1. Elastsusjõud. Hooke seadus Elastsusjõud esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Hooke'i seadus: Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline keha deformatsiooniga. F e = -k l k-jäikus l-keha pikenemine 2. Raskuskese on punkt, mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultandi mõjusirge keha igasuguse asendi korral Punktmass on keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei tule arvestada. 3.Kulgliikumise korral liiguvad keha kõik punktid ühtemoodi (läbivad sama aja jooksul sama teepikkuse) 4. Nihe. Nihke ja lõppkiiruse võrrand. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. x =Vot + at2/2; v=vo+at 5.Taustsüsteem koosneb taustkehast, koordinaatsüsteemist ja kellast. Keha kiirus on suhteline: keha kiirus sõltub selle taustsüsteemi valikust, mille suhtes kiirust mõõdetakse. Tavaliselt valitakse taustsüsteemiks maapind. 6. Hõõrdejõud- jõudu, mis tekib...
Nava jõgi on erakordne Eestis, ta võib sõltuvalt veeseisust kahte pidi voolata. Enne Räägu kanali rajamist ühendas ainult Nava 7 Endla järve Põltsamaa jõega. Pärast kanali valmimist hakkas Nava jõgi kandma Põltsamaa jõe vett Endla järve kaudu kanalisse. Sinijärve paisu ehitamise järel tõusis veetase ja taas hakkas suurvee ajal esinema kahesuunalist voolamist . Enamasti voolab Nava aeglaselt Põltsamaa jõest järve suunas. Endla Loodsukaitseala kodulehekülg [http://www.endlakaitseala.ee/?id=625]05.10.10 Endla järv, Männikjärv, Tulijärv, Kaasikjärv ja Sinilaugas on kunagise Suur-Endla jäänukid. Tänaseks on nad tasapisi raugastumas, ometi pakuvad elupaika paljudele elusolenditele ning toovad soomaastikku vaheldust. Madalaid, turbakallastega veekogusid iseloomustab lopsakas veesisene ja kaldataimestik, vesikuppude ja...
See omakorda tekitas kaltsiumiga ühinedes lubjakivi. Veenusel jäi aga CO2 atmosfääri, kus ta oma tohutu hulga tõttu tekitab väga tugeva kasvuhooneefekti, millest paratamatult tuleneb ülikõrge temperatuur ja rõhk planeedi õhkkonnas ja pinnal. Suur kuumus ja õhurõhk määravadki tingimused Veenuse pinnal. On arvatud, et elu võis Veenusel tekkida paralleelselt eluga Maal. Kui kliima ja temperatuur võimaldasid vee voolamist , siis sobisid need tõenäoliselt ka elu tekkeks. Teadlaste arvates võis Veenus kunagi olla üsna maaliline. Kuid umbes pool miljonit aastat tagasi algas ilmselt rohkete vulkaanipursete tagajärjel peatumatu soojenemine, mis hävitas Veenuse kliima ja aurustas lõpuks ookeanid. Elu USA teadlased jõudsid ajakirjas "Astrobiology" avaldatud artiklis järeldusele, et Veenusel võib leiduda elu. Mikroobid võivad elada...
Arvuliselt g = 9,81 m / s2. Keha potentsiaalne energia raskusväljas avaldub kujul Ep = m g h, kus g on raskuskiirendus ja h - keha kaugus energia nulltasemest (kõrgus maast). Voolamine vedelike ja gaaside liikumisvorm, milles avalduvad kõik lihtliikumise liigid translatsioon, rotatsioon ja deformatsioon. Vedelike ja gaaside voolamist ning vastastikmõju kehadega uurivaid teadusharusid nimetatakse vastavalt hüdrodünaamikaks ja aerodünaamikaks. Ideaalne vedelik vedeliku mudel, milles ei arvesata tangensiaalseid pingeid voolavas vedelikus. st. ei arvestata sisehõõrdega. Samuti loetakse vedelikku mittekokkusurutavaks. Ka aerodünaamika kõige lihtsamates mudelites käsitletakse gaase kui ideaalseid vedelikke....
Kalju Loorits Teras 1 2 SISSEJUHATUS Euroopa Liidus ja Eestis kehtiv projekteerimisstandardite süsteem EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekt...
Veevaru jääs ja lumes näitab, kui palju vett tekib, jää või lume sulamisel. Osa sademeid langeb lumena ja teatud kohtades (enamasti pooluste alad) võib akumuleerides moodustuda liustikud ja mandrijää, kus külmunud vesi võib püsida tuhandeid aastaid. Üldiselt nimetatakse äravooluks vee voolamist mööda maapinda või pinnases. See võib ollavastavalt pindmine (sademete äravool), maasisene ehk vaheäravool või põhjavee äravool. Pindmise äravoolu seda osa, mis vahetult pärast allalangemist suubub pinnaveekogusse, nim. otseäravooluks. Nagu on teada, siis inimene vajab eluks magedatvett. Kuid mageveevarud vähenevad aasta-aastalt. Näiteks Ameerikas asuv maailma suurim fossiilne põhjaveeala on vähenenud veeranid võrra ning kardetakse selle ammendumist....
Vedelikud: On ained ja materjalid, mis voolavad tavatingimustel raskusjõu mõjul; tekivad
gaaside jahutamisel ja kokkusurumisel ning tahkete ainete kuumutamisel; ei oma kindlat kuju,
kuid omab kindlat mahtu. Kokkusurutavus on väga väike, selleks on vaja väga suurt rõhku.
Voolamine: osakeste liikumine raskusjõu mõjul üksteise suhtes.
Viskoossus: vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Temp. tõusuga
viskoossus väheneb. Voolamist ja viskoossust mõjutavad osakeste vahelised jõud, kuju,
struktuur ja mass.
Pindpinevus on jõud, mis rakendub pinna osakestele ja suunatud vedeliku mahu
sissevedeliku osake püüab võtta max kera kuju. Vedelik võib tahke aine horisontaalsel
pinnal märjata <90°, mitte märjata >90° ja laiali valguda (õli).
1)Fadh>Fkoh märgav vedelik tõuseb mööda kapillaare üles, tõusu kõrgus on pöördvõrdeline
kapillaari raadiusega (H=2/gr) 2) Fadh
Elemendi ja lihtaine mõisted/nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. Seega keemiline element on aine, mida ei saa keemiliste meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada. Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Näiteks puhtad metallid ja gaasid. Elementide ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel üks ja sama nimi, st tuleb alati selgitada, kas tegemist on mingi elemendi aatomitega mõnes aines või selle elemendi aatomitest moodustunud puhta lihtainega või...
Reduktorist tulev hapnik voolab läbi nipli, toru ja ventiili (5) injektori (4) düüsi. Düüsist suure kiirusega väljudes tekitab ta atsetüleenikanalis hõrenduse, mille toimel imetakse atsetüleen läbi nipli (9), toru ja ventiili (6) segukambrisse (3). Selles kambris hapnik ja atsetüleen segunevad, moodustades põlevsegu. Suudmikust väljuv põlevsegu süüdatakse ning tekib keevitusleek. Gaaside voolamist põletisse reguleeritakse hapnikuventiiliga (6) ja atsetüleeniventiiliga (7), mis asuvad põleti käepidemel. Vahetatavad otsikud kinnitatakse põleti käepidemele survemutriga. Kasutatavad moodused ja seadmed Gaaskeevitus kuulub sulakeevituse rühma. See on lihtne protsess, mis ei nõua keerukaid seadmeid ega elektrienergiaallikat. Gaaskeevituse puudusteks kaarkeevitusega võrreldes on väiksem keevituskiirus ja suurem kuumenemispiirkond e. termomõju tsoon. Gaaskeevitust...
Mõõdukalt kõrgenenud üldkolesterooli sisaldus veres < 5,0-6,5 mmol/L Oluliselt kõrgenenud üldkolesteroolisisaldus veres > 6,5 mmol/L Vere liiga kõrge kolesteroolisisaldus on peamine ateroskleroosi põhjustaja. Ateroskleroos on protsess, mille korral kolesterool ladestub veresoonte seintesse. Tekivad veresoone valendikku ahendavad naastud, mis takistavad vere voolamist soontes. Täpsemalt sellest, kuidas vere kõrge kolesteroolisisaldus tekitab südame-veresoonkonna haigusi. Südame-veresoonkonna haiguste üks peamine põhjus on kõrge kolesteroolisisaldus veres. Väga suurt rolli mängivad ka kõrgenenud vererõhk, suitsetamine ja suhkruhaigus. Kuna haigus sageneb vanusega, siis võib riskifaktoriks pidada ka vanust. Meestel on seejuures täheldatud varasemat haigestumist, kui naistel....
Tekstoliit täiteaineks on tekstoliidid jäätmed, lisatakse grafiiti, saadakse lehtmaterjal. Valmistatkse laagreid, hammarattaid, tihendeid jne. Mootori kütused ja määrdeained Suurimad tsetaaniarvuga kütused on mootorid madalatel temperatuuridel, hõplsam käivitada. Diislikütuse visskoosuss mõjutab oluliselt mootori tööd. Suur viskoosuss raskendab kütuse voolamist torustikus samuti ka pihustumist. Väike viskoossus ei taga kütuse pumpade ja pihustite osade küllaldast määrimist, mis põhjustab nende enneaegset kulumist. Kütuse viskoossus oleneb temperatuurist, mida madalam temperatuur, seda suurem viskoossus. Bensiin Kasutatakse karburaatorite ja pritse mootorite kütteks. Kergesti aurustuv, põlev, värvitu vedelik. Koostise põhiosad on: süsinik ja vesinik, kahjuliku lisandina sisaldab väävlit....
Reduktorist tulev hapnik voolab läbi nipli, toru ja ventiili (5) injektori (4) düüsi. Düüsist suure kiirusega väljudes tekitab ta atsetüleenikanalis hõrenduse, mille toimel imetakse atsetüleen läbi nipli (6), toru ja ventiili (7) segukambrisse (3). Selles kambris hapnik ja atsetüleen segunevad, moodustades põlevsegu. Suudmikust väljuv põlevsegu süüdatakse ning tekib keevitusleek. Gaaside voolamist põletisse reguleeritakse hapnikuventiiliga (5) ja atsetüleeniventiiliga (7), mis asuvad põleti käepidemel. Vahetatavad otsikud kinnitatakse põleti käepidemele survemutriga. Praktikas eristatakse kahte keevitamissuunda vasak- ja parempoolset. Vasaksuunaline keevitamine (Pildil nr 6)Vasaksuunalise gaaskeevitamise puhul keevitatakse paremalt vasakule, keevitusleek suunatakse veel keevitamata metalliservadele, keevitustraat aga liigub leegi ees. See...
Kokkusurutavus on väga väike, selleks on vaja väga suurt rõhku. Voolamine on osakeste ühesuunaline liikumine raskusjõu mõjul üksteise ja pinna suhtes. Viskoossus on vedelike omadus takistada osakeste liikumist üksteise suhtes, määratakse vedeliku välja voolamise kiirusega anumast läbi peenikese toru. Temperatuuri tõusuga viskoossus väheneb. Voolamist ja viskoossust mõjutavad osakeste vahelised jõud, kuju, struktuur ja mass. Pindpinevus : on jõud, mis rakendub vedelike pinnaosakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse. Vedeliku pinnaosakestele mõjuvad jõud on väljastpoolt tasakaalustamata ning seetõttu omab pind teatud energiat (ka tahke aine puhul). Tingituna pindpinevusest püüab vedelik võtta maksimaalselt kera kuju. Vedelik võib tahke aine horisontaalsel pinnal märjata, kui vedeliku pind on tahke...
20. Pidevuse võrrand 21. Bernoulli võrrand hõõrdevabale voolule p1 1v12 p v2 z1 + + = z 2 + 2 + 2 2 = const g 2 g g 2g 22. Vedeliku voolamise reziimid, kirjutada Reynoldsi arv. Vedeliku voolamisel on kaks reziimi laminaarne ja turbulentne. Laminaarse voolu puhul vedelik liigub püsiva kujuga jugadena mis üksteisega ei segune. Turbulentset voolamist iseloomustab intensiivne segunemine kogu ristlõike ulatuses. Turbulentne voolamine algab Reynoldsi arvust mille väärtus on 4000. Reynoldsi arv on voolamist iseloomustav kriteerium mis avaldub järgmiselt ja ümara toru korral . V on voolu kiirus ja L on voolu iseloomustav geomeetriline suurus. 3 23. Valem hõõrdesurvekao arvutamiseks l v2 pl =...
Mida suuremaks läheb laeva kreen, seda lähemale M'le liigub raskuskeskme poole ning võib lõpuks sellega ühtida. Laeva püsti keerav jõumoment kaob, järgneb ümberminek. Hüdrodünaamika Hüdrodünaamika on hüdromehaanika haru, mis käsitleb vedelike liikumise seaduspärasusi ning liikuva vedeliku ja tahkete kehade vahelist mõju. 1.15 Voolamist iseloomustavad suurused Rõhu sõltuvus punkti koordinaatidest ja ajast: Sellist liikumist, milles nii kiirus u kui ka rõhk millises tahes vedeliku punktis sõltuvad peale ruumikoordinaatide ka ajast t, nimetatakse ebastatsionaarseks voolamiseks: Kõik suurused sõltuvad ajast: ja . Muutumatu ehk statsionaarne voolamine ajast ei sõltu. Voolamist iseloomustavad muutujad ajas ei muutu: ja...
o. languga, mille korral rahulik voolamine läheb üle käredaks). vaba (surveta) voolamine kujuneb sel juhul, kui truubi otsak on uputamata ,ing truubis esi,eb vaba veepi,d, paisutus truubi ees h1 < 0,95 d, o poorsu.verine vooramine kujuneb siis, kui truubi otsak on uputatud, kuid truubis esineb vaba veepincl, h1 :0,96.,.!,2 d, o surveline voolamine kujuneb vaid erikujulise (voorujoonelise) otsakuga truubis kui lri > I'2 d' Tavalist tüüpi otsakute puhul puhtal kujul survelist voolamist ei esine, vä|jaarvatud juhud, kus truubist väljavool on uputatud....
6. Injektorpõleti skeem Reduktorist tulev hapnik voolab läbi nipli, toru ja ventiili (5) injektori (4) düüsi. Düüsist suure kiirusega väljudes tekitab ta atsetüleenikanalis hõrenduse, mille toimel imetakse atsetüleen läbi nipli (6), toru ja ven- tiili (7) segukambrisse (3). Selles kambris hapnik ja atsetüleen segunevad, moodustades põlevsegu. Suud- mikust väljuv põlevsegu süüdatakse ning tekib keevitusleek. Gaaside voolamist põletisse reguleeritakse hap- nikuventiiliga (5) ja atsetüleeniventiiliga (7), mis asuvad põleti käepidemel. Vahetatavad otsikud kinnita- takse põleti käepidemele survemutriga. Pea meeles Injektori ebaõige töö põhjustab leegi tagasilööke. 3.4.1. Juhised keevituspõletite käsitsemiseks Ei ole lubatud töötada mittekorras põletiga, sest see võib põhjustada plahvatusi ja tulekahjusid, samuti põletushaavu....
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis si...
Väikesed paranevad ise ilma erilise ravita, suured ja põletikulised vajavad kirurgilist kohendamist 3 Veenilaiendite põhjused Veenide kaudu voolab veri elunditest ja kudedest südamesse tagasi. Alajäseme veenidest peab veri voolama altpoolt ülespoole. Veri surutakse ülespoole jalalihaste kokkutõmmete abil (nn. lihaspump) ning veenides on klapid, mis takistavad vere voolamist allapoole. Kui nende klappide töö on puudulik, siis veri võib hakata tagasi voolama. Pindmised veenid venivad välja, laienevad ja muutuvadlooklevaks. Vanemas eas kaotavad veenid oma elastsuse, mis soodustab veelgi nende välja venimist. Naistel esineb sääre veenilaiendeid sagedamini kui meestel (naissuguhormoonide toime tõttu). Lisaks sellele soodustab veenilaiendite tekkimistülekaalulisus, mis...
Eriti põhjaosas sajab vähesel määral talvel vihma; kesk- ja lõunaosas esineb vähesel määral suvist vihma. Sahara lääneosas on valdavaks tasane pinnamood. Taimestik on karjakasvatuseks piisav, mistõttu seal hulgub maure; kuid põhjavesi tuleb harva pinnale ja oaase on vähe. Sahara keskosas kõrguvad Ahaggari ja Tibesti mäed. Seal, eriti Ahaggaris, on sademeid ja taimi rohkem, mägedest algavates jõgedes esineb voolamist . Paljudes paikades Sahara keskosas on allikaid ja oaase nende vahel rändlevad tuareege. Sahara idaosas asub Liibüa kõrbe tasandik, mis on kliima poolest palju kuivem. Ehkki Liibüa kõrbes leidub nii allikaid kui ka oaase, on see vee ja taimede vähesuses tõttu erinevalt teistest Sahara kõrbe osadest karjakasvatuseks sobimatu. Sahara on maailma suurim kuum kõrb ja kõrbetest teisel kohal, Antarktika järel. Sahara liivaluited...