Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"volti" - 178 õppematerjali

volti nimetatakse silmanurgakurruks (epikantsus ehk kolmas silmalaug).
thumbnail
40
doc

Elektrotehnika laboritööd

Laboritööde tegemise kord ja ohutustehnika................................................5 2. Laboritöö nr. 1...................................................................................6 Elektritakistuse mõõtmine............................................................................................6 3. Laboritöö nr. 2................................................................................. 7 Ohmi seaduse katseline kontrollimine (ahela osa kohta...............................................7 3. Laboritöö nr. 3...................................................................................8 Vooluallika emj. (allikapinge) ja sisetakistuse määramine..........................................8 5. Laboritöö nr. 4...................................................................................9 Kirchoffi II seaduse katseline kontrollimine...

Elektrotehnika
679 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Elektriaparaadid ja paigaldised

ELEKTRIPAIGALDISTE ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Määratlused Elektripaigaldis (electrical installation) ­ paigaldis, mis koos- neb elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, jaotami- seks ja/või kasutamiseks ettenähtud elektriseadmetest; elektripaigaldis võib sisaldada elektrienergia salvestusseadmeid (akupatareisid, konden- saatoreid vms.). (Siia kuuluvad ka ehituslikud osad nagu ­ paigaldus-, kande-, ja piirdetarindid, seadmete alused, vundamendid). Elektripaigaldise käit (operation) ­ (edaspidi käit) on tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmises. Käidutoimingud hõlmavad näiteks lülitamist, juhtimist kontrollimist ja hooldamist, nii elektri- kui ka mitte- elektri töid. Elektrialaisik (skilled person, qualified person) ­ isik , kelle erialaõpe, -oskused ja ­kogemused võimaldavad vältida elektrist tulenevaid ohtusid. Ohuteadlik isik (instructed person; trained person) ­ isik, kes elektria...

Elektriaparaadid
148 allalaadimist
thumbnail
82
pdf

Funktsionaalsed signaaliprotsessorid

FUNKTSIONAALSED SIGNAALIPROTSESSORID Loengumaterjal 1 Toomas Ruuben Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 1 instituut. Teemad Ülevaade DSP-dest, signaalitöötlusest, FPGA-dest Digitaalarvuti töö üldpõhimõtted Tehted kahendsüsteemis (+,-,*,/ jne) Erinevaid arvsüsteemid Peamisi loogikafunktsioonid (AND, OR jne) Loogikavõrrandid Trigerid, registrid, dekoodrid, multipleksorid, demultipleksorid, aritmeetika loogika seadmed jne) Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 2 instituut. 1 Teemad Programmeeritavad loogikaseadmed CPLD, PLD FPGA FPGA (Field programmable gate array)arhidektuurid, tööpõhimõtted Arenduskeskkonnad (Verilog,...

Funktsionaalsed...
47 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Auto elekter

Alaldi- on seade, mis muundab vahelduvvoolu alalisvooluks. 3. Diood- on elektroonikas kasutatav komponent, mille eesmärk on tagada vaid ühesuunaline elektrilaengute liikumine. Joonis NR. 7 Diood 10 3. Lihtsüütesüsteem 1. Madalpingeahel- Madalpinge on pingepiirkond, mille korral pinge võib olla väikepingest suurem, kuid ei ületa nomaaltalitlusel vahelduvpinge puhul 1000 volti ja alalistpinge puhul 1500 volti. Madalpinget tähistatakse tähisega LV. 2. Kõrgepingeahel- Kõrgepinge on pingepiirkond, mille korral pinge on normaaltalitlusel vahelduvpinge puhul suurem kui 1000 volti ja alalistpinge puhul suurem kui 1500 volti. Kõrgepinget tähistatakse tähisega HV. 4. Lõppaste- Joonis NR. 8 Süütesüsteem 3.1 Süütejagaja 11 Ehitus: Joonis NR. 9 Jagaja Ülesanne:...

Auto õpetus
357 allalaadimist
thumbnail
81
doc

Elektroonika aluste õppematerjal

POOLJUHTIDE OMADUSI............................................................................................................................................3 1.1.Üldist..........................................................................................................................................................................3 1.2. Elektrijuhtivus pooljuhtides......................................................................................................................................3 1.3.P-N-siire ja tema alaldav toime (The P-N Junction) .................................................................................................6 1.4. P-N siirde omaduste sõltuvus temperatuurist (Temperature Effects) ......................................................................8 1.5. P-N-siirde omaduste sõl...

Elektroonika alused
376 allalaadimist
thumbnail
76
doc

Arvutid I eksami materjal

1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ............................................................................................ 4 Kahendsüsteem............................................................................................................................4 Boole funktsioonid ja nende esitus..............................................................................................4 Diskreetne aeg............................................................................................................................. 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid.................................................... 5 AND...

Arvutid i
475 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Krüptoon

200'sest 2 korda nôrgem. heledamalt !!! Kusjuures pidurituledes. Esimese hooga Aga kas on siis môtet ? Valgustugevuse môôtmised valguse värvus on ka sel ma eriti ei lootnudki selliseid toimusid ainult ühel pisikesel jublakal erkvalge jupstükke Eestimaa pinnalt TESTI TULEMUSED toitepingel ­ 12.0 volti . nagu ühele halogeemlambile leida aga oh imet, Osrami kohane. maaletooja laost leiti mulle nii Testi tulemused näitavad, et MÕNED KIIRED 6W kui ka pika tohlamise tegelikult oleks küll. Môôtsin KOMMENTAARID Kustkohast neid pisikesi peale 21W lambike. See 21W valgusvoo tugevust samade Et siis sedaviisi...

Keemia
20 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Rakendus elektroonika(1)spikk

Kasutatakse kiirete lisatava potensiomeetriga. Sisend takistus- Kasutatakse kahesugust sisend takistuse komparaatoritena. 3)Väikese voolu tarbe ja madala toite pingega Op võimendid- On mõistet: Sisend takistus erinevus signaalile: see on siis kui signaal antakse sisendite kavandatud kasutamiseks patarei toitega seadmetes. Toitepinge ei ületa kolme volti , vahele. Sisend takistus ühissignaalile: See on olukorras kus mõlemasse sisendisse tarbitav vool väiksem kui 1mmA. 4)Suureväljund pingega Op võimendid- On antakse samasugune signaal maa suhtes. Pinge võimendus tegur- See on väljund ja kavandatud valdkondadele kus väljund pinge võib ulatuda 500V-ni (totitepinge +/- sisendpinge suhe, mida tagab antud Op võimendi. Mõnikord antakse pinge võimendus 250V)...

Rakenduselektroonika
32 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rakendus elektroonika(2)spikk

Kasutatakse kiirete komparaatoritena. toimib ainult resonants sagedusel. Tagasiside ahelas peab tekkima seljuhul 180 kraadi faasinihe ja 4.Väikese voolu tarbe ja madala toite pingega Op võimendid- On kavandatud kasutamiseks patarei vaadeldavas lülituses tekkib see C1 ja C2 kaasabil ja selline olukord tekkib natuke järjestik resonantsist toitega seadmetes. Toitepinge ei ületa kolme volti , tarbitav vool väiksem kui 1mmA. kõrgemal resonantsil, kus kvarts toimib induktiivsusena. Nimetatud sagedusel lähebgi lülitus võnkuma. 5.Suureväljund pingega Op võimendid- On kavandatud valdkondadele kus väljund pinge võib ulatuda Tekkiv genereerimis sagedus on täpselt valitav kondensaatorite C1 ja C2 valikuga, seejuures 500V-ni (totitepinge +/-250V)...

Rakenduselektroonika
41 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rakendus elektroonika(3)spikk

valemite alusel, kusjuures tuleb arvestada, et paraleel piirikute korral on piiramis reziimis mitte 0 vaid ühendatakse sisenditesse kaitse dioodid (need kaitsedioodid võivad olla ka mikroskeemi sees). umbes 0,7 volti , see on kasutatava dioodi päri pingelang. Sageli vajatakse ka 0st erinevat piiramis nivooga lülitusi. Pingeallika puudumisel avaneb positiivsel poolperioodil diood, ta lühistab väljundi ja sõltuvalt on taolist pinget ikkagi vaja siluda, siis kujuneb silufilter suhteliselt lihtsaks, kuna pulsatsiooni...

Rakenduselektroonika
38 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Elekter elusolendites

Organid mida eri liigid kasutavad on kujunenud erinevatest lihastest, kuid elektri saamise viis on kõikidel sama. KALAD · Kalade elektrielundid koosnevad kilbikestest, lamendunud rakkudest mis asetsevad püstiste sammastena üksteise otsas. Iga kilbike tekitab veidi enam kui 0.1 volti elektrit, aga kuna iga kilbike on ühendatud endast eelneva ja järgneva kilbikesega (samuti on ühendatud ka sambad) tugevneb elektrienergia tunduvalt. MEREVEE KALAD · Kuna merevees on elektrijuhitavus parem kui magevees siis pole merelistel kaladel tarvidust genereerida elektrit, et saavutada sama voolutugevus võrreldes mageveekaladega. · Ahvenlaste sugulane kes elutseb Atlandi ookeani lääneosas - tähetarkkala. Ta peidab...

Füüsika
22 allalaadimist
thumbnail
70
pdf

Riistvara ja tehniline dokumentatsioon

R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide oma...

Informaatika
94 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Müüritööd, tsemendi tootmine

Müüritöödel kasutatavad materjalid Müüritöödel kasutatakse loodus ­ ja tehiskivivundamentide , postide, seinte ja vaheseinte tegemiseks ning sideaineid, liiva ja vett mörtide valmistamiseks, millega üksikuid kive ühtseks tervikuks ­ müüritiseks saab liita. Kasutatakse veel soojusisoleermaterjale seinte soojapidavuse suurendamiseks, hüdroisoleermaterjale seinte kaitsmiseks niiskuse eest ning metalltooteid seinte ja postide püsivuse garanteerimiseks ning tugevuse ( kandevõime) suurendamiseks. Müürimaterjalide olulisemateks iseloomustajateks on nende tugevus, külmakindlus, mahumass, soojajuhtivus, veeimavus ja tulekindlus. Füüsikalised omadused Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Materjali poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Teraliste materjalide puhul kasutatakse veel tühilikkuse mõistet, mis näitab teradevaheliste tühemete mahtu %-es kogu materjali mahust....

Üldehitus
81 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Inimene ja elektriväli

Aju poolt väljastatavad elektrokeemiliste impulsside sagedus sõltub päevaajast ja tegevusest: magades 2-5 Hz, päeval lõdvestusseisundis 8-15 Hz, aktiivsel tegevusel päeval 15- 35 Hz. Elektrokeemiline kommunikatsioon toimub väga nõrkadel voolutugevustel- 15 µA, südame rütme juhitakse voolutugevusega 8 µA= 0,000 008 A. Häireid tekitavate väljade pinged on suurusjärgus 2- 30 volti , kehasisesed pinged aga 0,000 1- 0,000 001 volti. Organismi kahjustuste suurus sõltub välja liigist ( magnetväli, elektriväli, elektromagnetväli, kõrge- voi madalsageduslik väli, püsi- või alalisväli jm.), väljatugevusest, inimese tundlikkusest ja mõju kestusest. Suurimad absorptsiooni sagedused inimesel on: 1. oht südamehäireteks 80- 100 Hz 2. rakkude ärritus 30- 100 Hz 3. lihaskude 10 kHz- 100 Mhz 4. inimene kui antenn 30 kHz- 30 Mhz 5. pea 300- 200 Mhz 6. DNA molekul 2- 9 Ghz...

Füüsika
14 allalaadimist
thumbnail
6
doc

DIOODID

Vool liigub elemendis alati anoodilt katoodile, see ongi pärisuund. Dioodi korpuse sees on üksainus P-N pooljuhtsiire. Materjaliks enamasti räni (Si), kõrggsagedusdioodides ka germaanium (Ge) või GaAs. Nagu ikka, käivad reaalses elus asjad veidi teisiti kui unelmates. Reaalne diood juhib õige veidi voolu ka vastupidi lülitatuna. Samuti ei ole tema takistus pärisuunas kunagi null: tavalisele dioodile langeb alati umbes 0,7 volti pinget. Madala toitepinge juures päris oluline kaotus! Eridioodidel on pingelang väiksem, nt 0,15 V (Schottky diood). Milleks säärast juppi vaja võiks minna, on ju lambi klõpsutamiseks pärislüliti hulga mugavam? Dioodi võimet voolu ainult ühes suunas juhtida kasutatakse laialdaselt: kõikvõimalikes toiteplokkides alaldina, tele-, raadio-, satelliidi- ja muudeski vastuvõtjates detektorina ja kindlasti ka mitmesugustes loogikalülitustes (nt...

Füüsika
34 allalaadimist
thumbnail
32
pdf

Kujutava geomeetria põhivara

2. Analüütilised pinnad on esitatavad kindla võrrandi abil. Algebraline pind on kirjeldatav algebralise võrrandiga, kusjuures järk võrdub tema tasandilise lõikejoone maksimaalse järguga. 3. Karkasspinda saab kirjeldada ainult sellele pinnale kuuluvate joonte süsteemi (karkassi) abil. 4. Laotuvaid pindu saab painutada tasapinnaks, ilma et seda surutaks kokku või venitatakse välja või et see läheks volti või rebeneks. Mittelaotuvaid pindu pole võimalik painutada tasapinnaks. Üks ja sama pind võib kuuluda mitmesse pinnaklassi. 8.2. Pöördpinnad Pöördpind tekib joone (moodustaja) pöörlemisel ümber paigalseiva telje Pöördpinna lõikamisel telje risttasandiga saame ringjoone nn. paralleeli. Suurimaid paralleele nimetatakse pöördpinna ekvaatoriks. Pöördpinna lõikamisel telge läbiva tasandiga saame pöördpinna meridiaani (joon.43)....

Kujutav geomeetria
443 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Ida-Virumaa rahvakultuur

Põhiliselt ülerõivaks 19.saj. esimesel poolel oli Alutagusel nii meestel kui naistel Põhja-Eestile üldiselt iseloomulik piha ümber hoidev, seljal vööst alates kahe voldikimbuga nn. händadega kuub, siinse nimetusega vollidega kuub, vooledega kuub, voolekuub. 19.sajandi kolmandal veerandil tulid naistel kasutusele vöökohal läbilõikega kaapotkuued (kaput, kabot). Need olid kokku õmmeldud keha ümber liibuvast, kurguni haagitavate hõlmadega pihast ja tihedasti volti seatud alaosast. Erinevalt voolekuubedest tehti kaapotkuued õhemast, valdavalt potisinisest villasest riidest. Kaapotkuubi on kandnud ka jõukamad mehed. Naised oma ülerõivastel vööd ei kandnud. Ka meestel polnud varasemate ülerõivaste puhul vöö oluline. Täiesti vältimatu oli see aga laabrukkuubede hõlmade kooshoidmiseks. Jalatsid. Varasematel aegadell on Ida-Virumaa naised kudunud eraldi säärekatted - varrikud ja labajalakatted - kapukad....

Kultuurilugu
23 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Riistvara ja Tarkvara

(Intel , AMD) Emaplaat (Mohterboar) Emaplaat on plaat millele on kantud voorurajad mis seovad üheks süsteemiks protsessori, mälud ja mälupesad ,laiendkaartide pesad kettaseadmetekettsa,kettapistikud jpm. Pordid (port) on mitmerealised pistikupesad ,mille abil saab arvutiga ühendada printereid, hiirt, klaviatuuri ja teisi seadmeid. (logitech,HP) Toiteplokk (power supply) Varustab arvuti seadmeid vajalike parameetritega toitepingega (muundab 220 volti , 12 või vähemaks voldiks). Laienduspesad, siinid Laienduspesad: on lisaseadmete ja-mälu paigaldamise kohad. Siinid : mööda siine edastatakse infot protsessori ja teiste seadmete vahel. Kõvaketas (Hard Disk Drive) on magnetketas ,kuhu on võimalik talletada suures koguses informatsiooni. Disketiseade seade andmete lugemiseks disketil või nende salvestamiseks sellele. Diskett mahutab 1,44 MB. Laserplaadiseade (CD-ROM) · CD-R- ühekordset kirjutamist võimaldav laserketas...

Arvuti õpetus
15 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Salfrätikute voltimine

Salvrätiku voltimine PAABULIND 1. Avage salvrätik ristkülikukujuliselt 2. Voltige pikisuunas kolm volti 3. Voltige ots käsitsi akordionitaoliseksks 4. Pange salvrätik salvrätirõngasse TASKU 1. Voltige sälvräti pealmine kiht nagu joonisel näidatud 2. Voltige järgmine kiht keskelt kolmnurgaks 3. ...ja veel üks kord esimese kihi alla 4. Keerake ¼ külgedest tagasi MAJAKAS 1. Voltige salvräti alumine nurk kolmnurgaks nagu joonisel näidatud 2. Voltige pealmistest kihtidest allapoole väikesed kolmnurgad 3...

Kokandus
48 allalaadimist
thumbnail
2
doc

FÜÜSIKA KT

See avaldub konkreetse keskkonna korral: 6 Mis on elektrostaatiline väli?Elektrostaatiline väli on ajas muutumatu elektriväli. 7 Mida näitab elektrivälja tugevus, kuidas leitakse? elektriväljatugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. Kui me tähistame elektrivälja tugevuse tähega ja mõõtühikuks SI-süsteemis on volti meetri kohta (V/m), võime kirjutada on punktlaeng on punktlaengule mõjuv jõud. 8 Mis on homogeenne elelktriväli?Homogeenne elektriväli on elektriväli, mille tugevus on igas ruumipunktis nii suuruselt kui suunalt ühesugune. Ligikaudu võib homogeenseks nimetada kahe erinimeliselt laetud metallplaadi vahelist elektrivälja. Homogeense elektrivälja jõujooned on üksteisega paralleelsed sirged. 9 Millist välja nimetatakse potensiaalseks energiaks?...

Füüsika
31 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun