Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. 1924 koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud aastail 18901898 (Breton, Antonin Artaud, Louis Aragon jt.). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dalí). Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri...
Mõõdetud suurusi tuleb võrrelda Nernsti valemi põhjal arvutatud teoreetiliste väärtustega. Aparatuur Koostatakse vastavalt joonisel 17 näidatud skeemile. See koosneb järgmistest osadest: 1) uuritav galvaanielement, 2) võrdluselektrood (kas kalomel- või hõbe-hõbekloriidelektrood) 3) voltmeeter. Emj. mõõtmiseks kasutatakse suure sisetakistusega (108 — 109Ω ) numbrilise näiduga voltmeetrit, kuna seda läbib üliväike vool. Katse käik Valmistasin galvaanielemendi Cd/CdSO4/KCl/CuCl2/Cu .Selleks valasin elektroodinõudesse umbes 30 ml nõutava kontsentratsiooniga lahust, (CdSO 4 0,01m ja CuCl2 0,05m), kuhu sisse paigutasin elektroodid. Elektroodide vahele asetasin KCl vahelahuse ja ühendasin lahused omavahel elektrolüütiliste sildadega. Voltmeetrilt lugesin elektromotoorjõu näidud esialgsele galvaanielemendile ning
1. Millest ja kuidas sõltub voolutugevus? Juhi ristlõike pindalast. Mida suurem on pindala, seda tugevam vool. 2. Mida näitab takistus ja kuidas sõltub see juhi mõõtmetest ja temperatuurist? Takistus näitab, kui suur pinge tuleb rakendadajuhi otstele selleks, et tekitada juhis ühikulise tugevusega vool. Mida pikem juht, seda suurem takistus. 3. Mis on ülijuhtivus? Olukord, kus aine takistus praktiliselt kaob, kui tema temperatuur on madalam, kui kriitiline temperatuur. 4. Mis on kõrgtemperatuuriline ülijuht? Aine, mille ülijuhtivus tekib kõrgemal emperatuuril kui 25K. 5. Ohmi seadus. Voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega. I=U/R 6. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta . Ohmi seadus kogu vooluringi kohta ütleb, et voolutugevus on
Suletud ahelas on elektrostaatiliste joudude töö vordne nulliga,seega A = q· Vastavalt Ohmi seadusele on voolutugevus I ahela hargnemata osas vordeline pingega U12 ja pöördvordeline takistusega R12 I=U12/R12=(1-2+12)/R12 Kui ahelaosa ei sisalda vooluallikaid,siis IR12 = U12 = 1 - 2 s.t. pinge ühtib potensiaalide vahega. Avatud vooluahela korral vool ahelas puudub ja U = 0. 1 - 2 + 12 = 0 millest 12 = 1 2 Voolutugevuse mootmiseks ahelas kasutatakse ampermeetrit,mis ühendatakse ahelasse järjestikku.Ampermeetri sisetakistusel toimub pingelang,mis moonutab potensiaali jaotust ahelas.Seetottu peab ampermeetri takistus olema väike,vorreldes ahela takistusega. 4.Töö käik. 1.Protokollige mooteriistad. 2
7. Raam, millel on 25 keerdu, asub magnetväljas. Leida raamis indutseeritud emj, kui magnetvoog muutub raamis 0,16 s jooksul 0,098 Wb kuni 0,013 Wb ni? 13,3 V 8. 75 keerust koosnevas poolis on magnetvoog 4,8 mWb. Millise ajaga peab magnetvoog kaduma, et poolis indutsseruks emj 0,74 V? 0,48 s 9. Kui suur eneseinduktsiooni emj tekib poolis induktiivsusega 68 mH, kui 0,012 s jooksul kahaneb temas vool 3,8 lt A 0 ni? 22 V 10. Leida pooli induktiivsus, kui voolu vähenemisel 2, 8 A võrra 62 ms vältel tekkis temas eneseinduktsiooni emj 14 V? 0,31 H 11. Millise ajaga kasvab vool 0 st kuni 11,4 A ni poolis, mille induktiivsus on 240 mH, kui seejuures tekib eneseinduktsiooni emj 30 V? 0,0912 s 12
1 1. Magnetväli vaakumis. amperi seadus 2. elektrimahtuvus 3. pooljuhtmaterjali el juhtivus 4. optika põhiseaduses 5. valguse polarisatsioon 1. Paigalseisva laengu korral magnetvälja ei täheldata. Magnetväli tekib koos liikuvate laengute ehk el. vooluga. Magnetvälja põhiomadus: ta mõjutab välja asetatud liikuvaid laenguid ehk el. voolu jõuga. El. vool on nii magnetvälja tekitaja kui ka selle vastuvõtja. Amperi: juhile mõjuv jõud on võrdeline voolutugevusega ja juhi pikkusega ning oleneb juhi asendist magnetvälja suhtes ja magnetvälja tugevusest. F=k1Bilsina B-induktsioon(tesla) 2. Elektrimahtuvus- laeng, mis kulub keha laadimiseks teatud potensiaalini. Keha potensiaal kasvab võrdeliselt talle antud laenguga. fii-q Võrdeteguriks on 1/C C=q/fii
Tõusvad ja langevad õhuvoolud panevad äikesepilves veetilgad põrkuma ja purunema. See põhjustab pilve sees järkjärguliste laengute kogunemist. Aegajalt muutub laeng küllalt suureks, et põhjustada elektrilahendust tohutu maapinnani ulatuva sädeme välguna. Palju väiksemad sädemed põhjustavad vaid praksuvat heli, mis mõnikord on kuulda, kui kokku panna villast või nailonriiet. ELEKTRIVOOL Elektrivool on elektronide vool kohast, kus on liiga palju elektrone, kohta, kus on elektrone liiga vähe, just nagu vesi voolab kõrgemast kohast madalamatele tasanditele. Kuivõrd välk on katastroofiline laengupurse, siis elekter, mis varustab kodusid soojuse, valguse ja energiaga, on korrapärane vool, mis läheb mööda elektrikaableid sinna, kus teda vajatakse. Kaablid on elektrijuhid valmistatud materjalist, mille elektronid saavad hõlpsalt ühelt aatomilt teisele hüpata.
mõõtmised ja kirjutada tehtu kohta aruanne. Iseseisev vajaminevate komponentide arvutus National Semiconductors mikroskeemi LM2575 andmelehtede ja veebipõhise simulaatori WEBENCH põhjal. 2. PINGET ALANDAVATE (BUCK) IMPULSS-STABILISAATORITE TÖÖPÕHIMÕTE Impulss-stabilisaator koosneb mikroskeemist LM2575, paispoolist, Schottky dioodist ning kondensaatoritest. Esmalt, kui mikroskeemis olev transistorlüliti sulgub, siis vool läbi induktiivpooli kasvab vastavalt pooli induktiivsusele ja koormustakistusele ( = L/R), mistõttu poolil tekib esialgu lülitamise hetkel suur pingelang ja koormusel on pinge väike. Pikkamööda vastavalt ajakonstandile laseb induktiivpool voolul kasvada, salvestades energiat magnevälja, ja pinge koormusel kasvab. Lüliti avatakse hetkel, kui pinge väljundis on saavutanud soovitud väärtuse. Lüliti avanedes toimub induktivpoolis eneseinduktsiooni
1) plancki hüpotees valgus ei kiirgu aatomeist lainena, vaid energiaporstjonite, kvantide kaupa, plancki valem E=hf; 2) footon elektromagnetvälja kvant, mis eksisteerib ainult liikudes(pole seisumassi) ning tõestati fotoefekti abil ja selle kineetiline energia on E=mc2; 3) fotoefekt elektroni väljalöömine metallist valguse toimel, mille tulemusel tekib elektrivool (mida intensiivsem valgus, seda tugevam vool); 4) punapiir piirsagedus, mida fotoefekt tekitada suudab, sellest suurema lainepikkusega või sagedusega valgus enam elektrone vabastada ei suuda (kvantoptikas väikseima sagedusega valgus, mis võib tekitada fotoefekti); 5) stoletovi katse õhutühjas balloonis on 2 elektroodi, valguse toimel katoodist välja löödud elektronid liiguvad anoodile, mis põhjustab fotovoolu, aga muutumatu valguse intensiivsuse puhul oleneb tekkiva voolu tugevus rakendatud pingest. 6) külllastusvool tekib kui teatud pinge väärtuseni voolutugevus...
Cd2+ + 2e– → Cd Zn + Cd2+ → Zn2+ + Cd Töö esimene osa Töövahendid: väikesed keeduklaasid, elektrolüüdilahused, vahelahus (KCl või KNO 3) erinevad metallelektroodid, liivapaber, võrdluselektrood (kas kalomel- või hõbe- hõbekloriidelektrood), soolasillad (KCl või KNO3), voltmeeter. Emj. mõõtmiseks kasutatakse suure sisetakistusega (10 8 — 109Ω ) numbrilise näiduga voltmeetrit, kuna seda läbib üliväike vool. Väike voolutugevus tagab täpsema tulemuse potentsiaalide mõõtmisel. Katse käik. Uuritav galvaanielement koostatakse vastavalt joonisel näidatud skeemile. Elektroodide valik ja elektrolüüdilahuste kontsentratsioonid kooskõlastada praktikumi juhendajaga. Joonis. Elektromotoorjõu mõõtmise skeem Galvaanielemendi koostamiseks valatakse elektroodinõudesse ~30 ml nõutava
- Füüsikalist suurust, mis iseloomustab kehade süsteemi võimet salvestada endasse laengut ja seeläbi tekitada elektrivälja. 19. Millest sõltub elektrimahtuvus? - See sõltub kehade kujust ja mõõtmetest ning nendevahelise keskkonna dielektrilisest läbitavusest. 20. Millega võrdub kondensaatori energia? - Tema plaatide vahelise ruumi täitva elektrivälja energiaga 21. Kas solenoidi magnetpooluseid saab vahetada muutes voolusuunda solenoidis? - Jah 22. Kas juhtmes indutseerub vool kui juhe seisab paigal, kuid magnetväli liigub? - Jah 23. Kas juhtmes indutseerub vool, kui juhe seisab paigal, kuid magnetväljatugevus muutub? - Jah 24. Millise reegliga saab määrata juhtmekontuuri pöörlemise suunda magnetväljas? Vasaku käe reegliga. 25. Kui vooluga juhe asetada magnetvälja paralleelselt magnetvälja jõujoontega, kas siis juhtmele mõjub jõud? Jah, juhtmele mõjub jõud.
.................................................................................................. 3 Iseennistuv surunupplüliti S4................................................................................................... 3 Skeemi tööpõhimõte lühidalt................................................................................................... 3 2 Iseennistuv surunupplüliti S1 Kui vool tuleb läbi juhtahela(F3) sulavkaitsme ja jõuab iseennistuva surunupplülitini S1(mis on normaal olekus avatud) ja me selle alla vajutame jõuab vool relee mähisesse, mille tulemusen tekib mähises elektromagnet, mis sulgeb teise jõuahela abiahelas normaalselt avatud (relee)kontaktid. See on vajalik selleks et surunupplüliti S4 allavajutamilel jõuaks vool kontaktorisse K2. Iseennistuv surunupplüliti S2 Kui vool jõuab iseennistuva surunupplülitini(mis on normaalolekus avatud) S2 ja me
VAHELDUVVOOL on elektrivool, mille suund perioodiliselt induktiivtakistus. MAHTUVUSTAKISTUS tekib soojenevad ja seetõttu kaarduvad kui voolutugevus ületab muutub. PERIOOD (T) ‒ ajavahemik, mille jooksul vool läbib vahelduvvooluahelasse lülitatud kondensaatoris. etteantud piiri. MAANDUSKLEMM on ühenduses maja maandus ühekordselt kõik väärtused. SAGEDUS (f) ‒ perioodide arv Kondensaatori mahutavustakistus vahelduvvooluahelas on süsteemiga (pikse vardaga, uuemates pistikutes lisaks lisa sekundis, mõõtühik herts. TRAFO abil on lihtne muundada seda väiksem, mida suurem on kondensaatori mahutavus
E '2 r2 I '2 I '2 jS '2 I '2 U '2 Skeemil olev vektordiagramm ei vasta antud katseandmetele, kuid annab ülevaate sellest, kuidas muutuvad voolud ja pinged trafo koormamisel mahtuvusliku vooluga. Vasakpoolne skeem väljendab normaalolukorda, kus tegemist on induktiivse vooluga, vool pingest maas, mingi nurga φ võrra, ja pinge on enam-vähem samas suunas trafo põhivoo poolt indutseeritud emjga. Kui nüüd trafole juurde lülitada kondensaator(parempoolne diagramm), siis vool muutub mahtuvuslikuks, pinge suureneb ja nihkub trafo põhivoo poolt indutseeritud emj suuna suhtes nii, et vool on temast ees mingi nurga φ 2 võrra. Pingelang mähise aktiivtakistil on vooluga samas sihis(paralleelne), aga mähise oma on sellest 90° võrra nihutatud. Vektordiagramm asub raamatus. Elektrotehnika teoreetilised alused II. Neljajuhtmelise toite korral püsivad faasipinged nii primaar- kui ka sekundaarpoolel
Ohmi seadus on üks elektriahelate põhilisi seadusi. See seadus on saanud nime saksa füüsiku Georg Simon Ohmi (1789–1854) järgi, kes selle 1826. a sõnastas. Ohm seadus määrab kindlaks pinge U, voolutugevuse I ja takistuse R vahelise seose: Olulised järeldused Ohmi seadusest: 1. Kui muuta pinget tarbija otstel n korda siis muutub ka tarbijat läbiv voolutugevus n korda. Näiteks kui 5 oomisele takistile on rakendatud pinge 10 V läbib seda vool tugevusega 2 A. Suurendades pinget takisti otstel 3 korda (30 V) siis suureneb ka takistit läbiv vool 3 korda (ehk siis takistit läbivaks voolutugevuseks on 6 A). 2. Kui tarbijat läbiv vool muutub n korda siis muutub ka pinge tarbija otstel n korda. Näiteks kui 6 oomist takistit läbivaks voolutugevuseks on 2 A siis on selle takisti otstel pinge 12 V. Kui seda takistit läbiv vool vähenes 2 korda (nüüd on vool 1 A) siis vähenes ka pinge takisti
elektromag.võnkumisteks nim. laengu voolutugevuse ja pinge perioodilisi võnkumisi Standardvoolus vooluringis on sagedus 50Hz ja voolutug. 220V ehk 50 korda sekundis +220V ja 50 korda sek -220V ja sada korda sek. vool puudub. Teatud pühjustel tuuakse sisse niinimetatud efektiivväärtused. Efektiivväärtuse valem I= Im/2 I- voolut. efektiivväärtus, U=Um/2 U- pinge efektiivväärtus. Teg. Kõik mõõteriistad mõõdavad vahelduvvoolu korral efektiivväärtusi. Tegelikult +/-311 V Mahtuvustakistus- sellisel juhul on voolu võrku pandud nt kondendaator. Alalisvoolu korral vool kond. Ei läbi Vahelduvvoolu korral osutub nagu vahelduvvool läbiks kondendaatorit
tugevusest ja keskkonna omadustest. Ühik veeberit ruutmeetrile. Wb/m2 Magnetvoog iseloomustab ruumis olevat pinda; on sarnane vedeliku voolule ja tal on suund. Magnetvoo suurendamiseks magnetahelas on vaja suurendada magnetomotoorset jõudu; vähendada reluktansi. Magnetomotoorne jõud on määratud voolu ja keerdude arvu korrutisega. B*l*i määrab juhtmele mõjuva jõu B-magnetvootihedus l-juhtme pikkus i-juhet läbiv vool. Elektrimasinat kasutatakse magnetmaterjalide küllastuspiirkonnas, siis on magnetvootih 1...2 Wb/m2; magnetomotoorse jõu suurendamine suurendab märkimisväärselt magnetvoogu. Magnetiliselt kõvad materjalid omavad suurt koertsiivjõudu; ei ole kasutatavad vahelduvvooluahelates. Magnetiline takistus ehk reluktants väheneb magnetahela pikkuse vähenemisel; magnetahela ristlõike suurenedes. Faraday seaduse kohaselt on juhtmekeerus induktiivne pinge proportsionaalne magnetvoo muutumiskiirusega
Läbilöögipinge 49. Millist nähtust nimetatakse Zeneri efektiks? Reversivne ülepinge 50. Kuidas nimetatakse pinget, mille juures tekib Zeneri efekt? Zeneri pingeks 5.2.1. Küsimused dioodidest ja türistoridest 1. Mis liiki seadis on diood? Mitte linearne 2. Kuidas on mittejuhtiv diood eelpingestatud? Vastu pingestatud 3. Mis liiki takistus on dioodil? Põhitakistus 4. Kas on see hea, kui dioodi pingelang on väike? Jah 5. Kuidas on diood eelpingestatud, kui dioodi vool on suur? Otse pigestatud 6. Millist pinget nimetatakse dioodi põlvepingeks? 7. Milline on dioodi lekkevool võrreldes pärivooluga? Lekkevool väiksem pärivooluga 8. Milline näeb välja dioodi karakteristik ülalpool põlve? Peaaegu vertikalne 9. Kui dioodi vool on 0.5 V ja vool on 50 mA, millega võrdub siis dioodi võimsus (W) ? 0,025W 10. Kaks dioodi on jadamisi. Esimesel dioodil on pinge 0.4 V ja teisel on pinge 0.8V. Kui vool läbi esimese dioodi on 0
Moodustab taimes toestiku, mis kannab kõiki elundeid hoides neid murdumise ja rebenemis eeest. 9. Mis vahe on skisogeensetel ja lüsigeensetel mahutitel? Lüsigeensed: tekivad ekskretoorseid aineid sisaldava rakkude rühma lahustumisel; tsitruselised Skisogeensed - tekivad rakuvaheruumi laienemisel; männivaigukäigud. 10.Missuguses juhtkimbu osas liiguvad vesi ja mineraalained (toimub tõusev vool), missugused orgaanilised ained (toimub laskuv vool). Tõusev vool- ksüleem Laskuv vool - floeem 11.Korgikude (kork) e periderm: a) mis kudede hulka kuulub; b) missugustes taimeelundites ta peamiselt paikneb: c) kunas ta seal tekib; mis teda tekitab a) kattekudede hulka, teisene kattekude b) juurtel ja vartel c) varre paksenemisel epidermi rakud deformeeruvad ja surevad, epidermi asemele tekib sekundaarne kattekude d) korgikambium 12.Mis on koed, andke määratlus! Sarnase ehituse, funktsiooni ja päritoluga rakkude rühmad, mis moodustavad elundeid
üksteise poole ja läbivad tõkkekihi. Seda nim. võimendamiseks. Parempoolne patarei tekitab + pärisvooluks. Kui aga muuta vooluallikate poolt, siis pinge kollektori ja emitteri vahel. Vasakpoolne laengukandjad tõmbuvad üksteisest eemale ja voolu patarei tekitab baasil emitteri suhtes + pinge, kuid praktiliselt ei teki. Seda nim. vastuvooluks. P-n siirde kollektori suhtes jääb baas - . Seega tekib baasist põhiomadus on, et tal on ühesuunaline vool, mis emitterisse pärivool, st. elektronid liiguvad töötab nagu ventiil. vastupidiselt emitterist baasi. Kuna baasi kiht on väga õhuke, sest kollektori pinge on baasi suhtes positiivne. Tekib vool- läbi kollektori. Tekkiv vool on palju suurem kui läbi baasi
* 1 Laelamp · Esik: * 2 Laelampi * 1 Seinalamp · WC: * 1 Laelamp · Dusiruum: * 1 Laelamp 2. Abihooned: · Kuur: * 2 Laelampi 3. Õuevalgustus: · 1 Seinalamp maja ette · 1 Seinalamp maja taha · 1 Seinalamp maja kõrvale 4. Aiakamina valgustus: · 1 Seinalamp Valgustitele lampide valik Maja ruumid · Tuba Lambi tüüp Hõõglambi Valguse Lambipirni Energia Tk Pirne Hind ekvivalent vool nimi klass hind kokku kokku (lumen) (tk) Laelamp 60W 630 Säästulamp A 8,77 2 17,54 Seinalamp 60W 630 Säästulamp A 8,77 1 8,77 Põrandalamp 60W 630 Säästulamp A 8,77 1 8,77
pingerelee koos harjadega, alaldi, alaldi kate. Masinate generaatoreid võiks iseloomustada lühidalt: kolme- või viiefaasiline, vahelduvvoolu, elektromagnetergutusega, täisperioodalaldi ja pingeregulaatoriga varustatud generaator. Klemmipinge generaatoril võib olla 14 V või 28 V. Staatorimähistes lubatud töövool sõltuvalt generaatori tüübist ja võib olla 40...200 A. Kuna generaatori mähiseid läbib suur vool, siis ülekuumenemise vältimiseks töö käigus generaatorit pidevalt jahutatakse õhk- või vedelikjahutussüsteemi abil. Antud generaatori tüübi klemmipinge sõltub rootori pöörlemissagedusest. Selleks, et pinge elektrisüsteemis ei tõuseks töö käigus lubatust kõrgemale on paigaldatud süsteemi pingeregulaator ehk õigema nimetusega pingepiirik või pingerelee. Pingerelee on lülitatud generaatori ergutusmähise vooluringi jadamisi. Pingerelee on
EML mõõdetavad omadused kiirus, lainepikkus, sagedus, periood, energia, amplituud (2 valemit) EML omadused difraktsioon, interferents, ristlainelisus, neeldumine, murdumine, peegeldumine (seos rakendustega) Valguse polarisatsioon ja selle rakendused Valguse murdumine ja murdumisseadus (valem) Absoluutne ja suhteline murdumisnäitaja Rühm 1 1) Seleta lahti järgmised mõisted: Elektromagnetlaine Laine, mis tekib laetud osakeste kiirendusega liikumisel Induktsiooni vool vool, mis tekib mähises muutuva magnetvoo tõttu Polaroid laseb läbi ainult ühtpidi võnkuvat lainet Lainepikkus (joonis) Suhteline murdumisnäitaja näitab valguse murdumist kahe aine vahel, nt õhust klaasi Interferents füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituut on kas suurem või väiksem 2) Anna selgitusi järgmistele nähtustele või tööpõhimõtetele: a) Kuidas ,,tunneb ära" pangaautomaat sinu pangakaardi?
liikumist (akudes, keem. seadmetes, elektrolüüsivannides). Joonis- vabad elektronid liiguvad juhtides kaootiliselt. Kui rakendame juhiotstele pinge, siis lisandub kaootilisele liikumisele suunatud liikumine, mille kiirus on >1mm/s. C=3x10 8m/s paneb vabad laengud korraga liikuma. Elektrivoolu tekkimiseks on vaja: 1)vabu laenguid ja 2)pinget. Elektrivoolu olemasolu ja tugevust määratakse toimete põhjal: 1)soojuslik- iga juht soojeneb voolu toimel, ülijuhid ei soojene 2)magnetiline -iga vool tekitab magnetvälja 3)keemiline- paljudes ainetes võib el. vool põhjustada keemilisi reaktsioone (lagundada vee) 4)bioloogiline-tekitab närvi ärritusi. Elektrivool tekitab erinevaid tundeid, põhjustab lihaste kokkutõmbeid. Voolu suunda mõõdetakse pluss laengutega liikumise suunda. Voolutugevus- voolutugevuseks nim. juhi ristlõiget ajaühikus läbinud laengut, vastav definitsioon I=q/t, siit ka ühikud 1A=1C/1s. 1A on SJ süsteemi põhiühik. 1A ja 1s on tuletatud 1C, 1C=1A*1s
Käiviti osad ja ehitus Ankur, ankurvõlli lintkeere, hammasratas, harjad, ergutusmähis, kollektor, peavooluklemmid, klemmipoldid, kontaktketas, tagastusvedru, hoidemähis, kere, tõmberelee, lülitushark, vabakäigusidur, tõmbemähis. · Ankru paneb pöörlema käiviti keres asuvatues mähistes tekkiv magnetväli · Tõmberelee viib käiviti hammasratta hambumisse ja ühendab peavoolu kontaktid. Käiviti tööpõhimõte 1. Tõmbemähise vool kulgeb läbi ankru ja ergutusmähise, käiviti hakkab aeglaselt pöörlema, tõmberelee peavooluklemmidon veel avatud. 2. Hambad hambumises Pinge tõmbemähise otstel on võrdne ja vool mähist ei läbi. Vool kulgeb läbi hoidemähise ja hoiab lülitusharki paigal. 3. Käiviti ankur pöörleb max. kiirusega ja paneb pöörlema hooratta. Pinge tõmbemähise otstel on võrdne ja vool mähist ei läbi. 4
Side labor 1 Telefoni analoogliides aruanne Töö tegijate nimed: Kaidi Kabelmets Töö tegemise kuupäev: Mon Oct 10 13:30:24 2016 1. Analoogliidese parameetrite mõõtmine Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 55 55 0 Hõiveseisund 9.8 7.2 2.6 Valimistooni kestus: 7.5s Aruande vormistamisel tuleb teha arvutused: Leida vool, mis läbib terminalseadet tema mõlemates seisundites ja selgitada tulemusi. I = U/R Vool mis läbib terminalseadet rahuseisundis Irahus = 0V/50Ω = 0A Takistil puudub pingelang, seega terminalseadet läbiv vool on 0A Vool mis läbib terminalseadet hõiveseisundis Ihõives = 2,6V/50Ω = 0,052A Takistil on pingelan, seega terminalseadet läbiv vool on 0,052A Arvutada telefoniaparaadi takistus ja telefoniliini takistus. R = U/I
Libistust võib tõlgendada ka rootori suhtelise mahajäämusena sünkroonkiirusega pöörlevast staatori magnetväljast. Rootor pöörleb mittesünkroonselt ehk asünkroonselt, millest tulebki tema nimetus. Standardse asünkroonmootori nimilibistus on mõni protsent, kusjuures suurem libistus on väiksematel mootoritel. Kui koormus mootori võllil kasvab, siis libistus suureneb. Seetõttu suureneb ka rootoris indutseeritud elektromotoorjõud ja seega ka vool. Mootori arendatav pöördemoment on võrdeline voolu ja magnetvooga: 117 T =k I T pöördemoment njuutonmeetrites (Nm) magnetvoog veebrites (Wb) I vool amprites (A) k masina ehitusest sõltuv tegur Kuivõrd nii vool rootoris kui magnetvoog masina õhupilus on suhteliselt raskesti määratavad ja masina tegur pole tavaliselt teada, avaldatakse mootori moment võimsuse ja kiiruse kaudu:
Libistust võib tõlgendada ka rootori suhtelise mahajäämusena sünkroonkiirusega pöörlevast staatori magnetväljast. Rootor pöörleb mittesünkroonselt ehk asünkroonselt, millest tulebki tema nimetus. Standardse asünkroonmootori nimilibistus on mõni protsent, kusjuures suurem libistus on väiksematel mootoritel. Kui koormus mootori võllil kasvab, siis libistus suureneb. Seetõttu suureneb ka rootoris indutseeritud elektromotoorjõud ja seega ka vool. Mootori arendatav pöördemoment on võrdeline voolu ja magnetvooga: 117 T =k I T pöördemoment njuutonmeetrites (Nm) magnetvoog veebrites (Wb) I vool amprites (A) k masina ehitusest sõltuv tegur Kuivõrd nii vool rootoris kui magnetvoog masina õhupilus on suhteliselt raskesti määratavad ja masina tegur pole tavaliselt teada, avaldatakse mootori moment võimsuse ja kiiruse kaudu:
magnetväli, mis on omavahel seotud Tagasiside – nähtus, mille korral ühe füüsikalise suuruse muutumine põhjustab teiste suuruste selliseid muutusi, mis omakorda mõjutavad esimest suurust Elektromagnetiline induktsiooninähtus – muutuv elektriväli tekitab muutuva elektrivälja Elektromagnetvõnkumised – elektri- ja magnetvälja perioodilised muutumised teineteiseks Elektromagnetväli – omavahel seotud elektri- ja magnetväli Vahelduvvool – vool, mille pinge või voolutugevus muutub ajas perioodiliselt U t Elektromagnetlaine – elektromagnetvõnkumiste levimine ruumis PÖÖRISELEKTRIVÄLI Elektrimootoritel ja –generaatoritel on kaks peamist komponenti – rootor (liikuv osa) ja staator (seisev osa) Induktsioonivool – elektromagnetilise induktsiooni tagajärjel tekkinud vool Liigutades raami magnetväljas, tekib seal elektrivool
valgustuskoormusel nelja- ning kolmejuhtmelises võrgus. Juhtmete arvult jagunevad kolmefaasilised madalpingevõrgud neljajuhtmelisteks võrkudeks (s.o. kolm liinijuhet ja maandatud neutraaljuhe) ja kolmejuhtmelisteks võrkudeks (puudub neutraaljuhe). Tarbijate tähtlülituse korral tagab neutraaljuhe praktiliselt võrdse pinge kõikidele liini- ja neutraaljuhtme vahele ühendatud tarbijatele, sõltumata üksikute faaside koormusest. Ebasüm meetrilisel koormusel tekib neutraaljuhtmes vool IN, mis avaldub faasivoolude vektoriaalse summana. Tabel 1. Tarbijate tähtlülitus valgustuskoormusel neutraaljuhtmega võrgus. Liini Faasi Faasi IN ping ping vool Koor A e e ud mus
3) Bensiinimootorites süüdatakse aurustunud bensiin elektrisädemega. Bensiini aurustamiseks aga vajatakse soojust. 4) Mootori käivitumiseks peab olema väntvõlli pöörlemissagedus bensiinimootoritel vähemalt 60-120 1/min ja otsepritsediislitel 100 1/min. 5) Käivitite võimsused on 0,3.....10KW. Käiviti ehitus : - Ankur ja ankurmähis (ankrut kujutatakse joonisel M ) - Harjad ( kommutaatoril libisevate harjade kaudu juhitakse vool ankurmähisesse. Ühe harja kaudu kulgeb vool akust mähisesse ja teise kaudu mähisest maandusesse) - Vabakäigusidru hammasrattaga kantakse ankru pöörlemine mootorilt hoorattale - Ankru paneb pöörlema ergutumähis ( ergutusmähises tekkiv magnetväli) (tingmärk nagu takistil ainult roheline) - Tõmberelee viib käiviti hammasratta hambumisse ja ühendab peavoolu kontaktid - Aku plussklemm ühendatakse tõmbereleega ja miinusklemm auto kere kaudu käiviti
-n* /t n- keerdude arv poolis) (Ei= - S*B/t) = 2-1 Induktsiooni elektromotoorjõu tekkimist juhis selles juhis esineva elektrivooli tugevuse muutumise tõttu nim. Endainduktsiooniks. Ei= -L * I/t, 1H I- voolutugevuse muut L-induktiivsus. I/t- voolutugevuse muutumise kiirus. Induktiivsus on võrdne induktsiooni emj. Poolis, kui pooli läbiv muutumise kiirus on 1t/s. Induktiivsus sõltub juhi mõõtmetest ja kujust. Voolu kasvamine juhis takistab endaind. Kasvu, seetõttu ei saavuta vool vooluringi sulgemisel oma püsivat väärtust kohe. Endaind. Voolu alal hoida, seetõttu ei katke vool vooluringi väljalülitamisel silmapilkselt, see ilmub sädemena lüliti klemmidel. Elektromagnetväli. Muutuv elektriväli ja muutuv magnetväli on teineteisest lahutamatud, sest * muutuv magnetväli tekitab muutuva elektrivälja, * muutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja. , sellepärast neid
61. Mis on pööriseline elektriväli? Lähtudes Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadusest, tuletage alltoodud valem. 63. Esitage Maxwelli võrrandid integraalkujul. 64. Tuletage laengu võnkumise võrrand võnkeringi jaoks.Lähtuge Ohm'i seadusest suletud ahela kohta. 65. Joonistage ainult aktiivtakistust sisaldava vahelduvvoolu ahela vektordiagramm. On antud pinge. Milline on vool? 66. On antud ahelale rakendatud pinge. Milline on vool selles ahelas? Mis on induktiivtakistus? Joonistage induktiivsust sisaldava ahela vektordiagramm. 67. Milline on vool ahelas? Mis on mahtuvustakistus? Joonistage vastav vektordiagramm. 68. Kujutage alloleva jadaahela vektordiagramm pingete ja voolude kohta. 69. Tuletage vahelduvvoolu ahela hetkvõimsuse valem. 70. Lähtudes vahelduvvoolu hetkvõimsuse valemist, tuletage vahelduvvoolu keskmise võimsuse valem.
Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 55,2 55,2 0 Hõiveseisund 10,5 7,1 3,4 Kontrollime vastavust U1=U2+U3 ja näeme, et mõõtmistel on samad tulemused mis arvutatutel. 55,2 V = 55,2 V + 0 10,5 V = 7,1 V + 3,4 V U1 = U2 + U3 ehk liinipinge = pingelang telefonil + pingelang takistil Rmagasin = 65 Vool, mis läbib terminalseadet tema rahuseisundis: Irahus = U3/Rmagasin = 0/65 = 0 A Terminalseadme rahuseisundis teda läbiv vool on praktiliselt 0 kuna takistil ei tekkinud pingelangu. Vool, mis läbib terminalseadet tema hõive seisundis Ihõives = U3/Rmagasin = 3,4/65 = 0,05 A = 50 mA Seega hõiveseisundis läbib terminali 50 mA. Järgnevalt leiame telefoni sisetakistuse (seda saab arvutada hõiveseisundis) ja liini takistuse Rtel = U2hõives / I = 7,1 / 0,05 = 142 Rpingeallikas = (U1 rahus - U1 hõives.)/ I = (55,2 10,5) / 0,05 = 894
8. Millised osakesed on metallides vabadeks laengukandjateks? Metallides on vabadeks laengukandjateks elektronid. 9. Mida nimetatakse elektrivooluks metallides? Elektrivooluks metallides nimetatakse vabade elektronide suunatud liikumist. 10. Kirjelda elektrivoolu tekkimist metallides. Ühe keha vabad laengukandjad saavad laengu. Siis hakkab see keha liigseid elektrone ära andma, et saada neutraalseks tagasi. Siis tekib selline ahelreaktsioon. 11.Miks levib vool juhis silmapilkselt? Vool levib silmapilkselt, sest voolu kiirus võrdub valguse kiirusega e. 300.000 km/s. 12.Mida nimetatakse elektrivooluks elektrolüüdide vesilahustes? Elektrivooluks elektrolüüdide vesilahustes nimetatakse ioonide suunatud liikumist. 13.Millised osakesed on vabadeks laengukandjateks elektrolüüdi vesilahuses? Elektrolüüdi vesilahuses on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid. 14
Elektrolüüsi seadus kus m elektroodil eralduva aine mass (kg), k elektrolüüdi elektrokeemiline ekvivalent (kg/C), I voolutugevus (A), t ajavahemik, mille jooksul kus m elektroodil eralduva aine mass (kg), k elektrolüüdi elektrokeemiline ekvivalent (kg/C), I voolutugevus (A), t ajavahemik, mille jooksul vool elektrolüüti läbib (s) vool elektrolüüti läbib (s) Ülesanded alalisvool Ülesanded alalisvool 1. Juhi ristlõiget läbis 5 min jooksul laeng 6C. Kui tugev vool seda juhti (keskmiselt) läbis? 1. Juhi ristlõiget läbis 5 min jooksul laeng 6C
HÜDRAULIKA ERIKURSUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1.Ühtlane voolamine. Chezy valem. Normaal sügavus ja selle arvutamine: Ühtl vool on võimalik prismaatilises sängis, mille ulatuses ei muutu Q ristlõike kuju, ristl suurus A, lang i, sängi karedus n(kar tegur), ei ole takistusi. Avasängis ting rahuldavad rennid, kraavid, kanalid. I-hüdrauliline lang, io-põhja lang, i-vabapinna lang. Nad on võrdsed, s.t. põhi, vabapind ja energia joon on paralleelsed. Piki voolu ristlõige erienergia ei muutu. ho- normaalsügavus-ühtlase voolu sügavus. Põhivalem on Chezy valem kus I=io, K=CAR- vooluhulgamoodul. Q=CARio=Kio
Seega on i voolu hetkväärtuse tähis, u pinge hetkväärtuse tähis jne. Perioodiliselt muutuva suuruse suurimat hetkväärtust nimetatakse maksimaalväärtuseks ehk amplituudiks ja tähistatakse suurtähega koos indeksiga m. Vooluamplituudi tähis on siis Im ja pingeamplituudil Um. Ajavahemikku, mille vältel muutuv suurus teeb ühekordselt läbi kõik oma muutused, nimetatakse perioodiks, tähistatakse tähega T ja mõõdetakse sekundites. Poolperioodi vältel kulgeb vool ühes (positiivses) suunas ja järgmise poolperioodi vältel vastassuunas (negatiivses suunas). 71 Perioodide arvu sekundis ehk perioodi pöördväärtust nimetatakse vahelduvvoolu sageduseks ja tähistatakse tähega f. Sageduse mõõtühikuks on herts (Hz) saksa füüsiku Heinrich Hertzi (1857-1894) auks. 1 f= T f sagedus hertsides (Hz) T periood sekundites (s)
Kaitse kaudpuute puhul (kaudpuutekaitse) saavutatakse rikkevoolu tekke tagamiskaitsega, rikkevoolu piiramisega allapoole elektrilööki põhjustavat väärtust, toitepinge automaatse väljalülitamisega, potentsiaaliühtlustuse kasutamisega. Rikkevoolukaitse ülesehitus Rikkevoolu olemus Ükski elektrotehnikas kasutatav isoleermaterjal pole ideaalne ning seetõttu tekib ka täiesti korras elektriseadmete ja –võrkude normaaltalitlusel voolujuhtide pingestamisel vool mitte ainult faasi- ja neotraalijuhtides, vaid ka voolujuhtide ja maa vahelises ning voolujuhtide omavahelises isolatsioonis Sellist voolu nimetatakse lekkevooluks. Kui isolatsioon on korras , on lekkevool väike. Näiteks: Faasipinge 230V ja isolatsioonitakistuse 0,5MΩ juures on ühe faasi lekkevool 0,5mA. Selline vool ei kujuta mingit ohtu elektriseadmetele ega ka neid teenindavatele inimestele. Ohtlik on, kui lekkevool suureneb üle ohutu piiri , s.o muutub
Köök - 1 laelamp - 1 laualamp Esik - 2 laelamp WC - 1 laelamp Duširuum - 1 laelamp Kuur - 1 laelamp Õuevalgustus - 1 prožektor maja ette - 1 prožektor maja taha - 1 prožektor maja kõrvale - 6 päikesepaneeliga aiavalgustit - 1 laelamp aiakaminasse Valgustitele lampide valik Tuba Lambi Hõõglambi Valguse vool Lambipirni Energia- Pirne Tk Hind tüüp ekvivalent (lumen) nimi klass kokku hind kokku (tk) € € Laelamp 58 W 720 Säästu A 3 4.90 14.70 Seinalamp 60 W 806 LED A+ 2 9.99 9.99
· käsitsi (distantsjuhtimine) · releede abil (automaatjuhtimine) Magnetkäiviti koosneb kontaktorist, lülituspunktist ja termoreleest. Magnetkäivitite juhtimisahelad joonestatakse laotatud skeemina, mille elemendid joonestatakse elektrilises järjekorras, sõltumata nende tege-likust asukohast aparatuuris. Releede ja kontaktorite kontaktid ning juhtimis-nupud joonestatakse normaalasendis, s.t. asendis, kui relee või kontaktori mähises puudub vool ning nuppudele ei mõju välisjõud. Skeemide lugemise hõlbustamiseks kasutatakse skeemielementide tähiseid. Skeemielementide tähised koosnevad ladina tähtedest ja numbritest, mis kirjutatakse ilma vahedeta üksteise järele ühes reas. Elemendi liigitähis on üldjuhul ühetäheline, kuid täpsustatud tähis koosneb mitmest tähest. Relee (abikontaktor) on juhtimis- ja signali-satsiooniahelates kasutatav lülitusaparaat. Relees on mitu abikontaktide rühma.
Kuid, mis peab teadma kuvariga töötamisel ning selle tuleohutuse kohta? Üldiselt peaks tööandja tehnika osasel kasutamisel juhendid andma, et kuidas nendega ümber käia. Siiski üldjuhul juhtub tööl tehnikaga vähem äpardusi, kuna kõike kontrollitakse pidevalt ja nendega käiakse õigesti ümber. Kuvar kui osa arvutist on tegelikult palju ohutum kui kast ise. Igal korral kui me lülitame arvuti sisse läbib vool kõiki komponente, mis on arvutiga ühendatud. Kaasa arvatud kuvarit. Igal korral kui vool läbib kuvarit siis tekivad seal erinevad voolu tasandid ning kui tekib lühis või ülekoormus siis võib kuvar seest süttida. Esimesena läheb ekraan kinni ja siis on tunda kärssamise haisu. Siis tuleks võimalikult kiiresti tegutseda, et see ei leviks arvuti kasti. Vool välja võtta, kõik tuleohtlikud asjad eemale kohe panna ning tulekustutit kasutada. See on üks viis kuidas käituda
See tõttu on Ir (Ur) kontrollparameetriks relee kasutuselevõtmisel. Ennistusvool Ie (ennistuspinge Ue) on suurim relee mähist läbiva voolu tugevus (suurim relee mähisele rakendatud pinge), mille puhul relee ennistub, s.t. ankur eemaldub südamikust ja kontaktsüsteem võtab esialgse, mähises voolu puudumisele vastava asendi. Ie(Ue) ei ole samuti relee tööparameetriks. See esitatakse tehnilises dokumentatsioonis normaaltingimuste jaoks. Töövool It on mähist läbiv vool, mille korral relee püsib kindlalt rakendatuna. Töövool on alati rakendusvoolust suurem It Ir Töövoolu suurim väärtus on määratud relee mähisele lubatava suurima hajuvõimsusega Pmax=It2Rm kus It on töövool, Rm mähise takistus. Seega It Pmax Rm . Rakenduskestus tr on ajavahemik mähise pingestamisest relee rakendumiseni.
4 i1i1+ R 22+ R i7 R 7E1+ E 2 i2 2- R i6 6+ R i8R 8E 2- E 6 (2) Kontuurvoolude meetod Kuna kontuurvoolude meetodil saadud voolud võrduvad Kirchoffi võrranditest saadud vooludega, võib aravata, et leitud voolud on õiged. Tulemused näitavad, et vool I3 ja E1 on esialgselt valitud suunale vastupidised. (5) Voltmeetri näidud (6) . Teise haru vool ekvivalentse generaatori meetodil Leian elektromotoorjõu, mille lisamisel teise harusse selle vool muudab suunda ja suureneb arvuliselt kaks korda. (7) Teise haru sisendjuhtuvus
vastastikuseid muundumisi. Elektromagnetiline induktsioon- nähtus, kus muutuv magnetväli tekitab elektrivoolu. Selline on induktsioonivool. Dünamo- koosneb pöörlevast osast- rootorist (kindlal viisil paigutatud püsimagnetid) ja paigalseisvast osast- staatorist (vasktraadist). Kui rootor hakkab pöörlema, siis magnetite asukohad juhtmelõikude suhtes muutuvad ja muutuv magnetväli. Tänu elektromagnetilisele nähtusele tekib mähises vool. Induktsiooni elektromotoorjõud- pinge, mis tekib magnetväljas liikuva juhtme lõigu otstele kui juhtmes puudub vool. U=vlBsin. Pööriselektriväli- induktsioonivooluga kaasnev elektriväli, tema jõujooned on alguse ja lõputa kinnised jooned ehk pöörised. Magnetvoog- näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu mag väljas. =BScosB 1Wb. Faraday
TAKISTITE LIIGITUS Takistuse muutumise seaduspärasuse järgi liigitatakse: 1. Lineaarsed takistid Lineaartakistit läbiv vool on võrdeline pingega U, 2. Mittelineaarsed takistid Mittelineaartakistite vool sõltub välismõjuritest: · Rakendatud pingest varistoridel · Temperatuurist termotakistitel · Valguskiirgusest fotottakistitel Otstarbelt ja ehituselt jagunevad takistid: 1. Püsitakistid mille takistus on kindla suurusega 2. Muuttakistid mille takistus on sujuvalt muudetav Muutumise graafik võib olla: 1. Lineaarne 2. Mittelineaarne Takistuse keha kuju poolest liigituvad takistused: 1
Punktis V1 on mõõdetud telefonijaama toiteallika pinge U1. Pinge telefonil on mõõdetud punktis V2. Terminalseadme U1[V] U2[V] U3[V] seisund Rahuseisund 54.9 V 54.9 V 00.0 V Hõiveseisund 10.80 V 8.22 V 2.58 V Kontrollin vastavust: U1 = U2 + U3 54.9 V = 54.9 V + 00.0 V 10.80 V = 8.22 V + 2.58 V Valimistooni kestus: 7 sekundit. Aruande vormistamisel tuleb teha arvutused: Leida vool, mis läbib terminalseadet tema mõlemates seisundites ja selgitada tulemusi. Terminalseadme rahuseisundi korral vooluringis voolu ei ole ja seega ei ole voolu ka terminalseadmes: Irahuseisund = U3/Reeltakisti I = 00.0 V / 50 = 0 A Hõiveseisundis on terminalseadet läbiv vool tugevusega Ihõiveseisund = U3/Reeltakisti I = 2.58 V / 50 = 0.0516 A Arvutada telefoniaparaadi takistus ja telefoniliini takistus. Telefoniaparaadi takistus hõiveseisundis: R = U2 / I R = 8.22 V / 0.0516 A = 159
hõbedast. Sulavkaitsmed täidetakse kvartsliivaga nende tööomaduste parandamiseks. Sulavkaitsme korpuseid valmistatakse erineva suuruse ja kujuga vastavalt nimipingele ning nimivoolule. Sulavkaitsmeid valmistatakse kahte tüüpi: · Ühekordse kasutusega; · Lahtikäiva korpusega sulavkaitsmed, milledele toodetakse vahetatavaid sulareid. Lühise tekkides sulavkaitse kuumeneb ja sulab. Sulamisega katkestab kaitse voolu. Rakendumisaeg sõltub voolutugevusest-mida tugevam on vool, seda kiiremini sular põleb läbi. Sulari nimivool on vool, mida ta võib kestvalt taluda. Kui koormusvool kasvab, siis sulari ja koju sulavkaitsme vool tõuseb. Suurim püsivool, mille juures sulavkaitse veel ei rakendu, sõltub sulari ristlõikest, materjalist, kujust ja pikkusest, aga ka ümbruse temperatuurist. Sulavkaitsmed paigaldatakse elektrivõrkudesse jadamisi elektritarvitiga. Sulavkaitsmed minu kodus: · Arvuti · Televiisor · Raadio
sõrmede suunaga, siis näitab kõrvalesirutatud pöial mõjuva jõu suunda. Magnetelektrilise mehanismi liikuva osa pöörlemine toimub püsimagneti magnetvälja ja voolumagnetvälja vastastikuse mõju tulemusena (töötamis põhimõte). Poolusekingad ja ferromagnetiline südamik on vajalikud selleks, et õhupilus oleks radiaalne ühtlaselt jaotatud magnetväli. Raamiga ühisele teljele on kinnitatud vastumomendi vedru ja osuti koos tasakaalustamise raskustega. Vool juhitakse raamimähisesse läbi spiraal vedrude. Õhupilus olevaid raamikülgi, millele mõju pöördemomenti tekitavad jõud nimetatakse aktiivkülgedeks. Ühele aktiivküljele mõjuv jõud F= B*l*w*I B - magneetiline induktsioon õhupilus T (Tesla) l - aktiivkülje pikkus (m) w keerdmähise keerdude arv I vool T=2F*(b/2) = F*b = B*l*w*I*b = B*S*w*I S=l*b raami pindala T - Raamile mõjuv pöördemoment (N*m) b/2 õlg
Milline mittesümmeetriline koormusvoolu sümmeetriline komponent läheb trafo sekundaarpoolest primaarpoole toiteahelasse üle ilma oluliste muutusteta kõikide mähiste ühendusskeemide juures? Pärijärgnevuskomponent; vastujärgnevuskomponent. Trafo pingemuutus on määratud tühijooksupinge ja tööpunkti pinge aritmeetilise vahega; sõltub sekundaarvoolu faasinihkenurgast; sõltub sekundaarvoolu suurusest; sõltub reaktiivvõimsusest kompensatsioonist. Trafo lühiskatsel võetakse vool võrdseks nimivooluga. Trafode paralleeltöö vajalikud tingimused Afaas ühendada Afaasiga; ülekande suhted võrdsed (sekundaar ja primaar nimisuurused võrdsed); trafode lühispingete väärused võrdsed. 220/36V trafo, mis võrku võib lülitada primaarmähise? 36V; 220V. Euroopa trafo 230/12V 50Hz viidi USAsse. Kas saab kasutada pingel 240V 60Hz? Saab pikaajaliselt, võib lühiajaliselt. Nimisuurusega vahelduvpingele lülitatud reaalse trafo tühijooksuvool on mittesiinuseline vool;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
