Eluendi retentsiooniaeg (t0) – aeg, mis kulub mobiilse faasi frondil kolonni läbimiseks. Teoreetiliste taldrikute kõrgus (H) – iseloomustab kolonni efektiivsust pikkusühiku kohta. Sõltub osakeste diameetrist. L- kolonni pikkus (mm): L H= N Teoreetiliste taldrikute arv ehk efektiivsus (N) - kolonni lahutamise efektiivsus. Mida suurem arv, seda kitsamad piigid. Sõltub kolonni pikkusest, statsionaarse faasi osakeste suurusest ja eluendi voo kiirusest: 2 tR N=5,54 ( ) W 0,5 Lahutuvus ehk resolutsioon (RS) - mida parem resolutsioon, seda parem lahutuvus, mis kajastub kitsamate piikidena ja suuremate vahedega ainete retensiooniaegades. Kui RS = 0 elueeruvad ained koos, ainete täielikuks lahutumiseks peab RS olema vähemalt 1,5-2. Tavaliselt on piigi laiust poolkõrgusel palju kergem mõõta kui piigi aluse laiust. Sellisel juhul näeb lahutuvuse valem välja järgmine, kus w0
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Eesnimi Perekonnanimi VOOKAARDID FLOW MAPS Referaat Vee ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia õppekava Juhendaja: Tartu 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.VOOKAARDID..................................................................................................................4 1.1Vookaardi tüübid...........................................................................................................5 1.1Hea vookaart....................
laovarude minimeerimine Süsteemi miinuseks on paindlikkuse puudumine s.o. võimetus kohaneda kiirete muutustega, vajadus väga mahuka info hankimise ja töötlemise järele. TÕMBAV TOOTMISSÜSTEEM (tooted liiguvad nõudluspõhimõttel) Tootmistegevuse ja ressursside planeerimisel põhinev tootmissüsteem (Manufacturing Resource Planning MRP–II). Kui tootmisgraafik on koostatud, siis on võimalik organiseerida materjalide voo teisaldamine nii, et õige kogus saabuks õigel ajal õigesse kohta. Tootmise planeerimine põhineb klientide tellimustel ja tootmisprotsess algab selle nõudlusimpulsist. Toimib mudelil tarbija – ladu – valmistooted – pooltooted – komponendid – tarnijad. MRP II ( manufacturing requirements plan) on MRP I edasiarendus ja põhineb integreeritud lähenemisel kogu tootmistegevusele alates toodete tellimisest kuni materjalide ja pooltoodete toimetamiseni tarnijatele.
METALLIDE JA SULAMITE SISEEHITUS 1. Milliste põhiomaduste (4) tundmine on vajalik materjalide valikul ja kasutamisel? Füüsikalised omadused: Värv, Tihedus (mass mahu ühikus), Sulamis temperatuur °C, Soojus juhtivus, Soojus paisumine, Soojus kahanemine, Soojus mahtuvus, Metallide magneetilised omadused. Magnetetilised omadused: magneetilisevälja tugevus (A/m), voo tihedus (T), Magneetiline läbitavus µ (H) Keemilised omadused: Metallil on suur puudus, võime oksüdeerida, kas kokkupuutes O2-ga, H2O, hapete või leelistega. Metallid selle tagajärjel hävivad. Korrosioon: Meterioloolistes tingimustes (roostetamine)., Keemiline korosioon agresiivses keskonnas, Elektrolüütiline korosioon, kus kaks kontaktis olevat metalli vedelas elektrolüüdis hävitavad teineteist., Kõrge temperatuuri korosioon
ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON JA VAHELDUVVOOL Magnetvoog on füüsikaline suurus, mis näitab magnetilist suutlikust läbida vaadeldavat pinda Tähis: (Fii) Ühik: 1 Wb (veeber) Põhivalem: kus (Fii) on magnetvoog, on pinna magnetinduktsioon on pinna pindala ja (beeta) on nurk pinna normaali ja magnetvälja suuna vahel. Elektromagnetilise induktsiooni nahtus Kinnises juhtivas kontuuris tekib magnetilise induktsiooni voo muutumisel labi selle kontuuri poolt piiratud pinna elektrivool. Induktsioonvoolu suurus on maaratud ainult voo muutumise kiirusega (d/dt) Pooriselektrivalja joujooned on kinnised kontuurid. Elektromagnetilise induktsiooni seadus Induktsiooni emj on arvuliselt vordne kontuuri labiva magnetvoo muutumise kiirusega = /t Lenzi reegel Induktsioonvool on alati suunatud selliselt, et ta mojub vastu teda esilekutsuvale pohjusele. e= -.
Peale selle on veel vaja määrata pakettide vormingud ja suurused jms. 6) Vigade avastamine ja parandamine – siin määratakse ära, mida teha vigadega ja siis kui nendega enam hakkama ei saada. Pidevalt kontrollitakse kas kohale jõudnud paketid on korras või mitte. Lihtsamal juhul arvutatakse kontrollsumma (paarsuskontroll). Kui pakett jõudis vigaselt kohale, öeldakse et „saada pakett uuesti“ 7) Voo kontroll – seda on vaja selleks, et mitte ülekoormata vastuvõtjat saates andmeid kiiremini kui need ära töödeldakse. Näiteks inimkett, kui üks on aeglane, siis tema juurde tekib hunnik ja asi jääb toppama. Arvutid suhtlevad pidevalt omavahel ja annavad teada ala „nüüd läks veits kiireks“ jne. 8) Adresseerimine ja marsruutimine – kui kommunikatsioonimudelis on saatjaid ja vastuvõtjaid rohkem kui üks, siis on vaja teada unikaalseid aadresse (IP-
Võhma Gümnaasium REFERAAT Uraan Sander Vares Tauri Toomel Võhma 2007 Uraan - esimene uusaegne planeet Avastamine Saturn on inimkonnale iidsetest aegadest teadaolevatest planeetidest kaugeim. Järgmised kolm planeeti on paljale silmale nähtamatud, nad on avastatud alles pärast teleskoobi kasutuselevõttu. 1781. aasta 31. märtsil leidis Saksa päritoluga inglise amatöörastronoom William Herschel (1738-1822) Sõnni ja Kaksikute tähtkuju piiril uduse objekti, mis päevast päeva nihkus tähtede suhtes. Herschel pidas seda esialgu komeediks, kuid orbiidi väljaarvutamine näitas, et tegemist on hoopis planeediga. Eksitus oli tingitud halvast kujutisest, mis ei võimaldanud planeeti kettakujulisena näha. Herschel nimetas uue planeedi kuningas George III auks Georgium Sidus (lad. k. Georgi täht), kuid see nimi ei leidnud poolehoidu. Üldtuntuks sai nimi Uraan, mille pani saksa astronoom Johann El...
a-qo- t t / ' 1.. . ko Q 'I r x a ) --..-...c-..-:- 5: qT Ue;6 ,At'^ v-4c, l 'Li.- wd' 41^OoL fi."40 troo 0^- tLo voo Ltlb+&+I r t l-l'i l^o ,alit^4l^rr t^. rlr's Sr- ,lis u*;w.a$,^d sr.- stJ44-al^d gL t'ov,Ea: a; pa'h. B- /_.lF . t .'nqrcolr* t t *qo%'.to'iad tuQo Vlu,/Eo4f,t!1 {i,{,)^r4 r (* a+A
40 g. Kere on jässakas, pea suur ja võrdlemisi väikese koonusja nokaga. Lind paistab veidi raskepärasena, ent jookseb maapinnal kiiresti ja osavasti. Põldlõokese lõõritamine on iseloomulik kogu Euroopa põldudele ja karjamaadele, kuigi intensiivse põllumajanduse tagajärjel linnu arvukus järjest väheneb. Kõrgele õhku tõusnuna võib ta mitu minutid ühe koha peal rippuda, lastes kuuldavale trilleduste ja sädistuste katkematu voo. Maapinnal paistab ta tüüpilise triibulise lõokesena, aga lennul tulevad nähtavale iseloomulikud nurgelised, sirge tagaservaga tiivad ja lühike valgeservaline saba. (Ling, R 1980; Elphick, J. Et al 2006 ) Nõmmelõoke Nõmmelõoke on üks väiksemaid ja ilusamaid lõokesi, elab hõredates metsades ja nõmmedel. Ta on välimuselt põldlõokesega väga sarnane. Erinevus seisneb selles, et nõmmelõoke on pisut väiksem, pikkus on 160 mm ja kaal 20-25 g, ja ta saba on märksa lühem
vahendusel? 3. sõnumi sisu: kõige mõjusamad psühholoogilised võtted (autoriteedile apelleerimine, kordamine), faktide ja sündmuste sagedasem mainimine võrreldes arvamuste mainimisega, reegel ,,ära vaidle", vastuolulise materjali esitamine pigem ühe poole vaates, dokumenteerimine vs kommenteerimine. 4. indiviidi hoiakud ja eelsoodumused, mis võivad muuta/hävitada esitatud sõnumi tähenduse. Nt seoses kampaaniatega. Kaheastmelise voo mudeli edasiarendus: ei saa rääkida arvamuse juhtimisest, vaid arvamuste vahetamisest liidrite ja mitteliidrite vahel. (Burkart, 2002). Inimese käitumist, hoiakuid, tegevust muutvad tegurid (Klapper, 1960): 1. meediaeelistus mõjutab kanalivalikut, mis välistab osa sõnumite jõudmise indiviidini; 2. rühmakuuluvus selgitab indiviidi meediaeelistusi. 3. inimestevahelised arutelud meedia sisu üle vähendavad meedia mõju nende käitumisele või arvamustele; 4
Teadlane katkestas voolu ja helendus lõppes. Seejärel lülitas ta voolu taas sisse, ja kristallid, mis ei olnud mitte kuidagi seotud toruga, hakkasid jälle helendama. Järgnevate uurimuste põhjal tegi Röntgen järelduse, et toru kiirgab tundmatut kiirgust, millele ta pani nimeks X-kiirgus. Röntgeni eksperimendid näitasid, et X-kiired tekivad katoodikiirte põrkumisel katooditoru seintega. Teadlane tegi katooditoru spetsiaalse kujuga, antikatood oli lapik, see tekitas intensiive X-kiirte voo. Tänu sellele torule õppis Röntgen tundma uute, tundmatute kiirte peamisi omadusi. Hiljem said need kiired nimeks "röntgenkiired". Selgus, et X-kiired suudavad levida läbi paljude mitte-läbipaistvate materjalide, seejuures kiired ei peegeldu ega murdu. Röntgen salvestas ka esimesed röntgenpildid. Saksa teadlase avastus avaldas olulist mõju teaduse arengule. Paljude ainete omadusi uuriti röntgenkiirte abil. Lühikese ajaga võeti röntgenitorud kasutusele meditsiinis ja mujal.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikuarhitektuur Vookaardid Kodune töö õppeaines „Geoinformaatika I“ Juhendaja: Anne Kull Tartu 2014 SISUKORD: SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. MILLIST INFORMATSIOONI SAAB ESITADA VOOKAARTIDEGA.............................4 1.1 Vookaartide erinevad tüübid..............................................................................................4 2. KVALITEETNE VOOKAART...............................................................................................7 2.1 Näited halbadest ja headest vookaartidest.........................................................................7 3. KOMBINEERIMINE TEISTE KAARTIDEGA..................................................................10 KOKKUVÕTE.............
Paljudes maismaaökosüsteemides kehtib reegel, et iga järgmise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. Väga ligikaudu on see seotud assimilatsiooni kasuteguriga toiduahelates (kui näiteks ahvenad on söönud ära 500 kg noorkalu, siis nende biomass suureneb ligikaudu 50 kg võrra; kui haugid söövad 50 kg ahvenaid, suureneb nende biomass umbes 5 kg). 27. Ressursside ammutamine. Juurdevoolavad ja akumuleeruvad ressursid. Selgitada varu ja voo võrrandi abil. Tüüpiline klassifikatsioon jätkusuutlikkuse aspektist: 1. ressurss esineb voona (flow)- tarbimine praegu ei mõjuta tarbimist tulevikus Juurdevoolavad (voogavad) ressursid: • ei moodusta varu! • ei akumuleeru ega amortiseeru! • kasutamine ei mõjuta hulka ega kättesaadavust tulevikus! Näide: päikesekiirgus. Täna päikesepatareidega toodetud energiahulk ei mõjuta toodangut tulevikus
Tähis: (Fii) Ühik: 1 Wb (veeber) Põhivalem: kus (Fii) on magnetvoog, on pinna magnetinduktsioon on pinna pindala ja (beeta) on nurk pinna normaali ja magnetvälja suuna vahel. Elektromagnetilise induktsiooni nahtus Kinnises juhtivas kontuuris tekib magnetilise induktsiooni voo muutumisel labi selle kontuuri poolt piiratud pinna elektrivool. Induktsioonvoolu suurus on maaratud ainult voo muutumise kiirusega (d/dt) Pooriselektrivalja joujooned on kinnised kontuurid. Elektromagnetilise induktsiooni seadus Induktsiooni emj on arvuliselt vordne kontuuri labiva magnetvoo muutumise kiirusega = /t Lenzi reegel Induktsioonvool on alati suunatud selliselt, et
See standardiseerib kõiki võrgu aktiivseadmeid (võrgukaardid, modemid jne).) 7. ÜHENDUSELE-ORIENTEERITUD JA ÜHENDUSETA ANDMEEDASTUS ==> Ühendusele orienteeritud andmeedastusteenus: eesmärgiks on: andmete transportimine lõppsüsteemide vahel. ,,handshaking" valmistada ette andmete transportimiseks. TCP (transmission control protocol) see on usaldusväärne, andmed kantakse edasi järjekorras, kui midagi läheb kaotsi, siis see teadvustatakse ning info saadetakse uuesti. Toimub voo kontroll: see, kes saadab ei koorma vastuvõtjat üle. Toimub ka ummistuste kontroll: kui võrk on ummistunud, siis saatja võtab ,,hoogu maha". Rakendused, mis TCP-d kasutavad: HTTP, FTP, Telnet ==> Ühenduseta andmeedastusteenus: eesmärgiks on: andmete transportimine lõppsüsteemide vahel. Sama, mis eelmisel. UDP (user datagram protocol) ebausaldusväärne andmete transportimine, voo- ja ummistuskontroll puuduvad. Rakendused, mis UDP-d
See standardiseerib kõiki võrgu aktiivseadmeid (võrgukaardid, modemid jne).) 7. ÜHENDUSELE-ORIENTEERITUD JA ÜHENDUSETA ANDMEEDASTUS ==> Ühendusele orienteeritud andmeedastusteenus: eesmärgiks on: andmete transportimine lõppsüsteemide vahel. „handshaking“ valmistada ette andmete transportimiseks. TCP (transmission control protocol) see on usaldusväärne, andmed kantakse edasi järjekorras, kui midagi läheb kaotsi, siis see teadvustatakse ning info saadetakse uuesti. Toimub voo kontroll: see, kes saadab ei koorma vastuvõtjat üle. Toimub ka ummistuste kontroll: kui võrk on ummistunud, siis saatja võtab „hoogu maha“. Rakendused, mis TCP-d kasutavad: HTTP, FTP, Telnet ==> Ühenduseta andmeedastusteenus: eesmärgiks on: andmete transportimine lõppsüsteemide vahel. Sama, mis eelmisel. UDP (user datagram protocol) ebausaldusväärne andmete transportimine, voo- ja ummistuskontroll puuduvad.
Aastaks 1973 veetakse sisse juba 35% energiast. 1973-1974 OPECi naftaembargo & energiakriis, mistõttu hind tõuseb $80 (praegusel hinnatasemel). Nixoni valitsus hakkab kütust jaokaupa jagama. Kiirteed on tühjad. 1974 Henri Kissinger saavutab kokkuleppe kuningas Faisaliga Saudi Araabias peetud kriisinõupidamisetel pärast Süüria-Iisraeli rahuläbirääkimisi, mille tagajärjel lubavad Ühendriigid Saudi perekonnale sõjalist toetust ja kaitset vastutasuks naftahinna ja voo stabiilse hoidmise eest (Matthew Simmons ütles käesoleval aastal, et nad on olnud kuldaväärt stabiilsuse hoidjad sellest saadik). 1974 ennustab Hubbert naftatippu aastaks 1995 juhul kui sama kasutustempo jätkub 1975 SPR (strateegiline naftareserv) loodud Ühendriikides kriisiolukordade varuks. National Academy of Sciences vabandab Hubberti ees ja tunnistab, et tema stsenaarium oli tõene. 1976 Ühendriikides kuulutatakse välja elektriauto programm, et vähendada sõltuvust
tugevamaks, kui seda kompenseerivad teised ainesisesed vastastikmõjud ja keha tõmbub lõpmatult kokku, ehk kollabeerub. Kogu aine, mis musta auku kukub, koguneb ruumipiirkonda mis jääb sissepoole niinimetatud sündmuste horisonti ehk Schwarzschildi raadiust, selle tihedus läheneb lõpmatusele ja seda punkti nimetatakse singulaarusseks. Kuigi must auk iseenesest ei ole nähtav, siis valguse kiirusele lähedase kiirusega musta auku langev aine tekitab elektromagnetkiirguse voo musta augu piirkonnast ja muudab ta nähtavaks. Kuna must auk on üldjuhul pöörlev objekt, siis lähtuvalt teooriast on musta augu pöörlemistele poolused võimelised mateeriat emiteerima 2 ja sealt lähtuvad teineteisele vastassuundades võimsad kiirgusvood ümbritsevasse ruumi. Singulaarsust ümbritseb sündmuste horisont (vt. Lisa 1). See on musta augu välimine piir, mille ümber aegruum on lõpmatult kõverdunud. Selle suuruse iseloomustamiseks
Nimelt paikneb magnetiline põhjapoolus vastaspoolkeral, Kanada arktilises saarestikus. Ameerika ongi virmaliste maa, Montrealis on nad sama hästi näha kui Soomes Lapimaal ja nii nagu Eestis paistavad isegi veel Floridas. Parimad virmalised on ovaali all. Seda kahel 8 põhjusel: esiteks nad ongi selle piirkonna kohal, teiseks paistab ,,kardin" seda heledam, mida väiksema nurga all teda näeme. Veelgi tugevama laetud osakeste voo korral hakkavad helenduma ka kõrgemal asuvad õhukihid. See valgus on punaka tooniga ja tema heledus kõigub vastavalt kiirguse ebaühtlusele. Ovaali kohale tekib värviline ,,kardin". Eestis paistavad maapinnalt sellised virmalised kaarega ristuvate kiirtena ja värve üldjuhul näha pole, sest valguse intensiivsusest ei piisa meie värvinägemise käivitamiseks. Ülitugevaid virmalisi tuleb ette siis, kui Maa ,,saab otsetabamuse" mõne Päikesest välja paiskunud plasmapilvega
aeglustab ahelreaktsiooni. Kui Xe-135 aatom neelab neutroni, siis muutub see stabiilseks Xe-136-ks, mis enam neutroneid ei neela. Normaalse võimsusega reaktsioonil saavutatakse tasakaal, mille käigus Xe-135 "põletatakse" reaktori kõrges neutronite voos sama kiiresti, kui I-135 laguneb. Neljanda energiaploki reaktor oli töötanud poolel võimsusel juba pool ööpäeva, mis tõstis ksenoon-135 taset reaktoris. Reaktori võimsuse ja seega neutronite voo kiirel langetamisel kiirenes ka I- 135 lagunemisprotsess ning tekkis suures koguses Xe-135 isotoope – kiiremini, kui tekkis Xe-136 isotoope. Reaktori peatamise selles faasis tegi operaator vea ja viis reaktori kontrollvardad liiga sügavale, vähendades nii reaktori võimsust 30 MW-ni – umbes viiele protsendile plaanitud eksperimendi alustamiseks vajalikust. Et reaktori võimsus uuesti soovitud tasemele kasvatada, lülitati automaatne võimsuse
paigas; liigi olemasolu elementaarvorm; pop-i iseloomustab funktsionaalne str (geneetiline, fenotüüpiline, seisundiline, vanuseline jm) ning arvukuse dünaamika 2) Kooslus (tsönoos, biotsönoos) organismide (populatsioonide) kooselu vorm, siin looma-, taime-, seene-, bakterite kooslused koos 3) Ökosüsteem funktsionaalne süsteem, kus toitumissuhete kaudu seostunud organismid (aineringe ja en voo kaudu) + keskkonnatingimuste kompleks moodustavad isereguleeriva areneva terviku 4) Maastik ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused; maastiku str kajastab selle teket ja arengut. 5) Bioom ühe kliima- ja taimkattevööndi või mäestike kõrgusvööndi biotsönooside kogum; võib olla nii regionaalne (nt Euraasia või Siberi
magmakivimitega. Vanimad kivimid paiknevad Kuu mandrilisel alal. Merede kivimid on Kuu pinnale väljunud ja tardunud laava. Kivimite tekke ajal pommitasid Kuud asteroidi tüüpi kehad. Enne kosmoselendude ajastu algust arvati, et Kuu pind on kaetud paksu tolmu kihiga. Tegelikult asetseb Kuu pinnal regoliidikiht, mille paksus võib olla mõnest sentimeetrist mõne meetrini. See meenutab märga liiva. Regoliidi on tekitanud Kuu pinna pommitamine pisimeteoriitide ja Päikeselt lähtuva osakeste voo poolt. Regoliit sisaldab põrke käigus tekkinud klaasjaid osakesi. Kõik pinnal seni lebavad pekstakse aja jooksul meteoriitide poolt puruks. Füüsikalised tingimused Kuu sisemus on praegusel ajal tahkes olekus, kuid minevikus on tõenäoliselt Kuu pindmine ja tuumne osa olnud suuremal ja vähemal määral vedelas olekus. Ühestki pinnaseproovist pole leitud elu jälgi ega vett. Kuul ei ole atmosfääri, hüdrosfääri ega biosfääri
kaardi väljastamisel. -vaba tagasimaksega krediitkaardid -püsimaksega krediitkaardid 2) arvelduskrediit ja käibekrediidid 3) Tarbimislaenud on eraisikutele, makstakse tagasi igakuuliste tagasimaksetena. 8 4) *Investeerimislaen- keskmise pikkusega või pikaajaline, mõeldud põbi- ja käibevarade soetamiseks. *Projektilaen on laen raha voo alusel, eeldab 3 asja: - Äriplaani olemasolu - Oma finantsinvesteeringu olemasolu - Kindlamaid tagatisi. Investeerimislaenu puhul tähtaeg sõltub investeeringu kasumlikkusest. Kusjuures laenu tagastamise tähtaeg ei tohi ületada investeeritava objekti eluiga. Iga laen on unikaalne ja muud tingimused on kokkulepitavad. 5) Hüpoteeklaen- laen kinnisvara tagatisel, kus hüpoteegiga tagatakse nii laenu põhiosa kui intresside tagasiostmine.
(sealhulgas keskpanka), samuti riigi kontrolli all olevaid ettevõtteid. Majandusagent valitsus, omades legaalset ja poliitilist võimu, kontrollib ning reguleerib seadusandluse ja majanduspoliitiliste abinõudega kodumajapidamiste ja ettevõtete turukäitumist. Tavapäraselt kuulub valitsuse kui majandusagendi tegevuse analüüs makroökonoomika valdkonda. Majanduse lihtsa ringlusprotsessi skeem summeerib toodete ja teenuste voo tootjatelt (ettevõtted/firmad) kodumajapidamistesse ja tootmistegurite voo kodumajapidamistest firmadesse, illustreerides majandustegevuse tähtsamaid sõltuvussuhteid suletud majanduses. Lihtsuse mõttes eeldame majanduslikus tegevuses ainult erasektori olemasolu, see tähendab ettevõtete omanikeks on kodumajapidamised (või teised ettevõtted). Nn avalik e ühiskondlik sektor, kus omanikuks on riik, mudelis puudub. Eristatud ei ole ka finantsturgu (financial market).
kooriklooma (karnivoor) 4) inimene sööb heeringat (tippkiskja). Igal troofilise püramiidis astmel toimuvad vastavalt termodünaamika seadustele energia kaod. Seepärast on iga järgmise astme kogumass väiksem. Troofilise püramiidi aluseks on primaarproduktsioon. Maismaa ökosüsteemide kogu primaarproduktsioon aastas on ca 115*109 tonni. Mereökosüsteemide aastane primaarproduktsioon on 55*109 tonni. 26. Ressursside ammutamine. Varu ja voo võrrand. Voolavad ja akumuleeruvad ressursid. Loodusressursside klassifitseerimiseks on palju erinevaid võimalusi. Tüüpiline klassifikatsioon jätkusuutlikkuse aspektist: 1. ressurss esineb voona (flow) - tarbimine praegu ei mõjuta tarbimist tulevikus. 2. ressurss esineb varuna (stock) - tarbimine praegu mõjutab tarbimist tulevikus. Voolavad (voogavad) ressursid ei moodusta varu, ei akumuleeru ega amortiseeru, kasutamine ei mõjuta hulka ega kättesaadavust tulevikus
Kooli nimi kursus ARVUTITEENINDUS SINU NIMI LÕPUTÖÖ Juhendaja: aasta Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 = MPLS (MultiProtocol Label Switching) =...................................................................................3 SDH (Synchronous Digital Hierarchy..............................................................................................5 Ethernet.............................................................................................................................................5 TCP (Transmission Control Protocol............................................................................................... 7 IP (Internet Protocol).................................................................................................................
RADIOAKTIIVSUS Ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. IONISEERIV KIIRGUS Ioniseeriv kiirgus koosneb suure energiaga osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t. ioniseerida aatom). Osakeste voo või laine ioniseerimisvõime ei sõltu osakeste arvust, vaid iga konkreetse osakese ioniseerimisvõimest (energiast). RADIOAKTIIVNE KIIRGUS Radioaktiivne kiirgus on ioniseeriv kiirgus. Sõltuvalt kiirguse tüübist teeb ta seda otseselt (alfa, beeta ja gammakiirgus) või kaudselt (neutronkiirgus). Ka röntgenkiirgus on ioniseeriv kiirgus, kuid selle energia (ja seega ka ioniseerimisvõime) on gammakiirgusest väiksem. Ultraviolettkiirgus ja nähtav valgus ioniseerivad
Vask Vase Velbas Velpa III v. � L�E �kaval�, �kelm� Veli Velje Vello Vend Venna Verev -a Vesse Videv -a Vihatsu Vihavald -valla Viher -a � �roheline�, �lopsakas� Vihk Vihu Vihur -i Viidik -a Viiger Viigri Viires Viire III v. � lind Chlidonias Viirg Viiru Viis -i Viit Viida Vili Vilja Vililemb -e Vilimeel -e Vilip�ev -a Vilit�iv -u Vilivald -valla Virb Virva � �noor, roheline oks� Virge III v. Virmaline Virmalise Virve Viu Voog Voo Voor -e V�im -u V�rk V�rgu V�ro � LE �metsa-�, �variku-� V�tteli V�gi V�e V�in V�ina V�its -a v. -e V�le -da V�lk V�lgu V�rat -i V�rb V�rvu V�rvo V�strik -u �dak �dagu � LE ��htu� �de �e �ige �igemeel -e �is �ie �lg �la �lut �lle �nn -e �u -e �ke �kke �� Ylane Ylase Ylev -a Ylg Yla Ylga � �poiss�, �peig� Ylo ____________ Kalle Eller T�nn Sarv
4. KVALITEEDIJUHTIMI SE OLEMUS KVALITEEDIJUHTIMINE Kvaliteedijuhtimine on ettevõtte eesmärkide saavutamine läbi protsessikeskse juhtimise, mille tulemusena kindlustatakse toodete ja teenuste pidev kvaliteeditaseme paranemine. Kvaliteedijuhtimine sisaldab kõiki juhtimisalaseid tegevusi, mis määravad kvaliteedipoliitika, eesmärgid ja kohustused ning teostavad need kvaliteedisüsteemi raames kvaliteediplaneerimise, kvaliteediohje, kvaliteeditagamise ja kvaliteediparenduse abil. Kvaliteedijuhtimine on kõigi juhtimistasandite kohustus ja selle teostamine hõlmab organisatsiooni kõiki töötajaid. Kvaliteedi juhtimine Kvaliteedijuhtimine on seotud sellega, kuidas juhtida sisendit nii, et saada soovitud väljund/tulemus planeerimine sisend protsess väljund ootus tagasiside/õppimine Kvaliteedisilmus KVALITEEDIPROBLEEMIDEGA TULEB TEGELEDA JUBA KLIENTIDE NÕ...
Mis lainetab elektronilaines? Lainetus on millegi perioodiline muutumine ajas ja ruumis. Veelaines lainetab veepind, helilaines õhu tihedus, valguslaines elektromagnetväli. Mis lainetab elektronilaines? Mis lainetab elektronis1 Eelmise slaidi fotojadast võib teha sellised järeldused: ·See, et iga elektroni tabamus tekitab helendava punkti, näitab, et elektron ei muutu laineks vaid säilitab osakese omadused. ·Fotojadas suureneb elektronide voo massiivsus järjest. Voo kasvades võib märgata, et elektronilaine ei määra iga üksiku elektroni liikumist rangelt. ·Mida rohkem tabamusi, seda selgemalt rühmituvad tabamused interferentsitriipudesse. Kuna elektrone väljastati ühekaupa, pidi iga üksiku elektroniga kaasnev laine interfereeruma iseendaga. ·Lainetaoline käitumine ilmneb ainult suure hulga elektronide korral. Kasutades tabamuste tiheduse analüüsimiseks tõenäosusteooriat, ilmnes, et iga mikroosakesega (s.h
9.9 Adiabaatiline protsess 10.STAATILINE ELEKTRIVÄLI VAAKUMIS 10.1 Coulombi seadus vaakumis. Elektrilaengu jäävuse seadus 10.2 Elektriväli 10.3 Millikani katse elektroni laengu määramiseks 10.4. Elektrivälja potentsiaal 10.5 Töö laengu liikumisel elektriväljas 10.6 Elektrivälja tugevuse ja potentsiaali vaheline seos. 10.7 Elektrivälja graafiline kujutamine 10.8 Elektrivälja tugevuse vektori voog. Gaussi teoreem. 10.8a. Elektrivälja tugevuse voo mõiste. Selle geomeetriline tähendus 10.8b Gaussi teoreem 10.8c Gaussi teoreemi rakendus: lõpmata pika, ühtlaselt laetud varda tekitatud elektrivälja tugevuse arvutamine. 10.8d Gaussi teoreemi teine rakendus: lõpmata suure, ühtlaselt laetud tasandi poolt tekitatud elektriväli 11. ELEKTRIVÄLI AINETES 11.1 Elektrilise dipooli mõiste 11.2 Dielektriku polarisatsioon 11.3 Elektrivälja nõrgenemine dielektrikus 11
hirmu- või võitlusreaktsioon ning oma olemuselt on need ajus vallanduvad füsioloogilised reaktsioonid. Organism ei oska vahet teha igapäevaste stressifaktorite vahel, nagu kohtumisele hilinemise või toidu põhjakõrvetamise, ja suuremate stressiallikate, nagu autoõnnetusse sattumise või murdvarga ähvarduse vahel. Hoolimata põhjusest reageerib ta ühesuguselt, päästes valla hormoonide adrenaliini, noradrenaliini ja kortisooli voo. Seejärel kogu keha lihased pingestuvad, verevool südamesse kiireneb ja südame löögisagedus tiheneb. Samal ajal vabaneb glükoos, mis annab lisaenergiat. Verevarustus on soolestikust kõrvale juhitud, mistõttu seedimine aeglustub või peatub. Samuti ei jõua veri nahka ega jäsemetesse, mistõttu käed ja jalad muutuvad külmaks, kahvatuks või higiseks ning hakkavad värisema. Tekib suukuivus, sest süljeeritus lakkab. Õhuruum kopsudes laieneb ja hingamine kiireneb
põhimõte. Kütuseelement koosneb kolmest põhiosast: anood, katood ja elektrolüüt. Anood ja katood on suure poorsusega materjalidest, millest gaasid läbi pääsevad. Sõltuvalt kütuseelemendi tüübist juhib anoodi ja katoodi vahel paiknev elektrolüüt kas hapniku ioone katoodilt anoodile või prootoneid anoodilt katoodile. Et protsess tasakaalustuks, liiguvad elektronid välist vooluringi mööda anoodilt tagasi katoodile, tekitades elektronide voo ehk elektri. Elektroodides toimuvate elektrokeemiliste protsesside ja elektrolüüdi takistuse tõttu tekib ka soojus. 12 Puhta vesiniku saamine ja kasutamine on täna veel liiga kulukas ning praktikas kasutatakse kütuseelemendis erinevaid vesinikku sisaldavaid aineid nagu maagaas, bensiin, metanool jne. Paraku tekib nende ainete kasutamisel kütuselemendis ka jääkaineid, kuid oluliselt vähem kui tavapärase elektritootmise puhul.
" '.' /, ,.
, r ,' !! ir3.ltl t, .:JJ ,' :
LA:a L.Li- L- L sl,*.-"7- ^--L /-J 5- rL,^--l
- a*!:c' 1.4.-l)^J1 Aiia;ala<.gA 14,.-5-:tcil-L.^-d
' -)
annavad piisava energiavajaduse jõuliseks tegutsemiseks. · Hirmu korral voolab veri skeletilihastesse, näiteks jalgadesse, et kergemini põgeneda, nägu kahvatub, sest veri juhitakse sealt ära. Samal ajal keha kangestub, kuigi ainult hetkeks, võib-olla selleks, et anda aega hinnata, kas poleks targem end ära peita. Juhteteed aju emotsioonikeskuses vallandavad hormoonide voo, mis teevad kogu keha erksaks, rahutuks ja tegutsemisvalmiks, ning tähelepanu koondub hädaohule, et oleks võimalik paremini hinnatakuidas reageerida. · Peamiseks õnnetundest põhjustatud bioloogiliseks muutuseks on suurenenud aktiivsus negatiivseid tundeid pärssivas ja energiat tõstvas ajukeskuses ning muremõtteid tekitavate keskuste rahustamine. Kuid füsioloogias ei teki mingeid erilisi muutusi peale rahu, mis laseb kehal häirivatest emotsioonidest
Regoliit on hea paakuvusega, meenutades selles osas märga liiva. Automaatjaama "Surveyor 3" poolt pinnakihi uurimiseks kaevatud transheed olid suurepäraselt säilinud ka kahe ja poole aasta pärast, kui maandumiskohta külastasid "Apollo 12" astronaudid. Arvata võib, et astronautide poolt Kuu pinnale jäetud erakordselt selged jalajäljed säilivad seal miljoneid aastaid. Regoliidi on tekitanud Kuu pinna pommitamine pisimeteoriitide ja Päikeselt lähtuva laetud osakeste voo poolt (nn. päikesetuul). Ka pinnal seni lebavad kivid pekstakse aja jooksul meteoriitide poolt puruks. Regoliidi paksus ulatub mõnest meetrist noortel meredel kuni mitmekümne meetrini kõige vanemates mandri piirkondades. Teda moodustavate osakeste keskmine läbimõõt on alla millimeetri, kuid on ka suuremaid osakesi. Peale kivimitükikeste sisaldab regoliit ka põrke käigus tekkinud klaasjaid osakesi. Sageli on osakesed selle klaasja ainega omavahel ühendatud. Üldiselt
Mõned beebid ei rooma enne kõndima hakkamist üldse, teised liiguvad edasi istmiku peal. Viimaks omandatava püstise kehaasendini viib mitu erinevat teed. Nagu paljude teiste oskuste puhul, nõuab tahtelise kontrolli saavutamine siingi lisaks füüsilisele tugevusele ka vastuvõtlikkust erinevat liiki tagasisidedele. Pea, kere ja jalgade üle kontrolli saavutamisel abistab last keha liigutustest tingitud visuaalne voo muster. Tasakaal seistes on eelduseks kõndimisel ja jooksmisel vaja minevale dünaamilisele tasakaalule. Motoorses arengus ilmnevad ka kultuurilised erinevused ning on põhjust arvata, et sotsiaalne toetus võib imikut kõndima õppimise oluliselt hetkedel aidata. Perioodid · imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - infancy · varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-8. eluaasta)
põhimõte. Kütuseelement koosneb kolmest põhiosast: anood, katood ja elektrolüüt. Anood ja katood on suure poorsusega materjalidest, millest gaasid läbi pääsevad. Sõltuvalt kütuseelemendi tüübist juhib anoodi ja katoodi vahel paiknev elektrolüüt kas hapniku ioone katoodilt anoodile või prootoneid anoodilt katoodile. Et protsess tasakaalustuks, liiguvad elektronid välist vooluringi mööda anoodilt tagasi katoodile, tekitades elektronide voo ehk elektri. Elektroodides toimuvate elektrokeemiliste protsesside ja elektrolüüdi takistuse tõttu tekib ka soojus. Puhta vesiniku saamine ja kasutamine on täna veel liiga kulukas ning praktikas kasutatakse kütuseelemendis erinevaid vesinikku sisaldavaid aineid nagu maagaas, bensiin, metanool jne. Paraku tekib nende ainete kasutamisel kütuselemendis ka jääkaineid, kuid oluliselt vähem kui tavapärase elektritootmise puhul.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Alla Rajur ME13-KE CO2 HEIDETE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2014 Alla Rajur Tööohutus SISUKORD Sissejuhatus .......................................................................................................3 1. Sõiduautode CO2-heitmete vähendamine......................................................... 4 1.1. Keskkonnasõbralikumad automudelid .......................................................4 2. Elektrienergia.....................................................................................................4,5 2.1 Energiamajandus........................................................................................
Regoliit on hea paakuvusega, meenutades selles osas märga liiva. Automaatjaama "Surveyor 3" poolt pinnakihi uurimiseks kaevatud transheed olid suurepäraselt säilinud ka kahe ja poole aasta pärast, kui maandumiskohta külastasid "Apollo 12" astronaudid. Arvata võib, et astronautide poolt Kuu pinnale jäetud erakordselt selged jalajäljed säilivad seal miljoneid aastaid. Regoliidi on tekitanud Kuu pinna pommitamine pisimeteoriitide ja Päikeselt lähtuva laetud osakeste voo poolt (nn. päikesetuul). Ka pinnal seni lebavad kivid pekstakse aja jooksul meteoriitide poolt puruks. Regoliidi paksus ulatub mõnest meetrist noortel meredel kuni mitmekümne meetrini kõige vanemates mandri piirkondades. Teda moodustavate osakeste keskmine läbimõõt on alla millimeetri, kuid on ka suuremaid osakesi. Peale kivimitükikeste sisaldab regoliit ka põrke käigus tekkinud klaasjaid osakesi. Sageli on osakesed selle klaasja ainega omavahel ühendatud. Üldiselt
LASTINDUS JA LAONDUS KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on kuivlast? 2. Mis on vedellast? Vedelal või gaasilisel kujul veetavad kaubad (nt nafta, maagaas, toiduained) 3. Mis on tükklast (segalast)? Tükklastiks nimetatakse lasti, mis on pakitud kastidesse, tünnidesse, vaatidesse, pudelitesse, balloonidesse. Tükklasti võib jaotada: Segalast koosneb paljudest eri nimetusega kaupadest Ühetaoline last koosneb suurest hulgast sama kaupa sisaldavatest kaubaüksustest (nt suhkur kottides). 4. Mis on reziimne last? 5. Mis on stoovimistegur, kuidas seda leida, kasutusala meretranspordis? Näitab, kui suure ruumala laeva trümmis võtab enda alla lasti üks massitonn·Stoovimisteguriühikuks on CBM/t või cu.ft/t· Kasutatakse praktikas laeva lastitava kaubakoguse arvutamiseks Kui jagada laeva lastiruumide maht antud lasti stoovimisteguriga, saame leida lastitava kauba massi. 6. Lasti massi leid...
TCP taimerid - , , . 1. (retransmission; RTO) (ACK). . ACK , c. ACK, , . 2. (persist timer), , . , , . . . . , window=0. 3. (keepalive), -. 2 . . 4. 2MSL- (Maximum Segment Lifetime) TIME_WAIT. active close ACK. , , RTT ( ). TCP- RTT. RTT: RTTm = a×RTTm + (1-a)×RTTi, RTTi - , RTTm - , , - , 0.9 23. TCP voo juhtimine , , , . . , . TCP , , , . TCP , ACK SN (Acknowledge Sequence Number) . , , 2000 , ACK SN = 2001: , ISN+1=1 ACK SN -1 (2000) (. . 3.1.2). . 3.1.2. ACK SN " ", - 6000. , ACK SN = 2001 (ACK SN + -1) = 8000, . , SN=4001. ( ACK SN), , , 8001. ()
3) Operatsiooni süsteemi funktsionaalsed seosed põhi-ja tugisüsteemide vahel. 4) Visuaalne juhtimine meetod – mis see on ning milleks seda vaja on? 5S on grupp tegevusi ja tööriistu, mida kasutatakse töökoha organiseerimiseks viisil, mis võimaldab parandada efektiivsust, töökeskkonda, tervist ja tööohutust. Süsteemi rakendamine saab alguse vastutusalade määramisega. 5S on juhtimissüsteemi üks oluline osa. (+ voo diagram ja protsessi kaart) o Sorteeri: Selekteeritakse töökohal välja need vahendid, mida on otseselt vaja ning viiakse minema need, mida tegelikkuses ei kasutata. töö efektiivistamiseks kasutada 5S silti. Kindlad tööriistad peaks asetsema õiges kohas, sama lugu failidega. o Sea korda: Alles jäänud vahendid/asjad paigutatakse kindlale kohale kasutustihedust ning ergonoomikat silmas pidades.Lihtsusta töökohale ligipääs, organiseeri tööriistad ja
suunas x ühikulise pikkuse võrra. Võrdetegur K iseloomustab soojuse levikut vaadeldavas aines ja teda nimetatakse aine soojusjuhtivusteguriks. Soojusjuhtivusteguri SI-ühikuks on üks vatt meetri ja kelvini kohta 1 W/(m K). Difusiooniks nimetatakse mingit tüüpi osakeste liikumist sealt, kus neid on palju, ära sinna, kus neid on vähem (kontsentratsiooni vähenemise suunas). Difusiooni põhiseadus (ehk Fick'i seadus): osakeste voo tihedus difusioonil on võrdeline nende osakeste kontsentratsiooni gradiendiga, jN = - D (dn/dx) . Mida rohkem kontsentratsioon mingis suunas muutub (mida suurem on dn/dx), seda rohkem osakesed difusioonil selles suunas liiguvad. Osakeste voo tihedus jN = N / ( t S) näitab, kui suur arv osakesi N läbib ühikulise ajavahemiku jooksul difusiooni suunaga x ristuvat ühikulist pinda. Kontsentratsiooni gradient
x-hälve (kaugus tasakaaluasendist suvalisel ajamomendil) T=1/f T=2/ x=Asint(hormooniline võnkumine) Vedrupendel: T=2(m/k) Matemaatiline pendel: T=2(l/g) v(laine levimiskiirus)=/T= f -laine pikkus II Osa Elektromagnetism 1.Elektromagnetilise induktsiooni nähtus() ()- .Faraday avastas 1831a.Elektromagneeinduktsioon- igas kinnises juhtivas kontuuris tekib magnetilise induktsiooni voo muutumisel labi selle kntuuripoolt piiratud pinna elektrivool. Induktsioonivoolusuurus ei sqltu sellest, millisel viisil kutsutakse esile magnetilise induktsiooni voo muutus, vaid on maaratud ainult muutumise kiirusega, s.t. d/dt vaartusega. d/dt margi muutumisel muutub ka voolu suund.Lenz tegi kindlaks reegli, mille abil vqib leida induktsioonivoolu suuna. Lenzi reegel utleb, et induktsioonivool on alati suunatud selliset, et ta mqjub vastu teda esilekutsuvale pqhjusele.
vaadeldavas suunas x ühikulise pikkuse võrra. Võrdetegur K iseloomustab soojuse levikut vaadeldavas aines ja teda nimetatakse aine soojusjuhtivusteguriks. Soojusjuhtivusteguri SI- ühikuks on üks vatt meetri ja kelvini kohta 1 W/(m K). Difusiooniks nimetatakse mingit tüüpi osakeste liikumist sealt, kus neid on palju, ära sinna, kus neid on vähem (kontsentratsiooni vähenemise suunas). Difusiooni põhiseadus (ehk Fick'i seadus): osakeste voo tihedus difusioonil on võrdeline nende osakeste kontsentratsiooni gradiendiga, jN = - D (dn/dx) . Mida rohkem kontsentratsioon mingis suunas muutub (mida suurem on dn/dx), seda rohkem osakesed difusioonil selles suunas liiguvad. Osakeste voo tihedus jN = N / (t S) näitab, kui suur arv osakesi N läbib ühikulise ajavahemiku jooksul difusiooni suunaga x ristuvat ühikulist pinda. Kontsentratsiooni gradient dn/dx näitab, kui palju muutub vaadeldavate osakeste
Franz Kafka Franz Kafka (1883-1924) sündis Prahas rikka juudi lihakaupmehe pojana ja veetis seal suurema osa oma elust. Konflikt isaga mängib Kafka kujunemisloos olulist rolli, samuti püüded luua stabiilsemaid suhteid naistega. Kafka oli kolm korda kihlatud kaks korda Felice Baueriga ja korra Julie Wohryzekiga, kuid ei abiellunud kunagi. Alles viimasel eluaastal (Kafka suri 40-aastaselt tuberkuloosi) alus- tas ta kooselu Dora Dymantiga. Enamik Kafka eluloost lähtuvaid kirjanduseuurijaid on seisukohal, et need kaks konflikti konflikt isaga ja konflikt naistega olid Kafka loomingu jaoks pöördelise tähtsusega. Oma eluajal avaldas Kafka vaid ükskuid novelle ja esseid. Suurem kuulsus saabus peale surma, kui tema sõber Max Brod avaldas Kafka käsikirjalise pärandi, mille autor ise oli mää- ranud põletamisele. Kafka looming jaguneb kahte suurde gruppi: novellid ja romaa- nid. Kui esimestest osad ilmusid juba Kafka eluajal, siis kolm lõpe-...
Oluline erijuhtum on ühtlane jaotus parameetritega a=0, b=1, mida nimetatakse standard- voi baasjaotuseks ja tähistatakse X~U(0,1). 2) Eksponentjaotus: Eksponentjaotus kirjeldab näiteks mingi sündmuse toimumisaja jaotust eeldusel, et sündmuse tekkimise jaoks kõik ajahetked on samaväärsed. Kasutatakse töökindlustehnikas, teenindussüsteemides. Jaotuse kirjeldamiseks kasutatakse tavaliselt ühe parameetriga mudelit, kus parameeter on sündmuste voo intensiivsusena/sagedusena. 3) Normaaljaotus: Normaaljaotus on domineerivalt kõige olulisem jaotus (nimetatakse ka Gaussi jaotuseks). Tekkemehhanism on esmajoones seotud keskse piirteoreemiga tõenäosusteoorias. Sellel teoreemil on tingimuste poolest veidi erinevaid variante, ent üldistatult võib öelda, et suvalise ühtmoodi jaotunud sõltumatute juhuslike suuruste summa või keskväärtuse jaotus läheneb liidetavate arvu kasvades normaaljaotusele
Vastava laine sagedus on proportsionaalne footoni energiga. Viimast seost kirjeldab Plancki valem: E=hf, kus E on osakese energia, h on Plancki konstant ja f on vastava laine sagedus. 2.1Ioniseerivad kiirgused ja nende mõju Ioniseeriv kiirgus koosneb suure energiaga osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t. ioniseerida aatom). Osakeste voo või laine ioniseerimisvõime ei sõltu osakeste arvust, vaid iga konkreetse osakese ioniseerimisvõimest ehk energiast. 2.1.1 Ultravioletkiirgus (UV) Ultravioletkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkusega 10-400 nm ja footoni energiaga 3eV (elektronvolti) kuni 124 eV. Kõige tuntum UV- kiirguse mõju on päikesepõletus. Liigne UV- kiirgus võib ka soodustada nahavähi teket ning on kkahjulik ka silmadele põhjustades erinevaid haigusi. 2.1
samas faasis. Elektromagnetlaine levib vaakumis valguse kiirusel, milleks on c = 299 792 458 m/s. Elektromagnetilised kiirgused võib jagada kahte suurde rühma ioniseerivad kiirgused ja mitteioniseerivad kiirgused. 2.1 Ioniseerivad kiirgused Ioniseeriv kiirgus koosneb osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t. ioniseerida aatom). Osakeste voo või laine ioniseerimisvõime ei sõltu osakeste arvust, vaid iga konkreetse osakese ioniseerimisvõimest(energiast). Antud teema ulatuses tuleks täpsemalt vaadelda röntgenkiirgust ja gammakiirgust ning tutvuda tüüpiliste radiatsiooni sümptomitega (andmed Gray ühikutes). Tabel 1. Varased radiatsiooni sümptomid. Kerge Mõõdukas Tugev Väga tugev
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
