John Cage. Minimalism- 1960 ameerika, kordused, lühikesed John Cage. Minimalism- 1960 ameerika, kordused, lühikesed teosed. Steve Raich, Philip Gloss. teosed. Steve Raich, Philip Gloss. Optika tuleb kreeka keelest Opsis. Optika on füüsikaline kogus, mis uurib ning seletab valgusnähtused. Optika jaguneb kaheks kvantoptika ja laine optika. Valgusel on duaalne iseloom ta on nii laine, kui ka osakeste voog. Valguseosakest nim. Valgus fandiks e. Kvotondiks. Optika vanemat osa, mis tugineb valgus kiire mõiste nimetatakse kiirte optikaks.
Seda on raske uurida ja uusi asju avastada. Aga kuna tehinika on aegade jooksul aina arenenud, siis täiesti võimatu uurimine ei ole. Praegu saadetakse kosmosesse uurimisaparatuure. Esimese kosmosest saadud tulemuse ja seejuures olulise andis Päikese kohta 2. jaanuaril 1959 startinud Nõukogude automaatjaam Luna 1, mille otseseks uurimisobjektiks polnudki Päike, vaid hoopis Kuu! Juba 20. sajandi alguses olid mitmed teadlased oletanud, et Päikesest lähtub laetud osakeste voog. Põhjuse selleks andis muu hulgas asjaolu, et komeetide gaasilised sabad on alati suunatud Päikesest eemale, justkui puhuks sealt tuul. Oma 1958. aastal avaldatud artiklis nimetaski tuntud USA päikeseuurija Eugene Parker seda tabavalt päikesetuuleks ning see nimetus on käibel praeguseni. Esimesena registreeriski päikesetuule 4. jaanuaril 1959 Kuust mööda lennanud Luna 1. Selle olemasolu kinnitas ka järgmine Luna-seeria automaatjaam Luna 2, mis sama aasta septembris Kuule
Vesi peab olema soe või külm. Kuum vesi segab värvi neeldumist. Sooja spektrivärvi vanni tuleb võtta esimese päeva poolel ja külma teisel poolel. Värviliste klaasidega prillid Valguskiired, mis tungivad läbi värviliste klaaside mõjutavad aju kutsudes esile erinevaid reaktsioone organismis. Teraapia kristallide, väärtus ja lihtikivide abil. Nagu on teada koosnevad kristallid molekulidest. Kui kristall allutada soojuse ja rõhu mõjule, siis tekib elektrivõngete voog. Selle pärast on kristallid energia saatjad ja neelajad. Neil on võime taastada balanssi selles keha piirkonnas, mis on haige või disharmoonias. Kristallid ja kivid on võimelised mõjutama inimeste organismi ka oma värviga. Nagu on teada, kivi valib ise oma peremehe. Arvatakse, et kividel on mõju meie mõtetele. Näiteks, kui minna kristallide ja kivide poodi ja mõttes küsida, milline on minu oma, siis kivi ,,vastab" sellele. Ja nii on koheselt teada milline kivi on inimesel sobiv.
ja jahedam vajub alla küttekeha juurde. Konvektsioon on nähtus, kus soojusülekanne toimub gaasi- või vedelikuvoolude edasikandumisel. Konvektsioon hoiab saunas ühtlast temperatuuri ja annab leilisaunale õige väärtuse. Kerise kohal õhk soojeneb ja asub ringlema. Jaheda õhu juurdevool ja soojema äravool tagab ka ventilatsiooni, mis on oluline, sest organismi hapnikutarve suureneb, kuna ainevahetus saunas kiireneb märgatavalt. Leiliviskamisel on kuuma veeauru voog suurepäraselt tunda ja veeauru temperatuur on üle 100°C. Seda tajuvadki saunalised kui temperatuuri tõusu. Miks ikkagi termomeeter seda ei näita? Sauna kõikide osade temperatuur on madalam ja kuum veeaur jahtub ruttu maha, pealegi on veeaurul väike soojusmahtuvus. Teisalt on see seotud inimese keha higistamisega, mis aitab kõrgemaid temperatuure taluda. See, et lava peab kõrgele ehitatama, on selge füüsikat õppimatagi, sest vähegi tähelepanelik
langemisnurk murdumisnurk v murdumisnäitaja Üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valgus normaali poole. N1 peab olema väiksem kui N2 7. Valguse dispersioon: Disperisoon- aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest või sagedusest. Aine absuluutne murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Laineteooria- valgus on ruumis leviv liikumine Korpuskulaarteooria- valgus on osakeste voog. Värvused jagatakse: Akromaatilised- valge, must, hallid. Kromaatilised- spektri värvid (kirjeldatavad lainepikkusega) Kahe või enama spektraalvärvuse segud. Valguse murdumisel muutub valguse lainepikkus. Üleminekul optiliselt hõredamast kk-st tihedamasse lainepikkus väheneb, vastupidisel levikul suureneb. Täielik sisepeegeldus esineb, kui on üleminek tihedamast keskkonnast hõredamasse. Antud keskkonna murdumisnäitajat vaakumi suhtes nim selle keskkonna absoluutseks
Kui k (ehk paljunemistegur) on võrdne arvuga 1, siis toimub kontrollitud reaktsioon. See tähendab, et ühest neutronist tekib uuesti üks vaba neutron, mis saab reaktsiooni põhjustada. Kui k<1 siis reaktsioon hääbub ja kui k>1 siis tekib kontrollimatu ahelreaktsioon nagu nt tuumapommis. · Raskete tuumade lõhustamine, energia vabanemine Tuumareaktsioonides tekivad uued keemilised elemendid. Sobivaim vahend tuumareaktsiooni esilekutsumiseks on neutronite voog. Neutron tänu laengu puudumisele liitub kergesti iga tuumaga, tuues kaasa reaktsiooniks vajalikku kineetilist energiat. Kui tuumaga liitub neutron siis tekkinud isotroop on ergastatud olekus ning sellega kaasneb lagunemine. Selle lagunemise käigus kiiratakse - või -osakese ja - kvante, muutudes jälle uueks isotoobiks, mis võib osutuda radioaktiivseks. · Kriitiline mass Väikese koguse aine puhul on juhusliku tuuma lõhkemisel tekkivatel neutronitel väike
mobiiltelefoni mõjul muutub aju hematoloogiline barjäär läbipaistvaks. See tähendab, et ajju võivad sattuda ained, mille eest see noormaalses olekus kaitstud on. Teisest küljest võib see efekt võimaldada ajju viia keemilisi mõjureid -ravimeid. Lundi teadlaste uuringud on näidanud, et mikrolainekiirgus ei suurenda siiski ajukasvajate teket. Miks ja kuidas mikrolainekiirgus närvisüsteemi mõjutab, pole veel selge, teada on ainult, et selle kiirguse mõjul muutub kaltsiumi ioonide voog läbi rakukanalite. Selle katse on teinud vene teadlased 1994.aastal. Mikrolainekiirguse mõju on uuritud juba aastakümneid nii endises N Liidus kui tõenäoliselt ka teistes suurriikides eesmärgiga mõjutada inimese närvisüsteemi väljastpoolt. On ju võimalik ette kujutada, et riiki sissetungivat vaenlast mikrolainekiirguse mõjul eufooriliselt laulu ja tantsuga vastu võetakse... Nimetatud eksperimendid on muidugi rangelt salajased ja
organiseeritud, poliitiliselt paremini kaitstud ja ahnemad: sealt, kust itaalia maffia oskab varastada miljoni, varastavad nemad miljardi. Ja lõpetuseks, juudi gangstereid on Ameerikas palju rohkem kui itaalia maffia liikmeid. 1990ndate aastate alguseks oli ainult New Yorki koondunud ligikaudu 5 000 endisest Nõukogude Liidust saabunud paadunud juudi bandiiti. Seda on rohkem kui on liikmeid kogu Ühendriikide itaalia maffia perekondades. Ja juute tuleb Venemaalt aina juurde. Praegune voog sai alguse peaaegu 30 aasta eest, kui Kongressi korrumpeerunud poliitikud, kes tegutsesid käsikäes juutide organisatsioonide ja juutide massiteabevahenditega, võtsid vastu seaduse, mis avas tee Ameerikasse nõukogude juutide kuritegelikule maailmale. Ent isegi pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal, kirjutab Friedman, ma tsiteerin: "Juutide organisatsioonid jätkasid justiitsminiteeriumis lobitööd, et kahandada hirmu vene kuritegevuse ohu ees
F 12= r 2∗r 12 Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende laengute vahelise kauguse ruuduga Vihikus paremini arusaadav (Loeng 10). 13. Kuidas kirjeldavad elektrivälja jõujooned elektrivälja? Mida tihedamalt on jõujooned, seda tugevam on elektriväli. Jõujoon on suunatud nii, nagu elektrivälja tugevus. 14. Gaussi teoreem vaakumi kohta. (Tähtede tähendused) – Elektrivälja voog läbi kinnise pinna on võrdeline selle pinna poolt piiratud ruumalas oleva laenguga ja pöördvõrdeline dielektrilise konstandiga. FII = q / E E0 (E – aine dielektriline läbitavus, E0 – dielektriline konstant – 8,85*10-12 F/m, q – laeng. 15. Kui suur on elektrivälja töö laengu liigutamisel mööda kinnist trajektoori? (Põhjendada) 16. Mida näitab elektrivälja potentsiaal? Näitab, kui palju tööd on vaja teha, et positiivne ühikuline laeng viia lõpmatusse. 17
pooluste kohal. Virmalised tekivad sellest, et päikesel toimub suur plahvatus, mille tagajärjel lenduvad osakesed hakkavad Maani jõudes helenduma. Virmalisi põhjustab kosmiline kiirgus ehk päikesetuul. 6.Temperatuur langeb kõrguse kasvades 6kraadi/km kohta. Kõrguse kasvades väheneb ka õhurõhk. Õhurõhk muutub 100 meetri kohta 10mm, 1000m kohta 100mm. 7.Päikesekiirgus on päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog. Atmosfääri kihte läbides osa kiirgusest neeldub, osa hajub, kiirguse intensiivsus väheneb. Atmosfääris hajudes muudavad päikesekiired suunda, saabudes maapinnale igast suunast. Otsekiirgus jõuab maapinnale mingi kindla nurga all, hajuskiirgusel puudub kindel suund. 8.Maapinnani jõudnud kiirgusest osa neeldub maapinna ülemises kihis (vees), osa peegeldub tagasi maailmaruumi. Neeldunud kiirgus soojendab maapinda ja
· Looduslik radioaktiivsus on looduses esinevate isotoopide tuumade iseeneslik muundumine · Tehisradioaktiivsus tuumareaktsioon abil saadud isotoopide radioaktiivsus · Radioaktiivsuse liigid: alfa-, beetalagunemine, gammakiirgus Radioaktiivsuse lagunemine seadus · Poolestustaeg (T periood) Aeg, mille jooksul lagunevad pooled radioaktiivse aine tuumadest Ioniseeriv kiirgus, kiirguskaitse · Kriigus (ioniseeriv) kiirete osakeste voog (ja lühilaineline elektromagnetkiirgus) · Ioniseeruv kiirgus mõjutab bioloogiliste objektide aatomite ja molekulide keemilist aktiivsust. Selle tulemusena moodustuvad organismile võõrad molekulid, tekivad vähirakud või hukkuvad organismile vajalikud rakid geenide mutatsioon · Kiirguse mõju elusorganismile iseloomustab kiirguse neeldumisdoosiga · Kiirguse neeldumisdoos nim neeldunud ioniseeriva kiirguse energia ja kiiritatava
südamelihaskude Närvikude – närvid, närvisõlmed KUDE on ühesuguse ehituse ja talitusega rakkude kogum 3. Rakkude uurimise vahendid, meetodid: a) Valgusmikroskoop b) Binokulaarne mikroskoop – 2 silmaga c) Stereomikroskoop - 2 toruga d) Mikrotoom – sellega tehakse preparaadist õhukesi lõike e) Elektronmikroskoop – 1931 – valguskiirt asendab elektronide voog – võimaldab vaadata raku sisse f) Radioaktiivsed isotoobid – kasutatakse füsioloogias – märgistatud aatomid 4. Rakkude mitmekesisus Prokarüoodid Eukarüoodid *Puudub kindlalt *Rakutuum on piiritletud tuum olemas Üherakulised Hulkraksed * nt: bakterid, algloomad, * nt selgrootud, selgroogsed,
Sisukord Lk 1- 2 Jaan Kross, ning Jaan Kross ajakirjanikuna Lk 3- 7 Kirjanduslik tegevus Lk 7- 8 Tunnustused, lemmik luuletused. Lk 9 Kasutatud kirjandus Jaan Kross Jaan Kross (sündis 19. veebruaril 1920) on tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat. Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis (193845) ja oli seal kuni 1946 õpetaja (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). Venelased arreteerisid ta ning saatsid GULAG-i. Sealt tuli ta tagasi ning hakkas 1954 professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal on ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Jaan Krossi abikaasa on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit. Jaan Kross Kalju lepiku eakaaslane alustas luuletamist Tallinna ...
Kevadine pöörip(20/21.märts) ja sügisesel pöörip(22/23 sept) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega. Põhja kui lõunapoolkera saavad sama palju päikesekiirgust Maa ümbermõõt- 40 075 km Päike- ca 5 miljardit aasta vana, koosneb vesinikust(70% ) ja heeliumist(28%) Termotuumareaktsioon- vesinik liitub heeliumiks Päiksese kroon- hõreda ja kuuma gaasi pilv Päiksesetuul- kroonist pidevalt eralduv elektronide ja prootonite pidev voog MAAD ÜMBRITSEB MAGNETVÄLI JA SEE KAITSEB MAA PINDA PÄIKESELT TULEVA IONISEERIVA KIIRGUSE EEST MAGNETVÄLJA TELG EI ÜHTI MAA PÖÖRLEMISTELJEGA Van Alleni vöö- magnetväljas püütakse prootonid ja elektronid kinni ja need koonduvad magnetvälja jõujooni moodustades Magnettormid ja virmalised- kiiresti liikuvad elektronid ja prootonid atm ülakihtides Gammakiirgus- elektromagnetiline kiirgus, tuleb tuumast. Kõige suurema sagedusega
katioonid hakkavad liikuma negatiivse elektroodi ehk katoodi poole. Negatiivsed ioonid ehk anioonid aga liiguvad positiivsele elektroodile ehk anoodile. Gaasilised ained on normaaltingimustel mittejuhid, kuna nad sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid. Gaas hakkab elektrit juhtima siis, kui ta ioniseeritakse. See tähendab, et aaotmitest või molekulidest lüüakse välja elektrone nõnda tekivad vabad lektronid ja positiivsed iooonid. Ionisaatorina võib toimida suure energiaga osakeste voog või kõrge temeperattur, kui elekrtivool ionisaatroi toime lakkamisel katkeb on tegemist sõltuva gaaslahendusega. Võib aga tekitada ka sõltumatu gaaslahenduse, mis ei vaja ionisaatorit. Sel juhul omandavad laengukandjad elektriväljas kiirenevalt liikudes kineetilise energia, mis on piisav gaasi aatomite ioniseerimiseks. Niisusgust nähtust nimetatakse põrkeioonisatsiooniks. Õhu ja elektrijuhtivuse põhjuseks on kosmosest pärinev ning ka aatomi tuumade lagunemisel
magnetpooluste asukohad muutuvad. Need on väga pikaajalised Magnettormid Lühiajalisi ja järske Maa magnetvälja muutusi nimetatakse magnettormideks. Mis kestavad tavaliselt 6 12 tundi Magnettorme seostatakse Päikese aktiivsusega, kui Päike paiskab maailmaruumi rohkelt ja suure energiaga laetud osakesi Magnettormid saavad alguse Päikesel toimunud pursetest,mil paiskub välja suur hulk elektrilaenguga osakesi.Kui see voog juhtub Maa magnetväljale pihta saama,siis ta moonutab seda ja põhjustab häireid Magnettormi ajal Maa magnetvälja tugevus natuke nõrgem Magnettormidega kaasnevad ka virmalised. Neid näeb põhiliselt pooluste lähedal, aga on nähtud ka Vahemere ääres Virmaliste teke ei ole veel täielikult selge Päikeselt paiskunud suure energiaga laetud osakesed põrkuvad kõrgel (100km) Maa atmosfääris lämmastiku ja hapniku molekulidega ja ergastavad neid
Sobimatu protsesside korraldus Mittevajalikud varud Mittevajalikud liikumised Defektid (järgmises protsessis maksab vea eemaldamine 10x rohkem) Säästliku mõtlemise eesmärgiks on raiskamise elimineerimine suurendamaks seega väärtust tarbija seisukohalt. Raiskamiseks loetakse kõiki väärtust mittelisavaid tegevusi tarneahelas - need tuleb järk- järgult eemaldada. Säästliku juhtimise võtmeelemendid on järgmised : Ühtlusta tellimuste voog ja püüa elimineerida kõik nõudluse moonutumise või selle kõikumise võimendumise põhjused. Organiseeri töökorraldus nii, et toode liigub otse ühest tegevusoperatsioonist järgmisesse ilma katkestusteta. Valmista või tarni ainult seda ja sellises koguses, mida väärtusvoo allavoolu asuv aste soovib ei rohkem ega vähem. Kogu süsteem peab töötama lõppnõudlusega samas rütmis.
I alateema: mis teadus on tarkus ja teadus millistest põhjustest ja algetest on tarkus 1. Kogemus on teadvuses aset leidev sündmuste voog, mille läbielamisena ilmneb teadvus; kogemuse eeldus on, et selle omaja saab vahetu ja kindla teadmise. Aristoteles kirjeldab seda ka kui teadmist mingist üksikust [sündmusest]. Laiemas mõistes võib kogemuseks nimetada ka kogeja tuttavolekut mingi spetsiifilise nähtusega või võimet tuvastada korduvaid mustreid; väga lühidalt öeldes on see praktika. Vastupidiselt kogemusele on Aristotelese järgi kunst üldise teadmine ning kasvanud välja kogemusest
logistikateenuste osutaja. 5. Logistika rolli suurendavad tegurid tänapäeva majanduses Toodete eluea lüh. , nõudluse killustumine, turgude ebastabiilsus, vajdus suurendada paindlikkust; kaupade sortimendi laienemine; hindade järjepidev kasv; turunduse areng; kliendisuhete juhtimine. Roll on tootja ja tarbija vahel materjali raha- ja infovoogude juhtimine, millele on lisandunud taaskasutatavate materjalide voog ja ettevõtete koostamine 6. Logistika põhimõisted Materjalivoog - võib määratleda kui liikumises olevaid materiaalseid ressursse nagu, tooraine, pooltooted ja valmistoodang, mille juures kasutatakse logistilisi operatsioone ehk funktsioone. Materjalivoog - on toodang, millele lisatakse erinevaid logistilisi või tehnoloogilisi toiminguid teatud ajaliste intervallide järel. Materiaalne ressurss - töö objektid, nagu tooraine, pooltooted, komplekteeritavad
· Direktiivi nõuete täitmise eest vastutab Keskkonnaministeerium, üleujutus tiheasustusalal hädaolukorra riskianalüüsi eest vastutas Päästeamet, tiheasustusalal aset leidvast üleujutusest põhjustatud hädaolukorra lahendamise plaani eest Siseministeerium Seis torm, mille käigus veemass kõigub mere ühest äärest teise Ioniseeriv kiirgus · Kiirgus elektromagnetlainete või aineosakeste voog, oma iseloomult laineliskorpuskulaarne · Ioniseeriv kiirgus energia siire otseselt või kaudselt ioone tekitavate osakeste või elektromagnetiliste lainetena, mille lainepikkus on 100 nanomeetrit või lühem · Alfakiirgus rasked laetud osakesed (sisuliselt He tuumad) · Beetakiirgus kerge laetud osake (elektron või positron) · Gammakiirgus EM kiirgus, mis järgneb alfavõi beetalagunemisele. · Röntgenkiirgus EM kiirgus, mida toodetakse tehislikult Mõisted
Päike · hõõguv gaasikera (temp. kõrge) · pinna temperatuur 5800oC, keskel temperatuur ~15milj. oC · põhiline aine vesinik (70%), siis heelium, 12% kõike muud · energiaallikaks termotuumareaktsioonid (tuumas) H>He · Päike on umbes 5 miljardit aastat vana · Värvus kollane täht (2G) · Mass 2*1030 kg . Maast 330 000 korda suurem. Läbimõõt 1,4 miljonit km. (~108 korda suurem Maa läbimõõdust),keskmine tihedus 1,4 g/cm3 · Pöörleb ümber oma telje. Pöörlemisperiood ekvaatoril 25 päeva, poolustel 30 päeva. · Tuumas on termotuumareaktsioonid. Tekib kiirgusvöönd ümber tuuma. Konvektsioonivöönd. Selle kohal on fotosfäär mõnesaja km paksune vöönd, meile nähtav pind, sealt tuleb põhiline nähtav valgus. Nähtava pinna kohal on kromosfäär (hõre gaasikiht). Kõige välimine kiht on Päikese kroon selle hõreda gaasi temperatuur võib tõusta miljoni oCni. · Päike on soojuskiirguse,röntgenki...
kirderegioonid, Sileesia ja Donetsi regioonid selleaegsel Venemaal. Eriti kiiresti kasvasid kapitali koondumise tõttu koloniaalimpeeriumide pealinnad London, Pariis, Berliin, Viin, Peterburi jt. Ülejäänud piirkonnad jäid põllumajanduslikeks ja olid vähem jõukad. Maailma kaubandusvood jagunesid kolme põhisuunda. Kõige aktiivsem oli kaubavahetus emamaa ja "oma" kolooniate vahel. Kolooniatest emamaale suundus järjest kasvav ja mitmekesistuv põllumajandussaaduste ja tööstustooraine voog. Vastu saadeti masinaid ja seadmeid, samuti mõningaid tarbekaupu. Küllaltki elav oli ka tööstusriikide omavaheline kaubavahetus. Kuid emamaa ja "võõraste" kolooniate vaheline tööjaotus oli nõrk ning kolooniate eneste vahel peaaegu olematu. Impeeriumide võitlus turgude ja tooraineallikate pärast muutus aina teravamaks, mis viis lõpuks laastavate maailmasõdadeni. Kõik see mõjutas maailmamajanduse toimimist ning seetõttu hakati otsima võimalusi koloniaalsüsteemi ümber kujundada
Tallinna Ülikool Sander Mets Tarbijakäitumise ülevaade nutitelefonide kasutajatest Praktiline töö Õpetaja: Aivar Voog Tallinn 2017 Sisukord Nutitelefonide tarbimisnõudlus............................................................................... 3 Nutitelefonide hinnaelastsus.................................................................................. 5 Nutitelefonide konkurentsisituatsioon....................................................................5 Tarbijaskonna margiteadlikkus................................................................................ 6
Tuumajõud e. tugev jõud e. tugev vastastikmõju mõjub prootonite ja neutronite vahel ühtviisi tõmbavalt. Väikestel kaugustel on tuumajõud palju tugevam, kui elektrostaatiline jõud prootonite vahel, kuid kaugemal kahaneb ta väga kiiresti olematuks. Tuumajõud hoiab tuumi koos. Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. -kiirgus on kiirete elektronide (prootonite) voog. Neutronite lagunemisel vabanevad tuumast elektronid. Elektromagnetväljas on -kiirgus kardetav, üldiselt kaitseb meid selle eest riietus. Kui -kiirgus satub inimese organismi, tekib nahapõletik, villid, äge silmapõletik. -kiirgus koosneb -osakestest e. heeliumi aatomi tuumadest, mis sisaldavad kahte prootonit ja kahte neutronit. Nad on suure massi ja kahekordse laenguga, ei liigu väga kiiresti ega suuda isegi paberilehte läbida. Positiivse laenguga, kallutatav elektromagnetväljas
Selgitage erinevate ionisatsioonimeetodite otstarvet massispektroskoopias (MALDI, ESI, keemiline ionisatsioon, elektronlöök) Võrrelge elektronlöögi ja MALDI teel saadud massispektreid. MS- meetod, millega on võimalik mõõta osakeste massi ja elektrilaengu suhet;produtseerib ioone ja ioniseeritud fragmente molekulidest. MS ehitus- Ionisatsioonimeetodid- 1)elektron-löök: proovi gaasi läbib elektronide voog ning proov ioniseerub; tekib palju fragmente 2)keemiline ionisatsioon- proov reageerib ioniseeritud reagentgaadiga (metaan, argoon); tekib vähe fragmente; prevalveerib molekulaarne ioon. 3)MALDI- tekitab analüüdi protoniseeritud/deprotoniseeritud molekulaarioone 4)ESI-tekitab analüüdi mitmekordselt laetud molekulaarioone Võrdlus- 18. Massianalüsaatorite ehitus (magnetanalüsaator, kvadrupool-analüsaator, lennuaja analüsaator).
k∗1 ∗q 0∗q1 ε k∗q1 Kokkupandult: 2 ∗⃗r 2 ∗⃗r r ❑∗q0 ε∗r ⃗ E= = ❑ r r Elektriväljatugevus vektori voog. Joonis, valem. Iga vektoriaalse suuruse jaoks saab defineerida voo mõiste. Φ=⃗ E∗⃗S Φ=E∗S∗cos α α =∠ ⃗ E , ⃗S ⃗S =S∗⃗n Gauss’i teoreemi tuletus. Gauss’i teoreem määrab E vektori voo läbi suvalise kujuga kinnise pinna, mis ümbritseb laenguid. ❑ Kui on suvaline pind, siis integraal Φ=∫ En∗dS ⃗
Siseenergia 9.8 Gaasi töö ja soojusvahetus isoprotsessidel 9.9 Adiabaatiline protsess 10.STAATILINE ELEKTRIVÄLI VAAKUMIS 10.1 Coulombi seadus vaakumis. Elektrilaengu jäävuse seadus 10.2 Elektriväli 10.3 Millikani katse elektroni laengu määramiseks 10.4. Elektrivälja potentsiaal 10.5 Töö laengu liikumisel elektriväljas 10.6 Elektrivälja tugevuse ja potentsiaali vaheline seos. 10.7 Elektrivälja graafiline kujutamine 10.8 Elektrivälja tugevuse vektori voog. Gaussi teoreem. 10.8a. Elektrivälja tugevuse voo mõiste. Selle geomeetriline tähendus 10.8b Gaussi teoreem 10.8c Gaussi teoreemi rakendus: lõpmata pika, ühtlaselt laetud varda tekitatud elektrivälja tugevuse arvutamine. 10.8d Gaussi teoreemi teine rakendus: lõpmata suure, ühtlaselt laetud tasandi poolt tekitatud elektriväli 11. ELEKTRIVÄLI AINETES 11.1 Elektrilise dipooli mõiste 11.2 Dielektriku polarisatsioon 11
Rubiinlaser Peremeeskeskkond: safiir (Al2O3, anisotroopne dielektrik), dopeeritakse Cr2O3 (0,05 kaaluprotsenti). Lainepikkused: 694,3 nm & 692,9 nm A21 = 333 s-1, 2 = 3 ms, 21 = 2,5E-20 cm2 = 3,3E11 s-1 Nõrga signaali võimendus 0,2 cm-1 Optiline pumpamine: neeldumisribad 404 & 554 nm, = 50 nm (4A24F2, 4F1) Rubiinlaser, selle töö ja ehitus Pööratud jaotuse põhimõte realiseeriti esmakordselt rubiinlaseris (praegu kõige levinumad laserid), sünteetilisest rubiinist kristallvardas, millele on valmistamise ajal lisatud tühine hulk kroomi. Rubiin on alumiiniumoksiidi kristall teatud lisandiga, mis tingib tema suurepärase värvuse. Safiir on sama kristall, ainult teise lisandiga. Neid kristalle osatakse nüüd tehislikult valmistada pikkade varraste kujul, mille kristallivõre on väga hea kvaliteediga. Puhas, lisanditeta alumiiniumoksiidi kristall on värvitu ja läbipaistev. Kui kasvatamise ajal lisada talle veidi titaani, omandab kristall he...
Logistika kui töövahend hõlmab endas: laotegevust, laovarusid, veondust, infot, pakkimist, korjet e tagastust. Logistika on materjalivoo (tooraine, pool- ja valmistooted) ning sellega seotud info lähtekohast sihtkohta kulusäästliku liikumise ja ladustamise planeerimise, juhtimise, realiseerimise ja kontrolli protsess, et rahuldada tarbija vajadust. Logistika on tegutsemine, mis vastutab materjalide ja info liikumise eest tarnijatelt organisatsiooni, läbi tegevuste organisatsioonis ja sealt kliendile. Tarnekett koosneb tegevuste ja organisatsioonide võrgust, mida materjalid läbivad liikudes algpunktist lõpptarbijani. Tarnekett koosneb: 1) tarnijatest, tootmiskeskustest, kaubaladudest, jaotuskeskustest ja klientidest 2) toorainest, tootmisprotsessis olevast materjalidest/poolmaterjalidest ja lõpptoodetest ning infovoost, mis liiguvad objektide vahel. Tarneketi juhtimine on meetodite kogum, mis võimaldab tulemuslikult lõimida tarnijai...
Mais ja juunis rannalähedased alad soojenevad ja kihistuvad, järve keskel säilib segunenud olek. Järsk temperatuuri üleminek termiline baar toob endaga kaasa suure vee tiheduse muutuse. Järve keskel on kevadel vesi külmem ja suurema tihedusega. Veetase on seal madalam ja rõhk väiksem. Järve keskosa kujutab endast geostroofika mõttes madalrõhkkonda ning järve termiline tsirkulatsioon on seetõttu vastupäeva. Termiline baar isoleerib madalad veed, kuhu suubub maismaalt pärinev voog, ja sügavamad järve keskosa veed. Sooja sesooni edenedes termiline baar liigub järve keskosa poole, kuni juuni lõpuks on kogu järv kihistunud. http://www.msi.ttu.ee/~elken/OceanLim_Notes_Lakes.pdf Kokkuvõte Järvenõgudeks nimetame maapinna lohke millesse on järved tekkinud. Järvenõo tekkimise järgi jaotame järvi seitsmeks: Tehisjärved, looduslikud paisjärved, mandrijäätekkelised järved, laugasjärved ehk rabajärved, rannajärved ehk merelahtedest tekkinud järved,
teksti “väljahingamisele”, suulisele esitusele, ettekandest sündivale joovastusele. Viis, kuidas värsid omavahel seostuvad, olenebki sageli rohkem rütmist kui mingitest sisulistest või vormilistest kaalutlustest. Rütm kannab Rooste inspiratsiooni edasi, see muudab teksti laulvaks, ümisevaks, hõiskavaks, möirgavaks ja kisendavaks. Mõned tekstid on silmanähtavalt kirjutatud just suulist esitust silmas pidades; teised on napimad ja intiimsemad, aga nende rütmiline voog on sarnane ja lähtub ikka samadest allikatest.“ Jürgen Rooste „Laul jääkarudest“ - Kogumikus on luulet perioodist 2007-2012. Taoline üle pika perioodi koostatud loomingust kokku pandud kogumik jätab paratamatult teatava jõuga kokku pandud ning koostatud tunde. Jääkaru-temaatika jättis tahtmatult mulje, et tegemist on
JÕGEVA ÜHISGÜMNAASIUM Referaat Jaan Kross Koostaja: Mart Laansalu Jõgeva 2008 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Meie hulgast lahkunud kirjanik Jaan Krossist sai klassik juba eluajal. Ta oli kõige enam, kui mitte enim loetud ja tõlgitud eestlane maailmas. Tema loomingu järgi teab muu maailm Eestit ja eestlasi.......................................................................................................................4 Kogu Krossi looming keskendus oma rahvale ja riigile. Ajalugu taastava ja komponeeriva loojana leidis Kross eestluse juuri sealtki, kuhu teiste pilgud varem ei ulatunud. Ta kirjutas neist a...
sees on optilised fiiber kiud-elektromagneetika ei mõjuta,takistus väiksem kui metallkaablil,kallis tehnoloogia,raskem parandada · Kaablita keskkonnad (õhk)-õhus levib raadiolaine-lainepikkus, sagedus,koosneb elektromagnetvälja radiatsioon-kiirgus,valgus(infrapunakiirgus,laserkiirgus) lainepikkust mõõdetakse nanomeetrites, liigub sirgjooneliselt, läbi objektide ei levi PROTOKOLLID · Voog kommunikatsioon-ühtlane ühesuunaline pidev liikumine, informatsiooni saadetakse ühe jadana, saatjat ei huvita, kas vastuvõtja sai informatsiooni kätte või ei · Pakett kommunikatsioon-informatsioon lammutatakse väiksemateks juppideks, kontrollitakse, kas vastuvõtja sai selle paketi kätte · OSI mudel(Open system interconnection).kirjeldab, kuidas andmed jõuavad punktist A punkti B, koosneb seitsmest kihist, igal kihil omad ülesanded, 7. füüsiline kiht:signaali
majanduslikult põhjendatud, võimaldaks laialdaselt kasutusele võtta kütuseelemendid. Mis on kütuseelement? Esimese kütuseelemendi koostas sir William Growe Inglismaalt juba 1839. aastal. Selles kasutati kahte suhteliselt suurepinnalist plaatinaelektroodi, millest ühel (katoodil) toimus hapniku redutseerumine ja teisel (anoodil) vesiniku kui kütuse oksüdeerumine. Elektrokeemilise redoksprotsessi tulemusena tekkis elektronide suunatud voog anoodilt katoodile ehk elektrivool, ning eraldus soojust. Elektrolüüdina kasutas Growe lahjat väävelhappe (H2SO4) vesilahust. 1896. aastal sõnastas rohelise energeetika üks pioneere, Tartu ülikooli kasvandik Wilhelm Ostwald kütuseelemendi termodünaamilised alused ja näitas, et kütuseelemendid on oluliselt tõhusamad keemilise energia elektriks ja soojuseks muundamise seadmed, kui Carnot' termodünaamilisel soojusmasinal põhinevad süsteemid.
rahvusvahelisel tasandil, millega kaasnevad radikaalsed ümberkorraldamised ning töötajate arvu vähendamised. Suurt tähtsust omavad börsid ja seal kauplemise objektiks olevad ettevõtete aktsiad ning mõnede riikide rahvusvaluutade mõju rahvusvahelise valuutade vaba vahetuse süsteemi kaudu maailma erinevate riikide majandusele. Tarbijatele krediidi andinise suurendamine, mis on platvormiks edasi selle tarbimise kasvule. Kõigis infokanalites võimas reklaami voog, mis kõrvaldab kindlad piirid informatsiooni ja reklaami vahel. Kasvav elanikkonna kihistumine sissetulekute järgi nii arenenud kui ka arengumaades, mida omakorda mõjutab tugevalt ebavõrdne elanikkonna juurdepääs haridusele. Kokkuvõte Globaliseerumine on mingismõttes ka kasulik, oleme teadlikumad, targemad, meile on kõik kättesaadav mida vaid vajame mõistuse toitmiseks, justnimelt infot. Aga miks me siis ei ole siiamaani mõistma hakanud globaalprobleemide suurust
230 riiki ja 9-11 milj uskujat. 1990 Vahitorn Eestis. 4. Uusapostlik Kirik. 19 saj katolik-apostlikud kogudused eelkäijaks. 1826/28. Henry Drummond. Edward Irving. Prohveti ja apostli ametid. Hiljem p amet kaotati. 12 apostlit.1837 a tunnistuskiri ehk testimonium. Liita kristlik kirik üheks tervikuks. Oodati Issanda tulekut. Heinrich Geyer (kui nn teise ringi rajaja). Peapostel. Õpetus: õnnistusväel 2 voogu. Läbi ametihierarhia, inimeste südame. Sakramentaalne voog koosneb ristimisest ja kinnitamisest.iga pühapäev püha õhtusöömaaeg. Ilmikvennad kui ametikandjad. 1993 7,2 milj. Eestis 2086 liiget. 5. Armastuse Perekond. Algselt Jumala Lapsed. Asutaja David Berg. 1968. Prostitutsioon uute liikmete värbamiseks. Vastuliikumine: Vanemate komitee meie poegade ja tütarde vabastamiseks Jumala Lastest. Kommuunid. Pole kindlat seostatud õpetust, muutuvad vaated. Eestis ametlikult ei tegutse.
Äädika tootmine Oksüdatiivne fermentatsioon. Erinevalt acetobacterist puudub täielik sidrunhappe tsükkel. Pleomorfsed (esinevad mitmes eri vormis). Obligatoorsed intratsellulaarsed parasiidid. Magnetotaksis. Fakultatiivne intratsellulaarne parasiit. Pööratud elektronide voog. Nitrifitseerib NH3 -> NO2- Fermentatiivne. Kasutab Entner-Doudoroffi rada kääritamisel. Saavad energiat sulfiidide, S, tiosulfaadi oksüdeerimisel. N. gonorrhoeae (tripper) ja N. meningitidis (meningiit) on inimese primaarsed patogeenid. Oksüdeerivad sulfiidi elementaarseks väävliks. Elavad organismide soolestikus
Ujumisest üldiselt Sportlik ujumine sai alguse Inglismaalt. Juba 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. 1869. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association, mis korraldas 1877. aastal esimesed rahvuslikud meistrivõistlused. Ujumine on üks liikumisvormidest, mida on võimalik harrastada aastaringselt. Vaatamata suhteliselt kõrgele basseinikülastamise tasule, võib ujumist siiski pidada üheks odavamaks tervisespordialaks, mille harrastamiseks on vaja ainult trikood või ujumispükse, ujumismütsi ning soovi korral spetsiaalseid ujumisprille. Ujumine parandab hingamist ja verevarustust. Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid. Samal ajal koormab ujumine vähem südant ja liigeseid ning horisontaalasendis on südamel kergem korraldada vereringe tegevust. Ujumine sobib kõigil...
Sulamistemp, 28,5 Keemistemp, 705 187 Tihedus, kg/m3 3 Kõvadus Mohsi j. 0,2 Maailmatoodang, tonni 20 aastas Omadused Tseesium on kuldkollase värvusega väga pehme metall, noaga kergesti lõigatav. Tal on madal sulamis- ja keemistemperatuur, väike tihedus. Eripäraks on ka erakordne valgustundlikkus. Cs katoodist emiteerub elektroonide voog isegi infrapunase kiirguse mõjul. Keemilistelt omadustelt on Cs kõige aktiivsem metall. Toodang ja kasutamine Väikese ionisatsioonienergia tõttu eralduvad tseesiumi aatomitest elektronid kergesti juba valguse mõjul (fotoelektriline efekt). Seda omadust rakendatakse valgusenergia muundamisel elektrienergiaks fotoelementides ning valgusmõõdikutes. Biotoime Cs ei kulu toksiliste elementide hulka. 4 MAGNEESIUM Levimus ja ajalooline aspekt
Samuti hakati elektritramme järk-järgult maha kandma, Tramm Ülemiste lõppjaamas kuni lõpuks sooviti neist täielikult lahti saada. Seda seepärast, et need kippusid alatasa ümber minema. 1967. Aastaks lõpetasid pea kõik trammid oma liinisõidud. 1970. aastail tekkis plaan ühendada erinevad Tallinna linnaosad omavahel kiirtrammiliinidega. Tramm 1979 - 1998 Tallinnas avati trammiliiklus 1988. aastal. 1984 - reisijate voog Lasnamäe ja Kesklinna vahel 15000 inimest tunnis 1988 - trammitee ehituse algus Seli asumi ja Väo trammipeatuse vahel 1990ndad - Laagna tee kaeti asfaldiga ning kiirusepiirang oli autodele 70 km/h Tramm 1999 - 2018 2003. aasta suvel seoti kõik liinid kokku uues Hobujaama peatuses. Likvideeriti Pronksi ja Maneezi peatused. Tänapäevaks on Tallinnas välja kujunenud 4 trammiliini: Kopli-Ülemiste, Kopli-Kadriorg, Tondi-Ülemiste ja Tondi- Kadriorg.
kohta. Materjalivoo bilanss: · Sisend (loodusressursside kaevandamine keskkonnast ja kaupade, toorme import); · Väljund (jäätmed, heide õhku, vette, pinnasesse, eksport) · Akumulatsioon tootesse, ehitised jne.) Materjali väljund · Omamaise toodangu väljund loodusesse: Emissioonid ja jäätmed: - Emissioonid õhku - Jäätmed ja ladustamine prügilatesse - Emissioonid vette · Omamaise kaevandamise kaudne voog: - Kaevandustegevus, karjäärid jt. - Biomassi koristuse jäätmed - Pinnase kaevandamine · Eksport: - Tooraine - Pooltöödeldud produkt - Lõpp-produkt "Kaudne" voog arvestatakse ekspordi hulka. Emissioonid ja jäätmed: · Emissioonid vette
int n = 0; try { n = Integer.parseInt (args[0]); // throws NumberFormatException } catch (Exception e) { // n remains zero and a new exception is thrown } if (n<1 || n>99) throw new IllegalArgumentException ("nCommand line parameter has to be a number in between 1 and 99 "); System.out.println("Parameter n = " + String.valueOf (n)); } // main } // ExceptionUsage Sisend/väljund Põhimõisteid Voog (ingl.k. stream) Voogu iseloomustab: vool on ühel pool tootja (allikas) ning teisel pool tarbija, juurdepääs voo andmetele on järjestikune (nn. jadapöördus). Java seisukohalt võib vood jagada: sisendvoog ja väljundvoog (ingl.k. input stream, output stream) - vastavalt rollile "tootja-tarbija" suhtes; baidivoog ja tekstivoog - vastavalt
Ekspedeerimine on kaubavedude korraldamine ja veoga kaasnevate teenuste osutamine VÕS peatükk 43 Tegemist on ajas ja ruumis toimuva protsessi juhtimisega. Ekspedeerimise objekt logistika kontseptsioonist lähtuvalt Veosed e kaubad (ka materiaalne voog), millega kaasneb: info (voog) finantsid (voog) e raha liikumine teenuste jada ajalises järgnevuses (teenuste voog) Millele lisanduvad: Varu (d) Sekundaarne voog transpordilogistika käsitlemine sekundaarse voo mõiste all transpordipakendite, veoühikute (konteinerid, vahetatavad furgoonid ja teiste intermodaalsete tehnoloogiate veoühikute) ringlust. Kaubad (kaubavoog) Kaubavoog (materiaalne voog) on toore, komplekteeritavad või toode, mille ajas ja ruumis liikumisel teatava intervalli läbimisel lisandub lisaväärtus teenuste (transport, ladustamine jne) või
......... ( okeaaniline laam sukeldub kontinentalse all, tekkivad vulkaanid) 3. nihkepiir ...............................( laamavad omavahel nihkevad) 4. aktiivne kontinentaalne äärevöönd 5. saarkaarte vöönd, ........................(sukkeldumine jäärsme kui kontinentaalse riftivööndi pikkad vulkaanilised ahelad) 6. kahe kontinentalse laama põrkumine..................(India laam põrkunud Euraasia laamaga) 7. kuuma täpi magmatism...........................( vahevööst tuleb soojus voog, aga selles kohal liigub laam, selline soojus voog ei suuda tekkida sinna mingisugust ookeani tekke või murenemist. Ta pidevalt murrab ülespoole voona ja laam liigub selle peale ja tekkivad vulkaanilised saared) 2. Laamade piirjoonte seos kitsaste meredega, mäestikega, kitsaste saarte ja poolsaartega, ookeanide keskahelikega Mäestik ja vulkaanid nendes piirkondades toimub ookeanide laama sukkeldumine kontinentaalse laama alla. Põhja ja Lõuna Ameerika (Andid)
Tuletada Gaussi teoreem (keskkonnaks on vaakum). Elektrivälja kirjeldatakse jõujoontega. Elektrivälja jõujooned algavad positiivsest laengust või lõpmatusest ja lõpevad negatiise laenguga või lõpmatuses. Igas punktis on elektrivälja jõujoone puutuja sama suunaga nagu elektrivälja tugevusvektor. Mida tihedamalt on jõujooned, seda tihedam on elektriväli. ⃗S =s ∙ ⃗n Vektori voog läbi pinna ⏞ Φ =⃗ E ∙ ⃗S =⃗ E ∙ ⃗S ∙ cosα dΦ=E ∙ dS ∙ cosα ❑ ❑ Φ=∫ dΦ=∫ E ∙ dS= E∙ S S S Gaussi teoreem: elektrivälja voog läbi kinnise pinna on võrdeline pinna sees olevate laengutega. 42
Saaremaa Ühisgümnaasium Jaan Kross REFERAAT Koostaja: Kadri Kolk 9. klass Juhendaja: Aina Seppel Kuressaare 2008 SISUKORD Saaremaa Ühisgümnaasium........................................................................................................1 SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 2 1. ELULUGU .............................................................................................................................3 2. LOOMING..............................................................................................................................5 3. TUNNUSTUSED......................................................
Lühike elulugu Sündinud 1920. Lõpetas Tallinna J. Westholmi gümnaasiumi, õppis 1938 1945 TÜ õigusteaduskonnas. 1941-1943 Tallinna Linnapanga ametnik, 1943- 1944 sõjaväeametnik Tallinnas. Kevadel 1944 arreteeriti SD poolt, vabanes septembris. 1944-1946 TÜ riigi- ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõud. 1946 arreteeriti NKVD poolt, 1946-1954 vangilaagris Komi ANSVs ja asumisel Krasnojarski krais. Aastast 1954 vabakutseline kirjanik Tallinnas. 1992 valiti Riigikogu liikmeks. Helsingi ülikooli dr. phil. h. c., 1989 TÜ dr. phil. h. c. EÜS-i liige alates sügisest 1938, valiti auvilistlaseks 1995. aastal. Kirjanduslik tegevus 1958. aastal ilmus Jaan Krossi esikkogu "Söerikastaja". Samal aastal sai ta Kirjanike Liidu liikmeks. "Söerikastaja" on luuletuste raamat, millega luuletaja astus välja juhikultuse, silmakirjalikkuse, muganemise, bürokraatia ja ühiskonnas valitseva vale vastu. See oli püüd uuestisünnile ja puhtusele, luuletaja soov...
Sisukord Jaan Krossi elulugu, pere, tunnustused ja looming Jaan Krossi luule Luuletuste analüüsid Veel Jaan Krossi luuletusi Kasutatud kirjandus Jaan Kross oli eesti kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat. Elulugu Jaan Kross on sündinud 19. veebruaril, 1920. aastal Tallinnas. Lõpetas Tallinna J. Westholmi gümnaasiumi ja õppis 1938. 1945. aastal Tartu Ülikoolis õigusteadust. 1941. 1943. aastal oli ta Tallinna Linnapanga ametnik ja 1943. 1944. sõjaväeametnik Tallinnas. Saksa okupatsiooni ajal arreteeriti ta Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning ta viibis Keskvanglas eeluurimise all. Ta vabanes sealt samal aastal ning jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis. Pärast ülikooli lõpetamist oli ta seal ka õppejõud. 1946. aastal arreteeriti ta Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega. Ta viibis GULAGi laagrites, kust vabanes 1954. aastal. Sellest aastast alate...
kontentratsioon on kahekordistunud ja lämmastikoksiidide kontsentratsioon on suurenenud 15%. Peamiselt tööstusest satub õhku tahkeid osakesi - tolmu, mis omakorda halvendab elukeskkonda ja mõjub kahjulikult inimeste tervisele. Osoonikiht ahtmosfääris neelab suure osa päikese ultraviolettkiirgusest, vähendades selle kahjulikku mõju elusolenditele ja taimedele. Pikkamööda hõreneb ja kohati kaob osoonikiht ning maapinnale jõuab ülamäära tugev ultraviolettkiirguse voog. Omaette problemiks on saanud väiksemates piirkondades õhu saastumine radioaktiivsete ainetega. Osoonikihi kahanemine Maapinnale jõudev UV-kiirgus on otseselt seotud osoonikihi paksusega. Osoonikihi kahanedes jõuab maapinnale suurem hulk UV-kiirgust, mis kahjustab inimeste ja loomade tervist, taimi, mikroorganisme, ehitusmaterjale ja rikub õhukvaliteeti. Teadlased jagavad UV-kiirguse kolmeks: UV-A, UV-B ja UV-C. UV-C ei jõua maapinnani. UV–A jõudmist maapinnale osoonikiht ei takista
eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. • Strateegiline juhtimine – Albaneese: tippjuhtkonna vahend eesmärkide poole pürgimiseks (investeeringud, ostud) või 1 tegevusala piires alternatiivplaanide loomine (turu laiendamine, ressursside ümberjagamine jne.). • Strateegia Minzberg: organisatsiooni ja selle väliskeskkonda vahendav jõud, mis sisaldab organisatsioonilisi otsuseid ja keskkonna suhtes. See on organisatsiooni otsuste järjepidev voog keskkonnaga suhtlemisel ja temaga toimetulekuks. Shapiro: annab organisatsioonile suuniseid, mis lubavad saavutada eesmärke kooskõlas keskkonna võimaluste ja ohtudega, st. on üks kavandamise viise. Leimann: pikaajaliste eesmärkide, nende saavutamise põhiteede ja tegevuspõhimõtete kogum, mis on organisatsiooni arengu juhtimise aluseks. NB! Strateegia, organisatsiooni ja keskkonna seos- sisu seisneb selles, et strateegia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
