summaga. Takistite rööpühendus: Takistite rööbiti ühendamisel võrdub kogutakistuse pöördväärtus nende takistuste pöördväärtuste summaga. Vooluring koosneb vooluallikast, tarvititest, lülititest ja neid ühendatavatest juhtmetest. Sageli on vooluringis ka kaitse. Vooluallikas on seadeldis mehaanilise, soojusliku, keemilise sideme või valguseenergia muundamiseks elektrienergiaks. Vooluallika sisetaksitus iseloomustab jõude, mis vooluallika sees takistavad laengukandjate suunatud liikumist. Vooluallika sisetaksitus on vooluallika enda takistus. Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas suudab tekitada. Elektromotoorjõud näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud, et toimetada ühiklaeng läbi kogu vooluringi. Ampermeetriga mõõdetakse voolutugevust. Tuleb ühendada jadamisi. Voltmeetriga mõõdetakse pinget. Tuleb ühendada rööbiti.
Tööleht 5 Voolu tugevus 1.Mis on voolutugevus- iseloomustab juhi ristlõiget ajaühikus läbiva laengu suurust. Valem- 2.Voolutugevuse ühikud ja nendevahelised seosed. V: I - tähis 1A (amper) – ühik 3-Teisenda: 1kA= 1000A= 1000000 mA, 1mA= 10-3 A= 0,01 kA, 1 kA= 1000A= 1000 mA 6.Millega mõõdetakse voolutugevust? V: ampermeetriga 7.Mis on vooluallika ülesanne? V: tekitada ja hoida ahelas elektrivälja pikema aja jooksul 8.Mille arvel vooluallikas seda ülesannet teostab? V: vooluallika 9.Nimeta erinevaid vooluallikaid ja nimeta neis toimuv energia muundumine. V: Galvaanielement, akupatarei, generaator, Päikesepatarei Tööleht 6 Vooluring 1.Millistest osakestest koosneb vooluring? V: vooluring koosneb vooluallikast, tarbijast (lamp vms) ning kahest juhtmest. 2
mõjuvad erinevatele kehadele. Keha kaal on olemuselt elastsusjõud. Pilet 6.2 Valguse laine ja kvantolemus. Laine 2 teooriat. Huygens'i lähtus sellest et valgus levib erilises keskonnas nn eetris levivate lainetena. Newton lähtus valguse korpuskolaar teoorias st: valgus levib aineosakestena. Need 2 teooriat eksisteerisid paraleelselt kuni 19. saj. Kus avastati interferents ja difraktsioon, mis seletub laineteooria järgi. Pilet 6.3 Laboratoorne töö: Vooluallika emj. Ja sisetakistuse määramine. E=IR+Ir IR=U I=E-U/I Pilet 7.1 Hõõrdejõud ja selle arvutamine, elastsusjõud. Hõõrdejõud on vastupanu vastassuunalisele liikumisele, mis tekib kahe pinna kokkupuutel. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. See erineb aktiivjõududest, mis põhjustavad objektide liikumise aeglustumist või suunamuutust. Hõõrdejõud sõltub hõõrde tegurist ja raskus jõust
ning pinget mõõdetakse voltmeetriga ning see ühendatakse vooluringi rööbiti. 12.MIs on ja mida näitab elektromotoorjõud?- Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada. Elektromotoorjõud näitab, kui suur töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev positiivne ühiklaeng läbi kogu ringi samasse punkti tagasi.VALEM: Ak ἐ= q 13.Mis on sisetakistus?- Sisetakistuseks nimetatakse vooluallika enda takistus. 14.Elektrivoolu töö ja võimsus? Kuidas arvutad ja mida näitab?- Elektrivoolu tööd mõõdetakse džaulides ja võimsust vattides. Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. Mõõtühik – J (dšaul) A = U×I×t(aeg) Elektrivoolu võimsus näitab, kui palju tööd teeb elektrivool ajaühikus. Mõõtühik - W (watt) N=A:t= U×I 15.Joule’i–Lenzi seadus
U= q U q R= I I= t 1J 1V = 1C 1V 1C 1Ω = 1A 1A = 1s Sõltub vooluallika omadustest Sõltub Sõltub Mõõdetakse Traadi omadustest U Mõõdetakse I= R Mõõdetakse Ampermeetriga jadamisi
ja etalonampermeeter näitab voolutugevust I . 5 Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonampermeetri näidud kahel korral: voolutugevuse monotoonselt kasvades nullist I-ni ja voolutugevuse monotoonselt kahanedes I-st nullini. Jälgige,et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Voolutugevust reguleeritakse vooluallika väljundvoolu regulaatoriga. Mootmistulemused kantakse tabelisse. Antud on: I= 10mA= 0,01A Rg= 7100 Ig= 500µA= 0,0005A Arvutused: Ug = Ig·Rg = 0,0005·7100= 355V Is= I-Ig= 0,01-0,0005= 0,0095A n= = = 20A Rs = · Rg= · 7100= 373,7 Tabel: Jrk.nr Galvanomee I1 , I2 , Iv=I1- tri I2,mA jaotised mA mA
Vooluallikas on seade, mis tekitab juhis elektrivälja ja säilitab seda pikaks ajaks. Vooluallikas teeb tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel vooluringis. Vooluallikas teevad tööd välised, mitte mitteelektrilised jõud. Väliste jõudude töö tulemusena muundub vooluallika sees elektrivälja energiaks mingi teist liiki energia. Vooluallikaid liigitatakse selle järgi, millineenergialiik seal elektrivälja energiaks muundub. Pinge füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas. Elektrivälja pinge juhi kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne elektrivälja tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise. U=A/q U =
täpsustada.Kaliibrimiseeeltöö on lppenud,kui galvanomeetri osuti asetseb viimasel jaotisel ja etalonampermeeter näitab voolutugevust I. 5. Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevaleskaalajaoti- sele vastavad etalonampermeetri näidud kahel korral: voolutugevuse monotoonselt kasvades nullist I-ni ja voolutugevuse monotoonselt kahanedes I-st nullini. Jälgige,et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Voolutugevust reguleeritakse vooluallika väljundvoolu regulaatoriga. Mtmistulemused kantakse tabelisse. Mõõtetulemused kanda tabelisse. Järjekorra Galvanomeetri I1 , mA I2 , mA nr. jaotised kasvades kahanedes Iv = I1-I2 , mA 1. 5 1 0,96 0,04 2. 10 1,93 1,93 0 3
takistust täpsustada.Kaliibrimise eeltöö on lōppenud,kui galvanomeetri osuti asetseb viimasel jaotisel ja etalonampermeeter näitab voolutugevust I . 5 Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonampermeetri näidud kahel korral: voolutugevuse monotoonselt kasvades nullist I-ni ja voolutugevuse monotoonselt kahanedes I-st nullini. Jälgige,et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Voolutugevust reguleeritakse vooluallika väljundvoolu regulaatoriga. Mōōtmistulemused kantakse tabelisse. Jrk.n I 1 , mA I 2 , mA I v =I 1 −I 2 , r mA 1 1,04 0,96 0,08 2 2,09 2,01 0,08 3 3,11 3,03 0,07 4 4,13 4,04 0,07 5 5,12 5,05 0,07 6 6,11 6,04 0,07
See seade arvestab ka vooluallikaga vooluringes. Vooluallikas paneb laetud osakesed vooluringis liikuma. Selleks tuleb teha tööd. Seda tööd teevad vooluallikas jõud, mis ei ole elektrilist päritolu. Sellest ka nimi kõrvaljõud. Tööd, mida teevad kõrvaljõud ühikulise laengu läbiviimisel vooluringist nimetatakse elektromotoorjõuks. I=E/R+r I voolutugevus (A), E elektrimotoorjõud ehk emj (V), R vooluringi takistus (), I vooluallika (sise)takistus () Ohmi seadus kogu vooluringi kohta ütleb, et voolutugevus vooluringis on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline vooluringi kogutakistusega. Emj on võrdne maksimaalse pingeda, mida vooluallikas suudab anda.
l pikkus Ohmi seadus vooluringi osa kohta voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. U G võrdetegur; juhtivus I= R R juhtivuse pöördväärtus; takistus I = G U Vooluring jadamisi ühendatud vooluallikas ja tarbija, aga ka mitmed teised elemendid, nagu lüliti, mõõteriistad jne. Vooluallikas seade, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Vooluallika sisetakistus r; iseloomustab jõude, mis takistavad vooluallika sees laengukandjate suunatud liikumist. Elektromotoorjõud näitab kõrvaljõudude tööd positiivse ühiklaengu ühekordsel läbiviimisel kogu vooluringist: = Ak - elektromotoorjõud q Ak kõrvaljõudude töö q - laeng Ohmi seadus kogu vooluringi kohta voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogutakistusega: I= R +r Voltmeeter pinge U mõõteriist, mis ühendatakse vooluringi rööbiti. Voltmeetri takistus
Töö Elektriväljas A = Fs * cosa mehaanilise töö valem. A = qE*s saab arvutada tööd homogeenses väljas. (reaalsuses valem on kasutamatu, ei saa mõõta laengut, elektrivälja tugevust) Potentsiaalne väli töö ei sõltu trajektoori kujust.(tähtis on nihe) Potensiaal võime teha midagi, Potentsiaalne energia tekib vastastikmõjust. E jõud (fii) energia, töö W W (fii) = q näitab kui suur on mingis punktis energia (fii)= E*s Ekvipotensiaalpind samatasalised pinnad Tähtis on potentsiaalide vahe. Potentsiaalide vahe tähis on U PINGE! Fii1-fii2 = U Pinget nimetatakse potentsiaalide vaheks. Teine nimi. A Pinge def = U= q Kahe punkti vaheline pinge näitab kui suurt tööd teeb elektriväli ühiklaengu nihutamisel punktist A punkti B. Pinge on kõrguste vahe(potentsiaalide vahe) U E= d d = kaugus. NELI JÕUDU Gravitatsioonijõud Elektromagneetiline jõud Tugev...
Elementaarlanegust saame nimetada... V: prootonite ja elektronide elementaarlaeng. 18. Elektrilaengu tähis on? V: q ELEKTRIVOOL 1. Elektrivool laenguga osakeste kindlasunaline liikumine 2. Soolade elektrilahuses on vabadeks laengu kandjateks.. V: ioonid. 3. Millistel tingimustel tekkib elektrivool? V: Kui on olemas vabad laengukandjad ja neile mõjuv elektrijõud. 4. Milliste seadmete abil saame tekitada kestvat elektrivoli? V: Vooluallika abil. ( aku patarei, jne) 5. Elektrivoolu kokkuleppeline suund? V: Positiivsete osakeste liikumise suund 6. Metall... V: Paiknevad ioonid, eletronid, ( ioonid paikevad metalliaatomitelt) 7. Miks on metallitükk elektriliselt neutraalne? V: Sellepärast et positiivsete ja negatiivsete osakeste arv võrdne. 8. Kui me lahustame mingisugust sooal vees, mis tekkib? V: Ioonid( sool ja kristallid jagunevad) 9. Kuidas käitus magnetnõel, kuid keridaümber traat? Mis juhtub
metalli. Tsingil tekib negatiivne laeng ehk elektronide liig. Vase kui vähem aktiivse metalli ioonid redutseeruvad vasel, seovad endaga elektrone. Tekkinud vase aatomid sadenevad vaskpulgale. Vasel tekib positiivne laeng ehk elektronide puudujääk. Tsingil vabanenud elektronid lähevad juhtme kaudu vasele. Nad seotakse vaskioonide poolt, tekibki vool elektriahelas, mis kulgeb ka läbi lahuste, kuid lahustes liiguvad vaid ioonid. Nii saabki keemilise vooluallika. Ühesõnaga keemilistes vooluallikates muudetakse keemilise reaktsiooni energia vahetult elektrienergiaks. Keemilisi vooluallikaid kasutatakse väga laialt. Kuiv- ja akuelemendid Kuivelement on galvaani- või Leclanché element, mille vedel elektrolüüdilahus on muudetud voolamise vältimiseks pastaks või geeliks. Selleks on elektrolüüdile lisatud kas tärklist, jahu, ligniini või muud sarnast. Kuivelemendid on mõeldud ühekordseks kasutamiseks
Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga, mis mõõdab voolutugevust tarbijas. See ühendatakse vooluringi järjestikku tarbijaga. Voolutugevus on 1 amper, siis kui juhi ristlõiet läbib 1 sekundi jooksul 1 kuloni suurune laeng. 9) Alalisvool- vool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. (aku, patarei) Vahelduvvool- vool, kus voolutugevus ja suund perioodiliselt muutub. 10) Vooluallikad on seadmed, mis tekitavad juhis elektrivälja ja säilitavad selle pika aja jooksul. 11) Vooluring vooluallika ja tarbija vahel asuv süsteem, kuhu võib olla liidetud ka teisi seadmeid (nt ampermeeter). Vooluringis on elektrivool. 12) Skeem- tingmärkidega joonistatud vooluring 14)Jadaühendus- kõigis jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega. Pinge juhtide jada otstel on võrdne pingete summaga juhtide otstel. 15)Rööpühendus- Pinge rööbiti ühendatud juhtide otstel on sama väärtusega. Voolutugevus
Tarviti on suvaline seade mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on nt elektrimootor, küttekeha, lamp jne. Tarvitis muutub elektrienergia mingiks teiseks energia liigiks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt 2 klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks ja avamiseks. Vooluringi avamine tähendab seda et mingis vooluringi osas vooluahel katkestatakse. Vooluringi saab avada e katkestada ka juhtmeotsa eemaldamisega vooluallika klemmilt klemmi ja juhtme vahele jääv õhk on isolaator selline vooluringi katkestamine võib olla ohtlik seepärast kasutataksegi lülitit. Vooluringi osade omavahelisest ühendusest ülevaate saamiseks kasutatakse vooluringi kujutamist joonisena. Mille nimeks on elektriskeem. Vooluringi osade kujutamiseks skeemil kasutatakse tingmärke. Vooluringist laiem mõiste on vooluahel e elektriahel vooluahel võib koosneda mitmest vooluringist või olla ka hoopis avatud ilma vooluta ahel
ELEKTRIVOOL, MÕISTED, NENDE SELETUSED JA VALEMID Vooluallikas Vooluallikas teeb tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektrivooluringis. Vooluallikas on seade, mis tekitab vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. Väliste jõudude töö tulemusena muundub vooluallika sees mingi teist liiki energia elektrivälja energiaks e. Elektrienergiaks. Vooluring Kestev elektrivool saab olla ainult suletud vooluringis. Elektri tarvitis muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energia liigiks. Juhtmeid kasutatakse vooluringi osade ühendamiseks. Lüliti abil saab vooluringi vastavalt vajadusele kas sulgeda või avada. Pinge Elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas kirjeldab elektrivälja pinge.
asemel näidata takisti tingtähis, milleks on külgedega 3 x 10 ristkülik. Vooluringi on takistiga jadamisi lülitatud vooluallikas, mis koosneb antud skemil kolmest elemendist. Elektriskeemis on veel jadamisi lülitatud ampermeeter A, mis mõõdab voolutugevust ahelas ja takistiga rööbiti voltmeeter V, mis mõõdab pinget (õigemini pingelangust ) takistis. Kui teostada mõõtmisi, siis olenemata, milline on vooluallika klemmipinge on voltmeetri ja ampermeetri näitude suhe (voltmeetri näit jagada ampermeetri näiduga) ühe takisti jaoks on alati üks ja seesama ehk jääv suurus. U/I = const. Seda jäävat suurust tähistatakse R- ga ja nimetatakse elektritakistuseks ehk lihtsalt takistuseks. Siit tulenedes R = U/I. Harilikult antakse see seos järgmisel kujul : I = U / R , kus I ( A ) - voolutugevus vooluahelas,
elektronid. Elektrolüütides, ioniseeritud gaasides lisanduvad veel ioonid. Vool juhis kestab hetkeni , millal juhi kõigi punktide potensiaalid on võrdsustunud ja väljatugevus juhi sees kahanenud nullini. Et vool ei lakkaks peab juhi osade potensiaalide vahet säilitama. Sellega peab äravoolanud laengud mingit teist teed mööda endisele kohale tagasi viima. Neid tagasiviivaid jõude nim kõrvalisteks jõududeks. Kõrvalisi jõude tekitav seadeldis kannab vooluallika nime. Juhte millede potensiaalide vahet säilitatakse, nim vooluallika klemmideks. Kui voolu suund juhis ei muutu, siis nim voolu alalisvooluks. Elektrivoolu iseloomustatakse tugevusega. Voolutugevus on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbiva laenguga. I=dq/dt Voolutugevuse ühikuks on (A)amperVoolutugevus on antud kohas vooluga risti asuvat pindalaühikut läbiv voolutugevus. j=dI/dS; j =env , kus j- voolu
Induktsioonivool-muutuva magnetvälja korral tekkiv vool. Kui juht panna magnetväljas liikuma, siis koos juhiga liiguvad temas olevad vabad laengukandjad, neile mõjub Lorentzi jõud, mis on risti magnetväljaga. Pööriselektriväli- juhtme liikumisel magnetväljas tekkiv elektriväli, jõujooned on kinnised kõverad, tekkiv väli ei ole potentsiaalne st et töö kinnisle trajektooril ei võrdu nulliga. Emj all mõistetakse siin voolu kontuuri kui tervikliku vooluallika maksimaalselt pinget, isel. Kõrvaljõudude tööd. Elektromagnetilise induktsiooni korral on kõrvaljõududeks need meh.jõud, mis panevad juhtme magnetväljas liikuma, nende toimel liigub laeng läbi kogu vooluringi. Tekkinud emj.nimetatakse induktsioonielektromotoorjõuks, seda võib määratleda kui pinget, mis tekib juhtmelõigu otstele, kui ta liigub magnetväljas ja tarbija puudub.
Allikapinge- Elektromootorjõud Mida näitab emj? - Elektromootorjõud näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et tõimetada vooluringi suvalises punktis paiknev positiivne ühiklaeng läbi kogu ringi samasse punkti tagasi. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: - Voolutugevus ahelas on võrdeline elektromootorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega Klemmipinge- Pinget välistakistusel nimetatakse vooluallika klemmipingeks Lühis- välistakistus on lähedal nullile Tühijooks- vooluallikas siis, kui seda ei kasutata
1) CH3CH2CH3, 3) CH3CH2Cl, 2) CH3CH2OK, 4) CH3OCH3 Reaktsioonist võtab osa nukleofiilina _____________ ja elektrofiilina ______________ . C. Kirjutage Teie poolt valitud elektrofiili ja nukleofiili vahelise reaktsiooni võrrand. _____________________________________________________________________________ ÜLESANNE 20. (6 punkti) Allpool on toodud ühe keemilise vooluallika ja ühe elektrolüüsiseadme joonis. Millised järgmistest väidetest kehtivad ainult keemilise vooluallika kohta, ainult elektrolüüsi kohta, mõlema kohta või mitte kummagi kohta? Kui väide kehtib, märkige tabeli vastavasse lahtrisse ristike, kui väide ei kehti, tõmmake kriips. Täitke kõik tabeli lahtrid. Väited 1) Seadmes kulgeb redoksreaktsioon. 2) Seadmes muudetakse keemiline energia vahetult elektrienergiaks. 3) Katoodil toimub redutseerumine, anoodil toimub oksüdeerumine.
S 2011/2012 18. Elektrokeemia 15 Keemilised vooluallikad Keemilised vooluallikad on praktilises kasutuses olevad galvaanielemendid, mida kasutatakse elektrivoolu saamiseks. Head vooluallikat iseloomustab: · suur erimahtuvus (toodetava energiahulga ja massi v~oi ruumala suhe) · nullvoolupotentsiaali (klemmipinge) konstantsus vooluallika t¨uhjenemisel · madal sisetakistus (v~oimaldab saada tugevat voolu) · hea s¨ailivus Kui tegemist on akuga (korduvat laadimist ja t¨uhjendamist v~oimaldava gal- vaanielemendiga), siis on olulised veel: · maksimaalne laadimis- ja t¨uhjendamiskordade arv · v¨aike iset¨uhjenemine YKI0020 Keemia alused Toomas Tamm 2011 S 2011/2012 18. Elektrokeemia 16
Lühiseks nimetatakse vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Lühise korral on vooluallikaga ühendatud juhtide kogutakistus võrdne ainult ühendusjuhtmete takistusega. Et see on väga väike, tekib juhtmetes väga tugev vool ehk nn. lühisvool. Lühise tagajärjeks on voolutugevuse järsk suurenemine vooluringis. Lühisvool võib kutsuda esile juhtmete ülemäärase kuumenemise ning rikkuda vooluallika. 3. Faasijuhe ja nulljuhe Pistikupesas on vähemalt kaks klemmi. Üks klemmidest on ühendatud maandatud ehk nulljuhtmega. Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrdne nulliga. Teine klemm on ühendatud maandamata ehk faasijuhtmega. Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220 V. Faasijuhet saab nulljuhtmest eristada pingeindikaatori abil. Pingeindikaator on väliselt sarnane kruvikeerajaga, kuid selle käepidemes on
Keevitus, pealesulatus, termolõikamine, jootmine. NB! Meil oli see viimane test ja ei tulnud need küsimused! Tulid hoopis jpg-failidena (KMT lõikamise test) toodud küsimused. 1) Termomehaaniliseks keevituseks loetakse: joonkeevitust (joonkontaktkeevitust) 2) Keevituse vooluallika välistunnusjoon väljendab: keevitusvoolu ja keevituspinge vahelist sõltuvust. 3) Keevitamisel vahelduvvooluga keevitustrafo keevitusvoolu reguleeritakse: primaar- ja sekundaarmähiste vahelise vahekauguse muutmise teel. 4) Käsikaarkeevituse vooluallikate iseloomulikumaks tunnuseks on: voolu reguleerimisvõimalus. 5) Keevituse vooluallika tühijooksupinge on: 220-380 või 60-90(vahelduvool ja alalisvool) 6) Madalsüsinikterastel asub kõige kõrgemate mehaaniliste omadustega ala keevitamisel
14. Selgita juhi eritakistuse mõistet. 15. Selgita takistuse temperatuuriteguri mõistet. 16. Kuidas ühendatakse ja milleks kasutatakse amper- ning voltmeetrit? 17. Milles seisneb ülijuhtivuse nähtus? 18. Joule`i-Lenzi seaduse sõnastus ja valem. 19. Elektrivoolu töö ja võimsuse arvutamise valemite tundmine ja nende kasutamise oskus ülesannete lahendamisel. 20. Ühikute 1kWh ja 1J seose tundmine. 21. Millise energia arvel toimub voolu tootmine erinevat tüüpi ,,vooluallikates"? 22. Vooluallika elektromotoorjõu mõiste ja arvutusvalem. 23. Mis on sise- ja välistakistus? 24. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Valem. 25. Mis on vooluallika tühijooks? 26. Mida nimetatakse lühiseks elektriahelas? 27. Milliseks energiaks erinevad elektriseadmed voolu uuesti muuta võivad? (voolu toimed) Magnetism 1. Missugustel põhjustel võib ruumi tekkida magnetväli? 2. Mida kujutavad endast püsimagnetid? 3. Mida nimetatakse magneti poolusteks? 4
Elektrivool vaakumis Vaakum on ruum, milles aatomite ja mol kontsentratsioon on nii väike, et aine osakesed liiguvad üksteisega kokku põrkumata. Vaakum on õhutühi ruum, ideaalne isolaator. Elektrivoolu tekitamiseks vaakumis on vaja sinna viia laetud osakesi. Elektrone saab sinna viia elektronide termoemissiooni teel. Nim. elektronide eraldumist kõrge temperatuurini kuumutatud metalli pinnalt. Viies kaks metall plaati ruumi, ühe neist ühendame vooluallika pos. poolusega, teise negatiivsega. Anoodi ja katoodi vahel tekitatakse pinge. Kui katoodi kuumutada, siis hakkavad elektronid liikuma anoodi suunas. Elektrivool vaakumis kujutab endast elektronide suunatud voogu. Elektrivool vedelikes(elektrolüütides) Elektrolüüdid juhivad elektrit, lõhkudes aatomid ioonideks. Ioonide tekkimist nime. Elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks.(nt CuSo4->Cu+So4) Kui elektrolüüdis tekitada elektriväli, hakkavad ioonid väljal
katkemisel. Endainduksiooni nähtus esineb juhul, kui juhis induktsiooni emj põhjustav magnetvoo muutus on tingitud voolutugevuse muutmisest juhis endas. Ntx on eneseinduktsiooniga tegemist juhtmepooli korral, milles kulgeva voolu tugevust muudetakse. Pool hakkab toimima vooluallikana, mille elektromotoorjõudu nim. Eneseinduktsiooni elektromootorjõuks. Vooluringi sulgemisel on pooli kui vooluallika polaarsus vooluringi ühendatud patarei omale vastupidine. Vooluringi katkestamisel aga on pool ja patarei ühesuguse polaarsusega. 7. Kontuuri induktiivsusteguri (induktiivsuse) kui kontuuri eneseinduktsiooni seisukohalt iseloomustava suuruse määratlus (tuletamine elektromagnetilise induktsiooni seadusest), selle ühik SI-s voolutugevuse muutumise kiiruse kaudu (?) Eneseinduktsiooni suurust määrab võrdetegur elektromootor jõu ja voolutugevusemuutumise kiiruse vahel
Keemilised vooluallikad Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonide kulgemisel vabaneva energia arvel. Elektrienergia saamiseks kulutatakse elektrokeemiliselt aktiivseid aineid aineid, mis astuvad redoksreaktsioonidesse elektroodidel, liites või loovutades seejuures elektrone. Keemiliste vooluallikate tähtsaimad iseloomustussuurused on elektromotoorjõu, tööpinge, mahutavus (vooluallikast saadav elektrihulk) ja tööiga. Nad jagunevad 3 rühma: galvaanielementideks, akudeks ja kütuselementideks, kuigi kahel viimasel on sarnasusi galvaanielementidega. Galvaanelemendid Galvaanielemendid on keemilised vooluallikad, milles on elektrienergia saamiseks võimalik ainult ühekordne elektrokeemiliselt aktiivsete ainete kasutamine, sest nende ainete läbireageerimise järel muutub galvaanielement vooluallikana kasutamiskõlbmatuks.Tänapäeval on galvaanielementidest kasutusel põhiliselt kuivelemendid, mill...
täpsustada. Kaliibrimise eeltöö on lōppenud, kui mõõteriista osuti asetseb viimasel jaotisel ja etalonampermeeter näitab voolutugevust I . 4. Leidke kaliibritava mõõteriista 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonampermeetri näidud kahel korral: voolutugevuse monotoonselt kasvades nullist I-ni ja voolutugevuse monotoonselt kahanedes I-st nullini. Jälgige,et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Voolutugevust reguleeritakse vooluallika regulaatoriga. Mōōtmistulemused kantakse tabelisse. Ampermeetri kalibrimise tabel . Jrk .n r. Galvano I1, mA I2,mA kasvades Iv=I1-I2, mA meetri kaasvades jaotised 1. 1 1,07 0,97 0,10 2. 2 2,12 2,01 0,11 3
Laengute süsteemi väljatugevus on võrdne nende väljatugevuste vektorsummaga mida tekitavad kõik süsteemi kuuluvad laengud üksikult. 5.Elektromotoorjõud Elektromotoorjõud (emj) on suurus, mis iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaengu ümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse. Elektromotoorjõud tekib mehaanilise, keemilise või mingi muu energia toimel ja võrdub vooluringi pinge ja vooluallika sisepingelangu summaga ning mõõdetakse voltides (V). Elektromotoorjõud on võrdne pingeallika klemmipingega juhul, kui pingeallikas ei ole ühendatud vooluringi. Vooluringi ühendatud pingeallika klemmipinge on alati väiksem pingeallika elektomotoorjõust. Vastavalt Ohmi seadusele saab vooluahelasse ühendatud pingeallika klemmipinget arvutada järgmise valemiga: U = E - I * R0 U on pingeallika klemmipinge, mõõdetuna voltides (V).
osakeste hulgast. 17.Kuidas käitub vooluga juhe magnetväljas? Hakkab liikuma 18.Mis põhjustab vooluga juhtme liikumise magnetväljas?Vooluga juhtme ümber tekib magnetväli. 19.Kuidas määrata magnetväljas paiknevale vooluga juhtmele mõjuva jõu suunda?Vasaku käe reegliga 20.Määra jõu suund vooluga juhtmele: 21.Milline on alalisvoolumootori ehitus ja tööpõhimõte?Rootor, mähis, poolrõngad, grafiitvardad, magnetid, harjased. Üks hari on ühendatud vooluallika positiivse, teine negatiivse poolusega. 22.Milline energia muundumine toimub alalisvoolugeneraatoris?Töötavas elektrimootoris muundub elektrienergia mehaaniliseks energiaks. 23.Mis on elektromagnetiline induktsioon?Voolu tekkimine juhis, kui juhi ümber muutub magnetväli. 24.Mis on induktsioonivool? .. vahelduvvool?Muutuva magnetvälja tõttu tekkiv vool. Vahelduvvool on muutuva suuna ja tugevusega vool. 25.Millest sõltub induktsioonivoolu suund
Vooluallikaks nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. 9. Elektrimotoorjõud on maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas suudab tekitada ja näitab kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada positiivne ühiklaeng läbi kogu vooluringi. Ak = q 10. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: Voolutugevus vooluringis on võrdeline elektrimotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogu takistusega. I = R +r 11. Sisetakistus on vooluallika elektritakistus. 12. Lühisega on tegemist siis, kui välistakistus on lähedane nulliga. Il = r 13. Tühijooks on vooluallikas siis, kui seda ei kasutata. Vooluring on lüliti abil avatud või puudub üldse. 14. Kui vedelik pole just vedel metall, siis on vabadeks laengukandjateks vedelikus ioonid. Seega juhib vedelik elektrit kui elektrolüüdi lahus. Elektrolüüdiks nimetatakse keemilist ühendit (hapet, alust või soola), mille
a) sulatatud soolade, oksiidide korral redutseeruvad katoodil metalliioonid ja anoodil oksüdeeruvad anioonid. B) soolade vesilahust elektrolüüsil- Katoodil : väheaktiivsed metallid redutseeruvad,tekib vastav metall.Aktiivsed metallid ei redutseeru, redutseerub vesi. Anoodil : lihtanioonid oksüdeeruvad,tekib vastav mittemetall.püsivate hapnikhapete anioonid ei oksüdeeru,oksüdeerub vesi. 8. Millised on elektrolüüsi kasutusalad? Põhiline on metallide tootmine. 9. Milline on keemilise vooluallika tööpõhimõte? Tööpõhimõtteks on keemilise reaktsiooni energia muudetakse elektri energiaks. 10. Metallide keemilisi omadusi (reageerimine lihtainetega, veega, hapetega, sooladega? Reageerimine lihtainega: Metallid reageerivad enamiku mittemetallidega kuumutamisel, sealjuures moodustuvad nn binaarsed ühendid, mille nime lõpus on alati -iid. Aktiivsemate mittemetallidega (Cl) reageerivad kõik metallid, hapniku ja
a) sulatatud soolade, oksiidide korral redutseeruvad katoodil metalliioonid ja anoodil oksüdeeruvad anioonid. B) soolade vesilahust elektrolüüsil- Katoodil : väheaktiivsed metallid redutseeruvad,tekib vastav metall.Aktiivsed metallid ei redutseeru, redutseerub vesi. Anoodil : lihtanioonid oksüdeeruvad,tekib vastav mittemetall.püsivate hapnikhapete anioonid ei oksüdeeru,oksüdeerub vesi. 8. Millised on elektrolüüsi kasutusalad? Põhiline on metallide tootmine. 9. Milline on keemilise vooluallika tööpõhimõte? Tööpõhimõtteks on keemilise reaktsiooni energia muudetakse elektri energiaks. 10. Metallide keemilisi omadusi (reageerimine lihtainetega, veega, hapetega, sooladega? Reageerimine lihtainega: Metallid reageerivad enamiku mittemetallidega kuumutamisel, sealjuures moodustuvad nn binaarsed ühendid, mille nime lõpus on alati -iid. Aktiivsemate mittemetallidega (Cl) reageerivad kõik metallid, hapniku ja
kaarleegiga, mida kutsutakse keevituskaareks. Keevituskaare temperatuur võib ulatuda kuni 5000–7000 °C elektroodil ja kuni 2600–3900 °C kaares. Elektroodi keevitustraadi kujul antakse kaarevahemikku ette ühtlase kiirusega ja mehhaniseeritult traadietteandemehhanismi rullide abil. Kasutatakse poolile keritud keevitustraati. Keevitusvooluna kasutatakse vastupolaarset (DC+) alalisvoolu, kus elektrood ühendatakse vooluallika + klemmiga. Keevituskaare piirkonda kaitstakse sinna juhitava kaitsegaasi joaga. MIG-keevitust loetakse poolautomaatseks, kuna elektroodi etteandmine on mehhaniseeritud, keevitusliikumine e keevituspüstoli liikumine piki õmblust toimub keevitaja käe abil. Parameetrid: Keevitusvooluna kasutatake vastupolaarset alalisvoolu, tugevusega 130 amprit. Traadi paksus on 1,2mm. Kaitsegaasi kulu on 8-10 l/min, traadi ettekandekiirus määratakse nomogrammilt. Lisamaterjalid:
elektroodil)toimub oksüdeerumine. •Elektrolüüsiseadme välisahelas on elektrivoolu kandvateks osakesteks elektronid, elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis aga ioonid. KEEMILINE VOOLUALLIKAS •Keemiline vooluallikas on seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks. •Akud on keemilised vooluallikad, mida saab tühjendamisel uuesti laadida, patareid mõeldud üldiselt ühekordseks kasutamiseks. •Keemilise vooluallika elektroodidel kulgeb isevooluline redoksreaktsioon: anoodil toimub oksüdeerumine, katoodil redutseerumine. •Üheks olulisemaks vooluallikas on pliiaku ehk autoaku. Selles on elektroodideks plii ja pliioksiid, elektrolüüdiks väävelhappe lahus. •Kasutatakse ka kütuseelemente, milles saadakse elektrienergiat kütuste näit. vesiniku oksüdeerumisel vabaneva energia arvel. KORRISIOON EHK ROOSTETAMINE •Korrosioon on metalli hävimine ümbritseva keskkonna mõjul
SISSEJUHATUS ELEKTRIÕPETUSSE *Sõna elekter pärineb kreeka keelsest sõnas elektron ja tähendab tõlkes merevaiku. *Sõna magnet tueb Türgi linna Maneesia järgi. *Gilbert leidis, et selliseid materjale, mis hõõrudes tõmbavad ligi on palju rohkem. Nad käituvad sarnaselt merevaigule. *Laenguid on kahte liiki: ,,+" ja ,,-". Samamärgilised langud tõmbuvad. Erimärgilised laengud tõukuvad. *Kerged esemed tõmbuvad laengutega seetõttu, et samamärki laengud eemaldusid, vastasmärgilised laengud tõmbusid ning tõmbumine võidab tõukumise (igas aines on laenguosakesi) *Seos elektri ja magnetnähtuse vahel avastati 19.saj. ELEKTRILAENG *Laeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevalt keha osaleb elektrilises vastastikmõjus. *Sõnaga ,,laeng" tähistatakse ka tihti keha omadust või ka keha enda tähisena. *Laeng ei ole lõpmatuseni jagatav. *Vähimat looduses vabalt eksisteerivat laengut nim. Elementaarlaenguks. q laeng (C-kulon) ; e elementaarlaeng ; ...
Kondensaator 11.7 Laengute süsteemi ja elektrivälja energia 12. ALALISVOOL 12.1 Elektrivoolu mõiste. Elektromotoorjõud 12.2 Elektrivoolu toimed. Voolutugevus ja –tihedus 12.3 Ohmi seadus. Joule`i-Lenzi seadus 12.4 Elektrivool metallides 12.6 Elektrivool elektrolüüdilahustes 12.7 Elektrivool pooljuhtides 13. ALALISVOOL 2 13.1 Üldistatud Ohmi seadus 13.2 Kirchhoffi seadused 13.3 Tarbijate jadaühendus 13.4 Tarbijate rööpühendus 13.5 Vooluallika kasutegur 14. MAGNETOSTAATIKA 14.1 Magnetväli 14.2 Ampere’i seadus 14.3 Vooluga raam magnetväljas 14.4 Magnetvoog 14.5 Lorentzi jõud 14.6 Voolude vastastikune mõju. Biot’-Savart’-Laplace’i seadus 14.7 Lõpmata pika ja sirge voolujuhtme magnetiline induktsioon. 14.8 Koguvoolu seadus 14.10 Solenoidi magnetväli 14.11 Magnetväli keskkonnas 15. ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON 15.1 Faraday katsed
on doonor. · Pn siire. See on p- ja n-pooljuhtide kokkupuutepinnal toimuv juhtivuse muutumine,kus ühes suunas ,,voolab" elekter hästi, teises suunas praktiliselt mitte. Toimub üleminek aukjuhtivuselt (p-juhtivuselt) elektronjuhtivusele (n-juhtivusele). · Mis on diood? Millal võimendab/nõrgendab voolutugevust? Diood on kahe erineva pooljuhi ühendus (p ja n). See võimendab voolutugevust kui talle rakendada päripinge, st vooluallika +pool ühendada dioodi p-poolega. See vähendab voolutugevust kui rakendada vastupinge, st et vooluallika pool ühendada p-poolega. · Mis on transistoor/kiip? Transistor on kahe dioodi ühend, kus samad küljed on vastamisi (np-pn ja pn-np) Kiip on väike terviklülitus kuhu on koondatud väga palju väikseid transistore ( + kondensaatoreid jne) · Mis on kvantsiire?
II kursususe teemad 1. Keemilised vooluallikad. Nimeta keemilisi vooluallikaid ja nende tööpõhimõtteid (ka reaktsioonid mis nendes toimuvad!). Kes oli esimese vooluallika leiutaja? 2. Leelis- ja leelismuldmetallid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 3. p-metallid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 4. Siirdemetallid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!)
U = U1 + U2 + Un U1 = U2 = Un 1 1 1 1 R = R 1 + R2 + R n = + + R R1 R2 Rn Vooluring on jadamisi ühendatud vooluallikas ja tarbija, aga ka mitmed muud elemendid, nagu lüliti ja mõõteriistad. Vooluallikas on seade, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Nii nagu raskusjõud võrdsustab veetasemeid, nii võrdsustab elektriline jõud juhtide potentsiaale. Vooluallika sees hoiavad pinget ehk ,,tasemete vahet" mitteelektrilised nn kõrvaljõud, mis teevad seal vajalikku tööd. Vooluallika sisetakistus r iseloomustab jõude, mis takistavad vooluallika sees laengukandjate suunatud liikumist. Nende jõudude ületamiseks kõrvaljõud tekivadki. Elektromotoorjõud näitab, kui suur on kõrvaljõudude töö ühiklangu ümberpaigutamisel vooluringis. Akogu E = q Ohmi seadus vooluringi kohta voolutugevus vooluringis võrdub elektromootorjõu ja
.......................................................6 Elektritakistuse mõõtmine............................................................................................6 3. Laboritöö nr. 2................................................................................. 7 Ohmi seaduse katseline kontrollimine (ahela osa kohta...............................................7 3. Laboritöö nr. 3...................................................................................8 Vooluallika emj. (allikapinge) ja sisetakistuse määramine..........................................8 5. Laboritöö nr. 4...................................................................................9 Kirchoffi II seaduse katseline kontrollimine................................................................9 6. Laboritöö nr. 5..................................................................................10 Kirchoffi I seaduse katseline kontrollimine......................................
uks ampermeeter roobiti uhendatud lambiga ning teine ampermeeter hargnemata juhtmega (vt. joonist). (tehtud) Jalgi mooteriistade polaarsust (kui skaalale tuleb negatiivne pinge, siis vaheta klemmid omavahel ara). Loe voltmeetrilt pinge vaartus: U __50__________________V ja ampermeetrilt voolutugevuse vaartus: I1 = _10________________A ja I2 = ____5______________A 8. Korralda mootmiste seeria muutes erinevates katsetes vooluallika pinget (uuritavate pingete vaartuseks voiksid olla soovitavalt taisarvulised ja kasvavad nt 2, 4, 8 ... jne voi 1, 3, 9 ... jne NB! KASUTA ENDA VALITUD VAARTUSI, mitte neid mis siin kirjas on). (tehtud) 9. Loe voltmeetri skaalalt pinge vaartus, ampermeetri skaalalt sellele pingele vastava voolutugevuse vaartus ning kanna need juuresolevasse tabelisse. Pinge U (V) 20V 25V 30V 35V 40V Voolutugev
Tooriku ettevalmistamine Kuna toorik on õhuke plekk siis pole vajadust servi faasida, küll aga tuleks servad puhastada õlist ning roostest. Keevitusparameetrite valik Materjal paksusega 1mm pole toodud tabelis. 2mm pleki korral on keevituskaare pinge 18,5V, keevitus vool 90A ning kaitsegaasi kuluks -10 l/min. Kuna materjal on 1mm siis tuleks võtta kõik andmed mõni protsent väiksemad. Keevitus voolu antud juhul on alalisvool mis saadakse keevitusalaldit kasutades. MAG keevituse vooluallika ja keevituskaare tunnusjoon. Keevitusdeformatsioonid Deformatsioonide vältimiseks kinnitatakse detail rakisega. Detailide kvaliteedi kontroll Esmalt tuleks detail kontrollida visuaalselt kasutades mikroskoopi, et avastada võimalikud külm- ja kuumpraod. Seejärel tuleks teda kontrollida röntgenaparaadiga. Kindlasti tuleks perioodiliselt kontrollida detaili tugevust purustusmeetodit kasutades, perioodi pikkus oleneb toote mahust Alternatiivsed liitmismeetodid
ja neid ühendavatest juhtmetest. Võnkumisi iseloomustavad suurused magnetvälja energia, elektrivälja energia, kondensaatori mahtuvus, induktiivsus. Võnkumiste tekitamiseks lülitatakse võnkeringi kondensaatori külge korraks ka alalisvooluallikas. Analoogiline süsteem on mehaanikas vedrupendel, kus võnkumiste tekitamiseks on vaja vaid pendel tasakaaluasendist välja viia ja siis lahti lasta.. 1.Kondensaator laetakse välise vooluallika abil ja erimärgiliselt laetud plaatide vahele tekib elektriväli. 2.Vooluallikas kõrvaldatakse ja laetud kondensaator ühendatakse juhtmetega läbi induktiivpooli, misjärel kondensaator hakkab tühjenema läbi induktiivpooli ja kondensaatori elektrivälja energia muundub poolis voolu magnetvälja energiaks. 3.Nüüd laeb vool inertsist kondensaatori vastupidiselt, kusjuures poolis voolu magnetvälja energia muundub uuesti kondensaatori elektrivälja energiaks, sest plaatidele
11. pn-siire tekitatakse sulandades ühte n-pooljuhist plaadike p-pooljuhist plaadikesega. Nende ühinemiskiht ongi pn-siire. 12. pn-siirde põhiomadus on juhtida ühes suunas voolu hästi, teises suunas peaaegu üldse mitte. Seda kasutatakse pooljuhtdioodide valmistamiseks. 13. Kui dioodile rakendada päripinge, hakkab vool pinge tõustes kasvama. Vastupinge korral kahaneb vool nullilähedale. 14. Pärisiire toimub siis, kui vooluallika positiivne poolus on ühendatud p-poolmega. Vastusiire toimub siis, kui poolused on vahetatud. 15. Transistoris on ühisesse kristallipalasse loodud kaks vastasjärjestuses pn-siiret. Ühele siirdele rakendatud signaalipingega saab reguleerida teise siirde takistust. 16. Väljatransistoris tüüritakse klemmide "läte" ja "suure" vahelist voolu siireteta pooljuhis. Tüürib isoleeritud elektroodile "pais" antud signaalipinge. 17
väikese võimsusega elektritarbijate jaoks, nagu taskulambid, elektrilised kellad, taskuarvutid, pleierid jne. (Timotheus, 1999:259) 1.2. Akumulaatorid Suurema võimsusega alalisvoolutarbijate jaoks, eriti kui need vajavad tugevat voolu, kasutatakse akumulaatoreid ehk akusid. (Timotheus, 1999:259)Akud on seadised elektrienergia salvestamiseks. (Karik, Palm, Past, 1981:209) See on põhimõtteliselt samuti galvaanielement, kuid seda saab pärast tühjenemist välise vooluallika abil laadida ja uuesti kasutada kuni tühjenemiseni. (Timotheus, 1999:259) 1.2.1. Pliiaku Üks tuntumaid akusid on pliiaku, mida kutsutakse ka happeakuks. Tavaliselt on uus aku kuivas olekus, negatiivne elektrood on poorse pealispinnaga pliist ning positiivne elektrood sisaldab pliisõrestikku pressitud PbO2 (vaata pliiaku ehitust lisadest 4 jooniselt 2). Kui aku täita paraja kangusega ja tihedusega (30%; =1,18-1,22 kg/dm 3
2) Mittehomogeenne osa sisaldab vooluallikat 33. Joonistage antud vooluringi potensiaali kvalitatiivne diagram lugedes punkti A potensiaali nulliks. 34. Lähtudes üldistatud ohmi seadusest tuleta Kirchoffi teine reegel. Skeem. Olgu meil hargnevast ahelast eraldatud kinnine kontuur. Märgime voolude ja elektromotoorjõudude suunad ja valime ise ringkäigu suuna. Kirjutame vastavalt skeemile kolm võrrandit ja liidame võrrandid kokku. 35. Tuletage vooluallika kasuteguri valem. Maksimaalse võimsuse saame kätte vooluallikast sise- ja välistakistuse võrdsuse korral. Maksimaalse võimsuse korral on vooluallika kasutegur 50% 36. Tuletage takistusel R eralduv võimsuse arvutamise valem. 37. Lähtudes välisahelas eralduva võimsuse arvutamise valemist, leidke millise välisahela takistuse R korral on võimsus maksimaalne. Sisetakistus r on etteantud suurus. Välistakistuse R võime aga valida. Millise välistakistuse R
2) Mittehomogeenne osa sisaldab vooluallikat 33. Joonistage antud vooluringi potensiaali kvalitatiivne diagram lugedes punkti A potensiaali nulliks. 34. Lähtudes üldistatud ohmi seadusest tuleta Kirchoffi teine reegel. Skeem. Olgu meil hargnevast ahelast eraldatud kinnine kontuur. Märgime voolude ja elektromotoorjõudude suunad ja valime ise ringkäigu suuna. Kirjutame vastavalt skeemile kolm võrrandit ja liidame võrrandid kokku. 35. Tuletage vooluallika kasuteguri valem. Maksimaalse võimsuse saame kätte vooluallikast sise- ja välistakistuse võrdsuse korral. Maksimaalse võimsuse korral on vooluallika kasutegur 50% 36. Tuletage takistusel R eralduv võimsuse arvutamise valem. 37. Lähtudes välisahelas eralduva võimsuse arvutamise valemist, leidke millise välisahela takistuse R korral on võimsus maksimaalne. Sisetakistus r on etteantud suurus. Välistakistuse R võime aga valida. Millise välistakistuse R
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
