Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"voog" - 533 õppematerjali

voog – rubiinvarda mõõtmeid on vaja suurendada kuid väga pikk varras muudab pumpamise keeruliseks, seepärast kasutatakse laserites suhteliselt väikseid vardaid – pikkusega 2 kuni 30 cm ja diameetriga 0,5-2 cm. Varda sees suurendatakse aga kiirte teepikkust peeglite abil.
thumbnail
1
docx

Teksti parandamise harjutus 7. klassile

seesugust, mis sundis teda silmi pärani ajama. Onu Einar vaatas ettevaatlikult lahtisest välja aknast, veendus selles, et läheduses polnud kedagi, ning ronis siis tuletõrjeredelit mööda alla ning seisis minuti maapinnal pärast. Tal oli midagi kaenlas. Kiirel sammul suundus ta pagaritööstuse kõrval oleva kuuri juurde. Kõigepealt liigutanud ei Malle ajus ennast midagi, ta oli hämmeldusest niivõrd halvatud, et ei suutnud midagi ette võtta. Siis aga vajus peale talle terve kohisev voog mõtteid, oletusi ja küsimusi. Ta otse värises pinevusest ja heameelest. Lõpuks, lõpuks ometi leidus üks inimene, kes oli tõeliselt salapärane, ja seda ainult mitte esimese mulje järgi, vaid ka pärast põhjalikumat uurimist. Sest see oli tõesti salapärane lugu: üks täiskasvanud inimene, kes ronib keset ööd aknast välja. Kui tal poleks teoksil midagi kahtlast, siis oleks ta kindlasti võinud kasutada päris harilikku majatreppi. ,,Järeldus number üks,"mõtles Malle endamisi

Kirjandus → Kirjandus
8 allalaadimist
thumbnail
4
docx

UUS-USUNDID

1826/28. Henry Drummond. Edward Irving. Prohveti ja apostli ametid. Hiljem p amet kaotati. 12 apostlit.1837 a tunnistuskiri ehk testimonium. Liita kristlik kirik üheks tervikuks. Oodati Issanda tulekut. Heinrich Geyer (kui nn teise ringi rajaja). Peapostel. Õpetus: õnnistusväel 2 voogu. Läbi ametihierarhia, inimeste 1 südame. Sakramentaalne voog koosneb ristimisest ja kinnitamisest.iga pühapäev püha õhtusöömaaeg. Ilmikvennad kui ametikandjad. 1993 7,2 milj. Eestis 2086 liiget. 5. Armastuse Perekond. Algselt Jumala Lapsed. Asutaja David Berg. 1968. Prostitutsioon uute liikmete värbamiseks. Vastuliikumine: Vanemate komitee meie poegade ja tütarde vabastamiseks Jumala Lastest. Kommuunid. Pole kindlat seostatud õpetust, muutuvad vaated. Eestis ametlikult ei tegutse.

Teoloogia → Usundiõpetus
9 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kvantoptika ja laineoptika

Füüsika KT I 1. Selgita valguse dualismi, millised nähtused. Valgusel on kahesugused omadused: 1) laineteooria ­ valgus on elektromagnetiline laine *interferents *difraktsioon *dispersioon *murdumine *peegeldumine 2) kvantteooria ­ valgus on osakeste voog *fotoefekt *Comptoni efekt *valguse rõhk 2. Mõisted Fotoefekt ­ nähtus, kui kiirgus või valgus lööb ainest välja elektrone. Footon e kvant ­ on valgusosake, mis kannab kaasas energiat. Punapiir ­ on minimaalne sagedus, mille korral tekib fotoefekt. Väljumistöö on energia, mis tuleb anda elektronile, et see metallist välja lüüa. Comptoni efekt ­ röntgeni ja gammakiirguse lainepikkus suureneb hajumisel vabadelt elektronidelt.

Füüsika → Füüsika
68 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kvantoptika

Elektromagnetiline laine,lainepikkusega 380nm(violetne,suurim sagedus) < < 760nm(punane,väikseim sagedus). Nähtused:difraktsioon,interferents,dispersioon,murdumine. c = 3 * 108 m/s. c = * f. ­ lainepikkus,f ­ sagedus. Valgus on osakeste voog. Valgusosakesi nim. kahe erineva nimega kvant,footon. Iseloomustab:energia,mass,1aineosake. Kõik valgusallikad kiirgavad valgust kvantide kaupa. Kvanti käsitletakse,kui ühte energia portsionit. Fotoefekt:kiirguse langedes metallipinnale võib sealt välja lüüa elektrone. Tekkimise tingimus: ühe footoni energia peab võrduma elektronide väljumistööga. E = A. E=ühe footoni energia, A=elektronide väljumistöö. Fotoefekti seaduspärasused:Valguse poolt metalli pinnast ühes sekundis

Füüsika → Füüsika
38 allalaadimist
thumbnail
17
pptx

Kultuur ja eluolu 20. sajandi alguses

olemasolust, pandi alus geneetikale. Ø Samal aastal pani saksa füüsik Max Planck aluse kvantmehaanikale. Ø Aatomi ehituse selgitamine oli peadpööritav hüpe teaduse arengus. Hugo de Vries & Max Planck Albert Einstein Ø 1905. aastal avaldas juudi soost Sveitsi patendiametnik Albert Einstein kolm artiklit, milles ta esitas oma kuulsa erirelatiivsusteooria, hiljem ka järelduse, et valgus on korraga nii lainetus kui ka osakeste voog. Ø Need avastused tekitasid inimestes imetlusega segatud õudumaailm osutus palju salapärasemaks ja raskemini mõistetavaks, kui arvatud. Albert Einstein Ø Sensatsioonilised olid ka Knossose palee ja kogu Minose tsivilisatsiooni päevavalgele toomine, Ø hormoonide avastamine ja Ø mandrite triivimise teooria teke. Ø Avastati tõhus süüfiliseravim. Ø Kogu järgnevale sajandile vajutas pitseri Sigmund Freudi psühhoanalüüs,

Ajalugu → Ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Füüsika kt 9.klass soojusliikumine

- Õhu niiskusest Sublimatsioon - tahke aine üleminek gaasilisse olekusse Desublimatsioon - gaasi muutumine tahkeks Soojusülekanne - energia kandumine ühelt kehalt teisele. See kestab seni, kuni mõlema keha temperatuurid on võrdsed ehk on saabunud soojuslik tasakaal Liigid: - Soojusjuhtivus - siseenergia levimine ühelt aineosakeselt teisele - Konvektsioon - siseenergia levimine vedeliku - või gaasivoolude teel - Kiirgus - osakeste voi lainete voog Seaduspärad - Mida kõrgem on keha temperatuur, seda rohkem ta kiirgab. - Mida tumedam on pind, seda rohkem energiat keha ajaühikus neelab. - Mida suurem on keha pindala, seda rohkem ta kiirgab. Kütus e kütteaine - süsivesinikke sisaldav põlev aine. Kasutatakse soojusenergia saamiseks või keemiatööstuse toorainena. Tahked: kivisüsi, põlevkivi, turvas. Vedelad: nafta, bensiin, diislikütus. Gaasid: maagaas.

Füüsika → Soojusnähtused
10 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kvantoptika

Ande Andekas-Lammutaja Füüsika ­ Kvantoptika Valguse dualistlik e. kahene iseloom tähendab, et valguse laine ja kvantteooriad ei ole vastandlikud, nad täiendavad teineteist. See, kas valgus on laine või osakeste voog oleneb, milliseid nähtusi vaadeldakse, inimene ei saa seda vahetult tajuda. Mida väiksem on osakeste energia, seda raskem on neid omavahel eristada. Suurema sagedusega elektromagnetkiirgus sarnaneb rohkem osakeste voole, väiksema kiirgusega sagedus aga lainele. Fotoefektiks nimetatakse negatiivelt laetud elektronide väljalöömist ainest valguse toimel. Valgus ei kiirgu aatomeist lainetena, vaid kvantide kaupa. Valguskvant saab neelduda ainult tervikuna

Füüsika → Füüsika
283 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tuumajõud

Neutr. Saavad moonduda: (beta lagun) Tingimused: 1.tuuma suurus on piiratud 2.proot.neutr.madalamad energiatasemed peavad olema täidetud-tuum peab olema põhiseisundis. 3.proot.neut.energiatasemed tuumas peavad olema võrdselt täidetud. 7) erinevalt keemilistest reaktsioonidest tekivad tuumareaktsioonides uued keemilised elemendid. Neid kasutatakse peamiselt looduses mitteesinevate isotoopide tootmiseks. Sobivaim vahend: neutronite voog, kuna liitub kiiresti tänu laengu puudumisele iga tuumaga. Looduses on kõige raskema tuumaga uraani. Eriseosenergia ­ on ühe nukleoni kohta tulev seosenergia.

Füüsika → Füüsika
35 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Elektromagneetiline induktsioon

Elektromagnetiline induktsioon (EMI) EMI nähtus ­ seisneb elektromotoorjõu tekkimises (indutseerimises) suvalises suletud kontuuris ja seetõttu induktsioonivoolu tekkimises juhtivas suletud kontuuris, kui muutub magnetvoog läbi kontuuriga ümbritsetud pinna; Faraday´ EMI seadus ­ indutseeritud elektromotoorjõud (emj) on võrdne miinusmärgilise magnetvoo muutumise kiirusega Ei = - ; t Lenzi reegel ­ induktsioonivool omab sellist suunda, et selle voolu poolt tekitatud magnetvälja voog püüab takistada (kompenseerida) induktsioonivoolu põhjustanud magnetvoo muutust; EMI elektriväli ­ erinevalt paigalseisvaid laetud kehi ümbritsevast väljast on see väli pööriseline (kinniste jõujoontega, mittepotentsiaalne); Foucault´ voolud ­ mikroskoopilised pöörisvoolud, mis tekivad m...

Füüsika → Füüsika
99 allalaadimist
thumbnail
10
odp

Jaan Kross

Jaan Kross Elulugu Sündis 19. veebruar 1920 Tallinnas ning suri 27.detsember 2007. Ta oli Eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija. Teda on mitu korda esitatud Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Ta õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis. 1938 astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, kus õppis 6 aastat. Saksa okupatsiooni ajal 1944. arreteeriti Saksa julgeolupolitsei ja SD poolt. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis 1946. aastal arreteeriti uuesti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD erinõupidamise ja viibis GULAGI laagrites Krasnojarski krais ja komis. Vabanes alles 1954. aastal. Pärast naasmist 1954. aastal otsustas ta hakata professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas luuletajana, hiljem läks üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mäle...

Kirjandus → Kirjandus
4 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Gammakiirgus

· Röntgenkiirguse spekter kattub osaliselt gammakiirguse spektriga (suure sagedusega röntgenkiirgus on sama, mis madala sagedusega gammakiirgus). Nende eristamisel lähtutakse mitte kiirguse sagedusest, vaid selle tekkimise viisist. Röntgenkiirgus tekib elektronide liikumisel kõrgemalt energeetiliselt tasemelt madalamale, gammakiirgus tekib aga tuumaprotsessides. Gammakiirgus · Radioaktiivne kiirgus · Gammakvantide voog · Suure läbimisvõimega · Põhjustab kiiritustõbe Looduslikud kiirgajad · Päike, · Lubjakivi · Graniidpinnas · Äike · Pulsarid · Kvasarid · Gamma pursked Gamma pursked · Mõistatuslikud nähtused · Avastati üle 30 a tagasi · Pärinevad väljaspoolt meie Galaktikat · Pursete põhjustaja ei ole veel teada · Maale ohtu ei ole Gammakiirguse tekkimine Annihilerumine Vesiniku tuumad põrkuvad Piion

Füüsika → Füüsika
11 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Tuumafüüsika medistiinis

Tuumafüüsika medistiinis. Radioaktiivse kiirguse omadusi kasutatakse niihästi haiguste diagnoosimisel kui ka nende ravis. Radioaktiivsus on aatomituuma omadus iseeneslikult laguneda. Radioaktiivsus on iseloomulik ebastabiilsetele, suhteliselt suure massiga aatomituumadele. Radioaktiivse lagunemisega kaasneb radioaktiivne kiirgus. See võib olla korpuskulaarne (elementaarosakeste või heeliumiaatomi tuumade voog) või kiirata footonitena (elektromagnetkiirgus). Loodusliku radioaktiivsuse avastas Antoine Henri Becquerel 1896. aastal. Teadlane pani tähele, et tema poolt uuritud fosforestseeruvast ainest lähtuv kiirgus läbib kahekordse valguskindla musta paberi. Radioaktiivsele lagunemisele on iseloomulik, et ajaühikus lagunevate aatomituumade arv väheneb pidevalt. Seepärast kasutatakse radioaktiivsuse iseloomustamiseks poolestusaega (t1/2). Poolestusaeg on ajavahemik, mille jooksul kahaneb ajaühikus lagunevate aatomituumade arv kaks korda. ...

Füüsika → Füüsika
1 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Optika

*neli seaduspärasust, mis olid teada juba antiikajal: 1.valgus levib sirgjooniliselt 2.valguskiired levivad teineteisest sõltumatult. Valguskiired lähevad teineteisest läbi 3.Valgus peegeldub siledatelt pindadelt 4.valgus murdub kahe läbipaistva keskkonna piiril. 17.saj Mis on valgus? 1.Vlgus on millegi liikumine. Teati, et liigub kaks objekti-liigub laine ja keha. Esimene teooria: korpuskulaarteooria-valgus koosneb osakestest. Valgus osakest nim. Korpuskliks. *valgus on osakeste voog, mis levib sirgjooneliselt. *Üks põhipooldajaid oli Newton *Korpuskulaarteoori põhi puudub-Miks kaks valgusvihku kokkupuutel ei mõjuta teineteist.? 2.Valgus on laine, mis levib kogu univerumit täitvas nähtamatus keskkonnas. *Laineteooria puudus-teati, et laine levib ainult keskkonnas aga maailma ruumis oleva eetri olemasolu ei suudetud tõestada. *Põhipooldaja Huygens ja Hooke Kubki teooria ei seleta kõiki optilisi nähtusi *interfrentsi ja difraktsiooni seletab laine teooria

Füüsika → Füüsika
45 allalaadimist
thumbnail
17
pptx

Elektromagnetiline induktsioon esitlus

seadusest http://www.youtube.com/watch?v=prNXC1A26Ig http://www.youtube.com/watch?v=4nTewAjhGsY&feature=related Lenzi valem Lenzi reeglit väljendab induktsiooniseaduses sisalduv miinusmärk. Kui juhtmekeerdu läbiv magnetvoog(>0) kasvab, siis loetakse induktsiooni elektrimotoorjõudu ja vastavat voolutugevust kokkuleppeliselt negatiivseks, kuna induktsioonvoolu magnetväli on keerus mõjuvale väljale vastassuunaline (takistab magnetvoo kasvu). 6. Arvuta magnetvoo muutumise kiirus, kui voog kasvab 2 ms jooksul 10 mWb-lt kuni 20 mWb-ni. (5 msek ehk 0.005 sek) = -i t. (1 Wb = 1 V * 1 s). Kodus lugeda läbi lehekülg 23-24 . (K. Tarkpea Füüsika 11.klassile 2.osa.) Hinde võimalus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level

Füüsika → Füüsika
37 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Füüsikaline Maailmapilt

elektriliselt laetud osakesed (elektrilaeng) ja ajas muutuv magnetväli, kusjuures need võivad tekitada välja koos kui ka eraldiseisvalt. Viimast juhtu nimetatakse pööriselektriväljaks. Elektriväli kirjeldab, kuidas igal ajahetkel elektriliselt laetud testlaengut mõjutatakse. Elektrivälja levimiskiirus sarnaneb elektromagnetvälja levimiskiirusega, kus vaakumis on kiirus võrdne valguse kiirgusega, kuid aines on levimise kiirus väiksem. 10 VALGUSE DUALISM – OSAKESTE VOOG VERSUS ELEKTROMAGNETLAINETUS Valguse dualistlik e. kahene iseloom tähendab, et valguse laine ja kvantteooriad ei ole vastandlikud, nad täiendavad teineteist. See, kas valgus on laine või osakeste voog oleneb, milliseid nähtusi vaadeldakse, inimene ei saa seda vahetult tajuda. Mida väiksem on osakeste energia, seda raskem on neid omavahel eristada. Suurema sagedusega elektromagnetkiirgus sarnaneb rohkem osakeste voole, väiksema kiirgusega sagedus aga lainele

Füüsika → Füüsika
8 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Maa teke ja areng

TERMODÜNAAMIKA I seadus energia ei teki ega kao, võim muunduda http://www.abiks.pri.ee II seadus iseeneslikult energia muutub korrastatumast vormist vähem korrastatumasse vormi, seejuures toimub energia pöördumatu hajumine SOLAARKONSTANT ajaühikus läbi Maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti asetsevale pinnale kulgeva Päikese kiirguse energia voog Miks saab maa tegelikult vähem energiat (1365 W/mm)? 1. öö ja päeva vahelduvad 2. päikesekiirte langemisnurk on erinev 3. atmosfääris kiirgus nõrgeneb hajumise ja neeldumise tulemusena keskmiselt saab Maa 240 W/mm

Geograafia → Geograafia
94 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Magnetism

normaali (pinna ristsirge) positiivne suund. Positiivne suund määratakse voolu suunaga kontuuris kruvireegli abil; Kruvireegel ­ kui kontuuris kulgeva voolu suund ühtib kruvi pööramise suunaga, siis kruvi liikumise suund loetakse kontuuri poolt piiratud pinna normaali positiivseks suunaks; Magnetvälja jõujooned - konstrueeritud jooned magnetvälja kujutamiseks. Magnetvoog ­ magnetilise induktsiooni vektori B voog, mis on määratletud: = B S cos kus S on magnetväljas asetseva pinna pindala, on nurk pinnanormaali ja magnetvälja suuna vahel. on arvuliselt võrdne väljaga risti olevat ühikulise pindalaga pinda läbivate välja jõujoonte arvuga; Magnetvoo ühik 1 Wb (veeber) ­ selline magnetvoog, mis läbib pinda pindalaga 1 m2 , kui see asub magnetväljas magnetilise induktsiooniga 1 T risti väljaga;

Füüsika → Füüsika
109 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Optika

tulemusega. Samas faasis olevad lained tugevdavad üksteist, vastasfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel. Näeme maailma värvilisena, kuna esemetelt peegeldunud (ka kiirgunud) valgus tekitab meie silmis valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinevaid valguaistinguid. Footon ­ kvantoptikas energia portsjon. Valguskvant, mille kaupa kiirgub valgus aatomist. Valgus on footonite voog. Footoni energia. E= hf Footonil pole seisumassi, st ta ei saa eksisteerida paigalolekus. E=mc² (footoni massi leidmiseks) Footoni impulss p=mc Murdumisseadus täieliku peegeldumise kohta sin/ sin90º = n2/n1 Kui esimeseks keskkonnaks on vaakum või õhk, siis sin = 1/ n1 Lainefront on pind või joon, mis eraldab keskkonda, kuhu laine pole veel levinud, sellest keskkonna osast, mille laine on läbinud. Lainefrondi kõik punktid võnguvad samas faasis, sest

Füüsika → Füüsika
133 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Kosmiline kiirgus ja virmalised

Kosmiline kiirgus ja virmalised Kosmiline kiirgus Kosmiline kiirgus on maailmaruumis väga kiiresti liikuvate laenguga osakeste (esmas- ehk primaarkiirguse) ja Maa atmosfääris nende toimel tekkivate osakeste (teis- ehk sekundaarkiirguse) voog. Primaarkiirgus koosneb peamiselt prootoneist (umbes 90%) ja kergete elementide aatomituumadest. Kosmiline primaarkiirgus neeldub Maa õhkkonnas ja tekitab vastastikuses mõjus õhumolekulidega kosmilise sekundaarkiirguse, mis koosneb prootoneist, elektronidest jt. Osa kosmilisest sekundaarkiirgusest jõuab maapinnani. Ülikõrge energiaga kosmiline kiirgus avastati 1962 aastal ja selle uurimine on tänaseni väga keeruline, sest hinnanguliselt jõuab Maa atmosfääri keskmiselt vähem kui

Füüsika → Füüsika
24 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Jaan Krossi elulugu

7 0 0 -2 C 0 0 9 2 -1 1 K lu s a s s o ro o K S n s a a a t ti J a M ...

Eesti keel → Eesti keel
18 allalaadimist
thumbnail
2
docx

TEST 11 - Aatomi- ja tuumaf��sika

a. osakese leidmise tõenäosust erinevates ruumipiirkondades b. osakeste lainepikkust c. kvantide võnkumise edasikandumisel tekkivat lainet 9. Kas on õige väide "Aatom kiirgab footoni, kui aatomituum läheb kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele"? Väär ­ see kehtib elektroni puhul 10. Mis on , ja kiired? a. kiired ­ heeliumi aatomi tuumad b. kiired ­ kiirete elektronide voog c. kiired ­ suure energiaga elektromagnetkiirgus 11. Järjesta , ja kiired ioniseerimisvõine järgi. a. suur ioniseerimisvõime ­ alpha b. keskmine ioniseerimisvõime ­ beta c. väike ioniseerimisvõime ­ gamma 12. Järjesta , ja kiired läbitungimisvõime järgi. a. suur läbitungimisvõime ­ gamma b. keskmine läbitungimisvõime ­ beta c. väike läbitungimisvõime ­ alpha 13. Tuumas olevate nukleonide masside summa a

Füüsika → Aineehitus
9 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Tuumarelvastus praegu ja tuumariigid

· Kaasneb õhus toimuva ning maapealse tuumaplahvatuse ioniseeriva kiirgusega · Tuumaplahvatusel tekib tugev elektronide voog, mis omakorda tekitab tugeva elektrivälja Tuumarelvade leviku tõkestamise leping (NPT) (NPT) on rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks on hoida ära tuumarelvade ja tuumarelvade valmistamise tehnoloogia levikut, edendada tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise alast koostööd ning soodustada desarmeerimist. Jõustus 5.märts 1970 Eesti liitus lepinguga 1992. aasta jaanuaris.

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Kulusäästlik mõtlemine (Lean thinking)

tüüpi tegevusi. Esiteks need, mis reaalselt toodavad väärtust. Teiseks on seal ahelas kindlasti tegevusi, mis ei tooda mitte mingisugust väärtust, kuid neid ei ole võimalik ka eemaldada, 7 kuna sellele tehnoloogiale ei ole alternatiive. Viimaseks grupiks on tegevused, mis ei tooda väärtust ja on reaalselt ka välditavad. (Jones, Womack 2003, 19-20) Kolmas printsiip ütleb, et tuleb luua voog läbi raiskamise vähendamise. Enamasti kui väärtusahelat kaardistatakse, leitakse, et vaid viis protsenti kõigist tegevustest lisavad väärtust ­ teeninduskeskkonnas võib see tõusta 45 protsendini. Raiskamise elimineerimine tagab selle, et ettevõtte poolt pakutav toode või teenus justkui voolab läbi väärtusahela kliendini ilma ühegi takistuse ning probleemita ja samuti ei pea klient liigselt ootama. (The five...)

Logistika → Ärilogistika
20 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Seadused ja valemid

Seda saab kirja panna, kui kasutada meile juba tuntud vektorsümboolikat: Väljatugevus ja potentsiaal, seos nende vahel. Mida tugevam on väli (tihedamalt jõujooned) seda kiiremini muutub potentsiaal (seda lähemal on üksteisele samapotentsiaalipinnad). Elektrivälja kohta kehtivad kaks teoreemi: Elektriväljad on sõltumatud; laengule mõjub summaarne väli. Elektrivälja tugevuse voog läbi kinnise pinna on võrdne selle pinna sisse jäävate laengute summaga. Gauss'i teoreem. Elektrivälja tugevuse voog läbi kinnise pinna on võrdne selle pinna sisse jäävate laengute summaga. pideva ruumlaengu korral on võrrandi paremas pooles summa asemel integraal. Fundamentaalfüüsikas peetakse Gaussi teoreemi üheks olulisemaks, kuna ta seob jõuväljade valemite pöördruutsõltuvuse (ingl

Füüsika → Füüsika
340 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kiirgused

* Radioaktiivse kiirguse moodustavad energeetilised osakesed, mis vabanevad aatomituumast selle radioaktiivse lagunemise käigus. Seda kiirgust on kolme liiki: -, - ja -kiirgus. -kiirguse moodustavad heeliumi aatomi tuumad (-osakesed), -kiirgus on elektronide voog, -kiirgus kujutab endast aga suure energiaga kvantidest koosnevat elektromagnetkiirgust. * Ioniseeriv kiirgus- kiirguse võime tekitada ioone, mis teeb ta eluskudedele ohtlikuks. Ioniseeriva kiirguse liigid: *) -kiirgus *) -kiirgus *) -kiirgus *)röntgenikiirgus Röntgenkiirgus on pidurduskiirgus, mis tekib röntgentorus elektronidele antud kiirenduse tagajärjel (elektronide ümberpaigutusest aatomis). - kiirgus ja - kiirgus on osakeste vood , eralduvad aatomituumast ja omavad suurt

Füüsika → Füüsika
84 allalaadimist
thumbnail
19
pptx

JAAN KROSS - presentatsioon

JAAN KROSS 12.KLASS Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn – 27. detsember 2007 Tallinn) ◈ Eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija; ◈ esitati mitu korda https://kultu ur.postimee Nobeli s.ee/227169 /jaan-kross- kirjandusauhinna avatud-voim alikkuse-kirj kandidaadiks. anik 2 EELLUGU ◈ õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis; ◈ 1938. aastal astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, kus õppis kuni 1944. aastani. 3 , ◈ 1944. aastal arreteeriti ◈ 1946. aastal ta ta Saksa arreteeriti jälle, nüüd Julgeolekupolitsei Eesti NSV Riikliku poolt ning ta viibis Julgeoleku eeluurimise all. Rahvakomissariaadi ◈ Samal aastal ta poolt ja mõisteti süüdi vabanes ja jätkas ...

Kirjandus → 12. klass
7 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Jaan Kross

Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn ­ 27. detsember 2007) oli eesti kirjanik. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Elulugu Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis (1938­45) õigusteadust . Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viim...

Kirjandus → Kirjandus
42 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tuumaenergia, tuum, tuumkütus, radioaktiivsus, tuumareakts.

Radioaktiivse kiirguse kahjulikkus - põhjustab tuumareaktsioone aatomites, millest koosnevad rakkude biomolekulid ja normaalsed aatomid muutuvad sobimatu aine aatomiteks, mis põhjustavad elusorganismide hukkumise. - kiirgus ­ tuum on ergastatud olekus ning prootonite süsteemis on auk. Auku langeb prooton kõrgemalt tasemelt ja kiirgab -kvandi. -lagunemine ­ tuumas on neutroneid liiga palju. Neutron muutub prootoniks ja selle protsessi käigus tekib elektron. -kiirgus on elektronide voog. Tekkiv uus tuum on ergastatud ja -lagunemisega kaasneb -kiirgus. -lagunemine ­ tuumast vabaneb -osake ehk heeliumi tuum. See juhtub, kui tuum on liialt suur. Kaasneb -kiirgus Seoseenergia ­ iseloomustab osakeste seotust tuumaga, energia, mis utleks anda osakesele, et ta vabaneks tuumast. Isotoop ­ keemilise aine teisendid, mis erinevad üksteisest neutronite arvu poolest. Poolestusaeg ­ aeg, mille jooksul antud isotoobi kogus väheneb radioaktiivse lagunemise tõttu kahekordselt.

Füüsika → Füüsika
41 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Roheline mõtteviis tarbimisühiskonnas

Ilmselt tänu uuele jäätmeseadusele ning prügikoristuskampaaniale ,,Teeme ära 2008" on viimasel ajal populaarsust kogunud plastpudelite korjamine ja hiljem poodi tagastamine. Plastpudeli saab ümber sulatada ja uuesti kasutada. Enne seda aga visati palju pudeleid maha ning halvemal juhul jäid need metsa alla aastateks vedelema ja loodust reostama. Korduvkasutamisega saab ennetada ka jäätmete tekkimist. Väheneb prügilatesse ladustatav jäätmete voog ning vähenevad kulud, mis tuleks teha uute materjalide kasutuselevõtmises. Materjalide taaskasutus vähendab ka majanduse keskkonnakoormust ning pikemas perspektiivis on see kõigile oluline. Üha enam inimesi vaatab ka seda, mida nad söövad ja kuidas ning millest on toiduained valmistatud. Palju pööratakse rõhku, et söödavad toidud ei sisaldaks kunstlike värv-, maitse- ja säilitusaineid ning pärilikult muundatud organisme ehk GMO-sid. Samuti on

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
157 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Nimetu

arv. Kuna aga keskmine enesetapu sooritanud isik on umbes kolmekümne viie kuni kuuekümne aastane mees, kes on samuti ka pereisa ja peamine pere toitja siis mõjub säärane teguviis riigile suisa laastavalt. Kreekast alguse saanud eurovõlakriisi jätkumine võib otseselt kaasa tuua uue majanduslanguse. Näiteks on allapoole liikunud kõik euroopa suuremad turud, samuti on miinuses ka Aasia turud. Selline asjade voog on muutnud investorid vägagi närviliseks ja analüütikute sõnul võib terve Euroopa liidu majanduskasv peatuda juba sel aastal. Majandusseisak või tervenisti majanduslangus süvendaks eurolala probleeme veelgi ja tähendaks tõenäoliselt Kreeka hävingut. Riigi hiigelsuur võlg ja ka seal aset leidvad rahutused andsid tugeva löögi globaalsetele turgudele. Nimelt tabas sel aastal maailma aktsiaid madalseis mille taolist polnud nähtud väga pikka aega

Varia → Kategoriseerimata
13 allalaadimist
thumbnail
2
doc

TUUMAFÜÜSIKA

4) Kuidas tekib alfakiirgus, mis see on ja mis seda peatab? Tekib näiteks uraani lagunemisel või kergete aatomituumade ühinemisel ehk tuumasünteesil. Mahapestav, kõige jämedam, moodustab heeliumi tuumasid. 2 prootonit, 2 neutronit. Alfa ja Beeta eksisteerivad koos. Läbistusvõime on paberileht. 5) Kuidas tekib beetakiirgus, mis see on ja mis seda peatab? Tekib kui prooton muutub neutroniks või vastupidi. On elektronide, ositronide, neutriinode ja antineutriionde voog. Läbistusvõime on 27 cm puitu. 6) Kuidas tekib gammakriigus, mis see on ja mis seda peatab? Tekib tuumaprotsessides, näiteks elemntaarosakeste annihileerumisel. On üliintensiivne elektromagnetlaine, kõige paremini peatab plii, ja betoon. Nende paksus peatamiseks oleneb gammakiirguse intensiivsusest 7) Kes ja millal avastas radioaktiivuse? 1896. aastal H.Becquerel 8) Selgita tuumapommi ehitus ja funktsioneerimine

Füüsika → Füüsika
34 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Valguse dualistlik käsitlus. Difraktsioon ja interferents.

piisava koguse energia koondamisel väga väikesesse ruumi piirkonda tekitada uusi massiga osakesi - mesoneid, neutriinosid. Seega ei ole see lõputult osadeks jaotamine üheselt mõistetav. Elektrivälja ja magnetvälja muutumine valguslaine korral- muutuvad sinusoidselt. Neid vaadeltakse koos, sest elektrivälja muutumine põhjustab magnetvälja muutumise. Valguslaine levimist kujutatakse­kvantteooria (korpuskulaar) :valgus on osakeste voog. Laineteooria: valgus on laine. Valguslaine omaduste määramine: Lainepikkus - = v/f või Tv. Ühik ­ nm(10-9). Laineperiood ­ T= 1/f või /v. Ühik ­ s. Laine sagedus ­ f= 1/T või v/. Ühik:Hz. Laine kiirus:v= f või /T. Valguse intensiivsus: I=kE2(ruudus). k-võrdetegur, E ­ elektrivälja energia. 3 põhivärvi ­ punane, roheline, sinine. Punane:= 760-630, Oranz: 630-600, Kollane:600- 570, Roheline :570-520. Helesinine: 520 ­ 470. Sinine: 470 ­ 420. Violetne. 420 ­ 380.

Füüsika → Füüsika
105 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Valguse interferents ja valguse difraktsioon

VALGUSE INTERFERENTS JA VALGUSE DIFRAKTSIOON VALGUSE INTERFERENTS Mõningates nähtustest käitub valgus nagu osakeste voog, mõningates nähtustes kui laine. Valguse interferentsi nähtus on nähtus, kus valgus käitub nagu laine. Selleks, et jälgida valguslainete interfereerumist, kasutatakse punktvalgusallikaid. Kahe sõltumatu punktvalgusallika korral on interferentspildi saamine võimalik vaid teatud tingimustel. Interferentsiks nimetatakse kahe laine liitumist, mille tulemusena erinevates ruumipunktides tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Interferentsi tekkimiseks peavad lained olema koherentsed.

Füüsika → Füüsika
222 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Induktsioon ja magnetvoog

asetseb muutub. 2 Magnetvoo määratlus, vastav valem ja SI ühik. magnetvoog on mingit kontuuriga piiratud pinda läbivate magnetvälja jõujoonte arv f-magnetvoo ühikuks 1 weeber (WB) S-pindala mida vool läbib F=BS cos alfa B-magneetiline induktsioon(T) a-nurk induktsioonivektori ja normaali vahel 1 Weeber on magnet voog mis läbib kontuuri pindalaga 1 ruutmeeter sellega ristuvas magnetvälja mille magnetiline induktsioon on 1 Tesla 3. Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Kontuuris tekkiv elektromotoorjõud on võrdeline magnet voo muutumise kiirusega kontuuris. 4. Lenzi reegel, selle rakendamine induktsioonivoolu suuna määramiseks kontuuri läbiva kindla suunaga välja magnetvoo vähenemisel ja suurenemisel. Indutseeritava elektromotoorjõu ja voolu suunda saab määrata Lenzi reegli järgi:

Füüsika → Füüsika
311 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Rohelise mõtteviisi poolt ja vastu

Üleujutuse tõttu hävivad ka pikka aega säilinud kultuuripärandid. Positiivne on, et viimasel ajal on populaarsust kogunud plastpudelite korjamine ja hiljem poodi tagastamine. Plastpudeli saab ümber sulatada ja uuesti kasutada. Enne seda aga visati palju pudeleid maha ning halvemal juhul jäid need metsa alla aastateks vedelema ja loodust reostama. Korduvkasutamisega saab ennetada ka jäätmete tekkimist. Väheneb prügilatesse ladustatav jäätmete voog ning vähenevad kulud, mis tuleks teha uute materjalide kasutuselevõtmises. Materjalide taaskasutus vähendab ka majanduse keskkonnakoormust ning pikemas perspektiivis on see meile kõigile oluline. Maailma õhku puhastavad vihmametsad, mida tänapäeval aina rohkem raiutakse. Väga paljude liikide elukohad hävivad, kuna vihmametsad on kõige liigirikkamad kohad maailmas. Vihmametsade hävitamine väärispuidu saamiseks on lubamatu

Eesti keel → Eesti keel
44 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Jaan krossi looming

Tallinna Polütehnikum Jaan Krossi looming Anete Marga TA-08 Tallinn 2010 Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn ­ 27. detsember 2007) oli eesti proosakirjanik, luuletaja ja esseist. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis (1938­45) õigusteadust . Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arretee...

Kirjandus → Kirjandus
48 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Taimeraku kontrolltöö

probleemi püstitamine ­ muutuja, uurimusobjekt taustinformatsiooni kogum ­ püütakse saada ülevaade uurimusobjektist ja analoogilistest uurimistest hüpoteesi sõnastamine ­ probleemi oletatav vastus hüpoteesi kontrollimine ­ katse-ja vaatlustulemuste kordamine tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Nimeta, millega saab uurida rakke. Erinevad mikroskoobid. Optiline ­ u 1000X suurendus. Valgusmikroskoop Elektonmikoskoop ­ u 200 000X suurendus(aatomid). Elektronide voog Mis on nende elementide ülesanne: lämmastik, fosfor, kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium, kloor, jood. Lämmastik - iga molekuli, igasuguse organismi iga raku koostisosaks Fosfor - ülivajalik paljude struktuursete ja talituslike ülesannete täitmiseks Kaltsium ­ luud, hambad naatrium - vee hulga reguleerimiseks kudedes ja vererõhu mõjutajamiseks,; happe-tasakaalu säilitamisel organismis,; närviimpulsside edasikandmisel.

Bioloogia → Bioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kõige lõpp on alles algus

Lumehelvestest roosid rebenesid olematusse ja tüdruk astus lumisele murule. Paari meetri raadiuses oli maa valge. Kaugusest kandus temani mahe klaverimäng, nii erinev tuimadest nootidest vanas kirikukodas. Ta sirutas tiivad lahti ja lükkas end maast vabaks ­ gravitatsioon ei suutnud ta tahet endale allutada. Liueldes jäises õhus, keskendus laps vaid helidele, mida kuulis ­ ja nad andsid talle soojust. Ta ei tundnud viisi, kuid voog, mida nad saatsid, läbistas ta väikest süütut süda, pannes ta kiiremini lööma. Tundmatud mälestused ajast, mida ta ei teadnud, kõlasid bassinootide mängus, samas kui kõrghelidest kiirgas värskust. Laps lisas kiirust, et jõuda imelise muusikani enne, kui helid katkevad. Ta sulges silmad ja juhindus oma kõrgarenenud vaistust. Iga noot kütkestas endas terve maailma, maalides värvideis tähti hallikarva taevasse.

Eesti keel → Eesti keel
6 allalaadimist
thumbnail
3
xls

Bussiliinid ALGUS

1 Liinide omistamine bussifirmadele 2 3 Sisendandmed 6 firmat, peavad tellima bussid 4 Liine firma kohta, maksimaalselt 2 5 6 Võrgu struktuur, vood ja kaare mahutavuskitsendused Voo tasakaalu kitsendused 7 Lähtepunkt Sihtpunkt Kulu Voog Firma Omistatud liinid Maksimaalselt lubatud 8 1 2 8200 0 1 1 <= 2 9 1 3 7800 1 2 2 <= 2 10 1 4 5400 0 3 1 <= 2

Majandus → Informaatika II
5 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Agraarmajanduse kordamisküsimused

muutuvkulude vaheg a saab kätte kogu kattekulu põllumajandus ettevõtete kohta. 2) tuleb ära märkida kõik planeeritavad püsikulud , mastavad intressid, ja muud maksud. Samuti märgitakse sissetulekud mitte põllumajanduslikul tegevusel. Lõpptulemusena arvutatakse välja tulu ettevõtlusest ning kui suure väärtusega on ettevõttes omakapital. Eelarve alusel on lihtne koostada raha liikumise bilanssi, kuhu korjatakse kokku kõik sissetulekud ja välja minekud ning koostatakse kassa voog. Kassa voog näitab kas ettevõtjal on piisavalt vahendeid oma plaanide elluviimiseks ja millal on otstarbekas toodang realiseerida. Tuleb jälgida, et kulud ei ületaks tulusid! Eelarve kasutamisel tuleks alustada tootmis kuludest- Tuleb läbi viia inventuur, eelarvet koostatakse majapidamise variantide kohta. Tulud on müük, teenused ja raha mis hoitakse kokku. Kulud on püsivkulud ehk maa rent , palgad. Lisaks veel muutuvad kuud ehk väetised, masinate rent jne. Ei ole mõtet alati

Põllumajandus → Agraarpoliitika
4 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Tuumaenergia ja selle kasutamine.Radioaktiivsue kahjulikkus.

Radioaktiivse kiirguse moodustavad suure energiaga, mis tekivad tuumareaktsioonides. Teatavates tuumalagunemistes võib eralduda ka suuremaid osakesi. Näiteks mõned raadiumi isotoobid kiirgavad süsiniku 126C aatomituumi. Radioaktiivne kiirgus on ioniseeriv kiirgus ja seetõttu inimesele ohtlik, kuna ta ioniseerib aatomeid ning lõhub seetõttu keemilisi sidemeid molekulide vahel. Kolm tähtsamat kiirgusliiki on : · Alfakiirgus ­ positiivse laenguga osakeste voog. Alfaosakesed on rasked, suure laenguga ja suhteliselt aeglased · Beetakiirgus ­ negatiivse laenguga osakeste voog. · Gammakiirgus ­ on elektromagnetkiirgus. Inimesele kõige kahjulikum. Suur läbimisvõime Radioaktiivsuse levik · Võime leida radioaktiivseid komponente · Kinnistes ruumides · Ehitusmaterjalides · Ehitistes · Maakoores Radioaktiivsuse kahjulikkus

Füüsika → Füüsika
60 allalaadimist
thumbnail
2
doc

II osa Kvantoptika

II osa Kvantoptika T 02.05.2006 12. Valgus kui footonite voog. 20.sajandi algul oli füüsikas 2 probleemi, mis olid seotud valgusega: 1) ei osatud selgitada fotoefekti ehk elektronide väljalöömist metallist valguse abil ehk fotovoolu tekkimist valguse toimel ja 2) ei osatud selgitada tahkete hõõguvate kehade kiirgusspektreid. 1. Milline oli 1900.a. Saksa füüsiku Max Plancki tööhüpotees valguse kiirgumise kohta aatomeist? Valgus ei kiirgus aatomeist lainena, vaid energiaportsjonite ehk kvantide kaupa. Ladina keeles quantum on portsjon. 2

Füüsika → Füüsika
14 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tuuma- ja termotuumareaktsioonid

3. staadium 23He + 23He =24He + 211H + 12,86MeV (106 a) + veel mitu milj a, et energia jõuaks Päikese tuumast pinnale TERMOTUUMAPOMM Pommi südamikus on lõhustumistuumapomm, mille lõhkemisel tekib ülikõrge temp, mis käivitab termotuumareaktsiooni (joonis).Tänapäevastes pommides on kütuseks Liitiumdeuteriid LiD. Termotuumapommi detonaatori lõhkemisel kutsub tekkinud soojus esile deuteeriumi muutumise heeliumiks, peale selle muudab neutronite voog ka liitiumi heeliumiks, tulemuseks on plahvatus, mis ületab tavalise tuumapommi võimsuse kümneid või sadu kordi. Juhitav Reaktsioon Ioniseeritud gaas (plasma) temp on võimalik tõsta, tekitades selles elektrivoolu. Lisaks kõrgele temp on vaja saavutada ioniseeritud gaasi küllaldane kontsentratsioon ja tagada, et kõrgetemperatuuriline plasma säiliks teatud aeg ­ tuumareaktsiooni kulgemise aeg.

Füüsika → Füüsika
154 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Telefoni teenused - Digitelefon (arvestatud)

Minu 2 viimast matrikli numbrit on: 68. Seega: abonentide arv (N)=1000 Välisliinide arv (L)=100 n=6 t=110s 0,459819=46% See tähendab, et kümnest kõnesoovist viiel juhul on välisliinid hõivatud. Individuaal ülesanne 2 Minu viimane matrikli number on 8: Sisendeid (n)=6 Sisendi läbilaskevõime (S)=64 kilobitti Väljundliinil (V)=128 kilobitti Paketi keskmine pikkus (pp)= 6400 bitti Poissoni voog = 2 paketti/sekundis Sisendvoog: Väljundvoog: Paketi keskmine viide konsentraatoris: Sisendvoo taandatud intensiivsus: Pakettide keskmine arv kontsentraatoris: V: Keskmiselt on kontsentraatoris 1,5 paketti.

Informaatika → Side
72 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Majandussektorid

(+) Perspektiivikaim taastuvenergia liik, mõju keskkonnale väike (-) Tuuleturbiinide tootmine kallis, tuult ei pruugi kogu aeg olla, ka emotsionaalne külg inimestele Voolava vee energia- Vee liikumise energia muudetakse elektrienergiaks (-) Paisud mõjutavad jõgede vooluhulka ja kalade eluviisi (-)Tammide rajamine on kulukas ja seda on otstarbekas kasutada kohtades, kus liikuva vee hulk on suur Geotermiline energia- Maapõue energia, mis sõltub asukohast ­ maa sisesoojuse voog peab asuma pinnale lähedal Koormab vähe keskkonda, kuid jooksvad kulutused suured Meil kasutatakse maakütet Nafta- Must kuld (+) Suur kütteväärtus, palju kasutusvõimalusi, hea käideldavus (-) Tugev surve looduskeskkonnale (naftareostused), suur CO2 allikas, pinged riikide vahel Kivi- ja pruunsüsi- Kuna varud on rikkalikud, toodetakse veel praegugi elektrit (+) väga mitmekülgne maavara, saab toota palju kütuseid

Geograafia → Energiamajandus
6 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Füüsika mõisted ja kokkuvõte

tuumajõud tuuma enam koos hoida ning tuum võib laguneda.<--) Isotoobid – keemiliste elementide erimid, millede tuumades on võrdne arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid Ioonid - Keemilised omadused sarnased, kuid füüsikalised omadused erinevad (?) Looduslik radioaktiivsus- looduses on selliseid aineid, mis iseeneslikult kiirgavad radioaktiivkiirgust. Alfa kiirgus - täielikult ioniseeritud heeliumi ioon? Beeta - liikuvate elektronide voog? gamma - ülilühilaineline elektromagnetkiirgus Tehisradioaktiivsus – kunstlikult sünteesitud uute aatomituumade tekitamine Mikromaailma osakeste registreerimine 1) Geiger-Mülleri loendur – trajektooril gaasi iooniseerumine 2) Wilsoni (udu)kamber – osake põhjustab kondenseerumise, trajektoor nähtav 3) Mullikamber – Vedelik, mis on sellisel temperatuuril ja rõhul, et kui osake siseneb kambrisse, hakkab see vedelik trajektoori ulatuses keema

Füüsika → Füüsika
4 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Jõutrafo

Üks neist ühendatakse vahelduvvooluallikaga G, mille pinge U1; seda mähist nimetatakse primaarseks. Teise mähisega ühendatakse tarbija Zt; seda mähist nimetatakse sekundaarseks. Trafo tegevus põhineb elektromagnetilisel induktsioonil. Primaarmähise ühendamisel vahelduvvooluallikaga kulgeb selles mähises vahelduvvool it, mis tekitab magnetjuhtmes 2 vahelduva magnetvoo . Sulgudes magnetjuhtmes, on see voog aheldatud mõlema mähisega ja indutseerib nendes elektromotoorjõud: Primaarmähises valem 1.1 Sekundaarmähises valem 1.2 Kus 1 ja 2 on keerdude arvud trado primaar- ja sekundaarmähises. Koormuse Zt ühendamisel sekundaarmähise klemmidega tekib selles vooluringis vool i2. Sekundaarmähise klemmidel tekib seejuures pinge U2. Pingekõrgendustrafodes U2 > U1, pingemadaldustrafodes aga U2 > U1. Valemeist 1.1 ja 1

Elektroonika → Elektrimasinad
86 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Referaat: Inimese mõju keskkonnale

kütuste põletamisel Peamiselt tööstusest satub õhku tahkeid osakesi - tolmu, mis omakorda halvendab elukeskkonda ja mõjub kahjulikult inimeste tervisele. Osoonikiht ahtmosfääris neelab suure osa päikese ultraviolettkiirgusest, vähendades selle kahjulikku mõju elusolenditele ja taimedele. Pikkamööda hõreneb ja kohati kaob osoonikiht ning maapinnale jõuab ülamäära tugev ultraviolettkiirguse voog. Omaette probleemiks on saanud väiksemates piirkondades õhu saastumine radioaktiivsete ainetega. 4. Happevihmad Happevihmad on kujunemas tõsiseks probleemiks, mis juba praegu mõjutab suurt osa USA ja Kanada territooriumist. Happevihma mõjusid vaadeldakse kahest erinevast aspektist - märja sadestuse ja kuiva sadestuse kaudu. Happelised sademed mõjutavad kõige otsesemalt taime- ja loomastikku. Mõju seisneb selles, et happevihmad kahjustavad metsi, pinnast, kalu, metsloomi,

Loodus → Keskkonnaõpetus
46 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Füüsika kontrolltööks kordamine

korda kaks) : 2) Fotoefekti seadused- elektronide maksimaalne kineetiline energia sõltub pealelanguva valguse sagedusest, kuid ei sõltu intensiivsusest; igal ainel on olemas fotoefekti punapiir ehk lainepikkus, millest suurema lainepikkusega valguse korral fotoefekti ei teki; metalli pinnast välja löödud elektronide arv on võrdeline valguse intensiivsusega. Valguse dualistlik käsitlus- valgus on osakeste ehk footonite voog ja elektromagnetlaine samaaegselt. Laineteooriaga seletatakse järgmisi valguse nähtusi: difraktsioon, interferents, murdumine ja dispersioon. Ülesannete jaoks erinevaid valemeid, mis mul vihikus oli: Ef (all väiksena) = A+Ek (all väiksena) minEf (all väiksena)=A punapiiri sageduse valem: f = A/h punapiiri lainepikkuse valem: = c/f = ch/A, kus (loe lambda) on valguse lainepikkus ja c = 300 000km/s = 3.108 m/s on valguse kiirus vaakuumis, f valguse sagedus ja A elektroni väljumistöö

Füüsika → Füüsika
11 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Roheline mõtlemine tarbimisühiskonnas

Ilmselt tänu uuele jäätmeseadusele ning prügikoristuskampaaniale ,,Teeme ära 2008" on viimasel ajal populaarsust kogunud plastpudelite korjamine ja hiljem poodi tagastamine. Plastpudeli saab ümber sulatada ja uuesti kasutada. Enne seda aga visati palju pudeleid maha ning halvemal juhul jäid need metsa alla aastateks vedelema ja loodust reostama. Korduvkasutamisega saab ennetada ka jäätmete tekkimist. Väheneb prügilatesse ladustatav jäätmete voog ning vähenevad kulud, mis tuleks teha uute materjalide kasutuselevõtmises. Materjalide taaskasutus vähendab ka majanduse keskkonnakoormust ning pikemas perspektiivis on see kõigile oluline. Õnneks on Eestis välja antud ka seadus, mis kohustab prügi sorteerima. Mõned inimesed arvavad, et prügi sorteerimine on vajalik ja õige, teised aga peavad seda tülikaks ja mõttetuks. Eestlased liiguvad ka üha rohkem mahetoidu poole. Üha enam inimesi vaatab

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
23 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun