kütuste põletamisel Peamiselt tööstusest satub õhku tahkeid osakesi - tolmu, mis omakorda halvendab elukeskkonda ja mõjub kahjulikult inimeste tervisele. Osoonikiht ahtmosfääris neelab suure osa päikese ultraviolettkiirgusest, vähendades selle kahjulikku mõju elusolenditele ja taimedele. Pikkamööda hõreneb ja kohati kaob osoonikiht ning maapinnale jõuab ülamäära tugev ultraviolettkiirguse voog. Omaette probleemiks on saanud väiksemates piirkondades õhu saastumine radioaktiivsete ainetega. 4. Happevihmad Happevihmad on kujunemas tõsiseks probleemiks, mis juba praegu mõjutab suurt osa USA ja Kanada territooriumist. Happevihma mõjusid vaadeldakse kahest erinevast aspektist - märja sadestuse ja kuiva sadestuse kaudu. Happelised sademed mõjutavad kõige otsesemalt taime- ja loomastikku. Mõju seisneb selles, et happevihmad kahjustavad metsi, pinnast, kalu, metsloomi,
(+) Perspektiivikaim taastuvenergia liik, mõju keskkonnale väike (-) Tuuleturbiinide tootmine kallis, tuult ei pruugi kogu aeg olla, ka emotsionaalne külg inimestele Voolava vee energia- Vee liikumise energia muudetakse elektrienergiaks (-) Paisud mõjutavad jõgede vooluhulka ja kalade eluviisi (-)Tammide rajamine on kulukas ja seda on otstarbekas kasutada kohtades, kus liikuva vee hulk on suur Geotermiline energia- Maapõue energia, mis sõltub asukohast maa sisesoojuse voog peab asuma pinnale lähedal Koormab vähe keskkonda, kuid jooksvad kulutused suured Meil kasutatakse maakütet Nafta- Must kuld (+) Suur kütteväärtus, palju kasutusvõimalusi, hea käideldavus (-) Tugev surve looduskeskkonnale (naftareostused), suur CO2 allikas, pinged riikide vahel Kivi- ja pruunsüsi- Kuna varud on rikkalikud, toodetakse veel praegugi elektrit (+) väga mitmekülgne maavara, saab toota palju kütuseid
TOOTMISÜSTEEMI VAHE?................................................................... 24 42.MIDA TÄHENDAB MUDA?............................................................... 25 43.MIDA KUJUTAB ENDAST JIDOKA?.................................................... 26 44.MIDA KUJUTAB ENDAST HEIJUNKA?................................................ 27 45.MIDA KUJUTAB ENDAST TOOTMISTAKT?.......................................... 27 46.MIDA KUJUTAB ENDAST PIDEV VOOG?............................................ 28 47.KAIZEN (PIDEV, KONTROLLITUD ARENG) JUST-IN-TIME TOOTMISE MÕJU TARNIJALE......................................................................................... 29 48.MIDA KUJUTAB ENDAST 10 REEGEL?............................................... 30 49.MIDA KUJUTAB ENDAST MRP? (MATERJALIVAJADUSTE PLANEERIMINE) ........................................................................................................ 30 50.MIS ON MRP II
Teravmägedel, kus mingil osal aastast valitseb ööpäev läbi polaaröö pimedus. 4 Kuid magnetosfäär võib tekitada ka probleeme. Neljal päeval igas kuus läbib Kuu Maa magnetvälja ning kuupind saab staatilise elektri laengu. Kord kuus möödub Maa kaaslane oma orbiidil läbi magnetvälja saba, mis on suunatud päikesest eemale ning selle saba keskel on laetud osakeste voog. Osakesed tekitavadki kuupinnal staatilise elektri, mida on kinnitanud ka jälgimistulemused NASA Lunar Prospectori nimeliselt kosmosejaamalt aastal 1998. Rutheford Appletoni nimelisest laboratooriumist doktor Mike Hapgoodi mudel pakub välja, et osakeste voog ei ole alati kindla tugevusega ning väli nõrgeneb ja tugevneb 18 aastase perioodiga. Selle põhjal arvab ta, et Apollo programmi ajal oli kiirgusväli väike ning on seda ka praegusel hetkel
Mustade aukude kvantaurumine Tänapäeva üks kuulsamaid füüsikuid Stephen William Hawking näitas teoreetiliselt, et mustad augud "auravad". Seda tuntakse Hawkingi kiirgusena. Hawkingi kiirguse käigus tekivad musta augu energiast põhjustatult osakeste paarid, millest üks langeb tagasi musta auku, aga teine osake kiirgub eemale. Ehk teisiti: antiosakesed lähevad läbi lõkspinna meie vaatlustele kättesaadavast universumist välja, osakeste voog aga võib ulatuda mustast august kaugel asuvate vaatlejateni. Sel juhul näitavad nende mõõteriistad, et must auk ei olegi päris must, vaid kiirgab kõikvõimalikke. Lõkspinnast väljaspool eeldame kõigi meile tuntud füüsikaseaduste kehtivust, järelikult ei tohi mustade aukude kiirgus rikkuda energia jäävuse seadust. Kuna tekkinud kiirguse voog kannab energiat, peab see olema tekkinud millegi energia vähenemise arvel. Et
ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia. Pinge- kahe punkti potentsiaalide vahet nim. Pingeks Gaussi teoreem ja rakendused praktikas Juhtivale kehale antud laeng jaotub samanimeliste laengute tõukumise tulemusena keha pinnale. Keha sees valitud mistahes kinnise pinna ehk Gaussi pinna (Gaussian surface) poolt piiratud ruumalas laenguid ei paikne. Seetõttu ei läbi valitud pinda ka elektrinihke või väljatugevuse voog ning järelikult on elektrivälja tugevus sellise pinna punktides null. Joonis (b):Analoogiliselt on elektrivälja tugevus null ka juhul, kui valitud pinna sees paikneb õõnsus. Juhtiva aine kihiga kaetud õõnsuses on elektrivälja tugevus null isegi juhul, kui juhtivale kattele on antud laeng (meenutagem katset Faraday puuriga). Joonis (c):Kui algselt neutraalse juhtiva keha sees paiknevasse õõnsusesse viia laeng +Q, siis indutseeritakse sama suur
47. Parempöörete projekteerimine ühetasandilisel ristmikul. - parempöörde raadius, mis on määratud sõiduteeserva või äärekivi joone raadiusega, võib olla kas ühe-, kahe- või kolmetsentriline. - Kolmetsentrilise kõvera raadiuste omavaheline suhe R1 : R2 : R3 2:1:3. 48. Kuidas valida läbivate teede tasandid kahetasapinnalise ristmiku korral ? - Kui tingimused võimaldavad, siis tuleks läbivate teede tasandid valida nii, et kiirteega liituv voog kasutaks langusega rampi ja kiirteelt lahkuv voog kasutaks tõusuga rampi, mis mõjuks soodsalt vajalikule kiirendusele või aeglustusele. - Valik, kas kiirtee peaks paiknema teise lõikuva teega võrreldes ülemisel või alumisel tasandil, sõltub rajatise maksumusest, reljeefi- ja situatsioonitingimustest ning teistest keskkonnateguritest. 49. Nimeta segaliikluse tüübid.
murdumisnurk v murdumisnäitaja Üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valgus normaali poole. N1 peab olema väiksem kui N2 7. Valguse dispersioon: Disperisoon- aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest või sagedusest. Aine absuluutne murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Laineteooria- valgus on ruumis leviv liikumine Korpuskulaarteooria- valgus on osakeste voog. Värvused jagatakse: Akromaatilised- valge, must, hallid. Kromaatilised- spektri värvid (kirjeldatavad lainepikkusega) Kahe või enama spektraalvärvuse segud.
või magad. Merevaigu energiaväli omab positiivset mõju Sinu energiaväljale. Tänu merevaigu magnetväljale saavad magnetilised anomaaliad blokeeritud ja need lakkavad Sind kurnamast. Kui Sa istud või lamad, masseerivad suur hulk pisikesi merevaigu tükke Su keha, parandades vereringet, mistõttu aju saab rohkem hapnikku. Lamades merevaigu madratsil, tunned soojust ja nagu voolaks vesi läbi Su keha. See on merevaigu efekt. See meeldiv voog on peamine harmooniaallikas Su kehale. Kasutatud kirjandus: 1.) http://www.amberfilling.ee/taide.php 2.) http://et.wikipedia.org/wiki/Merevaik
Keskmine temperatuur oleks praeguse pluss 15°C asemel miinus 18°C. Kasvuhooneefekt pole midagi muud kui atmosfääris olevate gaaside ehitatud tõke, mis takistab Päikese soojusel Maalt ilmaruumi tagasi pääseda. Päikeselt tuleva energia suurenemine peaks ka ilma soojemaks tegema. Maale jõudvad kosmilised kiired soodustavad pilvede teket atmosfääris. Pilved peegeldavad päikesekiirguse tagasi ilmaruumi ja jahutavad seega ilma. Päikeselt saabuvate osakeste voog ehk päikesetuul lükkab aga kosmilisi kiiri eemale. Nii et mida aktiivsem on Päike, seda tugevam on päikesetuul, seda vähem jõuab atmosfääri kosmilisi kiiri ja seda vähem moodustub pilvi. Ilm soojeneb. Päikeseenergia Otsese päikeseenergia ehk päikesesoojuse ja -elektrienergia panus maailma energiavajadusse on praegu veel väga väike. Praktikas on päikeseenergia ammendamatu loodusvara.
4. Link ( Lülikiht) 5. Physical ( Füüsiline) · Pakett kommunikatsioon- On informatsiooni lammutamine väiksemateks osadeks, et võrgust saatmine oleks efektiivsem ja töökindlam. Pakett kommunikatsioon võimaldab saatjal kontrollida kas vastuvõtja sai paketi kätte. Pakett kommunikatsiooni kasutatakse juhul kui tuleb tagad et admed kindlasti kohale jõuaks 2 · Voog kommunikatsioon - Informatsiooni saatmine ühe voona, saatja ei kontrolli kas vastuvõtja sai kõik andmed korralikult kätte. Saatja ei tunne huvi kas vastuvõtja sai kõik andmed kätte · Port- On tarkvaraline värava number mille kaudu käib sisenev ja väljuv liiklus rakendusprogrammide vahel 3 IP- Aadress · Vajalik et infot IP võrkudes saata. · IP identifitseerib hosti. · IP versioonid:
*-radioaktiivsus e -lagunemine: Kui tuum on ergastatud olekus , st 1 madalamaist energiatasemetest pole lõpuni täidetud, prootonite süsteemis on auk, siis langeb sinna prooton kõrgemalt tasemelt ja kiirgab -kvandi. kiirgus on kõige suurema läbitungimisvõimega ja seda kiirgust peatab u poole meetrine betoonikiht. *-lagunemine--kiirgus tekib siis, kui tuumas on neutroneid liiga palju.Neutron muutub prootoniks ja selle protsessi käigus tekib elektron. kiirgus on elektronide voog. Tekkiv uus tuum on ergastatud ja lagunemisega kaasneb ka -kiirgus. *-lagunemine--lagunemise käigus vabaneb tuumast -osake-see on heeliumi aatomi tuum. Juhtub see siis kui aatomi tuum on liialt suur. *radioakt.kiirgus on ohtlik ja kahjulik , sest kiirgus põhjustab tuumareaktsioone aatomites, millest koosnevad rakkude biomolekulid. Normaalsed aatomid muunduvad sobimatu aine aatomiteks,mis põhjustab elusorganismi hukkumise. 5
mõõduks. temperatuur 27. Missugune järgnevatest ei ole soojusülekandeprotsess atmosfääris konvergents 28. Pilved ___neelavad_____ infrapunakiirgust ______peegeldavad____ nähtavat kiirgust. 29. Kui maa poolt ilmaruumi kiiratud kiirgus iga aasta poleks ligikaudu võrdne sellega, mille maa saab päikeselt, siis muutuks atmosfääri keskmine temperatuur. 30. Päikesetuul on päikesest lähtuv laetud osakeste voog maailmaruumist 31. Miks hoolimata sellest, et põhjapooluse lähedastel laiustel paistab päike 22. Juuni paiku kuni 24 tundi ööpäevas, ei ole seal soojem kui lõunapoolsematel laiustel? Kõik vastuse variandid: 1. Päikeseenergia jaotub põhjalaiustel suuremale pinnale. 2. Põhjalaiustel peegeldatakse osa päikeseenergiast lume ja jää poolt.3. põhjalaiustel peegeldab suurenenud pilvkate. 4. Päikeseenergia kulub selleks, et sulatada külmunud maapinda
Kõõritavad, meelitavad lained meeled pääst kisuvad su küpsiküüsi minu käest. Ema riietas oma lapse hoolikalt, et külm ligi ei pääseks. Ta viib lapse merre, kust ta loodab, et valge luika lapse kaasa viiks. Naine paneb lapse vette ning lahkub, aga ta ei tunne rahu. Ta tuleb tagasi ja näeb laineist lapse käsivarsi tõusmas. "Tulen, tulen!" Äkki oli temas rõõm ja hoog: veest käis läbi värahtus - ja pooleks murdus voog. Hommikul, kui noodamehed tulid püügihoos, leiti liivakult nad kahekesi koos. 1944. aastal põgenevad Under koos oma abikaasaga Rootsi. Oma loomingu põhiteemasid arendab Under edasi paguluseski. Luuletaja hingeustavus mere taha jäänud kodumaale on muutumatu. "Põgenik" 1954 Murede keskel ma magasin, vahel vaevade, Kord veel tahaksin tagasi...
Magnet- või elektriväljas Jaguneb kiirgus kolmeks: 1. -kiirgus (alfa) 2. -kiirgus (beeta) 3. -kiirgus (gamma) alfa- kiirgus koosneb alfaosakestest ehk heeliumi aatomi tuumadest, mis sisaldavad kahte prootonit ja kahte neutronit.. Tuuma -lagunemisega kaasneb alati ka -kiirgus. Need suhteliselt rasked osakesed liiguvad võrdlemisi aeglaselt ja nende läbimisvõime on väike. On positiivse laenguga. beeta- kiirgus on kiirete elektronide voog. -lagunemisel muundub tuumas üks neutron prootoniks, seejuures tekivad elektron ja antineutriino (väike elementaarosake). Peaaegu valguse kiirusega liikuvad osakesed, suure läbitungimisvõimega. On negatiivse laenguga. gamma- kiirgus koosneb elektromagnetvälja kvantidest, millel on väga suur energia. Neil on väga suur läbimisvõime. On neutraalsed ehk laenguta. Radioaktiivsed jäätmed ja kasutatud tuumkütus
1896 Antoine Henri Becquerel Marie ja Pierre Curie Uraan, raadium, poloonium Tuumade iseeneselik kiirgus Radioaktiivsus Radioaktiivsus on tuumade võime iseenesest kiirata. Radioaktiivset kiirgust on kolme liiki (liigitati läbitungimisvõime järgi) kiirgus läbib vaevalt paberilehe kiirgus võib läbi tungida kuni 3 mm alumiiniumilehest kiirgus läbib mitme sentimeetrise pliiplaadi kiirgus Heeliumi tuumade voog kiirgus elektronide voog kiirgus suure sagedusega elektromagnetlained Nende kiirguste tekkemehhanismi seletatakse tuumafüüsikas mittestabiilsete aatomituumade spontaanse muundumisega kiirgus "Liiga suurte" tuumade iseeneslik lagunemine. Toimub osakeste eraldumise kaudu osake heeliumi aatomi tuum 2 He 4 lagunemisel väheneb tuuma massiarv 4 võrra ja laeng 2 võrra(tekib uus keemiline element) 238 92 U 234
❏ Beetakiirgus - kõrge energiaga (!) elektronide voog. See tekib neutronite muutumisel prootoniteks ja elektronideks, tekib antielektronneutriino. Prooton (ddu) ja neutron (duu) koosnevad kvarkidest. Ohtlikum kui alfakiirgus ❏ Beetalagunemisel eraldub tuumast suure kiirgusega beetaosake + tekib üks antielektronneutriino. Massiarv ei muutu, aga muutub laenguarv ❏ Kõige ohtlikum kiirgus on gammakiirgus - footonite voog, kõrge energiaga footonid. Footon - elektromagnetlaine osake. Gammakiirgusel on suur sagedus. Gammakiirgus tekib alfa,beeta lagunemisel suuremas koguses ❏ Elektromagnetlaine energia - h x f. F - sagedus, h - Plancki konstant Radioaktiivne lagunemine ❏ Süsinikdateering - selle abil saab määrata esemete vanust, mõõtes neis leiduva radioaktiivse C kontsentratsiooni, mida vanem on ese, seda rohkem 14/6 C tuumi on
Jaan Kross (19. veebruar 1920 27. detsember 2007) Eluloo ülevaade Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis (193845) ja oli seal kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). Ta arreteeriti ja saadeti GULAG-i. Sealt tuli ta tagasi ning hakkas 1954 professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Jaan Krossi lesk on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit. Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007 Tunnustused · 1971: Friedebert Tuglase novelliauhind · 1972: Friedebert Tuglase novelliauhind · 1989: Tartu Ülikooli filosoofia audoktor · 1990: Friedebert Tuglase novelliauhind · 1995: Friedebert Tuglase novelliauhind · 1996: Riigivapi teenetemärk I · 1998: Kultuurkapitali ...
äärmiselt oluline, kuna süüfilis oli läbi mitme sajandi olnud kogu Euroopas väga levinud suguhaigus. Näiteks 1892. aastal oli Carl Dehio andmetel ainuüksi Tartu Ülikoolist lahkunud meestudengitest süüfilises 24%. Suuresti vapustas ja õpetas inimesi maailma mõistma ka Albert Einsteini relatiivsusteooria. Selles järleldas ta esiteks, et aeg võib erinevate vaatlejate jaoks kulgeda erineva kiirusega ja teiseks, et valgus on korraga nii lainetus kui osakeste voog. Inimestes tekitasid sellised väljaütlemised segadust ja õudust. Maailmas, kus juba nii kaua elatud oli, avastati ühtäkki palju salapärast ja mõistetamatut. Oli hirmus mõelda, et inimese mõistus ei küündigi nii kaugele, et mõista kõiki universumi paradokse. Arvan, et nende inimeste hirm oli põhjendatud, kui võrrelda neid 21. sajandi inimestega. Meile ei ole enam sellised asjad uued ja seda kõike õpetatakse meile juba koolis. Nemad pidi
ungari, soome, poola, leedu, läti, usbeki, kasahhi, rumeenia jt. keeltesse. Rohkesti Tema tekste on viisistatud (R. Päts, l. Normet, E. Kapp, V. Kapp, G. Ernesaks, A. Velmet jt.). Merilaasile on luuletusi pühendanud M. Raud, A. Sang, D. Vaarandi, J. Kross, P.-E. Rummo. Avalaul Näe, puhkeva päikese põletav lõõm käib süütamas kevade tähti: maailma on vallutand uhkav rõõm - kõik uksed on tuulde lahti. Lööb rannale laksudes mere voog ja jõgedes vahutab vesi. ja järve kaldal on pilliroog täis laule ja linnupesi On põldudel külvajaid hoolega tööl, muld tulvil on sigimistungi. Ju metsad on haljad, kuid igal ööl veel pakatab uusi pungi. Ja taevas on kõrge, ja taevas on lai, ja mägedel virvendab valgus, ja väljadel õitseb ja hõiskab mai, suur Põhjamaa suve algus. Öö Kolm korda kuskil hõigati ja puude ladvus kustus kaja, tuul nagu pooleks lõigati ja öö sai ümber väikse maja.
Koostanud Julia Mäesaar Võru Täiskasvanute Gümnaasium 2010 Sündis 19. veebruaril 1920 Tallinnas masinatehase meistri pojana. 1928 38 õppis Tallinnas Jakob Westholmi gümnaasiumis. 1938 44 õppis Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. 1938 astus Eesti Üliõpilaste Seltsi 1940 41 tegi kaastööd Noorte Häälele. 1941 1943 oli Tallinna Linnapanga sekretär 1943 Saksa sõjaväeringkondade peastaabi tõlk 1944 aprill sept oli vangistatud 1944 46 töötas Tartu Riiklikus Ülikoolis riigi ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõuna 1946 54 oli poliitvangina Tallinna Keskvanglas ja vangilaagris Komi ANSVs 1954 aastast kutseline kirjanik Tallinnas 1957 60 Tallinna NAKi esimees alates 1958 Kirjanike Liidu liige 1971 Kirjanike Liidu juhatuse sekretär 1981 Kirjanike Liidu juhatuse aseesimees 1988 oli üks Eesti Üliõpilaste Sel...
erinevus 5 nm võrra. UV | 380 nm(violetne) - 760 nm (punane) | infra Kõiki erinevaid värvusi on võimalik saada, kui segada omavahel erinevates vahekordades punast, rohelist ja sinist värvust. Valge jaoks 1 osa punast, 4,6 osa rohelist, 0,06 osa sinist. RGB Infravalgus on valgus, mille lainepikkus on suurem, kui punane ja väiksem, kui raadiolainete oma,. Seda kiirgavad kehad, mille temp. On kõrgem, kui ümbritseva keskkonna oma. Korpuskolaarne omadus : valgus on osakeste voog, mis levib sirgjooneliselt. Valgusel on dualistlik iseloom st, et valgusel avalduvad nii lainelised, kui ka korpuskolaarsed omadused. Max Plancki hüpotees. Footoni energia arvutamine. 1902. Osakestena ehk footonitena käitub valguskiirgamisel ja neeldmisel. E- footoni energia ; h- 6,67 ; f - valguse sagedus (Hz) Difraktsioon Nähtus, kus lained painduvad tõkete taha, see ilmneb, kui tükkemõõde on võrreldav lainepikkusega. Tekib defraktsioonpilt.
3. Sotsiaalse võrgustiku teooria · Neurovõrgustikud · Mõjukusel põhinevad teooriad 4. Õppiv organisatsioon 5. Strateegiline juhtimine · Resource-based view RBV 6. Complexity theory Contingency theory sõltuvusteooria Väliskeskkond Tehnoloogia Sisekeskkond 1. Organisatsioon suletud vr. avatud süsteem 2. Organisatsiooni tasakaalustatus staatiline vr. dünaamiline tasakaal 3. Mõjukus resursside voog organisatsioonis ning organisatsiooni ja väliskeskkonna vahel Organisatsiooni ja väliskeskkonna vaheline mõju Organisatsioon on avatud süsteem Väliskeskkond Väliskeskkond Organisatsioon Organisatsioon 1. Eksogeenne lähenemine 1. Endogeenne lähenemine (proaktiivne) 2. Staatiline tasakaal 2. Dünaamiline tasakaal Organisatsiooni staatiline vr
Päikeselt lähtuvate laetud osakeste kokkupõrkeid Maa atmosfääri osakestega. *Esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. 6.Kuidas muutub temperatuur ja õhu rõhk kõrguse kasvades? Temperatuur ja õhu rõhk kõrguse kasvades – õhk jahtub, muutub tihedamaks, raskemaks ning hakkab tagasi alla laskuma. 7.Mida kujutab endast päikese kiirgus? Mis juhtub päikese kiirgusega atmosfääri kihtides? Päikese kiirgus- on Päikselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog. Atmosfääri alumistes kihtides toimub päikese kiirguse nõrgenemine. Osa neeldub, osa hajub molekulidel ning tahketel ja vedelatel lisanditel 8. Mis juhtub päikese kiirgusega maapinnal? Kogu päikesekiirgusest jõuab Maale väga väike osa, kuid ka see on Maa jaoks hiiglaslik energiahulk. Kui palju kiirgust mingis kohas maapinnani jõuab, sõltub kiirte ja aluspinna vahelisest nurgast. Väiksemad laiuskraadid pindalaühiku kohta saavad oluliselt rohkem päikesekiirgust. 9
Kui biomassi tarbitakse enam-vähem sama palju, kui teda juurde tekib siis see ei mõjuta süsihappegaasi hulka Mille poolest sarnaneb biomassi ja fossiilsete energiaallikate kasutamine Et nende energiat kasutada, siis tuleb neid põletada Kuidas on seotud fossiilsed energiaallikad ja biomass Kõik fossiilsed kütused on algselt olnud biomass Millistes tingimustes on geotermilist energiat võimalik ja otsatarvekas ammutada Sellistes kohtades, kus maa sisesoojuse voog asub maapinnale nii lähedal, et seda on majanduslikult otstarbekas kasutada Millised on hüdroenergia tootmise eelised ja millised puudused Eelised on et selle tootmine ei vähenda jõe vooluhulka ega tekita jääkaineid. Puudused on et selle kasutamine läheb kalliks maksma ja otstarbekas on elektrijaamu rajada suure vooluhulgaga jõgedele mida igal pool ei leidu. See kahjustab ka vee loomastikku Kuhu on otstarbekas rajada tuuleparke
talitusi mõjutavad. Lisaks sellele tuli sajandi alguses Sigmund Freud välja psühhoanalüüsiga. See teooria põhineb seisukohal, et inimeste tegusid määrab alateadvus, mis omakorda koosneb peamiselt allasurutud seksuaalihadest. Suuresti vapustas ja õpetas inimesi maailma mõistma ka Albert Einsteini relatiivsusteooria. Selles järleldas ta esiteks, et aeg võib erinevate vaatlejate jaoks kulgeda erineva kiirusega ja teiseks, et valgus on korraga nii lainetus kui osakeste voog. Suured avastused tegi ka Saksa füüsik Max Planck, kes pani aluse kvantmehaanikale. Arvan, et need avastused sokeerisid tolle aja inimesi päris korralikult. Seni oli elatud rahulikult, tavainimene ei mõelnud sellele, miks ta üht- või teistmoodi käitub. Nüüd aga said inimesed teada kuidas miski asi maailmas toimub ja miks. Maailmapildi avardumisele ning ühiskonna puuduste märkamisele aitasid kaasa sajandi alguses valitsenud kunstivoolud
· Argooni kasutatakse mõnikord kombineerituna lämmastikuga õhkpatjade täitmiseks. Krüptoon (Kr) Krüptoon on värvitu ja lõhnatu aktiivgaas, mida suurtes sisaldustes peetakse lämmatavaks. Krüptooni saadakse õhuseparaatoritest. Arvestades gaasi väga madalat looduslikku sisaldust õhus, on ainus majanduslikult tasuv moodus hankida krüptooni suurematest tehastest. Sellistel juhtudel eraldatakse tehases toorkrüptooni ja ksenooni segu sisaldav voog, mida töödeldakse eraldi puhastamis- ning destilleerimissüsteemis. Kasutusalad · Krüptooni kasutatakse erinevates uuringukavades. · Krüptooni kasutatakse teatud ioonlaserites ning halogeniide ja heeliumi või neooni sisaldavates segudes eksimeerlaserrakendustes. · Krüptooni kasutatakse hõõglampides, segatuna lämmastiku ja argooni või lämmastiku, argooni ja ksenooniga. · Krüptooni kasutatakse ka argooni sisaldavates segudes luminofoorlampide
ja imest veel sündimatust. Su silmad, nad olid ligi, nad hingasid minu sees, nad hiilgasid hingepõhja ja põlatu ülenes. "Vari ja viiv" (1986) Kui kõnelda üksainus kord, on vastutus nii suur, et ükski sõna ei näi väärt, et öelda. Kui elada üksainus kord, on võimalus nii suur, et tardud ning ta tummalt lased mööda. Valguse teema PIMESI, PIMESI pomisen nimesid valgus, oh Valgus, sa elav ja vägev ürgsügav voog, tõuse sisimast, pühi mu tänapäev tühi! Luuletuste iseloomustus · Kareva luule on erakordselt habras ja tundlik, seda iseloomustavad hingepuhtus, kaastunne ja ilu. Ta alustas tütarlapse tunnetuslike otsingutega, vaimselt nüristavate elu- ja koolikeskkonnale vastandas ta igatsusliku armastuse. · Varane luule oli sotsiaalsetes hoiakutes kriitiline ja pilklik, hiljem on ta liikunud sisemisetõsinemise ja süvenemise suunas. Luulede struktuur
Elektrivälja iseloomustatakse graafiliselt jõujoontega. Jõujoon on joon, mille igas punktis elektriväljatugjatugevus on jõujoonte arv pinnaühikusevuse vektor on puutujaks. Igas punktis on vaid üks elektriväljatugevuse väärtus ja suund. Seega jõujooned ei lõiku. Elektriväljatugevus on jõujoonte arv pinnaühikus. 4. Punktlaengu elektrivälja tugevuse valemi tuletus lähtudes Coulomb' seadusest. 5. Elektriväljatugevuse vektori voog. Joonis, valem. Voog läbi kinnise pinna on määratud ainult pinna sees olevate laengutega ja ei sõltu pinna kujust. Elektriväljatugevuse voo ühik on V*m 6. Gauss'i teoreemi tuletus. Kui on suvaline pind, siis integraal. Gauss'i teoreem määrab E vektori voo läbi suvalise kujuga kinnise pinna, mis ümbritseb laenguid. Vaatame ühte laengut, mille ümber kujutame kinnise pinna.
eluajal püsib c14 kontsentratsiooni muutumatuna. Kui elusorganism sureb, hakkab C kogus jäänustes vähenema. Teades säilinud C 14 kontsentratsiooni ja C14 poolestusaega, saab arvutada ajavahemiku, mis on möödunud organismi surmast. 10) Mis on ioniseeriv kiirgus, milline on selle kahjulik toime, kuidas selle eest end kaitsta? – ioniseeriv kiirgus on kiirete mikroosakeste (alfa ja beeta osakeste voog ja lühilaineline (suure sagedusega) elektromagnetkiirgus (ultravalgus, röntgeni- ja gamma- kiirgus), mis moonutab, lõhub elusorganismide aatomeid ja molekule ning muudab nende keemilist aktiivsust. Sellel tulemusel tekivad organismile kahjulikud rakud (vähirakud) ja hukkuvad organismi oma rakud. Lihtsaim kaitse on eemalduda kiirgusallikatest või kasutada sobivaid kaitsevahendeid, mis neelavad kahjulikku kiirgust.
Struktuur: Heemi porfüriin on seotud valguga kovalentselt kahe S kaudu. Heemi Fe on kordineeritud nii His lämmastuki kui Met väävliga. Selline Fe sidumine eristab tsütokroomi hemoglobiinist. Fe kordineerimine heemi tasapinna mõlemalt küljelt väldib võimaluse hapnikku või muud ligandite sidumiseks heemile. Erinevad tsütokroomid kannavad elektrone läbi erinevate ,,ainete"(tsütokroom c:lahustub vees, UQH 2: lahustub rasvas). Ülesandeks on tekitada elektronide voog. 4. Kirjutage oksüdatiivse fosforüleerimise protsessi üldvõrrandid NADH-st ja FADH 2-st lähtuvalt. NADH + H+ + 1/2O2 + xADP + xPi NAD+ + H2O + xATP (2,5ADP) FADH2 + 1/2O2 + xADP + xPi FAD + H2O + xATP (1,5ADP) 5. Selgitage, mida iseloomustavad keemilise ühendi standardne redokspotentsiaal ( o') ja redokspotentsiaal ().Mida kõrgem on ühendi o' väärtus, seda suurem on tema elektronide sidumise võime (võime toimida kui oksüdeerija)
lämmastikoksiidide kontsentratsioon on suurenenud 15%.Peamiselt tööstusest satub õhku tahkeid osakesi - tolmu, mis omakorda halvendab elukeskkonda ja mõjub kahjulikult inimeste tervisele. Osoonikiht ahtmosfääris neelab suure osa päikese ultraviolettkiirgusest, vähendades selle kahjulikku mõju elusolenditele ja taimedele. Pikkamööda hõreneb ja kohati kaob osoonikiht ning maapinnale jõuab ülamäära tugev ultraviolettkiirguse voog. Omaette problemiks on saanud väiksemates piirkondades õhu saastumine radioaktiivsete ainetega. Aleksander Andrejev AT112 KOKKUVÕTTE Õhu ja vee reostumine , on ainult vaike osa suurest maailma globaalse ökolloogia probleemidest , mis toovad endaga palju tagajarge : õhu saastamine; osoonikihi kahanemine; globaalne soojenemine; pinnase saastumine; vee saastumine; mürgiste kemikaalide sattumine pinnasesse, vette ja atmosfääri;
Millistel tingimustel toimuvad, miks , kus nad looduses toimuvad? Kergete tuumade ühinemine kõrgel temperatuuril, kõrget temperatuuri on vaja, et tagada tuumade kiire liikumine, mille tulemusel saavad tuumad läheneda üksteisele nii, et hakkaksid mõjuma tuumajõud. Looduses esineb tähtede sisemuses. 26. Miks raskete tuumade lõhustumisel ja termotuumareaktsioonidel vabaneb energiat? 27.Mida tähendab ioniseeriv kiirgus? Mis selleks on? Ioniseeriv kiirgus on kiirete osakeste voog ja lühilaineline elektromagnetkiirgus 28. Ioniseeriva kiirguse bioloogilisest toimest. Iseloomusta.. Ioniseeriv kiirgus mõjutab bioloogiliste objektide aatomite ja molekulide keemilist aktiivsust. Organismi moodustuvad võõrad molekulid, tekivad vähirakud, hukkuvad vajalikud rakud. Mõjutab ka pärilikust, toimuvad mutatsioonid. 29. Mis tekitab loodusliku kiirgusfooni ? 1) Maapõuest pärinevast radioaktiivsete elementide kiirgusest 2) Kosmilisest kiirgusest
Ülevla õhk jahtub ja tekivad pilved, sademed. Õhu liikumusele ette jääv nõlv on tuulepeale, bvastasnõlv aga tuulealune nõlv. Seda mööda hakkab õhk laskuma ja soojenema muutudes kuivemaks. Otsekiirgus on see osa päikesekiirgusest, mis jõuab päikeseketta suunast maapinnale praktiliselt paralleelsete kiirte kimbuna. Otsekiirgust mõõdetakse kiirtega risti asetseval pinnal. Otsekiirguse voog sõltub mitmest faktorist: o Maa ja Päikese vahelisest kaugusest; o päikese suunas pilvede olemasolust ja läbipaistvusest paksematest pilvedest nagu rünkpilved ja kihtpilved päikesekiirgus ilma hajumata läbi ei jõua; o atmosfääri läbipaistvusest, mida mõjutavad lisaks õhu püsikomponentidele kõige rohkem veeauru ja aerosooli hulk atmosfääris; o päikese seniitkaugusest, sest sellest oleneb päikesekiirte tee pikkus
Cleveland, Ohio, USA) ja Sung-Joon Yoon (College of Economics and Business Administration, Kyonggi University, Suwon, Republic of Korea). Käesoleva artikli eesmärk on tarbijate vaenulikkuse allikaid ja toote kaasamise mõõdukas roll ostu kavatsuste jaoks veelgi parem aru saada. Tarbija vaenulikkus on rahvusvahelises turunduses märkimisväärselt tähelepanu pööranud kirjandust välismaise toote ostukäitumise määrajana. Arenev tarbija vaenulikkuse uuringute voog näitab, et vaenulikkus tundub antud riigi poliitiline, majanduslik ja sotsiaalne minevik on seotud nende negatiivse mõjuga mõju välismaistele toodetele, mille tagajärjel väheneb tarbimine. Teine eesmärk on tuua rohkem vaenlikkuse mõistmise selgus, uurides vaenulikke täiendavaid eelkäijaid, konkreetselt kosmopoliitlikkus, tarbijate etnotsentrismi ja vastuvõtlikkus normatiivsusele mõju, aga on olemas ka kolmas eesmärk, mis
Juhul, kui enegria liigub üle süsteemi piire, see toimub kas tööna või soojusena. Energiabilanssi üldine kuju on massibilanssi omale analoogne: E(sisse) + E(genereeritud) - E (välja) - E (tarbitud) = E (akumuleeritud), (2.6). Statsionaarse süsteemi jaoks võtab energiabilanss järgmise kuju: E (sisse) = E (välja), (2.7), kui arvestada energiakadu: E (sisse) = E (välja) + E (kadu), (2.8). Energia voog (q, J s-1 e. W) on energia voolukiirus süsteemi või süsteemist välja (nt. Maa pinnale jõudev päikesekiirguse energia). 2.3 Massi jäävuse seadus Süsteemi all mõeldakse teatud operatsiooni teostamiseks kasutatav seade, või mingi selle konkreetne osa. Süsteemid võivad olla järgmised: - isoleeritud süsteem ei vaheta ümbritseva keskkonnaga ei ainet ega energiat - suletud süsteem vahetab ümbritseva keskkonnaga ainult energiat
Töö, mida teevad laengu nihutamisel välja jõud on seega võrdne laengu suuruse ning alg- ja lõpppunkti pontensiaalide vahe korrutisega. Kui laeng q eemaldub punktist potentsiaaliga φ lõpmatusse, kus potentsiaal on tinglikult võrdne nulliga, on välja jõudude töö A∞=gφ. Siit järeldub, et potentsiaal on arvuliselt võrdne tööga, mida teevad välja jõud positiivse ühiklaengu eemaldamisel vaadeldavast punktist lõpmatusse. 4. GAUSSI TEOREEM Elektiväljatugevuse voog läbi mis tahes pinna on võrdeline pinna sees olevate laengute algebralise summaga. Välist laengut ei arvestata. Kui pinna sees on sama palju erimärgilis laenguid on Q=0, voog=0 st et kinnisesse pinda sisenevate q 1 q 1 ja väljuvate jõujoonte arv on võrdne. EdS k r S 2
süsteemis, mis vähendavad süsteemi võimet teha tööd, sest osa energiast on pöördumatult muundunud soojuseks. Iseenese hooleks jäetud süsteem läheb üle vähem tõenäosest olekust enam tõenäosesse olekusse. enam tõenäone on see süsteemi olek, mille realiseerumisviiside arv on suurem. 10. Elektriväli vaakumis a. Elektrilaengu jäävuse seadus b. Elektriväli, selle tugevus c. Elektrivälja energeetiline karakteristika d. Elektriväljatugevuse voog e. Gaussi teoreem elektrostaatilise välja jaoks vaakumis f. Gaussi teoreemi rakendusi A) Elektrilaengu jäävuse seadus isoleeritud süsteemi elektrilaengute algebraline summa on jääv B) Elektriväli, selle tugevus C) Elektrivälja energeetiline karakteristika Väljapunkti potentsiaal on sellesse punkti paigutatud ühikproovilaengu energia. Väljatugevus näitab potentsiaali kõige kiirema kahanemise suunda ja selles suunas potentsiaali muutust pikkusühikul.
1.*** Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Mis on täiendusprintsiip? Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Uurib aine ja välja omadusi ja liikumise seadusi. Klassikaline füüsika koosneb staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast. Niels Henrik David Bohr (1885 1962, Taani, Nobeli preemia 1922): Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilise tõlgendusega. näiteks: punktmass, ideaalse gaasi mudel, absoluutselt elastne keha, ainepunkt. 2.Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mis on ruum ja aeg? Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras. ...
kiirguse eest kaitseb spetsiaalne varjend (50 cm Takistab? neeldub pea igas aines. (paber, üldiselt kaitseb meid selle paksune betoonsein, 10 cm Kaitse?: puit jne) eest riietus, klaas, puit jne. paksune pliikiht). IONISEERIMISE VÕIME: Neutronite voog -> -kiirgus -> -kiirgus-> -kiirgus Radioaktiivse kiirguse kasutamine- · Tuumaenergeetika · Pommid · Erinevate kivimite vm leidude dateerimine -kiirgus- kiiritusravis (vähkkasvaja), hävitab kiiresti kavavaid rakke neeldub koes./Märgistusmeetodil- märgistatakse aine radioakt
Joonspekter koosneb erivärvilistest joontest tumedal taustal. Neid jooni nimetatakse kiirgusjoonteks. Joonspektri annavad kõik ained gaasilises olekus madalal rõhul (nt elavhõbedaaurudega kvartslamp) . Neeldumise olenevust valguse lainepikkusest kirjeldab neeldumisspekter, mis näitab millise lainepikkusega valguslaineid antud aine neelab. Spekrianalüüsiks nimetatakse aine keemilise koostise kindlakstegemist selle kiirgus- või neeldumisspektri järgi. Valgus kui footonite voog M. Planck-i püstitatud teooria kohaselt valgus ei kiirgu aatomeist lainena, vaid energiaportsjonite, kvantide kaupa. Valguse kvanti hakati nimetama footoniks. E =h f Kus h on konstant ,h =6,6 x 10-34 J-s . Seda konstamti tuntakse Plancki konstandina. Fotoefekt Fotoefektiks nimetatakse elektronide väljalöömist ainest valguse toime. Fotoefektile andis seletuse A. Einstein, kes väitis, et valguskvant saab neelduda ainult tervikuna. See tähendab,
Jaan Kross(1920-2007) Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn 27. detsember 2007) oli eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Jaan Kross sündis Tallinnas. Elas kuni kaheksateistkümne aasta vanuseni Kalaranna korteris, mis asus Tallinna sadamale ja merele väga lähedal. Tema lapsepõlvemälestustes oli merel väga tähtis koht. Õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis. Aastatel 193845 õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust. Esimene kirjutis avaldati neljateistkümne aastasena ajakirjas ,,Eesti Noorte Punane Rist". 1940. Aastal abiellus saksa keele õpetaja ja tõlkija Helga Pedusaarega. Saksa okupatsiooni ajal üritas vältida mobilisatsiooni. 1944. aastal arreteeriti ta Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Pärast vabanemist jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud. Uues...
keskele ja moodustab enamuse aatomi massist; planetaarse aatomi idee; määras ära aatomi piirid N. Bohr formuleeris postulaadid aatomi olekute kohta L. de Broglie tõestas, et elektronil on laine omadused W. Heisenberg ebatäpsusrelatsioon W. Paul - keeluprintsiip 4. Rutherfordi katse tõestamaks planetaarset aatomimudelit- Pliikonteineris asub radioaktiivne aine, millest väljub alfaosakeste voog. See langeb õhukesele kullast lehele. Mikroskoobi ees on tsinksulfaadist ekraan. Ekraanile tekib sähvatus kohas, kuhu langeb alfaosake. Ekraani koos mikroskoobiga on võimalik pöörata ja loendada kuldlehekeselt mitmesuguste nurkade all hajunud alfaosakesi. Enamik alfaosakesi läbis kuldlehekese otsejoones, osa kaldus kõrvale ja hajus erinevate nurkade all, ~üks 8000-st pöördus peaaegu samas suunas tagasi. 5. Bohr'i postulaadid 1
kliendil praagi defineerida. Juhul kui tellimustega tekib siiski tootmise allstruktuurides väikseid varusid, siis need fikseeritakse ja kõrvaldatakse nii kiiresti kui võimalik. Operatiivse ja pidevalt korrigeeritava informatsiooni tulemusena suudab Merida lühendada tootmistsüklit. See omakorda suurendab jalgratta komponentide tootjate ja tarnijate reaktsioonikiirust ning sellisel viisil väheneb oluliselt määramatus, mis tekib vajaduste prognoosimisega. Kuna informatsiooni voog on viidud maksimaalse efektiivsuseni, siis käsitletakse tarnijaid kui Merida koostööpartnereid. Just-in-time rakendamises on väga oluline, et erinevad tegevused oleksid kõikidel juhtimistasanditel sünkroniseeritud ja kooskõlastatud. Üheks viisiks selle saavutamisel võib lugeda ühtse infosüsteemi loomist, 3 kus tarnijatel oleks võimalik hetkeseisu pidevalt jälgida ja oma tegevust selle järgi planerida.
1. Mikro- ja makroökonoomika olemus Majandusteooria jagatakse kahte ossa: mikro- ja makroökonoomika. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Nappus on situatsioon, mille korral ei ole nii palju ressursse, et inimeste kõiki soove rahuldada. Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisel. 1.1 Majanduse põhiküsimused Majandussüsteemi põhiküsimused: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetud hüviseid jaotada. 1. Mida toota? iga hüvise tootmiseks on vaja ressursse. Tootmiseks kasutatavad ressursid koodnevad inimressurssidest ja ainelistest ressurssidest. Töö inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogusumma, mida nad rakendavad kaupade tootmisel ning te...
Spekulatiivne varu - varu hoitakse olukorras, kus toormaterjali hinnad on üliodavad ja/või lähitulevikus on ette näha nende tõusu. Samuti võidakse soetada varusid juhuks, mil tooraine hind on küll stabiilne, kuid ette on teada selle hinna tõus tulevikus. Varu võib olla tingitud streigiohust või seadmete plaanipärasest hooldusest. Surnud varu - materjale ja kaupa, mis ei ole kellegi vajalikud. Neid ei ole võimalik müüa ega tootmises kasutada. Varude juhtimine Üldjuhul muutub voog varuks siis, kui lõpeb veotsükkel ning algab hoiustamise ja lao- või terminalikäsitsemise tsükkel. Liikumises olevaid materjale ja kaupu nimetatakse logistikas voogudeks, seisvaid aga varudeks. Õige varu aitab hoida tarneahela efektiivses toimimises. Logistika juhtimise üks põhiküsimustest on varude optimaalse suuruse leidmine ahela erinevate lülide jaoks. Liigsed varud toovad endaga kaasa asjatute kulude tekkimise. Liiga väikesed varud aga puuduliku klienditeeninduse, täitmata
Elektrijõud – on jõud, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. Kas see on sama, mis Coulombi seadus? Punktlaengu elektriväli- punktilaengu väli E on suunatud laengust eemale kui laeng on positiivne ja laengu poole kui laeng on negatiivne Vihikus: E = k * q / r^2 Punktlaengute süsteemi elektrivälja tugevus on võrdne üksikute laengute elektrivälja tugevuste vektorsummaga (superpositsiooniprintsiip) 3. Elektriväljatugevuse voog. Elektrivälja jõujooned. Elektrivälja graafiliseks kirjeldamiseks kasutatakse jõujooni ja ekvipotentsiaalpindasid. Elektriväljatugevuse jõujooned: sellised jooned elektriväljas, mille puutujaks igas punktis on väljatugevus. Ekvipotentsiaalpinnad: sellised pinnad elektriväljas, mille ulatuses on potentsiaalil sama väärtus, täpsemalt vaata 6. punkt. Elektrivälja (samuti grad fi) jõujoon on igas punktis risti seda punkti läbiva ekvipotensiaalpinnaga.
osakeste, mis mõjuksid elusorganismidele radioaktiivse kiiritusena) eest suunates osakesi maa pooluste suunas, kus nad siis atmosfääri sisenevad täites taeva virmalistega. Kuid magnetosfäär võib tekitada ka probleeme. Neljal päeval igas kuus läbib Kuu Maa magnetvälja ning kuupind saab staatilise elektri laengu. Kord kuus möödub Maa kaaslane oma orbiidil läbi magnetvälja saba, mis on suunatud päikesest eemale ning selle saba keskel on laetud osakeste voog. Osakesed tekitavadki kuupinnal staatilise elektri, mida on kinnitanud ka jälgimistulemused NASA Lunar Prospectori nimeliselt kosmosejaamalt aastal 1998. Rutheford Appletoni nimelisest laboratooriumist doktor Mike Hapgoodi mudel pakub välja, et osakeste voog ei ole alati kindla tugevusega ning väli nõrgeneb ja tugevneb 18 aastase perioodiga. Hapgood selgitab, et staatiline elekter on üks vähem uuritud kosmoselennu ohte ning on väga oluline aru saada, kuidas sellised protsessid
ajupiirkonnad · Objektide asukoht, ruumiline taju Mille poolest erineb holistiline ja analüütiline objektide äratundmine? Holistiline- objekti terviklik tundmine Analüütiline- objekti teatud elementide äratundmine Milliseid funktsioone on omistatud fuciform face area ajupiirkonnale? Nägude äratundmine, tuttavate objektide tundmine Taju tegevuseks (dorsaalne taju) Tegevuse juhtimine Mis on optiline voog? Optiline vool on mulje meie edasiliikumisel otse ees olevate objektide liikumisest meie suunas ja tagurpidi liikumisel (nt.sõidukis seljaga sõidusuunas istudes) otse meie ees olevate objektide liikumisest meist eemale. Kuidas optiline voog aitab määrata iseenda liikumise suunda? Tausta liikumissuuna järgi saab aimata iseenda liikumise suunda. Eemalduv taust (suunaga seljataha) tähendab ettepoole liikumist, sellal kui seljatagant ''tulev'' taust tähendab iseenda
Ja need kes uskusid ,et valgus koosneb osakestest panid aluse nn. Korpuskulaarteooriale mida tänapäeval nimetatakse Kvantteooriaks. Korpuskulaarteooria e. kvantteooria arendaja oli inglise füüsik I.Newton 1675 aastal. Aga siia maani ei ole suudetud kindlaks teha mis see valgus on, kuna valgus on dualistlik. Valguse dualistlik e. kahene iseloom tähendab, et valguse laine ja kvantteooriad ei ole vastandlikud, nad täiendavad teineteist. See, kas valgus on laine või osakeste voog oleneb, milliseid nähtusi vaadeldakse, inimene ei saa seda vahetult tajuda. Mida väiksem on osakeste energia, seda raskem on neid omavahel eristada. Suurema sagedusega elektromagnetkiirgus sarnaneb rohkem osakeste voole, väiksema kiirgusega sagedus aga lainele. Põhjus miks ei piisanud ainult laineteooria on see ,et laineteooria ei seleta paljusid valguse omadusi. Laineteooriast ei piisanud ka 20. sajandil kui püüti seletada hõõguvate kehade kiirgus spektrit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
