hind, kuid töökindlus ja -iga on suuremad. Elektrikaar ja selle kustutamine Elektrikaar ja selle kustutamine Elektriahela lahutamisel tekib avanevate kontaktide vahel gaaslahendus. Seejuures kontaktide vahele jääv õhuvahemik ioniseerib ning hakkab juhtima voolu. Olenevalt voolutugevusest tekib huumlahendus või elektrikaar. Elektrikaare tekkimiseks vajaliku pinge ja voolu väärtused Elektrilahendus Huumlahendus esineb vooludel alla 100 mA, pingelang kontaktide vahel on 250-300 volti. (Piirkond I) Kui vool kasvab üle 500 mA, toimub üleminek kaarlahendusele, kusjuures pingelang kaarevahemikus langeb 20-30 voldini. (Piirkond II) Elektrikaart iseloomustab suhteliselt madal kontaktide vaheline pingelang 10 20 volti ja suur voolutihedus 100...1000 A/mm2. (Piirkond III) Elektrikaare temperatuur tõuseb 6000...25000 K. Voolu kasvades pingelang kaarevahemikul algul väheneb, seejärel aga praktiliselt enam ei muutu. Elektrilahendus Elektrikaares toimuvad protsessid
Autonoomse eelsoojendussüsteemi plussiks on, et külmades tingimustes teeb see auto soojemaks kui elektriliselt toimiv eelsoojendi. 4 Defa Defa WarmUp Ka täiesti uutel autodel on üks suur puudus- külmal hommikul ei tervita nad juhti oma sooja salongi ja kergesti käivituva mootoriga. Defa WarmUp elektrilised (220 volti pingel töötavad) eelsoojendused aitavad autol lihtsalt käivituda, nagu siis kui te oleksite juba mitu kilomeetrit oma autoga sõitnud. Defa eelsoojendus soojendab teie auto mootori ja salongi mugavalt, turvaliselt ja lihtsalt. Defa WarmUp eelsoojendus on kasutajasõbralik süsteem, mis tagab teie autosõidu turvalise ja keskkonnasäästlikkuse. Mõne nupulevajutusega saate teha nii, et teie sõitma hakkamise
Kujutava geomeetria kordamisküsimused 1. Mis vahe on paralleel- ja tsentraalprojekteerimisel? Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest punktist, paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired paralleelsed ja neil on ühine siht. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need alaliigid üksteisest erinevad? Paralleel projektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimiskiired tasapinnale kaldu, ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 3. Mis juhtumitel sirgjoone projektsiooniks on punkt? Kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega (kujutamiskiirtega). 4. Mis juhtumil tasandilise kujundi projektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur m? Lõigu pa...
juba organismi normaalseks funktsioneerimiseks väheseks, siis nimetatakse seda seisundit dehüdratatsiooniks ehk organismi veetustumiseks. Eriti oluline on vedelikuvaegust jälgida väikelastel! Esmalt muutub keel kuivaks, väheneb sülje- ja uriinieritus. Tõsisemal juhul muutub laps ebatavaliselt loiuks, nutab ilma pisarateta. Kui kõhunahk 7 sõrmede vahele volti võtta, siis lahti lastes tasandub volt väga aeglaselt; silmad vajuvad auku. Imikul vajub ka suur lõge lohku. Vedeliku tarbimine: Vedelikku tuleb gastroenteriidi puhul juua tavapärasest rohkem, täiskasvanul lausa mitu liitrit päevas. Joodava vee hulk peab asendama suurenenud kaod (oksendamine ja vedel väljaheide), sellest peab jätkuma vajadusel ka higistamiseks (näiteks palaviku puhul) ja organismi põhiainevahetuse rahuldamiseks
Mis ulatub kuni 6000V mikrosekundi kohta. Kasutatakse kiirete lisatava potensiomeetriga. Sisend takistus- Kasutatakse kahesugust sisend takistuse komparaatoritena. 3)Väikese voolu tarbe ja madala toite pingega Op võimendid- On mõistet: Sisend takistus erinevus signaalile: see on siis kui signaal antakse sisendite kavandatud kasutamiseks patarei toitega seadmetes. Toitepinge ei ületa kolme volti, vahele. Sisend takistus ühissignaalile: See on olukorras kus mõlemasse sisendisse tarbitav vool väiksem kui 1mmA. 4)Suureväljund pingega Op võimendid- On antakse samasugune signaal maa suhtes. Pinge võimendus tegur- See on väljund ja kavandatud valdkondadele kus väljund pinge võib ulatuda 500V-ni (totitepinge +/- sisendpinge suhe, mida tagab antud Op võimendi. Mõnikord antakse pinge võimendus 250V)
elektrijaamades ja alandamiseks tarvitite lähedal. 127 Eesmärgiks on kadude vähendamine ülekandeliinides. Vaseskadu on võrdeline voolu ruuduga. Vool väheneb pinge kümnekordsel tõstmisel kümme korda. See tähendab, et kaod ülekandeliinis vähenevad sada korda. Tegelikult tõstetakse pinget palju rohkem. Eesti suurtest elektrijaamadest väljuvate liinide pinge on 330 kV. Kui tarviti pingeks lugeda 400 volti, on trafo(de) ülekandesuhe 825, see tähendab, et kõrgepingeliinis on vool tarviti vooluga võrreldes 825 korda väiksem, kaod aga ideaaljuhul 680 tuhat korda väiksemad võrreldes sellega, kui ülekanne toimuks tarviti pingel. Tegelikult see päris täpselt nii pole, sest juhtme takistus on väiksema ristlõike tõttu suurem, kõrge- pingeliinides lisanduvad muud kaod, ja arvestada tuleb ka trafo(de) kasutegurit. Jõutrafo on enamasti kolmefaasiline. Võimsus peab
elektrijaamades ja alandamiseks tarvitite lähedal. 127 Eesmärgiks on kadude vähendamine ülekandeliinides. Vaseskadu on võrdeline voolu ruuduga. Vool väheneb pinge kümnekordsel tõstmisel kümme korda. See tähendab, et kaod ülekandeliinis vähenevad sada korda. Tegelikult tõstetakse pinget palju rohkem. Eesti suurtest elektrijaamadest väljuvate liinide pinge on 330 kV. Kui tarviti pingeks lugeda 400 volti, on trafo(de) ülekandesuhe 825, see tähendab, et kõrgepingeliinis on vool tarviti vooluga võrreldes 825 korda väiksem, kaod aga ideaaljuhul 680 tuhat korda väiksemad võrreldes sellega, kui ülekanne toimuks tarviti pingel. Tegelikult see päris täpselt nii pole, sest juhtme takistus on väiksema ristlõike tõttu suurem, kõrge- pingeliinides lisanduvad muud kaod, ja arvestada tuleb ka trafo(de) kasutegurit. Jõutrafo on enamasti kolmefaasiline. Võimsus peab
rõhule vastav optimaalne kütuse sissepritse. Pk kasvamisel piirang järk-järgult väheneb ja mootori pöörded hakkavad suurenema. Ülelaadimisõhu rõhu väärtused, mille juures piirangud mõjuvad, reguleeritakse vedru 15 pingusega reguleerimiskruviga 14. 4. Regulaatori Woodward PGA elektromagneetiline kaitseseade. Elektromagneetiline kaitseseade toimib siis, kui solenoidi mähis pingestatakse. PGA 12 puhul on toitepingeks alalisvool 48 või 24 volti. Seade lülitatakse regulaatori pöörlemissageduse seadeservomootori 19 õlisüsteemi ja juhtsiibri 29 vahele. Mootori ja regulaatori normaalse töö puhul solenoidi mähis on toiteta ja vedru surub kuulklapi vastu ülemist pesa. Ühe või mitme parameetri avariiväärtuse puhul saab elektromagnetilise kaitsseadme solenoidi mähis mootori kaitsesüsteemist toite, pooli südamik liigub tekkinud magnetvälja jõul alla, surub vardaga kuulklapile, avades selle.
summaga Ohmi seadus kogu vooluringile vool vooluahelas on võrdeline elektromotoorse jõuga ja pöördõrdeline vooluallika sisetakistuse ja vooluahela välisringi takistuse summaga Jrk Nimetused Tüüp Vahejaotus Süsteem Mõõtepiirkon d 1. Voltmeeter R172 2 volti magnetelektri ~ 0 60V line 2. Ampermeeter R172 0.2 amprit magnetelektri ~ 0 5A line 3. Lambid 36V 60W 3tk (L1, L2, L3) 4. Juhtmed 7tk (1.5 mm2). Toiteallika klemmid L ja N emj. Mõõtmiseks PINGE EI TOHI ÜLETADA LAMPIDELE LUBATUD VÄÄRTUST a) Voolu sõltuvus pingest
ka Maarja-Magdaleenas idaslaavi naisterõivastusele omaseid vaheleõmmeldud õlalappidega särke, peakattena punaseid kolmnurkseid rätte. Naiste peamine kehakate, eriti soojal suveajal, oli valge linane pikkade varrukatega särk. Särgiväel, ainult vöö peal, abielunaistel ka põll ees, tehti nii tööd kui käidi mõisas. Särk õmmeldi peenemast linasest piha ja jämedamast takusest riidest alaosaga. Varrukad, mis eriti pidulikel särkidel olid laiad, seati õlajoonel volti ning suus värvli külge kurdu. Põhja-Eesti rahvarõivaste iseärasuseks on lillkiri, mida tikiti madalpistes nii käistele kui tanudele. Omapäraseks jooneks on 19. sajandi alguses naiste peakattena pottmüts. Põhja-Eestis kodunesid esimesena ja levisid mujalegi mitmed uuema moega seotud nähtused - meestel põlvpükstest ja vatist koosnev ülikond, naistel pikitriibuline seelik, potisinine värv villastel rõivastel. 2. Kirjelda Eesti toidupärandit
2 H .u ,' 4ecns.s,r.agrrer.ri.ljro liil: ' , ' r ^ , rt c , , k i: rrr: rv e i. roorrr ii , t ? , ' . , { : . Lt l l L .
seli:lc os:.keselemoju'. iinrd, ui tem:r laelg r-,r:i lrC.ia v6.Ia ma.qnetiline ilduktsiooLr
B =. .4r -- 0.4j | 0-24 I:eloomust:rge osalte:etrirjclt mr.i kuju.
3. :6nker-ing; or ,jir jestik-ku -ihclrd:rtrd talii:ltj I oorni, l.ondensaz..tc]25Llnikrola.rtu_ii ji-
indrlitiivpool 6 )renit- Pal6c l;jria r.,ltl:um,sitr.orrald kui hettr:elt = 0.15 s oli pirec
kon,lensaalor:l 8 volti r iDg vantefaas 3n/6,
{. Arvutal;epiiilainelt:virojsl:iirus}Lotred:*(la-|;uslrroo
2 H .u ,' 4ecns.s,r.agrrer.ri.ljro liil: ' , ' r ^ , rt c , , k i: rrr: rv e i. roorrr ii , t ? , ' . , { : . Lt l l L .
seli:lc os:.keselemoju'. iinrd, ui tem:r laelg r-,r:i lrC.ia v6.Ia ma.qnetiline ilduktsiooLr
B =. .4r -- 0.4j | 0-24 I:eloomust:rge osalte:etrirjclt mr.i kuju.
3. :6nker-ing; or ,jir jestik-ku -ihclrd:rtrd talii:ltj I oorni, l.ondensaz..tc]25Llnikrola.rtu_ii ji-
indrlitiivpool 6 )renit- Pal6c l;jria r.,ltl:um,sitr.orrald kui hettr:elt = 0.15 s oli pirec
kon,lensaalor:l 8 volti r iDg vantefaas 3n/6,
{. Arvutal;epiiilainelt:virojsl:iirus}Lotred:*(la-|;uslrroo
U = (19) U 0.063175[V ] = =0.006305 10.02[V ] 6. Arvutage kaliibritava voltmeetri täpsusklass. Täpsusklass= 100 (20) Täpsusklass=0.006305 100 =0.631 Kalibreeritud galvanomeetri täpsusklass piirkonnas 0 kuni 10.02 volti on 0.631%. 4. ERITA KISTU S 1 Töö eesmärk. Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 1.8 Töövahendid. Seade voltmeetri ja ampermeetriga traadi materjali eritakistuse määramiseks, digitaalne nihik. 1.9 Töö teoreetilised alused. Pikkusega l ja ristlikepindalaga S homogeense traadi takistus: l R
Uurimustöö Ambla naiste rahvariided 19 sajandil Koostaja: Kelli Kiipus Klass: 8.c Tapa Gümnaasium 2007 Sisukord: · Sissejuhatus lk 3 · Särk lk 4 · Käised lk 4 · Seelikud lk 6 · Põll lk 8 · Vöö lk 9 · Pikk-kuub lk 10 · Peakatted lk 11 · Ehted lk 16 · Sukad lk18 · Jalanõud lk18 · Tasku, kott lk 19 · Ristsõna lk 20 · Kokkuvõte lk 21 · Kirjandus lk 23 2 Sissejuhatus: Antud uurimustöö tutvustab Ambla kihelkonna naiste rahvariideid 19. sajandil. Ambla kihelkond asub Järvamaal. Ambla kihelkonna rahvarõivad kuulusid Põhja-Eesti rahvarõivarühma ning mille põhiosadeks olid särk, käised, seelik, vöö, põll (abielunaistel) ja traditsiooniline peakate. Põhiliseks ülerõivaks, ühtlasi pidulikuks rõivaks oli villasest riidest pikk-kuub. 1870.-1880. aastatel levis Järvama...
suunas kui Epn. Seepärast on voolu tekkimine läbi siirde Epn suunas raskendatud ja tõkkekihi paksus suureneb. Seega on tal ühepoolne juhtivus, tal on ventiili omadused. 17. Mis on pärilülitus? lk 92-93 Kui pinge on rakendatud juhtivas suunas. Lk 93 Päripingestatud pn-siire Kui aga n-kihile rakendada negatiivne ja p-kihile positiivne pinge, mis on suurem kui iseeneslikult tekkiv pinge (germaaniumil ligikaudu 0,3 volti, ränil natuke üle 0,6 voldi), siis tõkkekiht väheneb, pinge "tõukab" elektronid samasuguse laengu tõttu siirde poole ja laengud saavad siiret ületada, sest vastaslaengud tõmbuvad. Edasi liiguvad siirde läbinud laengud siirdest eemale.Aukude liikumist vaadeldakse vaid pooljuhtides. Tegelikult liiguvad ainult elektronid; augud on lihtsalt kohad, kus elektrone ei ole (kuigi need ka liiguvad, aga nad ei ole aineosakesed). Elektrivoolu suund on vastupidine elektronide liikumise suunaga
Sobib kasutamiseks kohtades, kus voolutarve on väike, aga voolu on vaja pika aja vältel. Puudused: kallis; pinge on ,,mittestandardne", mistõttu laiatarbekaubana ei müüda standardset mõõtu (AA, AAA, jne) liitiumpatareisid, sest need ei oleks kasutatavad 1,5 V patareide asemel. Pliiaku (autoaku) Aku laadimisel toimuvad reaktsioonid elektroodidel vastassuunas, nimetused ,,anood" ja ,,katood" vahetavad kohad. Klemmipinge umbes 2 volti. Tüüpilises autoakus on 6 järjestikku ühendatud elementi summaarse pingega 12 volti. Eelised: suur mahtuvuse/ruumala suhe; suur laadimiskordade arv; võime anda väga tugevat voolu; vastupidavus kuumusele, jne. Puudused: suur mass; happe lisamise vajadus (välditav konstruktsiooni täiustamisega); plii on mürgine ja väävelhape korrodeeriv. Liitium-ioonakud Anood: Li sisaldav süsinik Katood: Li sisaldav sulam või ühend, näiteks LiCoO2
Ülerõivad. Põhiliselt ülerõivaks 19.saj. esimesel poolel oli Alutagusel nii meestel kui naistel Põhja-Eestile üldiselt iseloomulik piha ümber hoidev, seljal vööst alates kahe voldikimbuga nn. händadega kuub, siinse nimetusega vollidega kuub, vooledega kuub, voolekuub. 19.sajandi kolmandal veerandil tulid naistel kasutusele vöökohal läbilõikega kaapotkuued (kaput, kabot). Need olid kokku õmmeldud keha ümber liibuvast, kurguni haagitavate hõlmadega pihast ja tihedasti volti seatud alaosast. Erinevalt voolekuubedest tehti kaapotkuued õhemast, valdavalt potisinisest villasest riidest. Kaapotkuubi on kandnud ka jõukamad mehed. Naised oma ülerõivastel vööd ei kandnud. Ka meestel polnud varasemate ülerõivaste puhul vöö oluline. Täiesti vältimatu oli see aga laabrukkuubede hõlmade kooshoidmiseks. Jalatsid. Varasematel aegadell on Ida-Virumaa naised kudunud eraldi säärekatted - varrikud ja labajalakatted - kapukad.
kõrgepinge, mis juhitakse süüteküünla elektroodidele. Akupinge katkestamiseks ja kõrgepinge jagamiseks süüteküünalde vahel on mehaaniline seade ( katkesti) jagaja. 1. kõrgepingemähis (primaar) hästi peenikesest vasktraadist 20 000 keerdu või rohkem 2. madalpingemähis (sekundaar) jämedamast vasktraadist umbes 300 ...400 keerdu ja see oli keritud kõrgepingemähisele peale. Selle süütepooli otstarve on tekitada akupingest kõrgepinge 20 000 ...30 000 volti: Joonis 4. Lihtsüütesüsteem Kokkuvõte Praktikumi käigus õppisime tundma Toyota 4A-FE mootori juhtimist, selle osasid, funktsiooni ning ehitust. Saime teada juhtimis komponentide nimetused inglise keeles. Uurisime põhjalikult detailide tööd ja koostööd omavahel. 21 ÕLITUSSÜSTEEM Praktilise töö eesmärk: kinnistada teoorias omandatut, tutvuda konkreetse mootori ehitusega,
Müüritöödel kasutatavad materjalid Müüritöödel kasutatakse loodus ja tehiskivivundamentide , postide, seinte ja vaheseinte tegemiseks ning sideaineid, liiva ja vett mörtide valmistamiseks, millega üksikuid kive ühtseks tervikuks müüritiseks saab liita. Kasutatakse veel soojusisoleermaterjale seinte soojapidavuse suurendamiseks, hüdroisoleermaterjale seinte kaitsmiseks niiskuse eest ning metalltooteid seinte ja postide püsivuse garanteerimiseks ning tugevuse ( kandevõime) suurendamiseks. Müürimaterjalide olulisemateks iseloomustajateks on nende tugevus, külmakindlus, mahumass, soojajuhtivus, veeimavus ja tulekindlus. Füüsikalised omadused Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Materjali poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Teraliste materjalide puhul kasutatakse veel tühilikkuse mõistet, mis näitab teradevaheliste tühemete mahtu %-es kogu materjali mahust. ...
12. Kaks paraleelset voolu mõjutavad teineteist jõuga, mis on a. võrdeline mõlema vooli tugevusega b. võrdeline juhtmelõigu pikkusega c. pöördvõrdeline juhtme kaugusega 13. Joonisel on sinisega märgitud sirgvool ja punasega selle magnetvälja jõujooned. Milline on voolu suund? alla 14. Trafo sekundaarmähise keeruduse arv on 10 x väiksem primaarsmähise keerduse arvust. Sekundaarsemähisel on pinge 12V. Mitu volti on pinge primaarmähisel? 120V 15. Kas on tõene, et amhnetnõelda põhjapoolus osutab Maa magnetilisele põhjapoolisele? väär. 16. Kas on õige , et liikuva laetud osakese energiat saab suurendada nii elektri- kui ka magnetvälja abil? väär kuna liikuva laetud osakese energiat saab suurendada elektrivälja abil aga magnetvälja abil energiat juurde ei saa. Magnetvälja abil saab vaid muuta liikumissuunda. 9. Test 1. Milliste ühikuteda mida mõõdetakse? a
tööpunkti määravaks pingeks ei ole mitte kollektori ja emitteri vaheline pinge, vaid kollektortakisti pingelang, milline on madala tööpunkti puhul väike. Teiseks võimaluseks on kasutada sidestuselemendina ränidioode (joon.1.30), mille tunnusjoone pärisuuna kujust tulenevalt, on dioodi alalispingelang tunduvalt suurem kui vahelduvpingelang ja lülitades kollektori ja baasi vahele 2 ränidioodi on nende alalispingelang 1,3...1,4 Volti, vahelduvpingelang aga ainult mõni kümnendik volti. Eriti laialt on see võte levinud mikroelektroonikas. +E R RC1 RC2 1 CS VT2 U
1. Auto sõitis Tallinnast Tartusse, vahemaa oli 200 km. Esimesel 100 km-l oli kiirus 50 km/h, siis aga 100 km/h . Missugune oli keskmine kiirus? Teel oldud aeg t=100/50+100/100=2+1=3h. Keskmine kiirus v=200/3=66.6km/h. Kiirus ei keskmistu mitte läbitud teepikkuse, vaid teel oldud aja kaudu. 2. Paadiga tuli mööda jõge ära käia naaberkülas, mis asetses 5 km allavoolu. Sõudja suutis paadi kiiruse hoida 5km/h vee suhtes, voolu kiirus oli 3 km/h. Kui kaua aega oli sõudja teel? Sinna sõitis kiirusega 5+3=8km/h, aeg 5/8=0.625h. Tagasi sõitis kiirusega 5-3=2km/h, aega 5/2=2.5h. Kokku oli teel 3.125h=3h 7min 30s. Lisaküsimus: kui kaua oleks sõudja teel olnud kui voolu kiirus oleks olnud 5 km/h? (Ei saabugi tagasi). 3. Kui kõrge on torn, kui sellelt kukkuv kivi langeb 3s? Valem: s=at2/2=9.8*32/2=44.1m. Kiirendusega liikudes läbitud teepikkus suureneb aja ruuduga võrdeliselt. 4. Tütarlapselt korvi saanud noormees hüppas 300 m kõrguse pilvelõhkuja ...
Teine faas. See algab peagi pärast uinumist. Kiiresti läheneme 4.faasi tõeliselt sügavale uele. Unesrännet ja rääkimist kohtab sageli just selles faasis. Seejärel võib EEG-aparaadiga jäädvustatud joonte põhjal tuvastada une lähenemist oma järgmisele faasile. Kolmas faas. Siin iseloomustavad und aju tugevamad elektrilised impulsid: ärkvelolekus mõõdetakse ainult 60, kolmandas unefaasis aga 300 volti. Nüüd tuleb meie äratamisega tõsist vaeva näha; me hingame aeglaselt ja korrapäraselt, südametegevus on aeglustunud ja temperatuur langenud. Neljas faas. Siin on uni kõige sügavam; seda näitavad EEG sügavad laiad lained. Öö esimeses unetsüklis jääme sellesse faasi küllaltki pikaks ajaks. Seejärel pöördume tagasi 1.faasi, millega kaasnevad selles ja järgnevas unetsüklis kiired silmaliigutused ja sageli erksad uenäod.
Kasutatakse peamiselt galliumi ühendeid. Nii annab gallium-aseniit infrapunase kiirguse. Gallium-aseniit koos gallium-fosfiidiga punase oranzi või kollase värvi, gallium-nitrit, aga sinise kiirguse. Valgusdioodidele on iseloomulik suhteliselt suur siirde elektriväli, mis tõttu nad avanevad sõltuvalt tüübist 1.3-3V. Nähtava kiirguse tekkimiseks on vaja pärivoolu 1-5mA. Valgusdioodide lubatavad vastupinged on väikesed ja ei ületa 3-5 volti. Juhul, kui valgusdiood töötab ahelas, kus võib tekkida ka vastupinge, tuleb kasutada kaitsedioode(skeem 1 14.09) Kaitsedioodiks VK on tavaline ränidiood(soovitavalt kiiretoimeline, mis avaneb siis, kui valgus dioodile hakkab mõjuma vastupinge). Tänu kaitsedioodile ei saa tõusta valgusdioodil vastupinge suuremaks kui kaitsedioodi päripingelang. 1.10 Fotodiood
a. pöördvõrdeline juhtmete kaugusega b. võrdeline juhtmelõikude pikkusega c. võrdeline mõlema voolu tugevusega d. F=K(I1I2*/d)*l K=2*10-7 N/A2 13. Joonisel on sinisega märgitud sirgvool ja punasega selle magnetvälja jõujooned. Milline on voolu suund? a. Alla kruvireegel 14. Trafo sekundaarmähise keerude arv on 10 korda väiksem primaarmähise keerdude arvust. Sekundaarmähisel on pinge 12 V. Mitu volti on pinge primaarmähisel? a. 120 b. Ülekandearv k=U1/U2=N1/N2 15. Kas on õige, et magnetnõela põhjapoolus osutab Maa magnetilisele põhjapoolusele? a. Väär magnetnõela põhjapoolus osutub Maa geograafilisele põhjapoolusele (magneetilisele lõunapoolusele) 16. Kas on õige, et liikuva laetud osakese energiat saab suurendada nii elektri- kui ka magnetvälja abil? a
Elektrivälja levimiskiirus on võrdne valguse kiirusega vaakumis. Elektriväli on elektromagnetvälja piirjuht. Elektrivälja tekitab ka muutuv magnetväli. Sel juhul on tegemist pööriselektriväljaga. 11. elektrivälja tugevus Elektrivälja tugevus ehk elektriväljatugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. Kui me tähistame elektrivälja tugevuse tähega ja mõõtühikuks SI- süsteemis on volti meetri kohta (V/m), võime kirjutada , on punktlaeng on punktlaengule mõjuv jõud. 12. Elektrivälja jõujooned Elektrivälja jõujooneks nimetatakse mõttelist joont, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib väljatugevuse vektori sihiga. Staatilise elektrivälja jõujooned algavad positiivsetel laengutel ja lõppevad negatiivsetel või suunduvad lõpmatusse. 13. Elektrivälja potensiaal
Mis mikrosekundi kohta. Kasutatakse kiirete komparaatoritena. toimib ainult resonants sagedusel. Tagasiside ahelas peab tekkima seljuhul 180 kraadi faasinihe ja 4.Väikese voolu tarbe ja madala toite pingega Op võimendid- On kavandatud kasutamiseks patarei vaadeldavas lülituses tekkib see C1 ja C2 kaasabil ja selline olukord tekkib natuke järjestik resonantsist toitega seadmetes. Toitepinge ei ületa kolme volti, tarbitav vool väiksem kui 1mmA. kõrgemal resonantsil, kus kvarts toimib induktiivsusena. Nimetatud sagedusel lähebgi lülitus võnkuma. 5.Suureväljund pingega Op võimendid- On kavandatud valdkondadele kus väljund pinge võib ulatuda Tekkiv genereerimis sagedus on täpselt valitav kondensaatorite C1 ja C2 valikuga, seejuures 500V-ni (totitepinge +/-250V)
esimesel ja viimasel purgil. Elektrolüüdi aurumise vältimiseks on iga purk suletud korgiga 2. Aku mahtuvus sõltub oluliselt temperatuurist: 18 ºC juures on mahtuvus umbes kaks korda väiksem kui +25 ºC juures. Allikapinge sõltub aku laadimis- astmest, mille näitajaks on elektrolüüdi tihedus. Allikapinge voltides = elektrolüüdi tihedus kg/l + 0,84. Kui elektrolüüdi tihedus on 1,28 kg/l ja aku temperatuur 20 ºC, siis on täislaetud aku allikapinge 2,12 volti. Kõrgema pinge saamiseks ühendatakse akud jadamisi akupatareiks. Nii kasutatakse autodel enamasti kuuest purgist koosnevat 12 voldise pingega akut, uuematel autodel on ka teine, 48 voldine aku. 29 12-voldise 60 Ah mahtuvusega autoaku koormamisel 3-amprise vooluga on tühjendusaeg C 60 t= = = 20 tundi. I 3 Pliiaku suurim võimalik kasutegur on 80%. Pinge sõltub tühjendamisvoolust, nagu kuivelemendilgi:
· alati klipatakse vastukarva · kohad, mis on klipatud, kata tekiga, et hobusel külm ei hakkaks · vahepeal peaks masinal jahtuda laskma, sest tuline aparaat on hobuse ihule ebameeldiv · hobuse õrnemad kohad nagu pea, kõhualune, kaenlaalused ja jalgade vahe püga kindlasti jahtunud masinaga · kurgualune ja esijalgade vahelt on raske klipata. Venita ettevaatlikult nahka, et ei jääks volti ja masinaga sisse ei lõikaks · kriidiga võib tõmmata enne klippamist joone ette kergendamaks tööd · kui üks pool pügatud, mõõda nööriga kõrgus ja märgi teisele poole, et hobune saaks klipatud sümmeetriliselt · hobuse tagumise poole klippamiseks seo saba kinni, et see ei häiriks tööd · peale pügamist peab hobuse korralikult harjama, et lahtised karvad ei jääks kõdistama ja kindlasti tuleb hobusele selga panna tekk, hobune ei ole harjunud
eeskirja (juhtjoone) järgi. 2. Analüütilised pinnad on esitatavad kindla võrrandi abil. Algebraline pind on kirjeldatav algebralise võrrandiga, kusjuures järk võrdub tema tasandilise lõikejoone maksimaalse järguga. 3. Karkasspinda saab kirjeldada ainult sellele pinnale kuuluvate joonte süsteemi (karkassi) abil. 4. Laotuvaid pindu saab painutada tasapinnaks, ilma et seda surutaks kokku või venitatakse välja või et see läheks volti või rebeneks. Mittelaotuvaid pindu pole võimalik painutada tasapinnaks. Üks ja sama pind võib kuuluda mitmesse pinnaklassi. 8.2. Pöördpinnad Pöördpind tekib joone (moodustaja) pöörlemisel ümber paigalseiva telje Pöördpinna lõikamisel telje risttasandiga saame ringjoone nn. paralleeli. Suurimaid paralleele nimetatakse pöördpinna ekvaatoriks. Pöördpinna lõikamisel telge läbiva tasandiga saame pöördpinna meridiaani (joon.43).
Riski- ja ohutusõpetus I Tuleohutus (3 küsimust siit). 1. Põlemiseks on tarvis kolme komponenti, palun nimetage need: Vastus: põlevmaterjal, temperatuur , süüteallikas. ( lisaks on vaja - aega) 2. Pulberkustuti on efektiivne kustutamaks mis klassi põlenguid ? Vastus: A klass tahked ained, B klass - põlevvedelikud ja C klassi - gaasi põlengud. 3. Mis on B klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet ? Mis on A klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet. (Iseloomusta A ja B klassi põlenguid). Vastus B klassi põlengud: PÕLEVVEDELIKUD JA TAHKED SULAVAD AINED - ÕLI, BENSIIN, LAHUSTID, VAIGUD, LIIMID, RASV, ENAMIK PLASTE JM Vastus A klassi põlengud: TAHKED, PEAMISELT ORGAANILISE PÄRITOLUGA JA PÕLEMISEL HÕÕGUVAD AINED - PUIT, PABER, TEKSTIIL, PÕLEVAD KIUDAINED JM 4. Millised tulekustutid sobivad A klassi tulekahju kustutamiseks ? Vastus: pulberkustuti, vahtkustuti, vesikustu...
Joonis 2 Elektrivälja Joonis 1.Elektriväli jõujooned 5.Elektriväljtugevus(+valem ja mõõtühik) Elektrivälja tugevus ehk elektriväljatugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. Kui me tähistame elektrivälja tugevuse tähega ja mõõtühikuks SI-süsteemis on volti meetri kohta (V/m), võime kirjutada: , kus on punktlaeng, on punktlaengule mõjuv jõud. 6. Elektrivälja potentsiaal ja ekvipotentsiaalpinnad (+ valem ja mõõtühik) 16.ELEKTRIVÄLI AINES 1.Juht,juht välises elektriväljas, indutseeritud laeng (+ joonis) Elektrijuht ehk juht on kasutusel kahes tähenduses: Füüsikas: hea elektrijuhtivusega ehk väikese eritakistusega aine või materjal;
Ja korraga tundus Popil nii õudne. Kust nad tulid? Kuhu nad läksid? Ja kes talutas teda nööri otsas? Oli see Isand? Nimetu hirm haaras äkki Popi südame keset halli hingetut tänavat. Ta vabises üleni ega jõudnud enam minna. Kuid eesmineja sikutas teda kaasa, taha vaatamata ja peatumata. Nii läksid nad veel mõne sülla. Popi nõrkes ikka enam ja enam, nii et ta peaaegu järel lohises. Ta kaelus surus kurku ja nahk otsmikul läks volti, nii et tal raske oli silmi lahti hoida. Siis äkki mõistis ta koledas hirmus: ei, see polnud Isand! Ja ta lõi käpad vastu ning ta küüned kriiksatasid kivil. Nöör pidi ta pea otsast kaksama. Siis käänas eesmineja esimest korda pead ja vaatas taha, ning Popi nägi tema nägu --. Hädaldava kisaga kargas Popi astjakirstu alt keset tuba, üleni vabisedes. Ja samal hetkel nägi ta Isandat seisvat tagatoa lävel, käega uksepiidast kinni hoides, argikuub seljas ja öömüts peas.
Ta sõrmed olid süsimustad ning pikkade küüntega. Ja korraga tundus Popil nii õudne. Kust nad tulid? Kuhu nad läksid? Ja kes talutas teda nööri otsas? Oli see Isand? Nimetu hirm haaras äkki Popi südame keset halli hingetut tänavat. Ta vabises üleni ega jõudnud enam minna. Kuid eesmineja sikutas teda kaasa, taha vaatamata ja peatumata. Nii läksid nad veel mõne sülla. Popi nõrkes ikka enam ja enam, nii et ta peaaegu järel lohises. Ta kaelus surus kurku ja nahk otsmikul läks volti, nii et tal raske oli silmi lahti hoida. Siis äkki mõistis ta koledas hirmus: ei, see polnud Isand! Ja ta lõi käpad vastu ning ta küüned kriiksatasid kivil. Nöör pidi ta pea otsast kaksama. Siis käänas eesmineja esimest korda pead ja vaatas taha, ning Popi nägi tema nägu —. Hädaldava kisaga kargas Popi astjakirstu alt keset tuba, üleni vabisedes. Ja samal hetkel nägi ta Isandat seisvat tagatoa lävel, käega uksepiidast kinni hoides, argikuub seljas ja öömüts peas
Flegmoonid võivad olla põhjustatud ka nahaaluse rakustiku mädapõletikust (furunkulist, karbunkulist). Samuti võib viia flegmoonini lümfisõlmede põletik. Flegmoonide sümptomid jagunevad üldisteks ja spetsiifilisteks. Üldised: Pehmete kudede turse ja kindlate piirjoonteta infiltraatehk vedeliku kogum, mis on valulik, 24 tihke, liikumatu. Nahk infiltraadi kohal on pingul, punetav, läikiv ja seda ei saa volti võtta. Infiltraadi lagunemisel ja mäda tekkel lisandub uus tunnus vedeliku liikumise sümptoom, mis on eriti selgelt väljendunud pindmiselt paiknevate mädapõletike puhul. Võivad esineda rasked üldnähud: temperatuuri tõus 39-40 kraadi; pulss ~120 lööki minutis; hingamise sagenemine; inimene on erutatud või apaatne; Spetsiifilised sümptomid: Mälumislihaste kinnituskohtade läheduses asuvate flegmoonide puhul on iseloomulik erineva tugevusegasuuavamistakistus.
valemite alusel, kusjuures tuleb arvestada, et paraleel piirikute korral on piiramis reziimis mitte 0 vaid ühendatakse sisenditesse kaitse dioodid (need kaitsedioodid võivad olla ka mikroskeemi sees). umbes 0,7 volti, see on kasutatava dioodi päri pingelang. Sageli vajatakse ka 0st erinevat piiramis nivooga lülitusi. Pingeallika puudumisel avaneb positiivsel poolperioodil diood, ta lühistab väljundi ja sõltuvalt on taolist pinget ikkagi vaja siluda, siis kujuneb silufilter suhteliselt lihtsaks, kuna pulsatsiooni
Söögitoru manomeetria Ba-neelamistest (Rö) peptilise striktuuri või haavandi diagnostika L-A klassifikatsioon: Rahvusvaheline klassifikatsioon refluksösofagiidi endoskoopilise leiu kirjeldamiseks. LA klassifikatsioon arvestab erosioonide suurust ning limaskesta pindala haaratust. Ligi 50%-l GERD sümptomaatikaga patsientidest ei ole endoskoopiliselt tuvastatavat ösofagiiti. A: 1+ limaskesta erosiooni, mis ei ületa 2 kõrvuti limaskesta volti. B: 1+ limaskesta erosiooni suurusega üle 5 mm, mis ei ületa 2 limaskesta volti. C: 1+ limaskesta erosiooni, mis ulatuvad üle mitme limaskesta voldi, kuid haaravad alla 75% limaskestast. D: 1+ limaskesta erosiooni, mis haaravad üle 75% söögitorust (peptilise striktuuri oht). Ravi: Mittemedikamentoosne: suitsetamisest loobumine, kehakaalu langetamine, süüa rohkem kordi
Ta ajas vahel kolm ülikonda vaatamata ja peatumata. pealiti, või ta pani kasuka alla ja särgi peale, või siis ilmus ta jälle täiesti alasti, Nii läksid nad veel mõne sülla. Popi nõrkes ikka enam ja enam, nii et ta ainult kübar peas ja pitskrae kaelas. peaaegu järel lohises. Ta kaelus surus kurku ja nahk otsmikul läks volti, nii et tal Ta tuli vahel rüütli mustas sametkuues, kroogitud käiste, tressitud kaeluse ja raske oli silmi lahti hoida. suurte läikivate nööpidega, põueoda vööl. -5-
Kumbki süsteem omakorda koosneb koondavast ja hajutavast läätsest. Tervikuna on aga mõlemad läätsesüsteemid koondava toimega. Esimene läätsesüsteem, mis kujuneb tüürelektroodi ja esimese anoodi vahel, on lühikese fookuskaugusega. Teine läätsesüsteem, mis tekib kahe anoodi vahel, on pika fookuskaugusega (fokuseerib kiire ekraanile). Fookuse reguleerimine toimub esimese anoodi pinge reguleerimisega, mille pinge on 0,125...0,25 Volti teise anoodi pingest. Teise anoodi pinge poolt tekitatav elektriväli on põhiline elektronide kiirendaja. Tema väärtus sõltub elektronkiiretoru mõõtmetest ja liigist ja on vahemikus 1,5...25 kV. Elektronid kui samanimelised laengud tõukuvad omavahel. See ilmneb elektronide suurte tiheduse puhul kiires, mil tekib kiire hajumine. Sellest tulenevalt on elektronide poolt "joonistatud" joon ekraanil kiire suure helenduse korral halvemini fokuseeritud
Ta ajas vahel kolm ülikonda vaatamata ja peatumata. pealiti, või ta pani kasuka alla ja särgi peale, või siis ilmus ta jälle täiesti alasti, Nii läksid nad veel mõne sülla. Popi nõrkes ikka enam ja enam, nii et ta ainult kübar peas ja pitskrae kaelas. peaaegu järel lohises. Ta kaelus surus kurku ja nahk otsmikul läks volti, nii et tal Ta tuli vahel rüütli mustas sametkuues, kroogitud käiste, tressitud kaeluse ja raske oli silmi lahti hoida. suurte läikivate nööpidega, põueoda vööl. -5-
} } } Kui takisti klass valmis, siis on hea seda katsetada. Loome konkreetsete omadustega takisti näiteks 5 takisti maksimumvõimsusega 2W ehk siis ettekujutatuna ühe pisikese lapse näpuotsasuuruse jupikese, millest kaks juhet välja tulevad. Kontrollime, kas sellise takisti kannataks ühendada 1,5-voldise patarei taha. Programm arvutab ja teatab, et kannatab küll, väljundvõimsuseks 0,45 Watti. Ise järgi arvutades võime tulemust kontrollida. 1,5 volti jagatud 5 oomiga annab 0,3 amprit. 0,3 amprit korrutatuna 1,5 voldiga teebki 0,45 watti. Mis siis teeb küll takisti õrnalt soojaks, aga ei lõhu seda veel ära. Kui küsitaks peale tunduvalt suurem pinge, siis meie programm peaks teatama, et sellise pingega tekkiv võimsus pole lubatud. using System; using System.Text; namespace Takistid { class TakistiProov { public static void Main(string[] arg) { Takisti t1 = new Takisti(5, 2); //5 oomi, 2 watti
polariseeritud, kuid mitte täielikult. Nurk kiirte 1 ja 2 vahel on täisnurk sin α tan α = =n21 α + β=90° sin β Elektrotehniliste suuruste ja mõõtühikute loend F – jõud (A – amper) q – laeng (C – kulon) ε – suhteline dielektriline läbitavus vaakumis võrdub 1 ( F/m - farad meetri kohta) E – elektri välja tugevus (V/m - volti meetri kohta) k– r – raadius (m – meetrit) Φ – Eleketrivälja voog (C – kulon) σ – laengute pind tihedus (C/m 2 – kulonit ruutmeetri kohta) S – pindala (m2 – ruutmeeter) p – elektridipool moment (N*m2 – njuuton ruutmeeter) D – elektrinihke vektor (A – amper) P – polarisatsiooni vektor C – mahutavus (F – farad) W – aktiivenergia (J – džaul) A – töö (J –džaul) U – pinge (V –volt) e – laengukandjate laeng (C – kulon)
tööpunkti määravaks pingeks ei ole mitte kollektori ja emitteri vaheline pinge, vaid kollektortakisti pingelang, milline on madala tööpunkti puhul väike. Teiseks võimaluseks on kasutada sidestuselemendina ränidioode (joon.7.13), mille tunnusjoone pärisuuna kujust tulenevalt, on dioodi alalispingelang tunduvalt suurem kui vahelduvpingelang ja lülitades kollektori ja baasi vahele 2 ränidioodi on nende alalispingelang 1,3...1,4 Volti, vahelduvpingelang aga ainult mõni kümnendik volti. Eriti laialt on see võte levinud mikroelektroonikas. RE1 CE1 R1 RC1 +E E RE2 CE2 RC2 CS Usis VT2 VT1 R2 Uvälj 90 JOONIS 7.13. Praktiliseks probleemiks otsesesidestuse võimenditel on ikkagi stabiilsus, sest esinevad mittestabiilsused võimendatakse järgnevates astmes. Sel põhjusel ei ühendata praktiliselt otseses sidestuses enamat kui 3...4 astet, samal ajal on aga otsese sidestuse võimendi
määravaks pingeks ei ole mitte kollektori ja emitteri vaheline pinge, vaid kollektortakisti pingelang, milline on madala tööpunkti puhul väike. Teiseks võimaluseks on kasutada sidestuselemendina ränidioode (joon.7.13), mille tunnusjoone pärisuuna kujust tulenevalt, on dioodi alalispingelang tunduvalt suurem kui vahelduvpingelang ja lülitades kollektori ja baasi vahele 2 ränidioodi on nende alalispingelang 1,3...1,4 Volti, vahelduvpingelang aga ainult mõni kümnendik volti. Eriti laialt on see võte levinud mikroelektroonikas. +E R RC1 RC2 1 CS VT2 U
Nägu. Eestvaates on Downi sündroomiga lapsel reeglina iimar nagu. Küljelt vaadates mõjub profiil lamedana. Pea. Enamikul Downi sündroomiga inimestel on kukal pisut lamenenud. Seda tunnust nimetatakse brahhükefaaliaks (lühipealisus). Silmad. Peaaegu kõigil Downi sündroomiga lastel ja täiskasvanutel on ülespoole viltuse lõikega silmad. Lisaks sellele iseloomustab nende silmi sageli vaike poolkuukujuline nahavolt, mis kulgeb silma sisenurgast vertikaalselt ninajuureni. Seda volti nimetatakse silmanurgakurruks. Niisugune tunnus esineb sageli ka normaalsetel imikutel. Volt võib nii Downi sündroomiga kui ka normaalsetel lastel nende vanemaks saades vähem margatavaks muutuda ning viimaks kaduda. Tunnus on oluline eelkõige seetõttu, et võib jätta alusetult mulje kõõrdsilmsusest. Silma varvilisi osi võivad ümbritseda valged või helekollakad tahnid. Neid tahne tuntakse inglise arsti dr T. Brushfieldi (1858 - 1937) järgi Brushfeldi tahnidena
olek). Plasma poolt emiteeritav ultraviolettkiirgus lainepikkusega 140 ...190 nm paneb helendama vastava põhivärvuse luminofoori, muutes UV-kiirguse nähtavaks valguseks. Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 23 (43) Kambrikestes olev gaas on tugevasti hõrendatud, selles plasma tekitamiseks vajalik pinge on mõnisada volti. Iga kambrike asub kahe juhtme (rea- ja veeruelektroodi) ristumispunktis, mis võimaldab igat kambrikest aadresspõhimõttel eraldi tüürida. Pildipunkti heleduse moduleerimine toimub transistori tüürimisega impulssreziimis põhimõttel: mida pikem on aeg, mille vältel on rakuke ergastatud olekus, seda suurem näib vaatajale tema heledus. Esimese töötava plasmaekraani ehitasid 1964.a. Donald L. Bitzer ja H. Gene Slottow Illinoisi ülikooli suurarvuti Plato IV jaoks.
1.Laeva diiselmootoritele esitatavad olulisemad nõuded nagu: töökindlus ja motoressurss. Töökindlus-tõrketa töö tõenäosus kindlates töötingimustes antud tööea jooksul(pidev tõrgeteta töö). Motoressurss-töötundide kogum kuni kapitaal remondini. 2.Rooliseade koosneb põhiliselt roolilehest, mis kinnitub helporti torust tuleva balleri külge. Edasi on ühendatud roolimasina rumpliga. Ajamina kasutatakseelektrimootorit või hüdraulilist ajamit. Vahepeal on ka kindlati amortisaatorid.Rooliseade peab tagama, et rool liiguks ühest pardast teise vähemalt 28 sekundi jooksul. Pöörde ulatus on kuni 45° kummalegi parda poole. Eristatakse balanseeritud, pool balanseeritud, balanseeritud ripprooli ja tavalist rooli. Roolil võib olla ka abiseadmeid, näitesks abisõukruvi, mis asetseb otsas või niiöelda lisalaba rooli otsas. Kuid osadel laevadel on jõusedameks käitur, mis pöörleb 360°. Rooliseadme ülesandeks on laeva juhtivuse tagamine. 3.Alusraam - mooto...
Rõivastust mõjutas katoliku kirik. Sel ajal paneb Hispaania aluse õukonnamoele. Naistesse suhtuti Hispaanias suure austusega, samal ajal aga püüti neid Idamaade eeskujul isoleerida. Rohkem kui kübaraid, rõhutab see aeg kleite. Hispaania õukonna naisel ei olnud jalgu, mis tähendas et jalad kleidi alt välja ei paistnud. Täiusliku kleidi loomiseks kasutati raudvõrestikku. Hispaania kleit oli loodud "traadi ja triikrauaga", tal ei olnud ühtegi volti, naine nägi selles välja kui vallutamatu kindlus. Mood nõudis et figuur oleks sale ja sihvakas, mistõttu hakati veel selle ülipika kleidi all kandma väga kõrgeid kontsi, kuni 25 cm. Oluline detail kleitide juures oli krae, suurem või väiksem aga kindlasti pitsservaga, mis tingis selle et soengud olid kõrgest kraest tingituna ülespandud, ohtrasti kalliskivide ja pitsidega kaunistatud. Naised kandsid peas valgest riidest tanu, neiud võisid käia palja
2 3. Töö käik. Koostada skeem joonis nr. 1 järgi. Ühendada kõige suurema keerdude arvuga pooliga voltmeeter 3-0-3 V Teha katseid magnetraua viimisega pooli ja väljatoomisega poolist. Teha katseid teise pooliga (endisest erinev keerdude arv). Teha järeldused: 1. Millest sõltub induktsiooni emj? 2. Millest sõltub induktsioonvoolu suund? Põhjenda. 3. Kus kasutatakse induktsiooni nähet elektriseadmetes? Koostada skeem joonis nr. 2 järgi. Skeemi toidame vahelduvvooluga 36 volti. Lülitada vool sisse ja jälgida mõõteriistade rnäitusid. Teha katseid teise pooliga (endisest erinev keerdude arv). Teha järeldused: 1. Kas poolis L1 ( L2) on elektrivool? 2. Kas pool L1 ( L 2 ) omab elektrilist kontakti pooliga L3? 3. Millega seletada voolu olemasolu poolis L1 ( L2)? 4. Kas vool oleks ka siis, kui skeemi toita alalisvooluga? 5. Kus kasutatakse vastastikuse induktsiooni nähet (trafo tööpõhimõte) elektriseadmetes? LABORATOORNE TÖÖ NR. 23
tsinki ja hõbedat. Zn(s) Zn2+(aq) + 2e- EOx = +0,763 2Ag+(aq) + 2e- 2Ag(s) E Red = +0,800 Zn(s) + 2Ag+(aq) Zn2+(aq) + 2Ag(s) EReaction = +1,563 28 NB! Hõbeda iooni võtame 2, et võtta vastu 2 tsingi poolt loovutatud elektroni aga taandavat potensiaali kahega ei korruta kuna see on antud voltides mitte volti mooli peale! Toodud reaktsioon kulgeb vasakult paremale kuna reaktsiooni potensiaal on positiivne (mis vastab negatiivsele vaba energia muutusele). Leiame reaktsiooni tasakaalukonstandi stadardtingimusis: ülaltoodud võrrandi alusel lnK = zFE/RT = 2x96500x1,56/8,31x298 = 123,1; (arvutame siin kolme tüvinumbriga, vastuses võtame ühe lisanumbri, muide “2” on reaktsiooni mehanismi järgi täpne arv), siit lgK =
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
