +massis, -elektroodis, sulab rohkem põhimetall, vähem elektrood, kasutatakse paksude materjalide keevitamisel DC + vastupolaarne Soojusvoog suunatud elektroodile, +elektroodis, -massis, sulab rohkem elektrood, vähem põhimetall, kasutatakse õhukeste materjalide keevitamisel Keevituse vooluallika koormatavus, ED koefitsent Näitab keevitamise aja ja tsükliaja suhet Keevitamise aeg/tsükli aeg = % Tsükli aeg on 10min ED koefitsent antakse erinevate keevitusvoolude korras, alustades maksimaalsest. Keevitusvoolu vähenedes ED koefitsent alati suureneb. Keevitusvoolu määramine Ik min = 30 * de (A) de- elektroodi läbimõõt (mm) Ik max = 30 * (de-1) (A) Keevitusseadmete (vooluallikate) tingmärgid Trafo Alaldi Inverter Generaator Keevitusprotsessi tingmärgid E- MIG/MAG -
vektoriaalse summaga: E1+E1+..+En=E 26. Potentsiaali reegel: kui elektriväljad põhjustavad mitu laengut, siis ev potent. mingis punktis võrdub üksikute laengute poolt potentsiaalide algebralise summaga. f=f1+f2+..+fn (fii) 27.Ohmiseadus vooluringi osa kohta: voolutugevus antud vooluringi osas on võrdeline pingega vooluringi osa otstel ja pöördvõrdeline vooluringi osa takistusega I=U/R 28. Ohmiseadus suletud ahela kohta: voolutugevus suletud vooluahelas on võrdeline vooluallika elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline välis ja sisetakistuse summaga I=E/R+r 29.Ohmiseadus vahelduvvoolu ahelakohta: voolutugevus, vahelduvvoolu ahelas on võrdeline pingega vooluahela osa otstel ja pöördvõrdeline vooluahela osa näivtakistusega. J=U/ R²+(Xl-Xc)² 30.Faraday seadus e elektrolüüsi I: elektrolüüsil eraldunud aine mass on võrdeline elektrolüüti läbinud laengu suurusega. Elektrolüüsil eraldunud aine mass on võrdeline voolutugevuse ja el.lüüsi
(kumm, plastmass jne). 9. Mida näitab voolutugevus (VÜT)? Voolutugevuse ühikuks on üks amper. [ 1C = 1 A·1s ; 1e = 1,6·10-19 C ] q= It 10. Kuloni seadus (V.T). Kui voolutugevus juhis on üks amper, siis läbib ühe sekundi jooksul juhi ristlõiget laeng suurusega üks kulon. Järelikult 1C = 1 A·1s. Maksimaalset laengut, mille vooluallikas suudab vooluringist läbi viia, nimetatakse sageli vooluallika mahutavuseks (mitte mahtuvuseks!) ja teda mõõdetakse amper-tundides. Kui voolutugevus juhis on üks amper, siis läbib ühe tunni jooksul juhi ristlõiget laeng üks amper-tund (1 A·h). Kuna ühes tunnis on 3600 sekundit, siis 1 A·h = 1 A·3600 s = 3600 C. 11. Millega tegeleb elektrostaatika? Homogeense välja E-vektor on kogu vaadeldavas ruumis ühesuguse pikkuse ja suunaga ning välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu.
7. Pingejagur, skeem + kasutus? 8. Elektrivoolu töö ja võimsuse valemid, Dzauli, Lensi seadus. Dzauli seadus Juhis eralduva soojuse hulk on võrdeline juhi takistuse, voolu ruudu ja ajaga. Elektrivoolu töö A=I*U*t Võimsus P=A/t A= voolutöö(J); I= voolutugevus (A); U=pinge (V); t aeg (s); P=võimsus (W); A= (voolutöö (Ws); t- tarbimis aeg (s) 9. Vooluallika elektromotoorjõud on 9 volti ja sisetakistus 18 oomi, Kui suur on pinge tarbijas, kui selle takistus on 27 oomi, skeem? 10. Punktlaengud + 0,8µC ja -0,2 µC, paiknevad 12 cm kaugusel. Kui suure jõuga nad teineteist mõjutavad? Tõmbe- või tõukejõud? 11. Mis on elektrivälja tugevus, suund ja ühik? Punktlangu elektivälja tugevus, valem? Elektriväljatugevus elektiväljas positiivsele laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhe.
OPTIKA Valgusallikas valgust kiirgav keha. Valguse levimine valguse kandumine ruumi. VALGUS LEVIB SIRGJOONELISELT. Hajuv valgusvihk - teineteisest eemalduvad valguskiired Paralleelne valgusvihk paralleelsed valguskiired Koonduv valgusvihk teineteisele lähenevad valguskiired Langemisnurk on nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . VÕRDSED Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust (koondumispunkti nimetatakse peegli fookuseks). Hajus valgus valgus, millel puudub kindel suund. Hajus peegeldumine valguse peegeldumine, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades. Mida tumedam on keha pind, seda rohke valgust kehas neeldub ja vähem peegeldub. Nägemiseks on vaja valgust. Silmapõhjas on valgustundlikud rakud, nendes valgus neeldub. Rakkudes aine laguneb ning selle tulemusena tekib rakkudes erutus, mis kandub ajju. Seda taj...
Seadused ja valemid Loeng 11. Coulomb'i seadus (vektorkujul!). Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. , Seda saab kirja panna, kui kasutada meile juba tuntud vektorsümboolikat: Väljatugevus ja potentsiaal, seos nende vahel. Mida tugevam on väli (tihedamalt jõujooned) seda kiiremini muutub potentsiaal (seda lähemal on üksteisele samapotentsiaalipinnad). Elektrivälja kohta kehtivad kaks teoreemi: Elektriväljad on sõltumatud; laengule mõjub summaarne väli. Elektrivälja tugevuse voog läbi kinnise pinna on võrdne selle pinna sisse jäävate laengute summaga. Gauss'i teoreem. Elektrivälja tugevuse voog läbi kinnise pinna...
elektronid. Elektrolüütides, ioniseeritud gaasides lisanduvad veel ioonid. Vool juhis kestab hetkeni , millal juhi kõigi punktide potensiaalid on võrdsustunud ja väljatugevus juhi sees kahanenud nullini. Et vool ei lakkaks peab juhi osade potensiaalide vahet säilitama. Sellega peab äravoolanud laengud mingit teist teed mööda endisele kohale tagasi viima. Neid tagasiviivaid jõude nim kõrvalisteks jõududeks. Kõrvalisi jõude tekitav seadeldis kannab vooluallika nime. Juhte millede potensiaalide vahet säilitatakse, nim vooluallika klemmideks. Kui voolu suund juhis ei muutu, siis nim voolu alalisvooluks. Elektrivoolu iseloomustatakse tugevusega. Voolutugevus on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbiva laenguga. I=dq/dt Voolutugevuse ühikuks on (A)amper Voolutugevus on antud kohas vooluga risti asuvat pindalaühikut läbiv voolutugevus. j=dI/dS; j =env , kus j- voolu tihedus (A/mm) e-laengukandjate laeng, n-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
