Tuleb aines tekitada elektriväli. Kui on olemas laengud, mis võivad liikuda ja jõud, mis paneb need kehad ühes ja samas suunas liikuma. 3. Kuidas tekitada juhis kestvat elektrivoolu? Tuleb kasutada vooluallikat (aku, patarei). Kui poolused ühendada juhiga, levib elektriväli ka juhis ning selles tekib elektrivool. 4. Milline on elektrivoolu kokkuleppeline suund? Kokkuleppeliselt on elektrivool juhis suunatud vooluallika positiivselt pooluselt negatiivsele. 5. Milliste laetud osakeste liikumine tekitab metallis elektrivoolu? Vabade osakeste suunatud liikumine. 6. Milliste laetud osakeste liikumine tekitab elektrivoolu elektrolüütide vesilahuses? Ioonide suunatud liikumine. 7. Kuidas ilmneb elektrivoolu soojuslik toime? Näited. Vooluga juht soojeneb. N: elektrilambi hõõgniit soojeneb ja hakkab kiirgama valgust, kui selles tekitada elektrivool
11. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta 11. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta kus I voolutugevus (A), vooluallika elektromotoorjõud, R ahela (välis)takistus (), r voolallika sisetakistus () kus I voolutugevus (A), vooluallika elektromotoorjõud, R ahela (välis)takistus (), r voolallika sisetakistus () 12. Elektrolüüsi seadus 12. Elektrolüüsi seadus
väärtusega (U=U1=U2). Voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga rööbiti ühendatud juhtides (I=I1+I2). Rööbiti ühendatud n ühesuuruse takistuse juhi kogutakistus on n korda väiksem üksikjuhi takistusest (R=Ri/n). Rööbiti ühendatud juhtide kogutakistuse pöördväärtus on võrdne juhtide takistuste pöördväärtuste summaga (1/R=1/R1+1/R2). Lüliti ühendatakse tarvitiga alati jadamisi. Voolutugevus sõltub vooluallika ning juhtide omadustest. Galvani ja Volta (lõi 1799. a. esimese keemilise vooluallika) avastus, et elektrilaeng võib tekkida kahe eri metalli ja elektrolüüdi vesilahuse kontaktis, on olnud aluseks mitmete vooluallikate konstrueerimisel. Et tekitada juhis kestvat elektrivoolu, tuleb ühendada juht suletud vooluringi, milles on vooluallikas. Vooluallikas on seade, mis tekitab juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. Vooluallikas teeb tööd laetud
potentsiaaliga juhtmeosa poole, kuid see ei ole voolusuund!!! (voolusuund- positiivsete laengute liikumissuuna järgi). Niisiis annab vooluallikas vooluringile potentsi tööd teha. Samamoodi tagab suletud vedelikuvoolu torus liikumise veepump, mis pumpab vett kõrgemale (tõstab vee potentsiaalset energiat) või annab talle surve, tänu millele saab vesi teha tööd. · Miks ei saa vooluallika sees laengukandjatele mõjuvad jõud olla elektrostaatilise välja jõududeks? Mis on nn kõrvaljõud? · Kuidas on määratletud vooluallika elektromotoorjõud? Kui suur on emj 1 V? 1. Vooluallika elektromotoorjõuks nimetatakse kõrvaljõudude poolt laengu q ümberpaigutamisel suletud vooluringis tehtava töö A k ja selle laengu suhet. 2
· Voltmeeter pinge mõõteriist, vooluringi rööbiti 9. Takistuse sõltuvus juhi materjalist ja mõõtmetest. Valem, seletus. . 10. Joule'i-Lenzi seadus . Juhis eralduv soojushulk (Q) on võrdeline tema takistusega(R), voolutugevuse (I) ruuduga ja ajaga(t) 11. Ohmi seaduskogu vooluringi kohta. Sõnastus, valem st voolutugevus I vooluringis on võrdeline vooluallika elektromotoorjõuga E ja pöördvõrdeline vooluringi kogutakistusega R+r0, kus r0 on vooluallika sisetakistus ja R välistakistus. 12.Elektrivoolu võimsus. Valem, ühik. Ajaühikus tehtud elektrivoolu töö. A töö, N-võimsus(W), t-aeg; U-pinge; I-voolutugevus. 13.Elektrivoolu töö Füüsikaline suurus, elektrivälja energia teisteks energialiikideks muundamise mõõt, mis võrdub pinge,
temperatuurides ) muutub takistus järsul nulliks. 9.Millest sõltub ja kuidas arvutatakse elektrivoolu töö ? Elektrivoolu töö on võrdeline juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega A=UIt 10.Tuleta seos kilovatt-tunni ja dzauli vahel. 1kWh = 1000W x 3600s = 3 600 000J = 3,6 MJ 11.Milliseid jõude nim. kõrvaljõududeks ? Kõrvaljõududeks nimetatakse laenguid, mis ei liigu vooluallika sees mitte elektriliste jõudude abil vaid näiteks keemiliste või magnetiliste jõudude abil. 12.Mida näitab vooluallika elektromotoorjõud ? Elektromotoorjõud näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud 1C suuruse laengu liikumisel läbi kogu suletud vooluringi. 13.Sõnasta Ohmi seadus kogu vooluringi kohta (valem ja tähiste selgitused ka). Suletud vooluringis on voolutugevus võrdeline vooluallika elektromotoorjõuga ja pöörvõrdeline vooluringi kogu takistusega. 14
teha laengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise, võrdustub enamasti potentsiaalide vahega. Elektromotoorjõud- iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaengu ümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse, tekib mehaanilise, keemilise või mingi muu energia toimel ja võrdub vooluringi pinge ja vooluallika sisepingelangu summaga, võrdub pingeallika klemmipingega juhul, kui pingeallikas ei ole ühendatud vooluringi. Pingeallika klemmipinge on väiksem kui allika emj. 2. Ohmi seadus vooluringi osa kohta-vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline selle lõigu otste potentsiaalide vahega (U) ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R). Kogu vooluringi kohta-suletud mittehargnevas vooluahelas on voolutugevus (I) võrdeline
I=U/R (I voolutugevus 1A; U-pinge 1V; R-takistus 1Ὼ) 3. Sõnasta takistus ja millest ta sõltub? Takistus on võrdeline juhi eritakistuse ja pikkusega ning pöördvõrdeline juhi ristlõikepindalaga. R=ρl/S (R-takistus 1Ὼ; ρ-tihedus 1kg/mᶟ; l-pikkus 1m; S-pindala 1m²) Mida pikem ja peenem on juhe ja mida suurem on juhtme materjali eritakistus, seda suurem on juhtme takistus. 4. Sõnasta Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Voolutugevus suletud vooluringis on võrdeline vooluallika elektrimotoorjõuga ja pöördvõrdeline vooluringi välisosa ja vooluallika sisetakistuse summaga. I=Σ/R+r (R-välistakistus 1Ὼ; r-siserakistus 1Ὼ; Σ-elekrtimotoorjõud 1V ; I-voolutugevus 1A) 5. Sõnasta elktromotoorjõud. Vooluallika elektrimotoorjõud on arvuliselt võrdne kõrvaljõudude tööga ühikulise laengu ümberpaigutamisel kogu suletud vooluringi ulatuses. Σ=A/q (Σ-elektrimotoorjõud 1V; A-kõrvaljõudude töö 1J; q-laeng 1C) 6.Sõnasta elektrivoolu töö.
11. MIS ON KÕRVALJÕUD VOOLUAKKIKAS? Kõrvaljõud on mittelektrilised jõud. Vooluallikas toimivaid jõude nimetatakse nende mitteelekrtilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks. Näiteks keemilised vooluallikad, töö=elektromotoorjõud, pinge. 12. MIS TEKITAB ELEKTRIVOOLU R-VÄLJA? 13. MIS ON ELEKTROMOTOORJÕUD? TÄHIS JA ÜHIK. Elektromotoorjõud on jõud, mis näitab kui palju ülde vooluakkikas tööd teha võiks. Tähiseks on suur E ja ühikuks volt V 14. KUIDAS MÕÕTA VOOLUALLIKA SISETAKISTUST? ideaalse vooluallika sisetakistus on lõpmatus. Pingeallikal aga 0. Sisuliselt on tegemist energiaallikaga. 15. VOOLUALLIKA TÜHIJOOKS JA LÜHIS. Tühijooks on vooluallikas, kui seda ei kasutata (näiteks pole patarei ühendatud). Vooluring on lüliti abil avatud või puudub. Lühiseks nimetatakse vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Lühise korral on vooluallikaga ühendatud
Elektromotoorjõud Kõrvaljõudude töövõimet iseloomustab elektromootorjõud. Tööd, mida kõrvaljõud teevad ühikulise laengu ühekordsel läbiviimisel vooluringist, nim elektromotoorjõuks (emj). ε = Ak / q Elektromotoorjõud on maksimaale pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada Emj ja ohmi seadus Kõrvaljõudude töö, mida laengu liigutamiseks vooluringis tehakse, koosneb: Ak = Av + As , Kus Av ja As on vastavalt väljaspool vooluallikat tehtav töö ja vooluallika sees tehtav töö. U=IR ε = I R + Ir Kus R on välistakistus ehk takistus väljaspool vooluallikat ja r on vooluallika sisetakistus. Eelmisest valemist saame: I = ε / (R+r) Seda nim Ohmi seaduseks kogu vooluringi kohta Voolutugevus ahelas on võrdeline elektromootorjõuga ja pöördvõrdeline ahelakogutakistusega. Kodune ül Selgita mõisteid vooluallika tühijooks ja lühis (kirjalikult vihikusse). Õp lk 104 – 105. Uurida, kuidas kujuneb Eesti elektri hind!
Joule'i-Lenzi seadus on antud vooluallikas üldse suudab tekitada. EMJ ja OHMI seadus: Kõrvaljõudude töö, mida laengu füüsikaseadus: elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojus võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja liigutamiseks vooluringis tehakse, koosneb: Ak = Av + As , Kus Av ja As on vastavalt väljaspool aja korrutisega. Q = I²Rt = IUt = U²t / R. ELEKTRIVOOLU TÖÖ on füüsikaline suurus, mis arvuliselt vooluallikat tehtav töö ja vooluallika sees tehtav töö. U = I R ja ε = I R + Ir Kus R on välistakistus ehk võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. takistus väljaspool vooluallikat ja r on vooluallika sisetakistus. Eelmisest valemist saame: I = ε / (R+r)
Aine murdumisnäitajat võib defineerida kahel kujul: 1-geomeetriline määratlus, mille järgi ainemurdumisnäitaja on valguse langemis-ja murdumisnurga siinuste suhe, kui valgus langeb ainele vaakumis. 2-määrab murdumisnäitaja levimiskiiruse järgi samades keskondades. n=sina/sinb=c/v c-valguse levimise kiirus vaakumis v-valguse levimise kiirus aines Murdumise füüsikaline põhjus on kiiruse muutus üleminekul ühest keskonnast teise. 1. elektrimahtuvus 2. vooluallika kasutegur 3. biot-savarti-laplace seadus 4. transformaator 5. soojuskiirgus 1. 6.1.Elektrimahtuvus-Tähendab laengut, mis kulub keha laadimiseks teatud potensiaalini. Keha potensiaal kasvab võrdeliselt talle antud laenguga fii-q Võrdetegur on 1/C C=q/fii Elektrimahtuvus on laeng, mis tuleb anda juhile, et muuta potensiaalide vahet ühe ühiku võrra 2.Vooluallika kasutegur-Elektriahel koosneb ühendusjuhtmetest, vooluallikast ja tarbijast
Vooluallikaks nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. · Patarei, aku, galvaanielement keemilised vooluallikad · Päikese patarei · Generaator Kõrvaljõududeks nimetatakse vooluallikas toimivaid jõude nende mitteelektrilise päritolu tõttu. Töö laengu nihutamisel elektriväljas sõltub laengu suurusest. Mida suurema laenguga on tegemist, seda rohkem tööd peavad kõrvaljõud tegema tema läbiviimisel vooluahelas. Mingi kindla vooluallika iseloomustamiseks on otstarbekam kasutada tööd, mida teevad kõrvaljõud ühikulise laengu ühekordsel läbiviimisel vooluahelasse. Seda suurust nimetatakse elektromotoorjõuks (emj.). Tööd, mida teevad elektrijõud ühikulise laengu nihutamisel ühest punktist teise, nimetatakse teatavasti pingeks Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada. ELEKTROMOTOORJÕUD JA OHMI SEADUS
A-elektrivoolutöö[1J] I-voolutugevus [1A] U-pinge[1V] R-takistus[1oom] t-aeg[1s] q-laegn[1C] P-võimsus[1W] · Jolule' Lenzi seadus: elektrivälja poolt tehtud töö juhi soojenemisel on võrdne voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Q-juhis eraldunud soojushulk[1J] I-voolutugevus[1A] R-juhi takistus[1oom] delta t-ajavahemik[1s] · Ohmi seadus suletud vooluringi kohta: voolutugevus suletud vooluringis on võrdeline vooluallika elektromotoorjõuga ja pöörvõrdeline selle vooluringi kogu takistusega. I-voolutugevus[1A] E-elektromotoorjõud[1V] R-välisosa takistus[1oom] r-vooluallika sisetakistus[1oom] · Elektromotoorjõud on füüsikaline suurus mis võrdub kõrvaljõudude poolt laengu ümber paiknemisel tehtava töö ja selle laengu suhtega. Akj-kõrvaljõudude töö[1J] q-laeng[1C] E-elektromotoorjõud[1V]
U2 = I R2; U2 = 1,5A * 6 = 9V. Vastus: Voolutugevus traatspiraalides on 1,5A, pinge kahe-oomise takistusega traatspiraali otstel on 3V, pinge kuue-oomise takistusega traatspiraali otstel on 9V. JUHTIDE RÖÖPÜHENDUS Juhtide teiseks ühendusviisiks on nende rööp- ehk paralleelühendus. Kaks lampi on ühendatud rööbiti vooluringis joonisel 3. Lambid põlevad normaalse heledusega. Kuna mõlemad lambid on ühendatud vooluallika klemmidega, on pinge nende hõõgniitide otstel sama väärtusega kui vooluallika klemmidel. Pinge rööbiti ühendatud juhtide otstel on sama väärtusega. Joonise 3. Kaks rööbiti ühendatud lampi põlevad mõlemad normaalse heledusega. -5- Tähistades pinge vooluallika klemmidel tähega U ja lampide hõõgniitide otstel vastavalt U1 ning U2, võib panna kirja seose:
Mõnedel kondensaatoritüüpidel võidakse anda ka vahelduvpingeline nimipinge. Mahtuvuse temperatuuritegur näitab mahtuvuse suhtelist muutust temperatuuri muutumisel 1K võrra. See tegur võib reaalselt olla kas positiivne (temperatuuri tõustes mahtuvus suureneb), negatiivne (temperatuuri tõustes mahtuvus väheneb) või null, sõltuvalt kasutatava dielektriku materjalist. Kondensaatori laadimine Laadimiseks ühendatakse kondensaator vooluringi koos vooluallikaga. Vooluallika poolt tekitatud elektriväli paneb vooluringid elektronid liikuma. Vooluallika positiivne poolus tõmbab ühelt plaadilt ära elektrone ja see plaat saab positiivse laengi. Sama palju elektrone liigub teisele plaadile ja see plaat saab negatiivse laengu. Elektronide liikumine kesta seni, kuni kondensaatori plaatide potentsiaalide vahe võrdub potentsiaalide vahega vooluallika klemmidel. Kondensaatorite jadaühendus.
· Elektrivool metallides kujutab endast vabade elektronide suunatud liikumist, elektrolüütides ioonide suunatud liikumist. · Elektrivoolu tekkimise tingimusteks on elektrivälja ja vabade laetud osakeste olemasolu. 2. Vooluallikas on seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks.Vooluallikas kulutatud energia arvel eraldatakse positiivsed ja negatiivsed laengud üksteisest ning eraldatud laengud kogunevad vooluallika poolustele. 3. Galvaanielement on vooluallikas, milles ainete keemilisel reaktsioonil vabanev energia muundub elektrienergiaks. 4. Akumulaator on korduvalt laetav keemiline vooluallikas. 5. Elektrienergia tarbijad on kõikvõimalikud seadmed, mis töötavad elektrivoolu energial. 6. Vooluringi moodustavad juhtmetega ühendatud vooluallikas ja tarbijad ning vajaduse korral ka lülitid ja mõõteriistad. Vooluringi koostisosi kujutatakse elektriskeemidel vastavate tingmärkidega. 7
Alalisvool Elektrivool laetud osakeste suunatud liikumine elektrivälja jõudude mõjul. Voolu tekkimise tingimused: 1) aines peavad olema vabad laengukandjad, st tegu peab olema juhiga 2) aines peab olema tekitatud elektriväli (elektrivälja tekitamine on iga vooluallika ülesanne). Metall Positiivsed ioonid paiknevad kristallvõrena. Elektronide kogumit nim. elektrongaasiks, mis täidab ioonide vahelise ruumi. Elektronide liikumine on täiesti kaootiline ja sõltub metalli temperatuurist. Toatemperatuuril liiguvad elektronid ~10 5 m/s. Metall (postiivsed ioonid ja
elektrijaama generaatoris magnetväljajõud, patareis ja akus keemiline jõud. Tööd, mida teevad kõrvaljõud ühikulise laengu ühekordsel läbiviimisel vooluringist nim. elektromotoorjõuks =Ak/q . elektromotoorjõud on max pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada. Kõrvaljõudude töö Ak laengu q läbiviimisel kogu vooluringist võib esitada summana. See koosnev väljaspool vooluallikat tehtavast tööst. A v ja tööst As, mis tehakse vooluallika sees. Ak=Av+As. Laengu suurusega q läbi jagades saame Ak/q=Av/q+As/q. =Uv+Us ; =I*R+I*r ; I= /(R+r) ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta näitab, et voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogu takistusega. AMPERE'I SEADUS. MAGNETINDUKTSIOON. Magnetväljas juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbivad voolu
vabale lisandinivoole, jättes seejuures endast järele auke valentstsoonis. Augud aga võivad pooljuhis elektrivälja toimel vabalt liikuda. Selliseid lisandiaatomite energianivoosid nimetatakse aktseptornivoodeks (vastuvõtvateks) ning vastavaid lisandeid aktseptoriteks. Aktseptorlisanditega pooljuhid on seega aukjuhtivusega ehk p-tüüpi pooljuhid. pn-siire pärivoolu resiimis: Pooljuhtelektroonikas kasutatakse voolu alaldamiseks pn-siiret, mis tekib p- ja n-tüüpi pooljuhi kontaktkihis. Kui vooluallika plussklemm ühendada p- pooljuhi ning miinus n-pooljuhiga, siis n-kihi elektronid kanduvad elektrivälja toimel p-kihti. Valentstsooni augud liiguvad aga p-kihist sama välja toimel vastassuunas (samaväärne elektronide liikumisega plussklemmi suunas). Sellises päripingestatud lülituses diood juhib voolu. pn-siire vastuvoolu resiimis: Kui vooluallika plussklemm ühendada n-pooljuhi ning miinus p-pooljuhiga, siis n-pooljuhi elektronid tõmbuvad välja toimel positiivse klemmi poole ning
enne tammi oleks võimalikult kõrge. Kõrgelt tammilt langev vesi võib teha palju rohkem tööd kui tasandikujõe voolav vesi. Pinget võib võrrelda veetasemete erinevusega jõel enne ja pärast tammi. Voltmeeter Voltmeeter ühendatakse vooluringi tarvitiga rööbiti, s.t. voltmeetri klemmid ühendatakse vooluringi nende punktidega, mille vahelpinget tahetakse mõõta. Vooluallika poolt tekitava pinge mõõtmiseks ühendatakse voltmeetri klemmid vahetult vooluallika poolustega. Elektriväli, mille pinge on suur, võib tekitada väga tugevat elektrivoolu. Valem ja Tähised Pinge igapäeva elus Närvirakkudes 50-60mV pinge. Patarei poolustel 1,5V pinge. Aku poolustel 12V pinge. Elektrivõrgus 230V pinge. Elektriangerjas 600 900V pinge. Kõrgepingeliinidel 30 000 150 000V pinge. Äikesepilvede vahel 100 000 000V pinge.
ELEKTRIVOOL 1. Mida nimetatakse elektrivooluks? Elektrivool on positiivse või negatiivse elektrilaenguga laengukandjate korrapärane liikumine. Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist (lambi hõõgniidis, mootoris jne.). 2. Millitel tingimustel saab aines tekkida elektrivool? Vajalikud on vabad laetud osakesed. Et aines tekika elektrivool tuleb juhis tekitada elektriväli. Elektrivälja saab tekitada vooluallika abil. 3. Mida näitab voolutugevus? näitab, kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus. 4. Mis on laengukandjateks metallis? Viimase kihi vabad elektronid kuna nad ei ole seotud ühegi kindla aatomiga ja on seetõttu vabadeks laengukandjadeks.. 5. Mida väidab ohmi seadus? Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel, 6. Kuidas ühendatakse vooluringi ampermeeter, kuidas voltmeeter? Miks just nii? Kogu
ampermeeter ning kaks taskulambipirni. 3. Seejärel koostan selle vooluringi ning mõõdan voolutugevuse: I= 4. Mõõdan voltmeetriga pinged kummagil lambil. NB! Mõõtmiseks mitte ühtegi juhet lahti ühendada. Panen voltmeetri kummagi klemmi külge ühe juhtme ja siis ühendan need algul ühe, siis teise lambi klemmidega. U1= U2= 5. Mõõdan voltmeetriga pinged kummagil lambil kokku. Selleks ühendage voltmeetri + klemm ühe lambi vooluallika positiivse poolusega ühendatud klemmi külge ja voltmeetri – klemm teise lambi vooluallika negatiivse poolusega ühendatud klemmi külge. Mõõdan pinge. U= 6. Arvutan Ohmi seadust kasutades kummagi lambi takistuse ja lampide kogutakistuse. a) I1=U1:R1 R1= U1:I1 R1= b) R2=U2:I R2= c) R=R1+R2 R= 7. Kannan mõõtmistulemused ja arvutuste tulemused tabelisse Voolutugevus Pinge Takistus 1
muutub nulliks. Vooluallikas ehk elektrivooluallikas ehk toiteallikas on seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks Elektromootorjõud suurus, mis iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaengu ümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse. Elektromotoorjõud tekib mehaanilise, keemilise või mingi muu energia toimel ja võrdub vooluringi pinge ja vooluallika sisepingelangu summaga ning mõõdetakse voltides (V). Elektrolüüs lahuse või sulami keemilise koostise muutumine elektrivoolu toimel. Elektrolüüs on redoksreaktsioon. Nimipinge maksimaalne pinge, millel aparaat on määratud töötama Nimivõimsus näitab maksimaalset võimsust, mida seade võib arendada nimipingel töötades. 1) Elektrivoolu olemasolu 2 tingimust: Esiteks peab eksisteerima see, mis liigub. Teiseks, peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise. Aines peab leiduma
liikumist Eritakistus 1m pikkuse ja 1mm2 või 1m2 ristlõikepindalaga juhi takistus Takistuse temp. tegur Näitab, kui suur on K Kelvin takistuse suhteline muutus 0'C juures temp. Tõusmisel 1'C võrra. r Vooluallika Vooluallika Oom 1 = 1V/1A R=U/J sisetakistus voolujuhtivate osade R=pl/S takistus P/N Võimsus Ajaühikus tehtud töö, W Vatt 1W=1V 1A N=UJ toodetud või tarbitud 1W=1/1s energia
1. Kodus olevad elektritarvitid on kohtkindlad (nt laelamp, pliit), mis asuvad samas kohas ning nende ümberpaigutamine nõuab juhtmete lahtiühendamist ja teisaldatavad (nt tolmuimeja, kohvimasin), mida saab ühendusjuhtme otsas oleva pistiku abil ühendada suvalise pistikupesa ehk seinakontaktiga. 2. Pistikupesas on vähemalt kaks klemmi. Kumbki klemm on elektrijaotusvõrgu kaudu ühendatud vooluallika eri poolustega. Iga vooluallika ehk generaatori üks poolus on elektrijaamas ühendatud Maaga. 3. Kui voolutugevus ületab selle väärtuse, võivad juhtmed kuumeneda nii kõrge temperatuurini, et neid kattev isolatsioonikiht sütib. Järsk voolutugevuse kasv võib olla tingitud lühise tekkest. 4. Lühiseks nimetatakse vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Lühise korral on vooluallikaga
galvanoplastika leiutaja. Samuti uuris ta elektrimootoreid ja traadiga telegraafi. 1834 hakkas ta tegelema elektrimootoritega, et uurida elektromagnetjõu kasutamist liikuvatel seadmetel. Ta uuris elektromagnetjõudu mootorites ja elektrigeneraatorites. Elektrimootorist Elektrimootor on elektromehhaaniline seade, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks tööks. Jacobi sõnastas maksimaalse võimsuse teoreemi: "Maksimaalne võimsus edastatakse siis, kui vooluallika sisetakistus võrdub koormuse takistusega, eeldades, et välistakistust saab muuta ja vooluallika sisetakistus on konstantne." Ta avastas selle, uurides aku poolt elektrimootorile edastatavat võimsust. Jacobi mõõtis mootori väljundparameetreid, määrates tsingi koguse, mida aku tarvitas. Nikolai I eraldatud vahendite abil ehitas Jacobi 1839 28 jala pikkuse elektrimootoriga paadi, mis töötas akudega. Paat kandis 14 inimest mööda Neevat vastuvoolu kiirusega 5 km/h.
potentsiaalide vahe 1V. Ampermeeter on mõõteriist voolutugevuse mõõtmiseks, ühendatakse tarbijaga jadamisi. Elektrivolu töö on füüsikaline suurus, elektrivälja energia teisteks energialiikideks muundamise mõõt, mis võrdub pinge, voolutugevuse ja aja korrutisega. Elektrivoolu võimsust P mõõdetakse ajaühikus tehtud elektrivoolu tööga. Elektrivooluks nim laengukandjate suunatud liikumist. Elektromotoorjõud on vooluallika energeetiline karakteristik. Ta näitab, kui suur on kõrvaljõudude töö ühiklaengu nihutamisel suletud vooluringi ulatuses. Eritakistus on aine elektrilisi omadusi iseloomustav füüsikaline suurus, mis võrdub elektritakistuse ja ristlõikepindala korrutise ning juhi pikkuse suhtega ja näitab, kui suur on ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga juhi elektritakistus 0°C juures.
Vooluring Tarvitis muutub elektrienergia mõneks teiseks energialiigiks. Juhtmed ühendavad vooluringi eriosad. Vooluallikas tekitab ja hoiab alal elektrivälja. Lüliti võimaldab vajadusel sulgeda või avada vooluringi. Vooluallikas muundab erinevat liiki energia elektrienergiaks. 1) keemiline energia * seadmes toimuvad keemilised reaktsioonid. * selle tulemusena vabanevad erinevate laengutega ioonid. * need ladestuvad vooluallika elektroodidele. * viimastel tekivad erinimelised laengud. * elektroodide vahel on elektriväli, mis püsib senikaua kui on aineid keemilise reaktsiooni toimumiseks. * oleme saanud vooluallika. 2) mehaaniline energia Seadme töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel juhis, mis liigub magnetväljas, tekib elektrivool, laetud osakeste suunatud liikumine. Mehaaniline energia muundatakse elektrienergiaks elektrivoolugeneraatoris. Hüdro-, soojus- ja tuuleelektrijaamades
.. (I-voolutugevus, R-kogutakistus, U-pinge).Rööpühendus- I=I+I+..., U=U=U=..., ... Juhi takistus on võrdeline tema pikkusega ja pöördvõrgeline tema ristlõikke pindalaga ning sõltub materjalist. (R-takistus, -juhi eritakistus, l-juhi pikkus(m), S-juhi ristlõike pindala). Eritakistus näitab sellest ainest valmistatud ühikulise pikkusega ja ühikulise ristlõikke pindalaga juhtme takistust). (A-elektrivoolu töö, U-pinge, I-voolutugevus, t-aeg). (N-võimsus, U-pinge, I- voolutugevus). Vooluallika maksimaalne võimsus saadakse siis, kui välisahela takistus võrdub sisetakistusega. Joule'i- Lenzi seadus- juhis elektrivoolu toimel eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhi takistuse ja ajaga. (Q-soojushulk, I-voolutugevus, R-rakistus, t-aeg). Elektrolüüt- aine, mis lahustades või sulatades annab vabu ioone.(kasutatakse pindade katmisel metalli kihiga). Faraday seadus- elektroodil eralduva aine mass on võrdeline voolutugevuse ja ajaga
1)Elektrimahutavuseks nim laetud osakeste suunatud liikumist. 2)Elektrivoolu suunaks nim posit. laengute liikumise suunda. 3)Elektrivoolu toimed- magnetiline, soojuslik, keemiline.4)Voolutugevus näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus. I=q/t 5)Elektrivoolu olemasolu tingimused: peavad olema vabad laengud, laengutele peab mõjuma elektrivool. 6)Vooluringi tugevus on võrdeline pingega vooluringi osaotstel ning pöördvõrdeline vooluringi osatakistusega. I=U/R ()7)Juhitakistus on 1 oom kui 1 voldise pinge rakendamisel juhi otstele tekib juhis vool vool tugevusega üks amper 8) Juhi takistus sõltub juhi mõõtmetest ja ainest R=P * l/s p- eritakistus s-ristlõike pindala m2 l-juhi pikkus (m)9)Eritakistus on takistuse sõltuvus ainest. 10) m, * mm2/m11)juhi takistuse sõlt. temperatuurist: Kui temperatuur tõuseb siis takistus suureneb.VALEM!! 12) Ülijuhtivus on sis kui takistus on null. 13) 1.Voolutugevus on kõikdes takistites ühe...
ristlõikepindalaga Võrdeteguri pöördväärtust nimetatakse takistuseks ja selle ühikuks on Ω (oom). Takistuse tõttu esineb elektrivoolu soojuslik toime. Ülijuhtivus on nähtus, kus ained madalal temperatuuril ei oma elektrilist takistust. Vooluallika elektromotoorjõud on võrdne kõrvaliste jõudude tööga ühikulise laengu ümberpaigutamisel kogu suletud vooluringi ulatuses. Voolutugevus suletud vooluringis on võrdne vooluallika elektromotoorjõu ja vooluringi kogutakistuse suhtega. Lühisvoolu tugevus on määratud vooluallika elektromotoorjõu ja sisetakistuse suhtega 2. ELEKTRIVOOL KESKKONDADES Elektrolüüt on aine, milles laengukandjateks on ioonid. Elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks nim protsessi kui näiteks vaskkloriidi lahustada vees, siis veemolekulide toimel laguneb sool ioonideks CuCl 2 = Cu2+ + 2Cl- Elektrolüüsiks nim elektrivoolu toimel kulgevaid redoksreaktsioone.
2) Paralleelselt ehk rööbiti. Kui kasutatakse ühes vooluringis mõlemat ühendusviisi korraga siis saame segaühenduse. Lahendame selle vooluringi järgi kolm ülesannet: 1) voolutugevus- on kõikides vooluringi osades ühesugune.I=I1=I2 2) Kogutakistus - võrdub üksikute tarbijate takistuste summaga.R1+R2+R3.....=R 3)Igale tarbijale rakenduva pinge saame arvutada Oomi seaduse järgi. Üksikute pingelangude summa võrdub vooluallika pingega. 14. Lisa; rööpühenduse korral saab tarbijate kogutakistust arvutada veel järgmiselt: kogutakistuse pöördväärtus võrdub üksikute tarbijate takistuste pöördväärtuste summaga. kogutakistuse enda saamiseks võtame tema pöördväärtusest pöördväärtuse. 1/R-1 =R. Rööbiti tuleb R1, R2,, R3, arvutada pöördväärtus siis tuleb liita. Rööpühenduse korral on kogutakistus väiksem kõigist takistusestest. Kui
pöördvõrdeline selle lõigu takistusega. 8. Millest ja kuidas sõltub juhi takistus? sõltub juhtme materjalist, pikkusest ja läbimõõdust ehk ristlõikepindalast. Mida pikem ja peenem on juhe ning, mida suurem on selle materjali eritakistus, seda suurem on juhtme takistus. 9. Kuidas ühendatakse ja milleks kasutatakse amper- ning voltmeetrit? Amper tuleb ühendada vooluringi jadamisi. Alalisvoolu korral tuleb jälgida, et ampermeetri „+“klemm oleks ühendatud vooluallika positiivse pooluse poole.Ampermeetriga mõõdetakse voolutugevust. Pinget mõõdetakse voltmeetriga, mis ühendatakse rööbiti selle seadmega, mille pinget tahetakse mõõta. Alalisvoolu korral tuleb jälle jälgida, et voltmeetri „+“klemm oleks ühendatud vooluallika positiivse pooluse poole. 10. Milles seisneb ülijuhtivuse nähtus? Aine temperatuurkus soojusliikumise segav mõju lakkab olemast ehk takistus muutub 0-ks
7. Alalisvool Märksõnad: elektrivool, voolutugevus, elektritakistus, elektrivoolu töö ja võimsus, Joule- Lenzi seadus, Ohmi seadus vooluringi osa kohta, aine eritakistus, takistite jada- ja rööpühendus, vooluring, vooluallikas, vooluallika sisetakistus, elektromotoorjõud, Ohmi seadus vooluringi kohta, voltmeeter, ampermeeter. Oskused: vooluringi joonistamise oskus, tingmärkide (vooluallikas, takisti, reostaat, ampermeeter, voltmeeter, lüliti, hõõglamp, kondensaator) kasutamise oskus, ülesannete lahendamine Ohmi seaduste kohta ja elektrivoolu võimsuse, elektrivoolu töö ning takistite ühenduste kohta. kus I voolutugevus, q juhtme ristlõiget läbinud laeng, t ajavahemik, U pinge, R
doonorlisandi elektronid n-pooljuht doonorlisandiga pooljuht enamuslaengukandjateks on välise elektrivälja mõjul juhtivustsoonis liikuvad elektronid p-pooljuht - akseptorlisanidga pooljuht - enamuslaengukandjateks on välise elektrivälja mõjul valentstsoonis liikuvad augud pooljuhtide kasutamine dioodid, raadiod, televiisorid, kiip pn-siire ühinemiskiht n-pooljuhi ja p-pooljuhi vahel päripinge vooluallika positiivne poolus ühendada p-poolmega vastupinge vooluallika negatiivne poolus ühendada p-poolmega diood ühe pn-siirdega pooljuhtseadis, kus kasutatakse pn-siirde ühesuunalist elektrijuhtivust alaldi - seadeldis raadio teel antavate signaalide desifitseerimiseks. Alaldamine tekib siis kui diood lülitada vahelduvvooluringi Transistor on kahte pn-siiret sisaldav pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektronmagnetvõnkumiste generaatoris, võimendis jne Kiip pooljuhtplaadike, millesse on tehtud suur hulk imepisikesi, mõnemikromeetriste
laengukandjate liikumisele ehk elektrivoolule. Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtus - nimetatakse sellist alalisvoolu tugevust, mille korral eraldub vahelduvvooluringis võrdse aja jooksul sama suur soojushulk kui alalisvoolu korral. Joule'i-Lenzi seadus - elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojus võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Q = I²Rt = IUt = U²t / R Ohmi seadus kogu vooluringi kohta - voolutugevus suletud vooluringis on võrdne vooluallika elektromotoorjõu ja vooluringi kogutakistuse suhtega Takistuse temperatuuritegur - tegur, mis väljendab mingi aine elektritakistuse temperatuurisõltuvust. Ülijuhtivus - on füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel muutub aine eritakistus nulliks ja magnetväli tõrjutakse ainest välja. Võimsus – näitab ajaühikus kulutataud energiat, Tähis P ja ühikuks 1 W(vatt). Voolu võimsust arvutatakse valemiga P = I²R = IU = U² / R
7. Alalisvool Märksõnad: elektrivool, voolutugevus, elektritakistus, elektrivoolu töö ja võimsus, Joule- Lenzi seadus, Ohmi seadus vooluringi osa kohta, aine eritakistus, takistite jada- ja rööpühendus, vooluring, vooluallikas, vooluallika sisetakistus, elektromotoorjõud, Ohmi seadus vooluringi kohta, voltmeeter, ampermeeter. Oskused: vooluringi joonistamise oskus, tingmärkide (vooluallikas, takisti, reostaat, ampermeeter, voltmeeter, lüliti, hõõglamp, kondensaator) kasutamise oskus, ülesannete lahendamine Ohmi seaduste kohta ja elektrivoolu võimsuse, elektrivoolu töö ning takistite ühenduste kohta. kus I voolutugevus, q juhtme ristlõiget läbinud laeng, t ajavahemik, U pinge, R
Mahtuvuse temperatuuritegur näitab mahtuvuse suhtelist muutust temperatuuri muutumisel 1K võrra. See tegur võib reaalselt olla kas positiivne (temperatuuri tõustes mahtuvus suureneb), negatiivne (temperatuuri tõustes mahtuvus väheneb) või null, sõltuvalt kasutatava dielektriku materjalist. 10.Kondensaatori laeng, kondensaatori laadimine. Kondensaatori energia. Kondensaatori laadimine Laadimiseks ühendatakse kondensaator vooluringi koos vooluallikaga. Vooluallika poolt tekitatud elektriväli paneb vooluringid elektronid liikuma. Vooluallika positiivne poolus tõmbab ühelt plaadilt ära elektrone ja see plaat saab positiivse laengi. Sama palju elektrone liigub teisele plaadile ja see plaat saab negatiivse laengu. Elektronide liikumine kesta seni, kuni kondensaatori plaatide potentsiaalide vahe võrdub potentsiaalide vahega vooluallika klemmidel. 11.Kondensaatorite jada- ja rööpühendus. Kondensaatorite jadaühendus.
vool ja temas endas tekib induktsiooni elektromotoorjõud. Vastavalt Lentzi reeglile on voolutugevuse kasvamisel pööriselektrivälja tugevuse suund voolusuunale vastupidine. Pööriselektriväli takistab voolutugevuse kasvamist. Voolutugevuse kahanemisel püüab pööriselektriväli voolu säilitada. Alalisvooluringi sulgemisel ei saavuta voolutugevus konstantset väärtust hetkeliselt, vaid teatud ajavahemiku jooksul. Samuti ei katke vool suletud vooluringis vooluallika väljalülimise hetkel. Kuna väljalülitamisel voolutugevus ja voolu magnetväli muutuvad väga kiiresti, siis tekkiv eneseinduktsiooni elektromotoorjõud võib vooluallika elektromotoorjõu ka ületada. Joonisel A kujutatud skeemis on ühendatud rööbiti 2 lampi. Ühega neist on ühendatud järjestiku takisti R ja teisega raudsüdamikuga pool L. Vooluringi sulgemisel süttib esimene lamp hetkeliselt, teine aga märgatav hilinemisega. Süttimist takistab teise lambi ahelas
Voolu tugevus on võrdne juhti läbinud elektrilaengu ja selleks kulunud aja jagatisega. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga, mille töötamine põhineb elektrivoolu magneetilisel toimel. q Valem: J= t Ühikud: Elektrilaeng q, Aeg t, Voolu tugevus J 7. Vooluallikad. Vooluallika ülesandeks on tekitada vooluringis elektriväli, mis sunnib laengud liikuma kindlasuunaliselt, st, vooluallikas teeb tööd laengute liikumisel. Vooluallika töö ei ole elektriline, vaid mingit muud tüüpi energia. 8. Vooluring, selle osad. Vooluringi modustavad omavahel ühendatud vooluallikas, tarbija ja lüliti. Need ongi koos juhtmetega vooluringi osad. 9. Seleta pinget (Valem, ühik, voltmeeter.) Elektrivoolu poolt tehtud töö suurus peale voolu tugevuse sõltub ka pingest. Pinge on võrdne elektrivoolu poolt tehtud töö ja tarbijat läbinud elektrilaengu jagatisega. A Valem: U = q
Kõrvaljõud- vooluallikas mõjuvad jõud, nad pole elektrostaatilised jõud. Elektromotoorjõud- suletud vooluringis nim kõrvaljõudude tööd ühikulise laengu läbiviimisel vooluringist. Elektromotoorjõud on sisuliselt pinge ja teda mõõdetakse voltides. Pinge- voolutugevuse ja vooluringi vastava osa takistuse korrutis. Ohmi seadus suletud vooluringi kohta: voolutugevus suletud vooluringis võrdub elektromotoorjõudude ja kogutakistuse suhtega. Pinge välistakistusel nim vooluallika klemmpingeks, sed apinget mõõdab vooluallika klemmide külge ühendatud voltmeeter. Elektrolüüd- keemilised ühendid ( hape, alus või sool), mille lagunemisel saavad tekkida erimärgilised laetud ioonid. Plasma- tugevasti ioniseeritud gaas
vooluallika takistus r on võrdsed. Tingimused suurima kasuliku võimsuse ja suurima kasuteguri saavutamiseks ei lange kokku. Kui kasulik võimsus on maksimaalne (Rm = r), siis kasutegur on 0,5. Kasuteguri lähenemisel ühele moodustab aga kasulik võimsus ainult väikese osa oma maksimaalväärtusest. Nii kasulik võimsus kui ka kasutegur on suuremad sellel vooluallikal, mille sisetakistus on väiksem. ɳ = R/R+r ( siit on näha, et ɳ=1 siis kui r on võimalikult väike). 6)Kuidas sõltub vooluallika kasulik võimsus ja kasutegur välistakistusest ning voolutugevusest? N1 = I2R ɳ = IR / I(R+r) = R / R+r 7)Element, mille emj on 1,1 V ja sisetakistus 1 Ω, on koormatud välistakistusega 9 Ω. Leidke voolutugevus ahelas, pinge välistakistusel, pinge sisetakistusel ja kasutegur. ε = 1,1 V r=1Ω R=9Ω Kasutegur: ɳ = 9 / 9+1 = 0,9 = 90% Pinge välistakistusel (tarbijal): U = ε * R / R+r = 1,1*0,9 = 0,99 V Pinge sisetakistusel: Voolutugevus ahelas: I = U/R = 0,99/9 = 0,11 A
tekitab liikumise. Millest ja kuidas sõltub juhi takistus- JUHI PIKKUSEST juhi takistus R on võrdeline tema pikkusega l ; JUHI RISTLÕIKEPINDALAST juhi takistus R on päärdvõrdeline juhi ristlõikepindalaga S; MATERJALIST mida suurem on aine eritakistus , seda suurem on juhi takistus R; TEMPERATUURIST temperatuuri tõusmisel metallkeha takistus suureneb Kõrvaljõudude ülesanne vooluringis- kõrvaljõud panevad elektrilaengud liikuma kogu vooluringis. Vooluallika ülesanne- Muundab mitteelektrilise energia elektrienergiaks. Kuidas mõõta ja arvutada tarbitud elektrienergia suurust- Mõõdame kilovatt-tundides. A=N*t, sealt tuleb 1 kwh. Ampermeetri ja voltmeetri ühend vooluringi , nende ül- Ampermeeter jadamisi e järjestikku, mõõdab voolutugevust, mis läbib tarbjat. Voltmeeter ühendatakse paralleelselt ehk rööbiti, mõõdab pinget. Mida tähendab, et voolutarbijate võimsused on 2000W ja 450W- 2000W on võimsus, mille korral tehakse
ElektrijõudElektriline jõud esineb ainult elektriliselt laetud kehade vahel. Seda jõudu vahendab elektriväli. Ei suuda viia positiivse laenguga kandijaid madalalt potentsiaalilt kõrgemale. Võib potentsiaale võrdustada. Mitteelektrline jõud (kõrvaljõud) Vooluallikas toimivaid jõude nimetatakse nende mitteelektrilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks. Vooluallikates. Paneb laengu liikuma kogu vooluringis. Väljaspool vooluallikat teevad nad seda aga elektrijõudude vahendusel. Elektriseadmes muutub elektrivoolu energia mingiks teiseks energiaks: näiteks küttekehas soojuseks, elektrilambis valguseks ja soojuseks, elektrimootoris mehaaniliseks energiaks ja soojuseks. Vooluallika töö põhimõtteks on üht liiki energia muundamine elektrienergiaks. Elektromotoorjõud (emj) on suurus, mis iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaenguümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet selless...
Ohmi seadus mööda homogeenset metallijuhti kulgeva voolu tugevus(I) on võrdeline pingelanguga(U) juhil. I=U/R (A) Rjuhi elektritakistus(oom) R=l/S ljuhi pikkus Sristlõikepindala elektriline eritakistus Vooluallika kasutegur Elektriahel koosneb reeglina vooluallikast, ühendjuhtmetest ja tarbiast e. koormusest R0- sisetakistus R-koormuse takistus. Kui R=, siis U=E seega pinge on ahelast lahtiühendatud vooluallika klemmidel võrdne tema elektromotoorjõuga. Kasuliku võimsuse suhe vooluallika kogu võimsusesse määrab allika kasuteguri. 2 2 R * 2 ( R0 + R ) 2 P RJ = k= R= R0 + R R0 + R -U ( ) r= J r-vooluringi sisetakistus Kirchhoffi reeglid 1.seadus: Sõlmes koonduvate voolude algebraline summa on võrdne nulliga. st. punkti tulevate ja sealt väljuvate voolude summad on võrdsed. : Ik = 0 Ahela sõlmeks nimetatakse punkti, kus koondub rohkem,kui kaks juhet. 2
vahega (U) ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R) I=U/R I= Sõnastage Ohmi seadus suletud vooluringi kohta? R+r Voolutugevus suletud vooluringis on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline vooluring kogutakistusega. Vooluringi kogutakistuse alla mõeldakse vooluringi välisosa vooluallika sisetakistuse summat. = IR + Ir kus IR on U vooluallika klemmipinge U = - Ir Mis on vooluallika elektromotoorjõud? Suurust mis on võrdne positiivse ühiklaengu ümberpaigutamiseks tuleva kõrvaljõudude tööga nim. elektromotoorjõuks E. E=A/q (V)volt. On võrdne vooluallika maksimaalse klemmipingega. Millest sõltub juhi takistus? juhi takistus sõltub materjalieritakistusest, juhi pikkusest, ristlõikepindalast ja temperatuurist. Vooluga juhtmes eraldub alati soojust vastavalt juhi takistusele. Kuna
1. Elektromagnetväli 1. Selgita elektrivoolu tekkimist. 2. Kirjuta ja selgita Faraday induktsiooniseadust. 3. Lenzi reegel 4. Eneseinduktsiooni mõiste. 5. Mahtuvus 6. Induktiivsus 7. Selgita valemid. F=qvBsin; U=Bvlsin; C=q/u 2. Elektrivool 1. Elektrivoolu tekkemehhanism. 2. Takistus ja eritakistus. Takistus ja temperatuur. 3. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Vooluallika elektromotoorjõud, sisetakistus. 4. Elektrivoolu töö ja võimsus, elektrienergia ja selle hind. 5. Vedelike, gaaside ja pooljuhtide elektrijuhtivus. 6. Pn-siire. 3. Elektromagnetlained 1. Nimeta elektromagnetlainete ühised omadusi ja nende kasutamist. 2. Defineeri lainepikkus, sagedus, periood, intensiivsus, amplituud. 3. Valguse saamine, levimine. 4. Valguse dualism -millal on valgus kui laine, millal kui osake. 5. Footoni energia valemid. 6. Difraktsioon, mis tingimustel see tekib. 7
vahe jäävana(võimalik nt. Patareides, akudes, tuule ja fotoelementide puhul). Elektromotoorjõud on võrdne kõrvaljõudude tööga, mida tehakse ühikulise positiivse laengu nihutamisel pikki ahelat. Ilma kõrvaljõududeta, toimuks peale voolahela sulgemist ainult ühekordne laengukandjate ümberpaikenemine vooluahelas, mitte nende pidev liikumine. A=kõrvaljõudude kogu töö q=elektrilaeng · Vooluallika sisetakistus (+ valem) Sisetakistus on elektrienergia allika, näiteks keemilise vooluallika iseenda takistus laengukandjate liikumisele ehk elektrivoolule. Vooluallika sisetakistuseks r nim. takistuse dimensiooniga suurust, mis arvuliselt võrdub elektromotoorjõu ja lühisvoolu tugevuse suhtega. I=voolutugevus =elektromotiirjõud · Üldistatud Ohm'I seadus ja Ohm'I seadus kogu vooluringi kohta (+ valemid)
Induktsioonivool tekitab oma magnetvälja, mis on püsimagneti magnetväljaga vastassuunaline. N2. Magneti eemaldamisel samasuunaline. N3. Avatud vooluringi korral puudub vool magnetväljas, vooluringi sulgemisel tekitab allikas voolu, tekib magnetväli, see kasvav magnetväli tekitab poolis elektrivälja, see omakorda induktsioonivoolu, seega poolis 2 voolu. Voolu allika poolt tekitatud vool ja induktsioonivool. Lenzi reegli põhjal on induktsiooni voolu magnetväli, vooluallika poolt tekitatud voolu magnetväljaga vastassuunaline ja vool lambis 2 ei saavuta max väärtust kohe, hakkab põlema teatud hilinemisega. Väljalülitamisel magnetväli kahaneb, tekib pööriselektriväli, tekib induktsioonivool, mis on vooluallika suunaga samasuunaline ja lamp 2 kustub hiljem.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
