· Peenis-kliitor Naise sisemised suguelundid . · Munasarjad kaks naissuguelundit, mis paiknevad emaka külgedel. Nad toodavad munarakke ja hormoone, nagu progesteroon, östrogeen · Munajuha munajuhasid on samuti kaks, nad on torukujulised. Munajuha üks ots avaneb emakasse, teine munasarja. Munajuha transpordib munaraku munasarjast emakasse. Viljastamine toimub munajuhas. · Emakas tihke pirnikujuline elund, mis paikneb naise kõhuõõnes. Seestpoolt vooderdab seda rakukiht (endomeetrium), mis vastab menstruaaltsükli hormonaalsetele muutustele. Ovulatsiooni ajal on endomeetrium väga pehme ja valmistub viljastatud munaraku pesastumiseks. Emakas hoiab ja kaitseb raseduse jooksul arenevat loodet. Sünnitusel tõmbuvad emaka lihased kokku ja pressivad lapse ema kehast välja. · Tupp Tupp on elastne lihaseline toru, mis mahutab suguühte ajal peenise. Sünnituse käigus moodustab see osa sünnitusteedest
Nii saab ühest rakust kaks täiesti samasugust ehk identset rakku, mis on emarakust väiksemad. Pärilikkuse ainest sõltub, milliseks kasvab üksik rakk ja kogu organism. Loomsed koed. Loomsed koed koosnevad ühesuguse tekke, päritolu, ehituse ja talitlusega rakkudest ja rakuvaheainest. Loomadel eristatakse 4 põhilist koetüüpi: epiteel-, side-, lihas- ja närvikude. Epiteelkude jaotatakse rips-, lame- ja kuupepiteeliks. Epiteelkude katab kehapind aja vooderdab kehaõõsi ning siseelundeid. Nahaepiteelkude kaitseb meid väliskeskkonna kahjulike mõjude ja mikroobide eest. Sooleepiteel osaleb toidu seedimises ja imendumises. Epiteelkoes on alati pooldumisvõimelisi rakke, nii paranevad vigastused kiiresti. Hingamisteedes asub ripsepiteelkude. Epiteelkudedes on vähe rakuvaheainet. Sidekoed jagunevad kohev ja tihe sidekude, rasvkude, kõhrkude, luukude ja veri. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet.
saab uuesti ühenduse teiste tihastega. Jaanuaris tärkab isaslindudes juba lauluhimu. Veebruaris jäävad nad paiksemaks ja märtsis liituvad paarideks. Sel ajal sagenevad isaslindude vahel tülid ja võitlused. Musttihane pesitseb igasugustes puuõõnsustes ning ka puujuurte vahel, kivide all koopakestes ja pehkinud kändudes. Pesakoobast ei uurista ta kunagi ise. Pesa ehitab emaslind kuivadest taimekõrtest, samblast ja taimevillast. Pesalohu vooderdab sulgedega. Pesas olevad munad on valged, roosakate täppidega ja väga väiksed. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastega. Poegade eest hoolitsemisega tegelevad mõlemad vanalinnud. Peale pesast väljumist jäävad pojad tegutsema koos pesakonnaga pesa lähimas ümbruses. Arvatavasti võtavad noored musttihased varsti ette pikemaid liikumisi, vanad jäävad enamasti paigale. Musttihane on looduskaitse all. Sinitihane
Millest oleneb kusepõie kuju? Uriiniga täitumusest. Tühjana lamendunud, täidetuna muna/pirni kuju. Kui suur on täiskasvanu kusepõie 500-700ml mahutavus? kuse ja suguelundid 2 Mis on kusejuha ülesanne? Juhtida neerudest uriin kusepõide. Kusepõie limaskest.. vooderdab põit seespoolt ja moodustab kurde nn põiekortse. Kusiti (lad.k) urethra Kusiti funktsioon Kusepõie perioodiline tühjenemine Naise kusiti (lad.k) urethra feminina Kui pikk on naisekusiti? 3-4cm Kus paikneb naise kusiti? Tupe sees. Mis ümbritseb naise kusitit? Kusitisulgur (sfinkter), mis on vöötlihaskoeline ehk allub tahtele.
veebruari lõpul. Äralend algab augusti teisel poolel, aga peamiselt langeb oktoobri esimesele poolele. Läbiränne kestab oktoobri lõpuni. Lendavad kiilrivis (kolmnurgas), suurel kõrgusel (ka üle 4000 m), valjult kluugutades, kitsal rindel, pärituulega. Toitumine Peamiselt taimne: marjad (eriti jõhvikad), seemned, rohukõrred, oras. Harvem loomne: putukad, limused, konnad, maod, pisinärilised. Pesitsemine Kuivematel soolaikudel, mille ümber on lage ala. Ei ole osav ehitaja. Tihti vooderdab pinnalohu kuivade liblede kihiga või kogub enne aluseks väikese oksa- või pilliroohunniku. Pesapaigatruu. Harilikult kaks 150...200 g kaaluvat muna. Need on punakaspruunid, mõnikord rohekaspruunid roostevärvi laikudega. Haub 29...30 päeva, peamiselt emalind. Looduskaitse alune liik. 3Kiivitaja Vanellus vanellus Kiivitaja äratab möödakäija tähelepanu oma erakordse emotsionaalsusega. Ta on elav, liikuv ja häälekas lind.
rakutüüpidest. Kudede uurimisega tegeleb histoloogia, seda on tähtis tunda, kuna haigusi diagnoositakse tihti just kudede patoloogia alusel. Kude on rühm sarnase struktuuri ja funktsiooni ning ühtse lootelise päritoluga rakke, mis funktsioneerivad koos mingi spetsiifilise tegevuse elluviimise kontekstis. Kude võib olla tahke (luu), poolvedel (rasv) või vedel (veri). Inimekeha 4 koetüüpi: 1. Epiteelkude katab keha välispindasid ja vooderdab õõnes organeid, kehaõõnsusi, juhasid ning moodustab näärmeid. 3 ülesannet: selektiivne barjäär ainete kehasse või kehast välja pääsemisele näärmeline, rakkudes toodetud nõrede väljumispind kaitsekiht ümbritseva keskkonna mõjude eest Epiteelkoe ja rakkude pinnad: Kõige pindmine ehk apikaalne Basaalne ehk alumine või kõige sügavamal asetsev külg Epiteelkoe tüübid: kattev ja vooderdav epiteel
Toodab 2 viisil korraga. Anaeroobne lävi – (160-170 lööki/min) kui ületad selle läve, siis aeroobne energia tootmine lülitatakse välja ja toodetakse ainult anaeroobselt – tekib piimhape. KT I Anatoomia 1. Kude – ühesuguse päritolu, ehituse ning ülesandega rakkude ning rakkude poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumik. Vastavalt ehitusele ja talitlusele jagatakse nelja rühma. 2. 1) epiteelkude – epiteelkude katab keha või elundi välispinda, vooderdab siseõõnsusi või moodustab näärmeid. Rakuvaheainet on minimaalselt, koosneb peaaegu ainult rakkudest. Väga iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine). Saab klassifitseerida kuju järgi (lame-, kuup- ja silinderepiteel), kihtide arvu alusel (ühe või mitmekihiline epiteel) või funktsiooni alusel. *katteepiteel – moodustab naha pindmise kihi e. epidermise ja siseelundite pindmise kihi nt
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kairi Õigemeel T11HT KÖÖGIS KASUTATAVAD GARNEERIMISTÖÖVAHENDID Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2010 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Erivahendid 3.Sõelad ja kurnad 4.Liha ja linnuliha käsitsemise tarvikud 5.Kala ja mereandide käsitsemise tarvikud 6.Puu-ja köögiviljade käsitsemise tarvikud 7.Kokkuvõte Sissejuhatus Referaat, mille koostasin põhineb köögis kasutusel olevatest garneerimisvahenditest. Tõin välja erinevaid vahendeid, mida saab kasutada mitmete toiduainete puhul. Meeld...
Mineraalainete ainevahetus Vitamiinide tähtsus ainevahetusprotsessis A Siseelundid 54. Seedekanali osad: Suuõõs Neel Söögitoru Magu Peensool Jämesool Kõverkäärsool Pärasool Pärak Seedekanali seina ehitus: Seedekanali sein koosneb kolmest kestast: sisemine limaskest (submukooskiht), keskmine lihaskest, välimine serooskest Kõhukelme, rasvikud: Kõhukelme on serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele on kaetud mesoteeliga. Rasvik on kahest kõhukelme lestmest koosneb moodustis, mille vahel on tavaliselt hulgaliselt rasvkudet. Väikerasvik asub maksa ja mao vahel, suur rasvik saab alguse mao suurelt kõverikult ja moodustub neljast omavahel kokkukasvanud kõhukelme lestmest. 55. Hammaste arv, liigid: (Joonis 11) Inimesel on kaks hammaste vahetust piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20: 2 lõikehammast;
teravad küünised, mis võimaldavad loomal osavasti ja kiiresti liikuda puu tüvel ja okstel. Karvastik on kohev, siidjalt pehme, nahk aga väga rabe, mistõttu tal karusnahana väärtus puudub. Tüüpiliseks elupaigaks on okas- ja segametsad, kus nad veedavad kogu oma elu puudel. Maapinnale laskuvad nad harva, olles seal palju kohmakamad kui puuvõrades. Varjuvad puuõõntes, mahajäetud rähni- ja oravapesades. Pesapuuna meeldivad talle eriti seest mädanenud, õõnsad haavad. Pesa vooderdab ta mõnusasti haava mädapuidu, sambla, samblike ja karvadega. Majandatavates metsades kasutab agarasti elamiseks pesakaste, kui sobivaid looduslikke õõnsusi ei ole. Samasse koguvad nad ka toiduvarusid ebasoodsaks aastaajaks. Toituvad pungadest, lehtedest, pähklitest, lihakatest viljadest, tihti ka väikestest putukatest. Lendorava jooksuaeg on märtsi lõpusaprilli alguses. Pojad sünnivad aprilli lõpus või maikuu esimesel poolel
Kõikidel limustel on enam või vähem selgelt eristunud pea, kus paikneb suuava, aga ka mitmed kombitsjad jätked ja silmad. Silmad võivad areneda ka mantli serval, aga asetseda ka seljal või kombitsate tipul. Tavaline viilkarp ei lepi mingi koopaga, vaid ehitab endale koguni mugava pesa. Erilist liimitaolist ainet kasutades kleebib ta kokku limuste kodade kilde, kivikesi ning muud materjali. Kui selline pesa on kusagile kinnitatud, vooderdab viilkarp selle seestpoolt samast liimainest valmistatud võrgendiniitidega. Saadud mugavasse pessa asubki viilkarp elama, pistes sealt välja vaid oma mantliservade ääre, mis tekitab vajaliku veevoolu, mis tagab karbile niihästi hapniku kui ka toidu. MERIKÕRV Ürgteoliste seltsi kuuluvad merikõrvad on oma nime eest võlgu kujult kõrva meenutavale kojale. Oma erakordselt suure ja laia tallaga jala abil imeb merikõrv end
3 1. Süda Süda on organ, mis toimib pumbana, pannes vere organismis ringlema. Inimese süda on umbes rusikasuurune ning kaalub ligikaudu 250 350 grammi. Südame moodustab võimas südamelihas, mis rütmiliselt kokku tõmbub ja lõtvub. Süda asub kopsude vahel, rinnaku taga ning selle alus on suunatud ülespoole ja tipp allapoole. Südame sein koosneb sise-, lihas- ja väliskestast. Sisekest e. endokard vooderdab kogu südame sisepinda ning sarnaneb ehituselt ja arengult veresoone seina sisekihiga. Lihaskest e. müokard on paks vöötlihaskoest moodustis, mis koosneb omavahel ühenduses olevatest vöötlihaskiududest. Kodade lihaskest on 2-, vatsakeste lihaskest 3- kihiline. Südame väliskiht e. epikard koosneb õhukesest sidekoekihist ja seda katvast ainukihilisest epiteelist (EE 9, 1996). Südamelöökide sagedus võib olla inimestel erinev. Täiskasvanud inimesel lööb süda
Taime juure epidermi nimetatakse epibleemiks. · Kattekude ehk epiteelkude on loomade teatud koeliik. Epiteelkoe ülesandeks on katta teisi kudesid ja elundeid. Epiteelkoe rakud võivad olla väga mitmesuguse kujuga. Nende ühiseks omaduseks on paiknemine tihedalt üksteise kõrval ning rakuvaheainet on neis vähe. Kehapinda kattev epiteelkude kaitseb organismi väliskeskkonna kahjulike mõjutuste, ainete ja bakterite eest. Peale kehapinna vooderdab epiteelkude ka organismi sisekeskkonnas olevaid õõsi. Epiteelkude kuulub ka näärmete ehitusse. Epiteelkoe osa rakke on võimelised poolduma ja see tagab haavad suhteliselt kiire paranemise. Sidekude sidekoe rakud asetsevad hajusalt, enamasti ümbritseb neid palju rakuvaheainet. Siia alla kuuluvad näiteks luukude, rasvkude ja veri. Sidekude ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täidab ühtlasi ka kaitseülesannet.
süsihappegaasi ning lisaks ka teisi organismile vajalikke aineid. Verel on ka kaitsefunktsioon. Epiteelkude - Epiteelkoe ülesandeks on katta teisi kudesid ja elundeid Epiteelkoe rakud võivad olla väga mitmesuguse kujuga. Nende ühiseks omaduseks on paiknemine tihedalt üksteise kõrval ning rakuvaheainet on neis vähe. Kehapinda kattev epiteelkude kaitseb organismi väliskeskkonna kahjulike mõjutuste, ainete ja bakterite eest. Peale kehapinna vooderdab epiteelkude ka organismi sisekeskkonnas olevaid õõsi. Lihaskude - Lihaskude koosneb lihaskiududest ja kuulub lihaste koosseisu. Eristatakse kolme tüüpi lihaskude: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude Lihaskoe ülesandeks on tagada organismi enda liikumine ja ka organismi sees toimuvad liikumised. Närvikude -närvikude koosneb närvirakkudest. Närvirakk koosneb rakukehast, mitmest lühikesest jätkest ehk dendriidist ja ühest pikast jätkest ehk neuriidist
Katteepiteel- katavad pindu nii organismi välispinnal kui ka siseõõnsustes Näärmeepiteel- kõikide näärmete nõret tootev koda 5. Katteepiteelide ehituslikud iseärasused, esinemine organismis, ülesanded Ühekihiline lameepiteel- loovad sileda ja libeda pinna, mis võimaldab elundite ja vere liikumist ilma suurema takistusesta o Mesoteel- ühekihiline lameepiteel, mis katab serooskestasid o Endoteel- lameepiteel, mis vooderdab veresoonte valendikke Ühekihiline kuupepiteel- esineb väikestes (pankrease ja süljenäärmete juhades) o Ülesandeks kaitsmine, absorbeermine, eritamine Ühekihiline silinderepiteel- esineb absorbeerivates pindades (sool, magu, munajuha) o Ülesanded- transport, segretsioon, absorbtsioon, kaitse Ühekihilne ripsepiteel- esineb vaid munajuha ja emaka sisepinnal o Ülesandeks munaraku transport
Röövloomad või settesööjad. Sool sirge, pärak tagaotsas. Tsöloom ühes tükis, selle vedelikus erütrotsüüte; tsöloteel puudulik. Protonefriidid. Lahksoolised. Ühised jooned: kõik on lahksoolised, kõikidel olemas kidaline kärss (või selle moodi aparaat nagu siilussidel). Loeng: kõrgemad ussid 26. "Alamate" ja "kõrgemate" usside võrdlus: mis on ühist, mis erineb. Erinevalt madalamatest, on kõrgematel ussidel arenenud teisene kehaõõs ehk tsöloom, mida vooderdab eraldi epiteel (tsöloteel ehk peritooneum, nagu meie kõhukelme). Kehapind pehme, limanahaga. Vastne, kui olemas (ainult merelistel) pärgvastne ehk trohhofoor. 27. Pärgvastne (trohhofoor): kuidas välja näeb, kus ja millistel rühmadel esineb. Ehitus: Kaks ripsmepärga, lisaks üks ripsmetutt kiirul ja teine tagaotsas. Suu on kohe esimese ripsmepärja (prototrohhi) taga, pärak tagaotsas. Rühmad, kus esineb: keraskärssussid, konuvaglad, kidavaglad. 28
kultuurmaastiku parke ja põldudevahelisi segatüüpi metsatukkasid. Teiseks eelistab kakk neid puid, kus on palju õõnsusi. Eestis on palju mahajäetud võsastunud talukohti, millede kunagised viljapuud on lausa ideaalsed elupaigad. Neis on õõnsusi ja nad pakuvad ka varju. Kodukakk toitubki põhiliselt närilistest. Kodukakk võib rünnata ka konni ja mardikaidki . Kodukaku pesa tunneb ära eelkõige omapärase sisu järgi. Kakk vooderdab pesa omaenese kuivatatud räppetompude (seedimatud toiduosakesed, mis oksendatakse välja) pulbristatud massi ja kõdunenud puudelt kistud puruga. Kui kaku pesa märjaks saab, näeb see üsna jäle välja ja siis peaks selle üles leidma juba lõhna järgi. Kodukakk on, nagu kõik kakulised, looduskaitse all. 10 Pistrikud Tuuletallaja Tuuletallaja on hakisuurune meil üsna tavaline haudelind. Isaslinnu ja
Seedekanali lihaskest koosneb silelihaskiududest. Ainult neelus ja söögitorus asenduvad need vöötlihaskiududega. 12. Söögitoru ja ühe või kahekambriline magu Söögitoru torujas lihaseline elund, mis kulgeb neelust maoni. Seeditav sööt liigub läbi söögitoru valendiku neelust makku (mõnel loomal eesmakku). Söögitoru liigutused ei allu tahtele. Söögitoru vooderdab limaskest. Magu on seedeelund, kus toimub seedimine e toitainete keemiline lagundamine. Magu on venimisvõimaline. Maost liiguvad toitained pärast lagundamist peensoolde. Veistel kui mäletsejalistel on neljaosaline magu, mille mahukaim osa, vats, kus elavad bakterid ja ainuraksed. 13. Peen ja jämesool Peensool on seedetrakti kõige pikem osa. Siin toimub toidu peamine seedimine ja lõhustunud produktide imendumine
tsütoplasma,tuum. Rakke ümbritseb õhuke kile ehk ................ See annab rakkudele iseloomuliku kuju. Rakkude sees on vedel sisu ehk ........................ Raku tähtsaim osa on........................ , mis juhib kogu raku elu. Sarnase ehituse, kuju ja ülesandega rakud moodustavad ...................... ....................võimaldab teha liigutusi......................, aga annab kehale toe. .................................kaitseb keha väljastpoolt ning vooderdab paljude siseelundite õõsi,........................... aga säilitab varuaineid ja aitab hoida keha temperatuuri. ...............................võtab vastu ja annab edasi ümbrusest tulenevat teavet keha ühest osast teise. Koed moodustavad............................... , mis omakorda moodustavad............................... . ...................................moodustavad ninaõõs, kõri, hingetoru, kopsutorud ja kopsud. .....................................
Koed, elundid, elundkonnad 1. Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimetage kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus Koed jaotatakse nelja põhirühma: Epiteelkude Katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Oluline osa haavade paranemisel Sidekoed e. tugi- ja toitekude Sidekoele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Seob, toetab ja toidab Lihaskoed Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid Närvikude Koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest 3. Nimetage kudede liigid, nende esinemine inimorganismis
Veidi enne taliuinaku algust muutub karu anorektiliseks ning tühjendab oma seedetrakti. Eestis jäävad karud taliuinaku tõttu paikseks enamasti u. oktoobri teisest poolest. Taliuinaku veedavad karud talipesas, mis on tehtud looduslikku või karu enda poolt kaevatud koopasse, varjulisse kohta tuulemurrus, pinnaselohku või lihtsalt maapeale. Eestis ongi sagedaseim talipesa tegemine maapinnale tihedasse kuusenoorendikku, kus kuuskede oksad toimivad nn. katusena. Talipesa vooderdab karu oksarisu ja samblaga. Lumikatte saabudes võib moodustunud talikoopa sisene õhutemperatuur olla tunduvalt kõrgem välistemperatuurist. Õhuvahetuse tagamiseks on talikoopal enamasti olemas ka õhutusava. Talikoopa teevad karud enamasti inimeste poolt sageli külastatavatest kohtadest vähemalt 2 km kaugusele kuid on ka erandeid. Sageli teevad karud mitu varupesa, et tarvidusel ümber kolida. Vee kogunemise vältimiseks pessa maapinnale talipesa rajamisel valivad karud
mitmesuguste taimede seemneid. Nad söövad meelsasti ka linnupoegi, nende mune ja tigusid. Suve teisel poolel korjavad oravad endale talveks toiduvarusid. Need peidetakse kas puuõõnde või sambla alla, kust toiduks vajalik talvel lõhna järgi üles otsitakse. Orav teeb okstest pesa tüve lähedale puude latva või kasutab selleks vanu varesepesi ja puuõõnsusi, vahest isegi suuremaid lindude pesakaste. Pesa vooderdab ta kuiva rohuga. Selles armastavad elada aga kirbud, kes sunnivad oravat üsna sageli elukohta vahetama. Tavaliselt on ühel oraval mitu sellist pesa. See hoiab väga hästi sooja. Isegi väga külma ilmaga ei lange temperatuur selles eriti madalale. Oravatel on aastas tavaliselt kaks pesakonda poegi - kummaski reeglina neli või viis poega. Pojad on sündides pimedad ja paljad. Silmad avanevad neil alles kuu aja vanuselt
INIMESE ELUNDKONNAD. Katteelundkond. Koosneb epiteelkoest. Ainuke elund NAHK. Katteelundkond katab ja vooderdab inimese keha ning siseelundeid. Naha ülesanded: 1) kaitseb vigastuste, UV- kiirguse, mikroobide, löökide eest; 2) on rasva ja vedeliku depooks; 3) osaleb soojusregulatsioonis: külma puhul tõmbuvad karvapüstitajalihased kokku, vabaneb energia, mida kasutatakse soojuseks, veresooned ahenevad ega anna vett välja; kuuma puhul veresooned laienevad, eraldub rohkem higi ning selle toimel nahapind jahtub;
Orgaaniline räni koos vitamiiniga E (siin tuleb jälgida, et E-vitamiin koosneks α, β, γ, δ tokoferoolide ja tokotrinoolide kombinatsioonist) on väga kasulik kõrvaldamaks ka 3 veresoonte paistetust. Veri transpordib ka hormoone ja nende tegevus tugevneb kui ringlus töötab korralikult. Südames on sidekoel eraldav ja ümbritsev ülesanne. Seda leidub südamekelmes, mis moodustab südame välimise kihi. Südamesisekest, mis vooderdab südamelihase sisemuse, katab sidekoe peene kihi. Samuti on see sidekude, mis jaotab müokardi (südamelihase) eristuvateks kõrvakeste ja vatsakeste lihasmassideks. Kiulise sidekoe rõngad ja kihid toimivad kui elektriisolatsioon kõrvakeste ja vatsakeste vahel. Südames on ka klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Klapid koosnevad tihedast sidekoest kaitstud südamelihases. Klapid avanevad ja sulguvad vastavalt rõhu
Maksatsirroos - krooniliste maksahaiguste hilistüsistus, kui maksarakud on täielikult hävinud ja asendunud sidekoega. Veri ei läbi enam maksarakke. Tekib nt liigse alkoholi või hepatiidi tagajärjel. Toitumine tihedamani, aga vähem korraga. Vältida liigrasvaseid, praetud toite. Kofeiini, vürtse, alkoholi. TUGI- JA LIIKUMISELUNDITE HAIGUSED Liiges moodustub kahest kõhrega kaetud erinevast luust. Liigeskõhr pehme kude liigestes, mis vooderdab luude otsi, et poleks hõõrdumist. Liigesvõie vähendab hõõrdumist ja kannab toitaineid liigese kõhrelistesse osadesse. Artriit liigese põletik. Mittemõjutatavad riskitegurid: 1) Geneetiline eelsoodumus 2) Autoimmuunsed mehhanismid 3) Sugu. Naistel esineb sagedamini reumatoidartriiti, meestel sagedam podagra 4) Vanus Mõjutatavad riskitegurid: 1) Ägedad nina-neelu põletikud, kroonilised koldeinfektsioonid
- toidu mehaaniline töötlus tükeldamine, peenestamine, segamine, - sooltoru seinal on 3 kesta: limaskest, lihaskest ja väliskest, mis omakorda transport koosnevad kihtidest - toitainete järkjärguline keemiline lagundamine nende Limaskest TUNICA MUCOSA ehituskomponentideks seedenõrede hüdrolüütiliste ensüümide toimel - vooderdab sooltoru seestpoolt ja suu- ja pärakupiirkonnas läheb üle keha süsivesikud monosahhariidideks nahkkatteks valgud aminohapeteks - Epiteel epithelium rasvad glütserooliks moodustab organismi sisepinna, mis eraldab väliskeskkonda (sooltoru
Erinevalt veresoontest on lümfisooned umbsed – lõpevad suurte lümfijuhadena südamelähedastes veenides. Lümfisoontel on klapid, mis tagavad lümfi liikumise ühes kindlas suunas ehk südame poole. 30. Arterid Arteria. Jaotatakse: elastsed – arteria elastotypica ja lihaselised – arteria myotypica või ka segatüüpi arteriteks – arteria mixotypica. Viivad verd südamest eemale. * elastsed arterid – on kõige suuremad ja paiknevad südame lähedal. Seest vooderdab arterit tunica intima, mida katab endoteel. Endoteelirakud on piklikud, enamasti ühe tuumaga. Endoteeli alla jääb basaalmembraan. Endoteelile järgneb sidekoeline subendoteliaalkiht - stratum subendotheliale - (sisaldab makrofaage, fibroblaste, tähtrakke). Järgneb keskkiht – sisaldab silelihasrakke, mille vahel asuvad elastsed membraanid. Järgneb adventiitsia, mis koosneb kollageensete kiudude kimpudest. Sisaldab väikeseid soontesooni (vaso vasorum), mis toidavad suure veresoone seina
Siia pane koolinimi Linnud (Referaat) Koostaja: Juhendaja: Koht, aasta Sisukord Header and footer ; nimi · Leevike · Kiivitaja · Jäälind · Musttihane · Rohevint · Vesipapp · Ööbik · Urvalind · Pöialpoiss · Nurmkana 2 Header and footer ; nimi Leevike Leevike on varblasest suurem, musta lagipea ja kurgualusega jässakas värvuline. Isaslind hiilgab oma kauni sulestikuga. Tema helepunane rind on nii silmatorkav, et looduses teda tähele panna ja ära tunda ei ole raske. Emaslind roosakashalli värvusega on tagasihoidlikum. Leevike on levinud kogu Euraasias. Eestis on ta tavaline, kuid ta levik on hajus. Leevikest võib kohata kuusikutes, parkides, elamute ümbruses. ...
Anatoomia - Koed, organid, organsüsteemid, skelett, liigesed 1. Koe mõiste. - Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakke ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus. · Epiteelkoed - katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest (rakuvaheainet on vähe). Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine) · Side- ehk tugikoed iseloomulik on suhteliselt suur amfoorst põhiainest ja kiududes koosneva rakuvaheaine sisaldus. Rakuvaheaine määrab ära koe omadused. Toitefunktsiooniga sidekoed
õndraluu ees ning avaneb lahklihal pärakuga. Pärasoole limaskest moodustab piki- ja ristikurde. ülesanded Siin jõuavad lõpule seedeprotsessid, imenduvad vesi ja mineraalsoolad, toimub väljaheite moodustumine. · Joonis lk 114 + tv joonis 12 83. Kõhukelme, kinnistid, väike- ja suursarvik. · Kõhukelme on serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele. Ta sisaldab rohkesti elastseid kiude ja on kaetud ühekihilise lameepiteeliga mesoteeliga. Kõhuseina vooderdavat kõhukelmet nim seinmiseks ehk parietaalseks, kõhuõõne elundeid katvat kõhukelmet aga sisusmiseks ehk vistseraalseks. Need on ühtse serooskesta osad, mis lähevad üksteiseks üle. Kõhukelmeõõs ehk peritoneumiõõs on parietaalse ja
1. Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus. Epiteelkude Lihaskudede katab keha või elundi välispinda, ühisteks ehituslikeks elementideks on vooderdab kehaõõsi seestpoolt või kontraktiilsed müofibrillid (st neil moodustab näärmeid. Epiteelkude on kokkutõmbevõime). koosneb peaaegu ainult rakkudest, Eristatakse kolme liiki lihaskudet: rakkudevahelist ainet on minimaalselt. Epiteelrakkude kiht on silelihas-, ühendatud selle all oleva sidekoega vöötlihas- ja basaalmembraani abil. Epiteelkoele on iseloomulik kiire südamelihaskude. regeenratsioonivõime, mistõttu ta etendab olulist osa haavade paranemisel. Sidekoele Närvikude on iseloomulik suhteliselt...
interlobulaararter -> <- interlobulaarveen perilobolaararteriool -> sinusoidid <- perilobolaarveenul tsentraalveen maksaveen vena cava inferior 13. Neurogliia ja ülesanded Närvikoes toestava ja abistava funktsiooniga neurogliia jaguneb ependüümiks, makrogliiaks ja mikrogliiaks. Ependüüm vooderdab ühekihiliselt ajuvatsakesi ja tserebrospinaalkanalit. Makrogliia hulka kuuluvad astrotsüüdid ja oligodendrotsüüdid. Astrotsüüdid omakorda jagunevad kaheks tüübiks: protoplasmaatilisteks ja kiulisteks astrotsüütideks. Astrotsüütidel on arvukalt jätkeid, mis oma lõppjalgadega ulatuvad veresoontele, ajukestadele ja neuronite pinnale. Tänu sellisele ehitusele vahendavad astrotsüüdid ainete liikumist vere ja neuronite vahel. Oligodendrotsüüdid on kõige arvukam gliiarakkude rühm
Noorloomadel on esimesel talvel tihe tuhmkollane kasukas. Karvavahetus toimub mais- juunis. Tüvepikkus isastel 610- 1300 g, emastel 310- 600 g (sünnikaal 9-10 g ). Anaalnäärmed toodavad nõret, mida kasutab lõhnamärgistamisel aga ka enesekaitsel.( Euroopa imetajad) Leviala Pesitseb madalikualade metsamaastikel, samuti jõekallastel ja soistel aladel. Tihti talude ümbruses. Uru kaevab ise või võtab üle suurematelt närilistelt. Pesa vooderdab rohu ja samblaga. Tuhkur on laialt levinud kesk- ja lääne Euroopas, levinud ka kogu Eestis v.a Hiiumaa, kus hävimise põhjuseks on arvatavasti mink.( Loomade elu) Toitumine Eluviisidelt valdavalt öine. Toitub närilistest, konnadest, lindudest, vihmaussidest, putukatest,. Enim kasutab haistmismeelt. Loob toidupanipaiku. ( Loomade elu) Järglased Paaritumine toimub märtsis aprillini. Paaritumise ajal haarab isane emasel kaelast ja veab teda ringi
lihased; allpool läheb kõhuõõs üle vaagnaõõneks. Kõhuõõs jaguneb kaheks osaks: a)kõhukelmeõõs e. peritoneaalõõs (cavitas peritonealis) – nii seinad kui elundid kaetud kõhukelmega; b)kõhukelmeväline ruum e. ekstraperitoneaalruum (cavitas extraperitonealis) – elundid ümbritsetud sidekoega, kõhukelme võib katta vaid elundite ühte pinda Kõhukelme: Kõhukelme jagatakse kaheks: a)Seinmine kõhukelme e. parietaalne peritoneum (peritoneum parietalis) – see osa vooderdab seinu b)Sisusmine kõhukelme e. vistseraalne peritoneum (peritoneum visceralis) – see osa läheb seinast eemale, ümbritseb elundeid ja moodustab elundite kinnisteid ning rasvikuid (omentum). Enamike elundite kinnisteid nimetatakse meso- (näiteks: mesocolon sigmoideum – sigmakäärsoole kinnisti; mesoappendix – ussripiku kinnisti jne.); peensoole kinnistil on aga erinimetus mesenterium. Kõhukelmeõõs :
400 -700 nm – inimsilmaga nähtav valguslainete vahemik >700 nm – infrapunakiirgus (kuni 300 000 nm, suured lained, madal sagedus) 12. Kirjelda silma ehitust ja erinevate osade funktsioone. Kuidas toimub valguse muutmine närvisignaaliks reetinal ning kuidas on sellega seotud nägemishäired? Valguse tajumine toimud rakkude abil, mida nimetatakse fotoretseptoriteks. Need rakud asuvad võrkkestal – koekihil, mis vooderdab silmapõhja. Kuid enne seda, kui valgus võrkkestani jõuab, läheb vaja mitmeid mehhanisme, et reguleerida fotoretseptoriteni jõudvat valgushlka ning tagada selge ja teravalt fokuseeritud võrkkesta kujutis. Nägemine, see mida tajume silmade abil - sõltub suuresti meie füsioloogilisest aparatuurist – oluline on muuhulgas läätse kuju, mida reguleerivad silma ripslihased (suruvad kokku või laiendavad).
võimelised fotosünteesiks ja toituvad teistest elusolenditest - bakteritest ja ainuraksetest. Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks. Ainuraksed on näiteks amööbid, silmviburlased, hulkraksed on taimed, loomad. 2. Epiteelkude katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaoosi seestpoolt või moodustab näärmeid. Epiteelkude koosneb peaaegu ainult rakkudest, rakkudevahelist ainet on minimaalselt. Epiteelrakkude kiht on ühendatud selle all oleva sidekoega basaalmembraani abil. Epiteelkoele on iseloomulik kiire regeneratsioonivõime, mistõttu ta etendab olulist osa haavade paranemisel. Marrasknahk, limanahk, näärmekoed. Sidekude asub organite ja teiste kudede vahel, skeletis, jne. Seob omavahel kudesid ja
Samuti võib ta aga asuda toituma mingist kindlast objektist - spetsialiseeruda. Näiteks pole sugugi haruldased rästaspetsialistid, mis on tingitud eelkõige sellest, et rästad ja kodukakk teevad oma pesa sarnastesse paikadesse, mistõttu kakul polegi tarvis teab kui kaugele jahile lennata. Kodukakk võib rünnata ka konni ja mardikaidki leidub tema "visiitkaartides" üsna sageli. Kodukaku pesa tunneb ära eelkõige omapärase sisu järgi. Kakk vooderdab pesa omaenese kuivatatud räppetompude (seedimatud toiduosakesed, mis oksendatakse välja) pulbristatud massi ja kõdunenud puudelt kistud puruga. Kui kaku pesa märjaks saab, näeb see üsna jäle välja ja siis peaks selle üles leidma juba lõhna järgi. Kodukakk on, nagu kõik kakulised, looduskaitse all. Händkakk Händkakk on rongasuurune ent rongast tunduvalt massiivsema tugeva kehaga turjakas kakuline. Tema värvuses
Karu on Eestis põdra järel suuruselt teine imetaja, kellel peale inimese looduslikke vaenlasi ei ole. Karupoegi ohustavad vaid isased täiskasvanud karud, kes võimalusel poegi tapavad. Elupaigaks on metsased alad, suviti varjab end tihedamas taimestikus, talvel taliuinakus. Enne taliuinakut valmistab karu endale ette mitu pesa Eesti oludes vaiksemates varjulistes kohtades (tuulemurtud puude all, tihedas kuusenoorendikus) kraabib karu pinnasesse lohu, mille vooderdab kuuseokste või samblaga. Külmade tulekul valib ta ettevalmistatud kohtadest ühe välja kui talvel karu üles aetakse (jahi, metsaraie vm tegevuse käigus) jätkab uinakut mõnes teises sügisel ettevalmistatud kohas. Taliuinakus karu on tegelikult täiseti ärkvel. Soojadel talvedel võivad isased karud ka lihtsalt ringi hulkuda. Emased karud veedavad talved reeglina siiski ,,pesades" et kindlustada poegade ellujäämine. Taliuinak kestab
Kapillaar- kõige peenem veresoon, nähtavad mikrsoskoobi all. Kappilaarides toimub ainetevahetus vere ja kudede vahel. Erinevused arteri ja veeni seina ehituses: · Veenil on sein vähem vetruvam ja langeb kokku kergemini · Veenidel on tagasivooluklapid · Veene on umbes 2x rohkem Süda cor - asub rinnaõõnes kopsude vahel keskseinandi eesimses alumises osas Südame seina kihid: · Sisekiht- endokard vooderdab südameõõnt · Lihaskiht müokard moodustab südameseina kõige paksema kihi ja koosneb südamelihasest · Väliskiht- epikard on serooskest,koosneb õhukesest sidekoekihist ja seda katvast mesoeteelist. Perikard- epikardist moodustnud väljaspoole teine leste ehk südamepauna. Südame vasakus pooles voolab arteriaalne veri ja südame paremas pooles venoosne veri. Südame kambrid:
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel
Mitokondrid on raku jõujaamad, neis toimub raku hingamine, mis tähendab bikeemlisi reaktsioone, mille arvelt energia vabaneb. Ribosoomides toimub valgusüntees. Rakud jagunevad mitoosi teel. Inimesel on neli koe põhitüüpi. Need on epiteelkude, sidekude, lihaskude ja närvikude. Rakud külgnevad tihedalt. Vaheainet on väga vähe. Eelistatakse lame ja kuupepiteeli. Rakud võivad olla varustatud ripsmetega. Moodustavad kilesid nii sise kui välispinnal. Ülesanded: katab, vooderdab, moodustab piiri, võimaldab ainevahetust, eritab nõresid(higi, jääkained, rasu, lima, piim jne), osaleb haavade paranemisel. Sidekude on palju raku vaheainet. Rakke on vähe. Esineb kollageen, mis moodustab elastseid valgulisi kiude rakkude vahel. Sidekude esineb kogukehas. Ta ühendab nii kudesi omavahel kui ka toetab elastseid kehaosi. Koe liigid on: kohev sidekude, fibrillaarne sidekude(kõõlused ja sidemed), rasvkude, kõhrkude, luukude, veri. Vere ülesandeks on transportida aineid.
putukad. Soetab ka toiduvarusid. Jooksuaeg märts-aprill, tiinus 40 päeva, poegi 4-6, imetamine umbes 1,5 kuud, pojad saavad iseseisvateks sügisel kuid sageli jäävad ema juurde kevadeni. On üksikeluviisiga hämaras ja öösel tegutsev kiskja, on võimeline hästi ujuma ja sukelduma, vajadusel ise urgu kraapima. Kui võimalik, siis elab teise looma valmistatud urus või lihtsas varjes põranda all, puuriidas, põhukuhjas, pööningul. Poegade kasvatamiseks vooderdab uru sulgedega, karvadega, sablaga jne. Väga liikuv loom. Vaenlaseks on rebane, suured röövlinnud, koerad. NAARITS (Mustela lutreola) - keha ja saba ühtlased tumepruunid, saba tömp. Ala- ja ülamokk on valged, vahel ka rinnal valge täpp. Ujulestad tagajalgadel paremini arenenud kui eesjalgadel. Toiduks on enamjaolt kalad, konnad, vähid, veeputukad, limused, linnud, pisinärilised. Toiduküllusel soetab varusid. Tiinus 73
Neerukehakesed + nefronitorukese väänosad -> kooraine koostises - soodustav ainete vahetust ja vee tagasiimendumist verre Nefronitorukese sirged osad + kogumistorukesed -> säsiaine koostises KATTED STRUKTUURIÜHIKUD Fibrooskihn – capsula fibrosa - Nefron – neeru morfofunktsionaalne ühik - katab vahetult parenhüümi ja vooderdab neeruurget - Sagarik – lobulus - koheva seose tõttu on see normaalselt kergesti eemaldatav üks säsikaar + seda ümbritsev sõmerjas (koorjas) aine Rasvkihn – capsula adiposa - Sagar – lobus - ümbritseb neeru ja siseneb neeruurkesse
o. protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu väljutatakse e.ekskreteeritakse roojana (uriinina) -defekatsioon defaecatio e. roojamine -flaatus flatus e. soolestiku kaudu väljuv gaas -faeces roe, väljaheide -mesenterium soolekinni(s)ti -omentum rasvik -bolus toidupala SEEDEKANALI SEINA EHITUS Sein koosneb limas-, lihas- ja side- või serooskestast. http://www.mhhe.com/biosci/ap/dynamichuman2/content/gifs/0123.gif I. Limaskest, (tunica mucosa), vooderdab kogu seedekanalit seestpoolt, värvuselt roosa, produtseerib lima, sellest tuleneb ka nimetus. Läheb suu- ja pärakupiirkonnas üle väliseks nahkkatteks. Ehituslikult koosneb limaskest omakorda 4 osast. Limaskesta pind on enamasti Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond
Kõhukelmepõletik võib saada eluohtlikuks. Seepärast tuleks kõik munasarjade põletikud hoolikalt välja ravida! 3. Emakas ( 1 ) paikneb alakõhus, on 78 cm pikk, kaalub 50 grammi. Lihaselisel elundil on kaks tähtsamat seinakihti: a) lihaskiht, mis muutub eriti võimsaks raseduse korral loote kaitsmiseks b) väga rikkalikult veresoontega varustatud limaskiht vooderdab emakat seestpoolt. Selle kihi heidab emakas endast välja menstruatsiooni käigus ( siit tulebki veri menstruatsiooni ajal ). · Ülesanne: loote arenemine ja varustamine hapniku,toidu jm. vajalikuga 4. Emakakael ( 1 ) on emaka alumine osa, milles torujas kanal. Mikroobide tungimist emakasse läbi selle kanali takistab limakork emakakaelal. 5. Tupp ( 1 ) on 810 cm pikkune lihaseline limaskihiga vooderdatud elund, mille sein võib hästi välja venida
Läbi selle seina toimub gaasivahetus: alveoolidest läheb verre hapnik, verest alveoolidesse süsihappegaas. Alveoolid on hingamiselundkonna pärishingamisosa. Alveoolikobar meenutab tillukest viinamarjakobarat. Täiskasvanu inimese kopsus on umbes 300-400 mln alveooli, mille üldpindala on pärast sissehingamist 70-100 m2. Kopsud on kaetud seroosse kelme pleuraga. Need kaitsevad kopse ja aitavad neil ka kuju muuta. Seinmine pleura-leste vooderdab rindkere seina, sisusmine aga katab kopsu ennast. Pleuraõõnes õhku ei ole. Kahe lestme vahel on õhuke pleuravedeliku kiht, mis niisutab pleuralestmeid ja võimaldab neil hingamisel vabalt teineteise suhtes libiseda. Hingamine. Koehingamine kudedes toimuv gaasivahetus, st hapniku kasutamine ja CO 2 eritumine rakkudes ja rakuvahelises aines. Kopsuhingamine alveoolides. Kopsu ventilatsioon kui kopsudesse tuleb pidevalt värsket õhku ja välja läheb alveoolides olev õhk.
rakkudest Mitmekihiline sarvestumata lameepiteel koonseb mitmest rakukihist, ainult basaalkihi rakud kontakteeruvad basaalmembraaniga. Lähenedes epiteeli vabale pinnale, rakud lamenevad. Näited: suuõõnes, söögitorus, tupes. Eristatakse 3e kihti: basaal- oga- ja pindmine kiht. Mitmekihiline sarvestunud lameepiteel eristatakse kuni viit: basaal-, oga-, sõmer-, läike- ja sarvkihti. Peamine keha pinda kattev kiht. Transitoorne epiteel mitmekihiline, vooderdab neeruvaagnat, kusepõit, mees-ja naisureetra algosa. Rakukihtide arv varieerub, sõltuvalt organi seina väljavenitatusest. Mitmekihiline prismaatiline epiteel mitmekihiline epiteel, pealmise kihi rakud on prismaatilised, esineb konjuktivaalvõlvis, higinäärmete viimajuhas, osalt nais-ja meesureetras. Basaalmembraan koosneb basaalkihist(kollageen 4) ja retikulaarkihist, mis on suuremalt osalt kollageen 3 3.loeng A. Arend Rakukontaktid Rakke hoiavad koos:
1. Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks
Tartu Tervishoiu Kõrgkool 4 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Kuse- ja suguelundid http://training.seer.cancer.gov/module_anatomy/images/illu_bladder.jpg Kusepõie sein koosneb limaskestast, väga kohevast limaskestaalusest kihist e. submukoosast, lihaskestast ja adventitsiaalkestast ning osaliselt ka serooskestast. Limaskest - vooderdab põit seestpoolt ja moodustab kurde nn. põiekortse, mis põie täitumisel tasanduvad. Põie põhja piirkonnas on põiekolmnurk, mille kohal submukooskude on vähe arenenud ja limaskest kurde ei moodusta. Selle kolmnurga tippudel on kolm avaust: parem ja vasak kusejuhasuue ja sisemine kusitisuue. Põie limaskestas on rohkesti närvikiude ja -lõpmeid, nende seas retseptoreid, mis reageerivad põiesisesele rõhule. nende ärritus kutsub esile urineerimisakti.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
