KVANTFÜÜSIKA Valgus Valgus on elektromagnetiline laine, lainepikkusega 380nm < < 760nm c = 3 * 108 - Valguse kiirus vaakumis c=*f lainepikkus f sagedus ( * 1014 Hz) Nähtused: 1. difraktsioon 2. interferents 3. dispersioon 4. murdumine Valgus on osakeste voog. Valgusosakesi nim. kahe erineva nimega 1)kvant 2)footon Iseloomustab: Energia, mass, on üks aineosake. Kõik valgusallikad kiirgavad footoneid s.t. tuli/päike kiirgavad valgust ,,portsude" kaupa, kui valgus neeldub (nt seinas, vees) siis footonid neelduvad. Plancki idee Aatomid kiirgavad elektromagnetlaineid üksikute kvantide(footonite) kaupa. Iga footoni energia on võrdeline valguse sagedusega. E ühe footoni energia f sagedus
Gammakiirgus Gammakiirgus Radioaktiivne kiirgus Gammakvantide voog Suure läbimisvõimega Põhjustab kiiritustõbe Gammakiirguse tekkimine Annihilerumine Vesiniku tuumad põrkuvad Piion Kaks gammakiirt Ioniseeriva kiirguse allikad Kosmos Meditsiin Tuumakatsetuse d Maapind Tarbekaup Kiirguse mõju inimorganismile Ühekordse doosi suurus siivertites (Sv) Tagajärgede kirjeldus < 0,5 - toimub verepildi muutus 0,5-1 - tõsine verepildi muutus, harvem haigestumine 24 h jooksul 1-2 - haigestumine 50% peale 24 h möödumist, harva surmajuhtumid
M A A TE A Maa kiirgusbilanss D U S Maa summaarne kiirgusbilanss M A A TE A D U S M A Päikese lühilainelise A kiirguse muundumine TE atmosfääris ·Hajumine (scattering) A ·Peegeldumine (reflection) D ·Neeldumine (absorption) U S Vasakul: pilvitu taeva korral Paremal: pilvise taeva korral Kiirgusega seotud mõisteid ja seaduspärasusi M Insolatsioon Päikeselt saab...
Kõikidel elementidel on isotoobid. Isotoobid on ühesuguste keemiliste omadustega. Näiteks ja Radioaktiivsus On mõningate isotoopide omadus iseeneslikult (spontaanselt) laguneda, muutudes tesiteks isotoopideks või keemilisteks elementideks. Radioaktiivsel lagunemisel muutub aatomi tuum ja sellega kaasneb kiirgus Radioaktiivse kiirguse - kiirgus heeliumi tuumade voog liigid - kiirgus elektronide voog - kiirgus väikese lainepikkusega, suure sagedusega elektromagnetlaine Nihkereeglid: · kui tuum kiirgab alfaosakese, nihkub ta Mendelejevi tabelis kaks kohta vasakule; · kui tuum kiirgab beetaosakese, nihkub ta ühe koha võrra paremale;
TUUMA- JA AATOMPOMM Jaanika Parm Katre Suits 11a Mis on tuumapomm? · Tuumapomm = tuumalõhkepea + kandur · Tuumapommi lõhkepea võimsust mõõdetakse kilotonnides (kT) või megatonnides (MT) Kuidas toimub plahvatus? Tuumapommi kandurid Tuumaplahvatus õhus Maapealne tuumaplahvatus Kahjustatavad mõjud · Valguskiirgus · Lööklaine · Läbistav kiirgus · Radioaktiivne saastumine · Elektromagnetimpulss Valguskiirgus Mõõtmed: · taktikaline tuumarelv - mõnisada meetrit · strateegiline tuumarelv - mitu kilomeetrit Temperatuur - üle 10 miljoni kraadi Kestus - 3-30 sekundit Lööklaine Purustusi ja vigastusi tekitava jõu määrab lööklaine ülerõhk (kPa) Ülerõhu mõju inimesele: · Üle 300 kPa surmav · Üle 100 kPa kopsude vigastused · Üle 30 kPa kõrva trummikile purunemine Läbistav kiirus Kestab umbes 10-15 sekundit Tekitab: · kiiritustõbe -kõrgete radiatsioonitasemete juures · vähki -madalate radiatsioonitasemete...
te kaupa. metalli pinnalt väljalöödud elektronid on võrdelised metallile langeva valguse vooga. Valgus kui osakeste voog. Footonid: valguse osake; me näeme asju seda värvi, mis Luurmeetriga saab algust mõõta. värvi footineid tagasi Mida rohkem valgust, seda põrkuvad; footoni kiirgus on rohkem luxe. Mõõdab, kui palju valguskiirgus; footon ei saa elektrone ainest välja lööb. elektriseerida paigalolekus;
parem org. ainete omadest. Soojusjuhtivusdetektorid on mittespetsiifilised, saab kasutada ka anorgaaniliste ainete kontside mõõtmiseks. EI LAGUNDA AINEID Kõrge detekteerimispiir; 10-8 g/ml (FID-il 10-13 g/ml) ja kitsas lineaarne mõõtmispiirkond. Leekionisatsioonidetektor (FID) - sagedamini kasutatav, H-leegi elektrijuhtivus muutub elektriväljas kui läbi leegi kantakse orgaanilisi aineid. Need lagundatakse ja ioniseeritakse leegis: CH* + O -> CHO+ e Ioonide voog regatakse pingelangusena vastuvõtval elektroodil Väga madal detekteerimispiir (pg) ning lai lineaarne mõõtmispiirkond, 106 Puudused: ained lagundatakse detekoris, sobimatu anorgaaniliste st mittepõlevate ainete analüüsiks. Massispektromeeter (MS) - GC-st väljuv voog skaneeritakse lühikeste intervallide tagant, analüüsi lõppedes on olemas igale ainele vastavad massispektris, mida võrreldakse kataloogis olevatega. Puudus: kõrge hind MS-le, kataloogide ebatäielikkus.
Kui soost mäe jalal võitu saaks ! See ümbruskonnas katkuseemneid laotab. Kui selle mülka muudan põllumaaks, mu töödele see krooni pähe vaotab. Ei muretult, kuid siski tegev-vabalt on palju töös, kui võim on võetud rabalt, ja kari käib ning rohket saaki saades on asunikud väljas uudismaades. Uut elu näeb neid paigus taevavõlvt, kui koos on töös virk-julge inimpõlv ja õide puhkeb paradiislik maa. Las ründab voog- maast võitu ta ei saaa. Niipea kui ta meid vallutama tuleb, tee tema ees üksmeelne rahvas suleb. Ei asjatu sel olnud otsiskelu, kes kõige viimast tarkust teab: vaid see on väärt nii vabadust kui elu, kes pidevalt neid kätte võitma peab, kes ohte trotsib inimeste seas nii noorest peast kui kesk- ja raugaeas. See on mu ihaldatud ideaal, kui vaba rahvas asub vabal maal. Siis võin ma öelda kaunil hetkel: veel viibi, ilus oled, viiv ! Ei katta siis saa maisel retkel mu jälgi unustuseliiv. Ses aimuses täis õnne on mu vaim. Oh ülev hetk...
Fotoefekt elektronide väljalöömine ainest valguse toimel; avastas Hertz. 1) Zn plaat laadimata, ei teki elektrilaengut 2)plaat positiivselt laetud, laeng ei muutu valguse toimel 3)plaat negatiivselt, laeng kaob valguse toimel 4)negatiivselt plaadi ette klaas, laeng ei kao. Stoletov´i katse mõõdeti fotovoolu tugevust pingest. F seaduspärasused: 1)küllastusvoolu tugevus oleneb katoodile langeva valguse intensiivsusest 2) fotoelektronide kiirus oleneb valguse sagedusest; mida suurem valguse sagedus, seda suurem elektronide kineetiline energia. 3)iga metalli jaoks esineb valguse sageduse pii, punapiir, millest väiksema sagedusega valgus ei põhjusta enam fotoefekti; sel juhul läheb valgusenergia vaid metalli soojenemisele. Küllastusvool pingest sõltumatu voolutugevus, mille korral kõik katoodil väljalöödud elektronid jõuavad anoodile. Oleneb valguse tugevusest. Energiakvant: Max Planck. Footon valgusosake. E=h*f E=Av+K Omadused: levimi...
neelab ainult temale iseloomulikke sagedustega elektromagnetilisi laineid. 1814. a märkas Joseph von Fraunhofer, et Päikese spektris on näha tumedad jooned · 1859. a avastasid Kirchhoff ja Bunsen, et erinevad keemilised elemendid värvivad gaasipõleti leegi erinevalt · 1868. a avastati Päikese spektris tundmatute spektrijoonte abil heelium. Valgus ja selle vastaasmõju ainega · Valgusel on dualistlik iseloom: -ta on valgusosakeste ehk footonite voog, mida iseloomustab energia E=h*f -ta on elektromagnetlaine. Pidev spekter: · Nähtav valgus 625-740nm 590-625nm 565-590nm 520-565nm 500-520nm 450-500nm 430-450nm 380-430nm Vesiniku spektrite uurimine: · Uuriti valguse nähtavas ning ultravioletses ning infrapunases piirkonnas. · Spektrijooned ei asunud korrapäratult, vaid koondusid teatud rühmadesse ehk seeriatesse · Tunumad neist on:
Optika füüsika haru mis käsitleb valgust ning valguse ja aine vastastikust toimet. 3 seadust: 1. valguse sirgjooneline levimine 2. v peegeldumisseadus 3. v murdumisseadus. 2 teooriat: Newton- valgus on igas suunas levivate osakeste voog (neeldumisel, kiirgamisel). Huygens- valgus on lainete voog. (levimisel). Valgusel on dualistlik (kahene) iseloom. Geomeetriline optika Uurib valguse levimist vaakumis ja keskkondades, peegeldumist ja murdumist keskkondade lahutuspindadel ning valguse interferentsija difratsiooni nähtusi. Valguse sound määratakse kiirtega. Valguskiir- geomeetriline mõiste, mis tähendab mitte peenikest valguskiirte kimpu vaid joont, mida mööda levib valgusenergia. Homogeenses (ühtlane) keskkonnas levib v sirgjooneliselt
Optika on füüsika haru, mis käsitleb valgust ning valguse ja aine vastastikust toimet. Tuntakse kolme põhilist seadust: 1. Valguse sirgjooneline levimine, 2. Valguse peegeldumisseadus, 3. Valguse murdumisseadus. Valgus levib valgusallikast ja langeb ümbritsevatele kehadele. Korpuskularatsiooniks nim. Valgus mille järgi on igas suunas levivate osakeste voog. Selle teooria rajas Newton. Teine teooria oli on Huygensi teooria, mille järgi on valgus lainete voog. Tegelikult on valgusel kahene ehk dualistlik joon. Geom. Optika uurib valguse levimist vaakumis ja keskkondades, peegeldumist ja murdumist keskkondade lahutuspindadel ning valguse interferentsi ja difraktsiooni nähtusi. Valgusallikateks nim. Kehi, mis ise kiirgavad ümbritsevasse ruumi valgust. Valgusallikad on loomulikud(Päike ja tähed) ja kunstlikud(lambid, küünlad, tuletikud). Valguse suund määratakse kiirtega. Valgust iseloomustab 3 põhilist suurust: Valgusvoog(fii)
Ioniseerivaks kiirguseks on kosmiline kiirgus, röntgenkiirgus ja kiirgus radioaktiivsetest materjalidest. Mitteioniseerivaks kiirguseks on ultraviolettvalgus, soojuskiirgus, raadiolained ja mikrolained. Radioaktiivse kiirguse põhiliikideks on alfa-, beeta- ja gamma- kiirgus. Alfakiirgus koosneb alfaosakestest ehk heeliumi aatomi tuumadest, mis sisaldavad kahte prootonit ja kahte neutronit. Tuuma alfa lagunemisega kaasneb alati ka gamma-kiirgus. Beetakiirgus on kiirete elektronide voog. Beeta lagunemisel muundub tuumas üks neutron prootoniks. Seejuures tekivad elektron ja antineutriino. Gammakiirgus koosneb elektromagnetvälja kvantidest, millel on väga suur energia. Elusorganismis neelduv radioaktiivne kiirgus põhjustab tuumareaktsioone aatomites, millest koosnevad rakkude biomolekulid. Nende reaktsioonide käigus muunduvad normaalsed aatomid antud molekulile sobimatu aine aatomiteks, kusjuures reaktsioonil tekkinud osakesed vallandavad reeglina uusi
võimaldab seetõttu saada kitsamaid piike Nimetatud asjaolu soodustab ka proovi segunemist reagendiga Detektori rakus mõõdetakse pidevalt kandelahuse signaali, mis ka registreeritakse Detektor: UV-SFM, ISE, AAS Dispersioon Dispersioon on voogu süstitud proovi riba laienemise protsess selle riba transportimise käigus läbi reaktori Dispersiooni annavad VSA-s panuse prooviriba molekulaarne difusioon ja konvektsioon: toru keskel liigub voog kiiremini kui servades Dispersioon VSA-s ei ole mitte ainult kontrollitav, vaid ka manipuleeritav. Dispersiooni kvantitatiivse kriteeriumi leidmiseks on sisse toodud dispersioonikoefitsient D D = C0/Cmax, kus C0 on analüüdi kontsentratsioon dispergeerumata proovis ja Cmax on analüüdi piigi maksimumile detektoris vastav kontsentratsioon D sõltub konkreetset VSA süsteemist, detektorist ja detekteerimismeetodist
................(ostjad/müüjad) ning ressursiturgudel ....................(ostjad/müüjad) 2) Ettevõtted on toodangu ehk kaubaturgudel ..................................(ostjad/müüjad) ning ressursiturgudel ..........................(ostjad/müüjad) 3) Täitke joonisel punktiirjoontega tähistatud väljad 4) Ringkäigu skeemil kujutatud ostjaid võib nimetada ka ...............(nõudjateks/pakkujateks) ning müüjaid ......................nõudjateks/pakkujateks) 5) Voog A-B näitab .................... 6) Voog C - D näitab .................. 7) Ettevõtted ostavad teguriturgudelt ..................., selleks et ............................. 8) Ettevõtte ostetavad tootmistegurid on .......................... 41 Ülesanne 4 järg. 1) KM - d on hüvisteturgudel .................(ostjad/müüjad) ning ressursiturgudel ....................(ostjad/müüjad)
Na+ ioonidel rakku sisenemist. Seega blokeerib TTX Na+ ioonide talitlust. [2] Arvatakse, et ühendus TTX-i ja naatriumkanali vahel tuleneb TTX-i positiivselt laetud guanidiino rühma ja negatiivselt laetud karboksülaadi rühmade vahelisest interaktsioonist kanalisuudme kõrvalahelates. [2] TTX-i molekulid on palju suuremad kui Na+ ioonid. Kui TTX- molekule on palju, siis blokeerivad nad sissepääsu naatriumkanalisse, mistõttu Na+ ioonide voog takistatakse. Selle tulemusel ioonide voog hajub. [2] 1.5. Huvitavaid fakte TTX-st - TTX-ga nakatunutest sureb 50 % inimest, vastumürki pole veel leiutatud. [5] - Kerakala, kes sisaldab endas TTX-i, tarbitakse toiduks. Paraku ei mõju mürgile ei kuumutamine ega külmutamine. [5] - TTX-i on koguseliselt piisavalt, et tappa 30 inimest. [7] - TTX-i seostatakse tihti Haiti zombidega. Nimelt on nn ,,zombipulbri" üks koostisosa TTX. [7]
järgneva miljardi aastaga kasvab ehk veel kümnendiku võrra. Sellest tulenevalt on arenenud isegi teemat, et kunagi oleks tarvis Maad Päikesest natuke kaugemale sõidutada. Peale tavapärase kiirguse levib päikeselt ja tähtedelt maailmaruumi ioniseeritud gaasi ehk plasmat, mida nimetatakse ka korpuskulaarseks kiirguseks. Päikeselt kannab korpuskulaarne kiirgus( prootonid, alfaosakesed, elektronid) umbes miljon korda vähem energiat välja kui elektromagnetilise kiirguse kvantide voog. Siiski jätkub sellest vähesestki oluliste sündmuste algatamiseks nii maal kui tema naaberplaneetidel. Magnettormid, virmalised ja mitmed vähem tuntud nähtused saavad alguse päikesetuulest, mis ongi päikese korpuskulaarne kiirgus. Miks ja kuidas see tuul puhub? päikese ja teiste tähtede temperatuur on kõrge, siis on nende koostisse kuuluvate gaasilise aine aatomid elektriliselt laetud ehk ironiseeritud. Ioonide liikumisel tekib aga elektrivool, millega kaasneb alati magnetväli.
sõltub selle sama valguse sagedusest. Violetne valgus murdub veepiisas nüridama nurgaga ning punane teravama nurgaga all. Kui igat värvi valgus läheb uuesti tihedast keskkonnast hõredasse, siis see uuesti murdub ning levib edasi. Tänu valguse murdumisele ja valge värvuse jagunemisele mimeks värvuseks, me näemegi vikerkaart. Virmaliste teke on samuti seotud päikesekiirgusega. Kui päikese ,,keemise" ajal toimuvad n.ö. ,,paugud", siis laetud osakeste voog levib päikeselt üle kosmose. Maa magnetvälja poolused tõmbavad neid enda poole kuid ühelt pool maa geomagnetvääli enamik osakesi tõukab eemale. Mõned aga ikkagi pääsevad maa atmosfääri. Kui need osakesed põrkuvad atmosfääri gaaside osakestega, siis siit tulenevad erinevad valguskiirgused. Kõige laiemlat levinud virmaliste värvus on kahvaturoheline. See tekib siis, kui laetud osakesed põrkuvad hapniku osakestega. Veel madalamal tekivad punased virmalised ning
Tuumareaktsioonid Jaanika Orav ja Margo Martis 12c Tuumareaktsioonid Tuumateaktsioonides tekkivad uued keemilised elemendid e isotoobid. Tuumareaktsioone on väga palju, neid kasutatakse peamiselt looduses mitteesinevate isotoopide tootmiseks. Sobivaim vahend tuumareaktsiooni esilekutsumiseks on neutronite voog, sest tänu neutroni laengu puudumisele liitub ta kergesti iga tuumaga, tuues kaasa reaktsioonika vajalikku kineetilist energiat. Näiteks : Chadwicki eksperiment, milles berülliumi ja heeliumi tuumade kokkupõrkel tekkis süsiniku tuum. Kui tuuma satub neutron, siis muutub tuuma massiarv ühe võrra suuremaks. Tekib uus isotoop, reeglina ergastatud seisundis ja ebastabiilne. Ta laguneb, kiirates kas - või - osakese ja - kvante, mis omakorda võib osutuda radioaktiivseks.
Culon´i ehk Coulombi seadus: Jõud, millega üks punktlaeng mõjub teisele on võrdeline mõlema laengu suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahekauguse ruuduga. q1∗q2 F= 4 πƐ Ɛ 0 r 2 Jõu siht ühtib laenguid läbiva sirge sihiga. Superpositsiooni printsiip Elektriväljad on sõltumatud, laengule mõjub summaarne väli. ⃗E= ∑ ⃗Ei =⃗ E1 + ⃗ E 2+..+ ⃗ En Gaussi teoreem Elektrivälja tugevuse voog läbi kinnise pinna on võrdne selle pinna sisse 1 Ф E=∮ ⃗ E d ⃗S = ∑ q i kinni jäävate laengute summadega. Ɛ0 Kui pind ei ümbritse laengut, siis voog on võrdne nulliga. Ф=0
4 0 V r 3 r Graafiliselt iseloomustatakse elektrivälja väljatugevuse joonte e E - joonte abil nende r tihedus on võrdeline vektori E arvväärtusega ja puutujad neile igas punktis ühtivad r vektori E suunaga nendes punktides. r Gaussi teoreem: E - voog läbi kinnise pinna S on võrdne selle pinna sisse jäävate r q laengute q S algebralise summaga, jagatud 0 -ga: E dS = S . Siit on saadavad S 0 valemid ühtlaselt pindtihedusega laetud lõputu tasandi elektrivälja jaoks: E = ja
nihkumine väljapoole PÄIKESE EHITUS KONVEKTSIOONIVÖÖND temperatuuri kiire vähenemine ja aine ümberpaigutumine ATMOSFÄÄR fotosfäär ja kromosfäär, koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist PÄIKESE KROON hõre ja kuum gaasi pilv, ulatub miljoneid kilomeetreid kosmosesse ja temperatuur on ligikaudi 1 000 000 Kelvinit PÄIKESE EHITUS PÄIKESEKIIRGUS Päikesekiirgus on Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog Kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9×10 astmes 26 vatti(W) Maale langeb Päikese kiirgusenergiat 1,8×10 astmes 17 dzauli(J) sekundis ning umbes kolmandik sellest peegeldub ilmaruumi tagasi Maal toimuvate füüsikaliste ja bioloogiliste protsesside peamiseks energiaallikaks PÄIKESEKIIRGUS PÄIKESE AKTIIVSUS Mõõdetakse Päikeseplekkide aastase arvu, säilinud puutüvede aastaringides salvestunud radiosüsiniku ja pinnase berülliumisisalduse muutumise põhjal
lagunemine: Radioakt. avastas 1896.a. A. Becquerel, päeva jooksul). Tänapäeval kasutusel biodoosi ühik: 1Sv põhjalikumalt uurisid seda E. Rutherford ja perekond (umbes 100x suurem ühik kui R) *Surmav doos 6Sv. Curie'd(Marie, Irene,Julio,Pierre). Rad kiirgus koosneb 3 Röntgen-, - ja -kiirguse puhul on siivert võrdne greiga, komponendist: kiirgus- He tuumade voog, tekib kuid neutron- ja -kiirgus on ohtlikumad, nende puhul lagunemisel, kui tuumast eraldub osake e heeliumi tuum vastab 1Gy kolmele kuni kümnele siivertile(1Gy=3...10Sv) kiirgus- kiirete elektronide voog, mõne millimeetri paksune Tuumaenergia saamine ja kasutamine: 1. muundades Termotuumareakts : Deuteerium -> tritium -> heelium + radioaktiivse kiirguse energia elektri- või soojusenergiaks. 2. neutron + gammakiirgus
e. Tsükleid. Iga järgmine lüli on troofiline tase, mis regureerib eelmise arvukust. Nii ei saa organismide arv piiramatult kasvada. See tähendab , et ÖS on ise regureerimis süsteem. Kehtib n.n ÖS püramiidi reegel. Selle kohaselt on iga järgneva taseme biomass 10% eelmise taseme biomassist. Kui kujutada ühte toiduahela kõigi tasemete biomasse ristkülikuna ja paigutada need ülestikku saame biomassi püramiidi. Kõige rohkem võib seal olla 5-6 astet. Kui aine ringleb siis energia voog on ühesuunaline. Biosfäär on pidevalt avatud süsteem. Kogu biosfäär püsib elus vaid seetõttu, et teda läbib pidevalt energia voog. Ökoloogilised globaalprobleemid A) millest tulenevad: 1) toidu puudus kõige tõsisem Etioopias ja Somaalias. Toidu puudus on tingitud: · Aafrika suured maa-alad on põllumajanduseks kõlbmatud · Inimesed koonduvad viljakamatesse aladele ja see põhjustab metsade
võimaldab seetõttu saada kitsamaid piike. - Nimetatud asjaolu soodustab ka proovi segunemist reagendiga. Detektori rakus mõõdetakse pidevalt kandelahuse signaali, mis ka registreeritakse.. - Detektor: UV-SFM, ISE, AAS Dispersioon on voogu süstitud proovi riba laienemise protsess selle riba transportimise käigus läbi reaktori. Dispersiooni annavad VSA-s panuse prooviriba molekulaarne difusioon ja konvektsioon: toru keskel liigub voog kiiremini kui servades. Dispersioon VSA-s ei ole mitte ainult kontrollitav, vaid ka manipuleeritav. Dispersiooni kvantitatiivse kriteeriumi leidmiseks on sisse toodud dispersioonikoefitsient D. D = C0/Cmax, kus C0 on analüüdi kontsentratsioon dispergeerumata proovis ja Cmax on analüüdi piigi maksimumile detektoris vastav kontsentratsioon. D sõltub konkreetset VSA süsteemist, detektorist ja detekteerimismeetodist. Eristatakse erinevaid dispersioonipiirkondi:
1 LÜ mõjutab teist kauguselt 1 cm jõuga 1 dn. SI-süsteemis on laengu ühik defineeritud elektrivoolu tugevuse kaudu: 1C (1 kulon) on laeng, mis läbib juhi ristlõiget sekundis, kui vooutugevus on 1 A (amper). Seega võrdetegur : kehadele tõmbe- või tõukejõudu. Elektrivälja kohta käib kaks teoreemi · Elektriväljad on sõltumatud; laengule mõjub summaarne väli. · Elektrivälja tugevuse voog läbi kinnise pinna on võrdne selle pinna sisse jäävate laengute summaga(gaussi teoreem) Coulomb'i seadus kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. (Ilmne sarnasus ülemaailmse gravitatsioonijõuga) (k on võrdetegur, q on laengud, r on vahekaugus) Erinevalt grav-jõust, võib vastasmõjuks olla nii tõmbe-, kui tõukejõud.
Optika tuleb kreeka keelest. Opsis-nägemine. Optika on füüsikaline kogus, mis uurib ning seletab valgusnähtuseid. Optika jaguneb kaheks kvantusoptika ja laineoptika. Valgusel on duaalne iseloom- ta on nii laine, kui ka osakeste voog. Valguse osakest nim. valgus fandiks e. Kvotondiks. Optika vanemat osa, mis tugineb valgus kiire mõiste all, nim. kiirte optikaks. Valgus on elektromagnetlaine, milles elektriväli ning magnetväli võnguvad teineteisega ristuvates suundades. Valgus on ristlaine. W=2£, f=2 £/T, K= 2£/^. E- elektrivälja tugevus(V/m), E0- amplituut(V/m), w-ringsagedus(rad/s), t-aeg(s), k-laine arv(rad/s), f-sagedus. Laine kiirus näitab kui pika tee läbib laine ajaühikus. /=^f. Laine faasiks nim. lainet
LAAMTEKTOONIKA Litosfäär liigendub plaatideks ehk laamadeks, mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega. Ookeanilaamade külgsuunalist lahknemist nim spreedinguks. Laamade liikumise põhjus on lihtne-soojusenergia voog Maa sisemusest pinnale, mis paneb vahevöö konvektiivselt liikuma, mis omakorda purustab hapra litosfääri üksikuteks tükkideks ehk laamadeks, mis edaspidi üksteise suhtes liikuma hakkavad Ehkki vahevöö on valdavalt tahke, liigub ta siiski konvektiivselt , ehkki liikumiskiirus jab reeglina vahemikku mõnest mm, kuni mõne cm-ni aastas. Kurrutused- laamade kokkupõrgetel toimuvad kivimite kurrutused , kuna kivimeid mõjutavad suured jõud.
radioaktiivsed. Tuuma suurus võib varieeruda sõltuvalt neutronite arvust tuumas. Mida suurem on prootonite ja neutronite arvu erinevus tuumas, seda ebastabiilsem on tuum. Tuumade iseeneslik lagunemine on looduslik radioaktiivsus. Kõikidel ainetel esineb radioaktiivseid isotoope, millel on tavaliselt lühike poolestusaeg. Poolestusaeg on aeg, mille jooksul vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb pooleni esialgsest. -kiirgus on kiirete elektronide (prootonite) voog. Neutronite lagunemisel vabanevad tuumast elektronid (neutron positron, elektron ja neutriino). Elektromagnetväljas on -kiirgus kardetav, üldiselt kaitseb meid selle eest riietus. Kui -kiirgus satub inimese organismi, tekib nahapõletik, villid. Silma sattudes tekib mädane silma limaskestade põletik, laud kleepuvad kokku ning ravimata jätmisel jookseb silm välja. -kiirgus koosneb -osakestest e. heeliumi aatomi tuumadest, mis sisaldavad kahte prootonit ja kahte neutronit
muutumise suhtega. L = - Ei / (delta I / delta t). L [1H = 1V*s / A]. 1H on sellise kontuuri L, milles I muutumise kiirusel 1A/s indutseeritakse emj. 1V. Vahelduvvool on elektrivool, mille tugevus ja suund ajas perioodiliselt muutub. Vahelduvvool võngub harmooniliselt, sest graafikuks on sinusoid. Geneka osad: Staator (pysimagnet) ja Rootor (põõrlev alus koos mähis(t)ega). Töötab el.mag.ind. põhimõttel. Magnetvoog on magnetilise induktsiooni voog läbi mingi pinna, mis võrdub: Fi = BScosa. A on pinnanormaali ja B vaheline nurk. Fi [1Wb = 1T*m2].
Laeng negatiivne. 2.Tuumajõud on jõud, mis mõjub prootonite,neutronite vahel ühtemoodi tõmbuvalt. Nimetatakse ka tugev vastastikmõju. 3.Stabiilne tuum-püsiva tuuma suurus on piiratud, tuum peab olema energeetiliselt põhiseisundis ehk energiatasemed on täitunud järjest,neutroneid on veidi rohkem kui prootoneid. 4.Alfakiirgus-pos kiirgus heeliumi aatomituumal,magnetväli mõjutab,väike läbitungimisvõime. Beetakiirgus-neg kiirgus,elektronide voog, Al-leht takistab. Gammakiirgus-elektromagnetlaine,liigub valguse kiirgusega,teda ei mõjuta elek. ega magnetväli,väga suur läbitungimisvõime. 5.Isotoop-mingi keemilise elemendi aatomite tüübid,mis erinevad massiarvu poolest. 7.Poolestusaeg-ajavahemik,mille jooksul aine kaotab poole oma radioaktiivsusest. 8.Radioaktiivse lagunemise seadus-statistiline seadus, õige ainult suure arvu osakeste puhul. 9.Massidefekt-tuumamass ei ole võrdne tuumas olevate prootonite ja neutronite summaga.
J.J. Thomson Seoses katoodkiirte kõrvale kaldumisega magnet-ja elektriväljas, leidis Thomson , et negatiivselt laetud osakeste voog on vesiniku aatomist 1800 korda väiksem ning sellega pakkus välja hüpoteesi aatomi koostis olevatest elektronidest. Katoodkiired vooluallika negatiivne poolus. Kiired.... 1903.a esitaski Thomson mudeli, kus võib aatomit ette kujutada rosinasaiakesena. Kus siis positiivse laengu massis "ujuvad" neg. laenguga elektronid. Thomsoni aatomimudel andis tõepärase hinnangu aatomimõõtmetest, kuid sellega see
JAAN Ksenia Bogdanova Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn – 27. detsember 2007) oli eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija. Jaan Kross sündis Tallinnas ning õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis. 1938. aastal astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, kus õppis kuni 1944. aastani. Jaan Krossi esimene abikaasa oli Helga Pedusaar. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Kross Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning ta viibis eeluurimise all Keskvanglas. Samal aastal ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani riigi- ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, ku...
Saaremaa Ühisgümnaasium Jaan Kross Luulereferaat Autor: Juhendaja: Kuressaare 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1. KIRJANIKU ELULUGU.....................................................................................................4 2. JAAN KROSSI LOOMING.................................................................................................5 2.1 Ettevalmistusperiood ja loomingutee algus: 1935-1958................................................. 5 2.2 ,,Söerikastaja" (1958)..................................................................................................... 6 2.3 ,,Kivist viiulid" (1964)...................................................................................................... 7 2.4 ,,Lauljad laevavööridel" (1966)........
4. Mida teeb throws võtmesõna? Mitte kunagi ärge kasutage seda main meetodis, oma programmi sisendpunktis Erindit ei ole sealt ju mitte kuskile edasi suunata! throw new StudentException(); meetod peab informeerima kontrollitud erindi võimalikkusest: throws StudentException Kui veaolukord tekib – loo kõige sobivamat tüüpi erind Üldist tüüpi Exception objekti ei tohiks kunagi ise luua 5. Seleta voo (stream) mõistet üldiselt. Mis on voog? Stream ehk vood: Andmete liikumise kanal Küllaltki abstraktne mõiste Stream ei salvesta andmeid Stream ei muuda algandmeid Andmed, nt info.txt Voog, nt FileInputStream Töötleja: for (c = in.read() ... Boilerplate – kood, mis funktsionaalsust ei lisa, kuid on vajalik, et programm töötaks. Näited: main meetod, for tsükkel jmt Saate igast kollektsioonist voo moodustada.
(õigeaegne tarne) 5. Kulu – väiksem hind, kõrgem lisaväärtus; miinimum kulu, maksimum väärtus; eesmärgiks on maksimaalne lisandväärtus minimaalsete kuludega. Seda mõjutavad kõik neli eelpool nimetatud kriteeriumit – kvaliteet, tarnekindlus, kiirus ja paindlikkus. (madal hind, kõrge tulu või mõlemad) TTK süsteemi saab analüüsida erinevatel tasemetel: Tarneahela tase ehk voog ettevõtete vahel – meil on erinevad ettevõtted konkreetses tarneahelas, ning me vaatame kus meie ettevõte tarneahelas paikneb. Seda on vaja analüüsida, sest mida lähemal asume tarbijale, seda kõrgemat väärtust me loome. TTK süsteemi tase ehk voog protsesside vahel – ettevõtte sisene. Protsessi tase ehk voog ressursside vahel – ühe konkreetse protsessi tegevuste voog. Alguses tuleks panna paika konkurentsieelis ja sihtgrupp
Valguse murdumine on valguse levimiss. Muut. kahe kesk. piiril. Optika uurib valguse jm kiirguste olemust, levimist, mõju Murdumist põhjus. levimiskiiruste erinevus. Esineb kõigi lainete ainetele, tekkimist, rakendusvõimalusi. VALGUSE puhul. Murdumisnäitaja on abs., kui I kesk. on vaakum. Geom. OLEMUS: Newton: valgus on osakeste voog, mis levib Tähendus a)valguse V vaakumis on x korda suurem kui mingis aines. sirgjooneliselt. Huygens: valgus on laine, mis saab levida b)Vaakumist lähtuv kiir on pinnanorm. X korda kaugemal kui mingis kogu universumit täitvas nähtamatus keskkonnas e eetris. aines. Kasutat. Läätsedes kujutiste tekitamiseks, valguse koondamiseks Maxwell tõestas 19 saj, et valgus on elektromagnetiline ja hajutamiseks jne. laine
võimaldab seetõttu saada kitsamaid piike. - Nimetatud asjaolu soodustab ka proovi segunemist reagendiga. Detektori rakus mõõdetakse pidevalt kandelahuse signaali, mis ka registreeritakse.. - Detektor: UV-SFM, ISE, AAS Dispersioon on voogu süstitud proovi riba laienemise protsess selle riba transportimise käigus läbi reaktori. Dispersiooni annavad VSA-s panuse prooviriba molekulaarne difusioon ja konvektsioon: toru keskel liigub voog kiiremini kui servades. Dispersioon VSA-s ei ole mitte ainult kontrollitav, vaid ka manipuleeritav. Dispersiooni kvantitatiivse kriteeriumi leidmiseks on sisse toodud dispersioonikoefitsient D. D = C0/Cmax, kus C0 on analüüdi kontsentratsioon dispergeerumata proovis ja Cmax on analüüdi piigi maksimumile detektoris vastav kontsentratsioon. D sõltub konkreetset VSA süsteemist, detektorist ja detekteerimismeetodist. Eristatakse erinevaid dispersioonipiirkondi:
neelamisvõime võrdsed (igal lainepikkusel). Absoluutselt musta keha kiirgamis- ja neelamisvõime on mõlemad võrdsed ühega. Elektroluminestsents- hõrendatud gaasi helendamine teda läbiva elektrivoolu toimel. Nähtust kasutatakse reklaamvalgustuses. Elektroluminestsents tekib ka pooljuhtides ja seda kasutatakse ka valdusdioodides. Ka virmalised kuuluvad elektroluminestsents nähtuste hulka. Päikese kiiratud loetud osakeste voog püütakse Maa magnetvälja poolt suures osas kinni. Pidurdamisel nad ergastuvad Maa magnetväljas hõrendatud gaasi ja põhjustavad selle helendumist. Kuivõrd pooluste lähendal on magnetväli kõige tugevam, siis on ka laetud osakeste pidurdamisel tekkinud ergastusenergia pooluste lähedal eriti tugev . Fotoluminestsents- reeglina fotoluminestseeruvad vedelikud ja tahked ained. Kehad helendavad alati pikema lainepikkusega valgust, kui nad neelduvad. Seetõttu kaotataksegi tihti kiirgusena
Üliõpilased: Õppejõud: Inna Kamenev Esitatud: 14.12.2005 Tallinn 2005 3. Katsemetoodika Katse E(t)-funktsiooni määramiseks viiakse läbi torureaktoris, mille sisendavas (ülemises) asub seadis, mis võimaldab impulss-iseloomuga trassiiri sisseviimist. Trassiiriks kasutatakse KOH -lahust. Põhiline voog, destilleeritud vesi, juhitakse reaktorisse mikrodosaatorpumbaga 335A. Trassiiri kontsentratsiooni reaktorist väljumisel määratakse pH-meetriga. Katse peab kestma trassiiri täieliku kadumiseni väljundis. 4. Töö ülesanne 4.1. Viia läbi katsed E(t)-funktsiooni määramiseks. Vee kiiruse annnab ette õppejõud. Esitada andmed. 4.2.Arvutada E(t)-funktsiooni, keskmise viibimisaja ja dispersiooni väärtused. Esitada C- kõver ja E(t)-funktsioon graafiliselt. 5
Footonil on mass, mis on võrdne footoni poolt edasi kantava energiaga. Kui mingi keha neelab footoni, siis saab ta endale selle footoni energia ning selle võrra suureneb ka keha mass. Footoni lagunemine Footon ei saa laguneda, kuna puudub temast kergema seisumassiga osake. Teiseks ei saa footon laguneda ka põhjusel, et liikudes valguse kiirusega tema jaoks aeg seisab. Footoni jaoks toimub kiirgumine ja neeldumine samaaegselt jätmata vahepeal võimalust lagunemiseks. Valgus kui footonite voog. Selle teooria peale tuli M.Planck, kes hiljem tõestas ka oma teooria ära ja sai 1918.a füüsikapreemia. Tema teooriaks oli, et valgus ei kiirgu aatomitest lainetena nagu ennem arvati, vaid energiaportsjonite, kvantide kaupa.
Üksteist aastat hiljem esitati esimene aatommudel. 1905. aastal avaldas Albert Einstein kolm artikklit, milles esitas erirelatiivsusteooria. Põhjus miks see kõigutas seniseid tõekspidamisi täielikult oli lihtne, sest see kõigutas kõiki seniseid arusaamasid universumi kohta. Inimestel oli raske uskuda, et aeg võib erinevate vaatlejate jaoks kulgeda arineva kiirusega, sama käis ka Einsteini teise teooria kohta, et valgus on korraga nii lainetus kui ka osakeste voog. Järsku osutus maailm palju salapärasemaks ja raskemini mõistetavamaks kui see siiani olnud oli. Saadi aru, et maailm pole ainult see, mida silmaga näeme ja käega katsume. Klassikaline teos, mis ilmus aastal 1900. kandis pealkirja " Unenägude tõlgendus". Selles esitas Sigmund Freud oma psuhhoanalüüsi teooria. Seisukohaks oli nimelt see, et inimese tegusid määrab olulisel määral alateadvus. Öeldakse, et see pani pitseri kogu järgnenud sajandile.
Lõikasin endale kaks 40-50cm juppi, murdsin kummalgil traadil mõõdulindi abil 10 cm kauguselt otsad alla poole. Kasutades nurgikut painutasin need tõpselt 90 kraadi alla. Sõitsin koju. Kui see sai tehtud, panin käed rusikasse nii, et traadid saaksid käes vabalt liikuda edasi-tagasi (nagu talle saba). Hoidsin traate käes vastu kõhtu, neerude piirkonnas ning ootasin tulemust. Tulemust näed kui, traadi otsad hakkavad keha poole tõmbuma, mida lähemale kehale seda tugevam voog. Nii võib traadid käes mööda tuba liikuvat veesoont kõndida ja ära määrata kust-kuhu see liigub, jne. Lugesin internetist, et hoides sama moodi traate kopsude kohal, saab õhuauke mõõta. Veel kui hoiad kehast eemal 3 tsakra ehk keha kolmnurga piirkonnas, saad mõõta ruudustikku ühendavaid energia sambaid. Kõige ebameeldivamaks magamiskohaks on see kui kõik kolm on ühes kohas. Kõige parem magamise koht on seal kus neist ühtegi ei ole. Sammas ise on
Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud Eneseinduktsioon-induktsiooni elektromotoorjõu tekkimist vooluringis voolutugevuse muutumise tõttu selles vooluringis endas Lenzi reegel ütleb, missuguses suunas hakkavad liikuma laengud, kui näiteks rõngast läbiva magnevälja suurus muutub Induktiivsus füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha suutlikust tekitada magnetvoogu ja endainduktsioonieleltomotoorjõudu näitab, kui suure magnetvoo muutuse tekitab juhi korral ühikuline voolu muutus. Mahtuvus- füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha võimet salvestada elektrilaengut. Rakendused- ne znaju Valjuhääldi - enamasti seadet, mida kasutatakse elektriliselt edastatava helisignaali tagasimuundamiseks õhus levivaks helilaineks ehk kuuldavaks heliks Mikrofon on andur, mis muundab helivõnkumised elektrilisteks signaalideks. Salvestamine magnetribale- kaardilugeja seade Muut...
RADIOAKTIIVSE KIIRGUSE MÕJU INIMORGANISMILE Kristjan Arold 12m Milliste radioaktiivsete kiirguste liikidega puutub inimene kokku? Iooniseeriv kiirgus Alfakiirgus Beetakiirgus Gammakiirgus (eriti ohtlik) Inimese loodud kiirgus Röntgenkiirgus Radioaktiivse kiirgusega seotud mõõtühikud Neeldumisdoosi mõõtühik 1 grei (Gy) = 1 J/Kg Näitab kirgusenergia hulka, mis neeldub keskkonna massiühikus. Kuna erinevad kiirgused omavad omavad elusolenditele erinevat bioloogilist toimet on vajalik veel üks mõõtühik siivert (Sv). Siivertites mõõdetakse kiirguse kahjulikku mõju bioloogilistele kudedele. Erinevalt kiirgusühikust grei, mida mõõdetakse samuti dzauli kilogrammi kohta, on siivert korrigeeritud kiirguse "kvaliteediindeksiga", mis sõltub kiirguse tüübist ja muudest asjaoludest. Sv = J/kg = m2·s-2 1 bekrell (Bq) = 1 tuumalagunemine sek...
Radioaktiivse kiirguse omadused: Intensiivsus on muutumatu/mõjutamatu Kiirgus kannav endaga energiat. Radioaktiivse kiirguse tulemusena üks keemiline element muundub teiseks. Radioaktiivse kiirguse liigid: -osake heeliumi aatomi tuum. Omadused: Positiivselt laetud. Väikseim läbitungimisvõime. Magnet-ja elektriväli kallutavad neid väga nõrgalt.(1 elementaarlaengu kohta 2 aatommassiühiku suurune mass. Laeng võrgne kahekordse elementaarlaenguga.) -elektronide voog Omadused: -osakeste kiirused pole ühesuurused, kiirguses esineb väga erinevate kiirgustega liikuvaid osakesi.kalduvad nii magnet- kui ka elektriväljas oma esialgsest teest tugevasti kõrvale. Vaögusega lähedase kiirusega. Keskmine läbitungimisvõime. neutraalselt laetud kiirguse komponent. Omadused: läbitungimisvõime palju suurem kui röntgenkiirtel. Levimiskiirus vaakumis 300000km/s. Suurim läbitungimisvõime. Suurima -ga, suure sagedusega elektromagnetlained Mis on radioaktiivsus
valguse olemus valgus kui osakeste voog (korpuskulaarteooria, Newton), valgus kui laine (laineteooria, Huygens), valgus elektromagntlaine (muutuva elektri- ja magnetlaine levimine ruumis), mis koosneb teineteisega risti olevatest elektri- ja magnetväljast, elektri- ja magnetväli on risti, valguslaine kirjeldamisel räägitakse ainult elektrivälja muutumisest, sest valguse toime registreerimisel tekitab signaali elektriväli, lainepikkus (, 1m, 380 760nm) näitab kaugust kahe lähima samas faasis võnkuva punkti vahel, sagedus (f, 1Hz, 4*1014 8*1014) näitab mitu täisvõnget laine teeb ajaühikus, periood näitab aega mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks, kiirus näitab kui pika tee läbib laine ajaühikus, intensiivsus näitab kui paljuenergiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku, faas määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel, kiir lainefrondi ristsirged mis näitavad lainelevimissuunda, punane: 760 ...
lõikav magnetvoog perioodiliselt.Elektromagnetilise induktsiooni seaduse kohaselt muutub siis perioodiliselt ka induktsiooni emj. Induktsiooni emj tekib järgmiselt: Raami traadikeerdudega kaasapöörlevatele elektronidele mõjub magnetvälja jõud, mis paneb elektrone piki traadikeerde liikuma. Vooluahela sulgemisel läbib galvanomeetri vahelduvvool ning galvanomeetri osuti hakkab tasakaaluasendi lähedal võnkuma. Magnetilise induktsiooni voog , mis läbib traat raami pindalaga S, on võrdeline raami pinnanormaali ja magnetilise induktsiooni vektori vahelise nurga koosinusega. =BScos Kui raam pöörleb konstanse nurkkiirusega, muutub nurk võrdeliselt ajaga:=t Magnetilise induktsiooni voog muutub seetõttu harmooniliselt =BScost Elektromagnetilise induktsiooni seaduse kohaselt võrdub induktsiooni emj magnetilise induktsioonivoo muutumise kiirusega s.t. magnetilise induktsiooni voo tuletisega aja järgi,
) Võrdne perioodilisustabeli järjekorranumbriga. Massiarv A – näitab prootonite ja neutronite koguarvu aatomituumas. Neutronite arv N. (A=Z+N) Isotoop – on keemilise elemendi teisend, milles prootonite arv on sama kuid neutronite arv on erinev. Stabiilne ja radioaktiivne tuum – stabiilne tuum püsib muutumatu, radioaktiivne tuum muundub iseenesest. Radioaktiivsus – radioaktiivsest tuumast vabanevat kiirgust nimetatakse radioaktiivseks kiirguseks. α-kiirgus – heeliumi tuumade voog, tekib siis kui radioaktiivse tuuma mass on liiga suur ja seetõttu tuum laguneb, kiirgus on väikese läbimisvõimega. Üldvalem: β-kiirgus – elektronide voog. Tekib siis kui tuumas on liiga palju neutroneid, neutron laguneb ning sellest tekib elektron, prooton ja neutriino, läbimisvõime suurem (neeldub plastikus, klaasis või metallkihis). Üldvalem: γ-kiirgus – suure energiaga elektromagnetkiirgus. Ergastatud tuum läheb põhiolekusse ning kiirgab γ-
Elektromagnetiline laine,lainepikkusega 380nm(violetne,suurim sagedus) < < 760nm(punane,väikseim sagedus). Nähtused:difraktsioon,interferents,dispersioon,murdumine. c = 3 * 108 m/s. c = * f. lainepikkus,f sagedus. Valgus on osakeste voog. Valgusosakesi nim. kahe erineva nimega kvant,footon. Iseloomustab:energia,mass,1aineosake. Kõik valgusallikad kiirgavad valgust kvantide kaupa. Kvanti käsitletakse,kui ühte energia portsionit. Fotoefekt:kiirguse langedes metallipinnale võib sealt välja lüüa elektrone. Tekkimise tingimus: ühe footoni energia peab võrduma elektronide väljumistööga. E = A. E=ühe footoni energia, A=elektronide väljumistöö. Fotoefekti seaduspärasused:Valguse poolt metalli pinnast ühes sekundis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
