paiknevad tihedamalt vedelikus kui gaasis. Soojusjuhtivus – tunduvalt suurem kui gaasides. Vedeliku molekulil on lihtsam leida naabermolekuli, kellele oma energiat üle anda. Soojusjuhtivuse erinevus on gaasiga võrreldes kümnekordne. Sisehõõre – vedelikes tunduvalt suurem kui gaasis (gaasis määravad selle molekulide põrked, vedelikes tõmbejõud.) Temperatuuri tõustes vedelikes väheneb. Hüdrodünaamika – uurib kehade liikumist vedelikes ja vedelike voolamist. Tahkised Tahketeks aineteks nimetatakse aineid, mille voolamist me pealiskaudsel vaatlemisel ei märka. Tahked ained jagunevad: Tahkised a) Kindel kristallstruktuur b) Saab jagada: 1. Monokristallideks – struktuur säilib kogu aine ulatuses (teemant) 2. Polükristallid – metallid; tähendab, et aine koosneb paljudest
paiknevad tihedamalt vedelikus kui gaasis. Soojusjuhtivus tunduvalt suurem kui gaasides. Vedeliku molekulil on lihtsam leida naabermolekuli, kellele oma energiat üle anda. Soojusjuhtivuse erinevus on gaasiga võrreldes kümnekordne. Sisehõõre vedelikes tunduvalt suurem kui gaasis (gaasis määravad selle molekulide põrked, vedelikes tõmbejõud.) Temperatuuri tõustes vedelikes väheneb. Hüdrodünaamika uurib kehade liikumist vedelikes ja vedelike voolamist. Tahkised Tahketeks aineteks nimetatakse aineid, mille voolamist me pealiskaudsel vaatlemisel ei märka. Tahked ained jagunevad: Tahkised a) Kindel kristallstruktuur b) Saab jagada: 1. Monokristallideks struktuur säilib kogu aine ulatuses (teemant) 2. Polükristallid metallid; tähendab, et aine koosneb paljudest
nõrgem kui Maal. Veenuse pinda ei näeks me ka pilvede puudumisel, sest atmosfäär on liiga paks ja tihe. Veenuse suur keskmine tihedus lubab oletada raud-nikkeltuuma olemasolu. Sellegipoolest pole planeedil magnetvälja õnnestunud avastada. Arvatavasti on magnetvälja puudumise põhjuseks aeglane pöörlemine. On arvatud, et elu võis Veenusel tekkida paralleelselt eluga Maal. Kui kliima ja temperatuur võimaldasid vee voolamist, siis sobisid need tõenäoliselt ka elu tekkeks. Teadlaste arvates võis Veenus kunagi olla üsna maaliline. Kuid umbes pool miljonit aastat tagasi algas ilmselt rohkete vulkaanipursete tagajärjel peatumatu soojenemine, mis hävitas Veenuse kliima ja aurustas lõpuks ookeanid. Maa Maa on meie päikesesüsteemi kolmas planeet Päikrese poolt loetuna ning ainuke meile teadaolev planeet universumis, kus leidub elu
Laamtektoonika järgi, erinevalt Wegeneri hüpoteesist, triivivad mitte lihtsalt mandrilise koore plokid ookeanilisel koorel vaid litosfääri nii ookeanilise kui mandrilise plokid (laamad) astenosfääril. Konvektsioonvoolud - Maapõue sügavuse suurenedes mineraalide tihenemisega kaasnevad eksotermilised protsessid koos elementide radioaktiivse lagunemise soojuse ja välistuumast tõusva süvasoojusvooga tekitavad vahevöös kivimmassi viskoosset voolamist ja ülessulamise koldeid, mis hakkavad üles, maapinna suunas liikuma, nagu seda teeb kuum vesi tulele asetatud teekannus. Ookeanide keskahelikud on intensiivsete kivimkeskkonna venitus e. lahknemispingete areaalid sellest räägivad nii nende pangasmäestikuline reljeef, kui arvukad madalad, paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. Basaltsest magmast tardunud ookeaniline maakoor rebitakse siin kaheks teineteisest kiirusega 2 15cm aastas eemale
ei kulu kui on kosta seitsmenda Ingli häält, läheneb ka Jumala müsteerium. 9 Teos viiulile, klarnetile, tsellole ja klaverile (vangide seas leidus lisaks Messianile veel 3 pillimeest) Messiaeni sümfoonilistest suurteostest on tuntuim ,,Turangalîla-sümfoonia" (1946- 48).Turangalîla on mitmetähenduslik sanskritikeelne sõna: turanga tähendab hobust, kuid selle all mõistavad hindud ka aja voolamist ehk ,,aeg, mis jookseb nagu galopeeriv hobune"; lîla tähendab jumalikku mängu, kosmilist loovust ja purustamist, aga ka kõikehõlmavat armastust. ,,Lindude ärkamine" (1952-53), milles avaldub helilooja panteistlik maailmavaade (õpetus, mis samastab Jumala ja looduse), on kirjutatud klaverile ja suurele sümfooniaorkestrile. ,,Tegelasteks" on 39 Euroopas esinevat lindu, kelle laulule omaseid intonatsioone Messiaen muusikas kasutab. Järg ,,Eksootilised linnud", linnutemaatika
9 millest paratamatult tuleneb ülikõrge temperatuur ja rõhk planeedi õhkkonnas ja pinnal. Suur kuumus ja õhurõhk määravadki tingimused Veenuse pinnal. Veenusel on nagu Maalgi troposfäär, kus gaasid on ühtlaselt segatud. Veenuse troposfäär on viis korda ulatuslikum ja viiskümmend korda tihedam kui Maa troposfäär. Vesi On arvatud, et elu võis Veenusel tekkida paralleelselt eluga Maal. Kui kliima ja temperatuur võimaldasid vee voolamist, siis sobisid need tõenäoliselt ka elu tekkeks. Teadlaste arvates võis Veenus kunagi olla üsna maaliline. Kuid umbes pool miljonit aastat tagasi algas ilmselt rohkete vulkaanipursete tagajärjel peatumatu soojenemine, mis hävitas Veenuse kliima ja aurustas lõpuks ookeanid. Kui Maa atmosfääri kuumutataks Veenuse temperatuurini, siis ookeanid aurustuksid ja veeauru rõhk oleks 300 atmosfääri. (Tegelikult on meil veeauru rõhk alumistes õhukihtides umbes tuhandik atmosfääri.)
Sademeid on aastas umbes 600 700 mm, kõige rohkem sajab riigi keskosas Codris, kus asuvad suuremad metsaalad. Loodusgeograafiline asend Rocca al Mare kool, Annika Tabri 9B 6 Moldova asub Kagu-Euroopas, Ida-Euroopa lauskmaal. Põhiosa jääb Doonau lisajõgede Dnestri ja Pruti vahele. Riigi läänepiiri kulgebki mööda Pruti jõge, mis ühineb Danubega enne Musta merre voolamist. Loodeosas on põhijõeks Dnestr, mis voolab läbi riigi põhjast lõunasse. Veestik Moldova siseveed kuuluvad Musta mere nii öelda kraanikaussi. Moldovas on umbes 3200 jõge, mille kogupikkuseks on üle 16 000 km. Järvi on seal 3532, mis võtavad enda alla 333 ruutkilomeetrit. Suuremad jõed on Danube, Dnestr ja Pruti. Järved on enamasti aga väiksed ja asuvad suures osas Pruti ja Dnestri jõe lähedastel aasadel. Pinnamood Pinnamoelt on see tasandikest ümbritsetud Codru kõrgustik
Praegu muud ei juhtugi, aga seesama suits takistab rakkude normaalset elu, aja jooksul jäävad nad haigeks ja tekibki vähk - haigus, mis hävitab järk-järgult teisedki rakud. Praegu ajab jooksmine suitsetavaid noorukeid hingeldama ja hambad lähevad tasapisi kollasemaks - sama juhtub ka veresoontega. Suitsetamisel tekkivad ühendid rikuvad veresoonte seinu, need kattuvad kollase kihiga, mis takistab vere normaalset voolamist, ükski kude ei saa piisavalt hapnikku ja hingeldab koos peremehega. Kui 1960- ndate aastate alguses Eesti kooliõpilaste hulgas suitsetajaid peaaegu ei olnud, siis nüüdseks on olukord hoopis muutunud. Suitsu on enamus õpilastest proovinud juba põhikoolis, suur osa neist on muutunud juba regulaarseteks suitsetajateks. Kõige kurvem on aga see, et õpetajad on sageli suitsetamise vastu võitlemisele löönud käega. Õpetajate poolt püütakse süü veeretada vanemate kaela
vananemine ja sellega seonduv tugevuse vähenemine. Tekstoliit täiteaineks on tekstoliidid jäätmed, lisatakse grafiiti, saadakse lehtmaterjal. Valmistatkse laagreid, hammarattaid, tihendeid jne. Mootori kütused ja määrdeained Suurimad tsetaaniarvuga kütused on mootorid madalatel temperatuuridel, hõplsam käivitada. Diislikütuse visskoosuss mõjutab oluliselt mootori tööd. Suur viskoosuss raskendab kütuse voolamist torustikus samuti ka pihustumist. Väike viskoossus ei taga kütuse pumpade ja pihustite osade küllaldast määrimist, mis põhjustab nende enneaegset kulumist. Kütuse viskoossus oleneb temperatuurist, mida madalam temperatuur, seda suurem viskoossus. Bensiin Kasutatakse karburaatorite ja pritse mootorite kütteks. Kergesti aurustuv, põlev, värvitu vedelik. Koostise põhiosad on: süsinik ja vesinik, kahjuliku lisandina sisaldab väävlit.
Siiani on deformatsioon elastne. F<=Fn*/r, kus r on silindri raadius. Alates Pst algab proovikeha peaaegu konstantsel pindel kiiresti pikenema ehk ilmneb keha voolamine. Et keha täiesti vabalt veereda saaks, ei tohi selle ees olla mingisuguseid tõrkeid (nt Kui pärast voolamist (nt punktis S koormust vähendada, siis kirjeldab seost pinge ja mustuskehad). Ideaalsel juhul on veereva keha ja pinna kokkupuude ainult punkt (või deformatsiooni vahel algpiirkonnaga CP paralleelnr sirge ST, kuid punktile S vastavast sirge), et minimaliseerida kehade vahel tekkivat takistust. Veerev keha ega pind, millel kogudeformatsioonist kaod elastne osa, kuid on tekkinud plstne ehk jääkdeformatsioon. see veereb ei tohi deformeeruda, kuna see takistab liikuvat keha
Võrtsjärves veepinna kõrguse erinevus Väike- ja Suur-Emajõe suudmete vahel näiteks vaid 6 mm. Olenevalt jõe ja järvevee tiheduste vahest võib sissevool avalduda ülevooluna e. pinnavooluna, põhjavooluna või vahevooluna. Järvest välja voolab tavaliselt soe pinnavesi. Gradienthoovused võivad olla tingitud erinevate veemasside talvistest tiheduse erinevustest. Kui veekogu on jahtunud alla 4°C, põhjustab sedimendist eralduv soojus vee tiheduse kasvu ja selle raskema vee voolamist mööda põhja süvikutesse. Tavaliselt tõuseb sedimendi temperatuur läbi jää tuleva soojuse toimel kiiremini just madalaveelises kaldavööndis. Kui aga sedimendiga kokkupuutuv kiht soojeneb üle 4° tekitab see konvektiivseid tõusvaid veevoole ja jää all radiaalse suunaga vee liikumisi. 3
ebastabiilsusest tulenev kihi kiire läbisegamine, mille tulemusena läbisegunenud kiht saab olema hüdrostaatiliselt stabiilne.3Neutraalse kihis on tihedus konstantne, N 2 = 0 , ujuvusjõudu vertikaalse liikumise juures ei teki ning veeosake on ükskõikses tasakaalus. Merevee massi jäävuse võrrand Massi jäävus väljendab fakti, et vee mass igas suletud süsteemis on ajas muutumatu, s.t. massi ei looda juurde ega hävitata. Näiteks, vaadeldes statsionaarset voolamist silindrilises, muutuva ristlõikega torus, peab igasse toruosasse sissevoolava vedeliku hulk võrduma sellest toruosast väljavoolava vedeliku hulgaga. Soolade difusiooni võrrandAnaloogselt massi (tiheduse) jäävuse võrrandile võib välja kirjutada võrrandid ka merevees lahustunud ainete (näiteks soolade) kohta. Kui tihedus võrrandis (6.5) asendada soolade tihedusega ( S ) merevees, siis analoogia põhjal saame soolsuse jäävuse võrrandi: ( S ) + div S = 0
2. Kirjelda jõe ülemjooksu, keskjooksu ja alamjooksu? (7_veeringe_2017.pdf S:29-33) Ülemjooks jõe algusosa. Vooluhulk on väike ja voolukiirus on suur. (Vesi külm ja hapnikurikas) Keskjooks jõe keskmine osa. Vooluhulk on keskmine ja voolukiirus on aeglasem. (Vesi soojem, rohkem veetaimi) Alamjooks jõe lõpuosa. Vooluhulk on suur ja voolukiirus on aeglane. (Üleujutused) 3. Võrdle laminaarset ja turbulentset voolamist. Laminaarne voolamine - veeosakeste liikumistrajektoorid on subparalleelsed (üksteisega paralleelsed). Selline voolamine maapinnal on võimalik, kui vesi liigub aeglaselt ja õhukese kihina mööda tsementeerunud või paakunud pinnast Turbulentne voolamine - veeosakeste liikumine on väga keerukas ja nende liikumistrajektoorid silmuselised ja tihti üksteisega ristuvad. Selline liikumine on iseloomulik kindlas voolusängis liikuvale veele. 4. Selgita jõeloogete tekkimist.
millest paratamatult tuleneb ülikõrge temperatuur ja rõhk planeedi õhkkonnas ja pinnal. Suur kuumus ja õhurõhk määravadki tingimused Veenuse pinnal. Veenusel on nagu Maalgi troposfäär, kus gaasid on ühtlaselt segatud. Veenuse troposfäär on viis korda ulatuslikum ja viiskümmend korda tihedam kui Maa troposfäär. [redigeeri] Vesi On arvatud, et elu võis Veenusel tekkida paralleelselt eluga Maal. Kui kliima ja temperatuur võimaldasid vee voolamist, siis sobisid need tõenäoliselt ka elu tekkeks. Teadlaste arvates võis Veenus kunagi olla üsna maaliline. Kuid umbes pool miljonit aastat tagasi algas ilmselt rohkete vulkaanipursete tagajärjel peatumatu soojenemine, mis hävitas Veenuse kliima ja aurustas lõpuks ookeanid. Kui Maa atmosfääri kuumutataks Veenuse temperatuurini, siis ookeanid aurustuksid ja veeauru rõhk oleks 300 atmosfääri. (Tegelikult on meil veeauru rõhk alumistes õhukihtides umbes tuhandik atmosfääri.)
75. · geomeetrilise lukustuse elemente materjali kokkuhoid ja töötlemiskulude kokkuhoid; 76. · pressi, pressimisrakiseid ega kuumutust/jahutust; 77. · vaheelemendid on saadaval standardsete/vahetatavate komponentidena. 78. 79. 80. 81. 82. 83. 84. 85. 86. 87. 88. 89. 90. 91. Kuidas tagada, et koonusrõngastega pressliidete korral ei tekiks rummu materjali voolamist? 92. 1. Millal kasutatakse klemmliiteid? 93. Klemmliide on pinguga liide kus vajalik pindsurve tekitatakse klemmi või poolitava rummu ristsuunas kruvipingutusega. Klemmliidet kasutatakse kui detaili asukoht võllil pole püsiv, või kui on vajadus asendi reguleerimiseks. Samuti siis kui muude jõu ülekandelementide (näiteks liistude) kasutamine pole võimalik. Näiteks esineb sageli klemmliiteid väntade, rihmarataste, seaderõngaste jms
Ainult selles piirkonnas V kehtib Hooke´i seadus. Siiani on σ b deformatsioon elastne. Alates Pst algab proovikeha σe peaaegu konstantsel pindel kiiresti R pikenema ehk ilmneb keha voolamine. T W X O Kui pärast voolamist (nt punktis S koormust vähendada, siis kirjeldab seost pinge ja deformatsiooni vahel ε algpiirkonnaga CP paralleelnr sirge ST, kuid punktile S vastavast kogudeformatsioonist kaod elastne osa, kuid on tekkinud plstne ehk jääkdeformatsioon. Tõmbediagrammi kõrgeima punkti U juures hakkab proovikeha ühes kitsas piirkonnas ahenema (moodustub „kael“)
säilitama. 2 2 Pulsirõhk on süstoolne rõhk- diastoolne rõhk. Vererõhk väheneb teekonnal läbi keha tagasi südamesse, sest energia väheneb takistuse tõttu. Arterioolidest alates vererõhu kõikumised kaovad (ning pulssi ei saa katsuda).Veenides on rõhk väga madal ning tagurpidi voolamist takistavad veeniklapid. Keskimne arteriaalne rõhk on diastoolne P+ 1/3(süstoolne P-diastoolne P). Diastol on 2x pikem kui süstol, sp on keskmine arteriaalne rõhk lähemal diastoolsele. Keskmine arteriaalne rõhk näitab vere voolamist tekitavat jõudu. Vererõhu hetkväärtuste keskmine tase teatud lõigus. Arterites muutub üsna vähe. Ning 1mm Hg = 13,6 mm H2O Mõõtmine Vererõhu mõõtmised on OTSESED ja KAUDSED.
Hüdrauliste mehhanismide mõiste ,otstarve ja liigitus. Hüdraulika on teadus ,mis tegeleb vedelike tasakaalu ja liikumise seaduste uurimisega ning nende seaduste praktilise rakendamisega. Sõna hüdraulika tuleneb kreekakeelsetest sõnadest " hydõr" - vesi ja "aulos " - toru. Esialgselt kujutas hüdraulika vaid torustikesse puutuvaid küsimusi empiiriliste , kogemuslikel valemitel põhinevat teadust. Peale hüdraulika uurib vedelike taskaalu ja voolamist ka teine teadus - teoreetiline hüdromehaanika, mis on teoreetilise mehaanika iseseisvaks aruks. Hüdromehaanika uurimused on peamiselt teoreetilist laadi. Tänapäeva hüdraulika on teadmiste kompleks , milles teooria on ühendatud praktikaga. Ta kujutab endast teadust ,milles kogemusi üldistatakse teooriaga ja teooriat parandatakse ning täiendatakse kogemuste varal . Viimast meetodit kasutatakse käesoleval ajal väga palju ka hüdromehaanikas . Hüdraulikas omakorda
Kapillaarsus – vedeliku liikumine peentes torudes (kapillaarides) adhesioonijõudude mõjul. Pinnajõudude vertikaalne komponent on kapillaari seina ääres. Vedeliku tõus lakkab, kui pindpinevusjõud = raskusjõuga. 2 Valem: π ∙ r ∙ ρ ∙ g ∙ h=2∙ π ∙ r ∙ σ ∙ cosα r – kapillaari raadius, m; g - 9,81 m/s2; σ – vedeliku pindpinevusjõud (veel 0,073 N/m); α - märgmisnurk Darcy seadus - eksperimentaalselt tuletatud võrrand, mis kirjeldab vedelike voolamist läbi poorse keskkonna. Valem: kw – materjali veejuhtivus, m2; ηw – vedeliku dünaamiline viskoossus, N*s/m2; χw – niiskusläbivus, kg/(m*s*Pa) Niiskusjuhtivus – sõltub materjali niiskussisaldusest. Seega võib niiskusvoo potentsiaaliks kasutada ka niiskussisaldust. Valem: Dw – niiskussisalduse juhtivus (ehk niiskussisalduse muutumise kiirus). 25. Konvektiivne niiskusvool, õhuvool läbi homogeense materjali ning läbi pragude ja aukude
KEILA GÜMNAASIUM 10B klass Eva Vipper SUITSETAMISE POPULAARSUS KEILA GÜMNAASIUMI PÕHIKOOLIS Uurimustöö Juhendaja: õp. Enely Prei Keila 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1. TUBAKA TARBIMINE................................................................................................. 4 1.1. TUBAKAS JA TERVIS........................................................................................... 6 1.2. PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU ..................................................................... 9 1.3. SUITSETAMINE JA NOORED ............................................................................ 11 2. KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS....................................
Varsti on need veed jäävabad mitme suvekuu vältel. Päikesekiired, mille varem jääkate tagasi peegeldas, tungivad nüüd tumedasse vette ja soojendavad seda. Soojenemine kogub hoogu. Süsinikdioksiidi tase pole olnud nii kõrge juba sadu tuhandeid aastaid. Inimesed pole kunagi elanud sellises atmosfääris. Polaaraladel on juba loodusetasakaal segi paisatud. Gröönimaa rannikult rebeneb lahti üha rohkem jäämägesid. Gröönimaa järsk soojenemine põhjustab kogu mandri magevee voolamist ookeani soolastesse vetesse. Gröönimaa jää sisaldab endas 20% kogu planeedi magevees. Kui see sulab, tõused merevesi kuni 7 meetrit. Gröönimaa jääd ohustavad kasvuhoonegaasid, mis paisatakse õhku mujal, meie ökosüsteemil pole piire. Meie tegevustel on mõjud kogu planeedil, meie atmosfäär on ühine. See on meie ühine vara. Gröönimaa pinnale on tekkinud järved, jääkate on hakanud sulama kiirusel mida ka kõige pessimistlikud teadlased poleks ette näinud
Kohati tekivad setted. Põhjakulutus väheneb ja jõgi kulutab rohkem külgi. Tekivad looked, jõeorg laieneb. Alamjooks on jõe suudme lähedane osa. Alamjooksu ulatus (suudmest) sõltub iga konkreetse jõe eripärast. Tavaliselt on alamjooks veerikas, vesi voolab aeglaselt ja kulutab rohkem jõesängi külgi. Setted kuhjuvad põhja, mõnikord tekivad looked. Alamjooksul on sagedased meandrid. 3. Võrdle laminaarset ja turbulentset voolamist. Laminaarne voolamine - veeosakeste liikumistrajektoorid on subparalleelsed (üksteisega paralleelsed). Selline vee voolamine maapinnal on võimalik, kui vesi liigub aeglaselt ja õhukese kihina mööda tsementeerunud või paakunud pinnast (samuti mööda tehislikke asfalt- või betoonpindu). Turbulentne voolamine - veeosakeste liikumine on väga keerukas ja nende liikumistrajektoorid silmuselised ja tihti üksteisega ristuvad. Selline liikumine on iseloomulik
Inimese anatoomia 1. KOED Inimesel on 4 tüüpi kudesid: 1. kattekude-naha pindmine kiht ja seedekulgla sisepind. Tema ülesandeks on katta teisi kudesid ja elundeid. Nende kuju võib olla erinev, kuid nad paiknevad tihedalt üksteise kõrval. 2. side-ja tugikude-seovad teisi kudesid ja rakke üksteisega ja toetavad neid. Üksteisest paiknevad nad üsna kaugel. Rakkudevahelist ruumi täidab vaheaine, mis võib olla tahke(luu vaheaine), vedel(vereplasma) või elastne(kõhre vaheaine). Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad impul...
3) Aeg on pidev — me ei saa ühest ajahetkest teise ilma vahepealseid ajahetki läbimata. 4) Aeg on pöördumatu — me saame ajas vaid edasi minna, tagasipöördumine ja juba toimunu muutmine pole tänapäeva teadlaste arvates võimalik. Aja mõõtmiseks saab kasutada näiteks: 1) taevakehade näivat tiirlemist (Päikese tõusmine ja loojumine); 2) kuu faaside (Kuu loomine, noorkuu, täiskuu, vanakuu) vaheldumist; 3) küünla lühenemist põlemise käigus; 4) liiva voolamist läbi liivakella väikese ava; 5) kõikvõimalike pendlite võnkumist; 6) aatomitest väljuva kiirguse laineid. Aega mõõdetakse kellaga. - päikesekell; - pendli ja pommidega seinakell; - liivakell - kronomeeter (eriti täpne mehaaniline kell); - elektrooniline kell; - aatomikell (täpseim) erandiks kalender 16 22.3. Mida näitab kiirus? Kiiruse ühik. Kiirus on suurus, mis näitab kui suur muutus toimub ühe ajaühiku kohta;
Laamtektoonika järgi, erinevalt Wegeneri hüpoteesist, triivivad mitte lihtsalt mandrilise koore plokid ookeanilisel koorel vaid litosfääri nii ookeanilise kui mandrilise plokid (laamad) astenosfääril. Konvektsioonvoolud - Maapõue sügavuse suurenedes mineraalide tihenemisega kaasnevad eksotermilised protsessid koos elementide radioaktiivse lagunemise soojuse ja välistuumast tõusva süvasoojusvooga tekitavad vahevöös kivimmassi viskoosset voolamist ja ülessulamise koldeid, mis hakkavad üles, maapinna suunas liikuma, nagu seda teeb kuum vesi tulele asetatud teekannus. Ookeanide keskahelikud on intensiivsete kivimkeskkonna venitus e. lahknemispingete areaalid sellest räägivad nii nende pangasmäestikuline reljeef, kui arvukad madalad, paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. Basaltsest magmast tardunud ookeaniline maakoor rebitakse siin kaheks teineteisest kiirusega 2
600 t vlTK 5 0,12 5004 h Arvutustulemused on toodud tabelis 2.4. Hulkosiste massannusti puhul otsest jõudlust ei saagi määrata, kuna seade ei töötle materjali, vaid ainult jagab massi järgi osadeks. Kuna seadme tehnilistes andmetes ei anta väljavoolu avause (toru) mõõtmeid ja geomeetrilist kuju, siis ei saa määrata materjali väljavoolu kiirust. Ka ei ole teada söödaoasiste voolamist puudutavaid füüsikalisi suurusi. Sellepärast tuleb seadmest väljalaadimisaeg võtta võrdseks töötlemisajaga. Hulkosiste massannusti töötlemisajad on leitud valemiga t tskomp t t 6 DK 100 n söötur 60 , (2.6) kus tt6DK-100 – materjali töötlemisaeg h; ttskomp – kõigi sööturite poolt laetud materjali kaalumise summaarne aeg min;
Inimese anatoomia 1. KOED Inimesel on 4 tüüpi kudesid: 1. kattekude-naha pindmine kiht ja seedekulgla sisepind. Tema ülesandeks on katta teisi kudesid ja elundeid. Nende kuju võib olla erinev, kuid nad paiknevad tihedalt üksteise kõrval. 2. side-ja tugikude-seovad teisi kudesid ja rakke üksteisega ja toetavad neid. Üksteisest paiknevad nad üsna kaugel. Rakkudevahelist ruumi täidab vaheaine, mis võib olla tahke(luu vaheaine), vedel(vereplasma) või elastne(kõhre vaheaine). Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad imp...
eriti ei pehmene. Noorukieas tekib see seotud rasunäärmete ummistusega. Kui pärast pesemist laup ja nina ikkagi läigivad ning juuksed muutuvad kiiresti rasvaseks, on tegemist rasunäärmete ületalitlusega, mis väljendub intensiivses rasuvoolus nahapinnale ja enamikel juhtudel ka rasu koostise muutuses. Viimane võib olla nii paikse nahapunetuse, ketenduse, sügeluse, kõõma ja halvemal juhul ka vistrike tekke põhjuseks. Laialtlevinud termin seborröa - tähendabki rasu voolamist. Esimene kokkupuude liigrasuse nahaga toimub enamasti teisme-eas. Põhjus on suguhormoonide ümber kõlastumine, mis mõjutab sel perioodil tugevasti rasueritust. Kui täieliku suguküpsuse saabumisel naha liigne rasusus kaob, on tegemist nn füsioloogilise seborröaga. Paljudel aga kipub probleem muutuma pikaajaliseks, kestab aastaid ja viib raskematel juhtudel ka akne tekkele. Kõige lihtsam naha rasususe testimise viis on järgmine: võta mõnikümmend minutit
Mehaanika. 1. Elastsusjõud. Hooke seadus Elastsusjõud esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Hooke'i seadus: Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline keha deformatsiooniga. F e = -k l k-jäikus l-keha pikenemine 2. Raskuskese on punkt, mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultandi mõjusirge keha igasuguse asendi korral Punktmass on keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei tule arvestada. 3.Kulgliikumise korral liiguvad keha kõik punktid ühtemoodi (läbivad sama aja jooksul sama teepikkuse) 4. Nihe. Nihke ja lõppkiiruse võrrand. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. x =Vot + at2/2; v=vo+at 5.Taustsüsteem koosneb taustkehast, koordinaatsüsteemist ja kellast. Keha kiirus on suhteline: keha kiirus sõltub selle taustsüsteemi valikust, mille suhtes kiirust mõõdetakse. Tavaliselt valitakse taustsüsteemiks maapind. 6. Hõõrdejõud- jõudu, mis tekib...
Veri on mittenjuutonvedelik, st vere viskoossus sõltub nihkepingest. See on tingitud sellest, et vere aeglase voolamise korral on soodustatud rakk-rakk ja valk-valk adhesiivsed interaktsioonid. Vereplasma suhteline viskoossus on 1,9-2,3 ja see on seotud valkude sisaldusega plasmas. Kogu vere suhteline viskoossus on 3-5, mis sõltub hematokriti väärtusest, voolamise kiirusest jt teguritest. Temperatuuri langedes viskoossus suureneb ja see aeglustab vere voolamist. ! 2. Millest sõltub PAA pindaktiivsus? Adsorptsiooni seaduspärasused piiridel tahkis-lahus, vesi- õhk. PAA pindaktiivsus sõltub kontsentratsioonist ja temperatuurist. Tahkis-lahus: Tahked ained adsorbeeruvad tahkele pinnale hästi just vesi lahuses. Üldjuhul on nii, et mida suurem on lahusti pindpinevus, seda kehvem adsorptsioon. Pindliia sõltuvust kontsentratsioonist väljendavad sobivates tingimustes nii Freudlichi, Langmuiri kui ka Henri isotermid.
inversioon olla tingitud selle vooluse suuna muutustest või ajutiselt tekkivate ning siis kaduvate ringvooluste tekkimisest. 30. Litosfääri laamad (suuremate laamade arv) ja nende triiv. Triivi mehhanism konvektsioonvoolud. Laamade piirid ja nende tüübid Maapõue sügavuse suurenedes mineraalide tihenemisega kaasnevad eksotermilised protsessid koos elementide radioaktiivse lagunemise soojuse ja välistuumast tõusva süvasoojusvooga tekitavad vahevöös kivimmassi viskoosset voolamist ja ülessulamise koldeid, mis hakkavad üles, maapinna suunas liikuma, nagu seda teeb kuum vesi tulele asetatud teekannus. Laamtektoonika seisukoha järgi ringleb kivimaines vahevöös selliste soojuslike "konvektsioonvoolustena". Laamad koosnevad ookeanilisest ja mandrilisest maakoorest. Mõned laamad koosnevad mõlemast maakooretüübist, tavaliselt mandristja seda ümbritsevatest merealadest, näiteks Aafrika laam, Antarktika laam ja Austraalia laam, mõned aga ainult ühest, sel juhul
6. Sanitaarruumid peavad olema varustatud piisava loomuliku või mehaanilise ventilatsiooniga. 7. Toidukäitlemishoonetes peab olema piisav looduslik ja/või tehislik valgustus. 8. Äravooluseadmed peavad olema piisavad ettenähtud otstarbel kasutamiseks. Need peavad olema konstrueeritud ja ehitatud eesmärgiga vältida toiduainete saastumise riski. Kui äravooluviimarid on täielikult või osaliselt avatud, peavad need olema konstrueeritud eesmärgiga vältida jäätmete voolamist saastunud alast puhta ala poole, eriti alasse, kus lõpptarbija jaoks käideldakse toitu, mis võib olla kõrge riskiastmega. 9. Vajaduse korral peavad ettevõttes olema asjakohased personali riietumiskohad. 10. Puhastus- ja desinfitseerimisvahendeid ei tohi hoida alas, kus käideldakse toiduaineid. Erinõuded ruumidele (laed, uksed aknad, toiduga kokkupuutes olevad pinnad jm) vt 852/2004, lisa II- 1.
rünnata. Nende eest palvetatakse ka kõvasti. Kümne aasta jooksul, mil kool eksisteerib, pole õnnetusi juhtunud. Ainetunni pikkus on 50 minutit. Vaheaeg kestab viis minutit, keskpäeval on see tunnine. Lõunavaheajal mängivad lapsed kõikvõimalikke kivimänge. Kuna jõgi ja mäed on lähedal, tuleb lastel silm kogu aeg peal hoida. Pärast lõunat tehakse koduülesandeid. Kella 1618 on vaba aeg. Koolis on üks ujula, mitu lehtlat ja kohti, kus saab jõe kaldal jalgu kõlgutada ja vee voolamist vaadata. Suuremad lapsed togivad jalgpalliväljakul palli. Ringid töötavad põhiliselt laupäeval ja pühapäeval. Väga suurt rõhku pannakse muusika- ja kunstiharidusele. Iga laps õpib mingit pilli, meisterdab, voolib või maalib. Pärast õhtusööki minnakse ühiselamusse pesema. Päev lõpeb pidzaamadesse riietatud laste ühispalvusega. Pärast tänupalveid lähevad poisid ja tüdrukud oma internaatidesse." Pitsaprojekt Ühel päeval otsustas 2. klass, et tahab teada kõike pitsa kohta
Näited.
Vedelikud: On ained ja materjalid, mis voolavad tavatingimustel raskusjõu mõjul; tekivad
gaaside jahutamisel ja kokkusurumisel ning tahkete ainete kuumutamisel; ei oma kindlat kuju,
kuid omab kindlat mahtu. Kokkusurutavus on väga väike, selleks on vaja väga suurt rõhku.
Voolamine: osakeste liikumine raskusjõu mõjul üksteise suhtes.
Viskoossus: vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Temp. tõusuga
viskoossus väheneb. Voolamist ja viskoossust mõjutavad osakeste vahelised jõud, kuju,
struktuur ja mass.
Pindpinevus on jõud, mis rakendub pinna osakestele ja suunatud vedeliku mahu
sissevedeliku osake püüab võtta max kera kuju. Vedelik võib tahke aine horisontaalsel
pinnal märjata <90°, mitte märjata >90° ja laiali valguda (õli).
1)Fadh>Fkoh märgav vedelik tõuseb mööda kapillaare üles, tõusu kõrgus on pöördvõrdeline
kapillaari raadiusega (H=2/gr) 2) Fadh
jahutamisel ja kokkusurumisel ning tahkete ainete kuumutamisel või lahustamisel; ei oma kindlat kuju, kuid omavad kindlat mahtu. Kokkusurutavus on väga väike, selleks on vaja väga suurt rõhku. Voolamine on osakeste ühesuunaline liikumine raskusjõu mõjul üksteise ja pinna suhtes. Viskoossus on vedelike omadus takistada osakeste liikumist üksteise suhtes, määratakse vedeliku välja voolamise kiirusega anumast läbi peenikese toru. Temperatuuri tõusuga viskoossus väheneb. Voolamist ja viskoossust mõjutavad osakeste vahelised jõud, kuju, struktuur ja mass. Pindpinevus : on jõud, mis rakendub vedelike pinnaosakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse. Vedeliku pinnaosakestele mõjuvad jõud on väljastpoolt tasakaalustamata ning seetõttu omab pind teatud energiat (ka tahke aine puhul). Tingituna pindpinevusest püüab vedelik võtta maksimaalselt kera kuju. Vedelik võib tahke aine horisontaalsel pinnal märjata, kui vedeliku pind on tahke
2.Ülalt alla suunatud vertikaaljõudude resultant Wv alati suunaga ülalt alla
3.Paisule alt üles mõjuvate jõudude resultant Wf . Koosneb filtratsiooni vasturõhust
ja Archimedese jõust
•Paisu reaktiivjõud on paisu taldmikul mõjuvad
1.hõõrdejõud (T)
2.nakkejõud (S).
6. Voolamise tüübid ja nende vooluparameetrid. Sängi kalde mõju
voolutüübile
Rõhuta voolamise tüübid ja nende voolu tingimused
Üldiselt voolamist lahtistes sängides iseloomustab 3 tüüpi:
• käre
• rahulik
• kriitiline
• Voolutüüpi saab määrata dimensioonitu kriteeriumiga nn Froude’i arv.
Viimane väljendab füüsikaliselt kineetilise ja potentsiaalse energia suhet.
• Kärestikulistes tingimustes on ülekaalus alati kineetiline energia ehk Fr ˃
1. Käredal voolamisel h on alati väiksem hkr sügavus (käreda voolu
voolutingimus: h
1842 Christian Doppler leiab seose helikõrguse ja heliallika ning vaatleja suhtelise liikumise vahel. 1842 Julius Robert Mayer demonstreerib tõendeid, mis kinnitavad energia jäävust. 1843 James Prescott Joule leiab eksperimentaalselt soojusenergiale vastava mehaanilise energia. 1844 Friedrich Bessel avastab Siiriuse tumeda kaaslase. 1845 Lord Rosse avastab spiraalgalaktikad. 1845 George Gabriel Stokes hakkab uurima viskoossete vedelike voolamist. 1845 Urbain Jean Joseph Leverrier vaatleb Merkuuri orbiidi pretsessiooni suurusega 35 kaaresekundit sajandis. 1846 Wilhelm Weber tutvustab loogilist ühikute süsteemi elektrinähtuste jaoks. 1846 Adam ja Leverrier avastavad teineteisest sõltumatult Neptuuni. 1846 Vaevalt kuu pärast Neptuuni avastamist avastab Lassell tema kaaslase Tritoni. 1846 Füüsikaseadustest lähtudes arvutab Lord Kelvin Maa vanuse ja
tagasikäigul. Sisemus on enam-vähem sama, mis tavalisel kaksiktuub amortisaatoril, ent kahe silindri asemel on kolm kontsentrilist silindrit ja juhtklapp, mis juhib õlivoolu töösilindri ja kahe reservuaari vahel. See kontrollib õli voolamist läbi klapi ja amortisaator muutub jäigemaks. Juhthoob Rancho ,,D" tüüpi reguleeritav asub amortisaatori allosas. kolmiktuub amortisaator Rancho kolmiktuub amortisaator Rancho kolmiktuub amortisaator tagasikäigul survekäigul 20 vedrustus II MONROE® TOOTED
Sisukord KÜTUSED JA MÄÄRDEAINED Põlevaid aineid mida kasutatakse soojusenergia saamiseks nimetatakse küuseks. Neis ainetes sisaldub energia. Kütuseid liigitatakse agragaat oleku järgi: tahked (kivisüsi, põlevkivi, puit jne) vedelad (naftasaadused, piiritus jne) gaasid (looduslikud gaasid CH4 propaan, naftagaasid, generaatorgaasid) Kütus koosneb üldjuhul: põlevast osast (H2 vesinik 12 – 14%, C süsinik 84 – 87%, S väävel 0,01 – 3,5%, O2 hapnik 0,02 – 1,9%) ballastist niiskusest Kütuse füüsikalis keemilised omadused: Kütteväärtus – näitab kui palju 1kg kütuse täielikul ärapõlemisel eraldub soojust. Q = kj / kg kütuse kohta Vedelkütuse põletamisel tehakse vahet madalkütteväärtus kõrgekütteväärtus Vee sisaldus kütuse põlemisel kulutab teatu osa energiast, (selleks, et ...
Darcy valem 𝒉𝒍 = λ ∗ Weisbachi valem ℎ𝑘 = ζ 𝐷 2𝑔 2𝑔 λ – hõõrdetakistustegur; ζ – kohttakistustegur (zeta). L– toru pikkus, m; D – toru läbimõõt, m; v – keskkiirus elavlõikes. Voolamise režiimid. Laminaarne vool (ladinakeelsest sõnast lamina 'kiht') liigub püsiva kujuga jugadena, mis omavahel ei segune Turbulentset voolamist (lad. k. turbulentus 'rahutu') iseloomustab intensiivne segunemine peaaegu kogu ristlõike ulatuses. Jugastruktuur on kadunud, vool on täis keeriseid Kriteerium – Reynoldsi arv 𝑉𝐿 𝑣𝑑 𝑅𝑒 = 𝑣 𝑅𝑒 = 𝑣 V – voolu iseloomustav kiirus, m/s v – voolamise keskmine kiirus, m/s;
korrasoleku kohta. Kaitseseadet tuleb kasutada vastavalt gaasi liigile. Leegikaitse (FR-20) Leegikaitse tõkestab põlevgaasi kui ka hapniku tagasivoolamise põlevgaasi või hapniku voolikusse või vastupidi ning takistab sellega plahvatusohtlike gaasisegude moodustumist voolikutes. Lisaks takistab ka tule levimist voolikutesse tagasilöögi korral keevitus või lõikeseadmest. Seega leegikaitse takistab gaasi voolamist vales suunas ja ta koosneb vedruga tagasivooluklapist, mida hoiab lahti läbivoolav gaas. Klapp sulgub kohe, kui põletisse tekib sama suur rõhk kui see on voolikus. Kui vasturõhk alaneb, avaneb samas klapp uuesti. Tagsilöögi kaitsmed kinnitatakse vahetult põleti käepidemele. Tagasilöögi kaitse (SAFE-GUARD-4). Antud seade omab rõhutundlikku funktsiooni, mille tulemusel peatub gaasivool rõhulöögi korral, millega on tagatud veel suurem ohutus
MAAVÄRINAD Maavärinate põhjuseks on litosfääri elastsete pingete äkiline vabanemine. Maavärinat iseloomustavad epitsenter ja fookus (seismograafiliselt määratakse hüpotsenter) on kujutatud joonisel 1. Joonis 1. Maavärina skeem: murrang f, fookus F ja epitsenter E. Sügavamad (fookused sügavamal kui 100 km) maavärinad esinevad subduktsioonivööndites. Juhuslikud tugevad maavärinad laamade keskosas on seotud plokiliste liikumiste ja litosfääri paksusega: kauaaegse energia akumulatsiooni vallandumine. Energia vabanemisel tekivad kaht tüüpi seismilised lained: P-lained (pikilained) ja S- lained (ristlained). Maapinnalähedastes kivimites on P-lainete ligikaudne liikumiskiirus 5.5 km/s, S-lainetel 3 km/s. Maapinnale jõudes põhjustavad lained selle kompleksset vibratsiooni, mida fikseeritakse seismograafide abil (paigaldatud tavaliselt aluspõhja kivimitesse). Seismogrammide alusel on võimalik määrata epitsentri ja hüpotsentri ligikaudne asuk...
Kirjandus: K. Alasi, M. Kriipsalu 2001. Omaveevärk ja omakanalisatsioon L. Paal, H. Mölder, H. Tibar 1981 Veevarustus ja kanalisatsioon A. Maastik Veekaitse põllumajanduses Raamatud sarjast TALUKESKKONNA KAITSE (I ja II ja III jne) ! Keskkonnasõnastik EnDic 2002(2004) http://mot.kielikone.fi/mot/endic/netmot.exe Veemajandus on veevarude plaanipärane arendamine, jaotamine ja kasutamine. Veevarustus on abinõude kogum mitmesuguste tarbijate (elanikkonna, tööstus- ja põllumajandusettevõtete jt) varustamiseks veega. Kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete kogum,mille ülesandeks on heitvee vastuvõtmine, eemalejuhtimine ja puhastamine enne utiliseerimist või looduslikku veekogusse saatmist. Veevärgi üldskeem: 1 veehaare, 2 I astme pumpla, 3 veepuhastusjaam, 4 mahuti, 5 II astme pumpla, 6 veetorn ?, 7 veevarustuse välisvõrk, 8 tarbijad Väikeasula veevärgi tüüpskeem: puurkaev/pumpla veetorn (hüdrofoor) tarbijad Veehaare ra...
Sele 3.6. Injektorpõleti skeem Reduktorist tulev hapnik voolab läbi nipli, toru ja ventiili (5) injektori (4) düüsi. Düüsist suure kiirusega väljudes tekitab ta atsetüleenikanalis hõrenduse, mille toimel imetakse atsetüleen läbi nipli (6), toru ja ven- tiili (7) segukambrisse (3). Selles kambris hapnik ja atsetüleen segunevad, moodustades põlevsegu. Suud- mikust väljuv põlevsegu süüdatakse ning tekib keevitusleek. Gaaside voolamist põletisse reguleeritakse hap- nikuventiiliga (5) ja atsetüleeniventiiliga (7), mis asuvad põleti käepidemel. Vahetatavad otsikud kinnita- takse põleti käepidemele survemutriga. Pea meeles Injektori ebaõige töö põhjustab leegi tagasilööke. 3.4.1. Juhised keevituspõletite käsitsemiseks Ei ole lubatud töötada mittekorras põletiga, sest see võib põhjustada plahvatusi ja tulekahjusid, samuti põletushaavu.
org: lai, väheste meandritega, tekivad sügavamad aeglase vooluga tsoonid lang: keskmine vooluhulk: keskmine, suur voolukiirus: aeglasem oru põhi: kruus, liiv, muda vesi soojem, rohkem veetaimi, ajupuit Alamjooks – jõe lõpuosa (lammorg) org: lai, palju meandreid, tekivad üleujutusalad: lamm, luht, terrassid lang: väike vooluhulk: suur voolukiirus: aeglane oru põhi: savi, liiv, muda vesi soe palju veetaimi, ajupuit üleujutused 3. Võrdle laminaarset ja turbulentset voolamist. Laminaarne voolamine - veeosakeste liikumistrajektoorid on subparalleelsed (üksteisega paralleelsed). Selline vee voolamine maapinnal on võimalik, kui vesi liigub aeglaselt ja õhukese kihina mööda tsementeerunud või paakunud pinnast (samuti mööda tehislikke asfalt- või betoonpindu). Turbulentne voolamine - veeosakeste liikumine on väga keerukas ja nende liikumistrajektoorid silmuselised ja tihti üksteisega ristuvad
Kandvad osad on: 1) nelinurkne pikliku kujuga alus, mis koosneb tavaliselt ühest kuni viiest astmest. 2) Sambad, mille jämedus ja kõrgus on igal templil isesugune. Kantavad osad: * Talastik, mis koosneb: 1. sammaste kapiteelidele toetuvast arhitraavist, 2. selle peal asuvast friisist, mis kannab kaugele ulatuvat karniisi (geison kr.k) * võrdlemisi lame viilkatus, mille mõlemad kitsamad otsad moodustavad kolmnurga. Viiluväli: tavaliselt kaunistati. Mingid liistud, mis takistavad vihma vee voolamist. Sammaste taga asub templi pearuum e. naos. Templi arhitektuuris esineb kolm stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria sammas on jäme ja lühike, ilma paasita, tüves on püstsuunalised kandeallüürid. Kapiteel on lihtne. Joonia sammas on saledam ja kõrgem, algab ümmarguse mitme osalise paasiga ja kapiteel on ümmarguse padjandi kujuga. Korintose sammas, sarnaneb muu poolest joonia omaga, aga kapiteel on karika kujuline ja kaetud lopsakate taime motiividega. Lilleõied isegi. Skulptuur
Keemia ja materjaliõpetus 1. Elemendi ja lihtaine mõisted/nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. Seega keemiline element on aine, mida ei saa keemiliste meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada. Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Näiteks puhtad metallid ja gaasid. Elementide ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel üks ja sama nimi, st tuleb alati selgitada, kas tegemist on mingi elemendi aatomitega mõnes aines või selle elemendi aatomitest moodustunud puhta lihtainega või ...
Kuna kehale massiga m mõjuv raskus- jõud P = m g = G M m / R2 , kus M on Maa mass ja R tema raadius, siis raskuskiirendus g = G M / R2 . Arvuliselt g = 9,81 m / s2. Keha potentsiaalne energia raskusväljas avaldub kujul Ep = m g h, kus g on raskuskiirendus ja h - keha kaugus energia nulltasemest (kõrgus maast). Voolamine vedelike ja gaaside liikumisvorm, milles avalduvad kõik lihtliikumise liigid translatsioon, rotatsioon ja deformatsioon. Vedelike ja gaaside voolamist ning vastastikmõju kehadega uurivaid teadusharusid nimetatakse vastavalt hüdrodünaamikaks ja aerodünaamikaks. Ideaalne vedelik vedeliku mudel, milles ei arvesata tangensiaalseid pingeid voolavas vedelikus. st. ei arvestata sisehõõrdega. Samuti loetakse vedelikku mittekokkusurutavaks. Ka aerodünaamika kõige lihtsamates mudelites käsitletakse gaase kui ideaalseid vedelikke.
Eksamiküsimused 2012 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4) 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kun...
Eksamiküsimused 2015 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4) 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikku...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
