Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"voog" - 501 õppematerjali

voog – rubiinvarda mõõtmeid on vaja suurendada kuid väga pikk varras muudab pumpamise keeruliseks, seepärast kasutatakse laserites suhteliselt väikseid vardaid – pikkusega 2 kuni 30 cm ja diameetriga 0,5-2 cm. Varda sees suurendatakse aga kiirte teepikkust peeglite abil.
thumbnail
2
docx

Mikroökonoomika konspekt

Mikroökonoomikas lähtutakse üksikust majandussubjektist. See teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsustusi (majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise vallas). Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsustusi kui ka nende tulemusena kujunenud sündmuste ja protsesside kogumit.Mikroökonoomika olemus:Uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamise ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid nappivate ressurisside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Et ressurisid on piiratud, siis peavad inimesed tegema valiku, mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetud hüviseid jaotada. Töö(inimressursid), maa(loodusressurisid) ja kapital(mittelooduslikud ressursid) on tootmistegurid, mida kasutatakse hüviste tootmisel.Koos moodustavad nad tootmissisendid.Tootmispr...

Mikroökonoomika
198 allalaadimist
thumbnail
6
ppt

Elektromagneetiline induktsioon - Lenzi reegel

Jaanuar 2011 Lenzi Reegel Kui välismõju tingib magnetvoo kasvu kontuuris, siis on induktsioonvoolu magnetväli välise magnetvälja suhtes vastassuunaline (takistab kasvu). Kui aga välismõju põhjustab magnetvoo kahanemist, siis on induktsioonvoolu magnetväli välise magnetväljaga samasuunaline (takistab kahanemist). Seletus Leinzi reegli analoogiks mehaanikas on väide, et stabiilsele süsteemile mõjuv jõud on suunatud tasakaaluasendi poole. Kui me viime pendli tasakaaluasendist välja, tekkis jõud F, mis takistab niisugust muutust. See jõud püüab viia pendlit tagasi tasakaaluasendisse. Lenzi reeglit väljendab induktsiooniseaduses sisalduv miinusmärk. Kui juhtmekeerdu läbiv magnetvoog(>0) kasvab, siis loetakse induktsiooni elektrimotoorjõudu ja vastavat voolutugevust kokkuleppeliselt negatiivseks, kuna induktsioonvoolu ma...

Füüsika
47 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Füüsika 2 - 1-89 eksami spikker

Jõujoon on joon, mille igas punktis elektriväljatugjatugevus on jõujoonte arv pinnaühikusevuse vektor on puutujaks. Igas punktis on vaid üks elektriväljatugevuse väärtus ja suund. Seega jõujooned ei lõiku. Elektriväljatugevus on jõujoonte arv pinnaühikus. 4. Punktlaengu elektrivälja tugevuse valemi tuletus lähtudes Coulomb' seadusest. 5. Elektriväljatugevuse vektori voog . Joonis, valem. Voog läbi kinnise pinna on määratud ainult pinna sees olevate laengutega ja ei sõltu pinna kujust. Elektriväljatugevuse voo ühik on V*m 6. Gauss'i teoreemi tuletus. Kui on suvaline pind, siis integraal. Gauss'i teoreem määrab E vektori voo läbi suvalise kujuga kinnise pinna, mis ümbritseb laenguid. Vaatame ühte laengut, mille ümber kujutame kinnise pinna....

Füüsika II
756 allalaadimist
thumbnail
3
docx

EEPIKA, tegelaskõne, novell, muinasjutt, eepos

3) siirdkõne Vormiliselt räägib küll jutustaja, ent samas on tunda ka tegelase kohalolekut. Siirdkõne sobib eriti tegelase mõtete ja tunnete edasiandmiseks; samuti tegevuse seisukohast oluliste minevikus aset leidnud sündmuste kajastamiseks. 4) Sisemonoloog Tegelaskuju mõtted 1. isikus, jutustaja ei sekku. Reeglina järgitakse süntaksi ja grammatikat. 5) Stream of conciousness ­ teadvuse voog EEPOS Vanakreeka RSTU `värss, sõna' - `jutustus, luuletus' Ajalooliselt vanim narratiivse teksti vorm, üks jutustava kirjanduse põhiliike, olulisim narratiivne suurvorm romaani kõrval. Eeposed on reeglina seotud kõnes, neid iseloomustab laiahaardeline ning ulatuslik tegevustik. Romaan Ka romaan on jutustava proosa suurvorm. Romaani tunnusteks on probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg...

Kirjandusteadus
24 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Magnettormid

Päikesetuule osakesed eemalduvad Päikesest tavaliselt keskmise kiirusega 450 km/s, seega kulub neil umbes neli päeva, et katta ligikaudu 150 miljoni kilomeetrine vahemaa Maani jõudmiseks. Eriti võimsad pursked võivad osakesi teele saata kiirusega üle 2000 km/s. Sel juhul on laetud osakeste Maale jõudmine vaid ööpäeva küsimus. Kui laetud osakeste voog ­ prootonid ja elektronid - jõuab Maa pihta, hakkab rolli mängima Maa enda magnetväli, mis toimib püünisena, ning osakesed hakkavad mööda Maa magnetvälja jõujooni magnetpooluste poole liikuma. Liikumisel tekitavad nad omakorda magnetvälja. 6 2.1 Juhtumeid ajaloost 1859. aastal viis tugev magnettorm rivist välja telegraafi ning inimesed, kes sellega töötasid, said põletushaavu...

Füüsika
18 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Logistika spikker

Infovoog on logistilise juhtimise alus. Info kiire kulgemise ja sellele kiire reageerimise abil saab firmasse tulevad ja väljuvad kaubavood omavahel sobitada. Rahavoog on kauba ostmisel sooritatud maksetega. Rahavoog liigub materjalivoole vastupidises suunas. Laiendatud toode Müüja poolt pakutav - Turundusjuhi otsused Diagnostikaprogramm Vastassuunaline voog on logistilises ketis vastupidises suunas liikuv toormaterjali, pooltoote, ületab kliendi ootusi toote suhtes, mis id, viirustõrje, pakendi, valmistoote voog tootmisest, jaotusest või kasutuskohast taastamis- või annavad teatud kasutatud uue vastu kõrvaldamispunktini...

Ettevõtlus
69 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Radioaktiivsus

aastal prantsuse füüsik Henri Becquerel. Aastal 1897 märkasid Marie ja Pierre Curie, et uraaniühendite aktiivsus säilib ka pärast metallilise uraani eraldamist. Sel meetodil õnnestus neil 1898. a. maagijäätmeist eraldada kaks senitundmatut metalli polooniumi ja raadiumi mille aktiivsus ületas uraani oma tuhandeid kordi. Kolm tähtsamat kiirgusliiki on : Alfakiirgus ­ positiivse laenguga osakeste voog . Beetakiirgus ­ negatiivse laenguga osakeste voog. Gammakiirgus ­ on elektromagnetkiirgus 1.Alfakiirgus · Heeliumituumade voog (positiivne laeng) · Kõige ohtlikum (sissehingamine, toit) · Paberilehte ei läbi · Suur mass ja elektrilaeng muudavad liikumise raskeks 2.Beetakiirgus · Kiirete elektronide voog · Negatiivse laenguga · Ohtlik organismi sattumisel 3.Gammakiirgus · Lühilaineline elektromagnetilise kiirguse...

Füüsika
11 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Valgus – osake ja/või laine

Mida kõrgema sagedusega, energiaga, on kiirgus seda rohkem on tegemist osakeste omadustega ja vastupidi. Nähtav valgus on vahemikus 400-700 nm. Ja seega omab samuti mõlemaid omadusi. Valguse olemuse kohta tekkis 17. sajandil paralleelselt kaks teooriat (vaata ka pilti):  Isaac Newton oletas, et valgus on valgusallikast igas suunas väljuvate osakeste voog (valgus on erilise „valgusaine“ edasikandumine ruumis).  Christiaan Hygens oletas, et valgus on eriliste lainete voog, mis levib ruumi täitvas ja kõikidesse kehadesse tungivas keskkonnas – eetris. 19. sajandi alguses avastati elektromagnetlained (Maxwell) ja tõestati, et valgus on nende erijuht – levimisel käitub valgus lainena. 20. sajandi alguses avastati, et valguse kiirgumisel ja neeldumisel käitub valgus aga hoopis osakeste voona....

Optika
11 allalaadimist
thumbnail
2
docx

ARVUTIMAAILM MUUDAB INIMEST

Praegune generatsioon on arvutitega tihedamalt seotud, kui ükski teine. See teeb meist virtuaalmaailma esimese testgrupi. Kuid kas interneti olemasolu on meid juba muutnud? Internet annab võimaluse olla minaise – irooniline? Me vaatame arvutist pilte modellidest ja mõtleme, et tahaksime nii head välja näha kui nemad näevad pärast fototöötlust esikaanel. Me teeme pilte ja kirjutame oma elust, kuid pidev negatiivne kommentaaride voog lukustab meie tegelikud mõtted endisse, sest negatiivsus on miski, mida kõik üritavad iga hinna eest vältida. Internet muudab meid just sel ajal kui arvame, et postitame, kirjutame ja pildistame midagi originaalset, kuid tuleb välja, et too sõna on juba samal kujul edastatud ning on juba muutunud igapäevaseks nähtuseks. See on originaalsuse häving ja halli massi õitseng, sest kõik üritavad internetis näida täiesti ainulaadsed, kuid kui vaatleme asja kaugemalt, ei leia...

Kirjandus
2 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Tuumafüüsika kontrolltöö küsimused ja vastused

Kui elusorganism sureb, hakkab C kogus jäänustes vähenema. Teades säilinud C 14 kontsentratsiooni ja C14 poolestusaega, saab arvutada ajavahemiku, mis on möödunud organismi surmast. 10) Mis on ioniseeriv kiirgus, milline on selle kahjulik toime, kuidas selle eest end kaitsta? – ioniseeriv kiirgus on kiirete mikroosakeste (alfa ja beeta osakeste voog ja lühilaineline (suure sagedusega) elektromagnetkiirgus (ultravalgus, röntgeni- ja gamma- kiirgus), mis moonutab, lõhub elusorganismide aatomeid ja molekule ning muudab nende keemilist aktiivsust. Sellel tulemusel tekivad organismile kahjulikud rakud (vähirakud) ja hukkuvad organismi oma rakud. Lihtsaim kaitse on eemalduda kiirgusallikatest või kasutada sobivaid kaitsevahendeid, mis neelavad kahjulikku kiirgust....

Füüsika
27 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kvantoptika

Ande Andekas-Lammutaja Füüsika ­ Kvantoptika Valguse dualistlik e. kahene iseloom tähendab, et valguse laine ja kvantteooriad ei ole vastandlikud, nad täiendavad teineteist. See, kas valgus on laine või osakeste voog oleneb, milliseid nähtusi vaadeldakse, inimene ei saa seda vahetult tajuda. Mida väiksem on osakeste energia, seda raskem on neid omavahel eristada. Suurema sagedusega elektromagnetkiirgus sarnaneb rohkem osakeste voole, väiksema kiirgusega sagedus aga lainele. Fotoefektiks nimetatakse negatiivelt laetud elektronide väljalöömist ainest valguse toimel. Valgus ei kiirgu aatomeist lainetena, vaid kvantide kaupa. Valguskvant saab neelduda ainult tervikuna...

Füüsika
283 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Füüsika – Tuumafüüsika

Tuuma suurus võib varieeruda sõltuvalt neutronite arvust tuumas. Mida suurem on prootonite ja neutronite arvu erinevus tuumas, seda ebastabiilsem on tuum. Tuumade iseeneslik lagunemine on looduslik radioaktiivsus. Kõikidel ainetel esineb radioaktiivseid isotoope, millel on tavaliselt lühike poolestusaeg. Poolestusaeg on aeg, mille jooksul vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb pooleni esialgsest. -kiirgus on kiirete elektronide (prootonite) voog . Neutronite lagunemisel vabanevad tuumast elektronid (neutron positron, elektron ja neutriino). Elektromagnetväljas on -kiirgus kardetav, üldiselt kaitseb meid selle eest riietus. Kui -kiirgus satub inimese organismi, tekib nahapõletik, villid. Silma sattudes tekib mädane silma limaskestade põletik, laud kleepuvad kokku ning ravimata jätmisel jookseb silm välja. -kiirgus koosneb -osakestest e. heeliumi aatomi tuumadest, mis sisaldavad kahte prootonit ja kahte neutronit...

Füüsika
341 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tuuma- ja termotuumareaktsioonid

staadium 23He + 23He =24He + 211H + 12,86MeV (106 a) + veel mitu milj a, et energia jõuaks Päikese tuumast pinnale TERMOTUUMAPOMM Pommi südamikus on lõhustumistuumapomm, mille lõhkemisel tekib ülikõrge temp, mis käivitab termotuumareaktsiooni (joonis).Tänapäevastes pommides on kütuseks Liitiumdeuteriid LiD. Termotuumapommi detonaatori lõhkemisel kutsub tekkinud soojus esile deuteeriumi muutumise heeliumiks, peale selle muudab neutronite voog ka liitiumi heeliumiks, tulemuseks on plahvatus, mis ületab tavalise tuumapommi võimsuse kümneid või sadu kordi. Juhitav Reaktsioon Ioniseeritud gaas (plasma) temp on võimalik tõsta, tekitades selles elektrivoolu. Lisaks kõrgele temp on vaja saavutada ioniseeritud gaasi küllaldane kontsentratsioon ja tagada, et kõrgetemperatuuriline plasma säiliks teatud aeg ­ tuumareaktsiooni kulgemise aeg....

Füüsika
154 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Maa teke ja areng

TERMODÜNAAMIKA I seadus energia ei teki ega kao, võim muunduda http://www.abiks.pri.ee II seadus iseeneslikult energia muutub korrastatumast vormist vähem korrastatumasse vormi, seejuures toimub energia pöördumatu hajumine SOLAARKONSTANT ajaühikus läbi Maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti asetsevale pinnale kulgeva Päikese kiirguse energia voog Miks saab maa tegelikult vähem energiat (1365 W/mm)? 1. öö ja päeva vahelduvad 2. päikesekiirte langemisnurk on erinev 3. atmosfääris kiirgus nõrgeneb hajumise ja neeldumise tulemusena keskmiselt saab Maa 240 W/mm...

Geograafia
94 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Induktsioon ja magnetvoog

2 Magnetvoo määratlus, vastav valem ja SI ühik. magnetvoog on mingit kontuuriga piiratud pinda läbivate magnetvälja jõujoonte arv f-magnetvoo ühikuks 1 weeber (WB) S-pindala mida vool läbib F=BS cos alfa B-magneetiline induktsioon(T) a-nurk induktsioonivektori ja normaali vahel 1 Weeber on magnet voog mis läbib kontuuri pindalaga 1 ruutmeeter sellega ristuvas magnetvälja mille magnetiline induktsioon on 1 Tesla 3. Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Kontuuris tekkiv elektromotoorjõud on võrdeline magnet voo muutumise kiirusega kontuuris. 4. Lenzi reegel, selle rakendamine induktsioonivoolu suuna määramiseks kontuuri läbiva kindla suunaga välja magnetvoo vähenemisel ja suurenemisel. Indutseeritava elektromotoorjõu ja voolu suunda saab määrata Lenzi reegli järgi:...

Füüsika
311 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Elektrostaatika, alalisvool ja elektromagnetism

n Punktlaengute süsteemi elektriväljatugevus - E = i =1 E i - superpositsiooni printsiip dq dq dq Ruumtihedus - = ; pindtihedus - = ; joontihedus - = dV dS dl 1 r dV E= 4 V r 3 Vektori E voog ­ arvuliselt võrdne välja joonte arvuga läbi selle pinna = ES Elementaarvoog ­ d = EdS cos 1.4. Gaussi teoreem 1 1 EdS = q s = i =1 qi pideva jaotuse korral EdS pdV n qs =...

Füüsika
635 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Seadused ja Mõisted

4 0 V r 3 r Graafiliselt iseloomustatakse elektrivälja väljatugevuse joonte e E - joonte abil ­ nende r tihedus on võrdeline vektori E arvväärtusega ja puutujad neile igas punktis ühtivad r vektori E suunaga nendes punktides. r Gaussi teoreem: E - voog läbi kinnise pinna S on võrdne selle pinna sisse jäävate r q laengute q S algebralise summaga, jagatud 0 -ga: E dS = S . Siit on saadavad S 0 valemid ühtlaselt pindtihedusega laetud lõputu tasandi elektrivälja jaoks: E = ja...

Füüsika ii
302 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Telefoni teenused - Digitelefon (arvestatud)

Minu 2 viimast matrikli numbrit on: 68. Seega: abonentide arv (N)=1000 Välisliinide arv (L)=100 n=6 t=110s 0,459819=46% See tähendab, et kümnest kõnesoovist viiel juhul on välisliinid hõivatud. Individuaal ülesanne 2 Minu viimane matrikli number on 8: Sisendeid (n)=6 Sisendi läbilaskevõime (S)=64 kilobitti Väljundliinil (V)=128 kilobitti Paketi keskmine pikkus (pp)= 6400 bitti Poissoni voog = 2 paketti/sekundis Sisendvoog: Väljundvoog: Paketi keskmine viide konsentraatoris: Sisendvoo taandatud intensiivsus: Pakettide keskmine arv kontsentraatoris: V: Keskmiselt on kontsentraatoris 1,5 paketti....

Side
72 allalaadimist
thumbnail
93
doc

Kunsti ajalugu

1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
468 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Füüsika riigieksami konspekt

MÕÕTÜHIKUD SI ­ System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) ­ nurgaühik ­ ja 1 sr (steradiaan) ­ ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12...

Füüsika
1329 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun